Europarlament astus sammu lähemale loomade puurispidamise lõpetamisele ELis

10. juuni Euroopa Parlamendi istungil hääletas EP algatuse toetuseks, mis lõpetaks loomade puurispidamise Euroopa Liidu liikmesriikideks ja soodustaks ülemineku puurivabale loomakasvatusele.

558 Europarlamendi saadikut hääletasid resolutsiooni poolt, 37 oli vastu ning 58 jättis hääletamata.

Euroopa Parlament arutas seda teemat tänu eelmisel aastal esitatud rahvaalgatusele “End the Cage Age” (Lõpp puuriajastule), mis kogus üle Euroopa Liidu üle 1.4 miljoni toetusallkirja ja mille jaoks ka Nähtamatud Loomad üle Eesti infolaudadel ja veebi vahendusel Eestis toetust kogus.

Algatuse eesmärgiks on paluda Euroopa Komisjonil uuendada direktiivi 98/58/EC, mis puudutab farmiloomade pidamistingimusi ning lõpetada loomade kitsastes traatpuurides pidamise lubamise näiteks kanade, jäneste, vuttide, hanede, partide ja teiste loomade puhul. Muuhulgas kutsub algatus üles lõpetama ka julmade emisesulgude kasutamist, kus emased sead poole aastast kinniselt veedavad, ilma võimaluseta end ümber pöörata. Kui resolutsioon vastu võetakse, lõppeks puuriajastu Euroopa Liidus aastal 2027.

Parlamendi istungil nõustuti, et need julmad loomade kohtlemise praktikad tuleb üleminekuajaga lõpetada. Euroopa Liidus peetakse praegu puurisüsteemides üle 300 miljoni looma ja linnu. Lisaks arutasid MEPid, kuidas ELi-sisesel turul edaspidi märgistada puurivabu tooteid ja garanteerida, et ka imporditud kaup vastaks heaolunõuetele. Olulise teemana toodi välja ka põhjalike ja adekvaatsete toetus- ja kompensatsioonimehhanismide rakendamist, et aidata loomakasvatajatel teha tõhus üleminek loomasõbralikematele kasvatusviisidele, mis ei hõlma kitsaid traatpuure.

Ühe teemana toodi istungil välja ka foie gras ehk hanede või partide rasvamaksapasteedi tootmine, mis juba paljudes liikmesriikides on keelustatud ning mille jaoks linde metalltoruga sundsöödetakse ja nende keha suuruses puuris kinni hoitakse.

Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski on ka varasematel istungitel rõhutanud, et Komisjon plaanib algatusega põhjalikult tööd teha ja loomade heaolu jaoks tulemusi tuua.

Järgmised sammud algatuse menetlemises kuulutatakse Euroopa Komisjoni poolt välja 30. juunil.

Nähtamatud Loomad tervitab soojalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni samme, et lõpetada puurispidamine loomakasvatuses. “Oleme viimased aastad tegutsenud intensiivselt kanade puurispidamise lõpetamise nimel Eestis ja olgugi, et oleme saavutanud olulisi tulemusi, on tööd veel väga palju, sest 82% Eestis kasvatatavatest munakanades peetakse traatpuuris, kus ühe linnu kohta on ca A4 jagu ruumi. ELi-ülene direktiiv päästaks liikmesriikides üle 300 000 miljoni looma halbadest elutingimustest,” kommenteeris Nähtamatute Loomade president Kristina Mering.

KÜSK toetab Nähtamatuid Loomi

Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) on tulnud vabaühendustele appi, et aidata neil saavutada selgemat ja suuremat mõju ühiskonnas. Nähtamatute Loomadele eraldati AH20 projekti raames toetust summas 18 076,15€, et aidata meil saavutada organisatsiooni kommunikatsioonivaldkonnas uus arengutase. Tänu toetusele on meil võimalik luua süsteem, kus kommunikatsioonitiim ja selle töökorraldus on efektiivsuse põhimõttel struktureeritud, tiim on hästi juhitud ja kõrgelt motiveeritud, mis tagab Nähtamatute Loomade kommunikatsiooniaparaadi vajaduspõhiselt suurema ja kvaliteetsema jõudluse.

Aitäh, KÜSK!

Kristina Mering: loomakasvatuse tulevik on suure heaoluga väiketootmine

Loomade heaolu on huvitav valdkond. Ühelt poolt toob see inimesi kokku ja on ühendav väärtus, sest me kõik hoolime loomadest ja ei taha, et neid halvasti koheldaks. Teisalt võime vahel näha, kuidas erinevad suhtumised, kuidas täpselt loomadest hoolima peaks, võivad inimesi ka lahkarvamuste ja polariseerumiseni viia, kirjutab Kristina Mering.

Hea meel on tõdeda, et riigikogu karusloomafarmide keelustamise otsus tõi avaliku arvamuse uuringute põhjal lõviosa Eesti elanikest selle loomade kannatuse lõpetamise poolt kokku – Kantar Emori märtsi andmetel arvas 75 protsenti Eesti elanikest, et karusloomafarmid ei peaks lubatud olema.

Ka riigikogu liikmete hulgas on keelustamise eelnõu toetajaid kõigist fraktsioonidest. Loomade heaolu väärtustamine selles teemas ei sõltu erakondlikust kuuluvusest või poliitilisest maailmavaatest.

Loomakaitseorganisatsiooni eestvedajana on olnud tänutunnet tekitav näha karusloomafarmides toimuva suhtes üha suuremat ühiskondlikku seisukohavõttu ja loomade kannatuste mittetoetamist. Eesti areneb meie kõigi silme all üha hoolivamaks. Küll aga mõistan samal ajal hästi ka sellega kaasnenud poleemikat ja küsimusi, et mis saab edasi.

Uute teemade lävepakul

Oleme ühiskonnana uute teemade lävepakul. Saame väärtuspõhiselt aru, et loomi tuleb hästi kohelda. Samal ajal tähendab see teatud ebamugavaid vestlusi ja karmile tõele otsa vaatamist, et osad kunagi ammu langetatud otsused ei ole olnud kooskõlas loomade heaolu hindava väärtusega, nagu näiteks karusloomafarmide tegevus.

Asjaolu, et hakkasime rääkima karusloomafarmide näitel loomakasvatusest läbi loomade heaolu väärtustamise vaatevinkli, on avanud vestluse ka teiste farmiloomade kohtlemise küsimusteks.

Mõnel juhul on see küsimus väikse hirmuga küsitud, et kas nüüd ei tohi varsti enam üldse loomi kasvatada ja mõnel juhul õigustatud laiendusena, et kui me ühtede loomade kitsas traatpuuris pidamist ei toeta, siis miks näiteks kanade ca A4 suurusel pinnal traatpuuris pidamine meid ei häiri.

Samal ajal on intensiivfarmide loomakasvatajad hakanud muret tundma, kas nende valdkonna status quo on löögi alla sattumas ja tavapraktikad ei saa jätkuda.

Kui lugeda ERR-i portaalis ilmunud Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liikme Kerli Atsi kommentaari, siis tal on kindlasti õigus selles osas, et loomade vabalt karjatamine on tugevas languses ja see on murekoht nii loomade heaolu kui ka talupidajate perspektiivist. See oleks kasulik talupidajatele, loomade heaolule, aitaks vähendada keskkonnajalajälge ning parandada meie tarbimisharjumusi, kui Eesti liiguks väiketootmise mudeli poole.

Mida Atsi artikli mõttearendusele veel aga tugevalt lisada sooviks, on analüüs Eesti loomakasvatuse hetkeolukorrast.

Ma toetan lähenemist, et Eestis peab olema kättesaadav väiketootmise toodang, kus loomad on kõrge heaoluga ja heades tingimustes. Loomi tuleb kohelda humaanselt, kui me ühiskonnas sõltume nende toodangust toidulaua jaoks.

Paraku praegust liha- ja piimatootmist vaadates on väikekasvatus sealiha ja piima puhul peaaegu olematu valdkond – sisuliselt kogu toodang pärineb tööstuslikest suurfarmidest, intensiivsest loomakasvatusest, kus loomade heaolu suhtes madala hinna jaoks kompromisse tehakse. Halvemad elutingimused väljenduvad näiteks vähemas liikumisruumis ja puudulikes tegevusvõimalustes. 

Me loome tarbijatele potentsiaalselt eksitava narratiivi, kui räägime kohalikust loomakasvatusest viisil, mis jätab mulje, nagu olekski tegu vaid väikekasvatuste ja peretaludega. See on ideaal, mille nimel tuleb veel palju vaeva näha, aga millest oleme Eestis veel kahjuks kaugel.

Kui vaatame Eesti seakasvatuse hetkeseisu, siis sigade Aafrika katk sõi sisuliselt välja väikekasvatuse ja alles jäid vaid hiiglaslikud tööstuslikud seafarmid. Sealiha on Eestis populaarsuselt kõige levinum lihaliik, kuid olen üsna kindel, et ka suurimad sealihasõbrad väärtuspõhiselt ei toeta seda viisi, kuidas intensiivkasvatuses neid tarku olendeid peetakse.

Osalesin eelmisel aastal seakasvatuse infopäeval, kus arutati muuhulgas sigade vajadusi ja murekohti praeguses seakasvatuses. Põllumajandus- ja toiduameti esindajad, kes olid selleks hetkeks teinud põhjalikud külaskäigud valdavasse ossa Eesti seafarmidest, tõid murekohana välja loomade pidamistingimustes liigset loomade arvu seasulus, laialt levinud põrsaste tuimestuseta sabade lõikamist ja sigade tegevusvõimaluste puudumist paljudes farmides.

Põrsaste sabade lõikamise lõpetamine hakkab lähiajal kindlasti rohkem ka meedia vahendusel tähelepanu saama, sest see on julm praktika, mida tarbijad ei toeta. Sel kevadel läbiviidud Kantar Emori uuringu põhjal pea 90 protsenti Eesti elanikest ei arva, et kuni seitsmepäevaste põrsaste tuimestuseta sabade lõikamine peaks lubatud olema.

Valdav osa Eestis praegu poelettidel müüdavast sealihast pärineb seega tööstuslikust loomakasvatusest, kus loomade heaolu tagamine on keeruline. Seda seetõttu, et eesmärgiks on toota võimalikult soodsat liha, hoides muuhulgas kokku loomade liikumisruumilt, tegevusvõimalustelt, allapanult, mis on heaolu tagamiseks olulised kriteeriumid.

Ühes tööstuslikus seafarmis võib olla näiteks 10 000 siga, mistõttu tootmisfookus on massil ning vähem individuaalsete loomade heaolul. See ei ole sigade kasvatamine, vaid sigade tootmine, nagu kirjutas Nils Niitra kunagi Postimehes.

Eestis on suur potentsiaal väikekasvatuseks, kus väiksema loomade arvuga oleks rõhk heaolul ja kvaliteedil. Näeme vaikselt kasvamas “lihabutiike”, mis kaubanduskeskustes või erakauplustena kanda kinnitavad, kuid potentsiaal kasvuks selles vallas on suur.

Praegu on olulised küsimused, et kui tarbida liha, siis kust see pärit on ja kuidas loomad on elanud. Tänu vastustele saame oma valikutega toetada humaansemat ja suurema heaoluga loomakasvatuse arengut ning lisaks kvaliteetsema toote, mis pole kaheldava väärtusega odav massprodukt.

Parem seis on lihaveisesektoris, kus suur osa kogutootmisest on mahetoodang ja loomad saavad elada õues neile sobivates tingimustes, neil on liikumisruumi ja tegevust. Nad pole tööstuslikus kinnises hoones betoonpinnal, vaid elavad enne hukkamist paremates tingimustes.

Küll aga on suur murekoht piimalehmadega, sest sisuliselt kõik viimase ca 20+ aasta jooksul Eestis ehitatud piimatootmisüksused on suurtootmise laudad, kust loomad enamasti ei saa aastaringi välja. Keskmine tootmishoone on tuhandete lehmadega tööstusfarm.

Meile kuskilt tuttav juurdunud ajupilt “lehmadest aasadel” ei vasta enam tõele, sest piimalehmade puhul on valdav osa tootmisest kauge ja kinnine, tööstuslik masstootmine eesmärgiga kõige odavamat võimalikku toodet saada.

Kasvab piimatoodang, mis saame ühelt lehmalt, aga väheneb lehmade arv. Tootmise intensiivsus võib omada tugevaid negatiivseid tagajärgi loomadele, kelle eluiga nii intensiivsest tootmisest üsna lühikeseks jääb, lehm elaks muidu umbes 20 aastat, intensiivtootmises heal juhul viis, sest piimakogused ühe lehma kohta on tõusnud absurdsetesse kõrgustesse, millega paigutame end Euroopas küll üheks esirinnas olijateks.

Jääb aga küsimata küsimus, kas me tõesti tahame olla Euroopas parimad selles, kui palju me ühelt lehmalt piima suudame välja pigistada? Eriti, kui tagajärjeks on loomade heaoluprobleemid, sõra- ja udarahaigused ja vähenenud töökohtade arv maapiirkondades, sest automatiseeritud intensiivkasvatus palkab heal juhul vaid mõned töötajad, ülejäänu teevad masinad.

Ma arvan, et enamik meist ei peaks õigeks piimatootmist “mis tahes viisil” tootmisintensiivsust suurendades ja ühe lehma toodangut jaburatesse kõrgustesse ajamist. Kuskilt läheb piir, kust me ei pea enam õigeks intensiivkasvatust ja soovime paremat kohtlemist ja humaansemat toidutootmissüsteemi, mis toidab rahva, kuid mitte loomade julmade kannatuste hinnaga.

Vajalik on mõõdukus

Mis on mõjutanud meie loomakasvatuse sellist intensiivset olukorda? Suur osa mõjust pärineb kindlasti Nõukogude ajast, sest näeme sarnast tendentsi ka teistes endistes idabloki riikides. Samal ajal Lääne-Euroopas on kohati toodang isegi suurem kui meil, kuid tootmissüsteem on üles ehitatud väikestele ja keskmise suurusega farmidele.

Põllumajanduskoda toob samuti  välja, et Euroopa mõttes suurtootmine on Eesti mõttes pelgalt keskmine, sest meie süsteem on masskasvatusele orienteeritud. Euroopa üks suurimaid sealihatootjariike Taani kasvatab aastas meist mitu korda rohkem sigu, kuid suudab hoida tootmise kontrolli all, farmid mõistliku suurusega ja tänu sellele loomade heaolu kõrgema.

Näiteks seakasvatuses on meil Viljandimaal kuuekorruseline hiigeltootmishoone, kus peetakse umbes 60 000 siga ühes hoones koos. See on 1974. aastal ehitatud tootmiskompleks, mis kandis nime Eksperimentaalne Sealiha Tootmise Kombinaat, nüüdseks EKSEKO. Kas me peame praegu, aastal 2021, endiselt heaks mõtteks jätkata nõukoguliku tootmissüsteemi eksperimente ja tööstustootmise jätkamist intensiivsel kujul?

Ma usun, et küsimus sellest, millist põllumajandust ja loomakasvatust me ideaalis Eestis näha tahame, ei saaks suure tõenäosusega enamike inimeste silmis vastuseks esimese asjana “masstootmine, kitsad sulud, vähe liikumisruumi ja väljas käimise võimaluse puudumine”.

Ka avaliku arvamuse küsitlused nii Euroopa Liidus laiemalt, aga ka Eestis spetsiifilisemalt näitavad, et peame farmiloomade heaolu oluliseks. Küll aga peame tõele näkku vaatama: kui tahame näha kvaliteedi paranemist, paremates tingimustes elanud loomadelt pärinevat toodangut, siis on mõistlik arvestada ka selle kõrgema hinnaga.

Praegused lihatooted on mõneti kummaliselt odavad just tootmisviisi murekohtade tõttu, mis teevad tööstuslikus loomakasvatuses antibiootikumide liigkasutuse, loomade heaoluprobleemid ja negatiivse keskkonnamõju võrrandiga kaasas käivaks nähtuseks.

Lihatoodete soodsa hinna tõttu oleme jõudnud Eestis lihatarbimise statistikas samuti murettekitavasse olukorda, kus Tervise Arengu Instituudi (TAI) riiklike toitumissoovituste põhjal sööme me umbes kolm korda rohkem liha, kui meile hea ja tervislik oleks.

Seega kuluks mõõdukus selles valdkonnas ära nii meie enda tervise, loomade heaolu, aga ka kohalike väiketootjate toodangu ostmise mõttes, mille hind on küll kõrgem, kuid mida vähem tarbides saame vähendada liigset lihatarbimist. Keskmine eestlane sööb praegu aastas ca 80 kilo liha. Soovituslik kogus TAI andmetel oleks aga ühe-kahe tikutopsi suurune kogus päevas.

Seega kutsun üles teadlikule ja kvaliteetsemale, mõtestatud tarbimisele, mille puhul iga valik, mis ostukorvi läheb, on läbi mõeldud ja lihatooted satuksid ostukorvi küll harvem, see-eest aga tunduvalt kvaliteetsemal kujul, Eesti kohalikelt väiketootjatelt ja suurema heaoluga loomadelt. Nii saame tarbijatena arendada Eesti väikekasvatust ja vähendada suurtootmise osakaalu, mis ei ole ka jätkusuutlikuks tööandjaks maapiirkondades – automatiseeritud tootmises on hiigelfarmis vaid paar töötajat.

See tähendab, et läbi väikefarmide arengu saame soodustada ka regionaalarengut tuues maapiirkondadesse rohkem töökohti ja tegevust, kui soodustame väikefarmide arengut. Sellest võidaksime pikas plaanis nii enda tervise ja mõõdukama tarbimise, loomade heaolu aga ka keskkonnamõjude lõikes.

Artikkel ilmus 4.06.2021 ERRi arvamusportaalis – https://www.err.ee/1608233469/kristina-mering-loomakasvatuse-tulevik-on-suure-heaoluga-vaiketootmine

Merit Valge: väike samm eestlasele, suur pääsemine „tulevasele kasukale”

Täna otsustab Riigikogu, kas keelustada Eestis karusloomafarmid. Positiivse otsuse korral lõpetatakse tšintšilja- ja rebasekutsikate pisikestes puurides pidamine, paljundamine ning nülgimine. See oleks võit suurele enamikule Eesti inimestest, kes loomade tarbetuid kannatusi õigeks ei pea, samas ka märgiline samm, mis kannab mitmeid olulisi väärtusi.

Karusloomafarmides elavate loomade kannatused on oma ekstreemsuse ja ebavajalikkusega järjest enam inimesi ahastama pannud. Kümned tuhanded on allkirjastanud vastavaid petitsioone ning samasisuline eelnõu on varasemalt Riigikogu menetluses olnud mitmel korral. Kolm kuud tagasi viis uuringufirma Kantar Emor läbi avaliku arvamuse uuringu, kus selgus, et lausa 75% ei arva, et rebaste, naaritsate ja tšintšiljade kasvatamine karusnaha saamise eesmärgil peaks Eestis lubatud olema. Väärib ka märkimist, et Kantar Emori andmetel on kõigi suuremate erakondade valijaskonnast enamik karusloomafarmide keelustamise poolt.

Taustaks veel nii palju, et Eestis on tegutsevaid karusloomafarme vaid mõni üksik, nendegi omanikud on pidanud leidma tasakaalu karusnaha ülimalt madalate hindade ning pidamistingimuste täitmise vahel – kasumisse jäämine on väljakutse. Pärast keelu vastuvõtmist tagatakse farmeritele üleminekuaeg ning võimalused taotleda Maaeluministeeriumist üleminekutoetusi.

Karusloomafarmide keeld olekski üks ilus ja hooliv demokraatlik otsus – lähtuks see ju rahva enamuse soovist ja initsiatiivist ning kasvataks seeläbi ka kodanike usaldust riigi vastu. Eesti inimeste heatahtlikkus võib täna kulmineeruda tuhandete elusolendite asjatutest kannatustest säästmisega.

Mis järgmiseks? On suur rõõm, et nii Eestis kui mujal arenenud ühiskondades pööratakse (farmi)loomade heaolule varasemast aina enam tähelepanu. Kõige hiljutisematest muljetavaldavatest näidetest – Inglismaa uus loomakaitseseadus tunnustab loomi tundevõimeliste olenditena ning Saksamaa keelustas kukktibude hukkamise. Tavapärase tibude purustamise asemel võetakse Saksamaal kasutusele teaduslik meetod nimega in ovo sexing, tänu millele saab linnu soo kindlaks teha pärast viljastumist ning kukktibusid seeläbi enam munatööstuses kooruma ei peagi. Tänu teaduse arengule ning alternatiivsete meetodite väljatöötamisele lõpetati Euroopa tasandil kosmeetika testimine loomade peal juba mõnda aega tagasi ning needsamad karusloomafarmid on sulgemisel juba enam kui pooltes Euroopa riikides.

Kahju on samal ajal aga sellest, et hoolimata ühiskonna väärtushinnanguid peegeldavatest arengutest loomade heaolu tõstmisel, on farmiloomade kannatused aja jooksul järjepidevalt hoopis suurenenud. See on paradoks – hoolitakse rohkem, aga asjad liiguvad siiski halvemuse poole.

Võrreldes 50 aasta taguse ajaga toodetakse täna umbes kolm korda rohkem liha. Arenenud tööstusliku suurtootmisega saab hoida hinnad madalad ja kogused ekstreemselt, isegi ebavajalikult suured. Näiteks elavad munatööstuse puurikanad nii väikese pinna peal, et ei saa isegi tiibu laiali sirutada. Sigu pannakse tööstusfarmides sulgu nii palju, et nad stressist teineteisel sabad otsast ära närivad. Seda muidugi juhul, kui neil oleksid sabad – kuigi seadus ütleb, et põrsaste sabasid on lubatud lõigata vaid juhul, kui see on veterinaararsti otsuse kohaselt nende tervise ja heaolu tagamiseks vältimatult vajalik, lõigatakse praeguses praktikas enamikel põrsastel kohe pärast sündi ennetavalt sabad ära. Miljonid Eestis iga-aastaselt kasvatatud farmiloomad elavad tehislikes tingimustes ilma võimaluseta ringi liikuda ning näevad päevavalgust vaid korra elus – teel tapamajja.

Kuna need muutused loomapidamises on olnud kiired, läheb meie tajuga siiani pigem kokku pilt, kus poest ostetav lehmapiim tuleb aasal rohtu söövalt loomalt ning suitsupääsukesed on ohus, kuna liiga paljud inimesed on loobunud lihasöömisest, mille tulemusel hakkavad karjamaad tühjaks jääma. Tegelikult sööb Eesti inimene Statistikaameti andmetel liha iga aastaga aina rohkem ning kasvava hinnasurve ja tootmismahtude tõttu on pidanud miljonid loomad karjamaalt tööstusfarmidesse kolima.

Siit tulebki paradoks – taaskord Kantar Emori uuringule toetudes arvab 90% Eesti inimestest, et poes müüdavad tooted peaksid olema toodetud farmiloomade heaolu arvestades. Sama kinnitab Eurobaromeetri uuring teiste eurooplaste kohta. Ilmselt evolutsiooniteooriast lähtudes ongi nii loogiline. Kõigepealt peame tagama enda ja oma lähedaste heaolu, siis hakkame hoolitsema oma liigikaaslaste eest. Külma kannatades oli karusnahk kehakatete valmistamiseks parim materjal ning ka ressursse optimeeriv käitumine – liha söödi ära ja kasukast saadi sooja. Samamoodi on olnud ka põllumajandusloomade arvu ja tootlikkuse suurendamine igati mõistetav. Nüüd aga, kui meil on võimalik süüa külluses liha ja kanda sajast eri kangast sooje ja efektseid riideid, avaneb võimalus farmiloomade heaolu järk-järgult parandada ilma enda elujärjes ohverdusi tegemata.

Näiteks on kasvanud inimeste soov osta selliste kanade mune, kes ei ole pidanud elama kitsastes puurides tehislikus keskkonnas. Muutusi tarbijakäitumises märkavad ka munatootjad. Tänu tootmismahtude kasvule on juba praegu langenud puurivabade munade hind. Kui veel mõni aeg tagasi pidi poodleja vabapidamise munade eelistamise eest maksma kohati kolm korda kõrgemat hinda, siis täna võib hea õnne korral leida ka pakkumisi, kus hoopis puurimunad on teiste pidamisviiside omadest kallimad.

Teadlikkuse kasvu ning teaduse arenguga saame lahendada ka paradoksi, kus inimesed tegelikult väga hoolivad loomade heaolust, ent suur hulk loomi peab ebavajalikult kannatama. Loomade heaolu suurendamine ei pea tulema inimeste arvelt või veel hullem, neile vastumeelselt. Ka järgmised sammud loomade heaolu parandamiseks peavad olema kooskõlas ühiskondlike väärtushinnangutega. Munakanade puurispidamise teemal on näiteks igati asjakohane tegeleda selles valdkonnas teadlikkuse kasvatamisega.

Olen uhke, et elan ühiskonnas, kus hoolitakse loomadest ning et Eesti hakkab tänasest võib olla kuuluma riikide hulka, kus toodetud karusnahk tuleb vaid metsast, mitte puurilooma seljast. Keeldun uskumast, et loomadest hoolimist peaks või isegi tohiks ühiskonnale peale suruda, see on meis endis olemas ning on tore vahepeal jälle sammuke nõrgemate suurema heaolu poole astuda.

AJALOOLINE OTSUS: Riigikogu võttis vastu otsuse keelustada karusloomafarmid

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu otsuse keelustada karusloomafarmid. Eelnõu poolt hääletas 55 saadikut. Seadus näeb ette karusloomafarmide keelustamist ülemikuajaga aastaks 2026, et tagada allesjäänud neljale väikefarmile võimalus tegevus lõpetada. Loomakaitsjad avaldasid Riigikogu ees rahvasaadikutele tänu.

Karusloomafarmide keelustamist on Eestis Riigikogu tasemel varem arutatud mitu korda. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad on karusloomafarmide keelustamise nimel teinud koostööd rahvasaadikute ja riigiasutustega juba mitmeid aastaid.“Täna võttis Riigikogu vastu otsuse, mis näitab, et Eesti hoolib loomadest. Karusloomafarmide keelustamise otsuse vastuvõtmine annab märku sellest, et rahva häält võetakse kuulda ning meie ühiskond liigub aina loomasõbralikumas suunas. See seadus on üks esimesi rahvaalgatuse edulugusid, kus kodanikeühiskond koostöös riigiga positiivse muutuse seadusandluses ellu tõi,” kommenteeris loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president Kristina Mering, kes on 15 aastat loomade heaolu eest Eestis seisnud. 

Eelnõu poolt hääletasid saadikud kõigist Riigikogu fraktsioonidest, mis annab märku, et loomade heaolu toetamine ei sõltu poliitilisest maailmavaatest. “Mul on väga hea meel, et kolmandal katsel on Eesti parlament suutnud selle ajaloolise otsuse vastu võtta. Kindlasti on oma roll sellel, et tegemist on erakondade ülese initsiatiiviga. Samal ajal tuleb kahtlematult tunnustada kõiki neid kodanikuühendusi ja aktiivseid kodanikke, kes on aidanud kaasa sellele, et poliitikud sellise otsuse täna langetasid,” kommenteeris Jevgeni Ossinovski vahetult pärast otsuse selgumist.

Lisaks Eestile on karusloomafarmid keelustatud Suurbritannias, Prantsusmaal, Norras, Hollandis, Austrias, Horvaatias, Sloveenias, Makedoonias, Serbias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Slovakkias, Luksemburgis, Belgias, Tšehhis. Taanis ja Rootsis on keelustatud rebasefarmid.

Nähtamatud Loomad plaanib edasi jätkata koostööd loomakasvatajate ja tarbijatega, et kasvatada loomade heaolu toiduainetööstuse loomafarmides, näiteks vabalt peetavate kanade munade kättesaadavuses ning põrsaste tuimestuseta sabade lõikamise lõpetamise osas.

Nähtamatud Loomad on Eesti loomakaitseorganisatsioon, mis tegutseb loomade heaolu eest tööstuslikus loomakasvatuses. Kõige enam on Nähtamatute Loomade tegevus puudutanud kanade heaolu ning karusloomafarmide keelustamist. Organisatsioon pälvis president Kersti Kaljulaidilt Aasta Vabaühenduse tiitli.

Täna selgub karusloomade saatus

Riigikogus toimub täna karusloomafarmide keelustamise eelnõu lõpphääletus ning selgub, kas karusloomafarmid Eestis keelustatakse. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad korraldab sel puhul Riigikogu ees visuaalse sündmuse koos hiigelloomadega, millega avaldatakse toetust ja tänu rahvasaadikutele.

Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad üritusel on fookus hea sõnumi visuaalil ja esteetikal, mida annavad edasi organisatsiooniliikmed. Kindla osalejate arvuga rollid on täidetud ning Riigikogu ette tuuakse esmakordselt hiiglaslikud rebane ja tšintšilja, kelle kujutistega tähistatakse loomadest hooliva otsuse arutelu. Aktsioonis osalevad loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad liikmed.  

“Juba täna otsustab Riigikogu lõpphääletusel karusloomafarmide edasise saatuse üle. Eelnõu lugemise ajaks koguneme Nähtamatute Loomadega Riigikogu ette visuaalseks ürituseks. Oleme viimaste aastate jooksul suhelnud paljude poliitikutega ja meil on äärmiselt hea meel tõdeda, et Riigikogu liikmete seas on väga palju loomadest hoolivaid inimesi. Seetõttu tahame välja näidata oma siirast tänu neile rahvasaadikutele, kes eelnõu toetavad. See on meile esmakordne visuaalne üritus, mille jaoks toome kohale ka hiigelloomad. Ootame põnevusega, et Riigikogu langetaks loomasõbraliku otsuse,” kommenteeris Nähtamatute Loomade president Kristina Mering, kes on loomade heaoluga tegelenud juba 15 aastat.

Karusloomafarmid on keelustatud Suurbritannias, Prantsusmaal, Norras, Hollandis, Austrias, Horvaatias, Sloveenias, Makedoonias, Serbias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Slovakkias, Luksemburgis, Belgias, Tšehhis. Taanis ja Rootsis on keelustatud rebasefarmid.

Nähtamatud Loomad on Eesti loomakaitseorganisatsioon, mis tegutseb loomakasvatuses loomade heaolu suurendamise nimel. Kõige enam on Nähtamatute Loomade tegevus puudutanud kanade heaolu ning karusloomafarmide keelustamist. Organisatsioon pälvis president Kersti Kaljulaidilt Aasta Vabaühenduse tiitli.

Nähtamatutes Loomades alustas tööd vabatahtlike koordinaator

Maikuus alustas Nähtamatutes Loomades tööd vabatahtlike koordinaator, kes hakkab vastutama uute vabatahtlike värbamise ja koolitamise, meeldiva vabatahtliku töö kogemuse ning tiimitunde hoidmise eest organisatsioonis. Koordinaator ehitab üles läbimõeldud vabatahtlike kaasamise süsteemi ning jagab kogemusi teiste vabaühenduste ja avalikkusega.

Uus vabatahtlike koordinaator Madli

“Ise Nähtamatutes Loomades varasemalt vabatahtlikuna tegutsedes olen õppinud armastama vabatahtlikku tööd ja hindama kõrgelt võimalust anda nii oma panus positiivsetesse muutustesse ühiskonnas. Soovin töötada selle nimel, et ka teised saaksid suurepärase vabatahtliku kogemuse ja et rohkem inimesi leiaksid tee selle kodanikuaktiivsuse vormi juurde,” ütles värske vabatahtlike koordinaator Madli Oras.

“Madli toob uue vabatahtlike koordinaatorina organisatsiooni sõõmu värsket õhku, sest saame tänu tema panusele läbi viia arenguhüppe meie organisatsiooni kõige olulisema osa, meie vabatahtlike koordineerimises. Madli on ennast vabatahtlikuna Nähtamatute Loomade blogitiimi koordinaatorina tõestanud pühendunud, hooliva ja väga targa inimesena, seega meil on suur rõõm tervitada ka organisatsiooni töötajate hulgas,” sõnas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering.

Töökoht loodi projekti raames, mille eesmärgiks on kasvatada Eestis kodanikuteadlikkust, tugevdada kodanikuühiskonda ja populariseerida vabatahtlikku tegevust. Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Vabatahtlikud Nähtamatute Loomade tiimiüritusel

Rohkem vabatahtlikke ja kodanikuteadlikkust

Uue rolli olemasolu tähendab, et vabatahtlike heaolule ja uute vabatahtlike värbamisele saab panna senisest veelgi enam rõhku. Plaanis on kasvatada vabatahtlike hulka, kusjuures fookuses on erinevate ühiskonnarühmade – erineva vanuse, soo ja taustaga inimeste – kaasamine üle Eesti.

Nähtamatutes Loomades on kõrge organiseerituse ja põhjaliku planeerimise kultuur, mida Madli uue vabatahtlike koordinaatorina uuele vabatahtlike põlvkonnale edasi jagama hakkab. “Me väärtustame strateegilist tööd, mis lähtuks võimalikust suurimast tõhususest loomade aitamiseks, seega mul on hea meel leida need inimesed, kes jagavad seda väärtust,” sõnas Madli.

Samuti hakkame avaldama meedias meie vabatahtlike persoonilugusid artiklite ja videote kujul, et tõsta esile neid imelisi inimesi, kes oma vabast ajast loomi aitavad. See aitab kasvatada vabatahtliku töö väärtustamist ühiskonnas. Lisaks avaldame artikleid oma kogemusest vabatahtlike kaasamise ja koordineerimisega ning jagame kogutud teadmisi teiste vabaühendustega.

Fookus hakkab olema ka kodanikuteadlikkuse kasvatamisel nii Nähtamatute Loomade vabatahtlike hulgas kui ka laiemalt Eestis. Selleks korraldame ettekandeid vabatahtlikele ja keskkooliõpilastele kodanikuühiskonna toimimispõhimõtetest. Näiteks selgitame ettekannetel, mida tähendab tegutseda kolmanda sektori organisatsioonina.

Nähtamatute Loomade vabatahtlike koolitus

Vabatahtlik töö kui parim osa elust

Vabatahtlikud on Nähtamatutes Loomades täiesti hindamatu väärtus. Hoolitseme omalt poolt selle eest, et vabatahtlikud saaksid end huvipakkuvates valdkondades edasi arendada. Lähiajal ootab ees näiteks koolituspäev ja suvepäevad põhjaliku koolitusprogrammiga. Samuti väärtustame väga tiimi- ja kogukonnatunnet ning tegeleme aktiivselt teambuilding’u üritustega, näiteks toimuvad igakuised kokkusaamised Tartus ja Tallinnas.

Nähtamatute Loomade vabatahtlikud on öelnud, et meie töös osalemine rikastab nende elu väga. Vabatahtlik töö on mitmete arvates parim osa elust – see annab võimaluse õppida, areneda ning leida mõttekaaslasi, et koos loomi aidata. “Hakkasin vabatahtlikuks, et aidata parandada kõige enam kannatavate loomade heaolu. Panustades Nähtamatute Loomade töösse tean, et minu aeg ja oskused on ära kasutatud efektiivseimal moel. Olen ümbritsetud toetavate ja eesmärgipäraste mõttekaaslastega ning saan ennast mitmekülgselt arendada, et farmiloomi veel paremini aidata,” ütles vabatahtlik Valentina, kes panustab aktiivselt sotsiaalmeedia ning foie gras‘ tiimides.

Nähtamatutes Loomades anname vabatahtlikele võimaluse täita võimetekohaseid ja vastutusrikkaid ülesandeid. Vabatahtlikud tegelevad näiteks tiimide koordineerimise, ettevõtete ja poliitikutega suhtlemise ning sotsiaalmeedia postituste kujundamisega. Kogu meie töö ei oleks võimalik ilma kõigi pühendunud vabatahtliketa.

Kas soovid ka koos meiega loomi aidata? Esita siin avaldus ja tule vabatahtlikuks!

Poest saab piima ka pärast edukat karusloomafarmide keelustamist

Karusloomafarmide keelustamine on Riigikogus jõudnud ajalooliselt kaugesse faasi ning nüüdseks on läbitud juba teine lugemine. Ees ootab veel lõpphääletus Riigikogus 2. juunil. Kuigi karusloomafarmide keelustamisega astub Eesti suure sammu edasi veelgi enam hoolivama ühiskonna suunas, tekitab selline muutus üsnagi kirglikul teemal meedias ja loomakasvatuse erialaliitudes palju küsimärke. Tekivad küsimused, kas karusloomafarmide keelustamine Eestis sillutab teed näiteks vegetaarluse pealesurumisele? Kas “hullud loomakaitsjad” hakkavad hukka mõistma kõiki, kes üksnes taimedest ei toitu? Kas poest ikka piima saab osta või pühapäeviti rahus perega pannkooke nautida?

Kindlasti jätkuvad nii piimaost kui ka pannkoogitraditsioonid ka pärast edukat karusloomafarmide keelustamist Eestis. Karusloomafarmide keelustamise eelnõu puudutab loomi, keda peetakse üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. Näiteks puudutab see rebaseid, keda peetakse karusloomafarmides üksnes nende naha saamise eesmärgil (see tähendab, et ülejäänud osa rebasest ei kasutata, näiteks ei sööda ära rebase liha). Või näiteks puudutab see eelnõu naaritsaid karusloomafarmides (keda peetakse üksnes naha saamise eesmärgil), aga see eelnõu ei puuduta euroopa naaritsaid Tallinna Loomaaias (keda peetakse liigi loodusesse taasasustamise eesmärgil). Samuti ei puuduta karusloomafarmide keelustamise eelnõu lambaid, keda peetakse nii villa, naha kui ka liha saamise eesmärgil, ega ka küülikuid, kellelt saadakse niisamuti nahka kui ka toiduks liha. Lühidalt – karusloomafarmide keelustamine inimeste toidulauda või toitumiseelistusi ei muuda.

2020. aastal Nähtamatute Loomade poolt Eesti karusloomafarmist päästetud tšintšilja minemas uude hoolivasse koju.
Foto: Nähtmatud Loomad
2020. aastal Nähtamatute Loomade poolt Eesti karusloomafarmist päästetud tšintšilja minemas uude hoolivasse koju. Foto: Nähtmatud Loomad

Seega, karusloomafarmid ja inimeste endi toidulaud on kaks erinevat teemat.  Karusloomafarmide keelustamisega ei keelata ka ära näiteks sigade või kanade pidamist,  teadupärast on need loomad suur osa inimeste toidulauast. Nähtamatud Loomad ei ole veganorganisatsioon ning seisab loomade heaolu tõstmise eest. Seega on kasulik, kui tarbija saab oma toidueelistustes teha loomasõbralikke valikuid. Selleks võib olla näiteks võimalus valida 0- või 1-märgistustega kanamune, sest neil kanadel on olnud võimalus vabamale, märksa loomasõbralikumale ja paremale elule võrreldes puurisüsteemides peetavate liigikaaslastega. Inimesed saavad loomulikult jätkata munasöömist, kuid neil on olemas võimalus teha kanasõbralikum valik ja toetada loomade heaolu tõstmist. Loe, kuidas eelistada kõrgema heaoluga lindude mune.

Riikides, kus karusloomafarmid on juba aastaid keelustatud, jätkub poes loomsete toodete müük. Näiteks Suurbritannias on karusloomafarmid keelustatud juba aastal 2000, aga supermarketist saab ikka juustu või vorstikesi osta. Samamoodi ka Rootsis, Taanis, Saksamaal, Tšehhis või Belgias, kus karusloomafarmid osaliselt või täielikult keelustatud on. Ka pärast karusloomafarmide keelustamise vastuvõtmist saab inimene jätkuvalt süüa nii, kuidas ise soovib ja on harjunud.  Ei ole tekkinud vegetaarluse pealesundi või keelustatud kanade või sigade pidamist.

Sinirebased liigile mittesobivates tingimustes karusloomafarmis. Foto: Nähtamatud Loomad

Karusloomafarmide keelustamine on küll olla heaks pidepunktiks tõsta põllumajanduses peetavate loomade heaolu teemat Eesti ühiskonnas. See tähendaks näiteks võimalust osta poest vabalt peetavate kanade mune – nende, kes on saanud korralikult tiibu sirutada ja ringi siblida ning tuhnida. Või näiteks võimalus valida piima, mis on pärit lehmalt, kellel on olnud võimalik mugavalt pehmetel õlgedel pikutada, mitte aga üksnes kõval põrandal, mis liigesed valutama paneb. Karusloomafarmide keelustamine on märk sellest, et oleme valmis võtma suunda veelgi hoolivama ning loomasõbralikuma riigi suunas, kus on võimalust ja tahet ka selliste oluliste küsimuste ja probleemidega tegeleda. Ilmselt oleme kõik nõus tõsiasjaga, et kui tarbime loomseid tooteid, siis peab olema tagatud loomadele kõrge heaolu ja head elamistingimused. On positiivne, kui saame toiduainetööstuses seda heaolu suurendada. 

Karusloomafarmide keelustamist toetavad suured ja olulised ühiskonnagrupid. Eesti ühiskond toetab karusloomafarmide keelustamist. Näiteks hiljutine, 2021. aasta märtsis avaldatud Kantor Emori uuring näitas, et 75% Eesti elanikest vastanutest ei toeta rebaste, naaritsate ja tšintšiljade kasvatamist ja hukkamist karusnaha saamise eesmärgil. Lisaks toetavad karusloomafarmide keelustamist ka loodusteadlased, veterinaarid, jahimehed, poliitikud, muusikud ja kultuuritöötajad. Keelustamist peab mõistlikuks ka loodusteadlane ja Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran. Mitmed tuntud moeloojad nii Eestist kui ka välismaalt on loobunud karusnaha kasutamisest oma loomingus ning leidnud loodus- ja loomasõbralikumad võimalused. Karusloomafarmide keelustamise poolt olevate ühiskonnaliikmete ampluaa on lai ja hõlmab suurt osa Eesti ühiskonnast. See näitab, et oleme ühiskonnana ootamas ja valmis karusloomafarmide keelustamiseks Eestis.

GALERII: Vaata, kes Eesti kuulsustest pooldavad karusloomafarmide keelustamist

Eelmisel nädalal läbis karusloomafarmide keelustamise eelnõu Riigikogus esmakordselt II lugemise ning lõpphääletus on tulemas 2. juunil. Mitmed tuntud Eesti inimesed on ühinenud loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad kampaaniaga, et näidata üles toetust loomadest hoolimisele ja karusloomafarmide keelustamisele.

“Lugedes armastatud Eesti inimeste mõtteid loomadest hoolimise kohta, hakkad paratamatult hindama seda ühtehoidmistunnet, mis nõrgemate kaitsmine inimestes esile toob. Oleme kogu organisatsiooniga väga tänulikud selle progressi eest, mis viimastel aastatel Eestis toimunud on. Oluline on näha, et liigume heas suunas ja oleme loodetavasti õige pea riigina vastu võtmas mõistlikku otsust karusloomafarmid keelustada,” kommenteeris Nähtamatute Loomade president Kristina Mering, kes on karusloomade heaolu eest seisnud juba 15 aastat. 

Karusloomafarmid on keelustatud enam kui pooltes Euroopa Liidu riikides, nagu Austrias, Prantsusmaal, Belgias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Hollandis, Horvaatias, Luksemburgis, Makedoonias, Norras, Prantsusmaal, Rootsis, Serbias, Slovakkias, Sloveenias, Suurbritannias, Taanis ja Tšehhis.

Vaata lähemalt, kes on need tuntud inimesed, kes toetavad karusloomafarmide keelustamist Eestis.

Vaata kõiki pilte siit: https://www.flickr.com/photos/149531277@N03/albums/72157719255308439

Karusloomafarmide keelustamise lõpusirgel

Karusloomafarmist päästetud tšintšilja

Karusloomafarmide keelustamise eelnõu on jõudnud kauaoodatud lõpusirgele – 18. mail toimub Riigikogus eelnõu teine lugemine ja selle edukal läbimisel 2. juunil viimane samm ehk kolmas lugemine. Eelnõu jõustumise järel ei pea Eestis juba varsti enam ükski loom sündima karusloomafarmi kitsasse traatpuuri, ainsaks eesmärgiks saada kellegi moevidinaks.

Edusammud ei tule aga iseenesest. Meie töökas kampaaniatiim on näinud oktoobrist alates kõvasti vaeva, et teise lugemiseni jõuda. Seda oleme saanud teha ainult tänu püsiannetajate toetusele. Isegi vaatamata sellele, et karusloomatööstus alustas vastuvõitlust, oleme nüüd nii kaugel tänu Sulle, armas püsiannetaja.

Märtsis tutvustasime kahte suurt strateegilist suunda karusloomafarmide keelustamise kampaanias – lobitöö ja avaliku arvamuse mõjutamine. Oleme nende tegevustega aktiivselt jätkanud ja tutvustame nüüd vahepealseid arenguid mõlemas vallas.

Suhtlus ministeeriumide, Riigikogu liikmete ja fraktsioonidega

Meil on olnud rõõm suhelda produktiivselt nii Maaeluministeeriumi kui ka Keskkonnaministeeriumiga. Ootame maaeluminister Urmas Kruuse sisendit üleminekutoetuste kohta paarile allesjäänud karusloomakasvatajale, millest temaga mõned kuud tagasi rääkisime. Ta tervitas meie ideed ja nägi selle vajalikkust. Keskkonnaminister Tõnis Mölder, kellega samuti veebi vahendusel kohtusime, avaldas hiljuti meedia vahendusel toetust karusloomafarmide keelustamisele.

Nähtamatute Loomade veebikohtumine keskkonnaminister Tönis Möldriga 5. märtsil 2021

Oleme jätkanud suhtlust Riigikogu liikmete ja fraktsioonidega, et hoida neid hetkeolukorraga kursis ja veenda neid karusloomafarmide keelustamise olulisuses. Kohtusime Keskerakonna fraktsiooniga, et arutada eelnõu küsimusi ja kommenteerida võimalikke vastuväiteid või kitsaskohti. Hea meel oli näha fraktsiooni liikmete hulgas üha suuremat toetust ning liikmeid, kes varem erinevatel põhjustel võisid küll kas hääletamata jätta või eelnõu vastu hääletada, kuid nüüd on pardal ja soovivad samuti, et loomade halb kohtlemine karusloomafarmides lõppeks.

Suhtleme ka Isamaa ja EKRE fraktsioonidega, lootuses, et hääletus neis fraktsioonides jäetakse vabaks. Mõlemas fraktsioonis on karusloomafarmide keelustamise toetajaid ning töötame selle nimel, et neil oleks võimalus südametunnistuse järgi hääletada. Lisaks hoiame tihedat kontakti keskkonnakomisjoni liikmetega, kes tegelevad karusloomafarmide eelnõuga vastutava komisjoni esindajatena. Riigikogu liikmete hulgas ei ole toetus eelnõule olnud kunagi nii tugev kui praegu. Oleme ka mitmelt rahvasaadikult meie töö osas positiivset tagasisidet kuulnud.

Nähtamatute Loomade kohtumine maaeluminister Urmas Kruuse ja tema nõunikega, 15. märts 2021.

Videod: päästetud polaarrebane Remi ja tema endine elupaik Karjakülas

Viimase kuu jooksul oleme avaldanud kaks karusloomafarmide problemaatikat käsitlevat videot. Meil oli au jäädvustada karusloomafarmist päästetud polaarrebase Remi südamlik lugu. Remi sündis Karjakülas Eesti suurimas karusloomafarmis, kuid tema elu muutus, kui kogenud loomapäästjal Eino Roosioksal õnnestus farmist kolm rebast välja osta. Tänu Einole pääses Remi paljude liigikaaslaste kurvast saatusest ja sai võimaluse armastavas keskkonnas üles kasvada.

Samuti käisime Karjaküla karusloomafarmi juures, et jagada haruldasi droonikaadreid kunagi 170 000 rebast ja naaritsat mahutanud hiiglaslikust farmikompleksist. Tänaseks on karusloomafarm loomadest tühi ja kui eelnõu vastu võetakse, ei pea enam ükski loom nende kõledate farmihoonete ridades piinlema.

Filmivõtted: Nähtamatute Loomade vabatahtlik Jaanika sõbrustab karusloomafarmist päästetud rebase Zayniga.
Karjaküla karusloomafarmi droonikaader, aprill 2021. Loodetavasti jäävad need hooned igavesti karusloomadest tühjaks.

Arvukad meediakajastused

Selleks et hoida avalikkust karusloomatööstuse hääbumise ja karusloomafarmide keelustamise arengutega kursis, oleme avaldanud artikleid ja andnud intervjuusid erinevatele väljaannetele. Nii oleme hoidnud teemat suurelt pildis ja kasvatanud avalikku huvi, jõudes ka inimesteni, kes meie tegevusi ise aktiivselt ei jälgi.

Aprilli alguses pühendas Äripäev karusloomafarmide keelustamisele lausa kaaneloo. Muuhulgas räägiti tööstuse hääbumisest, meie novembris toimunud tšintšiljade päästmise aktsioonist, ning küsimustele vastas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering. Samuti käis Kristina Mering karusloomafarmide keelustamisest rääkimas Kuku raadios Avatud Eesti Fondi vabakonna teemadele pühendatud raadiosaates “AEF minutid”, ja oli külas Delfi erisaates, kus teemaks oli karusloomafarmide roll koroonaviiruse uute tüvede levikul ja sellest tulenev oht rahvatervisele.

Karusloomafarmide keelustamine Äripäeva esiküljel, 1. aprill 2021.

Välireklaamid linnatänavail liikujatele

Lisaks sellele, et oleme aktiivsed meediamaastikul, oleme saanud tänu püsiannetajate toetusele avaldada veebibännereid ja sponsoreeritud sotsiaalmeediapostitusi, mis kasvatavad karusloomafarmide keelustamisega kursis olevate inimeste hulka. Lisaks aitavad need kasvatada teadlikkust probleemi tagamaadest ja kaasata inimesi Nähtamatute Loomade kampaaniasse. Veelgi laiema sihtrühmani aitasid jõuda välireklaamid. Aprillis kaunistasid Tallinna ja Tartu tänavaid sinirebase pildiga reklaamid, mille eesmärgiks oli tõsta teadlikkust karusloomatööstuse probleemidest ja kutsuda inimesi üles karusloomafarmide keelustamist toetama.

Veebi- ja välireklaamid on efektiivne võimalus sõnumi edastamiseks, kuna info jõuab väga laia publikuni – seega on reklaamidel suur potentsiaal tõsta uute toetajate arvu. Sel kevadel kutsusime üles näitama toetust petitsiooniga, millele on alla kirjutanud juba üle 13 000 inimese.

Aprillis ehtisid Tallinna ja Tartu tänavaid sellised välireklaamid.

Vähenda püsiannetajana loomade kannatusi

Pole võimalik piisavalt rõhutada, kuivõrd tähtis roll kõigis mainitud tegevustes on püsiannetajatel. Kui oled juba püsiannetaja, siis suur aitäh – tänu Sulle ei pea Eestis tõenäoliselt varsti ükski loom kitsas karusloomafarmi traatpuuris kannatama, et siis karusnahaks saada.

Kui sa ei ole veel püsiannetaja – hakka juba täna loomade toetajaks ja aita anda viimane tõuge karusloomatööstuse julmuse lõpetamiseks. Loe siit lähemalt, kuidas saad teha loomadele heateo ja panustada tähtsate muutuste elluviimisesse. Aitäh Sulle!