Vanasti olid loomad majapidamises tavaline nähtus. Väga paljud inimesed said toorainet, nagu piima, liha ja mune, toidu valmistamiseks kodulaudast. Tänapäeval on enamus tootmisest suundunud suurtesse farmidesse, kus tootmise maksimeerimise tõttu ei pöörata tähelepanu loomade heaolule. Kuna nüüd on inimestele suur osa tööstuste telgitagustest internetis kättesaadav, teame me kahjuks või õnneks palju loomade praegusest heaolust. Kahjuks just sellepärast, et seda kõike on jube näha, ning õnneks, sest me saame teadlikena loomade heaolu aktiivselt parandada.
Mis on foie gras?
Foie gras’ on üks nendest roogadest, mille tõttu peavad tänapäeval loomad inimese maitsenaudingute pärast kannatama. Tegu on pardi või hane haigestunud maksaga, mis on enda tavasuurusest kümnekordistunud. Maks ise on sildistatud delikatessroaks, kuid maksa andnud linnud on surnud 4-nädalase julma sundtoitmise teel. Kuna foie gras’ saamiseks väärkoheldakse linde, nõrgeneb ka nende immuunsüsteem ja nad võivad kergemalt haigestuda näiteks linnugrippi.
Foie gras‘ farm
Miks peaksid ettevõtted pöörama tähelepanu loomade heaolule?
Tänu infovabadusele teame me loomade saatusest palju ning loomadest hoolimine on muutunud populaarseks. Ülemaailmselt on võtnud suured ettevõtted, nagu McDonald’s ja Subway, endale eesmärgiks puurivaba tuleviku. Nad on lubanud 2025. aastaks lõpetada koostöö tootjatega, kes peavad munakanu puurides. Seega täidetakse tarbijate soov tuua toidulauale ainult heades tingimustes elanud loomade tooteid.
Eelmisel sügisel läbiviidud Kantar Emori avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei toeta 72% Eesti elanikest munakanade pidamist kitsas traatpuuris ning 67% foie gras’ müüki siinsetes restoranides ja kauplustes. Lisaks sellele on üle 12000 eestlase allkirjastanud foie gras’ müügivastase petitsiooni. Tarbija suhtumine loomavastasesse vägivalda on üsna selge.
Isegi prantslaste suhtumine foie gras’sse on vastandlik.
Maailma kõige suurem foie gras’ tootmine toimub Prantsusmaal, kuid sel aastal on prantsuse meedia andnud teada foie gras’ puudusest, kuna selle müük on vähenenud kuni 40%. Puudujääk tuleneb vähesest tootmisest, kuna märtsis suri Prantsusmaal palju parte linnugrippi, mis on hävitanud linde intensiivselt juba mitmeid aastaid. Kuna linnugripp on nakkav ka inimesele, on foie gras’ tootmine vastutustundetu.
Mitu Prantsusmaa linna on keelustanud foie gras’ müügi, kuna selle tootmine on niivõrd julm. Grenoble linnapea on kutsunud foie gras’d mitte prantsuse uhkuseks, vaid prantsuse häbiks. Isegi prantsuse tippkokad on loobunud eetilistel põhimõtetel foie gras’ serveerimisest.
Prantsusmaa idufirma Gourmey toodab julmusvaba foie gras’d laboris. Kultuurliha tootmine annab inimestele võimaluse nautida liha süütundeta teades, et nende toidu nimel pole loomad pidanud piinlema. Samuti näitab see prantslaste vastuolu foie gras’ tootmisele, kuna isegi nemad ei toeta enda rahvusroa jõhkrust.
Otsus serveerida ainult julmusvabu tooteid näitab ettevõtete vastutustundlikkust. Loomade heaolust hoolimine näitab tarbijale ettevõtte prioriteete ning valikut tuua klientidele ainult parima kvaliteediga tooteid. Seega on julmusvabade toodete esitlemine mitte ainult loomadest, vaid ka oma klientidest hoolimine.
Ka Uku Suviste on küsinud: “Kas mõneminutiline maitseelamus toidulaua taga on väärt kellegi piinamist terve tema elu?”
Loe täpsemalt foie gras’ tootmisest ja allkirjasta petitsioon siin: https://foiegras.nahtamatudloomad.ee/.
Sigade elu kujutatakse meedias ja lasteraamatutes endiselt sama idülliliselt, kui paljud võib olla oma lapsepõlvestki mäletavad. Pilt sellest, kuidas emis pikutab põhuhunnikute vahel ja imetab pisikesi põrsakesi ning seejärel saavad pojad ema kaisus puhata või ringi hullata, on kahjuks Eesti sigade jaoks aga kõike muud kui reaalsus. Sigade tegelik elu Eesti tööstusfarmides on täis õudusi, mis võivad ka tugevaima inimese südame kildudeks purustada. Üheks kõige kurvemaks võib pidada emasigade ehk emiste elu.
Emis veedab terve imetamiseks ettenähtud aja metallvõrede vahel, kus puudub igasugune võimalus normaalseks kokkupuuteks oma järeltulijatega.
Praktikaid, mida emiste peal kasutatakse, peetakse loomade suhtes ühtedeks julmimateks. Elu kitsastes tingimustes betoonseinte vahel ei ole kellelegi kerge, ent võrreldes nuumsigadega ehk sigadega, keda kasvatatakse otse söögiks, on emiste elu kordades pikem ja veel palju piinarikkam.
Tänapäeva emise elu koosneb puurivõrede vahel puhkepausideta tiinustest, seemendamistest ja poegimistest. Suure osa oma õnnetust eksistentsist veedab emis nii kitsas puuris, et ei saa isegi ümber keerata. Poegadega kokkupuude toimub läbi metallvõre, mistõttu ei saa ei emis ega põrsad järgida oma instinkte, mis loomulikes tingimustes ema oma järeltulijatega nii tugevasti seovad.
Imeline ootus
Selleks, et emis jääks tiineks, pannakse ta väikeste võrede vahele, mida kutsutakse seemendussuluks ja kus hoitakse teda kuni kuu aega. Jah, lugesite õigesti – emis veedab kuu aega väikeste võrede vahel, kus ta ei saa liigutada ega ümber pöörata, ta peab elama iseenda väljaheidete sees. Ja seda ainult selleks, et teda oleks lihtne seemendada ehk kunstlikult viljastada. Farmerid põhjendavad seda sellega, et kui loom ringi ei liigu, on lihtne vahet teha, milline emis kus asub. Liikumisvõimaluse pakkumine tähendaks, et seakasvataja peaks emiseid kõrvalipikute järgi eristama, mida peetakse seatööstuses liiga suureks lisapingutuseks.
Emis on viljastamise perioodil kuni kuuks ajaks surutud piiravate võrede vahele vaid sel põhjusel, et sead ei vahetaks omavahel kohti ja farmeril oleks lihtne neil vahet teha ja neid seemendada.
Esimesed hetked koos
Umbes kaks nädalat enne arvatavat poegimist asetatakse emis emisepuuri põrsaste sündi ootama. Emisepuuri tingimused ei ole sugugi paremad kui seemendussulus.
Emis ootab liikumatult traatvõrede vahel oma põrsaste sündi umbes kaks nädalat.
Kui aeg kätte jõuab, sünnitab emis umbes 11 poega. Sigade emainstinkt on tugev ning emis soovib oma poegi näha, lakkuda ja tervitada. Paraku jääb ta aga kogu imetamisperioodiks kitsasse metallpuuri, nii et normaalne kokkupuude poegadega on täielikult välistatud.
Lisaks vaimsetele kannatustele tekitab ühes asendis lamamine emistele haavu ja lamatisi, pidevat valu ja meeleheidet. Ebamugavus, frustratsioon ja valu on sageli nii tugevad, et emised hakkavad enda pead vastu metallvõresid peksma ning neid närima. Samuti on tavaline, et emised proovivad meeleheitlikult ennast vastu puuri esiosa pressida, et nad ei peaks oma väljaheidete sees lamama.
Enne nädalaseks saamist lõigatakse põrsastel ära sabad ning võib toimuda ka kastreerimine. See hetk on emisele eriti raske, kuna protseduurid tehakse sealsamas emisepuuri kõrval ning põrsad karjuvad südantlõhestavalt ema abi järele, emisel on aga võimatu oma lapsi kaitsta.
Umbes nädalavanusel põrsal lõigatakse ilma igasuguse tuimestuseta ära saba.
Õudusunenägu algab uuesti
Põrsad võetakse ema puuri juurest harilikult ära 28 päeva vanuselt, mõnikord varem. Enamikest põrsastest saavad nuumsead, kelle eluiga on kuus kuud. Paar päeva pärast põrsastest võõrutamist pannakse emis tagasi kitsasse seemendussulgu, kus kogu õudusunenägu otsast peale algab.
Sead on loomult väga seltsivad loomad, kelle suhe oma järglastega normaalsetes tingimustes on kompleksne ja hoolitsev. Teadlased on avastanud üle 20 eri tähendusega häälitsuse, mida sead teineteisega suhtlemiseks kasutavad ning osadest ema häälitsustest saavad ka juba vastsündinud põrsad aru. Kas pole armas fakt, et imetavatel põrsaemadel on kombeks isegi oma lastele lausa laulda? Tööstusfarmis ei saa emis aga isegi oma poegade poole vaadata, pisemaid põrsaid soojendada ega kaitset pakkuda.
Sigadel on pikaajaline mälu ja kogu elu jooksul ei unusta emis ilmselt ühtegi pesakonda. Emise eluperiood on küll pikem kui nuumsigadel ning ulatub paari aastani, aga võime ainult ette kujutada, et ilmselt sooviksid nad surra varem.
Vanus: ~8-9 kuud Sugu: isane Suurus: väike/keskmine Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud
Tofik on rõõmus, maias ja ülemeelik kutsikas, kes vajab palju tegelemist. Tofik on ilmselt corgi ja taksi sugemetega kange sell, kes vajab tugeva iseloomuga pereliikmeid, kes oleksid valmis panustama aega tema treenimisele.
Ilmselt on Tofiku noorde ellu mahtunud nii mõnigi pelutav hetk, sest vahel on näha, kuidas ümbritsevad igapäevased asjad või esemed teda hirmutada võivad.
Tofikule meeldivad inimesed väga, kuigi mehi võib ta esialgu natuke peljata, aga enamasti möödub see kiiresti.
Kutsikale kohaselt sooviks Tofik kõike närida ning keelatud tegevustest eemale juhtimiseks naudib aju stimuleerivaid mänguasjadega (näiteks nuuskimis- või lakkumismatt või peidetud maiustega mänguasjad) tegelemist.
Täna hommikul andis loomade heaolu organisatsioon Nähtamatud Loomad Riigikogu esimehele Lauri Hussarile üle 34 582 allkirjaga rahvaalgatuse kanade puurispidamise keelustamiseks Eestis. Tegemist on suurima allkirjade arvuga rahvaalgatusega farmiloomade heaolu parandamiseks Eestis.
„34 582 inimese toetus näitab selgelt, et Eesti inimesed ootavad kanade puurispidamise lõpetamist ja loomade paremat kaitset seaduses,“ ütles Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering. „Kanade puurispidamise keeld on Eestis olnud arutelus juba aastaid ning vajalik eelnõu on valitsuses ootel. Nüüd on Riigikogul võimalus see kaua oodatud otsus lõpuni viia.“
Kanade puurispidamise keelustamist on arutatud Riigikogus ja ministeeriumites viimased kolm aastat ning kolm järjestikust põllumajandusministrit on oma ametiajal selle nimel töötanud. Eelnõu üleminekuajaga aastaks 2035 on seisnud valitsuse istungi ootejärjekorras alates 8. oktoobrist 2025.
„Kutsume Riigikogu liikmeid algatama eelnõu menetlust parlamendis, et lahendada pikalt arutatud loomade heaolu probleem lõpuks seadusemuudatusega. Avalik toetus on sellele väga tugev – kanapuuride keelustamist toetab 80% Eesti elanikest,“ lisas Mering.
Kanade puurispidamise keelustamist toetavad mitmed Eesti juhtivad loomateadlased, sh Aleksei Turovski, Mati Kaal, Marko Mägi ja Tuul Sepp, samuti paljud ornitoloogid ja loomaarstid. Eesti Loomakaitse Seltsi 2025. aasta rahvahääletusel valiti kanade puurispidamise keelustamise kampaania aasta loomasõbralikuks teoks.
Ühel tavalisel tööpäeval võib ka kõige väiksemasse talusse saabuda teade, mis muudab kõik: mõnel farmi linnul on tuvastatud linnugripp ja kogu kari tuleb hävitada. Sageli ei ole küsimus selles, et see konkreetne talu oma väikse linnukarjaga oleks just peamine murekoht. Kõikide lindude hukkamisega takistatakse linnugripi jõudmist suurtesse tööstusfarmidesse, mis on Eestis ülekaalukalt kõige levinum lindude pidamise viis nii munatootmises kui linnuliha puhul. Nii jõuab globaalne epideemia väga kiiresti ka kõige lokaalsemasse õue.
Eesti puurikanala
Linnugripp on haigus, mis kõlab paljudele võõra ja tehnilisena, kuid selle mõju ulatub otse meie toidulauale, maapiirkondade majandusse, rahvatervisesse. Linnugripi levik on otseses seoses ka loomade heaoluga. Viimaste aastate puhangud Eestis ja kogu Euroopas on näidanud, et kuigi viiruse toovad sageli rändlinnud, kujuneb haiguse tegelikuks kiirendiks ja levikusuurendajaks tänapäevane tööstuslik linnukasvatus.
Euroopa Liidus levib linnugripp praegu kiiremini kui kunagi varem. Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (ECDC) andmetel tuvastati ajavahemikus detsember 2024 – märts 2025 kokku 743 kõrge patogeensusega linnugripi juhtu 31 Euroopa riigis. Koos Euroopa Toiduohutusametiga on ECDC teatanud, et viirus on hakanud nakatama ka liike, kes varem olid sellele immuunsed ning kirjeldatud on kümneid mutatsioone, mida peetakse potentsiaalselt inimestele ülekanduvaks.
Alates 2021. aastast on maailmas hukatud umbes 300 miljonit farmides kasvatatavat lindu, et peatada viiruse levikut. Briti ajaleht The Guardian on nimetanud linnugrippi „unustatud epideemiaks“. See ei ole enam üksikute farmide probleem, vaid süsteemne kriis.
Lindude hukkamine linnugripi tõttu tööstusfarmis Suffolkis
Vaatame, miks just tööstuslik tootmismudel loob linnugripile ideaalse kasvulava, kuidas see mõjutab Eestit ning miks praegune poliitika jätab väikefarmid ebaproportsionaalselt haavatavamasse rolli.
Kuidas linnugripp levib?
Linnugripi viirus levib lindude omavahelise kontakti, väljaheidete, tolmu ja saastunud vee kaudu. Metslinnud on viiruse looduslik reservuaar, kuid pelgalt viiruse jõudmine kodulindude lähedusse ei selgita veel epideemiate ulatust.
Otsustavaks saab keskkond, kuhu viirus satub.
Kui ühes hoones peetakse tuhandeid või kümneid tuhandeid linde, kes on üksteisega tihedas kontaktis, on viirusel ideaalne võimalus kiiresti paljuneda, muteeruda ja levida.
Sellistes tingimustes võib üks nakatunud lind lühikese ajaga nakatada kogu karja. Selline on tööstusfarmide ülikõrge riskifaktor.
Miks on tööstusfarmid eriliselt haavatavad?
Tööstuslik linnukasvatus ühendab mitu riskitegurit ühte süsteemi:
Väga kõrge asustustihedus. Suur hulk linde on koondatud väikesele pinnale.
Räpased elutingimused. Broilerikasvandustes vahetatakse allapanu sageli alles siis, kui kümned tuhanded ühes farmihoones peetud linnud saadetakse tapamajja, mis tähendab, et nad elavad nädalaid oma väljaheidete ja mustuse sees.
Selektiivne aretus. Enamik broilereid on aretatud väga kiirelt kasvama, kuid samal ajal on lindude immuunsüsteem iga põlvkonnaga nõrgenenud.
Krooniline stress. Pidev müra, ebasobivad elutingimused, kunstlik valgus, suures loomade hulgas tähelepanuta jäävad vigastused, liikumispiirangud ja loomulikest käitumisviisidest ilmajätmine nõrgestavad lindude vastupanuvõimet.
Euroopa Toiduohutusamet on rõhutanud, et stress ja madal heaolu suurendavad loomade vastuvõtlikkust nakkushaigustele. Ometi elab suur osa Euroopa kanadest – hinnanguliselt kuni 95% broilerkanadest – endiselt väga kõrge asustustihedusega süsteemides.
Broilerkanade tööstusfarm
Sellistes tingimustes ei ole üllatav, et viirus mitte ainult ei levi kiiresti, vaid omandab läbi mutatsioonide ka uusi, potentsiaalselt ohtlikumaid omadusi.
Eesti kogemus: suurte farmide kaitseks piiratakse väikeste tegevust
Eestis on linnugripi puhangud toonud kaasa ulatuslikud kaitse- ja järelvalvetsoonid, mis hõlmavad nii suurtootjaid kui ka väikeseid kodukanapidajaid. Praktikas tähendab see, et ka väikesed talud peavad kehtestama ranged piirangud, lõpetama müügi isegi kui nakkuse allikas asub hoopis lähedalasuvas tööstuslikus tootmisüksuses.
Eesti linnukasvatus on tugevalt koondunud vähestesse suurtesse ettevõtetesse nii munatootmise kui broilerkasvatuste puhul.
Lõviosa Eesti linnukasvatusest on just tööstusfarmides. See tähendab, et üksik puhang sellises hiigelfarmis võib ohustada märkimisväärset osa kogu riigi tootmisest – ja samal ajal seada löögi alla kümned väiketalud, mis Eestis niigi keerulisemas seisus.
Laabi broilerifarm Eestis, Harjumaal
Suured süsteemid, väikesed kannatajad
Siin ilmneb struktuurne vastuolu.
Tööstusfarmid loovad suure osa süsteemsest epidemioloogilisest riskist: suur lindude asustustihedus, geneetiliselt ühtlane populatsioon. Samal ajal on neil rohkem ressursse bioohutuseks, kindlustuseks ja kriisijuhtimiseks.
Väikefarmidel on sageli vaid pere pikaajalise suure töö ja hoolega aretatud linnukari. Lisaks ka tihti paremad elutingimused, kuna vähema hulga loomade heaolu eest hoolitsemine ja neile liikumis- ja tegelusruumi tagamine on reaalselt võimalik, erinevalt suuremastaabilistest tööstusfarmidest. See tagab loomadele ka parema tervise. Kui kari hävitatakse, ei kata hüvitised tavaliselt tegelikku kahju ega taastumiseks kuluvat aega.
Paradoksaalsel kombel sünnib risk suures süsteemis, kuid kriisi hind väikefarmidele on ebaproportsionaalselt suur.
Linnugripp kui osa laiemast pandeemiariskist
Linnugripp ei ole erandlik nähtus. Uuringud näitavad, et umbes 75% uutest nakkushaigustest on zoonootilised – pärinevad loomadelt. Rohkem kui kolmandik uutest zoonootilistest haigustest on olnud seotud toidutootmisega. Täpsemalt siis tööstusliku toidutootmisega, mille riske ülal kirjeldasime.
Maailma Terviseorganisatsioon on oma uues pandeemialeppe eelnõus rõhutanud, et tulevaste pandeemiate ennetamine peab keskenduma nn „ülesvoolu põhjustele“ – sellele, mis toimub inimese, looma ja keskkonna kokkupuutepunktis.
Teisisõnu: kui me ei muuda tootmismudeleid, jääme reageerima tagajärgedele, mitte põhjustele.
Aeg poliitikamuutusteks
Kui tahame linnugripi kriisist päriselt õppida, ei piisa ainult ajutistest piirangutest ja karjade hävitamisest. Vajalikud on süsteemsed muutused. Tutvustame Nähtamatud Loomad ettepanekuid olukorra lahendamiseks:
Üleminek puurisüsteemidelt kõrgema heaoluga puurivabadele pidamislahendustele kogu Euroopas.
Selged ja ranged ülempiirid asustustihedusele kõigis linnukasvatussüsteemides.
Aeglasemalt kasvavate ja vastupidavamate kanatõugude kasutamine broilerikasvatuses.
Loomade heaolu standardite sidumine pandeemiate ennetamisega Euroopa Liidu õigusaktides.
Euroopa tasandil on eksperdid ja loomakaitseorganisatsioonid sama ühtse lahenduste plaani välja pakkunud.
Ilma selliste sammudeta jääb praegune mudel tootma uusi epideemiaid – mitte ainult linnugrippi, vaid ka tulevasi pandeemiaohtusid.
Lõpetuseks
Linnugripp ei ole juhuslik õnnetus. See on sümptom.
See näitab, mis juhtub, kui koondame elusolendid äärmusliku asustustihedusega süsteemidesse, surume tootmise maksimaalse efektiivsuse raamidesse ja loodame, et bioloogia sellele vastu ei hakka.
Kui Euroopa ja Eesti tahavad tõsiselt vähendada epideemiate riski, peame võtma vastu otsused, mis parandavad loomade heaolu, vähendavad loomade asustustihedust ja muudavad tööstusliku loomakasvatuse struktuuri.
Ilma nende poliitikamuutusteta ei ole küsimus selles, kas järgmine kriis tuleb – vaid millal.
Viited ja allikad
European Centre for Disease Prevention and Control (ECDC). Avian influenza surveillance data, 2024–2025.
European Food Safety Authority (EFSA). Avian influenza overview and welfare-related risk factors.
World Health Organization (WHO). Draft Pandemic Agreement and One Health approach.
FAO. Approaches to controlling avian influenza in poultry production systems.
Gilbert, M. et al. (2017). Epidemiology of highly pathogenic avian influenza in industrial poultry systems. PNAS.
Jones, K.E. et al. (2008). Global trends in emerging infectious diseases. Nature.
Nähtamatud Loomad saatis peaminister Kristen Michalile jõulutervituse video, kus erinevad Eesti inimesed jagavad oma suurimat jõulusoovi, milleks on kanade puurispidamise seadusega keelustamine.
Videotervituses astub üles mitukümmend inimest erinevatelt elualadelt üle Eestimaa. Oma sõnumi edastavad 90-aastane härra ning 32-aastane jurist, 25-aastane tarkvaraarendaja ja 39-aastane ettevõtja, 52-aastane muuseumidirektor ning paljud teised.
“Jõulutervitus sümboliseerib seda, et loomade heaolu on Eesti inimesi ühendav väärtus, sõltumata vanusest, päritolust või eluvaldkonnast,” kommenteeris Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering.
Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et 78% Eesti inimestest soovib, et kanu ei peetaks kitsastes traatpuurides.
Kanade puurispidamise seadusega keelustamine kerkis teravalt aktuaalseks teemaks 2023. sügisel, kui avalikkuseni jõudsid õõvatekitavad kaadrid kõigist Eesti suurimatest puurikanalatest. Kaadritel oli näha ekstreemset ruumipuudust, vigastusi, kannibalismi, elusate kanade vahel surnud linde ja palju muud, mida puurikanalad tarbijate eest kiivalt varjanud.
“Puurid paistavad silma oma täesti ebaloomulike elutingimuste poolest, kus kanad ei saa terve elu vältel isegi sirutada oma tiibu, kuna ühe kana jaoks on vaid A4 paberi jagu ruumi,” lisas Mering.
Eesti on ülejäänud Euroopast puuridest loobumisel kõvasti maha jäänud. Eesti munatootjad peavad 78% kanadest puurides, Euroopas on see näitaja langenud juba 38 protsendini.
Seaduseelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks jõudis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist valitsusse juba 8. oktoobril, kuid Kristen Michal pole tänaseni eelnõud valitsuse istungile võtnud, et see Riigikokku saata. Eelnõu on läbinud kaks ministeeriumidevahelist kooskõlastusringi ja on ka koalitsioonileppes teemana kirjas. Ka regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras toetab seadusemuudatust loomaheaolu parandamiseks munatootmises.
Petitsioon kanapuuride keelu toeks on kogunud pea 28 000 allkirja.
Tänavu detsembris avaneb erakordne võimalus teha loomade heaks midagi erilist. Suurannetaja kahekordistab püsiannetuse esimese makse, mis Nähtamatutele Loomadele enne selle aasta lõppu vormistatakse. See tähendab, et kui hakkad nüüd vähemalt 15-eurose panusega Nähtamatute Loomade püsiannetajaks, siis laekub detsembris loomadele 30 eurot ehk Sinu valitud püsiannetuse summa kahekordistub ja on seega loomade aitamiseks topeltmõjuga!
Tänavuse annetuskampaania keskmes on unistus sellest, et iga lind Eestis saaks sirutada oma tiibu. Hetkel elab Eestis 76% munakanadest kitsastes traatpuurides, kus igale linnule on ette nähtud vaid ca A4 paberi jagu ruumi. Selleks, et need enam kui pool miljonit munakana saaksid elada elamisväärset elu, on eesmärgiks lõpetada kanade puurispidamine Eestis ning see suur eesmärk on praegu lähemal kui kunagi varem!
Eesti loomasõprade kogukond on suutnud kanade puurispidamise teema viia poliitikute lauale. See pole olnud lihtne tee, aga üheskoos oleme tõestanud, et hoolivus ja ühine tahe võivad maailma muuta. Sinusugustel loomasõpradel on võtmeroll selles, et see suur muutus saaks teoks – kui nüüd endast parima anname ja ühise pingutusega ülitugeva kampaania läbi viime, on väga suur tõenäosus, et 2026 saame Eestis kanade puurispidamise keelustatud.
Liikumine farmiloomade kaitseks Eestis on viimastel aastatel saanud tugevamaks kui iial varem, et võidelda selliste õuduste lõpetamise eest. Nii suure muudatuse nagu kanade puurispidamise keelustamise tõhusaks elluviimiseks peab tegutsema mitmel rindel, et muutust eest vedada. Nähtamatute Loomade tegevused ulatuvad otsesest suhtlusest poliitikutega kuni meediatööni ning kampaaniateni, mis mõjutavad tarbijate ja ettevõtete otsuseid.
Püsiannetused on loomade jaoks kõige otsustavama tähtsusega, sest annavad võimaluse planeerida mõjusaid kampaaniaid ette ning vajadusel kiiresti reageerida tööstuse ootamatutele rünnakutele. Uuel aastal tuleb kanade puurispidamise keelustamiseks teha suuri samme. Tänu püsiannetustele saame hoida kanade kannatusi avalikus pildis, teha koostööd ekspertidega, korraldada meeleavaldusi ja teisi üritusi ning hoida teemat suurelt avalikkuse huviorbiidis. Kõik see on hädavajalik, et jõuda selleni, et kanad ei peaks enam puurides piinlema.
Need on suured sammud, kuid neid ei astuta kunagi üksi. Sina oled see, kes aitab need sammud reaalsuseks muuta. Püsiannetajaks hakkamine ei ole väike heategu – see on üks imeline tegu, et väljendada oma hoolivust ja kaitsta nõrgemaid.
Iga loom, kes tööstusfarmide kõledate puuritrellide ja betoonist põrandate külmusesse on sunnitud, väärib meie tähelepanu ja tegutsemist. Nüüd oleme suure muutuse lävepakul, et aidata sajad tuhanded kannatavad linnud puuridest välja. See on suur eesmärk, kuid teame, et koos Sinuga on see võimalik.
Sinu annetus ei ole lihtsalt rahaline panus. See on märk sellest, et soovid näha maailma, kus loomadel on parem elu ja kus Sinu teod muudavad tõeliselt midagi paremaks.
Hakates püsiannetajaks kuni 4. jaanuarini 2026 kahekordistab lahke suurannetaja Su annetuse. See on Sinu imeline pühadeaja võimalus elada parima iseendana ja toetada neid, kes meie abi kaugetes varjatud ja kõledates tööstusfarmides piineldes tohutult vajavad.
Fotod: Valitsuse ees toimus suur meeleavaldus kanapuuride keelu toetuseks
Täna korraldas loomade heaolu organisatsioon Nähtamatud Loomad Stenbocki maja ees meeleavalduse loomade heaolu ja kanapuuride keelu toetuseks. Üritusel osales üle saja inimese. Sõnavõttudega osalesid kirjanik Hasso Krull, sotsioloog Juhan Kivirähk ning Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering.
“Tänase meeleavalduse eesmärk oli anda peaministrile märku, et käputäie loomatööstuse lobistide asemel võiks kuulata hoopis oma rahvast ja saata Riigikokku edasi eelnõu, et päriselt lõpetada kanade piinamine kitsastes puurides,” kommenteeris Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering. “Peaministri eilsest sõnavõtust Riigikogu infotunnis nägime, et ta teab, et loomade heaolu väärib hindamist, kuid sellevõrra segasemaks jäi tolmu üles kloppimine, miks ta seadusemuudatust Riigikokku ei saada, et kriitiline probleem päriselt lahendada,” lisas Mering.
Kirjanik Hasso Krull rõhutas oma sõnavõtus loomade kaitsmise vajalikkust. “Tänasel üritusel taotleme vabadust ka neile, kes ise enda kaitseks välja astuda ei saa,” sõnas Krull. Juhan Kivirähk tõi välja, et seadusemuudatus on see, mis neid kohutavates elutingimustes loomi päriselt aitab: “Oleme näinud varemgi neid vabatahtlikke kokkuleppeid, mis tegelikult vett ei pea. Loomade heaolu tagamiseks on vaja kanade puurispidamine seadusega keelustada,” ütles Kivirähk.
Kanade puurispidamise keelustamisele on avaldanud toetust juhtivad loomateadlased Eestis – Aleksei Turovski, Mati Kaal, Marko Mägi, Tuul Sepp ning suur hulk ornitolooge ja loomaarste. Sel nädalal otsustas ka TV3 saate “Su nägu kõlab tuttavalt” võitja Alika annetada saate võidu 10 000€ MTÜle Nähtamatud Loomad kanade puurispidamise keelu kampaania toetuseks.
Homme kl 9.45 korraldab Nähtamatud Loomad meeleavalduse Stenbocki ees kanapuuride keelu eelnõu toetuseks
Homme, neljapäeval kl 9.45 – 10.15 korraldab loomade heaolu organisatsioon Nähtamatud Loomad Stenbocki maja ees meeleavalduse kanade puurispidamise keelustamise toetuseks.
Loomakaitseseaduse muudatuse eelnõu kanapuuride keeluks jõudis regionaal- ja põllumajandusministeeriumist Vabariigi Valitsuse lauale juba 8. oktoobril, kuid senini pole peaminister seda valitsuse istungi päevakorda lisanud, et see edasi Riigikokku saata.
“Oleme nördinud peaministri venitamisest ja seetõttu loomade kohutavate elutingimuste jätkumisest,” kommenteeris Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering. “See eelnõu on suurima avaliku toetusega loomade heaolu algatus, mis on lisaks läbinud kaks ministeeriumidevahelist kooskõlastusringi ning on punktina ka koalitsioonileppes kirjas. Jääb mõistmatuks, mida valitsusel veel kinnitusena vaja on, et eelnõu Riigikokku saata” lisas Mering.
Meeleavaldus toimub valitsuse istungi eel ja ajal, et näidata peaministrile Eesti inimeste ootust kanapuuride keeluks. Avaliku arvamuse uuringute järgi toetab 80% Eesti elanikest seadusemuudatust, mis keelustaks munakanade puurispidamise.
Algatus kanapuuride keeluks sai avapaugu 2023. aastal, mil “Pealtnägija” avaldas salaja filmitud šokeerivad kaadrid kolmest Eesti suurimast puurikanalast, mis katavad ca 95% puurimunade tootmisest. Selle tagajärjel avaldatud petitsioon kogus lühikese ajaga 21 421 digiallkirja ja jõudis Riigikokku jaanuaris 2024. Esialgu pakkus Nähtamatud Loomad Tartu Ülikooli RAKE mõjuanalüüsile tuginedes üleminekuajaks neli aastat, kuid munatootjad väljendasid poliitikutele pikema perioodi soovi ning eelnõusse on lisatud 10 aastat toojatele muudatusega kohanemiseks.
Meeleavaldusel võtavad sõna prominentsed loomade heaolu toetajad.
LISAINFO:
Kristina Mering MTÜ Nähtamatud Loomad tegevjuht 5302 6886 kristina.mering@nahtamatudloomad.ee
Nähtamatud Loomad esitas valitsusele ametliku pöördumise kanapuuride keelu eelnõu Riigikokku saatmiseks
MTÜ Nähtamatud Loomad esitas täna valitsusele ja Riigikogu maaelukomisjonile ametliku pöördumise, et kanade puurispidamise keelustamise eelnõu valitsusest Riigikokku saadetaks.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium saatis eelnõu Vabariigi valitsusse 8. oktoobril, kuid tänaseni pole seda valitsuse istungi päevakorda lisatud. Loomade heaolu organisatsioon Nähtamatud Loomad, mis kogus 21 421 digiallkirja kanapuuride keelu toetuseks, on nördinud valitsuse tegevusetusest loomade heaolu tagamisel toidutootmises.
Eesti puurikanala
“Kanade puurispidamise keelustamine on suurima avalikkuse toetusega loomade heaolu algatus, seega on arusaamatu, miks valitsus eelnõu Riigikokku jõudmist takistab. Eelnõu on läbinud edukalt kaks ministeeriumidevahelist kooskõlastusringi, kus praeguse valitsuse liikmed on andnud rohelise tule. Lisaks on see ka koalitsioonileppes punktina kirjas. Hetkel ei ole me saanud vastust, miks peaminister enda valitsuse kooskõlastatud eelnõud ja koalitsioonileppe punkti eirab, seega koostasime ametliku pöördumise, millele ootame vastust,” kommenteeris Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering.
Kanade puurispidamise keelustamisele on avaldanud toetust juhtivad loomateadlased Eestis – Aleksei Turovski, Mati Kaal, Marko Mägi, Tuul Sepp ning suur hulk ornitolooge ja loomaarste. Muuhulgas valiti kanade puurispidamise keelustamise kampaania ka Eesti Loomakaitse Seltsi rahvahääletusel ka aasta loomasõbralikuks teoks.
MTÜ Nähtamatud Loomad ametlik pöördumine Eesti Vabariigi valitsuse ja Riigikogu maaelukomisjoni poole kanade puurispidamise keelustamise toetuseks
4.12.2025
Eesti liigub üha enam vastutustundliku ettevõtluse ning keskkonna ja nõrgemate kaitse tugevdamise suunas. See tähendab muu hulgas süsteemseid samme, millega vähendatakse ebavajalikke kannatusi loomadele ning toetatakse jätkusuutlikku ja eetilist toidutootmist. Üheks oluliseks suunaks on siinkohal kõrgema heaoluga munatootmise arendamine ja puurispidamisel baseeruva tootmisviisi lõpetamine.
Lähtume põhimõttest, et toidutootmises kasutatavatel loomadel peab olema võimalus elada neile loomuomastes tingimustes ning et neile ei tohi põhjustada põhjendamatuid kannatusi. Võttes arvesse kanade vabapidamissüsteemides toodetud munade kasvavaid tarbimistrende, lähiriikide üleminekut vabapidamisele, kanade puurispidamise keeldu toetavat avalikku arvamust, leiame, et Eestil on strateegiliselt mõistlik luua õiguslik raamistik kanade puurispidamise keelustamiseks ja minna üle munatootmisele vabapidamissüsteemides.
Miks tuleks kanade puurispidamine keelustada?
Rahvusvaheline praktika ja maine
Mitmes Euroopa riigis (Austrias, Tšehhis, Saksamaal, Šveitsis, Sloveenias, Luksemburgis ja Taanis) on kanade puurispidamine juba seadusega keelatud. Ka Lätis ja Norras käib sama seadusemuudatuse arutelu. See näitab selget suundumust, et väga piiravad pidamissüsteemid ei vasta enam ühiskonna ootustele ega teaduspõhistele heaolunõuetele.
Eesti soovib olla osa vastutustundliku ja kõrge heaolustandardiga Euroopa toidutootmise ruumist. Puurispidamisest loobumine tugevdaks Eesti kui kaasaegse ja eetilise toidutootja mainet nii kodu- kui välisturgudel.
Eesti erandlikult kõrge puurikanade osakaal
Kui paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides toimub munatootmine üha suuremal määral vabapidamissüsteemides, siis Eestis on puurikanade osakaal Euroopa keskmisest oluliselt kõrgem – hinnanguliselt ligikaudu kahekordne.
See tähendab, et Eesti tootmismudel on ajale jalgu jäänud ning riskib tulevikus kaotada turupositsiooni, kui ettevõtted ja tarbijad liiguvad järjest enam puurivabade toodete poole.
Olemasolevad alternatiivid ja tootmisvõimekus
Puurispidamisele on olemas toimivad alternatiivid – erinevad vabapidamissüsteemid, mis võimaldavad kanadel liikumisvabadust, loomuomaseid käitumisviise ning paremat tervist.
Teiste riikide kogemus näitab, et üleminek kõrgema heaoluga pidamisviisidele on teostatav ning ei kahjusta sektorit pikaajaliselt, vaid aitab sel kohaneda uute turutingimustega.
Mõju tarbijahinnale ja sotsiaalne õiglustunne
Analüüsid näitavad, et puurisüsteemidest loobumine ei põhjusta munade hinna märkimisväärset tõusu. Õrrekanamunad maksavad praegu ligikaudu 10% rohkem kui puurikanamunad, mis on enamikule tarbijatest jõukohane hinnavahe.
Tarbijate hoiakud ja väärtused on kiiresti muutumas – üha rohkem inimesi on valmis maksma väikese lisatasu eest, et olla kindel, et nende tarbitud toit on toodetud loomade heaolu arvestades. See tugevdab ka usaldust toidutootjate suhtes.
Tarbimistrendid ja ettevõtete otsused
Tarbijad eelistavad üha sagedamini vabapidamises toodetud mune. See ei ole üksik trend, vaid laiem liikumine, mis väljendub nii jaeketis pakutavate toodete valikus kui ka avalikes aruteludes.
Sajad rahvusvahelised ja kohalikud toidusektori ettevõtted on võtnud selge kohustuse loobuda lähiaastatel täielikult puurikanamunade kasutamisest. See tähendab, et puurikanamunade nõudlus väheneb paratamatult ning puurisüsteemides toodetud munade turustamine muutub üha keerulisemaks.
Konkurentsivõime ja majanduslik prognoositavus
Puurikanalate keelustamine looks ettevõtjatele selge ja pikaajalise raamistiku, mille põhjal planeerida investeeringuid vabapidamissüsteemidesse. Selge poliitiline suund vähendaks ebakindlust, soodustaks õigeaegset üleminekut ning aitaks vältida olukorda, kus tootjad jäävad ooterežiimi ja kaotavad konkurentsivõime.
Puurispidamisest loobumine suurendaks vastutustundlikult toodetud munade kättesaadavust siseriiklikul turul ning toetaks Eesti tootjate positsiooni nii jae- kui äriklientide (nt toitlustus, tööstus) eelistustes.
Lindude heaolu ja teaduspõhine hinnang
Kanade heaolu ei ole puurisüsteemis tagatud. Kanadele on loomuomane pinnase kraapimine, toidu otsimine, liivavannide võtmine ning kõrgemal magamine. Puurides ei ole neil võimalik neid käitumisviise väljendada – ruumipuudus, piiratud liikumine ja keskkonna vaesus põhjustavad tõsiseid heaoluprobleeme.
Euroopa loomade heaolu teadlased on korduvalt rõhutanud, et puurisüsteemides ei ole lindude heaolu võimalik tagada piisaval tasemel. See tähendab, et puurispidamine on vastuolus nii tänapäevaste teaduslike teadmiste kui ka ühiskondlike ootustega.
Avalik arvamus ja demokraatlik legitiimsus
Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et märkimisväärne enamus Eesti elanikest (78%, Norstat 2023) toetab kanade puurispidamise keelustamist.
Puurispidamisest loobumine oleks seega kooskõlas elanikkonna väärtuste ja ootustega ning suurendaks usaldust riigi poliitikakujundajate ja seadusandlike otsuste vastu.
Ülemineku teostatavus ja ajakava
10-aastane üleminek vabapidamissüsteemidele on Eesti farmipidajatele realistlik ja jõukohane, eriti juhul, kui riik annab õigeaegse signaali ning vajaduse korral toetab üleminekut sihitud meetmetega (nt investeeringutoetused, nõustamine).
Selgelt määratletud üleminekuperiood võimaldab tootjatel oma äriplaane kohandada, jaotada investeeringud ajas ning vältida järske ja ootamatuid kulusid.
Kokkuvõte
Kanade puurispidamise keelustamine ja üleminek munatootmisele vabapidamissüsteemides on Eestile nii eetiliselt, majanduslikult kui ka strateegiliselt põhjendatud samm. See aitab:
vähendada loomade ebavajalikke kannatusi ja tagada teaduspõhisele heaolule vastavad tingimused;
hoida ja tugevdada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet muutuvas turuolukorras;
vastata tarbijate ja ettevõtete kasvavatele ootustele vastutustundliku toidutootmise osas;
viia Eesti toidutootmise kooskõlla Euroopa suundumuste ja avaliku arvamusega.
Sel põhjusel on otstarbekas saata loomakaitseseaduse muudatuse eelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks Riigikokku, et Eestis oleks õiguslik raamistik, mille eesmärk on munakanade puurispidamisest loobumine ning üleminek vabapidamissüsteemidele selge ajakava ja toetavate meetmetega.
Kanade puurispidamise keelustamise eelnõu peab saama Valitsuselt heakskiidu, et liikuda edasi Riigikokku.
Loomatööstuse lobistid avaldavad peaministrile tugevat survet ja Kristen Michal hoiab eelnõu Valitsuses kinni ja ei saada edasi.
Kristen Michal ja tema lähikondlased on loomasõpradelt saanud juba üle 1000 kirja. Kõik kirjad seisavad selle eest, et kanad pääseksid puuridest. Otsustajad survestavad Nähtamatuid Loomi seda üleskutset lõpetama. See näitab, et kirjadel on tugev mõju.
Kirjuta ka Sina ja anna Michalile teada, et Sina oled inimene, kes hoolib loomadest. Tee oma hääl kuuldavaks, et loomatööstuse huvid ei sõidaks üle 80% Eesti inimeste tahtest, kes soovivad kanapuuride keelustamist.
Kellele kiri saata?
Pane oma kirjasaajaks Kristen Michal ning CC reale lisa tema lähikondsed, et ka nemad oleksid kursis, kui palju kirju Michal saab.
Lisaks pane kirja pimekoopia ka Nähtamatute Loomade aadressile, et saaksime järge pidada, kui palju kirju Kristen Michalile saadetud on.
to: kristen.michal@riigikantselei.ee cc: keit.kasemets@riigikantselei.ee, risto.kaljurand@riigikantselei.ee, riigikantselei@riigikantselei.ee bcc: kiri@nahtamatudloomad.ee
Instruktsioonid kirjutamiseks
Sinu kiri ei pea olema pikk ja keeruline. Piisab vaid sellest, et tood oma sõnadega välja, et kanapuurid peaksid olema keelustatud. Poliitikud peavad kuulama rahva tahet.
Näiteid saadetud kirjadest
Siin on mõned näited kirjadest, mis Michal juba saanud on. Ära palun kopeeri neid kirju, vaid kirjuta oma sõnadega, miks puurid peaksid olema keelustatud. Nii teab Kristen Michal, et iga kirja taga on päris loomadest hoolib inimene. Just Sinu arvamus on see, mis loeb.
Jaanuse kiri Kristen Michalile loomade kaitseksNavitrolla kiri Kristen Michalile loomade kaitseksKristo kiri Kristen Michalile loomade kaitseks
Kristen Michal ja tema lähikondsed on saanud Eesti inimestelt juba üle tuhande kirja, et kanapuurid keelustada
Eesti puurikanala
Kanade puurispidamise seadusemuudatust on menetletud varsti kaks aastat. Tänaseks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium saatnud kanapuuride eelnõu valitsusse ning järgmise sammuna peaks valitsus selle Riigikokku arutamiseks edastama.
Teema on ka käesoleva valitsuse koalitsioonileppes ning eelnõu on läbinud juba kaks ministeeriumidevahelist kooskõlastusringi. Eelnõu sätestab munatootjatele üleminekuks 10 aastat.
“Tänaseks on aga peaminister otsustanud loomade heaolu toetamisest taganeda ja pole endiselt loomakaitseseaduse muudatust Riigikokku saatnud, olgugi, et avalik huvi teema vastu on suur ja 80% Eesti elanikest toetab kanade puurispidamise keelustamist,” sõnas Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering. “Kristen Michalile ja ta lähikondlastele on tänaseks kokku üle tuhande kirja saadetud, palvega jätkata seadusemuudatuse menetlust, mis päästaks 600 000 lindu kõige piinarikkamatest elutingimustest,” lisas Mering.
Nähtamatud Loomad esitas Riigikogule 21 421 digiallkirjaga petitsiooni kanade puurispidamise keelustamiseks ja nende heaolu parandamiseks 2024. aasta jaanuaris. Tänaseks on uuel petitsioonil juba lausa üle 26 000 allkirja loomade heaolu hindavatelt inimestelt.
“Peaministri otsus loomade heaolu mitte parandada on ebaloogiline. Toetus eelnõule on suur ja aitaks Eesti ülejäänud Euroopale järgi, kus puuridest loobumine juba palju kiiremas tempos käimas. Eesti on Euroopa Liidus tipus kanade puurispidamise osas ja see on väga kriitiline loomade heaolu probleem,” lisas Mering.
Kristen Michalile ja ta lähikondlastele on kirjad saatnud ka Andrus Kivirähk, Aleksei Turovski, Mati Kaal, Juhan Kivirähk ja paljud teised, kes ei toeta loomade julma kohtlemist ja soovivad eelnõu Riigikokku saatmist.
Sotsioloog Juhan Kivirähk kirjutab peaministri büroole saadetud kirjas: “Valitsus on kahtlemata õigel teel, kui majanduslangusest välja tulekuks püütakse rohkem kuulata ettevõtjate nõu ning vähendada ettevõtlusvabadust tarbetult kitsendavaid piiranguid. Kuid plaan keelata kanade puurispidamine ei ole mõttetu bürokraatia, vaid väärtusotsustus, kus ei tohiks kõlama jääda üksnes puurikanade mune tootvate ettevõtjate arvamus. Ühiskonnal on teistsugused ootused ning Eestis tegutseb juba praegu mitmeid munatootjad, kes kasutavad teistsuguseid meetodeid – õrrekanade pidamist või kanade vabapidamist. Kui nemad saavad, miks siis teised ei saa? Pealegi on kavandatavas regulatsioonis puuridest loobumiseks ette nähtud üleminekuperiood kuni 2035. aastani. Pidada kanu puurides, kus iga kana jaoks on ruumi vaid A4 suuruse paberilehe jagu, on lihtsalt ebamoraalne. Sellest annavad tunnistust õudu tekitavad reportaažid puurikanalatest,” võtab Kivirähk teema kokku.
