Vanasti olid loomad majapidamises tavaline nähtus. Väga paljud inimesed said toorainet, nagu piima, liha ja mune, toidu valmistamiseks kodulaudast. Tänapäeval on enamus tootmisest suundunud suurtesse farmidesse, kus tootmise maksimeerimise tõttu ei pöörata tähelepanu loomade heaolule. Kuna nüüd on inimestele suur osa tööstuste telgitagustest internetis kättesaadav, teame me kahjuks või õnneks palju loomade praegusest heaolust. Kahjuks just sellepärast, et seda kõike on jube näha, ning õnneks, sest me saame teadlikena loomade heaolu aktiivselt parandada.
Mis on foie gras?
Foie gras’ on üks nendest roogadest, mille tõttu peavad tänapäeval loomad inimese maitsenaudingute pärast kannatama. Tegu on pardi või hane haigestunud maksaga, mis on enda tavasuurusest kümnekordistunud. Maks ise on sildistatud delikatessroaks, kuid maksa andnud linnud on surnud 4-nädalase julma sundtoitmise teel. Kuna foie gras’ saamiseks väärkoheldakse linde, nõrgeneb ka nende immuunsüsteem ja nad võivad kergemalt haigestuda näiteks linnugrippi.
Foie gras‘ farm
Miks peaksid ettevõtted pöörama tähelepanu loomade heaolule?
Tänu infovabadusele teame me loomade saatusest palju ning loomadest hoolimine on muutunud populaarseks. Ülemaailmselt on võtnud suured ettevõtted, nagu McDonald’s ja Subway, endale eesmärgiks puurivaba tuleviku. Nad on lubanud 2025. aastaks lõpetada koostöö tootjatega, kes peavad munakanu puurides. Seega täidetakse tarbijate soov tuua toidulauale ainult heades tingimustes elanud loomade tooteid.
Eelmisel sügisel läbiviidud Kantar Emori avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei toeta 72% Eesti elanikest munakanade pidamist kitsas traatpuuris ning 67% foie gras’ müüki siinsetes restoranides ja kauplustes. Lisaks sellele on üle 12000 eestlase allkirjastanud foie gras’ müügivastase petitsiooni. Tarbija suhtumine loomavastasesse vägivalda on üsna selge.
Isegi prantslaste suhtumine foie gras’sse on vastandlik.
Maailma kõige suurem foie gras’ tootmine toimub Prantsusmaal, kuid sel aastal on prantsuse meedia andnud teada foie gras’ puudusest, kuna selle müük on vähenenud kuni 40%. Puudujääk tuleneb vähesest tootmisest, kuna märtsis suri Prantsusmaal palju parte linnugrippi, mis on hävitanud linde intensiivselt juba mitmeid aastaid. Kuna linnugripp on nakkav ka inimesele, on foie gras’ tootmine vastutustundetu.
Mitu Prantsusmaa linna on keelustanud foie gras’ müügi, kuna selle tootmine on niivõrd julm. Grenoble linnapea on kutsunud foie gras’d mitte prantsuse uhkuseks, vaid prantsuse häbiks. Isegi prantsuse tippkokad on loobunud eetilistel põhimõtetel foie gras’ serveerimisest.
Prantsusmaa idufirma Gourmey toodab julmusvaba foie gras’d laboris. Kultuurliha tootmine annab inimestele võimaluse nautida liha süütundeta teades, et nende toidu nimel pole loomad pidanud piinlema. Samuti näitab see prantslaste vastuolu foie gras’ tootmisele, kuna isegi nemad ei toeta enda rahvusroa jõhkrust.
Otsus serveerida ainult julmusvabu tooteid näitab ettevõtete vastutustundlikkust. Loomade heaolust hoolimine näitab tarbijale ettevõtte prioriteete ning valikut tuua klientidele ainult parima kvaliteediga tooteid. Seega on julmusvabade toodete esitlemine mitte ainult loomadest, vaid ka oma klientidest hoolimine.
Ka Uku Suviste on küsinud: “Kas mõneminutiline maitseelamus toidulaua taga on väärt kellegi piinamist terve tema elu?”
Loe täpsemalt foie gras’ tootmisest ja allkirjasta petitsioon siin: https://foiegras.nahtamatudloomad.ee/.
Sigade elu kujutatakse meedias ja lasteraamatutes endiselt sama idülliliselt, kui paljud võib olla oma lapsepõlvestki mäletavad. Pilt sellest, kuidas emis pikutab põhuhunnikute vahel ja imetab pisikesi põrsakesi ning seejärel saavad pojad ema kaisus puhata või ringi hullata, on kahjuks Eesti sigade jaoks aga kõike muud kui reaalsus. Sigade tegelik elu Eesti tööstusfarmides on täis õudusi, mis võivad ka tugevaima inimese südame kildudeks purustada. Üheks kõige kurvemaks võib pidada emasigade ehk emiste elu.
Emis veedab terve imetamiseks ettenähtud aja metallvõrede vahel, kus puudub igasugune võimalus normaalseks kokkupuuteks oma järeltulijatega.
Praktikaid, mida emiste peal kasutatakse, peetakse loomade suhtes ühtedeks julmimateks. Elu kitsastes tingimustes betoonseinte vahel ei ole kellelegi kerge, ent võrreldes nuumsigadega ehk sigadega, keda kasvatatakse otse söögiks, on emiste elu kordades pikem ja veel palju piinarikkam.
Tänapäeva emise elu koosneb puurivõrede vahel puhkepausideta tiinustest, seemendamistest ja poegimistest. Suure osa oma õnnetust eksistentsist veedab emis nii kitsas puuris, et ei saa isegi ümber keerata. Poegadega kokkupuude toimub läbi metallvõre, mistõttu ei saa ei emis ega põrsad järgida oma instinkte, mis loomulikes tingimustes ema oma järeltulijatega nii tugevasti seovad.
Imeline ootus
Selleks, et emis jääks tiineks, pannakse ta väikeste võrede vahele, mida kutsutakse seemendussuluks ja kus hoitakse teda kuni kuu aega. Jah, lugesite õigesti – emis veedab kuu aega väikeste võrede vahel, kus ta ei saa liigutada ega ümber pöörata, ta peab elama iseenda väljaheidete sees. Ja seda ainult selleks, et teda oleks lihtne seemendada ehk kunstlikult viljastada. Farmerid põhjendavad seda sellega, et kui loom ringi ei liigu, on lihtne vahet teha, milline emis kus asub. Liikumisvõimaluse pakkumine tähendaks, et seakasvataja peaks emiseid kõrvalipikute järgi eristama, mida peetakse seatööstuses liiga suureks lisapingutuseks.
Emis on viljastamise perioodil kuni kuuks ajaks surutud piiravate võrede vahele vaid sel põhjusel, et sead ei vahetaks omavahel kohti ja farmeril oleks lihtne neil vahet teha ja neid seemendada.
Esimesed hetked koos
Umbes kaks nädalat enne arvatavat poegimist asetatakse emis emisepuuri põrsaste sündi ootama. Emisepuuri tingimused ei ole sugugi paremad kui seemendussulus.
Emis ootab liikumatult traatvõrede vahel oma põrsaste sündi umbes kaks nädalat.
Kui aeg kätte jõuab, sünnitab emis umbes 11 poega. Sigade emainstinkt on tugev ning emis soovib oma poegi näha, lakkuda ja tervitada. Paraku jääb ta aga kogu imetamisperioodiks kitsasse metallpuuri, nii et normaalne kokkupuude poegadega on täielikult välistatud.
Lisaks vaimsetele kannatustele tekitab ühes asendis lamamine emistele haavu ja lamatisi, pidevat valu ja meeleheidet. Ebamugavus, frustratsioon ja valu on sageli nii tugevad, et emised hakkavad enda pead vastu metallvõresid peksma ning neid närima. Samuti on tavaline, et emised proovivad meeleheitlikult ennast vastu puuri esiosa pressida, et nad ei peaks oma väljaheidete sees lamama.
Enne nädalaseks saamist lõigatakse põrsastel ära sabad ning võib toimuda ka kastreerimine. See hetk on emisele eriti raske, kuna protseduurid tehakse sealsamas emisepuuri kõrval ning põrsad karjuvad südantlõhestavalt ema abi järele, emisel on aga võimatu oma lapsi kaitsta.
Umbes nädalavanusel põrsal lõigatakse ilma igasuguse tuimestuseta ära saba.
Õudusunenägu algab uuesti
Põrsad võetakse ema puuri juurest harilikult ära 28 päeva vanuselt, mõnikord varem. Enamikest põrsastest saavad nuumsead, kelle eluiga on kuus kuud. Paar päeva pärast põrsastest võõrutamist pannakse emis tagasi kitsasse seemendussulgu, kus kogu õudusunenägu otsast peale algab.
Sead on loomult väga seltsivad loomad, kelle suhe oma järglastega normaalsetes tingimustes on kompleksne ja hoolitsev. Teadlased on avastanud üle 20 eri tähendusega häälitsuse, mida sead teineteisega suhtlemiseks kasutavad ning osadest ema häälitsustest saavad ka juba vastsündinud põrsad aru. Kas pole armas fakt, et imetavatel põrsaemadel on kombeks isegi oma lastele lausa laulda? Tööstusfarmis ei saa emis aga isegi oma poegade poole vaadata, pisemaid põrsaid soojendada ega kaitset pakkuda.
Sigadel on pikaajaline mälu ja kogu elu jooksul ei unusta emis ilmselt ühtegi pesakonda. Emise eluperiood on küll pikem kui nuumsigadel ning ulatub paari aastani, aga võime ainult ette kujutada, et ilmselt sooviksid nad surra varem.
Vanus: ~8-9 kuud Sugu: isane Suurus: väike/keskmine Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud
Tofik on rõõmus, maias ja ülemeelik kutsikas, kes vajab palju tegelemist. Tofik on ilmselt corgi ja taksi sugemetega kange sell, kes vajab tugeva iseloomuga pereliikmeid, kes oleksid valmis panustama aega tema treenimisele.
Ilmselt on Tofiku noorde ellu mahtunud nii mõnigi pelutav hetk, sest vahel on näha, kuidas ümbritsevad igapäevased asjad või esemed teda hirmutada võivad.
Tofikule meeldivad inimesed väga, kuigi mehi võib ta esialgu natuke peljata, aga enamasti möödub see kiiresti.
Kutsikale kohaselt sooviks Tofik kõike närida ning keelatud tegevustest eemale juhtimiseks naudib aju stimuleerivaid mänguasjadega (näiteks nuuskimis- või lakkumismatt või peidetud maiustega mänguasjad) tegelemist.
Eesmärk: Eesti loomakasvatus peab liikuma väiksema mahuga, kõrgema heaoluga ja vastupidavama tootmismudeli poole
Eesti toidujulgeolek puudutab ühelt poolt seda, palju on loomakasvatuses riigis loomi kokku. Kuid sama oluline on see, kui haavatav on meie tootmissüsteem kriisidele. Tööstuslik loomakasvatus koondab väga suure osa tootmisest üksikutesse hiigelfarmidesse. Kui sellist farmi tabab loomataud või mõni muu kriis, on kahju korraga tohutu nii loomadele, tootjatele kui kogu toidutootmise kindlusele.
2025. aasta sigade Aafrika katku puhang näitas seda valusalt. Eesti ühe suurima seafarmi Ekseko puhul tuli ühe nakkusjuhtumi tõttu hukata pea 30 000 siga. Kokku hukati katkupuhangutega ca 60 000 siga ning enamik asusid suurtes tööstusfarmides, mis taudidele suurem risk. See on lisaks loomade heaolule ka toidujulgeoleku, regionaalse ettevõtluse ja riskide hajutamise küsimus.
Seetõttu teeb Nähtamatud Loomad erakondadele ettepaneku võtta 2027. aasta Riigikogu valimisprogrammidesse eesmärk viia Eesti loomakasvatus pikaajalise eesmärgina järk-järgult üle väiksema mahuga, kõrgema heaoluga ja kriisidele vastupidavamale tootmismudelile.
Programmilised ettepanekud
Toetada Eesti üleminekut väiksema mahuga ja kõrgema heaoluga loomakasvatusele
Eesti loomakasvatuspoliitika peab vähendama sõltuvust väga suurtest tööstusfarmidest ning toetama tootmismudelit, kus riskid on paremini hajutatud, loomade pidamistingimused paremad ja kohalik tootmine vastupidavam.
Väiksema mahuga loomakasvatus aitab vältida olukorda, kus ühe suure farmi kriis lööb rivist välja märkimisväärse osa tootmisest. Hajutatum tootmine kaitseb nii toidujulgeolekut, maaelu kui loomade heaolu. See tähendab, et loomafarme on rohkem ja need on väiksemad, tänu millele on ka loomade heaolu kergem tagada.
Keelustada kanade puurispidamine munatootmises
Puurispidamises elavad munakanad kitsastes traatpuurides, kus neil ei ole võimalik täita oma loomulikke käitumisvajadusi: siblida, liivavanne võtta, õrrele minna, pesas muneda ega vabalt liikuda. Ühes puuris elab mitu kana ning ühe linnu kohta on ruumi u A4 paberilehe jagu.
Kanade puurispidamine on üks selgemaid näiteid tööstusliku loomakasvatuse praktikatest, kus tootmise efektiivsus on seatud loomade põhivajadustest kõrgemale. Eesti peab liikuma puurivaba munatootmise poole seadusega, mitte jätma seda üksnes vabatahtlike lubaduste tasandile.
Eesti puurikanala
Keelustada kuni 7-päevaste põrsaste tuimestuseta sabade lõikamine
Põrsaste sabade lõikamine tähendab, et vastsündinud põrsastel eemaldatakse osa sabast. Seda tehakse selleks, et vähendada sabade närimist intensiivsetes pidamistingimustes, kus loomadel on vähe ruumi, vähe tegevusvõimalusi ja suur stress. Selle jaoks ei kasutata mingisugust valuvaigistit.
Probleemi põhjus ei ole põrsa saba, vaid ebasobivad pidamistingimused. Sabade lõikamine ilma tuimestuseta põhjustab valu ja stressi ning on sisuliselt looma kohandamine ebasobiva süsteemi järgi. Kuna sead närivad ebasobivatest elutingimustest tekkinud stressist teiste sulukaaslaste sabasid, otsustab tööstus sabad pigem maha lõigata kui et loomade elutingimusi parandada. Eesti peab liikuma pidamistingimuste parandamise, mitte valulike rutiinsete lõikuste jätkamise suunas.
Põrsa saba lõikamine tuimestuseta
Lõpetada vasikate automaatne lahutamine emadest kohe pärast sündi ning nende isoleerimine
Piimatööstuses on levinud praktika, et vasikas eraldatakse emalehmast kohe pärast sündi ning paigutatakse esimeseks kaheksaks nädalaks üksiksulgu, kus ta on liigikaaslastest isoleeritud. See katkestab ema ja järglase loomuliku sideme ning põhjustab stressi nii lehmale kui vasikale. Isolatsioon takistab vasika füüsilist ja sotsiaalset arengut.
Vasika ja ema kontakt on loomulik osa imetaja käitumisest. Innovaatilised Euroopa farmid katsetavad süsteeme, kus vasikas jääb emaga kokku ning muid süsteeme, kus vasikas ei pea olema isolatsioonis, vaid on ümbritsetud liigikaaslastest. Eesti loomakasvatuspoliitika peab toetama lahendusi, kus vasikate heaolu, tervis ja loomulikud vajadused on paremini arvestatud. Eesti piimatootmises on paraku vasikate eraldamine igapäevane argipraktika.
Vasikate eraldamine
Lõpetada emisepuuride kasutamine
Emisepuurid on kitsad metallpuurid, kuhu emised paigutatakse seemenduse, tiinuse, poegimise ja imetamise perioodiks. Neis ei saa loom vabalt liikuda, end ümber pöörata, loomulikult pesaehituskäitumist väljendada ega luua oma poegadega sidet. Enamus Eesti emistest veedavad sellistes puurides väga suure osa oma elust.
Emisepuuri eesmärk on tootmise kontrollitavus, kuid selle hind on looma väga tugev liikumispiirang ja heaoluprobleemid. Eesti peab võtma suuna pidamissüsteemidele, kus emisel on rohkem ruumi, võimalus loomulikuks käitumiseks ja parem heaolu.
Emisepuur
6. Lõpetada ülikiiresti kasvavate broileritõugude kasutamine
Eesti peab võtma suuna loobumisele ülikiiresti kasvavatest broilerkanatõugudest (nt Ross 308), ning toetama üleminekut aeglasemalt kasvavatele tõugudele. Äärmuslik kasvukiirus põhjustab broileritel sageli jala-, südame- ja hingamisprobleeme ning halvendab nende heaolu. Eestis kasvatatavad broilerkanad on aretatud tapakaaluni jõudma vaid 37 päevaga, mis põhjustab neile kannatusi. Loomade tervise ja heaolu parandamiseks tuleb eelistada tõuge, kelle kasvukiirus on paremini kooskõlas nende loomuliku arenguga.
Ülearetatud broiler, kelle jalad ei suuda liiga suure kehamassi tõttu enam teda kanda
7. Toetada Euroopa Liidu üleselt üleminekut puurivabale loomakasvatusele
Eesti peab toetama Euroopa Liidu algatust End the Cage Age, mille eesmärk on lõpetada põllumajandusloomade puurispidamine kogu Euroopa Liidus. Ühtsed Euroopa reeglid aitavad parandada sadade miljonite loomade heaolu, tagada tootjatele võrdsed konkurentsitingimused ning toetada kestlikumat ja vastupidavamat toidusüsteemi. Eesti peaks Euroopa tasandil avaldama toetust puurivabale loomakasvatusele ning seisma selle eest, et üleminek kõrgema heaoluga tootmisele toimuks kogu Euroopa Liidus õiglaselt ja järk-järgult. Puurivaba loomakasvatus on kasulik nii loomade heaolule, rahvatervisele kui ka Euroopa põllumajanduse pikaajalisele kestlikkusele.
Miks see on oluline Eesti riigile?
Loomade heaolu puudutab Eesti toidutootmise kestlikkust, kriisikindlust, rahvatervist, tarbijate ootusi ja maaelu tulevikku.
Tuleviku loomakasvatus ei saa põhineda üha suurematel farmidel, kus ühe nakkusjuhtumi korral tuleb hukata kümneid tuhandeid loomi. Tuleviku loomakasvatus peab olema hajutatum, vastupidavam ja loomade põhivajadusi arvestav.
Nähtamatud Loomad teeb erakondadele ettepaneku lisada 2027. aasta Riigikogu valimisprogrammidesse lubadus:
Eesti toetab üleminekut väiksema mahuga, kõrgema heaoluga ja kriisidele vastupidavamale loomakasvatusele ning lõpetab kõige julmemad tööstusliku loomakasvatuse praktikad: kanade puurispidamise, põrsaste tuimestuseta sabade lõikamise, vasikate isoleerimise üksiksulgudesse, ülikiiresti kasvavate loomatõugude kasutamise ja emisepuuride kasutamise.
44 Eesti ettevõtjat kutsuvad Urmas Kruuset saatma kanapuuride keelu eelnõu Riigikogu suurde saali II lugemisele
Fotod üleandmisest – https://flic.kr/s/aHBqjCWcWB
Pöördumise üleandmine Urmas Kruusele
Täna anti Riigikogu maaelukomisjoni esimehele Urmas Kruusele üle 44 Eesti ettevõtja ühispöördumine, milles kutsutakse maaelukomisjoni saatma kanade puurispidamise keelustamise eelnõu (828 SE) Riigikogu suurde saali II lugemisele.
Ettevõtjad rõhutavad pöördumises, et küsimus puudutab lisaks loomade heaolule ka demokraatliku otsustusprotsessi toimimist.
„Maaelukomisjon ei tohi olla koht, kuhu suure ühiskondliku toetusega eelnõu vaikselt kinni jääb. Vabas ühiskonnas ei hoita olulisi otsuseid kinni, vaid need tuuakse avalikku arutellu. Rahvaesindajad peavad saama võtta seisukoha ja hääletada,“ kirjutavad ettevõtjad pöördumises.
Ettevõtjate hinnangul väärib kanade puurispidamise küsimus avatud ja sisulist parlamentaarset arutelu ning Riigikogu liikmetele tuleb anda võimalus eelnõu üle otsustada.
„Kanade puurispidamise küsimus väärib demokraatlikku otsustusprotsessi. Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu on läbinud esimese lugemise ning nüüd peab see jõudma teisele ja seejärel kolmandale lugemisele, et Riigikogu täiskogu saaks teha otsuse,“ seisab pöördumises.
Ettevõtjad leiavad, et Eesti ei peaks jääma maha ülejäänud Euroopast, kus üha enam riike liigub puurivaba munatootmise suunas.
„Eesti on riik, mis ehitab maailmatasemel tehnoloogiat, arendab tulevikumajandust ja räägib enesekindlalt innovatsioonist. Samal ajal lubame endiselt munatootmist, mis kuulub sisuliselt eelmisse sajandisse. See vastuolu ei sobi riigile, mis tahab olla kaasaegne, vastutustundlik ja väärtuspõhine,“ märgivad ettevõtjad.
Nähtamatud Loomad tegevjuhi Kristina Meringu sõnul näitab ettevõtjate pöördumine, et loomade heaolu küsimus ühendab inimesi erinevatest eluvaldkondadest.
„Need ettevõtjad ei palu maaelukomisjonilt isegi kindlat otsust eelnõu sisu kohta. Nad paluvad, et Riigikogu liikmetel lubataks seda küsimust arutada ja selle üle hääletada. See on minimaalselt vajalik samm, et demokraatlik seadusandlik protsess saaks jätkuda,“ ütles Mering.
Kanade puurispidamise keelustamise eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 22. aprillil. Veebruaris andis Nähtamatud Loomad Riigikogule üle 34 582 allkirjaga petitsiooni kanade puurispidamise keelustamise toetuseks. Avaliku arvamuse uuringute kohaselt toetab kanade puurispidamise lõpetamist 78% Eesti elanikest.
Pöördumisele kirjutasid alla 44 Eesti silmapaistvat ettevõtjat:
Annika Amenberg, Aune Aunapuu, Karen K Burns, Ivo Felt, Markus Hääl, Silver Hage, Tõnu Hiielaid, Herman-Erik Isop, Andri Jagomägi, Kevin Kaljumäe, Jüri Kaljundi, Hannes Kert, Silver Keskküla, Eiko Kink, Aleks Koha, Kaspar Korjus, Kristjan Korjus, Katrin Kuldma, Rein Lemberpuu, Mattias Luha, Lisett Luik, Märt Lume, Erkki Markus, Martin A. Noorkõiv, Kristjan Novitski, Sven Nuum, Anneli Ohvril, Ruth Oltjer, Britta Oltjer, Anna-Liisa Palatu, Tanel Pau, Kristjan Peäske, Evelin Penttilä, Helen Piirsalu, Kai Realo, Kristi Saare, Martti Siimann, Jaan Tallinn, Taavi Tamkivi, Sten Tamkivi, Peeter Tava, Rene Treifeldt, Vilve Vene, Martin Villig
Palume viia eelnõu, mis keelustaks kanade puurispidamise Eestis, teisele lugemisele ja menetleda see demokraatlikult lõpuni.
Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed Austatud Riigikogu maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse
Meie, allakirjutanud ettevõtjad, pöördume teie poole palvega tagada, et eelnõu, mis keelustaks üleminekuajaga kanade puurispidamise Eestis (loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 828 SE), jõuaks esimesel võimalusel Riigikogus teisele lugemisele ning et see menetletaks demokraatlikult lõpuni.
Eesti on riik, mis ehitab maailmatasemel tehnoloogiat, arendab tulevikumajandust ja räägib enesekindlalt innovatsioonist. Samal ajal lubame endiselt munatootmist, mis kuulub sisuliselt eelmisse sajandisse. See vastuolu ei sobi riigile, mis tahab olla kaasaegne, vastutustundlik ja väärtuspõhine.
Usume, et kanade puurispidamisest loobumine peab toimuma seaduse tasandil, mitte jääma üksnes üksikute ettevõtjate vabatahtlike otsuste kanda. Ettevõtjad saavad ja peavad võtma vastutust, kuid niivõrd olulise ühiskondliku, majandusliku ja loomade heaolu puudutava ülemineku puhul peab riik selge raamistiku looma. Seaduslik keeld annab kõigile turuosalistele võrdsed reeglid, aitab vältida vastutuse lükkamist üksikutele ettevõtetele ning võimaldab riigil üleminekut süsteemselt jälgida, juhtida ja toetada.
Palume riigil võtta roll, mis meie hinnangul aitaks ka vastava valdkonna ettevõtjaid: luua selge ajaraam, õiglane üleminekuperiood ja vajadusel toetusmeetmed, et Eesti munatootmine liiguks kõrgema lindude heaolu, suurema konkurentsivõime ja ühiskonna ootustega kooskõlas oleva tootmismudeli poole.
Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (828 SE), mis keelustaks kanade puurispidamise aastast 2035, on Riigikogus esimese lugemise läbinud. Nüüd peab see jõudma teisele ja seejärel kolmandale lugemisele, et Riigikogu täiskogu saaks teha otsuse.
Maaelukomisjon ei tohi olla koht, kuhu suure ühiskondliku toetusega eelnõu vaikselt kinni jääb. Vabas ühiskonnas ei hoita olulisi otsuseid kinni, vaid need tuuakse avalikku arutellu. Rahvaesindajad peavad saama võtta seisukoha ja hääletada.
See on lisaks olulisele loomade heaolu teemapüstitusele ka demokraatliku protsessi küsimus.
Miks puurispidamisest loobumine on vajalik
Eesti liigub üha enam vastutustundliku ettevõtluse, läbipaistvuse ja nõrgemate kaitse väärtustamise suunas. Sama ootust näeme ka toidutootmises: tarbijad ja ettevõtted eelistavad üha enam tooteid, mille puhul on arvestatud loomade heaoluga.
Munakanade heaolu ei ole puurisüsteemis võimalik piisaval määral tagada. Kanad vajavad võimalust liikuda, pinnast kraapida, toitu otsida, liivavanne võtta, tiibu sirutada, pesitseda ja õrrel puhata. Puurides on need loomulikud käitumisviisid tugevalt piiratud või sisuliselt võimatud.
Euroopa Toiduohutusamet EFSA avaldas 2023. aastal põhjaliku uuringu munakanade heaolu parandamiseks, mille peamine järeldus on, et puure kasutades ei ole võimalik munakanade heaolu tagada.
Puurispidamisest loobumine on ka majanduslikult mõistlik. Paljud kohalikud ja rahvusvahelised toidusektori ettevõtted on juba otsustanud puurikanamunade kasutamisest või müügist loobuda ning nõudlus kõrgema heaoluga toodetud munade järele on aasta-aastalt kasvanud.
Selge seaduslik raamistik annaks tootjatele kindluse investeeringute tegemiseks ja aitaks vältida olukorda, kus vastutustundlikumalt tegutsevad ettevõtted satuvad ebasoodsasse konkurentsiolukorda.
Teiste riikide kogemus näitab, et üleminek on võimalik. Mitmed Euroopa riigid, sealhulgas Austria, Saksamaa, Tšehhi, Sloveenia, Rootsi ja Taani, on munakanade puurispidamise juba keelustanud või liikunud selgelt selle lõpetamise suunas. Mitmetes teistes riikides käivad praegu arutelud puuride keelustamiseks (Läti, Norra, Rumeenia, Suurbritannia, Itaalia).
Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis puurikanade osakaal märkimisväärselt suurem.
Eesti ei peaks jääma Euroopa arengutest maha ega hoidma kinni tootmisviisist, mis ei taga loomade heaolu ega vasta vastutustundliku ettevõtluse põhimõtetele.
Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et suurem osa (78%) Eesti inimestest toetab kanade puurispidamise keelustamist (Norstat, 2023). Petitsiooni kanade puurispidamise keelustamiseks allkirjastas 34 582 Eesti inimest, mis teeb sellest läbi aegade suurima toetusega farmiloomade heaolu teemalise algatuse.
See teema väärib seetõttu avatud, sisulist ja demokraatlikku otsustusprotessi.
Meie palve
Eeltoodust lähtudes palume Vabariigi Valitsusel ja Riigikogu maaelukomisjoni esimehel Urmas Kruusel:
panna kanade puurispidamise keelustamise eelnõu esimesel võimalusel maaelukomisjoni päevakorda
tagada, et eelnõu jõuaks Riigikogu teisele lugemisele esimesel võimalusel
võimaldada Riigikogu liikmetel selle küsimuse üle avalikult arutada ja hääletada
kujundada üleminek selliselt, et see annaks tootjatele selge ajaraami, õiglased tingimused ja vajadusel riigipoolse toe
võtta riigina vastutus selle eest, et Eesti munatootmine liiguks kõrgema loomade heaolu, vastutustundliku ettevõtluse ja ühiskondlike ootustega kooskõlas oleva mudeli suunas.
Palume valitsusel ja Riigikogu maaelukomisjoni esimehel Urmas Kruusel teha seda, mida kaasaegne, vastutustundlik ja demokraatlik riik peab tegema: tuua oluline otsus avalikku arutellu, anda parlamendile võimalus hääletada ning luua ettevõtjatele selged ja õiglased reeglid.
Eesti ei peaks olema riik, mis ehitab tulevikutehnoloogiat, kuid hoiab toidutootmises kinni eelmise sajandi praktikatest.
Kanade puurispidamise keelustamise küsimus väärib demokraatlikku otsustusprotessi.
Täna toimus Riigikogu ees suur meeleavaldus, kus üle saja inimese kutsus Riigikogu maaelukomisjoni üles saatma kanade puurispidamise keelustamise eelnõu 828 SE edasi Riigikogu suurde saali II lugemisele.
Meeleavalduse korraldas Nähtamatud Loomad ning sõnavõttudega esinesid koomik Mattias Naan ning Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering.
Kanade puurispidamise keelustamise eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 22. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on möödunud ning järgmise sammuna peab maaelukomisjon saatma eelnõu Riigikogu suurde saali teisele lugemisele.
“Avalik ootus sellele seadusemuudatusele on väga suur. Eesti inimesed ei taha enam näha loomi kitsastes traatpuurides elamas. Nüüd on aeg viia eelnõu edasi ja lasta Riigikogu liikmetel selle üle hääletada,” ütles Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering.
Kanapuuride keelu eelnõu toetuseks andis Nähtamatud Loomad tänavu veebruaris Riigikogule üle 34 482 allkirjaga petitsiooni. Tegemist on suurima loomade heaolu teemalise petitsiooniga Eestis. Toetust munakanade puurispidamise lõpetamisele on avaldanud ka mitmed tuntud Eesti zooloogid ja veterinaarid, nende seas Mati Kaal, Aleksei Turovski, Tiina Toomet ja Marko Mägi.
Aprillis linastusid ETV “Pealtnägijas” värsked kaadrid Eesti puurikanalast, kus oli näha ruumikitsikust, vigastusi ning lindude kehvasid ja sobimatuid elutingimusi.
Eesti on Euroopa Liidus üks mahajäänumaid riike üleminekul vabapidamisele munatootmises, Eestis peetakse endiselt 77% munakanadest puurides. Samal ajal on kanade puurispidamine juba keelustatud näiteks Taanis, Sloveenias, Austrias, Saksamaal, Luksemburgis, Šveitsis, Belgia regioonis Wallonias ning Tšehhis. Arutelud käivad Norras, Rumeenias, Lätis, Itaalias jt riikides.
Nähtamatud Loomad rõhutab, et eelnõu edasi liikumine II lugemisele on oluline samm selleks, et Eesti liiguks loomade heaolu küsimustes ülejäänud Euroopaga samas suunas ning loomad saaks seadustes parema kaitse julma kohtlemise eest.
Kanade puurispidamise keelustamine läbis Riigikogu istungil esimese lugemise
Täna hilisõhtul läbis Riigikogus esimese lugemise loomakaitseseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on lõpetada kanade puurispidamine Eestis. Tegemist on märgilise sammuga, mis viib Eesti lähemale kõrgematele loomade heaolu standarditele ning peegeldab selgelt avalikkuse ootusi. Eelnõu peab veel läbima Riigikogus teise ja kolmanda lugemise, et seaduseks jõustuda.
Eelnõu esitas 18 Riigikogu liiget mitmest erakonnast, näidates, et loomade heaolu on teema, mis ühendab erinevaid poliitilisi maailmavaateid. Seaduseelnõu näeb ette üleminekut puurispidamiselt vabapidamissüsteemidele, andes munatootjatele pika ajaraami aastani 2035 muudatustega kohanemiseks.
“Selle I lugemise otsuse taga on Riigikogu liikmete mõistmine, et loomade heaolu on oluline teema. Sellele aitasid kaasa järjepidev teavitustegevus ning kümnete tuhandete inimeste selge sõnum, et loomade kannatused puurides peavad lõppema,” ütles loomade heaolu organisatsiooni Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering. „Esimese lugemise läbimine on oluline samm, kuid töö ei ole kaugeltki tehtud. Jätkame sama sihikindlalt, et eelnõu saaks heaks kiidetud ka teisel ja kolmandal lugemisel.”
Kanade puurispidamise keelustamise eelnõu on pälvinud tugeva avaliku toetuse. Veebruaris andsid pea 35 000 inimest oma allkirja petitsioonile, millega kutsuti Riigikogu üles vastav seadusemuudatus vastu võtma. Avaliku arvamuse küsitlused näitavad samuti selgelt, et enamik Eesti elanikest toetab loomade heaolu parandamist ja puurispidamise lõpetamist.
„Eesti inimesed ootavad seda muutust. Seetõttu ei vaibu ka kampaania, järgmiste lugemiste eel muutub see veelgi intensiivsemaks. On oluline, et iga Riigikogu liige tunnetaks oma vastutust ja toetaks otsust, mis lõpetab aastakümneid kestnud ja meedias laialdaselt kajastatud loomade kannatused,“ lisas Mering.
Kanade puurispidamine on keelustatud Taanis, Sloveenias, Austrias, Saksamaal, Luksemburgis, Šveitsis, Belgia regioonis Wallonias ning Tšehhis. Arutelud seadusemuudatuse kohta käivad Lätis, Norras, Itaalias ja Rumeenias.
Nähtamatud Loomad jätkab aktiivset teavitustööd, kaasates avalikkust ja tehes koostööd poliitikakujundajatega, et toetada eelnõu edasi liikumist ka Riigikogu teisel ja kolmandal lugemisel.
Eestis peetakse üle 660 000 munakana, kes elavad tingimustes, mida valdav enamus meie inimestest ei toeta.
Neid linde hoitakse kitsastes traatpuurides (umbes A4 paberilehe suurusel alal). Selles ebaloomulikus keskkonnas puudub neil võimalus liigiomaste tegevuste tegemiseks nagu liivavannide võtmine ja ümbruskonna avastamine. Paljud linnud on haiged, kroonilises stressis või surnud. Kuna ühel talitajal tuleb hoolitseda mitmekümne tuhande kana eest, jäävad surnud linnud sageli puuridesse vedelema.
Empiirilised uuringud näitavad üheselt, et Eesti inimesed ei poolda kanade pidamist säärastes tingimustes. Alloleval joonisel on kujutatud 2023. aasta Eurobaromeetri tulemused: eestlased hoolivad põllumajandusloomade heaolust ja peavad vajalikuks, et neile oleks tagatud korralikud elutingimused. Lisaks tunnevad nad, et Eestis ei tehta piisavalt, et tagada nende loomade heaolu.
See väljendub ka tugevas vastuseisus kanade puurispidamisele. Norstati küsitluse kohaselt toetab 78% eestlastest kanade puurispidamise keelustamist. Selle trendi suurusest räägib ka 34 582 allkirja petitsioonil kanapuuride keelu toetuseks, mis veebruaris 2026 Riigikogu esimehele esitati. Võrdluseks võib tuua, et veebilehel rahvaalgatus.ee on ainult kaks projekti saanud sellest rohkem allkirju.
Eesti inimesed tahavad selgelt muutust, ent reaalsus on hoopis vastupidine. Ligi 79% Eesti kanamunadest pärinevad puurisüsteemist, mis on oluliselt rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt (38%). Lisaks, nagu võib näha alloleval joonisel, siis puurikanade hulk on viimase kolme aastaga pigem kasvanud, mitte kahanenud.
Kanade puurispidamise vastast trendi on näha ka mujal Euroopas. See annab märku üldisest väärtusruumi muutusest. Mitmed riigid nagu Austria, Saksamaa, Luksemburg, Taani, Sloveenia, Šveits ning Tšehhi on puurikanalad juba seaduslikult keelustanud. Selleteemalised arutelud käivad praegu Lätis, Norras, Rumeenias ja Itaalias. Eesti on vaatamata meie elanike soovidele ja väärtustele nendest riikidest maha jäänud.
Praegune loomakaitseseaduse muutmise eelnõu keelustaks kanade puurispidamise aastaks 2035. See annab munatootjatele piisavalt aega, et liikuda üle eetilisematele tootmisviisidele.
Eesti avalik arvamus ja loomade heaolu teaduslik käsitlus viitavad samas suunas. Kanade puurispidamise järkjärguline lõpetamine oleks kooskõlas nii ühiskondlike ootuste kui ka Euroopa arengusuundadega. Seetõttu soovitame toetada vastavat seadusemuudatust, et viia loomakaitseseadus kooskõlla rahva ootustega.
“Need on nagu stseenid õudusfilmist” – nii kirjeldas üks kommentaator 2023. aastal avaldatud kaadreid Eesti juhtivatest puurikanalatest. See ei olnud üksik reaktsioon. Norstati küsitluse kohaselt toetab 78% Eesti elanikest kanade puurispidamise keelustamist.
Täna, ligi kolm aastat hiljem, on avalikkuseni jõudnud uus, ülivärske salaja filmitud fotode ja videote kogum ühe Eesti suurima munatootja Eesti Muna kanalast. Fotodel olev tõestusmaterjal kinnitab, et need pärinevad selle aasta 3. märtsist. See šokeeriv materjal näitab, et vaatamata avalikkuse ootusele ei ole lindude pidamistingimused muutunud.
Eesti Muna puurikanala, märts 2026
Kanad on endiselt vangistatud mitmekümne kaupa kitsastesse traatpuuridesse, kus neil puudub võimalus loomuomasteks tegevusteks. Videod näitavad selgelt, et ruumipuuduse tõttu ei saa nad tiibu sirutada ega ümbruskonda avastada, rääkimata pinnase kraapimisest ja liivavannide võtmisest.
Eesti Muna puurikanala, märts 2026
Materjalilt näeme, et paljudel lindudel on seljad ja küljed sulgedest paljaks nokitud, nahk nähtaval ja kohati vigastatud. Kuigi kanadel esineb ka loomulikku sulgimist, siis piltidel kujutatu on selge märk tõsisest ja kroonilisest stressist.
Eesti Muna puurikanala, märts 2026
Mitmed kanad ei pea sellistes tingimustes vastu ja surevad kurnatusse, haigustesse või vigastustesse. Kuna ühel talitajal tuleb hoolitseda mitmekümne tuhande linnu eest, jäävad surnud linnud sageli elavate vahele puuridesse vedelema. Materjali jäädvustanud anonüümseks jääda soovivad isikud lisavad piltide ja videote kaaskirjas: “Surnud linnud on puurides segamini elavatega. Lindudel on nii vähe ruumi, et nad on sunnitud lagunevate laipade peal seisma”.
Eesti Muna puurikanala, märts 2026
Eesti Muna toonane tegevjuht, Ats Albert, on 2023. aastal kirjavahetuses saatega “Pealtnägija” väitnud: “Kanad tunnevad end meie kaasaegses laudas turvaliselt”. Sama maaliliselt kõlab nende kodulehel munaliisa.ee olev tekst: “Jah, päris vabalt mööda hoovi nad meil ringi ei jookse, aga farmis, kus nad saavad olla kuivas ja soojas, oleme loonud neile eluoluks parimad võimalikud tingimused.”
Kuigi säärastest väidetest võib jääda mulje, et puurikanad elavad justkui Eedeni aias, siis silmnähtavalt see nii ei ole. Tegelikult ei ole neile kohati tagatud isegi minimaalsed eluspüsimiseks vajalikud tingimused, mille tõestuseks on puuris lagunevad laibad. Sellistes tingimustes ei tunne nad kindlasti ennast turvaliselt.
On oluline rõhutada, et fotodel kujutatu ei ole vaid ühe munatootja halb ja seadusevastane käitumine, vaid seaduslik puudus, mis lubab linde säärastes ebasobivates tingimustes kasvatada. Eestis on hetkel ligi 660 000 kana, kes peavad julma seaduse tõttu kogu oma elu veetma sellisel ca A4 paberi suurusel alal, võimaluseta kunagi tiibu sirutada või ringi liikuda.
Aga linde saab kasvatada ka teistsugustes tingimustes! Mitmes Euroopa riigis on puurikanalad juba keelustatud; seal ei pea tarbijad muretsema, et ostetud munad pärinevad tingimustest, mis meenutavad õudusfilmi.
Võit loomadele on lähedal! Puurikanade keelustamise eelnõu on praegu Riigikogus ja otsus tehakse lähinädalatel. Just nüüd on hetk, mil see muutus saab juhtuda.
Sina saad seda otsust mõjutada.
👉 Kirjuta poliitikutele ja ütle neile selgelt, et Eesti inimesed ootavad kanade puurispidamise keelustamist.
👉 Palu neil toetada kanapuuride seadusega keelustamist.
Täna, 16. aprillil korraldas loomade heaolu organisatsioon Nähtamatud Loomad visuaalse aktsiooni “Tulevik ei mahu puuri”, kus tuntud Eesti inimesed lõikasid suurel kanapuuril läbi traadid. Sümboolne žest väljendas toetust Riigikogus arutlusele tulevale eelnõule, mis näeb ette kanade puurispidamise keelustamise Eestis aastaks 2035.
Üritusel osalesid kirjanik Andrus Kivirähk, ettevõtja Martin Villig, luuletaja Hasso Krull, zooloog Mati Kaal, sotsioloog Juhan Kivirähk ning zooloog ja Riigikogu liige Tiit Maran, loomaarst Tiina Toomet ja Riigikogu liige Zuzu Izmailova.
Robin, kaaslaseks sõber Andrus Kivirähk 🙂 Fotod: Egert Kamenik
Aktsioon toimus vahetult pärast seda, kui eile avaldati saates “Pealtnägija” värsked šokeerivad kaadrid Eesti ühest puurikanalast, mis paljastasid kanade äärmiselt kehvad elutingimused. Avalik reaktsioon näitab selgelt, et ühiskond ootab muutust.
„Arutlusel on väga konkreetne küsimus sellest, millist elu lubame Eestis sadadele tuhandetele loomadele. Kui inimesed näevad oma silmaga, mis puurides toimub, ei ole võimalik seda lihtsalt ignoreerida,“ ütles Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering.
Juba järgmisel nädalal toimub Riigikogus hääletus kanade puurispidamise keelustamise eelnõu üle. Eelnõule on toetajaid nii liberaalide kui konservatiivide seas, mis näitab, et loomade heaolu ei ole maailmavaateliselt lõhestav teema.
„Nõrgemate kaitsmine ühendab ühiskonda. Loomade heaolu on väärtus, mis ei kuulu ühegi erakonna monopoli alla. See on inimlikkuse küsimus,“ lisas Mering.
Nähtamatud Loomad kutsub Riigikogu liikmeid üles toetama eelnõu ning tegema otsus, mis viib Eesti sammu võrra lähemale julmuse lõpetamisele loomakasvatuses.
Eesti on Euroopa Liidus ühe suurima puurispidamise osakaaluga riike. Ülejäänud riigid on üleminekul vabapidamisele meist tunduvalt ees. Eestis peetakse 77% kanadest puurides, ELis keskmiselt on vaid 37% kanadest veel puurides.
Salaja filmitud värsked kaadrid Eesti suurimast puurikanalast paljastavad šokeerivad tingimused – juba järgmisel nädalal hääletab Riigikogu, kas kanade puurispidamine seadusega keelustada
Täna avalikustas ERR saade “Pealtnägija” värske salaja filmitud materjali Eesti ühest suurimast puurikanalast, Eesti Muna OÜst. Kaadrid toovad avalikkuse ette šokeerivad elutingimused, milles 120 000 munakana peetakse – kinnitades veelkord, et kanade puurispidamine põhjustab loomadele ulatuslikke kannatusi ning vajab kiiret seadusandlikku sekkumist.
Eesti Muna puurikanala, märts 2026
Avalikustatud video- ja pildimaterjalist on näha kanu äärmuslikult kitsastes traatpuurides, kus puudub võimalus liikuda, tiibu sirutada või loomulikku käitumist väljendada. Mitmetel lindudel on nähtavad vigastused, sulgede puudumine ja kurnatus. Kaadrid näitavad ka surnud ja kehvas seisus linde elavate seas – olukord, mis viitab süsteemsetele probleemidele tööstuslikus puuripidamises.
Loomade heaolu organisatsiooni Nähtamatud Loomad hinnangul kinnitab avalikustatud materjal selgelt, et vabatahtlikud kokkulepped tootjate poolt ei ole piisavad loomade kannatuste lõpetamiseks.
“Need värskelt märtsikuust pärinevad kaadrid on šokeerivad, kuid kahjuks mitte erandlikud. Need näitavad meile julma süsteemi, kus loomade heaolu on võimatu tagada. Me ei saa jätta seda probleemi lahendamata lootuses, et sektor ise muutub. Vajame selget ja siduvat seadust, mis lõpetab kanade puurispidamise Eestis,” ütles Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering.
Kanade puurispidamise keelustamise eelnõu üleminekuajaga aastaks 2035 on jõudnud Riigikokku ning selle esimene lugemine toimub juba järgmisel kolmapäeval, 22. aprillil. Tegemist on kriitilise hetkega, kus riigil on võimalus teha otsus, mis lõpetab ühe ulatuslikuma loomade heaolu probleemi Eestis.
Avalik toetus kanade puurispidamise keelustamisele on suur – avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et valdav enamus Eesti elanikest toetab üleminekut puurivabadele süsteemidele.
Veebruaris andis Nähtamatud Loomad Riigikogule üle ligi 35 000 allkirjaga petitsiooni, mis kutsub üles seadusmuudatusele.
“Ühiskond on valmis muutuseks. Eesti inimesed väärtustavad loomade heaolu ja soovivad näha loomade paremat kaitset ka seadustega,” lisas Mering.
Nähtamatud Loomad kutsub Riigikogu liikmeid üles toetama eelnõu esimesel lugemisel ning astuma otsustav samm loomade heaolu parandamiseks Eestis.
Eesti paistab Euroopa Liidus silma ühe suurima kanade puurispidamise osakaaluga, samal ajal kui paljud teised riigid on vabapidamisele üleminekul meist tunduvalt kaugemal. Kui Eestis peetakse puurides koguni 77% kanadest, siis Euroopa Liidus on see näitaja keskmiselt vaid 37%.
Riigikogu maaelukomisjon saatis kanade puurispidamise keelustamise eelnõu suurde saali I lugemisele
Täna toimunud Riigikogu maaelukomisjon istungil otsustati saata kanade puurispidamise keelustamise eelnõu Riigikogu suurde saali I lugemisele. Eelnõu esimene lugemine toimub juba järgmisel kolmapäeval, 22. aprillil.
Eesti puurikanala
Loomade heaolu organisatsioon Nähtamatud Loomad tervitab komisjoni otsust ning peab seda oluliseks sammuks, et lõpetada Eestis üks julmemaid tööstusliku loomakasvatuse praktikaid.
“On väga positiivne, et eelnõu liigub edasi Riigikogu suurde saali arutelule. See näitab, et loomade heaolu küsimust võetakse tõsiselt ning ollakse valmis seda sisuliselt käsitlema. Tegemist on ühiskonnas laialdast toetust omava muudatusega, mis aitab viia Eesti kooskõlla kaasaegsete loomade heaolu standarditega,” kommenteeris Kristina Mering, Nähtamatud Loomad tegevjuht.
Selle aasta veebruaris andis Nähtamatud Loomad Riigikogule üle pea 35 000 allkirjaga petitsiooni, millega kutsuti üles kanade puurispidamine Eestis seadusega keelustama. Tegemist on suurima farmiloomade heaolu toetava rahvaalgatusega Eestis, mis näitab avalikkuse selget ootust loomade paremaks kaitseks.
Avaliku arvamuse küsitlused on korduvalt näidanud, et pea 80% Eesti elanikest toetab kanade puurispidamise keelustamist. Seetõttu on eelnõu arutelu Riigikogu suures saalis oluline võimalus teha otsus, mis vastab nii teaduspõhistele soovitustele kui ka ühiskonna ootustele.
Seadusemuudatust kanapuuride keeluks toetavad ka juhtivad loomade heaolu eksperdid Mati Kaal ja Aleksei Turovski lisaks paljudele teistele veterinaaridele Eestis.
Nähtamatud Loomad kutsub Riigikogu liikmeid eelnõu menetlemisel toetama kanade puurispidamise keelustamist ning astuma otsustava sammu loomade heaolu parandamiseks Eestis.
