Featured

Foie gras’ ja vastutustundlik ettevõtlus

Vanasti olid loomad majapidamises tavaline nähtus. Väga paljud inimesed said toorainet, nagu piima, liha ja mune, toidu valmistamiseks kodulaudast. Tänapäeval on enamus tootmisest suundunud suurtesse farmidesse, kus tootmise maksimeerimise tõttu ei pöörata tähelepanu loomade heaolule. Kuna nüüd on inimestele suur osa tööstuste telgitagustest internetis kättesaadav, teame me kahjuks või õnneks palju loomade praegusest heaolust. Kahjuks just sellepärast, et seda kõike on jube näha, ning õnneks, sest me saame teadlikena loomade heaolu aktiivselt parandada. 

Mis on foie gras?

Foie gras’ on üks nendest roogadest, mille tõttu peavad tänapäeval loomad inimese maitsenaudingute pärast kannatama. Tegu on pardi või hane haigestunud maksaga, mis on enda tavasuurusest kümnekordistunud. Maks ise on sildistatud delikatessroaks, kuid maksa andnud linnud on surnud 4-nädalase julma sundtoitmise teel. Kuna foie gras’ saamiseks väärkoheldakse linde, nõrgeneb ka nende immuunsüsteem ja nad võivad kergemalt haigestuda näiteks linnugrippi. 

Foie gras‘ farm

Miks peaksid ettevõtted pöörama tähelepanu loomade heaolule?

Tänu infovabadusele teame me loomade saatusest palju ning loomadest hoolimine on muutunud populaarseks. Ülemaailmselt on võtnud suured ettevõtted, nagu McDonald’s ja Subway, endale eesmärgiks puurivaba tuleviku. Nad on lubanud 2025. aastaks lõpetada koostöö tootjatega, kes peavad munakanu puurides. Seega täidetakse tarbijate soov tuua toidulauale ainult heades tingimustes elanud loomade tooteid.

Eelmisel sügisel läbiviidud Kantar Emori avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei toeta 72% Eesti elanikest munakanade pidamist kitsas traatpuuris ning 67% foie gras’ müüki siinsetes restoranides ja kauplustes. Lisaks sellele on üle 12000 eestlase allkirjastanud foie gras’ müügivastase petitsiooni. Tarbija suhtumine loomavastasesse vägivalda on üsna selge.

Isegi prantslaste suhtumine foie gras’sse on vastandlik.

Maailma kõige suurem foie gras’ tootmine toimub Prantsusmaal, kuid sel aastal on prantsuse meedia andnud teada foie gras’ puudusest, kuna selle müük on vähenenud kuni 40%. Puudujääk tuleneb vähesest tootmisest, kuna märtsis suri Prantsusmaal palju parte linnugrippi, mis on hävitanud linde intensiivselt juba mitmeid aastaid. Kuna linnugripp on nakkav ka inimesele, on foie gras’ tootmine vastutustundetu.

Mitu Prantsusmaa linna on keelustanud foie gras’ müügi, kuna selle tootmine on niivõrd julm. Grenoble linnapea on kutsunud foie gras’d mitte prantsuse uhkuseks, vaid prantsuse häbiks. Isegi prantsuse tippkokad on loobunud eetilistel põhimõtetel foie gras’ serveerimisest. 

Prantsusmaa idufirma Gourmey toodab julmusvaba foie gras’d laboris. Kultuurliha tootmine annab inimestele võimaluse nautida liha süütundeta teades, et nende toidu nimel pole loomad pidanud piinlema. Samuti näitab see prantslaste vastuolu foie gras’ tootmisele, kuna isegi nemad ei toeta enda rahvusroa jõhkrust. 

Otsus serveerida ainult julmusvabu tooteid näitab ettevõtete vastutustundlikkust. Loomade heaolust hoolimine näitab tarbijale ettevõtte prioriteete ning valikut tuua klientidele ainult parima kvaliteediga tooteid. Seega on julmusvabade toodete esitlemine mitte ainult loomadest, vaid ka oma klientidest hoolimine.

Ka Uku Suviste on küsinud: “Kas mõneminutiline maitseelamus toidulaua taga on väärt kellegi piinamist terve tema elu?”   

Loe täpsemalt foie gras’ tootmisest ja allkirjasta petitsioon siin: https://foiegras.nahtamatudloomad.ee/.

Featured

Emis – elu kui õudusunenägu

Sigade elu kujutatakse meedias ja lasteraamatutes endiselt sama idülliliselt, kui paljud võib olla oma lapsepõlvestki mäletavad. Pilt sellest, kuidas emis pikutab põhuhunnikute vahel ja imetab pisikesi põrsakesi ning seejärel saavad pojad ema kaisus puhata või ringi hullata, on kahjuks Eesti sigade jaoks aga kõike muud kui reaalsus. Sigade tegelik elu Eesti tööstusfarmides on täis õudusi, mis võivad ka tugevaima inimese südame kildudeks purustada. Üheks kõige kurvemaks võib pidada emasigade ehk emiste elu. 

Emis veedab terve imetamiseks ettenähtud aja metallvõrede vahel, kus puudub igasugune võimalus normaalseks kokkupuuteks oma järeltulijatega.

Praktikaid, mida emiste peal kasutatakse, peetakse loomade suhtes ühtedeks julmimateks. Elu kitsastes tingimustes betoonseinte vahel ei ole kellelegi kerge,  ent võrreldes nuumsigadega ehk sigadega, keda kasvatatakse otse söögiks, on emiste elu kordades pikem ja veel palju piinarikkam. 

Tänapäeva emise elu koosneb puurivõrede vahel puhkepausideta tiinustest, seemendamistest ja poegimistest. Suure osa oma õnnetust eksistentsist veedab emis nii kitsas puuris, et ei saa isegi ümber keerata. Poegadega kokkupuude toimub läbi metallvõre, mistõttu ei saa ei emis ega põrsad järgida oma instinkte, mis loomulikes tingimustes ema oma järeltulijatega nii tugevasti seovad. 

Imeline ootus

Selleks, et emis jääks tiineks, pannakse ta väikeste võrede vahele, mida kutsutakse seemendussuluks ja kus hoitakse teda kuni kuu aega. Jah, lugesite õigesti – emis veedab kuu aega väikeste võrede vahel, kus ta ei saa liigutada ega ümber pöörata, ta peab elama iseenda väljaheidete sees. Ja seda ainult selleks, et teda oleks lihtne seemendada ehk kunstlikult viljastada. Farmerid põhjendavad seda sellega, et kui loom ringi ei liigu, on lihtne vahet teha, milline emis kus asub. Liikumisvõimaluse pakkumine tähendaks, et seakasvataja peaks emiseid kõrvalipikute järgi eristama, mida peetakse seatööstuses liiga suureks lisapingutuseks. 

Emis on viljastamise perioodil kuni kuuks ajaks surutud piiravate võrede vahele vaid sel põhjusel, et sead ei vahetaks omavahel kohti ja farmeril oleks lihtne neil vahet teha ja neid seemendada.

Esimesed hetked koos

Umbes kaks nädalat enne arvatavat poegimist asetatakse emis emisepuuri põrsaste sündi ootama. Emisepuuri tingimused ei ole sugugi paremad kui seemendussulus.

Emis ootab liikumatult traatvõrede vahel oma põrsaste sündi umbes kaks nädalat.

Kui aeg kätte jõuab, sünnitab emis umbes 11 poega. Sigade emainstinkt on tugev ning emis soovib oma poegi näha, lakkuda ja tervitada. Paraku jääb ta aga kogu imetamisperioodiks kitsasse metallpuuri, nii et normaalne kokkupuude poegadega on täielikult välistatud.

Lisaks vaimsetele kannatustele tekitab ühes asendis lamamine emistele haavu ja lamatisi, pidevat valu ja meeleheidet. Ebamugavus, frustratsioon ja valu on sageli nii tugevad, et emised hakkavad enda pead vastu metallvõresid peksma ning neid närima. Samuti on tavaline, et emised proovivad meeleheitlikult ennast vastu puuri esiosa pressida, et nad ei peaks oma väljaheidete sees lamama. 


Sabade lõikamine

Enne nädalaseks saamist lõigatakse põrsastel ära sabad ning võib toimuda ka kastreerimine. See hetk on emisele eriti raske, kuna protseduurid tehakse sealsamas emisepuuri kõrval ning põrsad karjuvad südantlõhestavalt ema abi järele, emisel on aga võimatu oma lapsi kaitsta. 

Umbes nädalavanusel põrsal lõigatakse ilma igasuguse tuimestuseta ära saba.

Õudusunenägu algab uuesti

Põrsad võetakse ema puuri juurest harilikult ära 28 päeva vanuselt, mõnikord varem. Enamikest põrsastest saavad nuumsead, kelle eluiga on kuus kuud. Paar päeva pärast põrsastest võõrutamist pannakse emis tagasi kitsasse seemendussulgu, kus kogu õudusunenägu otsast peale algab.

Sead on loomult väga seltsivad loomad, kelle suhe oma järglastega normaalsetes tingimustes on kompleksne ja hoolitsev. Teadlased on avastanud üle 20 eri tähendusega häälitsuse, mida sead teineteisega suhtlemiseks kasutavad ning osadest ema häälitsustest saavad ka juba vastsündinud põrsad aru. Kas pole armas fakt, et imetavatel põrsaemadel on kombeks isegi oma lastele lausa laulda? Tööstusfarmis ei saa emis aga isegi oma poegade poole vaadata, pisemaid põrsaid soojendada ega kaitset pakkuda.

Sigadel on pikaajaline mälu ja kogu elu jooksul ei unusta emis ilmselt ühtegi pesakonda. Emise eluperiood on küll pikem kui nuumsigadel ning ulatub paari aastani, aga võime ainult ette kujutada, et ilmselt sooviksid nad surra varem.

Featured

Tofik (9 k)

KODU LEITUD ❤️

Vanus: ~8-9 kuud
Sugu: isane
Suurus: väike/keskmine
Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud

Tofik

Tofik on rõõmus, maias ja ülemeelik kutsikas, kes vajab palju tegelemist. Tofik on ilmselt corgi ja taksi sugemetega kange sell, kes vajab tugeva iseloomuga pereliikmeid, kes oleksid valmis panustama aega tema treenimisele.

Ilmselt on Tofiku noorde ellu mahtunud nii mõnigi pelutav hetk, sest vahel on näha, kuidas ümbritsevad igapäevased asjad või esemed teda hirmutada võivad.

Tofikule meeldivad inimesed väga, kuigi mehi võib ta esialgu natuke peljata, aga enamasti möödub see kiiresti.

Kutsikale kohaselt sooviks Tofik kõike närida ning keelatud tegevustest eemale juhtimiseks naudib aju stimuleerivaid mänguasjadega (näiteks nuuskimis- või lakkumismatt või peidetud maiustega mänguasjad) tegelemist.

Saage tuttavaks – Nähtamatute Loomade vabatahtlik Carol

Nähtamatutes Loomades tegutseb suur hulk tõeliselt toredaid ja võimsaid vabatahtlikke, kes panustavad oma vabast ajast sellesse, et loomi aidata. Soovime tuua rohkem esile neid imelisi inimesi, kes on tohutult oluline osa ühiskondlike muutuste elluviimisest. Seekord tutvustame Taimse Teisipäeva avaliku sektori vabatahtlikku Carolit.

Millega sa tegeled? Mida sulle meeldib vabal ajal teha?

Tegutsen mitmel rindel – lisaks vabatahtlikule tööle omandan organisatsioonikäitumise magistrikraadi Tallinna Ülikoolis, töötan kliendinõustajana ja pakun vabakutselisena individuaalnõustamist, olen laulja ning laulukirjutaja. 

Vabal ajal meeldib nautida lähedaste seltsi, looduses jalutada, mängida Scrabble’it ja Yatzy’t, laulda, põnevaid filme/sarju vaadata ja sügavaid vestluseid pidada.

Kuidas sa jõudsid loomade heaolu küsimusteni?

Eks see teadlikkus on kasvanud ajapikku, puutudes kokku asjakohase teabega. Kui omad ülevaadet selle kohta, millised loomade heaolu puudutavad probleemid eksisteerivad, siis tekib sisemine motivatsioon anda oma panus. 

Räägi oma teekonnast Nähtamatutesse Loomadesse.

Soov panustada vabatahtlikuna tekkis mul juba ligi 5-6 aastat tagasi. Tundsin, et tahaks olla osa missioonist ja aidata neid, kes seda kõige enam vajavad. 

Nähtamatute Loomadega liitus kunagi minu sõbranna, kelle kaudu organisatsioonist esimest korda kuulsin. Sellest hetkest sai seeme idanema ja kui lõpetasin bakalaureuseastme õpingud 2020. aasta suvel, siis otsustasin kandideerida vabatahtlikuks

Millega sa Nähtamatutes Loomades tegeled?

Panustan Taimse Teisipäeva kampaaniasse, täpsemalt olen kooliprogrammi vabatahtlik. Käin Eesti koolides õpilastele tasakaalustatud ja tervisliku toitumise ning toitumisharjumuste mõjude teemadel ettekandeid pidamas.

Mida sa oled Nähtamatutes Loomades tegutsemise käigus õppinud?

Seoses oma rolliga NL-is olen kindlasti saanud arendada oma esinemisoskust ja väljendusoskust, mis omakorda on teinud mind avalikel ülesastumistel enesekindlamaks. Olen läbi kogemuste õppinud paremini kohandama ka oma lähenemist ja suhtlust vastavalt kuulajaskonna eripäradele.

Lisaks tooksin välja selle, et olen õppinud olema rohkem kannatlik ja mõistev nende suhtes, kelle uskumused ja perspektiivid ei ühti minu omadega. Olen läbi kogemuste jõudnud arusaamale, et käitumise muutmine ei ole lihtne ja seda tuleb teha väga teadlikult.

Mis sulle Nähtamatutes Loomades tegutsemise juures meeldib?

Mulle meeldivad NL-i inimesed ja suhtumine. Meie tiimis on siirad ja armsad inimesed, kes on alati valmis aitama ja kuulama. See on ka hästi tore, et kõik on nii töökad, targad ja sihikindlad – on tunda, et tegutsetakse südamega.  Üleüldse ollakse üksteise vastu väga mõistvad ja energia on hea.

Äge on ka see, et soovi korral on võimalik kaasa lüüa rollivälistes projektides ja korraldatakse ka palju üritusi ühisteks koosviibimisteks.

Miks vabatahtlikuna tegutsemine on sinu jaoks oluline? Kuidas sa leiad aega vabatahtliku tegevuse jaoks ja tasakaalu erinevate eluvaldkondade vahel?

Vabatahtlikuna tegutsemine on vaba valik ja kui võetakse vastu otsus vabatahtlikku tööd teha, siis päriselt tahetakse seda teha ja panustatakse ka vastavalt. Seetõttu pean ka seda oluliseks, vabatahtlikuna on võimalik palju ära teha ja see võimaldab tegutseda rohkem nende nimel, kelle heaks ühiskonnas üldiselt vähem panustatakse.

Leian aega, sest oskan hästi oma aega planeerida ja usun, et kui inimene ikka väga tahab tegutseda, siis ei ole küsimus niivõrd ajas, kuivõrd prioriteetide seadmises.

Milliseid huvitavaid filme/raamatuid/etendusi oled viimasel ajal näinud/lugenud/külastanud?

Viimatised pärlid, mis meenuvad:

Filmid/sarjad: Fantastic Fungi, My Octopus Teacher, Don’t Look Up, The Umbrella Academy

Raamatud: Amy Weiss “Crescendo”, Carol S. Pearson “Sisemiste kangelaste äratamine. Kaksteist arhetüüpi, mis aitavad meil leida iseennast ja muuta oma maailma.”

Mõni soovitus tulevastele vabatahtlikele?

Vabatahtlikuna töötamine on vaimselt rikastav ja väärt kogemus, seega kui mingi valdkond või töö on huviorbiidis, siis tasub kindlasti proovida! Vabatahtlik töö on paindlik töö, seega ajapuuduse pärast liialt ei tasu muretseda. 

Ootame oma tiimi alati uusi vahvaid vabatahtlikke. Kui soovid ka koos meiega loomade elu paremaks muuta, täida ankeet siin.

Vabatahtlike koordineerimise arendamine toimub projekti raames, mille eesmärgiks on kasvatada Eestis kodanikuteadlikkust, tugevdada kodanikuühiskonda ja populariseerida vabatahtlikku tegevust. Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Saage tuttavaks – Nähtamatute Loomade vabatahtlik Margot

Nähtamatutes Loomades tegutseb suur hulk tõeliselt toredaid ja võimsaid vabatahtlikke, kes panustavad oma vabast ajast sellesse, et loomi aidata. Soovime tuua rohkem esile neid imelisi inimesi, kes on tohutult oluline osa ühiskondlike muutuste elluviimisest. Seekord tutvustame uudiskirja tiimi koordinaatorit Margotit. 

Millega sa tegeled? Mida sulle meeldib vabal ajal teha?

Õppisin ülikoolis juristiks ja praegu olen õigusosakonna juht Clevonis – Eesti ettevõte, mis arendab isejuhtivaid sõidukeid. Mulle meeldib väga maailma kohta uusi teadmisi omandada (lugeda, filme vaadata, taskuhäälinguid kuulata), seda täiesti seinast seina teemadel (võib-olla liigagi) – tehnoloogia, eetika, psühholoogia, kirjandus, ajalugu, majandus jne. 

Väga olulisel kohal minu elus on sport. Terve elu olen tegelenud mäesuusatamisega, teen jõutrenni ja hiljuti liitusin brazilian jiu jitsu algkursusega. Aeg-ajalt nihutan oma piire talvel külmas vees karastamise või kõrgetes mägedes matkamisega (kardan kõrgust, aga armastan mägesid). Ka lähedased on mulle tähtsad, püüan leida võimalikult palju aega oma sõprade ja pere jaoks.

Kuidas sa jõudsid loomade heaolu küsimusteni?

Loomad on mulle alati südamelähedased olnud, kuid farmiloomad ei olnud mu teadvusesse väga jõudnud enne kui seitse-kaheksa aastat tagasi. Ka siis, kui kanade, sigade, lehmade olukorrast tööstusfarmides rohkem teada sain, tundus enda elus suurte muutuste tegemine esialgu raske. Mäletan mõnda murdepunkti, näiteks seda, kui tellisin Pariisis restoranis foie gras’ salati. Õhtul hotellis guugeldasin huvi pärast, millega tegu ja kuidas seda toodetakse – pärast seda ei ole ma foie gras’d enam kunagi söönud. Ühel hetkel otsustasin siiski ka taimse toitumise kasuks.

Räägi oma teekonnast Nähtamatutesse Loomadesse. 

Tundsin, et taimse toitumisega ei saa ma farmiloomade heaks teha sugugi nii palju, kui tahaksin: minu isiklike valikute mõju on väga väike. 

Sattusin juhuslikult nägema Nähtamatute Loomade kuulutust – see oli aastal 2017, kui organisatsioon oli alles mõned kuud vana. Mind kõnetas kohe see, et organisatsioon rõhutas efektiivse heategevuse olulisust: mitte lihtsalt loomi aidata, vaid võimalikult paljusid loomi võimalikult suurel määral. Kuna ressursid (raha, aeg) on alati piiratud, on tähtis, et me mõtleksime läbi, kuidas neid kasutada. Minu soov oli ja on see, et farmiloomad peaksid vähem kannatama – näen, et NLis saan ma seda eesmärki kõige paremini täita.

Kas sul on vabatahtliku kogemus ka väljaspool Nähtamatuid Loomi? 

Kogemus väga erinevast valdkonnast on muusikafestivalilt Flow Festival Helsinki, kus olin tudengiaegadel kahel aastal vabatahtlik. Aitasin festivaliala koristada ja vastutasuks selle ebaglamuurse töö eest sain tasuta passi. 

Ma pole küll seal vabatahtlik, aga elan väga kaasa ka Efektiivne Altruism Eesti organisatsioonile ja sellele liikumisele üleüldiselt. 

Millega sa Nähtamatutes Loomades tegeled?

Olen panustanud erinevates valdkondades, aga hetkel olen põhiliselt uudiskirjade tiimi koordinaator. Meie tiim koostab meile, mille kaudu jõuame väga paljude loomadest hoolivate inimesteni, anname teada kampaaniatest, võitudest jne. Üks mulle samuti oluline tegevus, mille olen aastate jooksul unarusse jätnud, on loovkirjutamine. Uudiskirjade tiimis saan seda natuke parandada ja loovust loomade heaks rakendada.

Mida sa oled Nähtamatutes Loomades tegutsemise käigus õppinud? 

Olen õppinud palju tõhusa kommunikatsiooni, juhtimise, psühholoogia ja muidugi farmiloomade ja nende olukorra kohta. Väga palju olen õppinud iseenda kohta, see on olnud üks olulisemaid enesearengu teekondi mu elus. Võib öelda, et olen Nähtamatutes Loomades kasvanud lähemale sellele inimesele, kes ma tahan olla. 

Mis sulle Nähtamatutes Loomades tegutsemise juures meeldib?

Mulle meeldib, et saan aidata farmiloomi – tundlikke olendeid, kes saavad teenimatult vähe tähelepanu ja kaastunnet. Tähtis on ka rõõm koos tegutsemisest inimestega, kellega jagan samu väärtusi ja kes on lihtsalt väga ägedad. Mul on hea meel, et saan suhelda nii paljude erinevate oskuste ja tugevustega inimestega ja neilt midagi õppida.

Miks vabatahtlikuna tegutsemine on sinu jaoks oluline? Kuidas sa leiad aega vabatahtliku tegevuse jaoks ja tasakaalu erinevate eluvaldkondade vahel?

Tunnistan, et ega see tasakaalu leidmine mul vahel väga hästi välja ei tulegi. Kuna aga nii minu põhitöö, vabatahtlik töö Nähtamatutes Loomades kui ka hobid ja lähedased on mulle täisväärtuslikuks eluks võtmetähtsusega, siis annan ikka järjekindlalt endast parima. 

Milliseid huvitavaid filme/raamatuid/etendusi sa oled viimasel ajal näinud/lugenud/külastanud?

Raamatutest soovitaksin Deborah Levy autobiograafilist triloogiat, mida lugesin küll juba mõnda aega tagasi, aga millele siiani tihti mõtlen. Samuti William MacAskilli „What We Owe the Future“.

Taskuhäälingutest on väga palju õpetanud ja inspireerinud nt Clearer Thinking, Huberman Lab, 80 000 Hours Podcast, Very Bad Wizards.

Mõni soovitus tulevastele vabatahtlikele?

Haara kinni võimalustest end arendada – koolitustel, uusi väljakutseid vastu võttes, teiste vabatahtlikega suheldes ja koostööd tehes. Ägedaid võimalusi avaneb selles organisatsioonis palju.

Ootame oma tiimi alati uusi vahvaid vabatahtlikke. Kui soovid ka koos meiega loomade elu paremaks muuta, täida ankeet siin.

Vabatahtlike koordineerimise arendamine toimub projekti raames, mille eesmärgiks on kasvatada Eestis kodanikuteadlikkust, tugevdada kodanikuühiskonda ja populariseerida vabatahtlikku tegevust. Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

10 olulist põhjust, miks mitte tarbida odavat liha

Vähesed mõistavad, kui palju meie himu odava liha, piimatoodete ja munade järele meile tegelikult maksma läheb. See on arusaadav, sest julm tööstuslik loomakasvatus on meie pilkude eest hoolikalt varjatud. Kuid lahenduste poole liikumiseks on vaja esmalt probleemi teadvustada. Peame pidama meeles, et industrialiseerunud loomakasvatus mõjutab negatiivselt nii kliimat, bioloogilist mitmekesisust kui ka pandeemiate levikut. Need on nii kriitilised probleemid, et on selge, et tööstusliku loomakasvatuse õudus peab lõppema.

Julmus loomade vastu

Maailmas kasvatatakse ja tapetakse toiduks 80 miljardit looma aastas. Umbes 70% neist on sunnitud kannatama tööstusfarmide kohutavates tingimustes. Tohutu arv farmiloomi piinleb ruumikitsikuses puuris või teiste loomade vahel. Munakanad ei saa tiibu sirutada. Imetavad emised on aheldatud metallpiirete vahele, kus nad ei saa mitu nädalat järjest ennast isegi ümber pöörata. Veised ei pääse karjamaale ja neile söödetakse heina asemel teravilja. Tänapäevased tööstusfarmid on suurim loomade vastane julmus ja väärkohtlemine, mis meie planeedil eales toimunud on. Usun, et kunagi vaatab inimkond sellele tagasi häbi ja õudustundega, kuidas me praegu tundevõimelisi olendeid kohtleme. Mida kiiremini see päev saabub, seda parem.

Siga intensiivkasvatuses

Odav toit ei tule tegelikult odavalt

Meile räägitakse, et tööstuslik loomakasvatus tagab meile odava toidu. Tööstuslikult toodetud liha ja piim on tõepoolest poes odavad. Kuid nende toodete madal hind saavutatakse ainult läbi majandusliku moonutuse. Me oleme välja mõelnud süsteemi, mis arvestab osasid kulusid, nagu varjualuse ja toidu pakkumine loomadele, kuid eirab teisi, nagu näiteks tööstusliku põllumajanduse kahjulik mõju keskkonnale, loomadele ja inimeste tervisele.

Looduse hävitamine

Intensiivne ja tööstuslik loomakasvatus on üks suurimaid ökosüsteemi kahjustajaid. Tööstusliku loomakasvatusega lõhume sedasama süsteemi, mis on hädavajalik toidu tootmiseks ka tulevikus. Selline tootmisviis reostab õhku ja vett, on hukatuslik tolmendajatele nagu mesilased, kelle elutegevus on vajalik suure osa meie toidu kasvamise jaoks ja hävitab viljakat mulda, mis paljudes maailma kohtades juba praegu probleemiks on. Söödataimede kasvatamiseks, millega farmiloomi toidetakse, kasutatakse  tavaliselt reostavaid sünteetilisi väetiseid ja mulda kahjustavaid keemilisi pestitsiide. Selle tulemusel jääb muld elutuks. Põldudelt kaovad ussid, linnud, mardikad, liblikad ja mesilased. See ei ole ainult maal nii, “surnud” alad on tekkimas ka ookeanites. Tööstuslik põllumajandus sõltub kunstlikest väetistest ja kemikaalidest, mis reostavad ka vett. Seega, meie nälg odava liha järele, mis tuleb odava söödaga toidetud loomadelt, mürgitab ja hävitab väärtuslikke liike ja kahjustab maismaa, jõgede ja merede ökosüsteeme.

Orvuks jäänud orangutan Borneos Autor: Paulina L. Ela BOSF

Liikide väljasuremine

Eelmisel aastal ilmus ÜRO keskkonnaprogrammi ja teiste organisatsioonide koostöös raport “Toidusüsteemide mõju bioloogilise mitmekesisuse kaole” . Raportis leiti, et meie globaalne toidusüsteem on kõige suurem looduse hävitaja ja põllumajandus on suurim oht 86%-le 28 000 liigist, mis teadaolevalt väljasuremisohus on. Aina suurenev nõudlus tööstusfarmide liha järele toob kaasa põllumaade laiendamise loodusalade ja metsade hävitamise hinnaga. Nii pühime eluslooduse lihtsalt minema.

Degradeerunud mullastik

ÜRO järeldab, et kui me jätkame kahjustavate põllumajandusviisidega, saame me veel ainult 60 korda saaki koristada, kuni maailma mullad kas kaovad või on muutunud kasututeks. Praegu on meil eriline võimalus panna kokku pikaaegsed teadmised agroökoloogiast ja taastavast põllumajandusest, mis toimib loodusega kooskõlas. Neid eesmärke toetab tehnoloogiline innovatsioon, mille kaudu arendatakse uudseid valguallikaid nagu näiteks tüvirakkudest kasvatatud “puhas liha”, mille tootmiseks pole loomi vajagi. Nii saaksime lõpetada põllualade kasutamise loomasööda kasvatamise jaoks ning säilitada selle mulla puu- ja aedviljade jaoks ning kindlustaksime kõigile maailma elanikele rikka ja küllusliku toidulaua.

Metsade kadu

Kui inimesed mõtlevad metsaelupaikade kaost, kiputakse seda seostama metsaraiega, mida tehakse puidu väärindamiseks ja ruumi saamiseks asulate ja toidu kasvatamise jaoks. Tegelikult põhjustab metsade kadu peamiselt soja ja maisi kasvatamine üüratul tööstuslikul skaalal, millest enamik on määratud farmiloomadele intensiivkasvatustes üle maailma. Sellisteks põldudeks on muudetud tohutud alad. Soja iseenesest ei ole probleemiks, vaid see, kuidas soja kasvatatakse ning milleks seda kasutatakse. Kui seda maad kasutataks otse inimestele toidu tootmiseks, oleks olukord palju parem. Soja on imeline taim, täiuslik valguallikas inimesele. Ometi läheb valdav enamus sojast loomasöödaks, 35 miljonit tonni sellest Euroopasse, peamiselt tööstusfarmides elavate loomade toitmiseks.

Raiskuminev toit

Peamine argument, mis tööstusfarmide kaitseks välja tuuakse, on see, et see on ainuke viis maailma kasvava elanikkonna efektiivseks ära toitmiseks, kuid samas on tööstuslik põllumajandus kõige suuremaks toiduraiskamise põhjuseks. Enam kui kolmandik maailmas kasvatatavast saagist, mis oleks piisav 4 miljardi inimese toitmiseks, kasutatakse hoopis farmiloomade söötmiseks, kes raiskavad enamuse toiteväärtusest kalorite ja valkude näol selle lihaks, piimaks ja munadeks muutmisel.

Kliimakriis

Toidutootmine annab 21-37% õhku paisatavatest kasvuhoonegaaside (KHG) hulgast. Suurimad KHG tekitajad põllumajanduses on farmiloomad. Loomsete toodete tootmise arvele läheb kuni 78% kogu maailma põllumajanduse KHG heidetest. Sellega toodab farmiloomade sektor rohkem otsest kasvuhoonegaaside emissiooni kui kogu inimeste transport kokku. Tihtipeale viidatakse kliimaprobleemi üle arutledes veistele kui suurele probleemile nende metaaniheitme tõttu ja tööstuslikult kasvatatavatest sigadest ja kanadest vaadatakse ekslikult mööda. Sead ja linnud industriaalses süsteemis ei väljuta otseselt suurtes kogustes metaani nagu mäletsejad. Siiski toodab nende pidamine olulisel määral KHG heitmeid. Nende sööda intensiivseks kasvatamiseks kasutatavast mullast eraldub süsihappegaas. Lisaks tähendab sigade ja lindude intensiivkasvatus neile soja söötmist, mis tuleb ka Euroopas suuresti Lõuna-Ameerika metsade asemele rajatud põllumaadelt, mis omakorda tähendab olulisel määral süsiniku atmosfääri paiskamist. Teadlaste hinnangul kasutatakse kuni ⅔ põllumaast tööstusfarmide sigade, kanade ja veiste toitmiseks, ning ka biokütuste tootmiseks. Tööstusfarmide loomadele sööda kasvatamine põhjustab ka olulist lämmastikoksiidi emissiooni, mis eraldub väetiste kasutamisel. Võrreldes süsihappegaasiga on lämmastikoksiid 300 korda tugevama toimega. See on kõige agressiivsem kasvuhoonegaas, mis lagundab ka osoonikihti. Kui me jätkame liha ja piimatoodete tarbimimisega sellistes kogustes, nagu seda praegu teeme, siis vaid toidutootmisega kaasnevad heitgaasid üksinda võivad vallandada katastroofilise kliimamuutuse. Selleks pole isegi energia ega muu tootmisharu panust vaja.

Pandeemiad ja tervisekriis

Kuigi Covid-19 ilmumist seostatakse metsloomade söömisega, on sellel palju sarnaseid omadusi teiste viirustega, nagu näiteks linnu- ja seagripp. Need kanadelt ja sigadelt pärinevad haigused on olnud laastavad. Usutakse, et need tekkisid elavate, hingavate ja tundevõimeliste olendite kõige ebaloomulikemas tingimustes pidamise tagajärjel – loomade aheldamisel tihedalt intensiivfarmide puuridesse. Samal ajal tekitavad tööstusfarmid veel enam nõudlust liha ja teiste loomsete toodete järele, mis omakorda tähendab, et veel enam metsi raiutakse põllumaade pärast lagedaks. Tungides metsikusse loodusesse astume lähemale seni tundmata viirustele. Kui räägime loomariigist, keskkonnast ja haiguste ülekandumisest, siis on loomade ja inimeste heaolu tihedalt seotud. Covid-19 on näidanud, kui habras meie ühiskond tegelikult on, kuidas meie harjumuspärane eluviis võidakse meilt iga hetk ära võtta ja kuidas inimeste kaitsmine tähendab ka loomade kaitsmist.

Peame kindlustama, et meie juhid mõistaksid, et kui tööstuslik loomakasvatus ei lõppe ja lihatarbimist ei vähendata, siis ei suuda maailm ellu viia Säästva arengu eesmärke ega pidada kinni Pariisi Kliimakokkuleppest.

Mikroobide resistentsus

Umbes 70% kõikidest maailmas kasutatavatest antimikroobsetest ainetest ehk antibiootikumidest kasutatakse farmiloomade ravimiseks. Antibiootikume kasutatakse regulaarselt tööstusfarmides, et ennetada haigusi, mis muidu oleksid vältimatud, kuna loomad on tihedalt stressirikastesse tingimustesse vangistatud. Antimikroobsete ravimite ülekasutamine industriaalses loomakasvatuses on oluline mikroobide resistentsuse tekitaja inimestel.

Kuidas Sina saad aidata?

Näeme igapäevaselt maailmas aina enam tõendeid selle kohta, kui hävitav, ebaefektiivne, raiskav, julm ja tervist kahjustav tööstusliku põllumajanduse masinavärk on. Praegusel pandeemiate, kliimakriisi ja massväljasuremise ajastul on kriitiline vajadus lõpetada tööstuslik põllumajandus ja vähendada liha ja piimatoodete tarbimist. 

Üks olulisemaid asju, mida iga inimene, kes tahab aidata planeeti taastada, teha saab, on muuta oma toitumist. Süües rohkem taimetoitu ja vähem ning paremat liha, nagu vabaltpeetavate, karjatavate või mahetootmise loomade liha, saame kaasa aidata, et meie laastatud planeet saaks hakata tervenema.

Nähtamatutes Loomades töötame selle nimel, et inimesed vähendaksid oma lihatarbimist ning eelistaksid loomasõbralikes väikefarmides kasvatatud liha, kus ei kasutata loodust laastavaid praktikaid.

Meie tegevust saab toetada siin. Aitäh, Sinu abi on väga hinnatud. 

Allikas: https://philiplymbery.com/10-crucial-reasons-to-never-eat-cheap-meat/

Kanade puurispidamine on paljudes riikides ebaseaduslik

Mõne nädala eest teatas Taani, et keelustab kanade puurispidamise. Paljud teised riigid nii Euroopas kui mujal maailmas on juba varasemalt otsustanud kanade puurispidamise selle julmuse tõttu seadusega keelata.  

Kanade puurispidamisest on lisaks Taanile otsustatud täielikult loobuda näiteks Luksemburgis, Austrias, Saksamaal, Belgia regioonis Wallonias, Tšehhis, Slovakkias, Šveitsis, Bhutanis ja Iisraelis. Ameerika Ühendriikides on kanade puurispidamine keelustatud kümnes osariigis:  Washingtonis, Oregonis, Californias, Colorados, Michiganis, Massachusettsis, Ohios, Nevadas, Arizonas ja Rhode Islandil. Mitmetes teistes riikides on sarnane seadusloomeprotsess veel  pooleli.

Kana elu puuris

Puurikeskkond on disainitud nii, et kanad muneksid kõige rohkem mune, tarbiksid võimalikult vähe sööta ning hõlmaksid minimaalse pinna. Puurikanad ei näe iialgi päikesevalgust ega saa ruumikitsikuse tõttu isegi oma tiibu sirutada. Kanade loomuomased vajadused on täielikult rahuldamata ning elu puuris on nende jaoks piin. Täpsemalt kanade tingimuste kohta erinevates munatootmisviisides saab lugeda siit.

Puurikanade sulestik on hõre, kuna ruumikitsikuse tõttu hõõrduvad nende kehad vastu puurivõresid ja teineteist. 

Eesti on mahajäänud

Kurb reaalsus on see, et täna seisab Eesti teadlik tarbija poes pahatihti valiku ees, kas eelistada eestimaist puurikana muna või imporditud kõrgema heaolu standartitega toodetud kanamuna, sest suurimad Eesti munatootjad kasvatavad endiselt enamiku oma kanadest julmades puurides.

Eestis toodetakse peaaegu 90% kanamunadest puurisüsteemis, mis on kõige loomavaenulikum munatootmisviis. Kuigi Eesti pole ainuke riik Euroopas, kus kanade puurispidamine veel lubatud on, siis oleme me teistega võrreldes siiski väga kurvas olukorras. Euroopa keskmine puurikanade osakaal on 50%, aga Eestis peab 87,7% kanadest elama kohutavates puuritingimustes. Täpseid andmeid Euroopa Liidu munakanade pidamise kohta erinevate riikide lõikes näeb siit. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on kanade olukord hullem vaid ainult ühes riigis!

Tõsiseltvõetavaid eeliseid puurisüsteemidel tegelikult ei olegi, sest tootmiskulud loomasõbralikumas õrresüsteemis märkimisväärselt ei kasva ning enamik inimesi puurispidamist ei toeta. Näiteks näitas meie hiljutine munahindade analüüs, et paremates tingimustes toodetud õrrekanamuna maksab Eesti suurtes toidukauplustes keskmiselt vaid 2 senti rohkem kui puurikana muna.

Eesti elanike seas läbiviidud avaliku arvamuse uuringu tulemused näitavad, et üle 75% inimestest arvab, et kanade puurispidamine ei tohiks lubatud olla. 

Paljud restoranid on juba praegu teatanud puurikanamunade kasutamise lõpetamisest ning suured toidukauplused nagu Prisma, Rimi, Maxima, Lidl ja Stockmann ei kavatse aastast 2025 oma valikus enam puurikanade mune üldse müüagi. 

Sellest hoolimata võib ka lindude heaolust hooliv tarbija olla poes sunnitud ostma puurikanamune, kuna paremates tingimustes elanud lindude munad ei pruugi olla lihtsalt kodupoes kättesaadavad või ei oska ostleja vahet teha, millistes tingimustes kanade munad tema korvi satuvad. 

Euroopa Komisjon valmistab ette seadusettepanekut

Euroopa Komisjon on andnud teada, et valmistab ette seadusettepanekut, et keelustada farmiloomade väikestes puurides pidamine. Selle ettepaneku realiseerumisel lõpeb munakanade puurispidamine terves Euroopas täielikult aastaks 2027. 

Puurikanalast päästetud kana, kes sai nimeks Killu.

Maaeluministeerium ja Eesti munatootjad peaksid juba praegu pingutama, sest ebanormaalselt suur osa Eesti munakanadest elab hetkel puurides ja üleminek saaks meie jaoks olla valutu vaid juhul, kui juba praegu samm-sammu haaval seda soodustama hakkame. Näiteks võiks riik korraldada koolitusi ja jagada toetusi munatootjatele, kes soovivad puurivaba tootmist laiendada. 

Meie Nähtamatutes Loomades teame, et tulevik on puurivaba ning üha enam riike, ettevõtteid ja tarbijaid liigub selle poole, et munakanad ei peaks enam pisikestes puurides kannatama. Seepärast teeme igapäevaselt tööd selle nimel, et päästa peaaegu miljon Eesti munakana piinarikkast elust nii kiiresti kui võimalik. 

Aitäh, hea loomasõber, et toetad seda olulist missiooni lindude kannatusi leevendada ja valid poes vabapidamisest pärinevad munad. Loe juhist, kuidas teada, kuidas kanu munatootmises on peetud. 

Kuidas teadlikkuse kasvatamine läbi reklaamikampaaniate aitab meil võimalikult palju loomi aidata? 

Nähtamatud Loomad tegutseb Eesti farmiloomade heaolu tõstmise ja kannatuste leevendamise nimel. See tähendab umbes 20 miljoni looma heaolu, keda Eestis igal aastal  kasvatatakse ja hukatakse. Selleks, et oma töös tõhusad olla, peame hoolitsema selle eest, et meie kampaaniategevused oleksid strateegilised ja suunatud just sinna, kus need kõige enam tulemusi toovad. 

Meie viie tegutsemisaasta jooksul oleme loomade eest seisnud peamiselt kolmel lahingutandril:
1) koostöö ministeeriumite ja riigiasutustega, kes loomade heaolu reguleerivad;
2) koostöö toidufirmade või loomakasvatusettevõtetega, mis kas kasutavad loomseid tooteid või toodavaid neid

3) kolmandaks tarbijateadlikkuse edendamine ja farmiloomade olukorra meedias ja avalikkuses näitamine. 

Näeme selgelt, et farmiloomade kannatuste teema avalikkuse huvioribiidis hoidmine on üks olulisemaid tegevusi, sest toetab kahte teist põhi-tegevussuunda. Kui tööstusfarmide problemaatika on laiemale avalikkusele mõistetav valdkond ja ollakse kursis loomade kannatustega intensiivkasvatuses, on meil kergem alustada läbirääkimisi avaliku sektori ja erasektori esindajate ja koostööpartneritega. 

Meie töös on kätte jõudnud olukord, kus oleme sel aastal Ukraina sõja tõttu pidanud veidi rohkem andma ruumi muude oluliste teemade kajastustele ning saanud veidi vähem farmiloomade kriitilisi probleeme pildis hoida.

Oleme nüüd oma töös jõudnud olukorda, kus sel aastal oleme Ukraina sõja tõttu pidanud veidi rohkem andma ruumi muude oluliste teemade kajastustele ning oleme veidi vähem saanud farmiloomade kriitilisi probleeme pildis hoida. Meie kolme suurima kampaania (kanade heaolu, sigade heaolu ja Taimne Teisipäev) juures oleme olukorras, kus koostööpartneritega oluliste eesmärkide elluviimiseks peame tegema uue suure avaliku kampaania, et lükata käima uued läbirääkimised kõigi kolme valdkonna juures tulemuste toomiseks. 

Seega viime oktoobris läbi meie heade toetajatega koostöös annetuskampaania, et koguda ressursse suure turundusprojekti jaoks. Eesmärk on kampaaniaga teha tööstusfarmide probleemidest ja nende võimalikest tõhusatest lahendustest laiemalt kõnealune teema ja aktuaalne valdkond. Kampaaniat saab toetada siin.

Viime läbi turunduskampaania, mis hõlmab endas pikka välireklaamide lainet nii bussipeatustes kui olulistes liiklusmagistraalides, digiekraane kaubanduskeskustes kui sponsoreeritud sotsiaalmeediareklaame, mis jõuavad kokku sadade tuhandete inimesteni, et tõhusalt loomadest hoolimise sõnumit kasvatada.

Plaan on järgnev: kuuenädalase perioodiga võtame kahenädalaste etappidena fookuseks meie kolm olulisimat loomade kannatuste teemat tööstusfarminduses ning igas etapis hoolitseme selle eest, et sõnum jõuab võimalikult laialdaselt üle Eesti. Lisaks välireklaamidele saame sihtida sponsoreeritud sotsiaalmeedia reklaamidega iga kampaania puhul õigeid sihtrühmi. See on meie senises kogemuses olnud väga tõhus viis, mis just õigeid inimesi meie kampaanialehtedele viib ja häid samme loomade heaks astuma paneb – kas petitsioone allkirjastades, vabapidamise munade poes äratundmist õppides, lihatarbimise vähendamiseks samme võttes, Nähtamatute Loomade uudiskirjaga liitudes või püsiannetajaks hakates. 

Oleme otsustanud praegu uue suure avaliku kampaanialaine kasuks, sest näeme, et aeg on õige ja meie kampaaniate järgmiste sammudeni jõudmiseks on vaja teema tugevalt pilti tuua.

Kanade heaolukampaanias oleme alustanud läbirääkimisi mitme suure ja olulise toidusektori firmaga, et nad läheks paljude teiste eeskujul üle vabapidamissüsteemidest pärinevate kanamunade müügile ja loobuks puurispeetavate kanade munade pakkumisest. Kui firmad näevad, et tarbijad on sellest muutusest huvitatud, teema on aktuaalne ja oluline, on meil ka kergem nendega läbirääkimisi pidada. Need firmad, keda praegu sihime, kasutavad väga palju mune ja mõjutaksid seeläbi kümnete tuhandete kanade heaolu igal aastal. Kui läbirääkimised on edukad, lähevad nad aastaks 2025 üle kõrgema heaoluga lindudelt pärinevate toodete pakkumisele. Tänaseks oleme veennud juba üle 40% Eesti jaesektorist ja sadakond muud toidufirmat üle minema vabapidamise munade müügile, mõjutades sellega aastas ca 200 000 linnu heaolu. Aga väga palju tööd on veel ees. Valdav osa Eesti munakanadest elab endiselt kitsastes traatpuurides, kus ühe linnu jaoks on ca A4 paberi jagu ruumi ja elu on päevast päeva kestev piin. 

Nähtamatute Loomade välireklaam sügisel 2021 Tallinna tänavatel

Meie sigade heaolukampaania eesmärk on lahendada Eesti tööstusliku seakasvatuse kõige kriitilisemaid loomade heaolu probleeme. Tegutseme selle nimel, et Eestis lõpeks vastsündinud põrsaste tuimestuseta sabade lõikamine, mis ELis ennetava meetmena tegelikult ka keelatud on. Eesti seakasvatuses lõigatakse aga enamikel sündivatel põrsastel sabad julmalt ära, sest nad saadetakse kasvama niivõrd intensiivsesse süsteemi, kus nad stressist muidu teineteise sabasid närima hakkaksid. Teistes riikides ning teadlaste katsetes on seda probleemi edukalt lahendatud läbi sigade elutingimuste parandamise. Kui neil tarkadel loomadel on head elutingimused, piisavalt ruumi liikuda, allapanu, tegelusvõimalusi ja liigile vajalikud tingimused, väheneb ka stress ning sabade närimine, sest ümbritsev keskkond ei põhjusta neile kannatusi. Koostöös Põllumajandus- ja Toiduameti, loomakasvatuse erialaliitude ja maaeluministeeriumiga tegutseme selle nimel, et teema olulisus kasvaks. On oluline, et ühtlasi kasvaks ka teadmised, kuidas tagada sigade heaolu, et sabade lõikamine ei oleks enam vajalik. Selle jaoks koostame koos valdkonna ekspertidega koolitusprogrammi, kuidas teistes riikides on sabade lõikamisest loobutud ja mida on tarvis teha, et loomade heaolu oleks tagatud. Selle jaoks peab aga teema olema avalikkuses nähtav. Praegu on loomade kannatused seatööstuses suuresti nähtamatu küsimus. Meie töö on seda muuta. 

Nähtamatute Loomade kampaania Taimne Teisipäev tegutseb mitmel rindel. Praegune statistika näitab, et keskmine Eesti elanik sööb ca 80 kg lihatooteid aastas. See on 3–4x rohkem, kui riiklikud toidusoovitused ette näevad. Seega tegutseme selle nimel, et teadlikkus mõõdukamast lihatarbimisest ja suurepärastest alternatiividest oleks levinum. Näiteks on Taimse Teisipäeva kooliprogrammiga liitunud pea 150 kooli ja lasteaeda üle Eesti, kus 30 000 õpilast söövad igal teisipäeval taimset lõunat. See säästab aastas 200 000 looma elu. Lisaks teeme koostööd toidufirmadega, et lihaalternatiivid oleksid kättesaadavad ja suurepäraselt maitsvad – meie restoranikampaaniaga on liitunud 250 söögikohta üle Eesti, kus saab maitsvat taimset toitu, millega oma menüüd rikastada. Küll aga oleme jõudnud kohta, kus selleks, et saaksime järgmised suured koolid ja firmad edukalt kampa veenda, peame hoidma Taimse Teisipäeva lahendust õigele sihtrühmale nähtaval. Seetõttu oleme planeerinud ühe kahenädalase etapi meie kuuenädalasest suurest avalikust kampaaniast ka Taimsele Teisipäevale. 

Kogume annetuskampaaniaga 10 067 eurot, mis katab enamuse suure kampaanialaine maksumusest, ülejäänud lisame enda kogutud ressurssidest. Kampaanias panustavad Nähtamatute Loomade tiimiliikmed nii töötajate kui vabatahtlike hulgast – kujundaja, reklaamipakkujaga läbirääkimiste pidaja, sotsiaalmeedia kujundaja, uudiskirjade segmenteerija. Kampaaniaanalüüsi teeb hiljem iga tiimiliige oma valdkonna lõikes, et saaksime head õppetunnid ka järgmiste kampaaniate jaoks kirja panna.

Aitäh, armas toetaja, et hoolid loomadest ja oled osa selle kriitilise probleemi lahendamisest! Koos loome hoolivama ühiskonna, kus loomade huvidega arvestatakse ja nende heaolu on oluline. 

Toeta loomade paremat elu siin.

Aitäh Sulle!

Loomasõbralike tervitustega
Kristina Mering
Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuht

Nähtamatute Loomade kanade päästeaktsioon, mille raames tõime ära pea
200 kana puurikanalast hukkamisest

Saage tuttavaks – Nähtamatute Loomade vabatahtlik Rainer

Nähtamatutes Loomades tegutseb suur hulk tõeliselt toredaid ja võimsaid vabatahtlikke, kes panustavad oma vabast ajast sellesse, et loomi aidata. Soovime tuua rohkem esile neid imelisi inimesi, kes on tohutult oluline osa ühiskondlike muutuste elluviimisest. Seekord tutvustame Food Innovation Summit 2022 programmijuhti Rainerit.

Millega sa tegeled? Mida sulle meeldib vabal ajal teha?

Igapäevaselt tegelen täiskohaga asendusteenistusega, mida läbin ajateenistuse asemel. Hiljuti lõpetasin bakalaureuse õpingud Soomes Aalto Ülikoolis rahvusvahelise ärinduse erialal. Vaba aega kipun täitma erinevate vabatahtlike projektide ja kursustega. Näiteks olen viimase aasta jooksul viinud läbi Teeme head paremini! taskuhäälingut ning läbisin lihaalternatiivide-teemalise veebikursuse. Spordialaselt olen pühendunud kesk- ja pikamaajooksja.

Kuidas sa jõudsid loomade heaolu küsimusteni?

Loomade heaolu küsimusteni jõudsin peale filmi The Game Changers vaatamist, mis rääkis taimse toitumise eelistest. Peale seda mõtlesin, et kui mul pole vaja loomi süüa, siis miks peaksin seda tegema. Seejärel hakkasin rohkem uurima loomse toidu suure kliimamõju ja loomade kohutavate pidamistingimuste kohta.

Räägi oma teekonnast Nähtamatutesse Loomadesse.

NList kuulsin oma kaaslase Kadi kaudu, kes kõigepealt liitus vabatahtlikuna ning nüüdseks on juba aasta aega olnud töötaja rollis NLis. Eks ta aeg-ajalt mainis, et võiksin tulla vabatahtlikuks. Kuna NL tegutseb efektiivse altruismi printsiipide järgi, siis see oli sümpaatne mõte, kui ajapuuduse tõttu kohe seda sammu ei teinud. Kandideerimisvorm sai lõpuks täidetud Mehhikos ülikooli viimase (välis)semestri lõpus, kui teadsin, et kooli lõpuga tekib veidi vaba aega juurde. 

Kas sul on vabatahtliku kogemus ka väljaspool Nähtamatuid Loomi?

Nagu juba mainisin, siis teen Teeme head paremini! taskuhäälingut organisatsioonis Efektiivne Altruism Eesti. Selle aasta kevadel ja suvel aitasin erinevate uurimis- ja analüüsiülesannetega kaasa sellise ettevõtte nagu Tälist üles ehitamisele, mis püüab läbi värbamise ja kogukonna loomise vähendada talendipuudust liha- ja piimaalternatiive arendavates ettevõtetes. 

Varasemalt olin ligi 1,5 aastat aktiivne Maailma Looduse Fondi Eat4Change projektis, kus esindasin Eestit rahvusvahelises noorte tiimis. Projekti eesmärgiks on muuta eurooplaste toidulaud keskkonnasõbralikumaks. Lõin kaasa poliitika kujundamise ning kommunikatsiooni tiimis. 

Millega sa Nähtamatutes Loomades tegeled?

Löön kaasa Food Innovation Summiti korraldustiimis, kus peamise rollina olen programmijuht, aga suhtlen ka messiala ettevõtetega ning korraldan pitchimise võistlust toiduinnovatsiooni startupidele ja investoritele. Paaril korral on tekkinud lendlehtede jagamise aktsiooni käigus võimalus tänaval põrsast või kana mängida.

Rainer lendlehtede jagamis aktsioonil.

Mida sa oled Nähtamatutes Loomades tegutsemise käigus õppinud?

Kindlasti on väga palju arenenud ürituse korraldamisega seotud oskused: ettevõtetega suhtlemine, kirjade ja projektide kirjutamine, tiimitöö. Üsna suure autonoomia tõttu on arenenud ka otsuste langetamine. Ning muidugi õppisin kana ja põrsa kostüümis lastega piltidel poseerima.

Mis sulle Nähtamatutes Loomades tegutsemise juures meeldib?

Mulle meeldib, et tegutsetakse lähtuvalt printsiibist, mis aitab loomi kõige rohkem. 

Miks vabatahtlikuna tegutsemine on sinu jaoks oluline? Kuidas sa leiad aega vabatahtliku tegevuse jaoks ja tasakaalu erinevate eluvaldkondade vahel?

Vabatahtlikuna panustamine on minu jaoks ülioluline, sest probleemid, millega tegeleme, on meeletult suured. NLi kaudu saab nendele väljakutsetele läheneda süstemaatiliselt ja tõhusalt. 

Ma erilist tasakaalu ei otsi. Nii kaua, kui kõik vajalikud trennid on tehtud ja mingi aeg on ööpäevas üle, siis kasutan seda meeleldi NLiga seotud tegevusteks.

Kas sul on koduloomi? 

Elan koos Kadiga, kellel on igasuguseid loomi. Eraldi võib ära märkida tüütu kassi, kes igal hommikul karjub ukse taga ja suure koera Timmu, kes kardab kõik väikseid ja suuri lapsi.

Milliseid huvitavaid filme/raamatuid/etendusi oled viimasel ajal näinud/lugenud/külastanud?

Hiljuti vaadatud Melchiori sarja 2 filmi on minu arvates ühed parimad eesti filmid. Raamatutest tooksin välja organisatsiooni Charity Entrepreneurship raamatu „How to Launch a High-Impact Nonprofit“, mis räägib tõhusa heategevusorganisatsiooni ülesehitamisest, aga on kindlasti kasulik ka juba toimivatele ühingutele, et oma tegevusi arendada ja paremini lahti mõtestada.

Mõni soovitus tulevastele vabatahtlikele?

Sellest tuleb lahe ja tähendusrikas kogemus! Ole valmis arenema, sest aja jooksul antakse Sulle aina enam autonoomiat oma tegevuste üle.

Ootame oma tiimi alati uusi vahvaid vabatahtlikke. Kui soovid ka koos meiega loomade elu paremaks muuta, täida ankeet siin.

Vabatahtlike koordineerimise arendamine toimub projekti raames, mille eesmärgiks on kasvatada Eestis kodanikuteadlikkust, tugevdada kodanikuühiskonda ja populariseerida vabatahtlikku tegevust. Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Tänu Sinule muutus nende loomade saatus igaveseks

Eellugu

Märtsi alguses, kui Vene väed olid tunginud Ukrainasse, saime Ukraina loomakaitsjatelt südantlõhestava abipalve. 

Paljudel Ukrainast põgenenud inimestel polnud võimalik oma lemmikuid kaasa võtta. Põgenikud lootsid lahkudes, et saavad õige pea oma kodudesse naasta, kuid see ei osutunud võimalikuks. Sõja tõttu on tänavad täis kodutuid, nälgivaid ja pommide eest põgenevaid loomi. Ka paljud varjupaikade töötajad ja vabatahtlikud lahkusid oma turvalisuse kaalutlustel riigist. Need, kes jäid, seisid silmitsi keeruliste probleemidega – varjupaikadel ei jätku piisavalt ruumi, toitu ega muid ressursse, et kõikide abivajajate eest hoolitseda. 

Asusime viivitamatult loomade päästmist organiseerima ning annetusi koguma. Üleskutse levis kiiresti, aitajaid oli palju ning kogusime ühe õhtuga terve bussitäie toitu ja kõike muud hädavajalikku, mida Ukraina vaprad vabatahtlikud loomade päästmiseks vajasid. Paar nädalat hiljem saatsime teele ka veel teise kaubikutäie abivahendeid.

Tofik oli pääsedes vaid kolmekuune.

Võtsime sõjakoldest Eestisse kaasa 15 koduta jäänud looma. Uue võimaluse eluks said koerad Scooby, Blacky, Lenek, Goofy, Iti, Saara, Reks, Mila, Malarz, Vlod, Seibi ning pisikesed kutsikad Tofik ja Lola. Koertega koos pääses sõjast ka vapper ja isepäine kass Ronni.

Tänusõnad

Aitäh, sajad hoolivad inimesed, kes annetusi tõid ja rahaliselt toetasid! Aitäh teile, kes aitasite oma oskustega ja panustasite oma aega, ilma teieta poleks see kõik võimalik olnud!

Daniel pakub Vlodile õnneliku vanaduspõlve.

Aitäh, kaubikujuht Kaupo, bussijuhid Aivo ja Erik, ning vaprad autojuhid Inga, Mirjam ja Romero, fotograaf Jörgen ja tõlk Dasha, et tulite meie tiimile appi ja võtsite ette pika sõidu Ukraina loomade aitamiseks. 

Aitäh kõigile headele inimestele ja ettevõtetele, kes aitasid bussi annetustega täita, nende hulgas: Tradehouse, Urr ja Nurr, Petmarket Lemmikloomapood, Saaremaa Vesi, Nõmme loomakliinik, Miki loomakliinik, Oknavet loomakliinik, Tiina Toometi loomakliinik ja Petcity loomapood.

Tänu ja kummardus Tallinna Tehnikaülikooli Tantsuansambel Kuljuse tantsijatele ja kõigile teistele vabatahtlikele, kes aitasid varajastel hommikutundidel annetusi bussi kanda.

Aitäh inimestele ja organisatsioonidele, kes aitasid varustusega loomade transpordiks ja tõid sõiduks puure, tekke, toidunõusid ja muud hädavajalikku. Nende hulgas Valgekihv pood, Tartu Sodalis loomakliinik, Tartu koduta loomade varjupaik, Tartu väikeloomakliinik ja EMÜ väikeloomakliinik.

Loomadele määrati Eestisse jõudes Põllumajandus- ja Toiduameti poolt range karantiin –  nad pidid veetma kolm pikka kuud täielikus isolatsioonis. Aitäh, Betta loomapood, et kogusite annetusi karantiinis olevate loomade heaks. Aitäh, Karl AB Polarist, et kinkisite Scoobyle aediku, kui ta ennast teiste koertega koos toas ärevalt tundis. Suur tänu juristidele Brittale ja Valeriale, et aitasite meil end Põllumajandus- ja Toiduameti ebaõiglase karistuse eest kaitsta.

Eriline tänu armsatele ja asendamatutele hoiuperedele ja Nähtamatute Loomade vabatahtlikele, kes karantiini ajal loomade eest hoolitsesid! 
Kõik loomad läbisid arstliku kontrolli, said vaktsineeritud ja kiibistatud. Kahjuks esines kahel koeral ka tõsisemaid terviseprobleeme. Aitäh kõigile annetajatele, tänu kellele pääses Blacky surmasuust ning Scooby leidis üles terviseprobleemid, mis talle minevikust pikka aega valu põhjustasid.

Osad loomad vajasid hingeabi ja treeninguid, aitäh, koeratreenerid Kati, Eliko, Mona ja Emma, et palju läbielanud koertele tuge pakkusite ning aitasite Nähtamatute Loomade vabatahtlikke, hoiuperesid ja uusi kodusid heade nõuannetega.

Paarikuune Lola saabus Ukrainast haige ja alatoitununa. Nüüd elab ta koos Kristinaga oma parimat elu.

Loomadele parimate kodude leidmine ei olnud lihtne. Aitäh teile, Karl-Erik, Kerli, Kertu ja fotograaf Laura, et olite olemas ja aitasite parimal moel kutsude sõnumit levitada. Tänu teile on kõik loomad nüüd maailma parimates kodudes. 

Eriline tänu Ukraina loomakaitsjale Olenale, kes erakordselt raskel ajal ennastunustavalt loomade aitamisele keskendus ja sõjakoldest päästeoperatsiooni koordineeris. 

Ja loomulikult täname teid, erilised inimesed, kelle juures loomad lõpuks oma pärispere leidsid!

See projekt ühendas raskel ajal nii palju häid inimesi, kes kõik oma asendamatu panuse loomade päästmiseks andsid. Siin postituses said ära mainitud vaid mõned abilised, tegelikult oli teid sadu! Ükskõik kui suur või väike oli Sinu panus, see aitas maailma paremaks kohaks muuta!

Täname absoluutselt kõiki aitajaid, annetajaid ja kaasaelajajaid, kes valusal ajal leidsid oma südames ruumi, et hoolida lisaks inimestele ka loomade saatusest. Teie kinkisite neile süütutele ja abitutele loomadele uue võimaluse eluks.

Teie Scooby, Blacky, Lenek, Goofy, Iti, Saara, Reks, Mila, Malarz, Vlod, Seibi, Tofik, Lola ja kass Ronni.

Julm kultuuripärand – foie gras

Mis on foie gras?

Foie gras tähendab prantsuse keelest tõlgituna rasvamaksa. Seda tuntakse kui kallist “luksuslikku” toitu, mis on tegelikult valmistatud ebanormaalselt suurenenud ja rasvunud pardi- või hanemaksast. Linnu maksa ebanormaalset suurenemist põhjustab haigus nimega maksa steatoos, mis on tingitud lindude sundtoitmisest.

Kuigi termin foie gras kõlab esmapilgul luksuslikult, on selle „delikatessi“ tootmisega kaasnevad protseduurid niivõrd ebaeetilised, et on pälvinud lausa rahvusvahelist kriitikat. Kriitikast hoolimata on see julmal viisil toodetud roog lisatud Prantsuse gastronoomia- ja kultuuripärandisse.

Foie gras’ (alumine) vs. tavalises suuruses maks (ülemine)
Foto: Igualdad Animal

Foie gras tootmise tagamaad

Kahtlemata on foie gras’ tootmine üks julmemaid praktikaid tänapäeva tööstusfarmides, sest toote valmistamisega kutsub inimene tahtlikult lindudel esile valuliku ja kurnava maksahaiguse.

Foie gras’ tööstusfarmides kasvatatavad linnud veedavad oma elu kitsastes traatpuurides, kus nad ei saa ennast ümber pöörata ega tiibu sirutada. Kingakarbi suurustesse puuridesse topitakse linnud kaheksa nädala vanustena, et alustada kuni neli nädalat kestvat sundsöötmise protsessi, mis lõpeb lindude surmaga.

Sundsöötmise käigus surutakse hanedele ja partidele kolm korda päevas mootoriõliga määritud metalltoru kõrist alla ning pumbatakse päeva jooksul kõhtu ligi kaks kilo teravilja ja rasva segu. Inimese puhul võrduks see iga päev 20 kilogrammi pasta söömisega.

Sundsöötmise lõpuks on linnu maks paisunud loomulikust suurusest kümnekordseks. Osa lindudest sureb juba enne sundtoitmise protsessi lõppu, sest nende maks lõhkeb ületoitmise tagajärjel või nad lihtsalt lämbuvad. Protsessi käigus saavad kahjustada linnu nokk, kõri ja närvisüsteem ning linnud vaevlevad jalavigastuste ja kopsupõletiku käes. 

Kitsad traatpuurid, milles linnud veedavad neli piinarikast nädalat
Foto: Igualdad Animal

Lisaks füüsilistele vaevustele põhjustavad elamistingimused ka meeletut vaimset stressi, sest pardid ja haned on loomupäraselt uudishimulikud ja tundlikud linnud. Tööstusfarmide pardid ja haned ei pääse aga elu jooksul kordagi vee äärde ning sundsöötmise algusest puudub ka päikesevalguse käes viibimise võimalus. 

Eestis on tootmine keelatud, aga import lubatud

Foie gras’ tootmine on nii julm, et see on paljudes riikides keelatud,  näiteks Ühendkuningriikides, Saksamaal, Itaalias, Norras, Poolas, Türgis, Iisraelis, Soomes ja mujalgi. Ka Eestis on loomade sundsöötmine seadusega keelatud ent foie gras‘ import on lubatud.

Foie gras’ tööstus sõltub eksportturu nõudlusest. Seetõttu on foie gras’ tööstus elujõuline näiteks Prantsusmaal, sest eksporditulud on kõrged. Eesti restoranid ja gurmeekauplused müüvad imporditud rasvamaksa ning järgnevaks viieks aastaks ennustatakse turumahu kasvu nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides. Nõudluse suurenedes kasvavad ka sadade tuhandete partide ja hanede kannatused.

Nähtamatud Loomad tegutseb selle nimel, et Eestis lõpeks foie gras’ müük 

Nähtamatud Loomad seisab selle eest, et Eesti restoranid ja kauplused lõpetaksid foie gras’ müügi. Kantar Emor uuringu kohaselt ei poolda 67% eestlastest foie gras’ müüki siinsetes restoranides ja kauplustes. Üle 11 000 inimese on alla kirjutanud Nähtamatute Loomade petitsioonile, näidates seeläbi oma toetust, et ettevõtted lõpetaksid foie gras’ müümise.

Loe lähemalt foie gras’st ja Nähtamatute Loomade tegemistest ning anna oma allkiri lindude toetuseks siin: https://foiegras.nahtamatudloomad.ee/ 

Kasutatud allikad:

What is foie gras? Animal Equality, 2022.

‘Sadistic and inhumane’ sale of foie gras must be banned in the EU. Bekhechi, M., 2021.

Mis on foie gras ning miks loomasõbrad ega vastutustundlikud gurmaanid seda ei söö? MTÜ Nähtamatud Loomad, 2020.

Nähtamatute Loomade sigade heaolu kampaania missioon ja visioon

Eelmisel sügisel sai avapaugu Nähtamatute Loomade sigade kampaania, mille eesmärk on lahendada Eesti tööstusfarmide sigade heaolu kriitilisi probleeme ja tõsta sigade elutingimused elamisväärsele tasemele. 

Kampaania survestab Eesti seakasvatajaid järgima loomakaitseseadust, mis tähendab seda, et farmerid peavad lõpetama vastsündinud põrsaste rutiinse sabade lõikamise. Sabade olukord on väga oluline sigade heaolu näitaja, sest lõigatud või näritud saba tähendab, et sead elavad ekstreemselt ebasobivates tingimustes.

Sigade kampaania pressikonverents. Pildil Kristina Mering (MTÜ Nähtamatud Loomad) ning Erika Mäeloog (Põllumajandus- ja Toiduamet)

Seega on kampaania eesmärk lõpetada ebaseaduslik sabade lõikamine ja selle asemel tõsta Eesti sigade elutingimusi elamisväärsele tasemele, et sead teineteise sabasid ei näriks. Kõrge heaoluga tingimuste puhul ei teki sigadel sellist stressi, mis paneks neid massiliselt teineteise sabasid närima. 

Kõik Nähtamatute Loomade sigade kampaania ettepanekud Eesti sigade olukorra parandamiseks ühtivad Euroopa Toiduohutusameti (EFSA)1 hiljutise teadusliku analüüsi seisukohtadega sigade baasvajaduste kohta ning on kasutusel kõrgema heaoluga seafarmides üle Euroopa.

Miks just sead?

Käärid sigade tegelike vajaduste ning nende pidamistingimuste vahel Eestis on üüratult suured. Kuigi seakasvatussektor soovib avalikkusele jätta muljet, et Eesti sigade olukord vastab läbi reklaamide ja meedia meie pähe maalitud pildile, kus siga saab põhus tuhnida, poriloigus püherdada ja teiste sigadega mängida, siis tegelikult teavad asjaga seotud inimesed kurba tõde ja valusat saladust. Tavaline Eesti tööstusfarmi siga elab betoonpõrandal, magab oma väljaheidete sees, ei saa vahel ruumikitsikusest isegi ringi pöörata ning on väga stressis ja õnnetu. Seda kinnitavad nii veterinaarkülastuste raportid kui valdkonda tundvad inimesed.

Probleemi tõsidust aitab mõista see, et tegu pole pelgalt  loomakaitsjate hinnanguga, vaid ka need inimesed, kes seatööstusega otseselt seotud on, peavad olukorda ülimalt murettekitavaks. Siin on ainult mõned näited meie poole pöördunud valdkonna spetsialistidest: 

  • Üks loomafarmides kontrolle teostav murelik riigiametnik palus paar aastat tagasi eravestluses meie organisatsioonilt, et me Eesti sigu aitaksime, kuna nende olukord on väljakannatamatult halb ning tema võimuses pole seda muuta.
  • Ühe loomakasvatajaid ühendava erialaühingu juht mainis kohtumisel, et tema isiklikult sealiha süüa ei suuda, kuna sigade pidamistingimused Eestis ei ole tema jaoks vastuvõetavad.
  • Saime südantlõhestava kirja ühelt Rakvere seafarmi endiselt töötajalt, et olukord seafarmides on nii kohutav, et ta näeb sellest senini õudusunenägusid.
  • Üks tapamaja töötaja kirjutas meile ahastuses, et tapale jõudvate sigade tervislik konditsioon on isegi palju aastaid sellel alal töötanud inimeste jaoks õõvastav ning ta ei saa aru, kus on ametnike silmad. 

Sõnum on selge – sead vajavad meie abi ja sekkumist. Eesti inimesed ei toeta loomapiinamist. Sellepärast töötame igapäevaselt selle nimel, et sigade süsteemne väärkohtlemine lõpeks ja seakasvatussektoris hakkaksid toimuma positiivsed muutused.

Unistus loomasõbralikust seapidamiskultuurist
Kui osad sealihatootjad üritavad jätta muljet justkui peaksid inimesed valima ainult veganluse või praeguse Eesti sigade intensiivse pidamise süsteemi vahel, siis meie Nähtamatutes Loomades teame, et see ei ole tõsi. Paljudes teistes riikides on sigade elu hoopis teistsugune ja inimesed saavad ikka söönuks. Oleme varasemalt kirjutanud sellest, milline Eesti tööstusfarmi sigade õnnetu elu hetkel on, aga seekord kirjeldame hoopis seda, milline on Nähtamatute Loomade sigade kampaania nägemus seakasvatuse tulevikust.

Nähtamatute Loomade sigade kampaania tegevuste lõpptulemuseks on seakasvatus, kus sigade heaolu ja loomuomased vajadused on seakasvataja jaoks kesksel kohal. Selles soovitud seapidamiskultuuris järgivad farmerid loomakaitseseadust ning sigade pidamise määrust. Igas sulus on sigadel piisavalt ruumi, et tekitada suluperele puhkeala, kus kõik notsud koos magada saavad. Loomadel on aktiivsuspiirkond, kus saab mängida ja joosta ning eraldi ala, kus loomad saavad ennast kergendada. Sigadele tagatakse igapäevane juurdepääs sobivale tuhnimismaterjalile nagu põhule, jutekottidele, puitbriketile või köitele ning seda uuendatakse regulaarselt.

Hetkereaalsus: Sigade räpane ja kitsas magamisala. Tulevikuvisioon: Süvaallapanu ja piisavalt ruumi magamiseks.

Normaalsete tingimustega sigala sulupõrandal on põhust süvaallapanu, kus sead saavad tuhnida ja soovi korral pesa ehitada. Farmerid hoolitsevad selle eest, et neil tarkadel loomadel oleks ka tegevust – neile antakse mängimiseks ja närimiseks kanepiköisi, puutükke, rippuvaid jutekotte, puitbriketti, pakkepaberit/jõupaberit, pappkaste, pressitud heinakuubikuid, võimalusel aeg-ajalt (eriti kui on juba tekkinud sabade närimine) maisi- või rohusilo; puuoksi, mis ei kuku restpõrandast läbi ja on piisavalt tugevad, et sead kohe katki ei hammusta (nt lõigata harjavars kolmeks-neljaks osaks). Nagu ka koertele, meeldib sigadele suus pulka kanda ja sellega mängida.

Hetkereaalsus: Saba eemaldamine ilma tuimestuseta. Tulevikuvisioon: Rõõmus rõngassaba emaga suhtlemas.

Nähtamatute Loomade visioon sigade paremast elust Eestis näeb ette ka seda, et lõpetatakse julmade emisepuuride kasutamine. Hetkel veedavad Eesti emised suure osa oma elust pisikestes puurides, kus nad ei saa isegi ringi keerata, seda nii indlemise, gestatsiooni kui imetamise perioodil. Teadlased on avastanud, et sead hakkavad oma järeltulijatega erinevate häälitsuste ja toimingute kaudu suhtlema esimesest hetkest peale. Enamik Eestis sündivatest põrsastest oma emaga aga normaalselt suhelda ei saa, sest emised on kogu imetamise perioodil metallvarbade taga vangis. Emis soovib oma põrsastele ehitada pesa, nende eest hoolitseda ja neid õpetada. Seaperesid peaks pidama süvaallapanuga rühmasulus, kus emised saaksid ehitada oma poegadele pesa ning põrsad saaksid joosta, mängida ning loomulikul moel nautida oma ema hoolt ja lähedust.

Hetkereaalsus: Emis ei saa puuris liigutada. Tulevikuvisioon: emis oma poegadega puhkehetkel.

Loomulikult oleks parema seakasvatuse osa ka see, et seakasvatajaid ühendavad erialaorganisatsioonid korraldavad lisaks muudele teemadele ka vilkalt koolitusi ja jagavad infot selle kohta, kuidas uuringud, katsed ja teiste riikide kogemused on leidnud viise, kuidas sigade elukeskkonda rikastada, tervist parandada ja heaolu suurendada.

Tahame jõuda olukorrani, kus loomakaitseseaduses sätestatut järgitakse ja farmerid vaataksid oma hoolealused igapäevaselt üle ning kui märkavad, et mõni siga ei tunne ennast hästi, kutsuvad veterinaari seda looma üle vaatama ning vajadusel annavad talle abi. Igapäevase ülevaatuse käigus hindab farmer ka seda, et ei ole tekkinud märke stressist, mis võiks viia sabade närimiseni. Kui esineb probleeme, siis tuleb hinnata oma loomade elutingimusi ja uurida, mis võib olla loomadele stressiallikaks, sest õnnelik ja loomulikus keskkonnas siga sabasid ei näri.

Soovime liikuda Nähtamatute Loomade kampaaniaga sellise seapidamiskultuuri poole, kus nii erialaühingud kui ka Põllumajandus- ja Toiduamet pakuvad seakasvatajatele nõuandeid, abi ja tuge sigade heaoluga seotud probleemide tekkimisel. Sellises kultuuris ei peeta sabade lõikamist normaalsuseks ega soositud sigade pidamise viisiks. Maaeluministeerium vastutaks selle eest, et kõrge heaoluga seakasvatajad saaksid vajalikke toetusi ja tunnustust ning võiksid oma praktikate  üle uhked olla.

Tuleviku seapidamiskultuuris võiks iga seakasvataja auasjaks olla see, kui tema sigadel on alles rõngassabad. Põllumajandus- ja Toiduamet peaks välja töötama usaldusväärse kvaliteedimärgise, mis aitab ka tarbijatel teadlikku valikut teha. Kõiki õigusakte silmas pidades ning sigade heaolu järgides ei peaks ka seapidajad muretsema, sest neil pole tarbijate ees räpaseid saladusi.

Kuidas aitavad Nähtamatute Loomade sigade kampaania tegevused soovitud olukorda jõuda?

Vahel piisab loomadele heaolu parandamiseks seadusandlikest muudatustest ning seetõttu võeti Euroopa Liidus juba 15 aastat tagasi vastu direktiiv, mis keelab põrsaste rutiinse sabade lõikamise ning suunab farmereid parandama oma loomade heaolu. Mida aga teha, kui seadusandlus ütleb üht, aga praktikas rikutakse seda järjepidevalt ja süstemaatiliselt ning ametnikele ei ole tagatud kõrgemalt poolt vahendeid, et seda muuta? 

Sellise olukorra lahenduseks on võtmetähtsusega avalik huvi ja surve ning läbimõeldud tegevusplaan, mis arvestab kõikide osapoolte rolli, motivatsiooni ja mõjuvõimu.

Sigade olukorda mõjutavad otseselt või kaudselt peamiselt kolm osapoolt – avalik sektor, erialaliidud ja seakasvatajad. Ja nende kolme osapoole mõjutamiseks on kõige suurem võim igal inimesel endal. Kohe räägime lähemalt, millist rolli need osapooled sigade pidamise praktika kujundamisel mängivad ning kuidas Nähtamatute Loomade kampaania ning iga sigadest hooliv inimene neid mõjutada saab, et sigade olukord liiguks paremuse poole. 

Avalik arvamus on edu võti

Avalikkus – Sigade kasuks räägib see, et Eesti inimesed tõesti hoolivad loomade heaolust. Avaliku arvamuse uuringud kinnitavad, et 84% Eesti elanikest usub, et põrsaste sabade lõikamise asemel peaks hoopis parandama sigade elutingimusi. Kahjuks aga on teadlikkus sigade tegelikust olukorrast madal. 

On oluline, et huvi sigade olukorra paranemise üle näitaks võimalikult suur hulk inimesi ning seetõttu on meie kampaania selgrooks just avalikkuse kaasamine. Seakasvatajaid mõjutab otseselt see, millistes tingimustes kasvatatud sealiha tarbijad soovivad osta, samal ajal mõjutab aga avalik arvamus ka poliitikuid ja ametiasutusi. Kuna sigade kehv olukord on senini olnud suhteliselt varjatud probleem, siis vajab teadlikkuse tõstmine palju tähelepanu. 
Mida teeb Nähtamatud Loomad seoses avalikkusega? Alus avalikkuse kaasamiseks on teadlikkuse tõstmine, et lõpetada olukord, kus seakasvatajad võivad segamatult ja varjatult kulude kokkuhoiu eesmärgil kasutada kõige julmemaid ja isegi keelatud praktikaid.

Teadlikkuse tõstmiseks kirjutame artikleid meediasse sigade tõelisest olemusest, intelligentsusest ja vajadustest, sabade lõikamise probleemidest, Eesti sigade olukorrast, sealiha hinna kujunemisest ning esindame sigu televisioonis ja raadios, anname välja praktilisi materjale suurema heaoluga liha eelistamiseks, teeme koostööd suunamudijatega, anname välja videoid, teeme sotsiaalmeedia postitusi, jagame flaiereid ja korraldame avalikke üritusi.

Sigade kampaania kõneisikud Karl-Erik Taukar ja Genka külastamas üht vähestest Eesti seafarmidest, kus loomadel on head elutingimused.

Teadlikkus on vajalik eeltingimus muutuste soovimiseks, kuid lisaks sellele anname inimestele võimaluse ka kohe tegutsemiseks. Oma hääle saab igaüks kuuldavaks teha läbi petitsiooni allkirjastamise, poliitikutega suhtlemise, teadliku tarbimise ning loomulikult ka oma arvamuse avaldamisega sõprade seas, sotsiaalmeedias või meedias.

Avalik sektor peab sigade heaolu parandamise prioriteediks seadma

Maaeluministeerium ja Põllumajandus- ja Toiduamet – maaelu ja loomakasvatuse ning loomade heaolu tagamise teemade eest Eestis on peamiselt vastutav maaeluminister (hetkel Urmas Kruuse), maaeluministeerium ja selle allasutus Põllumajandus- ja Toiduamet. Üldistatult öelduna vastutab maaeluministeerium valdkondlike õigusaktide, toetuste, strateegiate ja suundade eest ning Põllumajandus- ja Toiduameti ülesannete hulka kuulub pigem praktilise töö tegemine – loomakasvatajate üle arvet pidamine, kontrollimine, suunamine, õpetamine ja vajadusel ka karistamine, trahvimine ning loomapidamisõiguse äravõtmine. 

Mida teeb Nähtamatud Loomad seoses avaliku sektoriga? Selleks, et mõjutada avaliku sektori tegemisi, oleme tihedas suhtluses nii ministri kui ametnikega. Näiteks anname varsti Põllumajandus- ja Toiduametiga koostöös välja juhendi farmerite tegevuste jaoks, mis aitavad loomade heaolu parandada ja seeläbi sabade lõikamist lõpetada. Samuti jagame Põllumajandus- ja Toiduametiga infot Eesti seakasvatajate kohta ning planeerime koos koolitust seakasvatajatele sabade lõikamise lõpetamiseks. 

Võimalused poliitikute poole pöördumiseks ja ministeeriumi otsuste mõjutamiseks sõltuvad otseselt sellest, kui suur on avalik surve sigade kaitseks. Avalikku huvi demonstreerivad tööriistad on näiteks petitsioon, meediaartiklid, videod, sotsiaalmeedia, tuntud ja ühiskonnas lugupeetud inimestega koostöö ja palju muud, mille kõige juures on olulisim see, kui suur hulk inimesi läbi nende kaasatud saavad. 

Erialaliidud mõjutavad otseselt loomapidamiskultuuri

Erialaliidud – nagu paljudes teistes valdkondades, esindavad ka seakasvatajate huve erialaliidud. Erialaliidud aitavad sektoril liikuda just sinna poole, kuhu parajasti vajalikuks peetakse ning esindavad seakasvatajaid nii avalikkusega kui ka poliitikutega suhtlemisel. Näiteks ühendavad Eesti seakasvatajaid Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Tõusigade Aretusühistu ja Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda. 

Mida teeb Nähtamatud Loomad seoses erialaliitudega? Erialaliitudel on mõju seakasvatajate hulgas ning samal ajal ka ressurssi nii poliitikat kui avalikkust mõjutada. Samas sõltuvad nende prioriteedid just sellest, mis avalikkus soovib, sest trendide järgimine on ka seakasvatajatele kasulik. Jämedalt öeldes saab avalik arvamus mõjutada seda, kas Eesti Tõusigade Aretusühistu järgmine koolitus seakasvatajatele räägib sellest, kuidas veel enam sigade elutingimuste ja heaolu pealt raha kokku hoida või hoopis sellest, kuidas kasvatada vähem stressis ja õnnelikumaid loomi. Nähtamatud Loomad on erialaliitudega suhtluses ja avatud igasuguseks koostööks, mis aitab sigade olukorda parandada. 

Ainult farmi omanik saab oma sigadele elamisväärse elu tagada

Seakasvatajad – lõpuks sõltub iga sea heaolu kõige otsesemalt just sellest, mida teeb farmi omanik. Eestis on ka paar pisikest farmi, kus sigade elu vastabki täpselt sellele kirjeldusele, mis ülalpool toodud on. Kahjuks elab aga üle 90% Eesti sigadest tööstuslikes suurfarmides, kus nende heaolu kuidagi tagatud ei ole. 

Mida teeb Nähtamatud Loomad seoses seakasvatajatega? Nähtamatutes Loomades võtame ühendust seakasvatajatega, et olla toeks kõigile farmeritele, kes on valmis oma sigade elutingimusi parandama. Oleme olnud kontaktis paljude seakasvatajatega, et kaardistada hetkeseisu, põhitakistusi sabade lõikamise lõpetamisele ja koostöövõimalusi. 

Järgnevad tegevused

Vaadates 2022. aasta vältel Eesti seakasvatajatele suunatud miljonite eurode suurustele toetustele, võib üsna selgelt väita, et seatööstus on teiste sektoritega võrreldes riigi poolt väga tugevas eelisseisus. Soovime Nähtamatutes Loomades näha, et selline hetkeseis ei legitimeeriks veelgi enam loomade vajadustele mittevastavaid elamistingimusi ja sellega kaasneks ka reaalne tegevusplaan, kuidas parandada loomade heaolu, et saaks lõpetada põrsaste tuimestuseta sabade lõikamise. 

Selleks jätkame koostööd maaeluministeeriumi ja Põllumajandus- ja Toiduametiga. Kaasame arutellu ka keskkonnaministeeriumi, arvestades praeguse tugevalt tööstusliku reljeefiga massikasvatuse hiiglasuurt negatiivset keskkonnamõju. Oleme alustanud suhtlust mitme olulise valdkonnaeksperdiga, kellega oleme lähiajal kohtumas, et koguda veelgi lisainfot tööstuses toimuva kohta, et täiendada ja tihendada arusaama hetkeolukorrast.

Samuti jätkub meediatöö teema pildis hoidmiseks nii televisioonis, raadios, sotsiaalmeedias, veebiportaalides ja välireklaamides. Avaldame pressiteateid ja arvamusartikliteid Nähtamatute Loomade poolsete kommentaaride ja soovitustega. Koostame juhendmaterjale olukorra parandamiseks ja infomaterjale teadlikkuse tõstmiseks. Kogume põrsaste sabade lõikamise lõpetamise ja pidamistingimuste parandamise petitsioonile võimalikult palju allkirju, et saada head inimesed ühise hooliva eesmärgi taha. 

Meie kampaania võtab lõplike tulemuste saavutamiseks ilmselt aastaid. Oleme tugevalt motiveeritud, hästi informeeritud ja jätkame tiimi pidevat arendamist, et leida parimad viisid, kuidas neid kohutavates tingimustes kannatavaid tarku ja häid loomi aidata. Aitäh kõigile toetajatele, kes selle olulise töö võimalikuks teevad!

Allikad

  1. https://www.efsa.europa.eu/sites/default/files/2022-08/EFS2-7421.pdf