Nähtamatud Loomad algatas eile uue petitsiooni Eesti karusloomafarmide keelustamiseks – vähem kui 24 tunniga kogusime toetuseks üle 1000 digitaalse allkirja.
Rahvaalgatuse platvormil toimuva kampaania eesmärgiks oli koguda vähemalt 1000 digiallkirja karusloomafarmide sulgemise toetuseks, mille tulemusena on Riigikogu kohustatud meie kollektiivset pöördumist menetlema. Eesmärk täitus juba veidi vähem kui ööpäevaga.
Oma allkirja karusloomafarmide keelustamiseks saad anda SIIN
“Oleme kõikidele loomasõpradele ütlemata tänulikud. Kartsime alguses, et ehk on inimesed karusloomateemast pisut väsinud, kui selgus vastupidine: nad ei jõua farmide sulgemist ära oodata ning soovivad valitsuse kiiret tegutsemist,” rõõmustas karusloomafarmide keelustamise kampaaniajuht Merit Valge.
Hetkel ei anna me veel petitsioonis kogutud allkirju Riigikogule üle, vaid jätkame toetuse kogumist. “Allkirju tuleb muudkui juurde ning me ei taha seda hoogu peatada – mida rohkem hääli me kogume, seda tugevamalt me saame loomade eest seista,” selgitas Valge.
Karusloomafarmide keelustamise petitsiooni jagasid Facebookis ka mitmed tuntud Eesti elu tegelased nagu Reet Härmat ja Anu Saagim portaalilt Iluhoolikud.
Lisaks allkirjade kogumisele oleme alustanud kohtumisi uute Riigikogu liikmetega, et arutada nende seisukohti farmide sulgemise osas.
Anna oma allkirja Eesti karusloomafarmide keelustamise toetuseks SIIN
Nähtamatud Loomad algatas uue petitsiooni Eesti karusloomafarmide keelustamiseks – seekord kogume toetust digitaalsete allkirjade näol.
Rahvaalgatuse platvormi vahendusel toimuva petitsiooni eesmärgiks on koguda vähemalt 1000 digiallkirja farmide sulgemise toetuseks, mille tulemusena on Riigikogu kohustatud kollektiivset pöördumist menetlema.
Anna oma allkiri karusloomafarmide keelustamise toetuseks aadressil aitankarusloomi.ee
“Avalik toetus farmide keelustamiseks on ülekaalukalt suur ning see ei rauge enne, kui valitsus on probleemiga tegelenud,” sõnas karusloomafarmide keelustamise kampaaniajuht Merit Valge.
Viimaste aastate jooksul on karusloomafarmide keelustamise eelnõu olnud Riigikogus menetluses kaks korda, ent kummalgi korral ei formuleerunud see seaduseks. Varasemate eelnõude nõrkuseks peab Valge nende mittearvestamist tööstuse huvidega.
“Riik peab pakkuma ka kompensatsiooni ja lahendusi farmi töötajatele ja omanikele, et üleminek oleks kõigi osapoolte jaoks võimalikult valutu,” sõnas Valge. “Loodame, et uus eelnõu saab olema eelmistest põhjalikum ning et Eesti jätab lõpuks selle julma ja ebavajaliku tööstuse ajalukku,” lisas ta.
Euroopas on karusloomafarmid osaliselt või täielikult keelustatud 14 riigis, sealhulgas Suurbritannias, Austrias, Hollandis ja Horvaatias. Tänavu sulges oma uksed ka Saksamaa viimane karusloomafarm.
Anna oma allkiri Eesti karusloomafarmide keelustamise toetuseks SIIN
Nähtamatud Loomad on alustanud koostööd Eesti Veterinaar- ja Toiduametiga, et peatada sigade massiline sabade lõikamine Eesti seatööstuses.
Sigade sabasid lõigatakse selleks, et vältida sabade närimist teiste sigade poolt, mida nad teevad stressist tingituna. Ehkki see looma jaoks valutekitav protseduur on lubatud vaid vältimatutel juhtudel, tehakse seda pea kõigis Eesti farmides profülaktiliselt.
Kuna sabade närimise põhjus peitub loomade stressis, ei saa probleemi lahendus olla sabade lõikamine, mis sigade olukorda veelgi halvendab. Vähendada tuleb hoopis stressi – ja seda saab teha vaid loomadele paremate elutingimuste loomise teel.
Eesti Veterinaar- ja Toiduamet toob välja mitmeid alternatiive sabade lõikamisele nagu loomade arvu ja konkurentsi vähendamine seasulgudes, ohvrite ja agressiivsete sigade eraldamine ning avaramate tingimuste loomine. Samuti saab loomade igavust ja tegevusetust peletada tuhnimismaterjali ja mängusasjade abil.
Veterinaarameti loomatervise ja -heaolu peaspetsialist Erika Mäeloogi sõnul on probleem Eestis järjest teravama tähelepanu all. “Oleme alustanud farmide teavitamist sellest, et sabade lõikamine on lubatud erandlikus korras viimase abinõuna ja veterinaararsti otsusega juhul, kui muud stressipõhjused on likvideeritud ja sabade massiline närimine jätkub. Lisaks oleme tõhustanud kontrolli sigade heaolutingimuste üle,” sõnas Mäeloog.
Nähtamatud Loomad ning Veterinaar- ja Toiduamet tegutsevad selle nimel, et parandada Eesti tööstusfarmides peetavate sigade heaolu. 2018. aasta andmete kohaselt peetakse Eestis üle 300 000 sea ning enam kui pool eestlaste tarbitavast lihast on sealiha.
Armastatud Eesti näitleja Liis Lass teab, et kõik loomad väärivad head kohtlemist! Nähtamatute Loomade pikaaegse püsiannetajana kutsub ta nüüd teisi inimesi üles samuti püsiannetajaks hakkama.
Täname kogu südamest videograaf Priit Palumaad abi eest ning Ranna Rantšot kauni ja meeliülendava võttepaiga eest! Ja suur aitäh meie armsatele toetajatele kino Sõprus, kino Artis ja Forum Cinemas, kes aitavad seda videosõnumit oma ekraanidel massideni viia!
Kolmapäeval, 22. mail kell 18.00 esineb Rahvusraamatukogu Kuppelsaalis Kristina Mering põneva ja informatiivse ettekandega loomatööstuste hetkeolukorrast Eestis. Ettekanne annab ülevaate peamistest heaoluprobleemidest tööstusfarmides, kus kasvatatakse loomi toidu saamise eesmärgil, ning toob välja põhjused, miks need meie tähelepanu ja sekkumist väärivad. Samuti on kõigil pärast ettekannet võimalik oma mõtteid jagada ja küsimusi küsida. Võta sõber kaasa ja tule kuulama ning kaasa mõtlema/rääkima!
Kristina Mering on loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad asutaja ja president. Ta on farmiloomade kaitsega Eestis tegelenud juba 14 aastat ja omab suurt kogemust farmiloomade ja loomakaitse valdkonnas.
Üritusel on ka Nähtamatute Loomade infolaud, kus saab tutvuda organisatsiooni tegevusega, annetada organisatsiooni toetuseks ning osta erinevaid meeneid, mille jaoks soovitame varuda sularaha.
Üritus on kõigile tasuta!
“Nähtamatud Loomad kutsub” on üritustesari, mille raames toimuvad filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritusel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. “Nähtamatud Loomad kutsub” üritused on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.
Kohtume Nähtamatute Loomade õhtul 22. mail kell 18.00 Rahvusraamatukogu Kuppelsaalis! 😊
Tule osalema ühiskokkamise töötoas, mis toimub reedel, 17. mail kell 18:00 Tartu Loodusmajas (Lille 10)! Õpime valmistama imemaitsvat 🔥Fish & Chips’e 🔥 koos GenGööki peakoka Ele-Liis Pintmaniga.
Töötoas osalemiseks tuleb end eelnevalt registreerida ja osalustasu ära maksta. Kiirusta, sest kohtade arv on piiratud!
Nähtamatute Loomade õhtud on Tartus toimuv üritustesari, mille raames leiavad aset filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritustel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. Nähtamatute Loomade õhtud on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.
Kohtume peagi Nähtamatute Loomade õhtul 17. mail! 👋
Fazer Grupp teatas otsusest loobuda 2024. aastaks puurikanade munade kasutamisest Põhjamaades ja Balti riikides.
Puurikanamunadest loobumine on osa Fazeri jätkusuutlikkuse strateegiast, mille eesmärgiks on kasutada tootmisel vaid 100% vastutustundlikke koostisosi. Strateegia seab olulisele kohale ka loomade heaolu, mida puurivaba suund igati toetab.
Fazer loobub puurikanade munadest aastaks 2024
«Fazeril suurettevõttena on suur vastutus olla eeskujuks ja kujundada sektoris uusi standardeid. Vastutustundlikkus ja jätkusuutlikkus on lahutamatu osa meie mõtteviisist ja ärimudelist ning seame uhkusega endale ka edaspidi selles valdkonnas ambitsioonikaid eesmärke,» sõnas Fazer Eesti müügidirektor Meelis Tamm.
Fazeri jätkusuutlikkuse teerajajaks on olnud firma toitlustusüksus Fazer Food Services, mis kasutab Taani turul alates 2018. aastast vaid mahemune ning Rootsis üksnes puurivabu mune, millest 38% on orgaanilist päritolu. Lisaks Põhja- ja Baltimaadele plaanib Fazer tänavu seada jätkusuutlikkuse eesmärgid ka Venemaa turul.
Fazeri eesmärkide kohaselt peab puurivabade munade osakaal Põhja- ja Baltimaades moodustama 2020. aastaks vähemalt 30%, 2022. aastaks 70% ning 2024. aastaks 100% toodangus kasutatavatest munadest.
Sel laupäeval, 13. aprillil esilinastub kinos Sõprus kauaoodatud dokumentaalfilm „Loomi süües” („Eating Animals”), mis on pälvinud hulgaliselt rahvusvahelist tähelepanu. Erinevalt mitmetest teistest loomaõigusi käsitlevatest filmidest ei viibuta film aga sõrmega lihasööjate pihta, vaid kutsub kõiki mõtestama oma valikuid täna ja tulevikus.
Christopher Quinni lavastatud ja tippnäitleja Natalie Portmani produtseeritud linateose keskmes on väikefarmerid – Ameerika kunagine au ja uhkus, kellest on tänaseks saamas laenukoormate kuhjudes ja korporatiivse piitsa laksudes väljasurev liik. Loomadest hoolimine ning nende traditsioonilist viisi aretamine pole enam kasumlik. „Is this farming?” küsib maailma suurima linnulihatootja Perdue heaks töötanud farmer.
Kui film on meilt justkui röövimas lootust, puistab ta seda ka vaikselt tagasi. Esikaadrid viivad meid üle tühjade kuivanud põldude, kust jõuame omakorda moodsatesse tööstusfarmidesse, kuid lõpukaadrid pööravad hetkeks pilgu ka vohavatele niitudele, kuhu on taas teretulnud nii lehmad, kitsed, rebased kui ka meie enda lapsed. Kas tulevik saab veel kunagi selline olema, sõltub meist endist.
Dokumentaalfilm „Loomi süües” esilinastub laupäeval, 13. aprillil kell 19.00 Eesti toidufilmide festivali raames kinos Sõprus.
Loomakaitsjatel on põhjust rõõmustada – Saksamaa viimase karusloomafarmi uksed sulgusid eelmisel nädalal lõplikult.
Euroopa loomakaitseorganisatsioonides pauguvad šampanjakorgid, sest Saksamaa viimane karusloomafarm kinnitas, et on oma tegevuse lõpetanud. Rahdeni endise naaritsakasvatuse omaniku sõnul polnud farmil karmistunud loomade heaolu seaduste tõttu enam võimalik jätkata. Kohalik loomakaitseorganisatsioon Vier Pfoten ja Saksamaa riiklikud organisatsioonid on võidelnud farmi sulgemise eest juba aastaid.
Kuigi Saksamaal pole karusloomafarmid ametlikult keelustatud, on riik tõstnud karusnahaettevõtete toimimiseks vajalikke loomade heaolu standardeid. Sealhulgas on vähendatud korraga ühes puuris peetavate loomade arvu ning nõutud loomadele ligipääsu ühtlasele maapinnale ning ronimis- ja ujumisvõimalustele. Need muutused on kaasa toonud karusloomafarmide järkjärgulise sulgemise, kuna loomade kõrgema elukvaliteedi tagamine pole olnud tööstusele kasumlik.
Saksamaa kuulub paljude Euroopa riikide hulka, kes on karusloomakasvatused ajalukku jätnud. Tšehhi Vabariigis jõustus karusloomafarmide keeld käesoleva aasta veebruaris ning 2018. aastal teatasid ka Norra, Belgia ja Luksemburg plaanidest farmid keelustada. Kokku on Euroopas karusloomafarmid osaliselt või täielikult keelustatud 14 riigis.
Metsloomad, nagu naaritsad, ei sobi puuris pidamiseks, kuna farmid ei suuda täita nende liigiomaseid vajadusi nagu mängimine, ujumine, pesitsemine ja jahipidamine. Paljud neist lähevad väikeste metallvõrede vahel hulluks või muutuvad agressiivseks, mille korral ei suuda rünnatavad loomad end kaitsta. Kannibalismi, vigastusi, ravimata haavu ja vaimuhaigusi on tuvastatud karusloomafarmides üle maailma.
Nähtamatud Loomad teeb tööd selle nimel, et ka Eestis karusloomafarmid keelustataks.
Detsembris räägime Teeviit lehel jätkusuutlikust eluviisist, vastutustundlikust tarbimisest ja heategevusest. Täna jagab oma kogemuslugu 27-aastane Ville, kes on vabatahtlik loomakaitseorganisatsioonis Nähtamatud Loomad. Ville räägib oma loos sellest, kuidas teha efektiivselt head ning kuidas vabatahtlikuna organisatsiooni töös kaasa löömine on temas mitmeid oskusi lihvinud.
Olen tarkvarainsener Tartust. Teismeliseeast saadik olen mõelnud erinevatele maailma probleemidele. Enda tungile teisi aidata leidsin umbes poolteist aastat tagasi väljundi, kui liitusin loomakaitseorganisatsiooniga Nähtamatud Loomad, mis tegeleb farmiloomade heaoluküsimustega ning karusloomafarmide keelustamise lobitööga.
Ville Nähtamatute Loomade infolauda tegemas.
Heategevuse valdkonnas kõnetavad mind paljud teemad. Püüan iga kuu natuke raha annetada. Näiteks organisatsioonidele Against Malaria Foundation ja GiveDirectly. Kui ma oskaks kuidagi kasulikult sellesse panustada, siis kõige enam sooviksin aidata vaimse tervise probleemidega inimesi. Kui vaadata Maailma Terviseorganisatsiooni hinnanguid erinevate haiguste põhjustatud kannatuse määrale, siis on depressioon üks tõsisemaid globaalseid tervishoiuprobleeme. Kahjuks on see valdkond, kus ilma spetsiifiliste teadmisteta ilmselt väga palju kasulikku tööd ära teha ei saa. Nähtamatute Loomade näol on minu jaoks langenud kokku mitu olulist tegurit: probleem on minu jaoks oluline, organisatsiooni tööpõhimõtted kõnetavad mind ja minu panusest võib reaalselt kasu olla.
Ma ei saa öelda, et ma oleks suur loomaarmastaja. Mul pole lemmikloomi ja ka lapsena polnud mul maakohta, kus farmiloomadega kokku puutuda. Tegelikult ei meeldi mulle üleüldiselt, kui keegi peab ilma hea põhjuseta kannatama. Farmiloomade heaoluga tegelemine sobib mulle, sest probleem on mastaapne. Farmiloomi on väga palju ja nende olukord on väga vilets. Samuti on see hea valdkond, sest vabatahtlikuna on võimalik siin oluliselt panustada. Maailmas on ka mitmeid muid olulisi probleeme, kuid mille lahendamisele on oluliselt raskem vabal ajal kaasa aidata.
Ville Food Innovation Summitil vabatahtlikuna panustamas.
Nähtamatute Loomade juurde kutsub mind lähtumine efektiivse altruismi ideest ehk püüd leida strateegiaid, millel oleks võimalikult suur mõju loomade heaolu parandamisele. Oleme rahvusvahelise organisatsiooni Open Cages osa, mis on tunnustatud Animal Charity Evaluatorsi (ACE) poolt. ACE on efektiivse altruismi kogukonnas tuntud organisatsioon, mis hindab loomakaitseorganisatsioonide mõju. Õpime oma koostööpartneritelt lähenemisi, millega nemad on oma riikides suutnud loomade heaks midagi olulist ära teha. Meie jaoks on enda harimine ja arendamine väga oluline.
Oma põhitegevuseks vabatahtlikuna peaksin ilmselt veebilehtede arendamist ja haldamist ning IT toe pakkumist, aga olen lisaks sellele saanud proovida väga palju erinevaid ülesandeid. Olen osalenud meeleavaldustel, jaganud lendlehti, aidanud korraldada üritusi, otsinud inimesi, kes meid kampaaniatega seoses aitaksid, töötanud infolauas, esinenud sisekoolitusel ning valmistanud sõbraga küpsetiste müügi jaoks kirjut koera. Meie organisatsioonis on võimalik tõesti palju tegevust leida, kui olla ise aktiivne.
Ville Nähtamatute Loomade vabatahtlike koolitusel ettekandega esinemas.
Mind on vabatahtliku töö kõige enam arendanud raskustega toimetulemise ning suhtlemise osas. Ütleksin, et olen eestlasele omaselt loomult tagasihoidlik, mistõttu oli minu jaoks käputäie vabatahtlikega meeleavaldustel käimine alguses päris raske. See tundus mulle päris pealetükkiv. Kuna me tegime mingi periood seda igal nädalal, siis harjusin sellega aja jooksul ning madalam ärevus kandus üle ka igapäevaellu. Meeleavaldused, ürituste korraldamine ja infolauas suhtlemine on aidanud kõvasti arendada suhtlemisoskust ning õpetanud paremini toime tulema raskete olukordadega. Ükskõik mille organiseerimisel läheb alati midagi viltu, mida üritust külastades ei märka. Selle sagedane kogemine aitab õppida, et igast olukorrast on võimalik hästi väljuda ning ebaõnnestumise hirmul pole põhjust. Samuti võimaldab vabatahtliku töö arendada praktilisi oskuseid nagu ajaplaneerimine ja eneseväljendamisoskus. Spetsiifilisemate huvidega vabatahtlikud saavad harjutada näiteks graafilist disaini, videotöötlust, turundust, tõlkimist ja palju muud.
Heategevusorganisatsioonis tegutsemine võimaldab tutvuda sarnase maailmavaatega inimestega. Mõne seisukoha puhul võib olla raske igapäevaelus kohata inimesi, kes jagaksid sinu arvamusi. Töö või kooli kaudu on näiteks raske tutvuda teistega, kes oleksid sama pühendunud loomade olukorra parandamisele. Võimalus sõbruneda heatahtlike inimestega, kes varuvad oma väärtuslikku vaba aega teiste aitamisele, on minu jaoks vabatahtliku töö juures väga hinnaline.
Ville puurikanade teemalisi lendlehti jagamas
Viimane ja kõige olulisem põhjus vabatahtliku töö tegemiseks on võimalus midagi maailmas paremaks teha. Igapäevatöö, mida ma teen enda vajaduste katmiseks, ei saa anda sellist rahuldust nagu teadmine, et ma pingutasin kellegi teise olukorra parandamise nimel.
