Vanasti olid loomad majapidamises tavaline nähtus. Väga paljud inimesed said toorainet, nagu piima, liha ja mune, toidu valmistamiseks kodulaudast. Tänapäeval on enamus tootmisest suundunud suurtesse farmidesse, kus tootmise maksimeerimise tõttu ei pöörata tähelepanu loomade heaolule. Kuna nüüd on inimestele suur osa tööstuste telgitagustest internetis kättesaadav, teame me kahjuks või õnneks palju loomade praegusest heaolust. Kahjuks just sellepärast, et seda kõike on jube näha, ning õnneks, sest me saame teadlikena loomade heaolu aktiivselt parandada.
Mis on foie gras?
Foie gras’ on üks nendest roogadest, mille tõttu peavad tänapäeval loomad inimese maitsenaudingute pärast kannatama. Tegu on pardi või hane haigestunud maksaga, mis on enda tavasuurusest kümnekordistunud. Maks ise on sildistatud delikatessroaks, kuid maksa andnud linnud on surnud 4-nädalase julma sundtoitmise teel. Kuna foie gras’ saamiseks väärkoheldakse linde, nõrgeneb ka nende immuunsüsteem ja nad võivad kergemalt haigestuda näiteks linnugrippi.
Foie gras‘ farm
Miks peaksid ettevõtted pöörama tähelepanu loomade heaolule?
Tänu infovabadusele teame me loomade saatusest palju ning loomadest hoolimine on muutunud populaarseks. Ülemaailmselt on võtnud suured ettevõtted, nagu McDonald’s ja Subway, endale eesmärgiks puurivaba tuleviku. Nad on lubanud 2025. aastaks lõpetada koostöö tootjatega, kes peavad munakanu puurides. Seega täidetakse tarbijate soov tuua toidulauale ainult heades tingimustes elanud loomade tooteid.
Eelmisel sügisel läbiviidud Kantar Emori avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei toeta 72% Eesti elanikest munakanade pidamist kitsas traatpuuris ning 67% foie gras’ müüki siinsetes restoranides ja kauplustes. Lisaks sellele on üle 12000 eestlase allkirjastanud foie gras’ müügivastase petitsiooni. Tarbija suhtumine loomavastasesse vägivalda on üsna selge.
Isegi prantslaste suhtumine foie gras’sse on vastandlik.
Maailma kõige suurem foie gras’ tootmine toimub Prantsusmaal, kuid sel aastal on prantsuse meedia andnud teada foie gras’ puudusest, kuna selle müük on vähenenud kuni 40%. Puudujääk tuleneb vähesest tootmisest, kuna märtsis suri Prantsusmaal palju parte linnugrippi, mis on hävitanud linde intensiivselt juba mitmeid aastaid. Kuna linnugripp on nakkav ka inimesele, on foie gras’ tootmine vastutustundetu.
Mitu Prantsusmaa linna on keelustanud foie gras’ müügi, kuna selle tootmine on niivõrd julm. Grenoble linnapea on kutsunud foie gras’d mitte prantsuse uhkuseks, vaid prantsuse häbiks. Isegi prantsuse tippkokad on loobunud eetilistel põhimõtetel foie gras’ serveerimisest.
Prantsusmaa idufirma Gourmey toodab julmusvaba foie gras’d laboris. Kultuurliha tootmine annab inimestele võimaluse nautida liha süütundeta teades, et nende toidu nimel pole loomad pidanud piinlema. Samuti näitab see prantslaste vastuolu foie gras’ tootmisele, kuna isegi nemad ei toeta enda rahvusroa jõhkrust.
Otsus serveerida ainult julmusvabu tooteid näitab ettevõtete vastutustundlikkust. Loomade heaolust hoolimine näitab tarbijale ettevõtte prioriteete ning valikut tuua klientidele ainult parima kvaliteediga tooteid. Seega on julmusvabade toodete esitlemine mitte ainult loomadest, vaid ka oma klientidest hoolimine.
Ka Uku Suviste on küsinud: “Kas mõneminutiline maitseelamus toidulaua taga on väärt kellegi piinamist terve tema elu?”
Loe täpsemalt foie gras’ tootmisest ja allkirjasta petitsioon siin: https://foiegras.nahtamatudloomad.ee/.
Sigade elu kujutatakse meedias ja lasteraamatutes endiselt sama idülliliselt, kui paljud võib olla oma lapsepõlvestki mäletavad. Pilt sellest, kuidas emis pikutab põhuhunnikute vahel ja imetab pisikesi põrsakesi ning seejärel saavad pojad ema kaisus puhata või ringi hullata, on kahjuks Eesti sigade jaoks aga kõike muud kui reaalsus. Sigade tegelik elu Eesti tööstusfarmides on täis õudusi, mis võivad ka tugevaima inimese südame kildudeks purustada. Üheks kõige kurvemaks võib pidada emasigade ehk emiste elu.
Emis veedab terve imetamiseks ettenähtud aja metallvõrede vahel, kus puudub igasugune võimalus normaalseks kokkupuuteks oma järeltulijatega.
Praktikaid, mida emiste peal kasutatakse, peetakse loomade suhtes ühtedeks julmimateks. Elu kitsastes tingimustes betoonseinte vahel ei ole kellelegi kerge, ent võrreldes nuumsigadega ehk sigadega, keda kasvatatakse otse söögiks, on emiste elu kordades pikem ja veel palju piinarikkam.
Tänapäeva emise elu koosneb puurivõrede vahel puhkepausideta tiinustest, seemendamistest ja poegimistest. Suure osa oma õnnetust eksistentsist veedab emis nii kitsas puuris, et ei saa isegi ümber keerata. Poegadega kokkupuude toimub läbi metallvõre, mistõttu ei saa ei emis ega põrsad järgida oma instinkte, mis loomulikes tingimustes ema oma järeltulijatega nii tugevasti seovad.
Imeline ootus
Selleks, et emis jääks tiineks, pannakse ta väikeste võrede vahele, mida kutsutakse seemendussuluks ja kus hoitakse teda kuni kuu aega. Jah, lugesite õigesti – emis veedab kuu aega väikeste võrede vahel, kus ta ei saa liigutada ega ümber pöörata, ta peab elama iseenda väljaheidete sees. Ja seda ainult selleks, et teda oleks lihtne seemendada ehk kunstlikult viljastada. Farmerid põhjendavad seda sellega, et kui loom ringi ei liigu, on lihtne vahet teha, milline emis kus asub. Liikumisvõimaluse pakkumine tähendaks, et seakasvataja peaks emiseid kõrvalipikute järgi eristama, mida peetakse seatööstuses liiga suureks lisapingutuseks.
Emis on viljastamise perioodil kuni kuuks ajaks surutud piiravate võrede vahele vaid sel põhjusel, et sead ei vahetaks omavahel kohti ja farmeril oleks lihtne neil vahet teha ja neid seemendada.
Esimesed hetked koos
Umbes kaks nädalat enne arvatavat poegimist asetatakse emis emisepuuri põrsaste sündi ootama. Emisepuuri tingimused ei ole sugugi paremad kui seemendussulus.
Emis ootab liikumatult traatvõrede vahel oma põrsaste sündi umbes kaks nädalat.
Kui aeg kätte jõuab, sünnitab emis umbes 11 poega. Sigade emainstinkt on tugev ning emis soovib oma poegi näha, lakkuda ja tervitada. Paraku jääb ta aga kogu imetamisperioodiks kitsasse metallpuuri, nii et normaalne kokkupuude poegadega on täielikult välistatud.
Lisaks vaimsetele kannatustele tekitab ühes asendis lamamine emistele haavu ja lamatisi, pidevat valu ja meeleheidet. Ebamugavus, frustratsioon ja valu on sageli nii tugevad, et emised hakkavad enda pead vastu metallvõresid peksma ning neid närima. Samuti on tavaline, et emised proovivad meeleheitlikult ennast vastu puuri esiosa pressida, et nad ei peaks oma väljaheidete sees lamama.
Enne nädalaseks saamist lõigatakse põrsastel ära sabad ning võib toimuda ka kastreerimine. See hetk on emisele eriti raske, kuna protseduurid tehakse sealsamas emisepuuri kõrval ning põrsad karjuvad südantlõhestavalt ema abi järele, emisel on aga võimatu oma lapsi kaitsta.
Umbes nädalavanusel põrsal lõigatakse ilma igasuguse tuimestuseta ära saba.
Õudusunenägu algab uuesti
Põrsad võetakse ema puuri juurest harilikult ära 28 päeva vanuselt, mõnikord varem. Enamikest põrsastest saavad nuumsead, kelle eluiga on kuus kuud. Paar päeva pärast põrsastest võõrutamist pannakse emis tagasi kitsasse seemendussulgu, kus kogu õudusunenägu otsast peale algab.
Sead on loomult väga seltsivad loomad, kelle suhe oma järglastega normaalsetes tingimustes on kompleksne ja hoolitsev. Teadlased on avastanud üle 20 eri tähendusega häälitsuse, mida sead teineteisega suhtlemiseks kasutavad ning osadest ema häälitsustest saavad ka juba vastsündinud põrsad aru. Kas pole armas fakt, et imetavatel põrsaemadel on kombeks isegi oma lastele lausa laulda? Tööstusfarmis ei saa emis aga isegi oma poegade poole vaadata, pisemaid põrsaid soojendada ega kaitset pakkuda.
Sigadel on pikaajaline mälu ja kogu elu jooksul ei unusta emis ilmselt ühtegi pesakonda. Emise eluperiood on küll pikem kui nuumsigadel ning ulatub paari aastani, aga võime ainult ette kujutada, et ilmselt sooviksid nad surra varem.
Vanus: ~8-9 kuud Sugu: isane Suurus: väike/keskmine Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud
Tofik on rõõmus, maias ja ülemeelik kutsikas, kes vajab palju tegelemist. Tofik on ilmselt corgi ja taksi sugemetega kange sell, kes vajab tugeva iseloomuga pereliikmeid, kes oleksid valmis panustama aega tema treenimisele.
Ilmselt on Tofiku noorde ellu mahtunud nii mõnigi pelutav hetk, sest vahel on näha, kuidas ümbritsevad igapäevased asjad või esemed teda hirmutada võivad.
Tofikule meeldivad inimesed väga, kuigi mehi võib ta esialgu natuke peljata, aga enamasti möödub see kiiresti.
Kutsikale kohaselt sooviks Tofik kõike närida ning keelatud tegevustest eemale juhtimiseks naudib aju stimuleerivaid mänguasjadega (näiteks nuuskimis- või lakkumismatt või peidetud maiustega mänguasjad) tegelemist.
15. aprillil esitasime uuele põllumajandusministrile Hendrik Terrasele avaliku pöördumise “100 mõjukat häält loomade kaitseks”, kus Eesti hinnatud teadlased, eksperdid, ettevõtted, organisatsioonid ja arvamusliidrid avaldavad tugevat toetust kanade puurispidamise keelustamisele.
Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering ja zooloog Mati Kaal esitavad uuele põllumajandusministrile Hendrik Terrasele avaliku pöördumise
Uus põllumajandusminister ütles, et tema isiklik seisukoht on, et kanad ei peaks puurides elama. Teame aga hästi, et oluline on, mis saab sellest otsusest poliitiliselt. Kas uus valitsus keelustab kanade puurispidamise, mille nimel suur loomasõprade kogukond pikalt tegutsenud on?
Uue koalitsiooni Reformierakond+Eesti 200 käes on otsus, kas ca 600 000 kana pääsevad traatpuuripiinast või jätkub Eestis Euroopa ühe viimasena laialdane kanade puurispidamine.
Avaliku kirja üleandmisel kuulsime nii ministri poolt otse kui ka intervjuude vahendusel, et lõplik otsus selgub koalitsiooni läbirääkimiste käigus.
See tähendab, et hiljemalt mai teiseks pooleks peab olema otsustatud, kas kanade puurispidamise julmal praktikal lubatakse jätkuda või see keelustatakse.
Mis on võimalikud stsenaariumid?
Kanade puurispidamise keeld maandub koalitsioonileppes, mis tähendab, et järgmise kahe aasta jooksul hakkab uus valitsus sellega tegelema
Keeld koalitsioonileppesse küll ei jõua, aga otsustatakse sellega koalitsioonileppeväliselt siiski jätkata (iga algatus leppesse ei jõua, sest teemasid väga palju)
Uue valitsuse põllumajandusminister Hendrik Terras teatab, et kanade puurispidamist Eestis ei keelustata ja jätkub pidamisviis, kus ühe linnu kohta A4 suurune ruum kogu eluks
On hea märk, et uus põllumajandusminister Terras rõhutab intervjuudes oma seisukohti loomade heaolu toeks. Mis aga on päriselt praegu loomade aitamiseks oluline, on see, et need seisukohad väljenduksid ka seadustes, mis loomi julma kohtlemise eest kaitseksid.
Jätkame Nähtamatute Loomade poolt suhtlust ka teiste otsustajatega, et suur loomasõprade kogukonna sõnum jõuaks nende kõrvu, kes lõpuks otsuse langetavad, kas loomad piinadest päästa või mitte.
Selleks, et meie kogukonna hääl poliitikute jaoks veenvam oleks, kogume allkirju uuele petitsioonile kanade puurispidamise keelu toetuseks, mis näitab järjekordselt kui suur avalik huvi loomade heaolu parandamise vastu on. Sinu hääl loeb! https://aitabpuuridest.nahtamatudloomad.ee/
Räsitud kana, kelle päästsime Eesti ühest suurimast puurikanalast. Tegutseme selle nimel, et ükski kana nii kehvades elutingimustes elama ei peaks.
Täna hommikul anti regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terrasele üle avalik pöördumine “100 mõjukat häält loomade kaitseks”, mis on saja Eestis tegutseva organisatsiooni, ettevõtte, teadlase, eksperdi ja mõjusa ühiskonnategelase ühisavaldus palvega keelustada kanade puurispidamine.
Kanade puurispidamise keelustamist paluvad 20 tunnustatud looma- ja loodusteadlast, nende hulgas Tallinna loomaaia kauaaegne direktor Mati Kaal, kes osales ka Superministeeriumis pöördumise üleandmisel, hinnatud loomaökoloog ja teaduse populariseerija Tuul Sepp ning armastatud zooloog Aleksei Turovski.
“Need puurid, kus tööstuses kanu peetakse on ju katastroofiliselt väiksed,” põhjendab Turovski oma toetust algatusele. “Kes tahes ei suuda kunagi päriselt harjuda eluga sellistes tingimustes, isegi mitte vastavalt aretatud lind. Ta ei saa elu jooksul isegi oma tiibu välja sirutada, rääkimata teistest elulistelt vajalikest sotsiaalsetest käitumustest,” nendib ta lisaks.
Kohutav vaatepilt kanade elust tööstusfarmide kitsastes puurides on Eestis avalikkuse ette jõudnud viimase paari aasta jooksul. Teadlikkus sellest, millist piinarikast elu need abitud linnud munatootmise nimel elama on sunnitud, on ühiskonda raputanud ja pannud loomade parema heaolu nimel tegutsema inimesi väga erinevatelt elualadelt.
“Pöördumine „100 mõjukat häält loomade kaitseks“ on selge sõnum minister Terrasele viia Eesti lähemale Euroopa eesrindlikele riikidele loomade heaolu vallas ja keelustada kanade puurispidamine,” kommenteerib üleskutset loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering. “Tegemist on teadlaste, ekspertide, ettevõtete, Eesti suurimate vabaühenduste ning arvamusliidrite ootusega regionaal- ja põllumajandusminister Terrasele, et munatootmises tuleb loobuda julmast puurispidamisest. Kanade puurispidamise keelustamine on suurima toetusega kodanikealgatus Eestis ning sellega on oluline jätkata” lisab Mering.
Paljudes Euroopa riikides, sh Saksamaa, Austria, Šveits ja Tšehhi, on kanade puurispidamine keelustatud. Ka meie naaberriigid, sealhulgas Läti ja Leedu, tegutsevad puuridest loobumise suunas. Samal ajal on Eestis endiselt üle 80% munakanadest puurides – see on üks kõrgemaid näitajaid Euroopas.
Avaliku pöördumise “100 mõjukat häält loomade kaitseks” üleandmine minister Terrasele
Avaliku pöördumise “100 mõjukat häält loomade kaitseks” allkirjastajad on:
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
Eesti Peakokkade Ühendus
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
Vähiravifond Kingitud Elu
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond
Eestimaa Looduse Fond
Eesti Loomakaitse Selts
Eesti Loomakaitse Liit
Varjupaikade MTÜ
Eesti Roheline Liikumine
Efektiivne Altruism Eesti
MTÜ Kassiabi
Pesaleidja MTÜ
Kelmiküla Kassijaam
MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu
Tartu Kassikaitse
Eesti Metsloomaühing
MTÜ Väikeste Loomade Abi
Cuesta advokaadibüroo
Rimi Eesti Food
Ragn-Sells Eesti
Gemoss
Biomarket
Reval Cafe
Tuul Sepp, evolutsiooniökoloog
Vallo Tilgar, linnuökoloog
Marko Mägi, linnuökoloog
Veljo Volke, EOÜ linnukaitse ekspert
Kunter Tätte, EOÜ linnukaitse spetsialist
Aarne Tuule, ornitoloog
Margit Päkk, ornitoloog
Renno Nellis, ornitoloog
Jaanus Aua, ornitoloog Mati Kaal, zooloog
Aleksei Turovski, zooloog
Lennart Lennuk, zooloog
Maris Hindrikson, zooloog
Margo Tannik, zooloog
Liina Remm, zooloog ja looduskaitsebioloog
Triin Tekko, looduskaitsebioloog
Laura Kiiroja, zoosemiootik
Marko Kübarsepp, välibioloog
Kristina Kull, põllumajandusloomade käitumise ja heaolu doktorant
Anne Kahru, ökotoksikoloog
Randel Kreitsberg, ökotoksikoloog ja teaduse populariseerija
Toomas Trapido, bioloog ja pedagoog
Timo Maran, zoosemiootik
Mattias Turovski, keskkonnaeetik
Rein Raud, Tallinna Ülikooli professor
Andero Uusberg, Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia professor
Joel Jürisson, veterinaar
Triinu Lomp, veterinaar
Hanna Touart, veterinaar
Mart Taggel, veterinaar
Andrus Joost, veterinaar
Maarja Helene Prommik, veterinaar
Elmo Teesaar, veterinaar
Henri Siimon, veterinaar
Liisa Siimon, veterinaar
Anne Saluneem, Tallinna loomaaia loomakasvatusnõunik
Kristiina Taits, Tallinna loomaaia loodushariduse juhtivspetsialist
Mario Traks, loodusturismi eestvedaja
Martin Villig, ettevõtja
Silver Hage, ettevõtja
Kai Realo, tippjuht
Kristjan Peäske, ettevõtja, Eesti toidukultuuri edendaja
Tiina Lokk, PÖFF-i asutaja, diretor ja juhatuse esimees
Marina Kaljurand, Euroopa Parlamendi liige
Liia Hänni, astrofüüsik ja ühiskonnategelane
Ingrid Rüütel, folklorist
Juhan Kivirähk, sotsioloog
Pille Petersoo, sotsioloog
Tarmo Jüristo, kodanikuaktivist ja kolumnist
Urmo Kübar, vabakonna-aktivist
Andrei Liimets, kodanikuaktivist ja kultuurikriitik
Mõni aasta tagasi jõudsid avalikkuse ette kaadrid Eesti suurimatest puurikanalatest, tuues Eesti inimesteni kohutava vaatepildi, mida seni olid näinud vaid väga vähesed. Traatpuuridesse kokkusurutud kanad, kitsikusest tekkinud haavad ja täielik liikumisvõimaluse puudumine mõjusid šokeerivalt.
See vallandas laiaulatusliku avaliku reaktsiooni: kümned tuhanded Eesti inimesed nõudsid, et riik võtaks loomade kohtlemise osas suuna, mis viiks meid lähemale ülejäänud Euroopale ning keelustaks kanade puurispidamise seadusega.
Täna, peaaegu kaks aastat hiljem, pole lõplikku otsust kanade saatuse osas endiselt tehtud ning ajal, mil meie lapsed värvivad mune ja joonistavad rõõmsaid tibusid, elavad päris kanad endiselt pimedas ja kitsas traatpuuris. Inimesed ei ole nähtut unustanud, ent uue valitsuse poliitikud kahtlevad, kas kanade puurispidamise keelustamisega edasi minna.
Sel teisipäeval anti regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terrasele üle pöördumine “100 mõjukat häält loomade kaitseks”, kus eksperdid, ettevõtted ja tuntud ühiskonnategelased kutsuvad üles puurispidamine Eestis lõpetama.
Pall on nüüd Terrase väljakul: kas teha loomade suhtes kaastundlik valik, mis ühtlasi aitaks taastada kadunud usaldust kohaliku toidutootmissüsteemi inimlikkuse vastu, või proovida märkamatult julma süsteemiga jätkata.
Eesti inimesed toetavad loomade kõrgemat heaolu
Kanade puurispidamise küsimus jõudis poliitikuteni rahvaalgatuse kaudu, millele andis lühikese ajaga allkirja 21 421 Eesti inimest. Uuringute järgi toetab puurispidamise keelustamist ligikaudu 80% Eesti elanikest.
Üldise avaliku arvamusega samal seisukohal on ka eksperdid ja ettevõtjad. Pöördumise “100 mõjukat häält loomade kaitseks” taga seisavad veterinaarid, toidutööstuse esindajad, teadlased, vabakonna liikmed ja avaliku elu tegelased.
Näiteks paluvad puurispidamise keelustamist teiste hulgas üle 20 tunnustatud looma- ja loodusteadlase, nende hulgas hinnatud loomaökoloog ja teaduse populariseerija Tuul Sepp, armastatud zooloog Aleksei Turovski ning endine Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal.
Pöördujate seas on ka Eesti toidusektori tipptegijad, näiteks jaekett Rimi ning Eesti Hotellide ja Restoranide Liit.
Toetus ei põhine pelgalt emotsioonidel – uuringud näitavad ja eksperdid kinnitavad, et üleminek kõrgema kanade heaoluga munatootmisviisidele on ka majanduslikult jätkusuutlik otsus. Munade hinda mõjutab peamiselt mitte kanade pidamisviis, vaid hoopis sööda hind, ning näiteks õrresüsteemis munade tootmine, kus kana saab vabalt liikuda, on puurispidamisest vaid umbes 10% kallim.
Puurides ei ole heaolu võimalik
Puurides, kus kana peab veetma terve oma elu, on ruumi vaid ühe A4 paberi suuruse jagu – see on umbes sama vähe, kui lind ise oma kehamassiga katab. Ta ei saa sealt mitte kunagi välja, mis põhjustab lisaks lihaste kärbumisele ja liikumispuudusele ka kohutavat frustratsiooni ja meeleheidet.
On raske ette kujutada tunnet, kui ei saaks terve elu jooksul kordagi kõndida, joosta või isegi käsi välja sirutada, nagu kanadel pole võimalik kunagi oma tiibu lehvitada. Rääkimata vigastustest ja sulgede kaotusest, mis lindudel puurivõrede vastu hõõrdumisest tekivad.
Eesti puurimunatootmine näeb tõesti välja selline, et isegi külmema närviga inimene peab pea ära keerama ning munasöömise isu võib pikaks ajaks ära minna.
Puurispidamise keelustamine oleks kasulik ka tootjatele
Kui otsustatakse kanade puurispidamise keelustada, siis antaks tööstusele pikk üleminekuaeg – esimese ettepaneku järgi koguni kümme aastat –, et puuridest loobuda. Ometi on loomatööstuse esindajad sellele tugevalt vastu. Nende väide, et üleminek paneks nad ebasoodsasse konkurentsipositsiooni, ei pea fakte vaadates kuidagi vett. Eesti on üleminekul loomasõbralikumatele pidamisviisidele teiste riikidega võrreldes hoopis viimaste seas.
Kui puuride keelustamine jõustuks 10 aasta pärast, oleks enamik piirkonna tootjaid – sealhulgas Lätis, Leedus ja Poolas – niikuinii juba täielikult üle läinud puurivabale munatootmisele. Läti suurim tootja Balticovo lõpetab puurimunade tootmise 2027. aastaks, Leedus ja Poolas ei müü jaeketid enam puurikanade mune ning tootjad investeerivad juba täna uutesse süsteemidesse.
Puure keelustavad seadused on vastu võtnud mitmed Euroopa riigid, sealhulgas Taani, Tšehhi, Austria, Saksamaa ja Šveits. Seadusandlik protsess on pooleli Šotimaal ja Sloveenias, arutelud käivad ka Lätis.
Põhja- ja Lääne-Euroopa riigid – näiteks Rootsi, Prantsusmaa, Holland – ei vaja eraldi seadust, sest üleminek loomasõbralikematele süsteemidele on seal juba praegu lõpusirgel ning puurides peetakse veel vaid marginaalne osa kanadest. Eestis seevastu on puurides üle 80% munakanadest – üks kõrgemaid osakaale terves Euroopas.
Seega ei oleks investeering puurivabasse tootmisse tootjatele mitte takistus, vaid konkurentsivõime säilitamise eeltingimus, mis aitaks ka Eesti munatööstusel rahvusvaheliste arengutega kaasas käia.
Otsustamise aeg on käes
Kanade puurispidamise keelustamine oleks üks kaastundlikumaid samme, mida Eesti seadusandlus on loomade heaks teinud. See poleks mitte ainult loomasõbraliku ühiskonna, vaid ka tõhusa demokraatia tähis. Kuigi Eestis on võimalus esitada rahvaalgatusliku petitsioonina Riigikogule teemasid, mida rahvas soovib seadusega muuta, siis kahjuks ei ole eriti palju häid näiteid, kus rahvaalgatuslik ettepanek on päriselt ka seaduseks saanud.
Multitalendist maailmakuulus filantroop Albert Schweitzer on öelnud, et “Üksnes sümpaatia, mida inimene tunneb kõikide elusolendite vastu, teeb temast tõelise inimese.” Zooloog Mati Kaal puudutab seda mõtet kanade puurispidamise kontekstis, kui märgib, et “olukord, kus pea kõikidest liigiomastest käitumisvõimalustest ilma jäetud linnud on muudetud pelgalt munatootmise masinavärgi pidevalt riknevateks detailideks, väljendab kardinaalselt vastupidist suhtumist.”
Toetus muutusele on selgelt olemas – teadlased, ettevõtted ja kümned tuhanded inimesed on oma seisukoha välja öelnud. Munadepühade ajal on kanade olukord eriti teravalt pildis – inimesed küsivad üha uuesti, miks see julm süsteem kestab. Jääb vaid loota, et poliitikud ei venita otsusega ega looda, et teema vaibub, vaid kasutavad võimalust teha samm, milleks ühiskond on näidanud suurt huvi ja valmisolekut.
Avalik pöördumine regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terrasele
Eesti liigub üha enam vastutustundliku ettevõtluse ja nõrgemate kaitse väärtustamise suunas. See tähendab, et arvestame rohkem nii ümbritseva keskkonna, looduse kui ka loomadega. Üheks selle praktiliseks näiteks on suurema heaoluga munatootmisele ülemineku soodustamine Eestis.
Usume, et loomadel ja lindudel toidutootmises peab olema võimalus elada neile sobivates tingimustes ilma ebavajalike kannatusteta. Võttes arvesse kanade vabapidamissüsteemides toodetud munade kasvavaid tarbimistrende, lähiriikide üha kasvavat vabapidamise mahtu, kanade puurispidamise keeldu toetavat avalikku arvamust ning vajalike investeeringute mahtu, usume, et Eestil oleks kasulik loobuda munakanade puurispidamisest ning minna üle munatootmisele vabapidamissüsteemides.
Miks tuleks kanade puurispidamisest loobuda?
Kanade puurides pidamine on nii julm, et see on paljudes riikides, näiteks Austrias, Tšehhis, Saksamaal ja Taanis, seadusega keelatud.
Kui teised Euroopa riigid toodavad mune pigem kõrgema heaoluga süsteemides, siis Eestis on rekordiliselt suur puurikanade osakaal. Eestis peetakse munakanu puurides osakaalu poolest keskmiselt kaks korda rohkem kui teistes Euroopa Liidu riikides.
Puurispidamisele on olemas hea alternatiiv – vabapidamissüsteemid, kus on tagatud lindude heaolu ja mis on ka piisava tootmismahuga, et katta riigi kanamunade vajadus. Teiste riikide kogemus näitab, et puurisüsteemi keelustamine ei tõsta märkimisväärselt munade hinda.
Ühelt poolt on muutumas tarbijate käitumine, kes on aina enam hakanud eelistama lindude heaolu arvestavalt toodetud mune, ning teiselt poolt on sajad rahvusvahelised ja kohalikud toidusektori ettevõtted teinud otsuse lähiaastatel puurikanamunade kasutamisest täielikult loobuda.
Ettevõtete loobumisega puurikanamunade müügist mitmekordistub lähiaastatel lindude heaolu arvestavalt toodetud munade nõudlus. Puurikanalate keelustamine Eestis suurendaks vastutustundlikult toodetud munade kättesaadavust, annaks meie ühiskonnalt selge sõnumi, et väärtustame eetiliselt toodetud toitu, ning aitaks kohalikel tootjatel säilitada oma konkurentsipositsioon.
Kanade heaolu ei ole puurisüsteemis tagatud. Enamik inimesi on näinud kanu taluhoovis askeldamas – neile meeldib pinnast kraapida, sealt nokkides toitu otsida, ennast liiva sees puhastada ja ööseks kõrgemale magama minna. Puurides ei ole millekski selliseks mingit võimalust.
Üleminek vabapidamissüsteemidele on Eesti farmipidajatele jõukohane ning ei tõsta tarbijate jaoks märkimisväärselt muna hinda. Õrrekanamunad maksavad keskmiselt umbes 10% rohkem kui puurikanamunad.
Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et suurem osa Eesti inimestest (78%) toetab kanade puurispidamise keelustamist (Norstat, 2023).
Euroopa loomade heaolu teadlased on ühesel seisukohal, et puurisüsteemis ei ole lindude heaolu võimalik tagada.
Eeltoodule tuginedes toetame ettepanekut keelata Eestis munakanade puurispidamine.
Allkirjastajad:
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
Eesti Peakokkade Ühendus
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
Vähiravifond Kingitud Elu
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond
Eestimaa Looduse Fond
Eesti Loomakaitse Selts
Eesti Loomakaitse Liit
Varjupaikade MTÜ
Eesti Roheline Liikumine
Efektiivne Altruism Eesti
MTÜ Kassiabi
Pesaleidja MTÜ
Kelmiküla Kassijaam
MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu
Tartu Kassikaitse
Eesti Metsloomaühing
MTÜ Väikeste Loomade Abi
Cuesta advokaadibüroo
Rimi Eesti Food
Ragn-Sells Eesti
Gemoss
Biomarket
Reval Cafe
Tuul Sepp, evolutsiooniökoloog
Vallo Tilgar, linnuökoloog
Marko Mägi, linnuökoloog
Veljo Volke, EOÜ linnukaitse ekspert
Kunter Tätte, EOÜ linnukaitse spetsialist
Aarne Tuule, ornitoloog
Margit Päkk, ornitoloog
Renno Nellis, ornitoloog
Jaanus Aua, ornitoloog
Mati Kaal, zooloog
Aleksei Turovski, zooloog
Lennart Lennuk, zooloog
Maris Hindrikson, zooloog
Margo Tannik, zooloog
Liina Remm, zooloog ja looduskaitsebioloog
Triin Tekko, looduskaitsebioloog
Laura Kiiroja, zoosemiootik
Marko Kübarsepp, välibioloog
Kristina Kull, põllumajandusloomade käitumise ja heaolu doktorant
Anne Kahru, ökotoksikoloog
Randel Kreitsberg, ökotoksikoloog ja teaduse populariseerija
Toomas Trapido, bioloog ja pedagoog
Timo Maran, zoosemiootik
Mattias Turovski, keskkonnaeetik
Rein Raud, Tallinna Ülikooli professor
Andero Uusberg, Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia professor
Joel Jürisson, veterinaar
Triinu Lomp, veterinaar
Hanna Touart, veterinaar
Mart Taggel, veterinaar
Andrus Joost, veterinaar
Maarja Helene Prommik, veterinaar
Elmo Teesaar, veterinaar
Henri Siimon, veterinaar
Liisa Siimon, veterinaar
Anne Saluneem, Tallinna loomaaia loomakasvatusnõunik
Kristiina Taits, Tallinna loomaaia loodushariduse juhtivspetsialist
Mario Traks, loodusturismi eestvedaja
Martin Villig, ettevõtja
Silver Hage, ettevõtja
Kai Realo, Ragn-Sells juhatuse esimees
Kristjan Peäske, ettevõtja, Eesti toidukultuuri edendaja
Tiina Lokk, PÖFF-i asutaja, diretor ja juhatuse esimees
Marina Kaljurand, Euroopa Parlamendi liige
Liia Hänni, astrofüüsik ja ühiskonnategelane
Ingrid Rüütel, folklorist
Juhan Kivirähk, sotsioloog
Pille Petersoo, sotsioloog
Tarmo Jüristo, kodanikuaktivist ja kolumnist
Urmo Kübar, vabakonna-aktivist
Andrei Liimets, kodanikuaktivist ja kultuurikriitik
Puurikanalates töötanud Mirjam koos farmist päästetud kanaga
Eestlased on usuleige rahvas, kuid ühest pikendatud nädalavahetusest, mil perega kvaliteetaega veeta, ei ütleks keegi meist ära. Seetõttu veedetakse ülestõusmispühad enamasti pere keskel ja on vähe inimesi, kelle ostukorvi sellel ajal mõni karp kanamune ei satuks. On ju need pühad peamiselt tuntudki kui munadepühad.
Kust munad tulevad, teab öelda iga lapski – muna muneb kana. Ja silme ette kangastub taluhoovi õuel ringi uudistavad ja nokkivad kanad. Nii mõnelgi meist on õnn teada mõnda talunikku, kellelt otse värskeimaid ja täisväärtuslikku kanaelu nautivate kanade mune saada.
Paraku on kurb tõsiasi, et tööstuslikult toodetakse üle 80 % kanamunadest Eestis süsteemis, kus kanadel puuduvad igasugused võimalused tavapäraseid kanaasju ajada ehk loomuomaselt käituda.
Nagu nii mõnigi lugeja juba ära arvas, pean silmas kanade puurides pidamist. Lisan aga kohe ka ühe hea uudise, nimelt võib Eestist saada järgmine riik, kus selline tootmisviis keelustatakse ja minnakse ülemineku perioodi vältel üle kanade õrre-, vabapidamisele ja mahepõllumajanduslikule tootmisele.
Kuidas täpselt kanade puurispidamine välja näeb, on oma silmaga näinud vaid vähesed. Selleks, et inimesed teaksid, milline puurimunatootmine seestpoolt välja näeb ja saaksid mune ostes teadliku valiku teha, käisin Eesti puurikanalates toimuvat talitajana dokumenteerimas.
Võikad kaadrid koos asjaosaliste kommentaaridega avalikustati ETV saates “Pealtnägija”. Vaatepildid, mille tunnistajaks ma farmitöölisena kanalates olin, olid nii õõvastavad, et teleekraanile jõudsid nii mõnedki kaadrid vaid udustatult.
Kõikide meeltega puuriridade vahel kogetu oli paraku veelgi südantlõhestavam. Ühes kanalas võib koos olla kuni 50 000 hirmunud lindu, kes ei saa kunagi tunda päikesepaistet ega maapinda oma jalge all. Selle asemel ümbritsevad neid igast küljest puurivõred, mille vastu nad pidevalt põgeneda soovides põrkavad.
Kümnete tuhandete kanade trampimine ja kisa tekitavad ka endas stressi, eriti kui tööjuhis näeb ette taskulambi abil nelja korruse peal olevate puuriridade valgustamist, et leida üles järjekordsed hukkunud linnud. Äkilise valguse ja inimese mööda tormamise peale nimelt kanad ehmuvad, sellest ka vastu puurilage lendamine, kisa ja üksteisest üle trampimine.
Mina olin selle hulluse tunnistajaks võrdlemisi lühikest aega, kuid kanade jaoks on see kõik, mida nad oma elu jooksul kogevad. Pidevast stressist ja muu tegevusvõimaluse puudumise tõttu hakatakse nõrgemaid linde nokkima, mis viib aeglase ja piinarikka surmani. Mõni nägi välja kui sõjaveteran, puuduvate varvaste ja paistetanud jalgadega, haavadega tiivanukil või seljal, sulestikust järel vaid mõni roots ning silmades pilk, mis näis mind, inimest, põlgusega vaatavat.
Tean, et inimesed hoolivad ega tahaks sellist lindude julma kohtlemist toetada. Esimese sammuna ongi oluline teha kindel otsus ja jätta puuris peetavate kanade munad ostmata.
Need tunneb kõige kindlamalt ära munal oleva templi esimese numbri järgi: kui see on 3, siis elab selle munenud kana puuris. Kui number on 2, 1 või 0, siis need on vastavalt õrrekanadelt, vabalt või mahepõllumajanduslikult peetavatelt kanadelt. Seega, mida väiksem number, seda õnnelikum kana.
Lisaks on oluline oma poolehoidu puurispidamise keelustamisele näidata allkirjastades petitsiooni. Poliitikutele on oluline näha, et inimesi, kes farmiloomadele paremaid elutingimusi tahavad, on palju.
Jättes saabuvatel munadepühadel puuridest tulnud munad ostmata, annad omapoolse signaali, et isegi rõõmsate pühade ajal, mille keskmes on munade värvimine ja koksimine, ei ole me unustanud endast nõrgemaid.
Teeme üheskoos nii, et Eestis saaks vastu võetud seadus, mis ütleb, et meie munakanad väärivad samuti elust rõõmu tundmist, andes neile võimaluse liikuda, ümbrust avastada, allapanul siblida, õrrel puhata, liivavanne võtta ja ehk ka õues värsket õhku hingata ja looduslikul pinnasel päikesepaistet nautida. Nii saabub mõne aasta pärast aeg, mil saame kõik südamerahus Eesti tootjate mune osta, teades, et muna tuleb kanalt, kes on saanud olla kana.
Just praegu, mil valitsuskriis on seadnud ohtu kanade puurispidamise keelustamise Eestis, on erakordselt oluline näidata, kui paljud Eesti inimesed hoolivad loomadest ja soovivad näha selle julmuse lõppu. Kui me nüüd ei tegutse, siis võivad loomad jääda abita. Kõigil loomasõpradel on erakordne võimalus teha kolmekordse mõjuga annetus tööstusfarmides kannatavate kanade elude muutmiseks: 21.märtsini kolmekordistab suurannetaja kõik püsiannetused.Vormistades nüüd vähemalt 15€ püsiannetuse, kolmekordistab selles kriitilises olukorras Sinu esimese annetuse ja loomade heaks laekub 45€.
Sinu püsiannetus garanteerib, et otsustajatel ei jää meie ühine hääl julmuse vastu kuulmata
Valitsuse lagunemise tulemusena vabastati sellel nädalal ametist SDE põllumajandusminister, kes tegeles kanade puurispidamise keelu eelnõuga. Tema vastutas meie ühiselt kättevõideldud eelnõu edasiviimise eest, mis saaks päästa üle 600 000 linnu puuripiinadest. Me ei tea täna, kes ministri rolli üle võtab, kuid arvestades uue koalitsiooni väljaütlemisi, ei ole hetkel kindlust, kas nad üldse kavatsevad sadu tuhandeid kanu puuripiinadest päästa. Seega on meie ülesanne uuele valitsusele kiiremas korras näidata, kui oluline on loomade heaolu ja kui suur Eesti elanike toetus kanade puurispidamise keelule. Üheskoos kindlustame, et otsustajad ei saa ignoreerida loomade piinu kitsastes traatpuurides.
Su annetusel on praegu kolmekordne jõud loomi aidata
Anneta, et saaksime just nüüd, kui pannakse paika tulevasi tegevusi, kindlustada, et kanade puurispidamise keelu eelnõu nendest välja ei jääks. Just püsiannetusega saame kiiresti reageerida sellistes keerulistes oludes nagu praegu ja teha koostööd ekspertidega, kes koos Sinu toetusega annavad tugeva signaali otsustajatele, et kanade puurispidamise keelu eelnõu tööd ei saa pooleli jätta ja see julmus tuleb keelustada.
Tänu püsiannetustele saame hoida kanade kannatusi avalikult pildis avaldades sotsiaalmeedia reklaame, sisuturundusartikleid ja veebibännereid. Samuti saame teha koostööd ekspertidega, tagadades, et poliitikute otsusused põhineksid teaduspõhistel argumentidel ja loomade huvid oleksid arvesse võetud.
Tegutse juba täna, sest vaid 21.märtsini kolmekordistab lahke suurannetaja kõik esimesed annetused. Ehk kui Sina hakkad püsiannetajaks vähemalt 15€ kuus, lisab ta Sinu esimesele annetusele omalt poolt 30€ ja loomade aitamiseks laekub 45€! Su annetusel on praegu kolmekordne jõud loomi aidata.
Seoses ootamatult tekkinud valitsuskriisi ning selle tagajärjel koalitsiooni lagunemisega, vabastati sotsiaaldemokraadist regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ametist. Ta tegeles kanade puurispidamise keelu eelnõuga, mis on loomasõprade kogukonna suure pingutuse tulemusena läbinud juba esimesed kooskõlastusringid ja oli valmis Riigikokku hääletustele minema. Nii lähedal õnnestumisele!
Kinkisime ametist lahkunud minister Hartmanile tänutäheks koostöö eest väga õige sõnumiga meene
Eelnõu kanade puurispidamise keeluks on saanud juba ministeeriumitelt rohelise tule ning oleks läinud viimasele kooskõlastusringile. Nüüd jääb kõik aga seisma. Mis edasi?
Uus koalitsioon Reformierakonnast ja Eesti200st paneb paika uue valitsuse ministrid. Uus põllumajandusminister võib tulla emmast-kummast erakonnast. Ja kõige kurvem tõdemus on, et tal ei ole mingit kohustust jätkata kanade puurispidamise keelu protsessiga, mis aitaks üle 600 000 linnu välja suurimatest piinadest.
Praegu, kui otsitakse uut ministrit ning seatakse uue valitsuse prioriteete, on eriti oluline, et loomadest hoolivate inimeste hääl jõuaks otsustajateni. Eesti inimesed hoolivad loomadest ja otsustajad peavad avaliku arvamust kuulda võtma, et lõpetada kõige suurem julmus loomade vastu.
Ca 80% Eesti elanikest toetab kanade puurispidamise keeldu. Meie vastutus loomade ees on tagada neile hea elu. Kitsas traatpuuris ca A4 suurusel pinnal terve elu metallpõrandal seistes tunnevad need linnud vaid kannatusi.
Allkirjasta petitsioon, et näidata otsustajatele, kui palju on hoolivaid inimesi, kes ei taha näha, et kogu töö, mis kanade puurispidamise keelustamiseks tehtud sai, läheks lihtsalt valitsuskriisi tõttu raisku! Jaga üleskutset ka teiste loomasõpradega, et meie hääl oleks võimalikult tugev!
Heategevusorganisatsioonina väärtustame Nähtamatutes Loomades läbipaistvust erakordselt kõrgelt. Rakendame seda oma organisatsiooni töös sisekommunikatsioonist kuni rahakasutuseni. Usume, et kui ühiskonnas oleks rohkem läbipaistvust, saaks suure hulga probleeme ära hoida. Seega tahame ise head eeskuju näidata, et see laialdasemalt leviks. Oleme liitunud ka vabaühenduste eetikakoodeksiga, mille olulisteks alustaladeks on ausus ja läbipaistvus.
Järgnevalt teeme ülevaate meie 2024. aasta tuludest ja kuludest ning sellest, kuhu oleme ressursse suunanud, et loomi aidata.
Nähtamatute Loomade jätkusuutlikkus ja mõju sõltuvad läbimõeldud ressursside kasutamisest. Enne iga kampaania algust hindame selle tõhusust loomade heaolu parandamisel ning tagame, et kulutused oleksid sihtotstarbelised ja optimaalsed. Püüame alati saada teenustele ja kaupadele soodustusi, et maksimeerida annetuste mõju ning tagada organisatsiooni pikaajaline majanduslik stabiilsus.
2024. aasta olulisemad tegevused
Kanade puurispidamise lõpetamine on olnud Nähtamatute Loomade üks peamisi eesmärke alates organisatsiooni loomisest. 2025. aasta alguses jõudis seaduseelnõu ministeeriumite kooskõlastusringile – see on otsene tulemus meie annetajate ja toetajate aastatepikkusest järjepidevast panusest. 2024. aasta oli selles protsessis otsustava tähtsusega, sest mitmed strateegilised tegevused aitasid saavutada selle ajaloolise vahevõidu. Räägime neist lähemalt.
2024. kevad: ajalooline rongkäik „Marss kanad puurist vabaks“ tõi tänavatele üle 300 loomasõbra, muutes selle suurimaks loomade kaitseks korraldatud meeleavalduseks Eestis. See oli hetk, mis süstis ühtsustunnet, lootust helgemale tulevikule ja vankumatut motivatsiooni kanade eest edasi tegutseda. Ajal, mil loomatöösturid püüavad iga hinna eest säilitada kanade puurispidamise julma süsteemi, saatsid loomasõbrad selge sõnumi: ainus vastuvõetav tulevik on see, kus tundlike loomade kannatused ei ole aktsepteeritavad ning nende hoidmine kitsastes traatpuurides kuulub minevikku. Rongkäigu kulud kokku olid 8777 eurot, millest suur osa kulus turundustegevusteks ning kogu kasutatava materjali nagu sadade postrite ja bännerite tellimine.
Foto: Merit Lehtsalu
2024. aasta suvel tõime avalikkuse ette tööstusfarmides esinevad kõige tõsisemad loomade heaolu probleemid. Tööstusfarmide peamine eesmärk on maksimeerida kasumit, tootes võimalikult odavalt liha, piima ja mune, jättes loomade heaolu seejuures tahaplaanile. Tegime ülevaate hoolikalt varjatud tööstusfarmide reaalsusest, kus loomi peetakse äärmuslikes tingimustes, surutakse kitsastesse ruumidesse ja manipuleeritakse geneetiliselt kiirema kasvu saavutamiseks. Tööstusfarmide kriitika kampaania on üks suuremahulisemaid kampaaniaid, aga 2024. aastal kulus kampaania läbiviimiseks turundustegevusteks ligi 1000 eurot.
Oktoobris 2024. avaldasime Nähtamatutele Loomadele saadetud salajased kaadrid Eesti ühest suurimast puurikanalast. ETV saates “Pealtnägija” avaldatud kaadrites oli näha lindude kohutavaid elutingimusi – ruumikitsikust, vigastusi ja parasiitide levikut. Avaldatud materjal tekitas laiaulatuslikku avalikku vastukaja ning tõi taas fookusesse kanade puurispidamisega kaasnevad tõsised heaolu probleemid. Selle kampaania elluviimiseks olid kulud 4250 eurot. Loe paljastusest lähemalt meie blogist: Salaja filmitud värsked kaadrid paljastavad Eesti puurikanalate šokeeriva reaalsuse | Nähtamatud Loomad
ETV “Pealtnägija”
2024. sügisel korraldasime seni suurima kanade päästeaktsiooni, mille käigus päästsime 300 kana ühest Eesti suurimast puurikanalast – kanad, kes muidu oleksid saadetud tapale, said tänu annetajatele võimaluse alustada uut elu 29 erinevas talumajapidamises üle Eesti, Harjumaast Valgamaani. Päästetud kanade nägemine tõi suurt rõõmu, sest esimest korda elus said nad siblida, võtta liivavanne ja tunda vabadust, kuid samal ajal jäi hinge valu nende tuhandete lindude pärast, kes pidid puurikanalasse jääma. Päästetud kanade seisukord peegeldas puuris elamise tegelikkust – katkised suled, vigastatud kehad ja kustunud silmad. Mitte ükski tundlik elusolend ei vääri sellist elu. See emotsionaalne päev andis veel suurema otsusekindluse minna lõpuni välja, et lõpetada kanade puurispidamine Eestis. Päästeaktsioon pälvis laialdast meediatähelepanu ning tänu sellele liiutavale aktsioonile saime päästetud lindude lugusid kümnetele tuhandetele inimestele jagada. Päästeaktsiooni kuludest kirjutasime lähemalt selles blogipostituses.
Kana Mila teekond uude koju päästeaktsiooni päeval
12 armastatud Eesti avaliku elu tegelast osalesid mõjusas videoprojektis, mis tõi esile kanade julma elu puurides ja kutsus inimesi allkirjastama uut kanade puurispidamise keelustamise petitsiooni. Videotes vaatasid tuntud mõjuisikud Eesti puurikanalates salvestatud šokeerivaid kaadreid ja jagasid oma emotsioone, kutsudes üles järgima nende eeskuju ning toetama kanade vabastamist kitsastest puuridest. See kampaania jõudis kümnete tuhandete Eesti inimesteni ja tõi kiirelt petitsioonile üle 17 000 toetusallkirja. Uue petitsiooni edu ja sellega kaasnev avalikkuse toetus andis kanade puurispidamise keelustamisele uue hoo: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas puuride keelu eelnõu. Seadusloome protsess on pikk ja munatööstus võitleb aktiivselt keelustamise vastu, sest nende ärihuvides on linde julmades puurides edasi pidada. Palju tööd on veel ees ja saad lugeda meie blogist täpsemalt, mida on vaja eelnõu vastuvõtmiseks veel teha: Kuidas jõuame kanade puurispidamise keeluni Eestis? | Nähtamatud Loomad
Kethi Uibomägi, Andrus Kivirähk, Maiken Pius, Uku Suviste, Anu Lamp, Sander Rebane, Hanah Lahe, Tanel Veenre, Liisa Pulk, Robin Juhkental, Katariina Libe ja NOËP vaatasid Eesti puurikanalates filmitud kaaderid.
Tallinna tänavatel avaldatud laiaulatuslik kampaania kanade puurispidamise keelustamiseks Eestis. Tänu annetajatele levitasid 40 erinevat reklaampinda Laagrist Piritani ja Rocca al Marest Ülemiste City-ni sõnumit: keelustame kanade puurispidamise. Avalik reklaamikampaania aitab poliitiliste otsuste langetajatel mõista, et loomade sellisel moel väärkohtlemine tänapäevases ühiskonnas on vastuvõetamatu ja tuleb teiste riikide eeskujul lõpetada. Välireklaamide kampaania kulud olid 7803 eurot.
Kanade puurispidamise keelustamise välireklaam Tallinna tänavatel sügis 2024
Samuti oleme saanud läbi viia Taimse Teisipäeva kampaaniat, mis tegeleb liigse lihatarbimise vähendamisega Eestis. Kampaania teeb koostööd Eesti haridusasutustega, et koolid ja lasteaiad saaksid kord nädalas pakkuda täisväärtuslikku taimset koolilõunat, mis tagab ka õpilaste tervislike toitumisharjumuste edendamist. Taimse Teisipäeva kooliprogrammiga on liitunud 197 haridusasutust üle Eesti, säästes aastas 653 709 looma elu ning hoiab kokku 1634 tuhat kilogrammi süsihappegaasi emissiooni tekkimist. Lisaks teeb Taimne Teisipäev usinasti koostööd Eesti söögikohtadega. Taimse Teisipäeva kampaaniaga on liitunud 246 toitlustusettevõtet, kes vähemalt kord nädalas menüüs taimset lõunat pakuvad. Aitäh, kallid ja võimsad Taimse Teisipäeva annetajad, et selle võimalikuks teete!
Jätkusuutlik ja läbipaistev organisatsioon
Nähtamatud Loomad on kõvasti vaeva näinud eesmärgiga ehitada üles jätkusuutlik organisatsioon ja luua võimalus palgata täistööajaga valdkonna ekspertidest personal, kes tegeleks tõhusalt loomade heaolu tõstmisega Eestis. Need inimesed saavad pühenduda meie kampaaniate ülesehitamisele ja eestvedamisele, et kindlustada loomade heaolu paranemine. Meil on praegu kaheksa erineva koormusega töötajat, kes on peamiselt kampaaniate eestvedajad ja elluviijad. Lisaks kaasame aktiivselt vabatahtlikke, kes panustavad kiire elu kõrvalt olulisi tunde, olles oma rollidele pühendunud ja töökad. Vabatahtlikud on kaasatud organisatsiooni töö igasse etappi ettevõtetega läbirääkimisest kuni turunduseni.
Kõik tiimiliikmed panustavad ühiselt sellese, et organisatsioonil oleks piisavalt vahendeid kampaaniategevuste läbiviimiseks. Pühendame aega, et annetamine oleks Eestis aina levinum ning töötame selle nimel, et annetuskampaaniatega koguda rohkem vahendeid loomade aitamiseks. Ainult annetustest ei piisa, seega peame lisaks kirjutama põhjalikke projektitaotlusi, et rahastusvõimalusi leida nii kohalike kui ka rahvusvaheliste rahastajate käest. Selleks, et saaksime keskenduda tõhusate ja edukate kampaaniate läbiviimisele, katame enamik palgakulust just tänu projektidest saadud rahastusele, väike osa palgafondist tuleb ka annetusest.
Nagu juba mainitud, on läbipaistvus meie jaoks oluline väärtus, mistõttu lisame MTÜ majandusaasta aruanded pärast esitamist alati kodulehele, kus kõigil on võimalik nendega tutvuda. Meie kulud ja tulud on kõigile nähtavad ja kättesaadavad. Need leiab meid tutvustava sektsiooni allosast koos meie põhikirja ja eetikakoodeksiga. Lisaks kirjutame kokkuvõtvaid blogipostitusi suuremate kampaaniate ja annetusalgatuste tulemustest, et tuua tulud-kulud välja.
Meie kodulehelt võib leida paljude firmade logod, kes meid toetavad – esmalt, et tänada neid olulise panuse eest, kuid teisalt ka selleks, et inimesed teaksid, kes meid toetavad. Samas austame alati ka koostööpartnerite soovi olla anonüümsed toetajad ning seljuhul nende logosid kodulehele ei lisa. Samuti oleme otsustanud, et ei võtaks vastu toetust firmalt, kelle puhul meie töö esindaks nende huve (nt puurivaba munatootja või mõni muu sarnaste huvidega ettevõte). Tegutseme ainult loomade heaolu huvides ning väärtustame oma töös tegevusvabadust, ausust ja läbipaistvust.
Kuidas leiame ressursse loomade aitamiseks?
Nähtamatute Loomade sissetulek jaguneb neljaks valdkonnaks: – ühekordsed annetused ja püsiannetajate panus – projektitoetused, mida oleme tegevuste elluviimiseks taotlenud – teenuste müük (koolitused-ettekanded koolidele ja ettevõtetele) – heategevusmeenete müük (riidest kotid, särgid, pusad, rinnamärgid jms)
Meie kogutulu 2024. aastal oli 367 795.88 eurot. Sellest mitu suuremat loomade heaolu projektirahastust on mõeldud mitme aasta peale – näiteks kanade heaolukampaania tegevusteks mõeldud projekti palgarahastus laekus küll 2024. aastal, kuid kampaaniategevused kestavad ka 2025. aastal.
Tulude jaotus 2024. aastal
Püsiannetajaid on meil 2024. aasta detsembri seisuga 980. Püsiannetajad on erilise tähtsusega, sest just nende järjepidev panus tagab organisatsiooni stabiilsuse ja võimaldab seada ning ellu viia pikaajalisi eesmärke. Kui ühekordsed annetused aitavad konkreetsetel hetkedel kiirelt reageerida, siis püsiannetuste toel saame luua strateegilisi kampaaniaid, kavandada süsteemset poliitilist tööd ja arendada uusi algatusi loomade heaolu parandamiseks. Aitäh kõigile annetajatele, oleme siiralt õnnelikud, et kanade heaolu läheb korda nii paljudele inimestele!
Eriti korda läks inimestele sügisel toimunud päästeaktsioon, mida toetas rekordarv loomasõpru, kes annetasid nii nende kanade päästmiseks kui selleks, et edasi pürgida kanade puurispidamise keelu poole. Annetuskampaaniaga kogusime 17 534 eurot. Kokku annetas 968 head inimest, kellest enamik on Nähtamatute Loomade pikaaegsed annetajad, kes meie kogukonnas juba aastaid.
Eriline tänu suurannetajatele, kes mängivad loomade heaolu parandamisel olulist rolli, võimaldades meil ellu viia suure mõjuga kampaaniaid ja viia suure mõjuga algatused uuele tasemele. Suurannetajate panus annab meile võimaluse tegutseda julgemalt ja mõjusamalt, et tuua loomadele päriselt parem elu. Suurannetajad on ka meie aastalõpu annetuskampaaniate duubeldajad, tänu kellele tulevad veelgi rohkemad inimesed kampa annetusega loomi aitama. Huvi korral loe lisaks Nähtamatute Loomade suurtoetaja lehelt.
Raske on sõnadesse panna meie siirast tänu, et nii paljud head inimesed annetusega loomade kaitseks välja astuvad. Tänu annetajatele saame vedada eest kampaaniaid, mis aitavad loomi – kasvatavad tarbijateadlikkust, suurendavad toidusektoris kasutatavate loomade heaolu ning muudavad seadusandlust, nii et loomade huvid oleksid esindatud.
Projektirahastusi saime 2024. aastal kokku 5 erinevast fondist summas 172 154.91 eurot. Taotlesime küll veel mitmelt rahastajalt veel, kuid neid ei rahuldatud. Eitavad vastused on tavapärased, sest hindade tõus ja keeruline majanduslik olukord on tõstnud väga korralikult konkurentsi. Proovime eesolevate projektide taotlemisel olla veelgi paremad, sest ainuüksi annetustele toetudes poleks võimalik palgata ekspertidest inimesi süvenenult kampaaniaid eest vedama ning sellisel juhul jääksid pooled Nähtamatute Loomade tegevused tegemata. Projektirahastused on 2024. aastal laekunud Open Wing Alliance’ist, Karuna Fondist ja Navigation Fundist kanade heaolukampaania jaoks, Animal & Vegan Advocacylt avaliku sektori koostöö koordinaatori reisikulude katteks ning Avatud Eesti Fondilt kodanikuühiskonna arendamiseks ja heaks vabatahtlike kaasamiseks.
Heategevusmeenete müük on samuti hea viis, kuidas meie toetajad saavad soetada toreda sõnumiga riidest koti, T-särgi või sooja pusa ning samal ajal toetada meie tegevust loomade kaitseks. Heategevusmeenete nagu näiteks särgi, pusa või riidest koti kandmine on ka hea viis, kuidas loomade heaolu sõnumit teistele tutvustada. Külasta meie e-poodi ja soeta loomasõbralikke tooteid: pood.nahtamatudloomad.ee
Kuidas jaotuvad organisatsiooni kulud?
Oleme koostanud organisatsiooni kulude kategoriseerimiseks põhjaliku süsteemi, mille järgi lisame igale kulutusele põhjalikud sildid, et saaksime hinnata, kas ressursside suunamine on olnud tõhus. Meie kulud 2024. aastal olid 367 284.97 eurot.
Kõige suurema osakaaluga kampaania oli kanade heaolukampaania, mille kulud olid kogu aasta kuludest 40.5%. Kõige suurema mõju ja potentsiaaliga algatus, mille eesmärk on keelustada Eestis kanade puurispidamine, on olnud Nähtamatute Loomade põhieesmärgiks ning 2025. aasta esimestel päevadel jõudsime järgmisesse olulisse etappi, kui ministeeriumi poolt valmis keelustamise eelnõu.
Kulude jaotus 2024. aastal
Kampaaniate edukaks elluviimiseks kulub hulgaliselt ressursse. Selleks, et ühiskonnas suuri positiivseid muutusi loomade heaks teostada, on tarvis häid IT-süsteeme uudiskirjade jaoks, samuti projektijuhtimistarkvara, et hallata tiimide erinevaid tegevusi – organisatsioonis on mitukümmend vabatahtlikku, kes panustavad erinevates rollides ja kes vajavad head infovahetussüsteemi. Lisaks on asendamatult oluline jagada kriitilisi üleskutseid loomade kannatuste leevendamiseks tasuliste sotsiaalmeedia reklaamidega Facebooki ja Instagrami vahendusel. Kõik need tegevused on vajalikud selleks, et kasvatada kogukonda, kes kõik koos loomade parema kohtlemise nimel võitlevad.
Nähtamatutes Loomades töötavad palgalised töötajad on organisatsiooni töö tõhususe ja pikaajalise mõju seisukohast hädavajalikud. Kuigi vabatahtlikud mängivad meie tegevuses olulist rolli, vajavad loomade heaolu parandamiseks suured ja süsteemsed muutused pidevat ning professionaalset panustamist. Palgalised töötajad võimaldavad meil reageerida kiirelt poliitilistele arengutele, korraldada tõhusaid kampaaniaid ja suunata organisatsiooni strateegilisi otsuseid. 2024. aastal töötasid Nähtamatutes Loomades erineva töökoormusega spetsialistid, kelle vastutusvaldkondadeks olid kampaaniate planeerimine ja läbiviimine, poliitiline suhtlus, annetajate kaasamine, avalike suhete juhtimine ning organisatsiooni üldine toimimine. Ilma palgaliste töötajateta oleks Nähtamatute Loomade tegevus piiratud ja sõltuks vabatahtlike vaba ajast, mis tähendaks vähem mõju loomade heaolu edendamisel. Tänu palgalistele spetsialistidele saame tagada, et loomade hääl on pidevalt esindatud ning tegevused oleksid süsteemsed, omaksid pikaajalist mõju ja looksid parema tuleviku sadadele tuhandetele loomadele Eestis.
Jätkame tööd loomade elutingimuste parandamiseks
2025. aastal jätkame järjekindlalt tööd kanade puurispidamise keelustamise nimel, viies algatuse lõpuni. Kogume puurispidamise keelustamise toetuseks uusi allkirju, hoiame teema tugevalt otsustajate, avalikkuse ja meedia huviorbiidis ning teeme aktiivset lobitööd nii Riigikogu fraktsioonide kui ka üksikute saadikutega ning ministeeriumite esindajatega. Koostame põhjalikke ülevaateid munatootmise ja loomade heaolu olukorrast, et tagada, et poliitilised otsused põhineksid teaduspõhistel argumentidel ja loomade huvid oleksid arvesse võetud. Kuigi kanade puurispidamise keelustamine saab olema ajalooline saavutus, ei tähenda see, et loomade kannatused tööstusfarmides lõppeksid. Seetõttu jätkame tööd laiema loomade heaolu parandamise nimel, tuues avalikkuse ette lisaks tööstusfarmides peetavatele munakanadele sigade ja broilerite heaolu probleemid. Koos toetajatega on eesmärgiks vähendada nende loomade kannatusi ning muuta loomakasvatuse tingimusi loomade heaolust lähtuvalt ning viies selle vastavusse ühiskonna väärtustega.
Loomasõprade kogukond on meie jõuallikas – mida suurem ja tugevam on toetajate võrgustik, seda kiiremini on võimalik tööstusfarmide loomade olukorda parandada. 2025. aasta toob kaasa uued kampaaniad ja tegevused, mis viivad üha lähemale maailmale, kus loomade kannatusi on vähem ja nende heaolu pälvib vajalikku tähelepanu ja abi. Meie motivatsioon on tugevam kui kunagi varem, sest üheskoos suudame luua päriselt muutust tööstusfarmides kannatavate loomade aitamiseks.
Täna kell 12 arutlevad tunnustatud eksperdid Mati Kaal, Tuul Sepp ja Kristina Kull loomade heaolu teemalisel veebiseminaril kanade puurispidamise üle teaduse seisukohalt.
Puurispidamine on munatööstuses aastakümneid levinud tava, mis kaasaegses ühiskonnas on muutumas ajale jalgujäävaks tootmisviisiks, põhjustades kanadele suuri kannatusi.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas jaanuari alguses eelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks Eestis. Eelnõu on hetkel ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringi, mille edukal läbimisel liigub edasi Riigikokku hääletamisele.
Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad algatusel toimub täna, 12. veebruaril kell 12 veebis teaduspõhine seminar, kus tunnustatud eksperdid selgitavad puurispidamise tegelikke tagajärgi.
“Kanade puurispidamine kõnetab loomadest hoolivaid inimesi kindlasti ühelt poolt emotsionaalsel tasandil, kuid tuleb arvestada ka, et loomaheaolu vaatest ütlevad teadusuuringud kaljukindlalt, et puuris ei ole võimalik heaoluks vajalikke tingimusi pakkuda,” kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. “Üritusel üles astuvad teadlased tutvustavadki täpsemalt just seda, mida teadus lindude puurispidamise kohta ütleb,” lisas Mering.
Seminar pakub põhjalikku ja silmiavardavat sisu kõigile, kes soovivad mõista tööstusfarmide tegelikke tagamaid. Oma vaatenurka selgitavad zooloog Mati Kaal, evolutsiooniökoloog Tuul Sepp ja farmiloomade heaolu doktorant Kristina Kull.
Avaldame kodulehel toetajatele meie ametliku seisukoha kanade puurispidamise keelu eelnõule, mille esitasime Regionaal- ja Põllumajandusinisteeriumile.
Eesti puurikanala
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad tervitab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi plaani keelustada alates 2035. aasta 1. jaanuarist munakanade pidamine puuris ja keelustada alates 2026. aasta 1. jaanuarist munakanade pidamisega alustaval ettevõtja nende pidamiseks ehitada ega kasutusele võtta puuri. Eelnõu aitab Eestil järele võtta Euroopas tugevalt kanda kinnitanud suunale minna üle puurispidamiselt vabapidamissüsteemidele.
Munakanade puurispidamise keelustamine on Eesti elanike seas oodatud muudatus ning arvestades konteksti, kus Eesti on munakanade puurispidamise osakaalu poolest Euroopa esirinnas, aitab eelnõu vastuvõtmine ka Eesti munatootjatel käia kaasas rahvusvaheliste arengutega ning seega püsida konkurentsis.
Alternatiivsetele pidamissüsteemidele üleminek ei tõsta märkimisväärselt muna hinda, ent on äärmiselt suure mõjuga samm lindude heaolu parandamiseks. Puurisüsteemis ei saa linnud rahuldada peaaegu ühtegi oma loomuomast vajadust, neil pole ruumi isegi liikumiseks või tiibade sirutamiseks ning puudub võimalus tõusta tasapinnast kõrgemale õrrele, kus kana saaks ennast tunda turvaliselt.
Läti, kust Eesti Statistikaameti andmetel peamiselt mune impordib, on munatootjate initsiatiivil juba lähiaastatel lõpetamas munakanade puurispidamist. Läti ettevõte Balticovo, kes on Põhja-Euroopa suurim munatootja ja kes peab Läti Veterinaarameti andmetel 81,3% Läti munakanadest, on teatanud, et kavatseb olla 100% puurivaba aastaks 2027. Lähiaastatel puurivabaks minemist plaanib ka Läti suuruselt teine munatootja APF Holdings, kellele kuulub Läti statistikaameti andmetel 12,5% Läti munakanadest. Nende kahe munatootja üleminekuga ongi Läti lähiaastail sisuliselt puurivaba.
Eesti impordib Statistikaameti andmetel mune ka Poolast ja Leedust, kus mõlemas riigis on ühed suurimad munatootjad teatanud üleminekust puurivabale tootmisele (Leedus Growards Group ja Poolas Aktiw). Samuti on Leedus 90% jaekettidest ja Poolas 97% jaekettidest andnud avaliku lubaduse lõpetada puurikanade munade müük lähiaastatel.
Euroopa riikidest on seadusega kanade puurispidamise juba keelustanud Tšehhi (jõustub 2027), Saksamaa (jõustus 2025), Taani (jõustub 2035), Austria (jõustus 2020) ja Šveits (jõustus 1992). Seadusloomeprotsess kanade puurispidamise keelustamiseks on pooleli Sloveenias ja Šotimaal ning arutelud keelustamise üle käivad veel mitmetes riikides.
Eesti lähiriikidest Euroopa Komisjoni andmetel Rootsis sisuliselt kanu puurides ei peeta, Soomes toimub samuti üleminek, hetkel on kanu seal puurides vähem kui kolmandik, Taanis on puurides veel 11% kanu, Prantsusmaal vähem kui kolmandik. Kui Euroopa Liidu liikmesriikide kanades elab puurides vähem kui 40% kanadest, siis Eestis elab hetkel veel puurides ligikaudu 80% munakanadest.
On väga tervitatav, et eelnõu annab munatootjatele õigusselguse, et Eesti munatootmissektor saaks kinnituse puuridest loobumise vajalikkuses. Ka Eesti munatootjad on juba teinud esimesi samme üleminekul puurivabale munatootmisele, et nende tooted vastaksid tarbija ootustele. Eestis on munatootmine koondunud nelja suurima munatootja kätte, kelle juures elab PRIA jaanuarikuu andmtel ligikaudu 92% kõigist Eesti munakanadest.
Eesti suurim munatootja AS Dava Foods on avamas oma esimesi õrrekanalaid, suuruselt teine munatootja Eesti Muna tutvub investeeringuvõimalustega, et kanad samuti puuridest välja kolida. Suuruselt kolmas tootja AS Linnu Talu on juba suure osa oma kanadest puurisüsteemist välja kolinud ja teatas 2023. aasta septembris, et plaanib puurivaba olla aastaks 2027. Suuruselt neljast tootja Sanlind on samuti suure osa oma kanalast juba puurivabaks ehitanud ning plaanib samuti lähiaastatel ka ülejäänud kanad puuridest välja kolida. Ning eelmisel aastal Eesti turule oma tootmisega sisenenud Balticovo on Eestis täielikult puurivaba ja plaanib oma tootmist lähiaastatel Eestis märkimisväärselt laiendada, seega on oodata Eestis ka munadega isevarustatuse taseme kasvu.
Kõnesolev eelnõu annab Eesti munatootjatele võimaluse arvestada tulevikuinvesteeringute tegemisel nii seadusandluse kui turu kontekstiga ning olla kindel, et juba käimasolevad investeeringud puurivabaks tootmiseks on kindel ja tulus valik.
Lisaks tervitame eelnõud muidugi seetõttu, et loomade heaolu valdkonna teadlased on ühel nõul, et kanade puurispidamine ei suuda tagada kanade loomuomaseid vajadusi ning ülemineku õrre- vaba- ja mahepidamissüsteemidele leevendab oluliselt munakanade heaoluprobleeme tööstuslikus munatootmises. Euroopa Toiduohutusamet avaldas aastal 2023 uuringu, mille põhijärelduseks oli, et munakanade heaolu tagamiseks peab loobuma puuride kasutamisest. Kõnesolev eelnõu arvestab Eesti inimeste enamiku sooviga, sest Norstati küsitluse andmetel soovib 76% Eesti elanikes, et kanade puurispidamine oleks Eestis keelustatud.
