Featured

Tofik (9 k)

KODU LEITUD ❤️

Vanus: ~8-9 kuud
Sugu: isane
Suurus: väike/keskmine
Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud

Tofik

Tofik on rõõmus, maias ja ülemeelik kutsikas, kes vajab palju tegelemist. Tofik on ilmselt corgi ja taksi sugemetega kange sell, kes vajab tugeva iseloomuga pereliikmeid, kes oleksid valmis panustama aega tema treenimisele.

Ilmselt on Tofiku noorde ellu mahtunud nii mõnigi pelutav hetk, sest vahel on näha, kuidas ümbritsevad igapäevased asjad või esemed teda hirmutada võivad.

Tofikule meeldivad inimesed väga, kuigi mehi võib ta esialgu natuke peljata, aga enamasti möödub see kiiresti.

Kutsikale kohaselt sooviks Tofik kõike närida ning keelatud tegevustest eemale juhtimiseks naudib aju stimuleerivaid mänguasjadega (näiteks nuuskimis- või lakkumismatt või peidetud maiustega mänguasjad) tegelemist.

Jakob, Betti ja Ella – tavalised nuumsead, kes saavad teha erilisi asju

Kristina Kull
Nähtamatute Loomade vabatahtlik
Viini BOKU ülikooli doktorant 


Kuidas ma sigadeni jõudsin?

Olen doktorant, kelle uurimisalaks on sigade kognitsioon ehk mõtlemine. Täpsemalt uurin seda, milline on sigade ajataju ning kas sigu kimbutab igavus. Sead on ühed uudishimulikumad ja mänguhimulisemad loomad, keda tean.

Oma töös võrdlen sigu, kes elavad nn põnevates sulgudes sigadega, kelle sulud vastavad üksnes tööstusstandarditele. Esimeste nn põnevate sulgude sead saavad iga päev tuhnida põhus, saepuruhunnikutes, mängida mänguasjadega, kasutada kratsimisharju ja muud toredat. Tööstusstandarditega sulgudes elavatel sigadel sulus mänguasju ega korralikku tuhnimismaterjali pole, sest kahjuks sellised kõledad tingimused just seakasvatuses kõige levinumad on. Vahe nende kahe pidamisviisi puhul on meeletult suur.

 

Päeva parim osa on põrsastega mängimine. Inimestega harjumine käib uudishimulikel põrsastel üpris kähku.

Kuigi kognitisioonikatse võib kõlada nagu uurin lähemalt sigade ajusid, siis tegelikult põhinevad kõik minu katsed sigade treenimisel. Uurin nende mõtlemist ja proovin aru saada, kuidas nad otsuseid teevad. Sead on ülimalt taibukad ja õpihimulised – õunatüki eest on nad valmis paljutki tegema! 

Treenimisel kasutan positiivse kinnistamise meetodit – iga õige vastuse eest saab notsu ühe õunatüki. Mõnikord on naljakas näha kui hoolikalt nad seda ühte õunatükki söövad – mõni  notsu närib suutäit hoolega vähemalt kakskümmend korda nagu meile koolis õpetati, mõni teine aga sööb pehme mahlase osa ära ja sülitab kõvema õunakoore demonstratiivselt suu otsast välja.

Selle ajataju katse jaoks on tarvis sigadele igapäevaselt “koolitunde” anda. Mina nii hästi sigadega ühte keelt ei oska ega saa neile katse põhimõtet paari lausega selgitada, seega saan neile katset õpetada üksnes treenimise meetodil. Siin tulevad notsude loomupärane õpihimu ja õunatükid kasuks.

Milliste sigadega ma koos töötan?

Töötan nuumsigadega nende terve eluaja. Alustan nendega tööd kui põrsad on veel päris pisikesed ja oma emaga ehk emisega ühes puuris elavad. Jätkan samade põrsastega tööd ka pärast emise juurest võõrutamist. Siis elavad põrsad ligikaudu kümnekesi koos teiste pisikeste põrsastega uutes sulgudes. Minu töö nendega lõpeb nende sigade nuumaperioodi lõpul ehk kuue kuu möödudes.

Hästi põnev on nendega kogu selle aja igapäevaselt koos olla ja näha, kuidas vaikselt hakkavad pisikesed põrsad ka oma iseloomu näitama – kes neist on vaiksem ja hellem, uudistades uusi asju oma pehme ninaga ettevaatlikult. Mõni neist on aga ees valmis, et saaks kohe esimesena treenima tulla! Hästi hämmastav kuivõrd erinevad ühest tõust sead olla võivad.

Vapper roosa nelik on valmis “koolitundi” tulema. Fotol on põrsad umbes pooleteise kuu vanused.

Milline näeb välja minu igapäev?

Praegune aeg, igapäevaselt sigadega farmis töötamine, on minu jaoks kogu doktorantuuri üks põnevaimaid aegu! Samuti on tegu väga intensiivse tööajaga. Hommikud algavad tassi musta kohvi ja jalutuskäiguga sigalasse. Sigalasse jõudes käin esmalt duši all ning pärast seda riietun spetsiaalsetesse, üksnes seal sigalas kasutuses olevatesse riietesse. Sama käib jalanõude kohta. See on oluline bioturvalisuse tagamiseks kuna inimesed võivad edasi kanda sigade jaoks ohtlikke haiguseid.

Pärast pesu saan lõpuks oma sigade juurde minna! Ütlen notsudele tere hommikust ja annan hommikusöögi. Lisaks mõned paid või kõhu alt sügamised ka. Kui vaja, siis koristan natuke sigade sulgusid. Siis on aeg treenimisega alustada, mis olenevalt sigade tujust võib võtta 4-8 tundi päevast.

Lõuna ajal koristan sigade sulud ja annan neile tegelusmaterjali. Selleks võib olla näiteks piuksuv koertemänguasi, porgandid pappkastis, sületäis põhku või – sigade lemmikuks osutunud – tükk pakkepaberit.

Olenevalt päevast võib mõnel notsul olla vaja eraldi arstiabi – lihtsamad mured saan ise vastavate ravimitega leevendatud, aga kangemate ravimite nagu antibiootikumide ja valuvaigistite andmiseks tuleb farmi kutsuda veterinaar. Õnneks tulevad positiivne treenimismeetod ja õunatükid väga palju kasuks ning arstimite andmine on enamasti väga lihtne – sead on igati koostööaltid.

Sead tahavad tuhnida ja mängida. Pildil on näha põrsad, kelle sulgu on just lisatud värsket seene-põhu komposti. Sead armastavad selles tuhnida. Säärane põnevus ajab põrsaid isegi oma saba liputama.

Kas ma töötan eriliste sigadega?

Sead, kellega töötan on täiesti “tavalised” seatööstuse mõttes. Nad on tööstusfarmide sigadega sama tõugu. Selles mõttes ei erine nad mingil moel teistest tuhandetest sigadest, kes meil tööstusfarmides elavad. See tähendab ka kahjuks seda, et poole aasta vanuselt ootab ka neid põrsaid tapamaja. Sellele üritan hetkel mitte mõelda, sest see teeb meele väga kurvaks. 

Küll aga elab lõpmatuseni edasi neilt põrsastelt saadav teaduslik info. Etteruttavalt võin juba öelda, et see info näitab, et sead on targemad ja taibukamad kui ehk arvame. Just tänu neile sigadele saame seda kõike teada ja õppida.

Olen aga väga tänulik, et saan just nuumsigadega töötada, sest sel viisil saan näidata, et nemad, täitsa tavalist tõugu sead on just väga erilised ja vajavad me kõigi tähelepanu, et me neid paremates tingimustes kasvataksime ja rohkem nende maailma tundma õpiksime. 

Ning loomulikult on minu jaoks mu notsud – Jakob, Betti, Ella ja kõik teised sadakond siga – väga erilised, sest mul on olnud imeline võimalus just neid põrsaid tundma õppida ja näha kui imetabased, naljakad ja põnevad loomad nad on.

Notsude magus lõunauinak. Sead on üpris häälekad, aga maru armsad norskajad. Samuti mõnikord nad matsutavad või “jooksevad” unes.

Mida põnevat olen sigadelt õppinud?

Paljude inimeste jaoks on üllatav, et sigade mäng meenutab koerte mängustiili – sead sakutavad oma mänguasju, kannavad neid suus, jooksevad ringiratast, liputavad saba ja isegi hauguvad mängides. Kodustamine ei ole sigade käitumist nii palju muutnud nagu võiks arvata. Ühe jalaga on sead jätkuvalt koerlaste ja karnivooride klubis 🙂

Aita teha sigade elu paremaks

Nähtamatud Loomad on alustanud tänuväärt ja vajaliku kampaania, et muuta sigade elu elamisväärsemaks ja lõpetada rutiinne põrsaste sabade lõikamine Eesti seafarmides. Loe selle probleemi kohta lähemalt ning anna oma toetusallkiri sigade kaitseks siin:  https://sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee/ 

Prantsuse kohus karistas seafarmi põrsaste sabade lõikamise julmuse eest 50 000€ trahviga

 Prantsuse kriminaalkohus mõistis enneolematu sammuna hukka sigade rutiinse ebaseadusliku sabade lõikamise ja määras seafarmi omanikele tingimuste rikkumise eest 50 000 euro suuruse rahatrahvi.

Kolmapäeval, 6. aprillil mõistis Moulinsi kriminaalkohus Prantsusmaal Limoise’is asuva Herta kaubamärki tarniva seafarmi omanikele 50 000 euro suuruse rahatrahvi. Kohus pidas sigade sabade süstemaatilist lõikamist väärkohtlemiseks.

Sabade lõikamine on sea saba lühendamine, et vältida nende hammustamist. Saba hammustamine toimub tavaliselt siis, kui sigadel on halbade elutingimuste, ruumikitsikuse või tegevuse puudumise tõttu igav või stress. Tavaliselt viiakse see ilma tuimestuseta protseduur läbi alla 7 päeva vanustel põrsastel. Kuigi see on seadusega alates 1994. aastast keelatud, lõigatakse 99% Prantsusmaa seafarmides siiski rutiinset sabu.

Kõnealune farm, kus peetakse üle 9000 sea, sattus tähelepanu keskpunkti tänu Prantsuse loomakaitseorganisatsiooni L214 avaldatud salajasele materjalile, mis paljastas sigade kasvatamise kohutavad tingimused.

“See rahatrahv tähistab tõelist pöördepunkti! 20 aastat talutud kuriteod mõistab õiglus lõpuks hukka. Peaaegu kõigis farmides praktiseeritakse rutiinselt sabade lõikamis. Euroopa Komisjon kutsus Prantsusmaa isegi 2020. aastal eraldi korrale. Õiguse poolt täna saadetud sõnum on selge: loomapidamise tingimusi puudutavate seaduste osas pole võimalik eraldi läbi rääkida. Need peavad kehtima kõikidele farmidele, olenemata sellest, kas see meeldib loomapidajatele või mitte, ja riik on kohustatud seda kohaldama.”

– Brigitte Gothière, L214 kaasasutaja

Loodame, et varsti saabub aeg, kui ka Eestis hinnatakse loomade heaolu ja toetatakse nende mutileerimise lõpetamist. Eestis lõigatakse pea kõigil kuni 7-päevastel põrsastel sabad, sest enamus sigu peetakse kitsastes tööstuslikes tingimustes, kus nende heaolu ei ole tagatud ja kus nad stressist ja igavusest sabu närima võivad hakata.

Anna allkiri, et lõppeks põrsaste julm sabade lõikamine Eestis – https://sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee/

Allikas: https://www.eurogroupforanimals.org/news/justice-served-pigs-french-court-case-condemns-routine-tail-docking 

Sabade lõikamine seafarmis, mis on tavapraktika ka Eesti seakasvatustes

Nähtamatud Loomad võtab tööle vabatahtlike koordinaatori ja fundraiseri

Võtame tööle vabatahtlike koordinaatori ja fundraiseri. Mõlemad positsioonid on täistööajaga ja eelistatult Tallinnas. Tööle asumine esimesel võimalusel pärast värbamise lõppu. Kui tunned end töökirjeldustes ära, haara võimalusest, et siduda oma karjäär tõhusas heategevuses panustamisega! Esita avaldus enne 25.05.2022.

Nähtamatud Loomad on pälvinud president Kersti Kaljulaidilt 2019. aastal Aasta Vabaühenduse tiitli ning 2018., 2019. ja 2020. Ja 2021. aastatel Animal Charity Evaluatorsilt Silmapaistva Heategevusühenduse tiitli, mis paigutab meid maailma tõhusaimate loomakaitseorganisatsioonide sekka. Väärtustame organisatsioonis pühendunud efektiivset tööd professionaalses atmosfääris. Otsime inimesi, kelle jaoks farmiloomade heaolu on maailmavaateliselt prioriteet, kes väärtustavad teaduspõhist ja efektiivset lähenemist tööle ning kes suudavad tiimitöös tõhusalt eesmärkide poole liikuda, et kasvada oma valdkonna spetsialistiks. Lähme töös efektiivse altruismi ideedest, keskendudes piiratud ressurssidega suurima võimaliku mõju loomiseni ja kannatuste leevendamiseni seal, kus need kõige suuremad on. 


VABATAHTLIKE KOORDINAATOR

Su ülesandeks on koordineerida Nähtamatute Loomade vabatahtlike värbamist, sisseelamist, koolitamist ja tiimiürituste läbiviimist üle Eesti. Sa vastutad selle eest, et Nähtamatute Loomade vabatahtlike panustamise kogemus oleks motiveeriv, imeline ja nad tunneks end kõrgelt väärtustatuna. Sa vastutad, et tiimiliikmetele toimuksid koolitused ja tiimiüritused ning koostöös koordinaatoritega kasvatad organisatsioonis kuuluvustunnet. Meil on maailma parimad vabatahtlikud ja Sinu rolliks on hoolitseda selle eest, et nad tunneksid ennast hästi.

Kandidaadilt eeldame: 

  • väga head suhtlemis- ja eneseväljendusoskust, head inimeste tundmise võimet
  • kõrgharidust psühholoogias või inimeste koordineerimisega seotud erialal või töökogemust selles vallas
  • head pingetaluvust
  • põhjalikke teadmisi farmiloomade heaoluprobleemidega tööstuslikus loomakasvatuses
  • tiimiürituste julge ja proaktiivse eestvedaja rolli võtmist
  • väga head eesti keele kirjaoskust ning head inglise keele oskust
  • väga head tiimitöö oskust ja valmisolekut tiimiüritusi läbi viia
  • võimalust vajadusel reisida teistesse linnadesse vabatahtlike üritusi organiseerima või tiimiliikmetega kohtuma
  • teaduspõhist maailmavaadet

Omalt poolt pakume: 

  • võimalust oma tegevusega reaalselt loomade elusid mõjutada
  • põhjalikku enesearengupaketti, koolitusvõimalusi
  • imelisi kolleege ning kokkuhoidvat ja sõprussuhteid väärtustavat kollektiivi, kus hooliva maailmavaatega töökad inimesed
  • motiveerivat töötasu
  • põnevat tööd rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonis
  • paindlikku graafikut täistööaja töötundide raames
  • osalist kaugtöö võimalust
  • kompenseeritud sportimisvõimalust
  • tasustatud aega läbi raamatulugemise oma valdkonna ekspertiisi kasvatada

FUNDRAISER

Su tööülesandeks on hoolitseda organisatsiooni majandusliku elujõulisuse eest. Sa koordineerid annetuskampaaniaid, kultiveerid suhteid annetajatega ja koordineeritud annetuste kogumise, projektikirjutamise ja teiste organisatsiooni majandustegevuste ülesandeid.

Kandidaadilt eeldame:

  • väga tugevat majanduslikku mõtlemist
  • oskust töötada Exceli tabelitega ja analüüsida andmeid
  • varasemat kokkupuudet finantside haldamise/raamatupidamisega
  • julgust küsida annetusi loomade heaolu kasvatamiseks
  • head eesti ja inglise keele oskust
  • suurt soovi õppida, areneda ja uusi oskuseid ja kogemusi saada
  • head pingetaluvust tegusas organisatsioonis
  • põhjalikke teadmisi loomade olukorrast tööstusfarmides
  • häid tiimimängija omadusi
  • teaduspõhist maailmavaadet

Omalt poolt pakume:

  • võimalust oma tegevusega reaalselt loomade elusid mõjutada
  • põhjalikku enesearengupaketti, koolitusvõimalusi
  • imelisi kolleege ja kokkuhoidvat ja sõprussuhteid väärtustavat kollektiivi
  • motiveerivat töötasu
  • põnevat tööd rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonis
  • kodust töötamise võimalust
  • kompenseeritud sportimisvõimalust
  • tasustatud aega läbi raamatulugemise oma valdkonna ekspertiisi kasvatada

Kandideerimiseks täida ankeet – https://bit.ly/kandideerimisankeet

Kandideerimine on avatud kuni 25.05.2022.

Vaata infotundi tööpakkumistest, mis toimus 9. mail 2022. Organisatsiooni tegevjuht Kristina Mering tutvustab organisatsioonikultuuri, töötingimusi ja ametite sisu.

Kuidas mõjutab sõda tööstusfarmides kasvatatavaid loomi? 

Kristina Mering, MTÜ Nähtamatud Loomad asutaja ja tegevjuht

Artikkel ilmus 2. aprillil 2022 Delfis – https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/120002366/surevad-nalga-ja-lambumisse-just-selline-on-ukraina-farmiloomade-reaalsus

Paljud head inimesed on Nähtamatute Loomade poole pöördunud, et uurida, kuidas sõjategevus Ukrainas puudutab loomade olukorda ja mida saaks teha, et lisaks inimestele ka kannatavatele loomadele abiks olla.

Sõda on ilmselt üks hullemaid asju, mida inimestele ja loomadele soovida. Eriti karmiks muudab selle asjaolu, et kui praegu annavad nii üksikindiviidid kui humanitaarorganisatsioonid parima, et võimalikult suur hulk inimesi sõjakoldest välja toimetada, siis olude sunnil jäävad miljonid loomad paraku tähelepanuta.

Lemmikloomadel on suurem šanss pääseda koos miljonite inimestega, kes elu eest pagevad ja loodetavasti Euroopa Liidu riikides surmahirmu tundest hinge tõmmata saavad. Paljud Ukrainat ja põgenikke abistavad riigid on vastu võtnud otsuse mitte kontrollida lemmikloomade passe, kes põgenevate peredega kaasas on. See on õige ja ilus tegu, et pered ja nende lemmikloomadest liikmed ei peaks lahku minema ja loomi ei peaks ohutsooni hülgama. Kuidas aga mõtestada miljonite farmiloomade olukorda, kelle aitamiseks on sõjakriisis sisuliselt võimatu midagi ära teha?

Loomad sõjas

Loomad on tihti sõjategevuse nähtamatud ohvrid, justkui kurb paratamatus, mis käib kaasas raskete valikutega, kus kõiki aidata ei saa. Kui oleme kriisis, ei suuda me kahjuks isegi kõiki inimesi kaitsta, teistest liikidest rääkimata. Õnneks ei tähenda see, et asi ei võiks olla parem ja saame tulevikuks samme astuda.

Ukrainas on nagu Eestiski kunagistest Nõukogu Liidu valusatest aegadest väga tööstuslik ja massitootmisele suunitletud loomakasvatus. See tähendab, et suur hulk loomi elab kitsastes tingimustes, väikestes puurides, kinnistes hiigelhoonetes, kus on nii palju isendeid koos, et silme eest võtab kirjuks. Kui farmi omanikud ja töötajad on sunnitud pagema, et enda elu päästa ja pommirahe eest põgeneda, ei ole loomadel enam kellelegi loota.

Kriisiolukordades on üle maailma palju õuduslugusid, mis saab hüljatud tööstusfarmidest, mis on loomi täis. Mingil hetkel võib üles öelda ventilatsioonisüsteem. See tähendab, et kümned tuhanded loomad või linnud lämbuvad. See on ehk isegi kergendus võrreldes vaikse piinarikka hääbumisega, mis kaasneb sellega, et vett ei tule kuskilt juurde ja süüa ei anna neile puuris kinni olevatele ja pääsemisvõimaluseta loomadele enam keegi. Kes oskab valida, kas parem oleks surra lämbumisse või nälga ja dehüdratsiooni?

Ukraina lõunaosas Hersoni oblastis asuv riigi üks suurimaid kanalaid Tšornobayivska kaotas näiteks elektriühenduse, mille tagajärjel katkes lindude automaatne joogi- ja toidusüsteem. Välja lülitus ventilatsioon ja kolm miljonit lindu, kes olid kitsastesse traatpuuridesse suletud, kogesid ilmselt ühte õudsamat lõppu, mida ette saab kujutada. 

Puurikanala munatootmises

Paljud hoolivad kaasaelajad küsisid, kas ei saaks neid kanu puuridest vabaks lasta, et nad saaks farmi ümbruses liikuda. Samas saame ilmselt kõik aru, et sõjapiirkonnas kolm miljonit kana lahti lasta ei oleks samuti lahendus, mis nad päästaks. See ongi situatsioon, kus puudub hea lahendus, olemuslikult tuksis loomatöösturite süsteem ei annagi võimalust katastroofi või kriisi korral elusolendeid päästa. 

Ukraina suurim munatootja Avangard on teatanud, et mitmed olulised kanafarmid on suletud või hävitatud ning ülejäänud farmid on ilma linnusöödata.

Kanafarmi sõnul osa valmistooteid ja munakanu on antud kohalikule elanikele, kuid suurem osa karjast on tapetud, kuna lindude toitmist ei olnud võimalik jätkata, sest vene vägede pommitamine tegi võimatuks töötajate transpordi loomafarmideni. 

Hüljatud tööstusfarmid on reaalsus, mida tuleb ette igas sõjakoldes. See on üks julmus pikas nimekirjas asjadest, mis teevad sõja üheks põhjusega vihatumaks poliitiliseks tegevuseks.

Ukrainlased ei ole kuidagi ära teeninud seda, mida Venemaa praegu agressiivselt korda saadab, ei inimesed, loomad ega tühermaaks pommitatav elukeskkond. Me ei ole ükskõiksed nende kannatuste suhtes ja see on inimeseks olemise üks paremaid külgi – me hoolime. Me ei pööra pead ära ka siis, kui on raske. Eestlased on näidanud ennast parimast heldest küljest, annetades Ukraina toetuseks nii Pagulasabile kui teistele humanitaarorganisatsioonidele, et sõjakannatusi leevendada.

Ma usun, et see hooliv aeg on hea hetk, et tajuda, kui lai meie kaastundeväli tegelikult on. Me ei jää ükskõikseks mõeldes ka loomadest sõjaohvritele ja me ei tahaks kunagi, et keegi süütu olend kannatab pealesunnitud vägivalla ja hirmu all. Me saame seda kaastundevälja kasutada ka oma eluotsuste suunamiseks suurema hoolimise ja parema inimeste ja loomade heaolu suunas. Tööstusfarmid on Nõukogude Liidu relikt, mida me endises idablokis näeme palju rohkem kui Lääne-Euroopas. Töötame tuleviku nimel, kus kasvab väikefarmide osakaal ja väheneb piinamislaagri sarnane viis loomade pidamiseks.

Et aidata Ukraina loomi, kutsun üles annetama Nähtamatutele Loomadele. Suhtleme Ukraina loomakaitsjatega, saadame neile nii rahalisi annetusi kui ka toiduabi vastavalt nende kõige kriitilisematele vajadustele. Annetuse saab teele panna https://nahtamatudloomad.ee/toeta

Scooby (3–6 a)

Vanus: 3–6 aastat. Scooby passi järgi on tema vanus 6 aastat, kuid põhjaliku ülevaatuse teinud loomaarsti hinnangul on Scooby vanus 3 aastat
Sugu: isane
Suurus: suur
Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud

Scooby

Scooby on leebe hiiglane, kes armastab inimesi ning sooviks nendega võimalikult palju aega veeta. Scooby on kõige õnnelikum siis, kui saab inimesega koos jalutada, õppida ja harjutusi teha ning siis pikali visata, sügamist nautida ja koos aega veeta. Kõigile, kellele Scooby silma on vaadanud, on temasse ära armunud – tema sügavatest silmadest on näha, et ta on palju halba oma elus näinud, aga on kõige selle kõrval jäänud armastavaks ja hellaks koeraks, kes hoiab väga inimesi.

Scooby pärineb ELi välisest Ukrainast, seega on PTA määranud ta 8. juunini karantiini. Pärast 8. juunit saab ta minna uude päriskoju, kus ta võib puutuda kokku teiste loomadega ja võib elada ka korteris. Seega täida julgelt päriskodu avaldus, kui saad talle hoolivat ja turvalist kodu pakkuda.

Goofy (1,5 a)

Vanus: ~1,5 aastat
Sugu: isane
Suurus: suur
Tehtud protseduurid: kastreeritud, kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud

Goofy

Goofy on täielik rõõmupall ning väga tark koerapoiss. Ta armastab nuuskimismänge ning aias ringi jooksmist. Goofy on tegelikult kutsikas, kes alles õpib oma pikki jalgu jooksmisel kasutama ning õigesti kurve võtma. Goofy on aga sellegipoolest kiire õppija ning on väga huvitatud erinevate käskluste ja kuulekuse õppimisest. Goofy on lahe kaaslane eluks, kes pärast õues lõbutsemist paneb pea sülle ja tahab koos puhata. 

Temaga tegelenud koeratreener ütleb, et Goofyl on väga palju potentsiaali kuulekuse treenimiseks, omanikul peab vaid aega olema temaga tegelemiseks.

Kuna Goofy on noor energiline koer, siis vajab ta aktiivse eluviisiga omanikku. Ta vajab kodu, kus ollakse valmis temaga palju liikuma, tegelema ja jooksma. Ei sobi hästi korterisse.

Goofy pärineb ELi välisest Ukrainast, seega on PTA määranud ta 8. juunini karantiini. Pärast 8. juunit saab ta minna uude päriskoju, kus ta võib puutuda kokku teiste loomadega ja võib elada ka korteris. Seega täida julgelt päriskodu avaldus, kui saad talle hoolivat ja turvalist kodu pakkuda.

Malarz (5 a)

Vanus: ~5 aastat
Sugu: isane
Suurus: suur
Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud

Malarz

Terjerit meenutav Malarz on selline koer, keda iga inimene otsib – rõõmus, suure südamega, mänguhimuline, armastab inimesi üle kõige ja on täielik seltskonnahing. Temaga on väga lihtne läbi saada ning nagu üks hea ja tore sõber ikka, on ta avatud kõikidele tegevustele, mida talle välja pakkuda ning ei ütle uutest seiklustest ära. Tema tõsise välimuse taga peitub lahe ja nunnu kaaslane, kes teeb iga päeva paremaks. 

Talle meeldiks, kui ta saaks palju liikuda, mänguasjadesse peidetud maiusi välja sakutada või konte taga ajada ning neid siis ennastunustavalt nosida. Kui aktiivsed asjad tehtud, siis naudib poiss pikka pai- ja kammimissessiooni ning inimese lähedust, et siis rahulikult oma ümbrust jälgida.

Kuna Malarz pärineb ELi välisest Ukrainast, on PTA määranud ta 8. juunini karantiini. Pärast 8. juunit saab ta minna uude päriskoju, kus ta võib puutuda kokku teiste loomadega ja võib elada ka korteris. Seega täida julgelt päriskodu avaldus, kui saad talle hoolivat ja turvalist kodu pakkuda.

Seakasvatus vajab august väljatulekuks kursimuutust

Merit Valge, loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad kampaaniajuht

Artikkel avaldati 05.04.2022 ka Postimehe arvamusportaalis

Olenemata valitsuselt seakasvatusse suunatud miljonitest eurodest erakorralistest toetustest, soovivad seatöösturid abipaketti veel 6-12 miljoni euro ulatuses. Maaeluminister Urmas Kruuse on lubanud, et nii Euroopa Liidu toidusektori julgeoleku rahadest kui valitsuse järgmistest erakorralistest toetustest põllumajandusele läheb lõviosa jälle just seakasvatajatele. Paraku ei kasutata raha aga mitte tootmise jätkusuutlikkuse arendamiseks, vaid järjest tekkivate uute miinuste katmiseks.

Maksumaksjale põhjendatakse seakasvatusele määratavaid hiigeltoetusi tänase sõja kontekstis riikliku toidujulgeoleku küsimusega, kuid millegipärast ignoreerib valitsus rahade jagamisel lihtsat loogikat. Toidujulgeoleku tagamiseks oleks mõistlik eelkõige keskenduma tootmise jätkusuutlikkusele ning raha jagamisel võiks arvestada kuluefektiivsuse põhimõtetega, et piiratud ressursse jagataks sinna, kus investeeringutel ka perspektiivi oleks.

Seakasvatajate arvates peaks sektori miinused kinni maksma kodanik kahel viisil – vabatahtlikult, läbi kallima kodumaise toodangu tarbimise ning riigipoolsete toetuste kaudu, mis igal juhul maksumaksja taskust tulevad. Kui valitsuse hiiglaslikke toetusi võib saada lihtsalt küsides, siis tarbijaeelistuste muutmiseks peaks Eesti seakasvataja suutma lisandväärtust pakkuda. Ainult nii oleks poodleja ehk valmis soodsama importsealiha kõrval siinse toodangu eest maksma hinda, mis kohalikud kasvatajad ka pikemaajaliselt jalul hoiaks.

Merit Valge

Eesti sea elu on Euroopa kehvemaid

Eesti seakasvatus on Nõukogude pärandina koondunud massiivsetesse tootmishoonetesse, kus loomad ruumikitsikuses betoonpõrandal elavad. Ilmekaim näide kohalikust tootmisest on Rakvere farmide hulka kuuluv kuuekorruseline Ekseko hiigelsigala, mis asutati 1974. aastal sigade ellujäämistingimuste piire kompava eksperimendina. Kahjuks sünnivad täna seal peaaegu pooled Eesti põrsastest.

Elutingimused sellistes seavabrikutes on viidud absoluutse miinimumini. Näiteks on 120-kilogrammi kaaluva sea jaoks vaid ruutmeetri suurune ala, kus ta peab suutma nii magada, süüa, kui ka ennast kergendada. Sigade loomuomaste vajaduste hulka kuuluvad tuhnimine ja mängimine on intensiivkasvatuses sisuliselt välistatud. Sellistes tingimustes satub siga nii stressi, et väljendab seda kannibalismi ehk liigikaaslaste sabade ja muude kehaosade närimisega.

Halbadest tingimustest tulenev kannibalism ohustab sigade elu ja tervist ning mõjutab otseselt sealihast saadavat tulu. Seetõttu algab põrsaste elu mitmete valulike protseduuridega, millest üks on sabade maha lõikamine. Tegelikult on ennetav sabade lõikamine juba aastaid terves Euroopa Liidus keelatud olnud. Eestis on see protseduur lubatud vaid siis, kui muud püüdlused sigade heaolu parandada, eelkõige ruumi ja tegelusmaterjalide andmise näol, ei ole andnud tulemusi. Sellegipoolest tehakse seda ennetavalt peaaegu kõigile Eesti põrsastele.

Teised riigid ees

Mitmetes Euroopa riikides on sigade miinimumheaolunõuded Eesti omadest kõvasti kõrgemad, nende seas ka näiteks Soome, Leedu, Šveits ja Rootsi. Austrias ja Taanis on tarbijal märgistuste abil võimalik poes teha valik kõrgema heaoluga sealiha kasuks. Ka suured sealihatootjad nagu Saksamaa ja Holland astuvad otsustavaid samme sigade heaolu tõstmiseks. Tegelikult on kogu Euroopas raske leida riiki, kus sea elu oleks Eesti omast kehvem. Samas ei suuda Eesti seakasvataja ka madalate heaolutingimuste juures importliha hinnaga konkureerida.

Sealiha maheturg täitmata

Tööstusliku sealiha tootmise kõrval on Eestis täielikult täitmata mahesealiha turg. Samuti puuduvad meil märgised selle kohta, kuidas siga oma elupäevad veetnud on, et ka need tarbijad, kes mahetoodangut ei soovi, saaksid poes teadliku valiku teha.

Tegutsevate mahekasvatajate sõnul ollakse nende toodangust väga huvitatud, aga nõudlust nad üksi täita ei suuda. Lisaks on puudu ka mahenõuetele vastavatest tapamajadest, mistõttu ei saa osad mahekasvatajad oma tooteid mahemärgisega isegi müüa. See probleem laheneks iseenesest, kui mahesigalaid oleks rohkem.

Peab küll nõustuma maaeluminister Urmas Kruuse ettepanekuga, et kui loomad on kasvanud väga heades tingimustes ja rõngassabadega, siis tuleb kasvatajal oma tugevused ka esile tõsta. Kahjuks on reaalsus see, et enamik Eesti seakasvatajatest peab esimese sammuna alles elamisväärsed tingimused suutma sigadele luua. 

Miks ei võiks ka Eesti suurtootjad kaaluda tarbijale väärtuspakkumise tegemist, muutes oma tootmisviise selliselt, et need vastaksid kõrgematele sigade heaolunõuetele või aitaksid lausa mahesealihatoodangu auku täita? Kõrgema heaoluga kasvatatud toodangu kättesaadavuse suurenedes oleks ehk Eesti teadlikul tarbijal tõepoolest motivatsioon eelistada kodumaist sealiha.

Nähtamatute Loomade sigade heaolukampaania koduleht: https://sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee/

3-kuuline karantiin Ukrainast päästetud ja vaktsineeritud loomadele on ülekohtune

Nähtamatud Loomad päästis Ukraina sõjakoldest 15 varjupaigalooma, kes evakueeriti pommirahe alt erinevatest varjupaikadest. Loomad olid ka juba varem meile teadaolevalt vaktsineeritud, kuid Eestisse saabudes 8. märtsil said kõik 14 koera ja üks kass nii marutaudi- kui kompleksvaktsiini.

Loomaarstid Eestisse saabunud päästetud loomi 8. märtsil kontrollimas ja vaktsineerimas

Enne loomade Eestisse toomist saime Põllumajandus- ja Toiduametiga suheldes info, et loomadele tuleb tagada 21-päevane karantiin. Selle põhjused peituvad Ukraina kõrgemas marutaudiohus võrreldes Eestiga. Mõistame igati, miks on oluline kaitsta Eesti loomi ja inimesi, et nii marutaud kui teised Ukrainas levinumad tõved siin liikvele ei läheks. Seetõttu seadsime ka loomadele Lõuna-Eestisse üles kaks karantiinimaja, mis vastavad rangetele karantiinitingimustele: eramajad, tugeva aiaga piiratud, puutub kokkupuude teiste loomadega, loomade eest hoolitsejad kasutavad kindaid ja desovad, samade riietega ei minda karantiinimajast välja, millega loomade juures viibiti jne. Karantiinimajasid rentides ja sinna tingimusi luues olime saanud PTAlt teadmise, et karantiin kestab 21 päeva. Sellest pea poolteist nädalat hiljem saime PTAlt lõpliku otsuse, mille kohaselt oli riigiamet otsustanud päästetud koerad karantiini jätta lausa kolmeks kuuks.

Päästetud koer Reks karantiinikodus

Tegime omalt poolt PTAle ettepaneku, et karantiin kestaks kompromissina 1,5 kuud.

Toome välja põhjused, miks nende 15 Ukrainast päästetud loomade jaoks on oluline 22. aprillist uutesse hoolivatesse päriskodudesse siirduda:

  • kõik loomad on vaktsineeritud ning neilt võetakse marutaudi tiitrid, et kinnitada nende tervist
  • neil sõjakoldest ja õudustest pääsenud loomadel on väga vaja liikuda karantiinikodudest, kus on palju päästetud koeri koos, edasi oma rahulikesse päriskodudesse, kus nad saavad harjuda uue perega ja rahulikus keskkonnas taastuda kõigest läbielatust.
  • kõik loomad on väga hästi sotsialiseeritud ja inimestega väga sõbralikud, nad on lemmikloomad nagu kõik teised sõjapõgenikega Eestisse saabuvad loomad ning väärivad samuti kaitset. Nad lasevad endaga protseduure teha, ravida, mängida, otsivad pai ja lähedust ja on aktiivsed. Enamus oskavad ukrainakeelseid käsklusi ning on paari Eestis viidud nädala jooksul õppinud juba nende eestikeelsed vasted selgeks.
  • Koeri on käinud üle vaatamas mitu koeratreenerit, kes on nende seisu heaks hinnanud ja toonud välja nende iseloomust häid külgi ja teemasid, millega nii karantiinikodudes kui uutes kodudes tegelema peab.
  • On ebaproportsionaalne määrata neile 15 loomale kolm kuud karantiini, kui ülejäänud tuhanded Ukrainast Eestisse saabuvad lemmikloomad veedavad karantiinis kolm nädalat. Arvestades asjaolu, et hinnanguliselt 2/3 sõjapõgenikega kaasasolevatest lemmikloomadest on vaktsineerimata, tundub halvasti kalibreeritud algatus karistada vaktsineeritud 15 looma, kes on niigi pikema aja ehk siis meie ettepanekul 1,5 kuud rangetes karantiinitingimustes.
  • Juba praeguseks on suur hulk inimesi avaldanud soovi neile koertele ja kassile armastavat kodu pakkuda. Oleks ebamõistlik hoida neid 3 kuud karantiinis, kui neil oleks võimalus liikuda turvaliselt uutesse peredesse.
  • Fookus marutaudi jt haiguste ohu vähendamiseks peaks olema nende sadade ja tuhandete lemmikloomade vaktsineerimisel, kes praegu ilma kaitsesüstideta Eestisse tulevad. Oleme teinud Põllumajandus- ja Toiduametile ka ametliku ettepaneku piirile veterinaaride saatmiseks, kes aitaksid sõjapõgenikel ka kaasas olevate lemmikloomade registreerimisega ning vajadusel vaktsineerimisega, Arvestades, et 2/3 Ukrainast Eestisse saabuvatest lemmikloomadest on vaktsineerimata, teeks see sõjapõgenike elu kordades lihtsamaks, kui nad saaksid juba piiril ilma lisatasude ja otsimiseta loomad registreeritud ja vaktsineeritud. Suur hulk koos sõjapõgenikega liikuvaid lemmikloomi vajab organiseeritud tegevust ning Nähtamatute Loomade 15 päästetud looma, kes on juba vaktsineeritud ja terved, ei tohiks olla nii suur fookus ning päädida 3-kuuse karistusega neile loomadele.
Päästetud koer Mila karantiinikodus

Jätkame läbirääkimisi Põllumajandus- ja Toiduametiga. Kutsume loomasõpru kaasa rääkima, et PTA teaks, et nende erakordselt pika karantiini otsusel ei ole tuge.

Vaata videot, kus selgitame olukorda lähemalt – https://www.facebook.com/nahtamatudloomad/videos/652015105885083/

Aitäh kõigile toetajatele! Tänu Sulle saime need koerad päästa sõjaõudustest ja nüüd võitleme lõpuni välja, et ka karantiinitingimused oleksid õiglased.

UUENDATUD: Põllumajandus- ja Toiduamet lükkas kõik Nähtamatute Loomade tehtud ettepanekud tagasi ja jätkab üliranget karantiinikorda. See takitab neile paljukannatanud koertele uute heade kodude leidmist, kus nad saaksid rahulikult taastuda ja uue perega harjuda.

Pöördumine Põllumajandus- ja Toiduameti poole piiril saabuvate loomade vaktsineerimiseks

Nähtamatud Loomad esitas 6. aprillil Põllumajandus- ja Toiduametile ametliku ettepaneku saata Läti-Eesti piirile ajutiselt veterinaarid, kes saaksid Eestisse koos sõjapõgenikega saabuvad lemmikloomad üle vaadata ning vajadusel vaktsineerida need loomad, kel seda vaja. Hinnanguliselt 2/3 praegu saabuvatest loomadest on vaktsineerimata, mistõttu peame seda kriitiliselt oluliseks sammuks, et vähendada marutaudiriski ning kaitsta loomi ja inimesi.

Avaldame PTAle saadetud pöördumise täismahus:

6.04.2022

Lugupeetud Põllumajandus- ja Toiduamet

Seoses Ukraina sõjaga kaasnenud olukorraga esitab loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad ametliku ettepaneku Eestit võimaliku marutaudiohu eest kaitsmiseks. Ettepanek lühidalt kokkuvõetuna on saata Eesti-Läti piirile PTA poolt loomaarstid, kes kontrolliksid koos sõjapõgenikega saabuvaid lemmikloomi ja vajadusel vaktsineeriksid need, kel puhul see vajalik on. 

Praeguseks on kriisisituatsioon koos tuhandete Eestisse saabunud sõjapõgenike ja paljude nende kaasas olevate lemmikloomadega eskaleerunud punkti, kus on Põllumajandus- ja Toiduameti poolt tugevamat sekkumist tarvis. Praeguste hinnangute järgi on ca ⅔ Eestisse saabunud sõjapõgenikega kaasas olevatest lemmikloomadest vaktsineerimata. PTAle on teada ca 500 Eestisse Ukrainast saabunud lemmiklooma, kuid hinnanguliselt on neid tegelikult kordades rohkem. 

Loomakaitseorganisatsioonid on sattunud kõnede laviini alla, et vastata kõikidele PTA poolt kehtestatud nõuetega seonduvatele küsimustele. Näeme selgelt, et PTA peaks astuma otsustavad sammud ning organiseerima veterinaarid piirile, et toetada sõjapõgenikke ka lemmikute nõuetele vastavaks vormistamises. Ei ole realistlik eeldada, et sõjapõgenikud jõuavad PTA kodulehel oleva registreerimisvormini, arvestades kogu infot, mida nad võõrasse riiki saabudes läbi peavad töötama ning segast situatsiooni, kuhu paratamatult sõjapõgenikena satuvad. 

Lemmikloomadega saabuvate sõjapõgenike aitamine juba piiril teeks nende jaoks selle protseduuri ning nõuetele vastamise tunduvalt lihtsamaks. Lisaks aitaks see vähendada olukorda, et Eestis ei liiguks ringi suurel hulgal registreerimata ning vaktsineerimata loomi, mis praegu paraku on juba reaalsus. 

Loomakaitseorganisatsioonina tunneme muret marutaudiohu kasvu üle Eestis. Seetõttu soovime näha Põllumajandus- ja Toiduameti spetsialistidelt vastavaid samme, et Ukrainast Eestisse saabuvad lemmikloomad saaksid vaktsineeritud ning tekkinud olukord kontrolli alla. Näeme, et amet ei ole meie hinnangul tegutsenud kriisiolukorrale vajaliku kiiruse ja operatiivsusega, et hallata potentsiaalseid riske, mis Eestile nii suure hulga kolmandast riigist pärinevate loomadega kaasneda võib. 

Praegune mittesekkumine võib tähendada hilisemaid negatiivseid tagajärgi ning veelgi suuremat töökoormust, et võimalikku tekkivat olukorda lahendada ning uuesti marutaudivastast võitlust alustada.

Peame oluliseks, et protseduur piiril oleks sõjapõgenikele ning nende lemmikloomadele võimalikult vähe stressirohke ning ülesannet täitvad veterinaarid läbiksid ka vastava kiirõppe, kuidas sellises tundlikus situatsioonis inimestega suhelda. Oluline on, et sõjapõgenikud saaksid signaaliks, et Eesti riik toetab neid, et ka lemmikloomadega elu lihtsamaks teha ja neid aidata, mitte ei mõista neid hukka, sest nende riigis kehtivad teised nõuded ning on teistsugune loomapidamiskultuur. 

Palume esitada vastus käesolevale pöördumisele e-kirja teel aadressile kristina.mering@nahtamatudloomad.ee