Featured

Emis – elu kui õudusunenägu

Sigade elu kujutatakse meedias ja lasteraamatutes endiselt sama idülliliselt, kui paljud võib olla oma lapsepõlvestki mäletavad. Pilt sellest, kuidas emis pikutab põhuhunnikute vahel ja imetab pisikesi põrsakesi ning seejärel saavad pojad ema kaisus puhata või ringi hullata, on kahjuks Eesti sigade jaoks aga kõike muud kui reaalsus. Sigade tegelik elu Eesti tööstusfarmides on täis õudusi, mis võivad ka tugevaima inimese südame kildudeks purustada. Üheks kõige kurvemaks võib pidada emasigade ehk emiste elu. 

Emis veedab terve imetamiseks ettenähtud aja metallvõrede vahel, kus puudub igasugune võimalus normaalseks kokkupuuteks oma järeltulijatega.

Praktikaid, mida emiste peal kasutatakse, peetakse loomade suhtes ühtedeks julmimateks. Elu kitsastes tingimustes betoonseinte vahel ei ole kellelegi kerge,  ent võrreldes nuumsigadega ehk sigadega, keda kasvatatakse otse söögiks, on emiste elu kordades pikem ja veel palju piinarikkam. 

Tänapäeva emise elu koosneb puurivõrede vahel puhkepausideta tiinustest, seemendamistest ja poegimistest. Suure osa oma õnnetust eksistentsist veedab emis nii kitsas puuris, et ei saa isegi ümber keerata. Poegadega kokkupuude toimub läbi metallvõre, mistõttu ei saa ei emis ega põrsad järgida oma instinkte, mis loomulikes tingimustes ema oma järeltulijatega nii tugevasti seovad. 

Imeline ootus

Selleks, et emis jääks tiineks, pannakse ta väikeste võrede vahele, mida kutsutakse seemendussuluks ja kus hoitakse teda kuni kuu aega. Jah, lugesite õigesti – emis veedab kuu aega väikeste võrede vahel, kus ta ei saa liigutada ega ümber pöörata, ta peab elama iseenda väljaheidete sees. Ja seda ainult selleks, et teda oleks lihtne seemendada ehk kunstlikult viljastada. Farmerid põhjendavad seda sellega, et kui loom ringi ei liigu, on lihtne vahet teha, milline emis kus asub. Liikumisvõimaluse pakkumine tähendaks, et seakasvataja peaks emiseid kõrvalipikute järgi eristama, mida peetakse seatööstuses liiga suureks lisapingutuseks. 

Emis on viljastamise perioodil kuni kuuks ajaks surutud piiravate võrede vahele vaid sel põhjusel, et sead ei vahetaks omavahel kohti ja farmeril oleks lihtne neil vahet teha ja neid seemendada.

Esimesed hetked koos

Umbes kaks nädalat enne arvatavat poegimist asetatakse emis emisepuuri põrsaste sündi ootama. Emisepuuri tingimused ei ole sugugi paremad kui seemendussulus.

Emis ootab liikumatult traatvõrede vahel oma põrsaste sündi umbes kaks nädalat.

Kui aeg kätte jõuab, sünnitab emis umbes 11 poega. Sigade emainstinkt on tugev ning emis soovib oma poegi näha, lakkuda ja tervitada. Paraku jääb ta aga kogu imetamisperioodiks kitsasse metallpuuri, nii et normaalne kokkupuude poegadega on täielikult välistatud.

Lisaks vaimsetele kannatustele tekitab ühes asendis lamamine emistele haavu ja lamatisi, pidevat valu ja meeleheidet. Ebamugavus, frustratsioon ja valu on sageli nii tugevad, et emised hakkavad enda pead vastu metallvõresid peksma ning neid närima. Samuti on tavaline, et emised proovivad meeleheitlikult ennast vastu puuri esiosa pressida, et nad ei peaks oma väljaheidete sees lamama. 


Sabade lõikamine

Enne nädalaseks saamist lõigatakse põrsastel ära sabad ning võib toimuda ka kastreerimine. See hetk on emisele eriti raske, kuna protseduurid tehakse sealsamas emisepuuri kõrval ning põrsad karjuvad südantlõhestavalt ema abi järele, emisel on aga võimatu oma lapsi kaitsta. 

Umbes nädalavanusel põrsal lõigatakse ilma igasuguse tuimestuseta ära saba.

Õudusunenägu algab uuesti

Põrsad võetakse ema puuri juurest harilikult ära 28 päeva vanuselt, mõnikord varem. Enamikest põrsastest saavad nuumsead, kelle eluiga on kuus kuud. Paar päeva pärast põrsastest võõrutamist pannakse emis tagasi kitsasse seemendussulgu, kus kogu õudusunenägu otsast peale algab.

Sead on loomult väga seltsivad loomad, kelle suhe oma järglastega normaalsetes tingimustes on kompleksne ja hoolitsev. Teadlased on avastanud üle 20 eri tähendusega häälitsuse, mida sead teineteisega suhtlemiseks kasutavad ning osadest ema häälitsustest saavad ka juba vastsündinud põrsad aru. Kas pole armas fakt, et imetavatel põrsaemadel on kombeks isegi oma lastele lausa laulda? Tööstusfarmis ei saa emis aga isegi oma poegade poole vaadata, pisemaid põrsaid soojendada ega kaitset pakkuda.

Sigadel on pikaajaline mälu ja kogu elu jooksul ei unusta emis ilmselt ühtegi pesakonda. Emise eluperiood on küll pikem kui nuumsigadel ning ulatub paari aastani, aga võime ainult ette kujutada, et ilmselt sooviksid nad surra varem.

Featured

Tofik (9 k)

KODU LEITUD ❤️

Vanus: ~8-9 kuud
Sugu: isane
Suurus: väike/keskmine
Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud

Tofik

Tofik on rõõmus, maias ja ülemeelik kutsikas, kes vajab palju tegelemist. Tofik on ilmselt corgi ja taksi sugemetega kange sell, kes vajab tugeva iseloomuga pereliikmeid, kes oleksid valmis panustama aega tema treenimisele.

Ilmselt on Tofiku noorde ellu mahtunud nii mõnigi pelutav hetk, sest vahel on näha, kuidas ümbritsevad igapäevased asjad või esemed teda hirmutada võivad.

Tofikule meeldivad inimesed väga, kuigi mehi võib ta esialgu natuke peljata, aga enamasti möödub see kiiresti.

Kutsikale kohaselt sooviks Tofik kõike närida ning keelatud tegevustest eemale juhtimiseks naudib aju stimuleerivaid mänguasjadega (näiteks nuuskimis- või lakkumismatt või peidetud maiustega mänguasjad) tegelemist.

Kuidas teadlikkuse kasvatamine läbi reklaamikampaaniate aitab meil võimalikult palju loomi aidata? 

Nähtamatud Loomad tegutseb Eesti farmiloomade heaolu tõstmise ja kannatuste leevendamise nimel. See tähendab umbes 20 miljoni looma heaolu, keda Eestis igal aastal  kasvatatakse ja hukatakse. Selleks, et oma töös tõhusad olla, peame hoolitsema selle eest, et meie kampaaniategevused oleksid strateegilised ja suunatud just sinna, kus need kõige enam tulemusi toovad. 

Meie viie tegutsemisaasta jooksul oleme loomade eest seisnud peamiselt kolmel lahingutandril:
1) koostöö ministeeriumite ja riigiasutustega, kes loomade heaolu reguleerivad;
2) koostöö toidufirmade või loomakasvatusettevõtetega, mis kas kasutavad loomseid tooteid või toodavaid neid

3) kolmandaks tarbijateadlikkuse edendamine ja farmiloomade olukorra meedias ja avalikkuses näitamine. 

Näeme selgelt, et farmiloomade kannatuste teema avalikkuse huvioribiidis hoidmine on üks olulisemaid tegevusi, sest toetab kahte teist põhi-tegevussuunda. Kui tööstusfarmide problemaatika on laiemale avalikkusele mõistetav valdkond ja ollakse kursis loomade kannatustega intensiivkasvatuses, on meil kergem alustada läbirääkimisi avaliku sektori ja erasektori esindajate ja koostööpartneritega. 

Meie töös on kätte jõudnud olukord, kus oleme sel aastal Ukraina sõja tõttu pidanud veidi rohkem andma ruumi muude oluliste teemade kajastustele ning saanud veidi vähem farmiloomade kriitilisi probleeme pildis hoida.

Oleme nüüd oma töös jõudnud olukorda, kus sel aastal oleme Ukraina sõja tõttu pidanud veidi rohkem andma ruumi muude oluliste teemade kajastustele ning oleme veidi vähem saanud farmiloomade kriitilisi probleeme pildis hoida. Meie kolme suurima kampaania (kanade heaolu, sigade heaolu ja Taimne Teisipäev) juures oleme olukorras, kus koostööpartneritega oluliste eesmärkide elluviimiseks peame tegema uue suure avaliku kampaania, et lükata käima uued läbirääkimised kõigi kolme valdkonna juures tulemuste toomiseks. 

Seega viime oktoobris läbi meie heade toetajatega koostöös annetuskampaania, et koguda ressursse suure turundusprojekti jaoks. Eesmärk on kampaaniaga teha tööstusfarmide probleemidest ja nende võimalikest tõhusatest lahendustest laiemalt kõnealune teema ja aktuaalne valdkond. Kampaaniat saab toetada siin – https://nahtamatudloomad.ee/toeta

Viime läbi turunduskampaania, mis hõlmab endas pikka välireklaamide lainet nii bussipeatustes kui olulistes liiklusmagistraalides, digiekraane kaubanduskeskustes kui sponsoreeritud sotsiaalmeediareklaame, mis jõuavad kokku sadade tuhandete inimesteni, et tõhusalt loomadest hoolimise sõnumit kasvatada.

Plaan on järgnev: kuuenädalase perioodiga võtame kahenädalaste etappidena fookuseks meie kolm olulisimat loomade kannatuste teemat tööstusfarminduses ning igas etapis hoolitseme selle eest, et sõnum jõuab võimalikult laialdaselt üle Eesti. Lisaks välireklaamidele saame sihtida sponsoreeritud sotsiaalmeedia reklaamidega iga kampaania puhul õigeid sihtrühmi. See on meie senises kogemuses olnud väga tõhus viis, mis just õigeid inimesi meie kampaanialehtedele viib ja häid samme loomade heaks astuma paneb – kas petitsioone allkirjastades, vabapidamise munade poes äratundmist õppides, lihatarbimise vähendamiseks samme võttes, Nähtamatute Loomade uudiskirjaga liitudes või püsiannetajaks hakates. 

Oleme otsustanud praegu uue suure avaliku kampaanialaine kasuks, sest näeme, et aeg on õige ja meie kampaaniate järgmiste sammudeni jõudmiseks on vaja teema tugevalt pilti tuua.

Kanade heaolukampaanias oleme alustanud läbirääkimisi mitme suure ja olulise toidusektori firmaga, et nad läheks paljude teiste eeskujul üle vabapidamissüsteemidest pärinevate kanamunade müügile ja loobuks puurispeetavate kanade munade pakkumisest. Kui firmad näevad, et tarbijad on sellest muutusest huvitatud, teema on aktuaalne ja oluline, on meil ka kergem nendega läbirääkimisi pidada. Need firmad, keda praegu sihime, kasutavad väga palju mune ja mõjutaksid seeläbi kümnete tuhandete kanade heaolu igal aastal. Kui läbirääkimised on edukad, lähevad nad aastaks 2025 üle kõrgema heaoluga lindudelt pärinevate toodete pakkumisele. Tänaseks oleme veennud juba üle 40% Eesti jaesektorist ja sadakond muud toidufirmat üle minema vabapidamise munade müügile, mõjutades sellega aastas ca 200 000 linnu heaolu. Aga väga palju tööd on veel ees. Valdav osa Eesti munakanadest elab endiselt kitsastes traatpuurides, kus ühe linnu jaoks on ca A4 paberi jagu ruumi ja elu on päevast päeva kestev piin. 

Nähtamatute Loomade välireklaam sügisel 2021 Tallinna tänavatel

Meie sigade heaolukampaania eesmärk on lahendada Eesti tööstusliku seakasvatuse kõige kriitilisemaid loomade heaolu probleeme. Tegutseme selle nimel, et Eestis lõpeks vastsündinud põrsaste tuimestuseta sabade lõikamine, mis ELis ennetava meetmena tegelikult ka keelatud on. Eesti seakasvatuses lõigatakse aga enamikel sündivatel põrsastel sabad julmalt ära, sest nad saadetakse kasvama niivõrd intensiivsesse süsteemi, kus nad stressist muidu teineteise sabasid närima hakkaksid. Teistes riikides ning teadlaste katsetes on seda probleemi edukalt lahendatud läbi sigade elutingimuste parandamise. Kui neil tarkadel loomadel on head elutingimused, piisavalt ruumi liikuda, allapanu, tegelusvõimalusi ja liigile vajalikud tingimused, väheneb ka stress ning sabade närimine, sest ümbritsev keskkond ei põhjusta neile kannatusi. Koostöös Põllumajandus- ja Toiduameti, loomakasvatuse erialaliitude ja maaeluministeeriumiga tegutseme selle nimel, et teema olulisus kasvaks. On oluline, et ühtlasi kasvaks ka teadmised, kuidas tagada sigade heaolu, et sabade lõikamine ei oleks enam vajalik. Selle jaoks koostame koos valdkonna ekspertidega koolitusprogrammi, kuidas teistes riikides on sabade lõikamisest loobutud ja mida on tarvis teha, et loomade heaolu oleks tagatud. Selle jaoks peab aga teema olema avalikkuses nähtav. Praegu on loomade kannatused seatööstuses suuresti nähtamatu küsimus. Meie töö on seda muuta. 

Nähtamatute Loomade kampaania Taimne Teisipäev tegutseb mitmel rindel. Praegune statistika näitab, et keskmine Eesti elanik sööb ca 80 kg lihatooteid aastas. See on 3–4x rohkem, kui riiklikud toidusoovitused ette näevad. Seega tegutseme selle nimel, et teadlikkus mõõdukamast lihatarbimisest ja suurepärastest alternatiividest oleks levinum. Näiteks on Taimse Teisipäeva kooliprogrammiga liitunud pea 150 kooli ja lasteaeda üle Eesti, kus 30 000 õpilast söövad igal teisipäeval taimset lõunat. See säästab aastas 200 000 looma elu. Lisaks teeme koostööd toidufirmadega, et lihaalternatiivid oleksid kättesaadavad ja suurepäraselt maitsvad – meie restoranikampaaniaga on liitunud 250 söögikohta üle Eesti, kus saab maitsvat taimset toitu, millega oma menüüd rikastada. Küll aga oleme jõudnud kohta, kus selleks, et saaksime järgmised suured koolid ja firmad edukalt kampa veenda, peame hoidma Taimse Teisipäeva lahendust õigele sihtrühmale nähtaval. Seetõttu oleme planeerinud ühe kahenädalase etapi meie kuuenädalasest suurest avalikust kampaaniast ka Taimsele Teisipäevale. 

Kogume annetuskampaaniaga 10 067 eurot, mis katab enamuse suure kampaanialaine maksumusest, ülejäänud lisame enda kogutud ressurssidest. Kampaanias panustavad Nähtamatute Loomade tiimiliikmed nii töötajate kui vabatahtlike hulgast – kujundaja, reklaamipakkujaga läbirääkimiste pidaja, sotsiaalmeedia kujundaja, uudiskirjade segmenteerija. Kampaaniaanalüüsi teeb hiljem iga tiimiliige oma valdkonna lõikes, et saaksime head õppetunnid ka järgmiste kampaaniate jaoks kirja panna.

Aitäh, armas toetaja, et hoolid loomadest ja oled osa selle kriitilise probleemi lahendamisest! Koos loome hoolivama ühiskonna, kus loomade huvidega arvestatakse ja nende heaolu on oluline. 

Toeta loomade paremat elu siin – https://nahtamatudloomad.ee/toeta

Aitäh Sulle!

Loomasõbralike tervitustega
Kristina Mering
Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuht

Nähtamatute Loomade kanade päästeaktsioon, mille raames tõime ära pea
200 kana puurikanalast hukkamisest

Saage tuttavaks – Nähtamatute Loomade vabatahtlik Rainer

Nähtamatutes Loomades tegutseb suur hulk tõeliselt toredaid ja võimsaid vabatahtlikke, kes panustavad oma vabast ajast sellesse, et loomi aidata. Soovime tuua rohkem esile neid imelisi inimesi, kes on tohutult oluline osa ühiskondlike muutuste elluviimisest. Seekord tutvustame Food Innovation Summit 2022 programmijuhti Rainerit.

Millega sa tegeled? Mida sulle meeldib vabal ajal teha?

Igapäevaselt tegelen täiskohaga asendusteenistusega, mida läbin ajateenistuse asemel. Hiljuti lõpetasin bakalaureuse õpingud Soomes Aalto Ülikoolis rahvusvahelise ärinduse erialal. Vaba aega kipun täitma erinevate vabatahtlike projektide ja kursustega. Näiteks olen viimase aasta jooksul viinud läbi Teeme head paremini! taskuhäälingut ning läbisin lihaalternatiivide-teemalise veebikursuse. Spordialaselt olen pühendunud kesk- ja pikamaajooksja.

Kuidas sa jõudsid loomade heaolu küsimusteni?

Loomade heaolu küsimusteni jõudsin peale filmi The Game Changers vaatamist, mis rääkis taimse toitumise eelistest. Peale seda mõtlesin, et kui mul pole vaja loomi süüa, siis miks peaksin seda tegema. Seejärel hakkasin rohkem uurima loomse toidu suure kliimamõju ja loomade kohutavate pidamistingimuste kohta.

Räägi oma teekonnast Nähtamatutesse Loomadesse.

NList kuulsin oma kaaslase Kadi kaudu, kes kõigepealt liitus vabatahtlikuna ning nüüdseks on juba aasta aega olnud töötaja rollis NLis. Eks ta aeg-ajalt mainis, et võiksin tulla vabatahtlikuks. Kuna NL tegutseb efektiivse altruismi printsiipide järgi, siis see oli sümpaatne mõte, kui ajapuuduse tõttu kohe seda sammu ei teinud. Kandideerimisvorm sai lõpuks täidetud Mehhikos ülikooli viimase (välis)semestri lõpus, kui teadsin, et kooli lõpuga tekib veidi vaba aega juurde. 

Kas sul on vabatahtliku kogemus ka väljaspool Nähtamatuid Loomi?

Nagu juba mainisin, siis teen Teeme head paremini! taskuhäälingut organisatsioonis Efektiivne Altruism Eesti. Selle aasta kevadel ja suvel aitasin erinevate uurimis- ja analüüsiülesannetega kaasa sellise ettevõtte nagu Tälist üles ehitamisele, mis püüab läbi värbamise ja kogukonna loomise vähendada talendipuudust liha- ja piimaalternatiive arendavates ettevõtetes. 

Varasemalt olin ligi 1,5 aastat aktiivne Maailma Looduse Fondi Eat4Change projektis, kus esindasin Eestit rahvusvahelises noorte tiimis. Projekti eesmärgiks on muuta eurooplaste toidulaud keskkonnasõbralikumaks. Lõin kaasa poliitika kujundamise ning kommunikatsiooni tiimis. 

Millega sa Nähtamatutes Loomades tegeled?

Löön kaasa Food Innovation Summiti korraldustiimis, kus peamise rollina olen programmijuht, aga suhtlen ka messiala ettevõtetega ning korraldan pitchimise võistlust toiduinnovatsiooni startupidele ja investoritele. Paaril korral on tekkinud lendlehtede jagamise aktsiooni käigus võimalus tänaval põrsast või kana mängida.

Rainer lendlehtede jagamis aktsioonil.

Mida sa oled Nähtamatutes Loomades tegutsemise käigus õppinud?

Kindlasti on väga palju arenenud ürituse korraldamisega seotud oskused: ettevõtetega suhtlemine, kirjade ja projektide kirjutamine, tiimitöö. Üsna suure autonoomia tõttu on arenenud ka otsuste langetamine. Ning muidugi õppisin kana ja põrsa kostüümis lastega piltidel poseerima.

Mis sulle Nähtamatutes Loomades tegutsemise juures meeldib?

Mulle meeldib, et tegutsetakse lähtuvalt printsiibist, mis aitab loomi kõige rohkem. 

Miks vabatahtlikuna tegutsemine on sinu jaoks oluline? Kuidas sa leiad aega vabatahtliku tegevuse jaoks ja tasakaalu erinevate eluvaldkondade vahel?

Vabatahtlikuna panustamine on minu jaoks ülioluline, sest probleemid, millega tegeleme, on meeletult suured. NLi kaudu saab nendele väljakutsetele läheneda süstemaatiliselt ja tõhusalt. 

Ma erilist tasakaalu ei otsi. Nii kaua, kui kõik vajalikud trennid on tehtud ja mingi aeg on ööpäevas üle, siis kasutan seda meeleldi NLiga seotud tegevusteks.

Kas sul on koduloomi? 

Elan koos Kadiga, kellel on igasuguseid loomi. Eraldi võib ära märkida tüütu kassi, kes igal hommikul karjub ukse taga ja suure koera Timmu, kes kardab kõik väikseid ja suuri lapsi.

Milliseid huvitavaid filme/raamatuid/etendusi oled viimasel ajal näinud/lugenud/külastanud?

Hiljuti vaadatud Melchiori sarja 2 filmi on minu arvates ühed parimad eesti filmid. Raamatutest tooksin välja organisatsiooni Charity Entrepreneurship raamatu „How to Launch a High-Impact Nonprofit“, mis räägib tõhusa heategevusorganisatsiooni ülesehitamisest, aga on kindlasti kasulik ka juba toimivatele ühingutele, et oma tegevusi arendada ja paremini lahti mõtestada.

Mõni soovitus tulevastele vabatahtlikele?

Sellest tuleb lahe ja tähendusrikas kogemus! Ole valmis arenema, sest aja jooksul antakse Sulle aina enam autonoomiat oma tegevuste üle.

Ootame oma tiimi alati uusi vahvaid vabatahtlikke. Kui soovid ka koos meiega loomade elu paremaks muuta, täida ankeet siin.

Vabatahtlike koordineerimise arendamine toimub projekti raames, mille eesmärgiks on kasvatada Eestis kodanikuteadlikkust, tugevdada kodanikuühiskonda ja populariseerida vabatahtlikku tegevust. Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Tänu Sinule muutus nende loomade saatus igaveseks

Eellugu

Märtsi alguses, kui Vene väed olid tunginud Ukrainasse, saime Ukraina loomakaitsjatelt südantlõhestava abipalve. 

Paljudel Ukrainast põgenenud inimestel polnud võimalik oma lemmikuid kaasa võtta. Põgenikud lootsid lahkudes, et saavad õige pea oma kodudesse naasta, kuid see ei osutunud võimalikuks. Sõja tõttu on tänavad täis kodutuid, nälgivaid ja pommide eest põgenevaid loomi. Ka paljud varjupaikade töötajad ja vabatahtlikud lahkusid oma turvalisuse kaalutlustel riigist. Need, kes jäid, seisid silmitsi keeruliste probleemidega – varjupaikadel ei jätku piisavalt ruumi, toitu ega muid ressursse, et kõikide abivajajate eest hoolitseda. 

Asusime viivitamatult loomade päästmist organiseerima ning annetusi koguma. Üleskutse levis kiiresti, aitajaid oli palju ning kogusime ühe õhtuga terve bussitäie toitu ja kõike muud hädavajalikku, mida Ukraina vaprad vabatahtlikud loomade päästmiseks vajasid. Paar nädalat hiljem saatsime teele ka veel teise kaubikutäie abivahendeid.

Tofik oli pääsedes vaid kolmekuune.

Võtsime sõjakoldest Eestisse kaasa 15 koduta jäänud looma. Uue võimaluse eluks said koerad Scooby, Blacky, Lenek, Goofy, Iti, Saara, Reks, Mila, Malarz, Vlod, Seibi ning pisikesed kutsikad Tofik ja Lola. Koertega koos pääses sõjast ka vapper ja isepäine kass Ronni.

Tänusõnad

Aitäh, sajad hoolivad inimesed, kes annetusi tõid ja rahaliselt toetasid! Aitäh teile, kes aitasite oma oskustega ja panustasite oma aega, ilma teieta poleks see kõik võimalik olnud!

Daniel pakub Vlodile õnneliku vanaduspõlve.

Aitäh, kaubikujuht Kaupo, bussijuhid Aivo ja Erik, ning vaprad autojuhid Inga, Mirjam ja Romero, fotograaf Jörgen ja tõlk Dasha, et tulite meie tiimile appi ja võtsite ette pika sõidu Ukraina loomade aitamiseks. 

Aitäh kõigile headele inimestele ja ettevõtetele, kes aitasid bussi annetustega täita, nende hulgas: Tradehouse, Urr ja Nurr, Petmarket Lemmikloomapood, Saaremaa Vesi, Nõmme loomakliinik, Miki loomakliinik, Oknavet loomakliinik, Tiina Toometi loomakliinik ja Petcity loomapood.

Tänu ja kummardus Tallinna Tehnikaülikooli Tantsuansambel Kuljuse tantsijatele ja kõigile teistele vabatahtlikele, kes aitasid varajastel hommikutundidel annetusi bussi kanda.

Aitäh inimestele ja organisatsioonidele, kes aitasid varustusega loomade transpordiks ja tõid sõiduks puure, tekke, toidunõusid ja muud hädavajalikku. Nende hulgas Valgekihv pood, Tartu Sodalis loomakliinik, Tartu koduta loomade varjupaik, Tartu väikeloomakliinik ja EMÜ väikeloomakliinik.

Loomadele määrati Eestisse jõudes Põllumajandus- ja Toiduameti poolt range karantiin –  nad pidid veetma kolm pikka kuud täielikus isolatsioonis. Aitäh, Betta loomapood, et kogusite annetusi karantiinis olevate loomade heaks. Aitäh, Karl AB Polarist, et kinkisite Scoobyle aediku, kui ta ennast teiste koertega koos toas ärevalt tundis. Suur tänu juristidele Brittale ja Valeriale, et aitasite meil end Põllumajandus- ja Toiduameti ebaõiglase karistuse eest kaitsta.

Eriline tänu armsatele ja asendamatutele hoiuperedele ja Nähtamatute Loomade vabatahtlikele, kes karantiini ajal loomade eest hoolitsesid! 
Kõik loomad läbisid arstliku kontrolli, said vaktsineeritud ja kiibistatud. Kahjuks esines kahel koeral ka tõsisemaid terviseprobleeme. Aitäh kõigile annetajatele, tänu kellele pääses Blacky surmasuust ning Scooby leidis üles terviseprobleemid, mis talle minevikust pikka aega valu põhjustasid.

Osad loomad vajasid hingeabi ja treeninguid, aitäh, koeratreenerid Kati, Eliko, Mona ja Emma, et palju läbielanud koertele tuge pakkusite ning aitasite Nähtamatute Loomade vabatahtlikke, hoiuperesid ja uusi kodusid heade nõuannetega.

Paarikuune Lola saabus Ukrainast haige ja alatoitununa. Nüüd elab ta koos Kristinaga oma parimat elu.

Loomadele parimate kodude leidmine ei olnud lihtne. Aitäh teile, Karl-Erik, Kerli, Kertu ja fotograaf Laura, et olite olemas ja aitasite parimal moel kutsude sõnumit levitada. Tänu teile on kõik loomad nüüd maailma parimates kodudes. 

Eriline tänu Ukraina loomakaitsjale Olenale, kes erakordselt raskel ajal ennastunustavalt loomade aitamisele keskendus ja sõjakoldest päästeoperatsiooni koordineeris. 

Ja loomulikult täname teid, erilised inimesed, kelle juures loomad lõpuks oma pärispere leidsid!

See projekt ühendas raskel ajal nii palju häid inimesi, kes kõik oma asendamatu panuse loomade päästmiseks andsid. Siin postituses said ära mainitud vaid mõned abilised, tegelikult oli teid sadu! Ükskõik kui suur või väike oli Sinu panus, see aitas maailma paremaks kohaks muuta!

Täname absoluutselt kõiki aitajaid, annetajaid ja kaasaelajajaid, kes valusal ajal leidsid oma südames ruumi, et hoolida lisaks inimestele ka loomade saatusest. Teie kinkisite neile süütutele ja abitutele loomadele uue võimaluse eluks.

Teie Scooby, Blacky, Lenek, Goofy, Iti, Saara, Reks, Mila, Malarz, Vlod, Seibi, Tofik, Lola ja kass Ronni.

Julm kultuuripärand – foie gras

Mis on foie gras?

Foie gras tähendab prantsuse keelest tõlgituna rasvamaksa. Seda tuntakse kui kallist “luksuslikku” toitu, mis on tegelikult valmistatud ebanormaalselt suurenenud ja rasvunud pardi- või hanemaksast. Linnu maksa ebanormaalset suurenemist põhjustab haigus nimega maksa steatoos, mis on tingitud lindude sundtoitmisest.

Kuigi termin foie gras kõlab esmapilgul luksuslikult, on selle „delikatessi“ tootmisega kaasnevad protseduurid niivõrd ebaeetilised, et on pälvinud lausa rahvusvahelist kriitikat. Kriitikast hoolimata on see julmal viisil toodetud roog lisatud Prantsuse gastronoomia- ja kultuuripärandisse.

Foie gras’ (alumine) vs. tavalises suuruses maks (ülemine)
Foto: Igualdad Animal

Foie gras tootmise tagamaad

Kahtlemata on foie gras’ tootmine üks julmemaid praktikaid tänapäeva tööstusfarmides, sest toote valmistamisega kutsub inimene tahtlikult lindudel esile valuliku ja kurnava maksahaiguse.

Foie gras’ tööstusfarmides kasvatatavad linnud veedavad oma elu kitsastes traatpuurides, kus nad ei saa ennast ümber pöörata ega tiibu sirutada. Kingakarbi suurustesse puuridesse topitakse linnud kaheksa nädala vanustena, et alustada kuni neli nädalat kestvat sundsöötmise protsessi, mis lõpeb lindude surmaga.

Sundsöötmise käigus surutakse hanedele ja partidele kolm korda päevas mootoriõliga määritud metalltoru kõrist alla ning pumbatakse päeva jooksul kõhtu ligi kaks kilo teravilja ja rasva segu. Inimese puhul võrduks see iga päev 20 kilogrammi pasta söömisega.

Sundsöötmise lõpuks on linnu maks paisunud loomulikust suurusest kümnekordseks. Osa lindudest sureb juba enne sundtoitmise protsessi lõppu, sest nende maks lõhkeb ületoitmise tagajärjel või nad lihtsalt lämbuvad. Protsessi käigus saavad kahjustada linnu nokk, kõri ja närvisüsteem ning linnud vaevlevad jalavigastuste ja kopsupõletiku käes. 

Kitsad traatpuurid, milles linnud veedavad neli piinarikast nädalat
Foto: Igualdad Animal

Lisaks füüsilistele vaevustele põhjustavad elamistingimused ka meeletut vaimset stressi, sest pardid ja haned on loomupäraselt uudishimulikud ja tundlikud linnud. Tööstusfarmide pardid ja haned ei pääse aga elu jooksul kordagi vee äärde ning sundsöötmise algusest puudub ka päikesevalguse käes viibimise võimalus. 

Eestis on tootmine keelatud, aga import lubatud

Foie gras’ tootmine on nii julm, et see on paljudes riikides keelatud,  näiteks Ühendkuningriikides, Saksamaal, Itaalias, Norras, Poolas, Türgis, Iisraelis, Soomes ja mujalgi. Ka Eestis on loomade sundsöötmine seadusega keelatud ent foie gras‘ import on lubatud.

Foie gras’ tööstus sõltub eksportturu nõudlusest. Seetõttu on foie gras’ tööstus elujõuline näiteks Prantsusmaal, sest eksporditulud on kõrged. Eesti restoranid ja gurmeekauplused müüvad imporditud rasvamaksa ning järgnevaks viieks aastaks ennustatakse turumahu kasvu nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides. Nõudluse suurenedes kasvavad ka sadade tuhandete partide ja hanede kannatused.

Nähtamatud Loomad tegutseb selle nimel, et Eestis lõpeks foie gras’ müük 

Nähtamatud Loomad seisab selle eest, et Eesti restoranid ja kauplused lõpetaksid foie gras’ müügi. Kantar Emor uuringu kohaselt ei poolda 67% eestlastest foie gras’ müüki siinsetes restoranides ja kauplustes. Üle 11 000 inimese on alla kirjutanud Nähtamatute Loomade petitsioonile, näidates seeläbi oma toetust, et ettevõtted lõpetaksid foie gras’ müümise.

Loe lähemalt foie gras’st ja Nähtamatute Loomade tegemistest ning anna oma allkiri lindude toetuseks siin: https://foiegras.nahtamatudloomad.ee/ 

Kasutatud allikad:

What is foie gras? Animal Equality, 2022.

‘Sadistic and inhumane’ sale of foie gras must be banned in the EU. Bekhechi, M., 2021.

Mis on foie gras ning miks loomasõbrad ega vastutustundlikud gurmaanid seda ei söö? MTÜ Nähtamatud Loomad, 2020.

Nähtamatute Loomade sigade heaolu kampaania missioon ja visioon

Eelmisel sügisel sai avapaugu Nähtamatute Loomade sigade kampaania, mille eesmärk on lahendada Eesti tööstusfarmide sigade heaolu kriitilisi probleeme ja tõsta sigade elutingimused elamisväärsele tasemele. 

Kampaania survestab Eesti seakasvatajaid järgima loomakaitseseadust, mis tähendab seda, et farmerid peavad lõpetama vastsündinud põrsaste rutiinse sabade lõikamise. Sabade olukord on väga oluline sigade heaolu näitaja, sest lõigatud või näritud saba tähendab, et sead elavad ekstreemselt ebasobivates tingimustes.

Sigade kampaania pressikonverents. Pildil Kristina Mering (MTÜ Nähtamatud Loomad) ning Erika Mäeloog (Põllumajandus- ja Toiduamet)

Seega on kampaania eesmärk lõpetada ebaseaduslik sabade lõikamine ja selle asemel tõsta Eesti sigade elutingimusi elamisväärsele tasemele, et sead teineteise sabasid ei näriks. Kõrge heaoluga tingimuste puhul ei teki sigadel sellist stressi, mis paneks neid massiliselt teineteise sabasid närima. 

Kõik Nähtamatute Loomade sigade kampaania ettepanekud Eesti sigade olukorra parandamiseks ühtivad Euroopa Toiduohutusameti (EFSA)1 hiljutise teadusliku analüüsi seisukohtadega sigade baasvajaduste kohta ning on kasutusel kõrgema heaoluga seafarmides üle Euroopa.

Miks just sead?

Käärid sigade tegelike vajaduste ning nende pidamistingimuste vahel Eestis on üüratult suured. Kuigi seakasvatussektor soovib avalikkusele jätta muljet, et Eesti sigade olukord vastab läbi reklaamide ja meedia meie pähe maalitud pildile, kus siga saab põhus tuhnida, poriloigus püherdada ja teiste sigadega mängida, siis tegelikult teavad asjaga seotud inimesed kurba tõde ja valusat saladust. Tavaline Eesti tööstusfarmi siga elab betoonpõrandal, magab oma väljaheidete sees, ei saa vahel ruumikitsikusest isegi ringi pöörata ning on väga stressis ja õnnetu. Seda kinnitavad nii veterinaarkülastuste raportid kui valdkonda tundvad inimesed.

Probleemi tõsidust aitab mõista see, et tegu pole pelgalt  loomakaitsjate hinnanguga, vaid ka need inimesed, kes seatööstusega otseselt seotud on, peavad olukorda ülimalt murettekitavaks. Siin on ainult mõned näited meie poole pöördunud valdkonna spetsialistidest: 

  • Üks loomafarmides kontrolle teostav murelik riigiametnik palus paar aastat tagasi eravestluses meie organisatsioonilt, et me Eesti sigu aitaksime, kuna nende olukord on väljakannatamatult halb ning tema võimuses pole seda muuta.
  • Ühe loomakasvatajaid ühendava erialaühingu juht mainis kohtumisel, et tema isiklikult sealiha süüa ei suuda, kuna sigade pidamistingimused Eestis ei ole tema jaoks vastuvõetavad.
  • Saime südantlõhestava kirja ühelt Rakvere seafarmi endiselt töötajalt, et olukord seafarmides on nii kohutav, et ta näeb sellest senini õudusunenägusid.
  • Üks tapamaja töötaja kirjutas meile ahastuses, et tapale jõudvate sigade tervislik konditsioon on isegi palju aastaid sellel alal töötanud inimeste jaoks õõvastav ning ta ei saa aru, kus on ametnike silmad. 

Sõnum on selge – sead vajavad meie abi ja sekkumist. Eesti inimesed ei toeta loomapiinamist. Sellepärast töötame igapäevaselt selle nimel, et sigade süsteemne väärkohtlemine lõpeks ja seakasvatussektoris hakkaksid toimuma positiivsed muutused.

Unistus loomasõbralikust seapidamiskultuurist
Kui osad sealihatootjad üritavad jätta muljet justkui peaksid inimesed valima ainult veganluse või praeguse Eesti sigade intensiivse pidamise süsteemi vahel, siis meie Nähtamatutes Loomades teame, et see ei ole tõsi. Paljudes teistes riikides on sigade elu hoopis teistsugune ja inimesed saavad ikka söönuks. Oleme varasemalt kirjutanud sellest, milline Eesti tööstusfarmi sigade õnnetu elu hetkel on, aga seekord kirjeldame hoopis seda, milline on Nähtamatute Loomade sigade kampaania nägemus seakasvatuse tulevikust.

Nähtamatute Loomade sigade kampaania tegevuste lõpptulemuseks on seakasvatus, kus sigade heaolu ja loomuomased vajadused on seakasvataja jaoks kesksel kohal. Selles soovitud seapidamiskultuuris järgivad farmerid loomakaitseseadust ning sigade pidamise määrust. Igas sulus on sigadel piisavalt ruumi, et tekitada suluperele puhkeala, kus kõik notsud koos magada saavad. Loomadel on aktiivsuspiirkond, kus saab mängida ja joosta ning eraldi ala, kus loomad saavad ennast kergendada. Sigadele tagatakse igapäevane juurdepääs sobivale tuhnimismaterjalile nagu põhule, jutekottidele, puitbriketile või köitele ning seda uuendatakse regulaarselt.

Hetkereaalsus: Sigade räpane ja kitsas magamisala. Tulevikuvisioon: Süvaallapanu ja piisavalt ruumi magamiseks.

Normaalsete tingimustega sigala sulupõrandal on põhust süvaallapanu, kus sead saavad tuhnida ja soovi korral pesa ehitada. Farmerid hoolitsevad selle eest, et neil tarkadel loomadel oleks ka tegevust – neile antakse mängimiseks ja närimiseks kanepiköisi, puutükke, rippuvaid jutekotte, puitbriketti, pakkepaberit/jõupaberit, pappkaste, pressitud heinakuubikuid, võimalusel aeg-ajalt (eriti kui on juba tekkinud sabade närimine) maisi- või rohusilo; puuoksi, mis ei kuku restpõrandast läbi ja on piisavalt tugevad, et sead kohe katki ei hammusta (nt lõigata harjavars kolmeks-neljaks osaks). Nagu ka koertele, meeldib sigadele suus pulka kanda ja sellega mängida.

Hetkereaalsus: Saba eemaldamine ilma tuimestuseta. Tulevikuvisioon: Rõõmus rõngassaba emaga suhtlemas.

Nähtamatute Loomade visioon sigade paremast elust Eestis näeb ette ka seda, et lõpetatakse julmade emisepuuride kasutamine. Hetkel veedavad Eesti emised suure osa oma elust pisikestes puurides, kus nad ei saa isegi ringi keerata, seda nii indlemise, gestatsiooni kui imetamise perioodil. Teadlased on avastanud, et sead hakkavad oma järeltulijatega erinevate häälitsuste ja toimingute kaudu suhtlema esimesest hetkest peale. Enamik Eestis sündivatest põrsastest oma emaga aga normaalselt suhelda ei saa, sest emised on kogu imetamise perioodil metallvarbade taga vangis. Emis soovib oma põrsastele ehitada pesa, nende eest hoolitseda ja neid õpetada. Seaperesid peaks pidama süvaallapanuga rühmasulus, kus emised saaksid ehitada oma poegadele pesa ning põrsad saaksid joosta, mängida ning loomulikul moel nautida oma ema hoolt ja lähedust.

Hetkereaalsus: Emis ei saa puuris liigutada. Tulevikuvisioon: emis oma poegadega puhkehetkel.

Loomulikult oleks parema seakasvatuse osa ka see, et seakasvatajaid ühendavad erialaorganisatsioonid korraldavad lisaks muudele teemadele ka vilkalt koolitusi ja jagavad infot selle kohta, kuidas uuringud, katsed ja teiste riikide kogemused on leidnud viise, kuidas sigade elukeskkonda rikastada, tervist parandada ja heaolu suurendada.

Tahame jõuda olukorrani, kus loomakaitseseaduses sätestatut järgitakse ja farmerid vaataksid oma hoolealused igapäevaselt üle ning kui märkavad, et mõni siga ei tunne ennast hästi, kutsuvad veterinaari seda looma üle vaatama ning vajadusel annavad talle abi. Igapäevase ülevaatuse käigus hindab farmer ka seda, et ei ole tekkinud märke stressist, mis võiks viia sabade närimiseni. Kui esineb probleeme, siis tuleb hinnata oma loomade elutingimusi ja uurida, mis võib olla loomadele stressiallikaks, sest õnnelik ja loomulikus keskkonnas siga sabasid ei näri.

Soovime liikuda Nähtamatute Loomade kampaaniaga sellise seapidamiskultuuri poole, kus nii erialaühingud kui ka Põllumajandus- ja Toiduamet pakuvad seakasvatajatele nõuandeid, abi ja tuge sigade heaoluga seotud probleemide tekkimisel. Sellises kultuuris ei peeta sabade lõikamist normaalsuseks ega soositud sigade pidamise viisiks. Maaeluministeerium vastutaks selle eest, et kõrge heaoluga seakasvatajad saaksid vajalikke toetusi ja tunnustust ning võiksid oma praktikate  üle uhked olla.

Tuleviku seapidamiskultuuris võiks iga seakasvataja auasjaks olla see, kui tema sigadel on alles rõngassabad. Põllumajandus- ja Toiduamet peaks välja töötama usaldusväärse kvaliteedimärgise, mis aitab ka tarbijatel teadlikku valikut teha. Kõiki õigusakte silmas pidades ning sigade heaolu järgides ei peaks ka seapidajad muretsema, sest neil pole tarbijate ees räpaseid saladusi.

Kuidas aitavad Nähtamatute Loomade sigade kampaania tegevused soovitud olukorda jõuda?

Vahel piisab loomadele heaolu parandamiseks seadusandlikest muudatustest ning seetõttu võeti Euroopa Liidus juba 15 aastat tagasi vastu direktiiv, mis keelab põrsaste rutiinse sabade lõikamise ning suunab farmereid parandama oma loomade heaolu. Mida aga teha, kui seadusandlus ütleb üht, aga praktikas rikutakse seda järjepidevalt ja süstemaatiliselt ning ametnikele ei ole tagatud kõrgemalt poolt vahendeid, et seda muuta? 

Sellise olukorra lahenduseks on võtmetähtsusega avalik huvi ja surve ning läbimõeldud tegevusplaan, mis arvestab kõikide osapoolte rolli, motivatsiooni ja mõjuvõimu.

Sigade olukorda mõjutavad otseselt või kaudselt peamiselt kolm osapoolt – avalik sektor, erialaliidud ja seakasvatajad. Ja nende kolme osapoole mõjutamiseks on kõige suurem võim igal inimesel endal. Kohe räägime lähemalt, millist rolli need osapooled sigade pidamise praktika kujundamisel mängivad ning kuidas Nähtamatute Loomade kampaania ning iga sigadest hooliv inimene neid mõjutada saab, et sigade olukord liiguks paremuse poole. 

Avalik arvamus on edu võti

Avalikkus – Sigade kasuks räägib see, et Eesti inimesed tõesti hoolivad loomade heaolust. Avaliku arvamuse uuringud kinnitavad, et 84% Eesti elanikest usub, et põrsaste sabade lõikamise asemel peaks hoopis parandama sigade elutingimusi. Kahjuks aga on teadlikkus sigade tegelikust olukorrast madal. 

On oluline, et huvi sigade olukorra paranemise üle näitaks võimalikult suur hulk inimesi ning seetõttu on meie kampaania selgrooks just avalikkuse kaasamine. Seakasvatajaid mõjutab otseselt see, millistes tingimustes kasvatatud sealiha tarbijad soovivad osta, samal ajal mõjutab aga avalik arvamus ka poliitikuid ja ametiasutusi. Kuna sigade kehv olukord on senini olnud suhteliselt varjatud probleem, siis vajab teadlikkuse tõstmine palju tähelepanu. 
Mida teeb Nähtamatud Loomad seoses avalikkusega? Alus avalikkuse kaasamiseks on teadlikkuse tõstmine, et lõpetada olukord, kus seakasvatajad võivad segamatult ja varjatult kulude kokkuhoiu eesmärgil kasutada kõige julmemaid ja isegi keelatud praktikaid.

Teadlikkuse tõstmiseks kirjutame artikleid meediasse sigade tõelisest olemusest, intelligentsusest ja vajadustest, sabade lõikamise probleemidest, Eesti sigade olukorrast, sealiha hinna kujunemisest ning esindame sigu televisioonis ja raadios, anname välja praktilisi materjale suurema heaoluga liha eelistamiseks, teeme koostööd suunamudijatega, anname välja videoid, teeme sotsiaalmeedia postitusi, jagame flaiereid ja korraldame avalikke üritusi.

Sigade kampaania kõneisikud Karl-Erik Taukar, Genka ja Nähtamatute Loomade sigade tiim külastamas üht vähestest Eesti seafarmidest, kus loomadel on head elutingimused.

Teadlikkus on vajalik eeltingimus muutuste soovimiseks, kuid lisaks sellele anname inimestele võimaluse ka kohe tegutsemiseks. Oma hääle saab igaüks kuuldavaks teha läbi petitsiooni allkirjastamise, poliitikutega suhtlemise, teadliku tarbimise ning loomulikult ka oma arvamuse avaldamisega sõprade seas, sotsiaalmeedias või meedias.

Avalik sektor peab sigade heaolu parandamise prioriteediks seadma

Maaeluministeerium ja Põllumajandus- ja Toiduamet – maaelu ja loomakasvatuse ning loomade heaolu tagamise teemade eest Eestis on peamiselt vastutav maaeluminister (hetkel Urmas Kruuse), maaeluministeerium ja selle allasutus Põllumajandus- ja Toiduamet. Üldistatult öelduna vastutab maaeluministeerium valdkondlike õigusaktide, toetuste, strateegiate ja suundade eest ning Põllumajandus- ja Toiduameti ülesannete hulka kuulub pigem praktilise töö tegemine – loomakasvatajate üle arvet pidamine, kontrollimine, suunamine, õpetamine ja vajadusel ka karistamine, trahvimine ning loomapidamisõiguse äravõtmine. 

Mida teeb Nähtamatud Loomad seoses avaliku sektoriga? Selleks, et mõjutada avaliku sektori tegemisi, oleme tihedas suhtluses nii ministri kui ametnikega. Näiteks anname varsti Põllumajandus- ja Toiduametiga koostöös välja juhendi farmerite tegevuste jaoks, mis aitavad loomade heaolu parandada ja seeläbi sabade lõikamist lõpetada. Samuti jagame Põllumajandus- ja Toiduametiga infot Eesti seakasvatajate kohta ning planeerime koos koolitust seakasvatajatele sabade lõikamise lõpetamiseks. 

Võimalused poliitikute poole pöördumiseks ja ministeeriumi otsuste mõjutamiseks sõltuvad otseselt sellest, kui suur on avalik surve sigade kaitseks. Avalikku huvi demonstreerivad tööriistad on näiteks petitsioon, meediaartiklid, videod, sotsiaalmeedia, tuntud ja ühiskonnas lugupeetud inimestega koostöö ja palju muud, mille kõige juures on olulisim see, kui suur hulk inimesi läbi nende kaasatud saavad. 

Erialaliidud mõjutavad otseselt loomapidamiskultuuri

Erialaliidud – nagu paljudes teistes valdkondades, esindavad ka seakasvatajate huve erialaliidud. Erialaliidud aitavad sektoril liikuda just sinna poole, kuhu parajasti vajalikuks peetakse ning esindavad seakasvatajaid nii avalikkusega kui ka poliitikutega suhtlemisel. Näiteks ühendavad Eesti seakasvatajaid Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Tõusigade Aretusühistu ja Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda. 

Mida teeb Nähtamatud Loomad seoses erialaliitudega? Erialaliitudel on mõju seakasvatajate hulgas ning samal ajal ka ressurssi nii poliitikat kui avalikkust mõjutada. Samas sõltuvad nende prioriteedid just sellest, mis avalikkus soovib, sest trendide järgimine on ka seakasvatajatele kasulik. Jämedalt öeldes saab avalik arvamus mõjutada seda, kas Eesti Tõusigade Aretusühistu järgmine koolitus seakasvatajatele räägib sellest, kuidas veel enam sigade elutingimuste ja heaolu pealt raha kokku hoida või hoopis sellest, kuidas kasvatada vähem stressis ja õnnelikumaid loomi. Nähtamatud Loomad on erialaliitudega suhtluses ja avatud igasuguseks koostööks, mis aitab sigade olukorda parandada. 

Ainult farmi omanik saab oma sigadele elamisväärse elu tagada

Seakasvatajad – lõpuks sõltub iga sea heaolu kõige otsesemalt just sellest, mida teeb farmi omanik. Eestis on ka paar pisikest farmi, kus sigade elu vastabki täpselt sellele kirjeldusele, mis ülalpool toodud on. Kahjuks elab aga üle 90% Eesti sigadest tööstuslikes suurfarmides, kus nende heaolu kuidagi tagatud ei ole. 

Mida teeb Nähtamatud Loomad seoses seakasvatajatega? Nähtamatutes Loomades võtame ühendust seakasvatajatega, et olla toeks kõigile farmeritele, kes on valmis oma sigade elutingimusi parandama. Oleme olnud kontaktis paljude seakasvatajatega, et kaardistada hetkeseisu, põhitakistusi sabade lõikamise lõpetamisele ja koostöövõimalusi. 

Järgnevad tegevused

Vaadates 2022. aasta vältel Eesti seakasvatajatele suunatud miljonite eurode suurustele toetustele, võib üsna selgelt väita, et seatööstus on teiste sektoritega võrreldes riigi poolt väga tugevas eelisseisus. Soovime Nähtamatutes Loomades näha, et selline hetkeseis ei legitimeeriks veelgi enam loomade vajadustele mittevastavaid elamistingimusi ja sellega kaasneks ka reaalne tegevusplaan, kuidas parandada loomade heaolu, et saaks lõpetada põrsaste tuimestuseta sabade lõikamise. 

Selleks jätkame koostööd maaeluministeeriumi ja Põllumajandus- ja Toiduametiga. Kaasame arutellu ka keskkonnaministeeriumi, arvestades praeguse tugevalt tööstusliku reljeefiga massikasvatuse hiiglasuurt negatiivset keskkonnamõju. Oleme alustanud suhtlust mitme olulise valdkonnaeksperdiga, kellega oleme lähiajal kohtumas, et koguda veelgi lisainfot tööstuses toimuva kohta, et täiendada ja tihendada arusaama hetkeolukorrast.

Samuti jätkub meediatöö teema pildis hoidmiseks nii televisioonis, raadios, sotsiaalmeedias, veebiportaalides ja välireklaamides. Avaldame pressiteateid ja arvamusartikliteid Nähtamatute Loomade poolsete kommentaaride ja soovitustega. Koostame juhendmaterjale olukorra parandamiseks ja infomaterjale teadlikkuse tõstmiseks. Kogume põrsaste sabade lõikamise lõpetamise ja pidamistingimuste parandamise petitsioonile võimalikult palju allkirju, et saada head inimesed ühise hooliva eesmärgi taha. 

Meie kampaania võtab lõplike tulemuste saavutamiseks ilmselt aastaid. Oleme tugevalt motiveeritud, hästi informeeritud ja jätkame tiimi pidevat arendamist, et leida parimad viisid, kuidas neid kohutavates tingimustes kannatavaid tarku ja häid loomi aidata. Aitäh kõigile toetajatele, kes selle olulise töö võimalikuks teevad!

Allikad

  1. https://www.efsa.europa.eu/sites/default/files/2022-08/EFS2-7421.pdf

Õrrekanade mune saab kohati osta soodsamalt kui puurikanade mune

6. septembril 2022 läbiviidud hinnavõrdlus Rimi, Prisma ja Selveri e-poodide ning Bolt Marketi sortimentide põhjal näitab, et erinevatest pidamisviisidest pärinevate munade hinnavahe on ühtlustunud sellisel määral, et kohati on õrrekanade munade valimine rahakotile sõbralikumaks saanud, kui julmal viisil toodetud puurikanade munade ostmine. 

Eriti hea uudis on see kahele kolmandikule Eesti inimestest, kes Kantar Emori avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei toeta kanade pidamist kitsastes traatpuurides.

Keskmine hinnavahe on nende kahe pidamisviisi lõikes vaid 19 senti. Keskmiselt maksab 10 puurikanamuna 2.37 € ja sama suur karp õrrekanade mune 2.56 €. Selveris maksab oma kaubamärgi õrrekanade munade karp 2.29 € ning Rimis lausa 1.75 €. Bolt Marketis on õrrekanade munad kõige soodsam valik, makstes 1.99 €. Kõik kolm valikus olevat Eggo puurikanade munade karpi maksavad üle 2 €, keskmiseks hinnaks kujuneb 2.56 €.

Puurikanade munad moodustavad poelettidel kõige suurema osa munade valikust ning 87.7 % kõigist Eesti kanadest peetakse puurides. Kuigi Eesti inimesed hoolivad loomadest ning ei toeta julma tööstusliku masinavärgi toimimist (suisa 72 % ei toeta kanade puuris pidamist), on nende toidulauale seni suures osas jõudnud puurikanade munad just odava hinna tõttu. Nüüd on vastutustundliku valiku langetamine poes muutumas ostjatele aina lihtsamaks.

Puurisüsteemides peavad linnud elama umbes A4 paberi suurusel pindalal, kus neil ei ole võimalik isegi tiibu sirutada ega päikesevalgust näha. Puurides peetakse linde kulude kokkuhoiu eesmärgil – kitsastes tingimustes saab pidada rohkem kanu ning kuna linnud ei saa liigiomaselt käituda, kulutavad nad vähem energiat ning vajavad seetõttu ka vähem sööta.

Puurikanade munad tunneb ostja poes ära selle järgi, et munale märgitud kood algab numbriga 3. Ava poes munakarp ning veendu, et munal olev kood algab numbritega 2, 1 või 0, mis tähistavad kõrgema heaoluga õrrekanade, vabalt peetavate kanade ja mahekanade mune. 

Kuidas poes mune valida?

* Hinnavõrdlus viidi läbi Rimi, Prisma ja Selveri e-poodide ning Bolt Marketi valikus olevate 10 munaga karpide hindade põhjal 6. septembril 2022.
* Kantar Emori avaliku arvamuse uuring viidi läbi oktoobris 2021.

Euroopa Toiduohutusameti värske seisukoht: Emaste sigade pidamine peab muutuma puurivabaks

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) avaldas teaduslikud seisukohad sigade pidamistingimuste sobivuse kohta, milles kutsub üles lõpetama emiste puurispidamist. Euroopa Liidu poolt on see märgiline üleskutse, sest valdav osa emistest elab praegu poole oma elust kitsas puuris.

Emiseid peetakse Euroopa Liidus puurisüsteemides, mis piiravad tugevalt nende liikumis- ja käitumisvabadust. Kasutusel olevates puurisüsteemides ei ole emistel piisavalt ruumi enda ümber pööramiseks ega loomuomaselt käitumiseks.

Emiste raske elu tööstusfarmides

Enamik Euroopa Liidus ja Eestis elavatest emistest on sunnitud ligi poole oma elust veetma kitsastes puurides, mis takistavad igasugust liikumisvõimalust välja arvatud lamamist või seismist. Emiseid on lubatud pidada seemendamispuurides järjest 28 päeva ning poegimispuurides järjestikku 6 nädalat. Emise ühe eluaasta jooksul teeb see kokku ligi kuus kuud puuris olemist.

Puuris olles ei saa emised loomuomaselt käituda. Neil puudub võimalus loomuomaselt toituda, ümbrust uudistada ning liigile sobival moel poegade eest hoolitseda, rõhutab EFSA. Ühtlasi lisab EFSA, et emised peavad taluma nälga, kuumastressi ning vigastusi.

Euroopa Toiduohutusamet järeldab, et puurisüsteemidest tulenevaid kannatusi ei saa leevendada muul moel kui loomade puuridest eemaldamisega, soovitades emiseid üksikpuuride asemel pidada rühmades.

Ühtlasi soovitab EFSA, et põrsaste imetamisperioodil tuleks emiseid pidada avaramates üksiksulgudes praeguste kitsaste puuride asemel. “Avaram sulg, kus emis saab end ümber pöörata, pakub rohkem käitumisvabadusi võrreldes puuriga, kus ta on metallvõredega fikseeritud,” rõhutab EFSA värske raport.

“Kahjuks on ka Eesti tööstusfarmides julm emiste puurispidamine igapäevane praktika. On aeg lõpetada sigade julm kohtlemine, sest hästitoimivad alternatiivid emisepuuridele on olemas. Kogume allkirju, et Eesti inimesed saaksid otsustajatele selgelt oma seisukohta näidata: sigade elutingimused peavad paranema,” sõnas Nähtamatute Loomade kampaaniajuht Merit Valge.  

Euroopa Komisjon plaanib ettepanekuga põllumajandusloomade puurispidamise keelustamiseks välja tulla järgmise aasta keskpaigaks. Eestis puudutab ettepanek peamiselt emiseid ja puurispeetavaid munakanu.

Pane allkiri Nähtamatute Loomade petitsioonile, et toetada sigade elutingimuste paranemist Eestis: https://sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee/

Vaata videot, millistes tingimustes emiseid Euroopa tööstusfarmides peetakse: https://youtube.com/shorts/FjhLHOzeICs?feature=share 

Genka kutsub üles sigu õiglaselt kohtlema

Genka kutsub koos imearmsa väiketalus sündinud põrsaga allkirjastama loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad petitsiooni, mille eesmärk on lõpetada tööstuslikes suurfarmides sigade sabade lõikamine ja parandada nende elutingimusi.

Genka ja väiketalus kasvav armas põrsas

Nähtamatute Loomade sigade heaolukampaania «Õige siga on sabaga» nõuab tööstusfarmidelt loomakaitseseaduse järgimist, sabade ebaseadusliku rutiinse lõikamise lõpetamist ning sigadele elamisväärsete tingimuste pakkumist.

Petitsiooni saab allkirjastada SIIN. Pea 9000 inimest on oma allkirja juba andnud.

Üle 90% Eesti sigadest elab kohutavates tingimustes betoonseinte vahel, kus 140-kilose sea kohta on terveks elutegevuseks ruumi vaid ühe ruutmeetri jagu. Sead on erakordselt targad loomad ning satuvad sellises keskkonnas nii stressi, et hakkavad teineteise sabasid närima. Seetõttu on tööstusfarmides tavaks sigade sabad kohe pärast sündi tuimetuseta ära lõigata, mis on pisikestele põrsastele valus, traumeeriv ning samas halbade elutingimuste probleemi ei lahenda. Kui sigadel oleksid tagatud elamisväärsed tingimused nagu paljudes teistes Euroopa riikides, ei peaks lõikamisi teostama. Rutiinne sabade lõikamine on Eestis seadusega keelatud, ent praktika kuulub siiski tööstusfarmide rutiini.

Pisike põrsas, kes Genka süles videos üles astub, elab ühes vähestest Eesti taludest, kus endiselt sigu kasvatatakse ning neile on tagatud võimalus loomuomaselt käituda – neil on põhku ja liikumisruumi. Ülejäänud Eesti sead elavad betoonseinadega suurhoonetes.

Nähtamatute Loomade kampaaniajuht Merit Valge sõnab: «Tarbija eest on jäänud varjatuks, kuidas tema toidulauale jõudvaid sealihast tooteid Eestis valmistatakse. Head inimesed usuvad, et loomadele on tagatud loomuomaste vajaduste rahuldamine ning tööstusfarmerid järgivad seaduseid. Kahjuks reaalsus on palju kurvem ning seetõttu on meie missiooniks tuua sigade kurb olukord inimesteni, et saaksime seda ebaõiglust muuta.»

Eestis kaoks vajadus sabade lõikamiseks, kui meie seatööstused oleksid loomasõbralikumad.

Karl-Erik Taukar kaitseb Eesti sigu

Armastatud laulja Karl-Erik Taukar kutsub üles allkirjastama loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad petitsiooni, mille eesmärk on lõpetada tööstuslikes suurfarmides vastsündinud põrsaste tuimestuseta sabade lõikamine ja parandada nende elutingimusi.

Karl-Erik Taukar ja heas väiketalus kasvav väike põrsas

Nähtamatute Loomade sigade heaolukampaania “Õige siga on sabaga” nõuab tööstusfarmidelt loomakaitseseaduse järgimist, sabade ebaseadusliku rutiinse lõikamise lõpetamist ning sigadele elamisväärsete tingimuste pakkumist.

Taukar hoiab videos käes väikest põrsast, kes on üles kasvanud väiketalus, kus talle on tagatud loomuomased tingimused – ta saab ringi joosta, tuhnida ja mängida. Teised, suurfarmides elavad sead, elavad aga oma väljaheidete sees, kõledate betoonseinte vahel.

Sellistes tingimustes lähevad need intelligentsed loomad stressi ja hakkavad saatusekaaslaste sabasid närima ja seetõttu sabasid ka lõigatakse. Vajadus sabade lõikamiseks kaoks, kui meie seatööstused oleksid loomasõbralikumad ja pakuksid sigadele tegevusvõimalusi ning loomuomaseid tingimusi. “Mitte keegi ei vääri sellist elu. Ka mitte loom, keda me kasvatame enda toidulauale,” sõnab Taukar.

“Näeme üha enam tarbijaid soovimas kõrgemaid heaolustandardeid loomadele, keda tööstusfarmides kasvatatakse – keegi meist ei soovi, et neid sigu halvasti koheldakse,” kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. “Töö jätkub, et olukord Eesti sigalates paraneks ja loomad ei peaks elama tööstusfarmide ruumikitsikuses,” lisas Mering.

Nähtamatute Loomade petitsiooni on allkirjastanud juba üle 8600 inimese. Allkirja saab anda – https://sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee/

Saage tuttavaks – Nähtamatute Loomade vabatahtlik Estin

Nähtamatutes Loomades tegutseb suur hulk tõeliselt toredaid ja võimsaid vabatahtlikke, kes panustavad oma vabast ajast sellesse, et loomi aidata. Soovime tuua rohkem esile neid imelisi inimesi, kes on tohutult oluline osa ühiskondlike muutuste elluviimisest. Seekord tutvustame Taimse Teisipäeva avaliku sektori tiimis tegutsevat Estinit.

Estin ürituse infolauas

Millega sa tegeled? Mida sulle meeldib vabal ajal teha?

Hetkel naudin suve. Varasemalt aga töötasin lasteaias õpetaja assistendina. Vabal ajal meeldib mulle teha üpriski erinevaid asju – lugeda, vaadata mõnda head filmi või sarja, olla looduses ja käia jalutamas.

Kuidas sa jõudsid loomade heaolu küsimusteni?

Umbes 4 aastat tagasi käidi meil koolis loomade heaolust rääkimas ning sealt jäi mulle kogu see teema kõrva. Hiljem hakkasin rohkem ka ise selle kohta uurima.

Räägi oma teekonnast Nähtamatutesse Loomadesse.

Ka Nähtamatutest Loomadest kuulsin ma esimest korda koolis loengus. Aastaid hiljem nägin sotsiaalmeedias Taimse Teisipäeva üleskutset tulla vabatahtlikuks ning otsustasin kandideerida. Nüüdseks olen vabatahtlik olnud juba pea 9 kuud.

Kas sul on vabatahtliku kogemus ka väljaspool Nähtamatuid Loomi?

Eelkõige piirdub see kogemus kooliajal ürituste läbiviimise ning korraldamisega.

Millega sa Nähtamatutes Loomades tegeled?

Olen Taimse Teisipäeva avaliku sektori tiimis ning osalen kooliprogrammis. Seal ma olen hariduliku osa koordinaator ehk korraldan koolikokkadele koolitusi. Lihtsamalt öeldes viin kokku koolitajad ja koolikokad.
Lisaks sellele olen aidanud korraldada muid üritusi (nt Nähtamatute Loomade 5. sünnipäevapidu) ning osalesin esimest korda ka Käpakäigul infolauas.

Mida sa oled Nähtamatutes Loomades tegutsemise käigus õppinud?

Olen saanud selle aja jooksul arendada oma suhtlusoskust ning saanud juurde julgust avaldada oma mõtteid ja arvamusi. Lisaks eelnevale olen omandanud palju uusi ja huvitavaid teadmisi taimsest toitumisest ning loomade heaolu parandamisest.

Mis sulle Nähtamatutes Loomades tegutsemise juures meeldib?

Muidugi eelkõige see, et saan loomi aidata ning anda oma panuse ühiskonda puudutavates küsimustes. Suureks plussiks on ka tutvumine uute ning inspireerivate inimestega, kes jagavad minuga sarnast maailmavaadet, kuid õpetavad kõik ikkagi midagi uut ja erilist.

Miks vabatahtlikuna tegutsemine on sinu jaoks oluline? Kuidas sa leiad aega vabatahtliku tegevuse jaoks ja tasakaalu erinevate eluvaldkondade vahel?

Leian, et iga inimene võiks panustada veidikene ühiskonda, kus me elame. Vabatahtlikuks olemine on aga muutunud minu jaoks igapäeva osaks. Kui teema ja valdkond, kus tegutseme, läheb korda, siis ei ole ka keeruline seda tasakaalu viia kõige muuga enda ümber.

Milliseid huvitavaid filme/raamatuid/etendusi oled viimasel ajal
näinud/lugenud/külastanud?

Viimati lugesin James Clear’i raamatut “Atomic Habits.” Kindlasti soovitan kõigil lugeda, on nii mõndagi, mida oma igapäeva ellu rakendada.

Mõni soovitus tulevastele vabatahtlikele?

Haara kinni igast võimalusest, mis sulle pakutakse ning naudi kõike täiest südamest!

Ootame oma tiimi alati uusi vahvaid vabatahtlikke. Kui soovid ka koos meiega loomade elu paremaks muuta, täida ankeet siin.

Vabatahtlike koordineerimise arendamine toimub projekti raames, mille eesmärgiks on kasvatada Eestis kodanikuteadlikkust, tugevdada kodanikuühiskonda ja populariseerida vabatahtlikku tegevust. Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.