Tulumaksu annetamine on mugav ja lihtne heategu!

15. veebruaril läheb taas Eestis lahti tulude deklareerimine maksuametile. Juba teist aastat saame tähistada võimalust, et tagasi saadud tulumaksu saab soovi korral vaid ühe klikiga annetada. Annetada võib kogu tagasisaadava tulumaksu summa või osa sellest, vastavalt soovile. Annetada võib ka mitmele organisatsioonile, summad ja saajad valib igaüks ise. 

Tulumaksu annetamine on lihtne ja mugav. Lisaks varasemale võimalusele, kus tagastamisele kuuluva tulumaksu sai lasta kanda oma pangakontole või jätta maksu- ja tolliameti ettemaksukontole, on nüüd kolmandaks valikuks reas ka annetamine.
  

Võimalus tulumaksu annetada loodi esmakordselt eelmisel aastal ning juba esimesel korral kasutasid seda lihtsalt võimalust heateoks enam kui 2300 inimest.
Kõige suurem annetus oli üle 900 euro, keskmine annetus suurusjärgus 30 eurot. 

Kasuta Sinagi võimalust näidata oma headust, hoolivust ja armastust loomade suhtes, märkides oma annetuse saajaks Mittetulundusühing Nähtamatud Loomad, registrikood: 80413845, arveldusarve: EE922200221066221071.

Siin on ka väike videoklipp, kuidas see käib:

Annetustest saadud tulu kasutame karusloomafarmide keelustamise kampaania edukaks läbiviimiseks, et tagada karusloomafarmide keelustamise eelnõu läbiks Riigikogus edukalt ka teise ja kolmanda lugemise.

Loomad tänavad Sind!

Rootsi ja Iirimaa mingikasvatuse uued piirangud

Covid-19 levik mingifarmides on andnud täiendava hoobi juba hääbuvale karusnahatööstusele. Hiljuti on teatatud mingikasvatuse uutest piirangutest Rootsis ja Iirimaal.

Rootsis ei tohi aastal 2021 minke paljundada

Rootsi põllumajandusminister teatas, et minkide ehk ameerika naaritsate paljundamine peatatakse aastaks 2021. Eesmärgiks on Covid-19 leviku ärahoidmine mingifarmide kaudu. Sellegipoolest lubatakse karusloomakasvatajatel põhikari alles jätta ja nad saavad valitsuselt kompensatsiooni. 

Rootsis avastati koroonaviirus mingikasvandustes 2020. aasta oktoobris ning selle esinemine kinnitati 13 farmis 30st. Erinevalt Taanist ei hukatud Rootsis ennetavalt minke. Enne 2022. aasta hooaega analüüsitakse zoonootiliste haiguste leviku riske tööstusliku loomakasvatuse kontekstis.

Kuigi otsus ei tähenda kogu karusloomakasvatuse keeldu, on tegu siiski korraliku hoobiga karusnahatööstusele, mis on viimastel aastatel kahanenud 2 miljonilt 500 000 nahani aastas. Loomakaitseorganisatsiooni Djurens Ratt hinnangul viib piirang karusnahatööstuse lõpuni Rootsis.

Iirimaal keelustatakse mingikasvatus

Eelnõule, mis lõpetab Iirimaal mingikasvatuse, tehakse seadusandluseelne kontroll sel kevadel, enne kui eelnõu läbib menetluse. Jaanuaris kirjutas Iiri põllumajandusministeerium mingikasvatajatele, et seadusandlusega jätkatakse käesoleval aastal. Kuigi ametlik kuupäev ei ole veel paigas, peavad farmid praeguste andmete kohaselt lõpetama tegevuse veel enne aasta lõppu.

Karusloomakasvatuse keelustamine oli arutlusel juba varem, kuid viiruseohu tõttu on teema eriti pakiliseks muutunud. Nagu ka Rootsis, saavad mingikasvatajad riigilt kompensatsiooni. Iirimaal on alles kolm mingifarmi, mis annavad tööd vaid vähestele inimestele.

Kuigi eelmise aasta lõpus kaaluti kõigi minkide hukkamist Covid-19 ohu tõttu, ei viidud plaani siiski läbi. Kui tol hetkel oli farmides kokku 120 000 minki, siis hetkel on neid 24 000 – detsembris hukatakse nahaloomad ja alles jääb ainult põhikari. Arvestades peatset keeldu, tundub tõenäoline, et sarnaselt Rootsiga ei paljundata ka Iirimaa farmides minke juurde.

Mink oma loomulikus keskkonnas. Foto: Jan den Ouden (Pixabay) 

Rootsi ja Iirimaa piirangute näol on tegu oluliste arengutega karusloomakasvatuse lõpetamise suunas. Eesti on karusloomafarmide keelustamisele samuti lähedal – oktoobris 2020 läbis seaduseelnõu riigikogus esimese lugemise. Eelnõu jõustumiseks on aga vaja läbida ka teine ja kolmas lugemine.

Just praegu on õige aeg näidata toetust, et riigikogu läheks menetlusega edasi. Toeta karusloomi ja anna oma allkiri siin: https://nahtamatudloomad.ee/karusloomafarmid-ajalukku.  

Allikad:

https://www.businessinsider.com/sweden-denmark-mink-fur-animal-rights-husbandry-cull-kill-industry-compensation-farmer?r=DE&IR=T

https://www.thelocal.se/20210127/sweden-halts-mink-breeding-over-coronavirus-concerns

https://www.thetimes.co.uk/article/mink-farms-in-ireland-will-be-shut-down-by-the-end-of-the-year-j3zll55gz

Eesti suurim karusloomafarm lõpetas loomade pidamise

Keila lähedal asuv AS Balti Karusnahk on lõpetanud karusloomade kasvatamise, teatas loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad. Hiigelfarm, mis võtab enda alla kilomeetreid, pidas kunagi 170 000 naaritsat ja rebast. Tänaseks on puurid tühjad ja loomakasvatus lõpetatud. 

“Karusloomafarmide tegevus on Eestis sammu kaugusel lõpust. Seda nii tänu inimeste väärtushinnangute muutumisele, loomakaitseorganisatsioonide tegevusele kui ka sellele, et kõigi loomasõprade rõõmuks on Riigikogu liikumas karusloomafarmide keelustamise poole,” sõnas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering, kes on karusloomafarmide loomade heaolu probleemidega tegelenud viimased 15 aastat. “Eesti viimased karusloomafarmid on uksi sulgemas, eelmisel aastal lõpetas tegevuse 6 tšintšiljafarmi, nüüd sai tööstus viimase kirstunaela ka suurima farmi otsusega loomi mitte juurde paljundada,” lisas Mering.

“Ajastus suurima farmi uste sulgemiseks ühtib ka Riigikogus menetluses oleva karusloomafarme keelustava eelnõuga 219,” kommenteeris Mering. “Karusloomafarmid on keelustatud paljudes Euroopa riikides ning on oluline, et Eesti ei jääks perifeeriaks, kuhu need farmid liiguksid. Toetus keelustamisele on poliitilise maailmavaate ülene – avalike arvamuse küsitluste järgi hoolivad loomadest nii liberaalid kui konservatiivid.”

Viimastel aastatel on globaalne karusnahatööstus langenud aasta-aastalt suuremasse madalseisu ning karusnaha hind maailmaturul on järjest langenud. Sellest tulenevalt on enamik Eesti karusnahatootjaid uksed kinni pannud. Paljud Euroopa riigid on karusloomakasvatuse juba kas täielikult või osaliselt keelustanud. Kantar Emori andmete kohaselt ei poolda 75% Eesti inimestest rebaste ja naaritsate kasvatamist ja hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil.

Karusloomafarmide keelustamise eelnõu on Riigikogu keskkonnakomisjonis menetluses ning ootab suurde saali II lugemise hääletusele saatmist. 

Covid-19 enam kui 10 riigi mingifarmides

Covid-19 levib üha enamate riikide mingifarmides, mille tulemusena on hukatud miljoneid minke. Viiruse levik farmides on suureks ohuks ka inimestele. Nähtamatute Loomade president Kristina Mering vastas sel teemal ajalehe Pealinn küsimustele.

Kui ulatuslik ja hull on hetkel olukord? Kuidas viirus farmides edasi levib?

Covid-19 levikut mingifarmides on kinnitatud nüüd juba üheteistkümnes riigis – Taani, Holland, Hispaania, Itaalia, Poola, Leedu, Rootsi, Kreeka, Kanada, USA ja Prantsusmaa.(1) Kuigi sealsed võimud seda on tunnista, on lisaks põhjust arvata, et viirus levib ka Hiina mingifarmides.(2)

Teadlased ei tea, kuidas toimub ulatuslik ja kiire levik mingifarmide vahel ning kui ohtlikud võivad olla viiruse uued tüved, mis on mingifarmide tõttu välja arenenud. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab jätkata kiireid uuringuid ning võtta kasutusele ulatuslikke ettevaatusabinõusid, et neid hirmutavaid trende peatada.(3)

Hollandi mingifarmides läbiviidud laiaulatuslik uuring näitab, et Covid-19 jõudis mingifarmidesse inimeste kaudu, ent on minkide keskel edasi arenenud. On põhjust järeldada, et viirus ringleb minkide seas mitu nädalat enne avastamist. Hoolimata kõrgendatud bioturvalisuse meetmetest ja järelevalvest ning kohesest nakatunud loomade hukkamisest jõudis viirus levida ühest mingifarmist teistesse. Levimise viis mingifarmide vahel ei ole teadlastele selge. Hirmutav on see, et mingifarmide töötajatest ja nende lähikondlastest leiti SARS-CoV-2 nakatumine lausa 68%-l.(4)

Taani valitsus peab olukorda niivõrd ohtlikuks, et on otsustanud keelustada ajutiselt minkide kasvatamise.(5) Aasta lõpus hukkas Taani 17 miljonit naaritsat karusloomafarmides, et takistada viiruse levimist. Hollandi valitsus otsustas aga minkide kasvatuse kiirkorras täielikult keelustada (varasemalt oli karusloomafarmide keeld planeeritud jõustuma aastal 2024).(6)

Viiruse levimine minkide seas on ohtlik, kuna teadlased kardavad, et mingid pakuvad Covid-19 viirusele võimaluse erinevate ohtlike tüvede arenemiseks, mis võivad vaktsineerimise kasutuks muuta. Mingifarmides arenenud erinevaid viiruse mutatsioone on avastatud inimestel nüüdseks juba seitsmes riigis.(7) Samuti on murettekitav see, et viirus levib minkide ja inimeste vahel väga kiiresti ning kandub seniavastamata viisidel ühest farmist teise. 

Kas see on järjekordne hea argument, miks peaks karusloomafarmid kiiremas korras keelustama?

Suured naaritsakasvatajad riigid on praeguste arengute valguses lõpetanud naaritsakasvatuse, seega kutsume üles Eestis samuti teemat tõsiselt võtma. Arutelu karusloomafarmide keelustamise olulisuse üle ei põhine enam vaid loomade heaolu argumentidel, vaid rahvatervise tagamisel. Tallinna Loomaia direktor ja naaritsauurija Tiit Maran on öelnud, et naaritsafarmid võivad olla potentsiaalsed Covid-19 reservuaarid. Seetõttu on oluline, et karusloomafarme keelustav eelnõu võetaks vastu kiiremas korras.

Kas viirus võib levida ka Eesti karusloomafarmides?

Eestis ei ole diagnoositud naaritsafarmides koroonaviirust, sest karusloomakasvatus on hääbuv tööstusharu ja naaritsafarmid jõudsid naaritsad hukata ja nahastada, enne kui koroonaviirus maailmas naaritsafarmides levima hakkas. Küll aga on mitmel naaritsate pidamise lõpetanud farmil endiselt naaritsate pidamise luba, mis tähendab võimalust, et nad võivad naaritsakasvatust jätkata. Seega on oluline ennetada olukorda, kus inimtervisele ohtlik tegevusala saaks jätkuda.

Kas uus valitsuskoosseis annab lootust, et karusloomafarmide keelustamise eelnõu saab lõpuks ometi sahtlist välja ja vastu võetud?

Uus valitsus annab palju head lootust karusloomafarmide keelustamisega jätkamiseks. Valdav osa liikmeid koalitsioonis toetab keelustamist ning uueks Riigikogu keskkonnakomisjoni esinaiseks on saamas Yoko Alender, kes on üks karusloomafarmide keelustamise eelnõu esitajatest. Keskkonnakomisjon on määratud tegelema karusloomafarmide keelustamise eelnõuga, seega loodame näha järgmisi samme õige pea, kui uutesse rollidesse on sisse elatud. Karusloomafarmide keelustamise teema on õige pea aktuaalseks muutumas ka Nähtamatute Loomade uute algatuste tõttu, millega oleme veebruari alguses välja tulemas. 

Artikkel ilmus ajalehes Pealinn https://www.pealinn.ee/tagid/koik/koroonaviirus-vohab-euroopa-mingifarmides-n262815.

Allikad:

(1) https://www.theatlantic.com/health/archive/2020/12/minks-pandemic/617476/

(2) https://reporterre.net/Mounting-evidence-suggests-mink-farms-in-China-could-be-the-cradle-of-Covid-19-22020

(3) https://www.who.int/csr/don/03-december-2020-mink-associated-sars-cov2-denmark/en/

(4) https://science.sciencemag.org/content/371/6525/172

(5) https://www.reuters.com/article/us-health-coronavirus-denmark-mink-idUSKBN28V1F1

(6) https://www.economist.com/europe/2020/09/05/covid-19-ends-dutch-mink-farming

(7) https://www.theguardian.com/environment/2020/nov/18/covid-19-mink-variants-discovered-in-humans-in-seven-countries

Pärnus asuv Kohvik Kroon meelitab kliente taimse foie gras’ga

Taimne foie gras (Foto: Kohvik Kroon)

Mis roog on foie gras?

Foie gras’ all mõeldakse tavaliselt sundtoidetud hane või pardi maksast valmistatud pasteeti (pâté de foie gras), mida süüakse eelroana. Olenemata luksusliku kõlaga nimetusest, on tegemist rahvusvaheliselt kritiseeritud tootega. Nimelt tuleb rasvamaksa tootmiseks parte ja hanesid mitu korda päevas nuumata. Sööt surutakse mootoriõliga määritud metalltoru ja surveõhu abil linnu kurku. Protseduuri lihtsustamiseks hoitakse linde puurides, kus neil puudub võimalus liigutada. Linnud hukatakse, kui maks on normaalsest 10 korda suuremaks paisunud. Sellised pidamistingimused tekitavad intelligentsetele veelindudele füüsilisi kannatusi ja psühholoogilisi häireid.  Tihti murduvad linnu jalaluud liigse keharaskuse all või siis tema kõht lõhkeb. Nähes, kuidas foie gras’d toodetakse, kaob ka gurmaanidest lihasõpradel söögiisu ära. 

Kuigi foie gras’ tootmine on Eestis keelatud, on selle import siiski lubatud

Maksa patoloogilise rasvumise saavutamiseks kasutatav sundtoitmise praktika on paljudes riikides, sh Eestis, Soomes, Saksamaal, Suurbritannias, Norras, eetilistel kaalutlustel seadusega keelatud. Sellest hoolimata müüvad paljud Eesti restoranid ja kauplused imporditud ebaeetilist toodangut, toetades foie gras’ tööstuse jätkumist. Hoolimata tootmise vastuolulisusest ja rahvusvahelisest kriitikast ei ole paljud meie toitlustusasutused valmis foie gras’ pakkumisest loobuma. Hea uudis vastutustundlike gurmaanide jaoks on see, et järjest populaarsemaks on muutumas taimne versioon foie gras’t, mis on oluliselt tervislikum, eetilisem, soodsam ja keskkonnasäästlikum valik. Eduka näitena võib välja tuua Pärnus asuva Kohvik Krooni, kes pakub oma menüüs suupistevalikut taimse foie gras’, marineeritud minipaprikate, röstsepiku ja punase sibula moosiga. Roog on toonud kohvikule palju tähelepanu ja uusi kliente.


Uurisime Kohvik Krooni tegevjuhataja Patricia Berensi käest, kuidas nad taimse foie gras’ pakkumiseni jõudsid ja kuidas see ärile mõjunud on.

Kohvik Kroon on Pärnus asuv väike pere-ettevõte, mis saab 2. veebruaril juba 16-aastaseks. Patricia Berensi sõnul on nende menüüs olnud taimseid toite juba algusest peale. Seoses klientide suure huviga toodi 2016. aastal välja eraldi taimsete toitude menüü – sellest ajast saadik on alati vähemalt 50% pakutavatest toitudest olnud täiesti taimsed. Taimse foie gras’ni jõuti menüüd edasi arendades. „Praeguseks palju populaarsust kogunud eelroog tuli mängu siis, kui oli aeg menüüd uuendada ning kuigi üldjuhul on Kroonis pakutavad toidud kodused ja lihtsad, siis taimne foie gras osutus põnevaks lisaks meie üldiselt eestimaisele ja lihtsale menüüle,“ ütleb Berens. Taimse foie gras’ väljaarendamiseks katsetati palju erinevaid koostisosi ja lisandeid, et roog tuleks nii maitsenüanssidelt, tekstuurilt kui ka värvuselt originaalilähedane. „Siiamaani on tagasiside olnud alati positiivne ka nende külastajate poolt, kes ise eelistavad üldjuhul originaalversiooni.“ tõdeb ta.

Krooni tegevjuhi sõnul on oluline foie gras’le tähelepanu tõmmata, sest tihti ei ole inimesed selle tootmisega seotud protsessidest teadlikud. „Üritame oma panusega taimset foie gras’d müües näidata klientidele, et alati ei pea valima loomset varianti, selleks et saada maitseelamust. Oleme täheldanud Kroonis seda, et mida rohkem me oma taimse menüü väljatöötamisse panustame, seda rohkem on meil külastajaid – mitte ainult taimetoitlasi, vaid ka tavalisi inimesi, kes soovivad saada põnevat taimset maitseelamust või lihtsalt tervislikumat toitu.“ Berens sõnab, et rasvamaksa tootmine on ebavajalik, kui on võimalik pakkuda taimset varianti, mis on sama maitsev (või kohati isegi parem) ning ei eelda loomade julma kohtlemist. Ta selgitab, et taimne roog on ainuüksi toiteväärtust arvestades palju tervislikum. Patoloogiliselt rasvunud maksa asemel on nende taimne foie gras valmistatud põhiliselt pähklitest, läätsedest ja seentest, kuid maitseb klientide sõnul originaaliga sarnaselt.

Küsimusele, miks võiksid ka teised kohvikud foie gras’st loobuda või selle taimse versiooniga asendada, vastab Berens, et taimne versioon on odavam, säilib kauem ning on samas väga sarnane originaalvariandiga. Ta toob välja, et lisaks on loomsest tootest taimse variandi loomine kokkadele hea eneseteostusvõimalus. Oluline on ka see, et uued katsetused toovad juurde kliente, kes ootavad, et saaks proovida uusi huvitavaid maitseid. Kohviku juhataja lisab, et eriti kasulik on see väikeettevõtjatele, kes soovivad oma külastajate arvu suurendada. Patricia Berens lisab, et loomade heaolu tõstmiseks ei pea ilmtingimata müüma ainult taimseid toite – iga väike samm paremuse poole aitab. Kroon on aastate jooksul püüdnud järjest eetilisemaks minna. Näiteks on nad asendanud tavalised munad puurivabade kanamunadega, pakuvad igapäevaselt taimseid päevapakkumisi ja võtavad osa kampaaniast Taimne Teisipäev. 

Berens ütleb, et üks oluline aspekt, millega toitlustusfirmad saaksid oma panuse anda, on hindade ühtlustamine nn kuldse keskteeni: tihtipeale jätavad kliendid taimse variandi tellimata, olgu selleks taimne piim või mõni huvitav toit menüüst, kuna selle hind ja tooraine on loomsest variandist kallim. Kroon on teadlikult alandanud enda kasumit erinevate toodete, näiteks kohvijookide puhul, et need oleksid taimse toidu ja joogi austajale taskukohasemad. „Soovin, et inimestel oleks rohkem julgust katsetada erinevate maitsete ja komponentidega. Poodide ja suurettevõtete asemel võiks toetada pigem väike-ettevõtteid või ise kodus katsetada, et vähendada tootmist ja sellega tekkivat reostust ja ebaeetilist käitumist loomade suhtes,” lisab Berens.

Kohvik Kroon on eeskujulikuks näiteks teistele Eesti toitlustusasutustele, kes pole julgenud põnevaid taimseid roogi menüüsse võtta. Kroon on näidanud suurt toetust Nähtamatute Loomade foie gras’ müügi vastases kampaanias, osaleb Taimse Teisipäeva programmis, jagab oma teadmisi ning suunab tähelepanu foie gras’ vastasele petitsioonile. Kõik see on toonud toitlustuskohale juurde hulgaliselt positiivset tähelepanu ja uusi kliente – ja sugugi mitte ainult taimetoitlasi. Kohvik Krooni taimset foie gras’d saab proovida Pärnus, Riia mnt 71 (www.kohvikkroon.ee).

Nähtamatud Loomad seisab intensiivfarmides peetavate loomade ja lindude heaolu eest ning töötab selle nimel, et Eestis lõpeks julma foie gras’ müük. Nähtamatute Loomade foie gras’ müügi vastasele petitsioonile on oma allkirja andnud juba tervelt 8000 inimest. Loe lisainfot ning anna oma allkiri petitsiooni toetuseks siin: https://foiegras.nahtamatudloomad.ee/.

Artikkel ilmus ka Delfis: https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/92409073/eelista-linnupiinamisele-taimset-alternatiivi-parnu-kohvik-valmistab-foie-gras-d-ilma-julmuseta

Nähtamatute Loomade mõtted ametisse astuvale maaeluministrile

Nähtamatud Loomad tervitab soojalt ametisse astuvat maaeluministrit Urmas Kruuset ja soovib edu väljakutsetes, mis ees ootamas.
Organisatsiooni president Kristina Mering pani kirja viis olulist suunda, mis kuuluvad maaeluministeeriumi vastutusvaldkonda, kus näeme suurt potentsiaali loomade heaolu perspektiivist palju head korda saata ja koostöös suurendada loomade heaolu Eestis. 

  1. Karusloomafarmide keelustamine

Riigikogus on praegu menetluses karusloomafarmide keelustamise eelnõu. Algatus on ootel keskkonnakomisjonis, mis määrati selle eelnõu vastutavaks komisjoniks. Maaeluministeerium on üks olulisi valdkonna huvigruppe, reguleerides loomakasvatussektorit Eestis. Toome maaeluministri tähelepanu suurele avalikule huvile karusloomafarmide tegevuse lõpetamise osas, mille kohaselt 75% Eesti elanikest ei toeta karusloomafarme ning kutsume ministrit üles keelustamise protsessi kiirendama, avaldades toetust seaduseelnõule 219, mille sisuks on karusloomafarmide keelustamine. Kuna Eestis on karusnahatööstus kokku kuivanud ning tegutsevaid farme enam sisuliselt ei ole, ei mõjuta selle seaduse jõustumine negatiivselt maapiirkondi ega tööhõivet. Toetades seda loomakaitse algatust, annab maaeluministeerium märku nõrgematest hoolimise väärtuse olulisusest. 

Oleme seda teemat arutanud ka mitme varasema maaeluministriga, kes on kõik olnud suured loomasõbrad ning nii mõnegi puhul on see väljendunud muuhulgas karusloomakasvatuse lõpetamise toetuses. 

Nähtamatute Loomade delegatsioon kohtumas maaeluminister Tarmo Tammega, 2019

  1. Tööstusfarmide laienemise pärssimine ja väikefarmide arengu toetamine

Valdav osa Eesti loomakasvatusest on koondunud intensiivfarmidesse ehk tööstuslikku loomapidamisse. Nii suure hulga loomade heaolu tagamine kitsastes oludes on viimaste teadusuuringute kohaselt sisuliselt võimatu. Kitsad pidamistingimused põhjustavad loomadele kannatust ja stressi, mida saaks leevendada paremate elutingimuste ja väiksema loomkoormusega farmides. Näiteks sigade pidamise määruses sätestatud ruuminõuded ei paku isegi võimalust normaalseks liikumisruumiks. Puurispeetavatel kanadel on linnu kohta ca A4 pinna jagu ruumi. Broilerkanade pidamistingimused on suunatud samuti võimalikult suure hulga lindude mahutamisele võimalikult väiksele alale. Probleemi teeb kriitiliseks asjaolu, et need loomad ei saa tegeleda liigile omaste tegevuste ega vajadustega, kuna tööstusfarmides puudub selle jaoks ruum. Loomade heaolu on madala prioriteetsusega, kui fookuseks on kõige odavam loomsete toodete valmistamine. 

Selline lähtekoht loomakasvatuses tagab küll väga soodsa hinna toodetele, kuid mõjutab negatiivselt loomade heaolu ning muudab tööstusliku loomakasvatuse ökoloogilise jalajälje väga suureks. Põhjuseks on nii suur toidu hulk, mis loomadele nuumamiseks sööta tuleb, kui ka suur väljaheidete hulk, mida miljonid loomad ja linnud tööstusfarmides tekitavad. ÜRO uuringuraportid näitavad, et globaalne tööstuslik loomakasvatus on suurema keskkonnamõjuga kui kogu transpordisektor.

Nähtamatud Loomad kutsub üles võtma liikuma väiksemamahulise loomakasvatuse suunas, et tagada loomade heaolu, keskkonnale väiksem koormus, rahvatervise säilimine ning rohkem töökohti maapiirkondades. 

Tööstusfarmide rajamine maapiirkondadesse on nähtus, mille suhtes on kohalikud elanikud tihti kriitilised, sest täisautomatiseeritud hiigelrajatised, nagu loomakasvatusettevõtted enamasti paraku on, pakuvad tööd vaid mõnele inimesele, kui sedagi. Süsteem on üles ehitatud automatiseerimisele nii loomade toitmise, väljaheidete koristuse kui muude valdkondade puhul. Piimalehmi lüpstakse hiigelsuurtel lüpsikarusellidel, munakanade puhul veerevad munad mööda puuri kaldtee konveierlinti farmist otse pakendamisalale. Sellised farmid ei paku piisavalt töökohti maapiirkondades, kus neid kõige rohkem vaja oleks, sest need hiigelfarmid rajatakse mõttega töökulusid kokku hoida. 

Mis puudutab väikefarmide väiksemat kogutoodangut võrreldes tööstuslike hiiglastega, siis näeme, et Tervise Arengu Instituudi andmetel söövad eestlased praegu ca 3 korda rohkem lihatooteid kui riiklikes toitumissoovitustes ette nähtud. Loomse toodangu tootmise vähenemine väikefarmide väiksema kogutoodangu kaudu aitaks lahendada põletavat liigse lihatarbimise probleemi, mis on keskmiselt ca 80 kg aastas eestlase kohta ja võiks olla mitu korda väiksem, et kauem terve püsida. Eestlaste nr 1 enneaegse surma põhjus on südame- ja veresoonkonnahaigused, mille üheks oluliseks mõjutajaks on ka meie suur lihalembus, mistõttu negatiivsed tervisemõjud vajavad kiiret riiklikku tähelepanu.

Võttes suuna suurema loomade heaoluga väikekasvatuste toetamise poole, annab Eesti riik signaali, et väärtustab maaelu, töökohti maapiirkondades ning keskkonnasõbralikku maailmavaadet.

  1. Sigade sabade lõikamise lõpetamine

Üks põletavamaid loomade heaolu küsimusi tööstuslikus loomakasvatuses on põrsaste sabade tuimestuseta lõikamine, mis on seakasvatuses paraku endiselt tavapraktika. Selle üle tunnevad muret ja Põllumajandus- ja Toiduameti loomakasvatuse valdkonna eestvedajad, kes külastavad regulaarselt Eesti seakasvatusi ning näevad, kui levinud sabade lõikamine tööstuslikus seakasvatuses endiselt on. 

Kutsume üles maaeluministrit võtma selge seisukoha sigade sabade lõikamise osas ning kutsuma üles seakasvatajaid tagama loomade heaolu, lõpetades sabade lõikamise. 

Mitmed Euroopa riigid on keelanud sabade lõikamise, nt Rootsi, Norra ja Šveits. Need riigid toetavad tõhusaid praktikaid sigade heaolu tagamiseks.

Sigade sabade lõikamise vajaduse lõpetamiseks kutsume üles vähendama loomkoormust seasulgudes ning tagama loomadele piisavalt tegevust ja tuhnimismaterjali. Selle jaoks sobivad esemed, millega sead saavad tegeleda, näiteks neid kärsaga uurida. Lisaks on üks suurimaid murekohti loomade liiga tihe asustus tööstuslikus seakasvatuses – loomadel puudub piisav liikumisruum, mis on stressiallikaks ning põhjustab ebaloomulikku käitumist, nt kannibalismi, agressiivsust jms. Kui tagada loomadele paremad elutingimused, rohkem liikumisruumi ning tegevusvõimalusi, kaob ka vajadus sabade lõikamiseks, sest sead ei oleks enam nii suures stressis, mis ajab neid sulukaaslaste sabasid närima. Intelligentsete loomadena ei sobi sellele liigile kitsas seasulus ilma tegevuseta istuda ja taolises stressirohkes keskkonnas aega veeta. 

Kutsume üles maaeluministrit lõpetama Eestis sigade sabade lõikamine, et loomade heaolu kasvaks. 

  1. Elusloomade pikamaatranspordi lõpetamine kolmandate riikide tapamajadesse

Eestist transporditakse igal aastal tuhandeid loomi kolmandatesse riikidesse tapale. See tähendab väga pikki vahemaid transpordiautodes, selleks et jõuda kolmanda riigi tapamajja hukkamisele. Loomade kannatuste vähendamise perspektiivist oleks mõistlik lõpetada elusloomade pikamaatransport Euroopa Liidu välistesse riikidesse. 

Nähtamatud Loomad kogus lühikese ajaga üle 14 000 allkirja petitsioonile, mille sisuks oli palve lõpetada elusloomade pikamaatransport kolmandate riikide tapamajadesse. Avalik huvi selle sammu astumiseks on suur. Kohtusime sel teemal ka maaeluminister Mart Järvikuga, kellega arutasime tapaloomade probleemide üle pikamaatranspordil kolmandatesse riikidesse ja selle teemaga tegelemise vajadust. 

Meie palve ei puuduta kogu loomade pikamaatranspordisektorit Eestis, sest see on suur tööstusharu, kus igal aastal saadetakse sadu tuhandeid tõuaretusloomi Eestist ELi siseselt kui ka väliselt teistesse riikidesse teele. Meie fookus on võtta kiiremini samme tapaloomade saatmise lõpetamiseks EL-i välistesse riikidesse. 

Nähtamatute Loomade delegatsioon kohtumas maaeluminister Mart Järvikuga elusloomade pikamaatranspordi probleemide arutamiseks, 2019

  1. Loomade heaolu fookus loomakasvatusettevõtete töös

Detsembris toimunud Lihafoorumil Rakveres sõnas Maaeluministeeriumi esindaja oma ettekandes, et Euroopa Liidu poolt tulevates taotlusvoorudes ja suunitlustes on loomade heaolul aasta-aastalt üha suurem roll, sest tarbijateadlikkus kasvab. See tähendab, et tööstuslikus loomakasvatuses ei saa enam lähtuda “business as usual” loogikast, kus ettevõtjate huvid lubavad jätkata julmade praktikatega, mis küll rahasäästmise perspektiivist on kasulikud, kuid mille kõrgeks hinnaks on loomade suured kannatused (heaks näiteks põraste tuimestuseta sabade lõikamine, selmet loomade heaolu suurendada). 

Nõrgemate kaitsest hooliva ühiskonnana on tarvis, et loomade heaolu ei oleks tühi sõnakõlks, mida kasutame nii tööstusfarmide kohta kui kus tahes mujal, et head muljet luua. Loomade heaolu on sisuline väärtus koos praktiliste sammudega, mida selle tagamiseks tuleb ette võtta. 

Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et loomade heaolu tagamine on väärtusena eestlaste hulgas üha olulisemaks muutumas. Näiteks näitab 2020 sügisel Kantar Emori läbi viidud uuring, et 80% tarbijatest eeldab, et kauplustes müüdavad tooted peaksid olema valmistatud farmiloomade heaolu arvesse võttes. Paraku on suured käärid tööstusfarmides sätestatud loomade pidamisnormide ja Eesti elanike eelduste vahel, kuidas loomi peaks kohtlema. 

Kutsume maaeluministrit üles sisukale koostööle, et kasvatada loomade heaolu Eestis, et tagada kaitse kõige nõrgematele, kel puudub võimalus ise enda eest kosta. 

Saksamaa lõpetab tibude julma hukkamise linnukasvatuses

Paljudes linnukasvatustes eraldatakse isased tibud pärast koorumist emastest ning hukatakse läbi purustamise või gaasitamise. Selline praktika on levinud, kuna isasloomad ei ole tööstusele kasumlikud – nad ei mune ning neilt saadav lihakogus on väga väike. Saksamaa on esimene riik maailmas, kes keelab tibude massilise hukkamise.

Igal aastal hukatakse Saksamaal kümneid miljoneid äsja koorunud isastibusid. Valitsus kiitis isaste tibude hukkamist keelava seaduseelnõu heaks. Seaduseelnõu vajab veel Liidupäeva kinnitust. Seadus hakkab eeldatavasti kehtima aastal 2022.

Saksamaa valitsuse sõnul on saadaval mitmeid meetodeid, mille kaudu on võimalik tuvastada tibude sugu juba enne koorumist. Üheks neist on muna sisse laseriga miniatuurse augu tegemine ning vedelikust suguhormoonide proovide võtmine. Sel viisil on võimalik veel koorumata linnu sugu kindlaks teha. Sakslased on loomasõbralikule tulevikule mõeldes investeerinud miljoneid eurosid ning on selliste uuendustega eeskujuks ka teistele riikidele.   

Prantsusmaa põllumajandusministeerium töötab samuti selles suunas, et tibude massiline hukkamine keelustataks. Šveits keelustas eelmisel aastal tibude purustamise, kuid nende gaasitamine on endiselt lubatud.

Eestis tegeleb kanade heaolu teemadega aktiivselt loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad. “Paraku on äsja koorunud isaste tibude tapmine linnutööstuse lahutamatu osa. Mõne aasta tagune Talleggi skandaal, mille käigus tuli tibude purustamise teema suurelt Eestis avalikkuse ette, näitas selgelt, et inimesed ei poolda selliseid julmi praktikaid. Meil on väga suur rõõm, et Saksamaa näitab loomasõbralikku eeskuju ning me töötame edasi selle nimel, et ka Eestis taolised suured muudatused ellu viidaks,” sõnas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering. 

Aastal 2017 puhkes Eestis skandaal, kui Talleggi haudejaama juures prügikonteineris säutsusid munakoorte ja surnud tibude vahel ka elusad tibud. Talleggi sõnul oli olukord tingitud sellest, et tibusid purustanud seade lakkas töötamast. Talleggi elusate tibude prügikasti viskamine valiti aastal 2017 kõige loomavaenulikumaks teoks. 

Foie gras’ tööstust tabas linnugripp: Prantsusmaal nõutakse massilist farmilindude hukkamist

foiegras
Farmilinnud foie gras’ tööstuses. (Foto:L214)

Prantsuse foie gras’ ehk sundtoidetud partide ja hanede rasvamaksapasteedi tootjad on nõudnud lindude massilist ennetavat hukkamist, et proovida peatada riigi edelaosas asuvates linnukasvatusettevõtetes leviva linnugripi raske tüve edasi kandumist. Kõrgelt patogeenne H5N8 viirus avastati esmakordselt novembris ühe Korsika saarel asuva lemmikloomapoe linnul, enne kui see detsembris mandriosa linnufarmidesse levis.

Viis aastat pärast seda, kui suur nakkushaiguse puhang põhjustas Prantsusmaal miljonite partide hukkamise, on mitmed Euroopa riigid teatanud nakkusjuhtumitest. „Viirus on meist tugevam. Uusi klastreid tekib pidevalt,“ ütles Prantsusmaa foie gras’ tootjate föderatsiooni CIFOQ juht Marie-Pierre Pé Prantsuse uudisteagentuurile AFP. 

Põllumajandusministeerium teatas jaanuari alguses, et haiguspuhangute arv on tõusnud 124-ni, lisades, et alates 24. detsembrist on tapetud umbes 350 000 parti. Valitsuse veterinaarametnik Loic Evain ütles, et enam kui 200 000 parti on juba hukatud ning et igal aastal kasvatatavast 35 miljonist linnust kavatsetakse hukata veel 400 000. Kuigi viirus ei ole inimesele kahjulik, on see tema sõnul „väga-väga nakkav“.

Belgia ametnikud teatasid hiljuti, et on hävitanud kolm nakatunud linnukarja – ühe Meninis riigi lääneosas, teise Dinantis lõunaosas ja kolmanda Flandria lääneosas Dixmude’is. Belgia föderaalne toiduohutusagentuur AFSCA, kes on käskinud linnuomanikel nakkuse vältimiseks linnud luku taga hoida, ütles, et metslindudel on leitud 20 viirusjuhtumit.

Herve Dupouy, Prantsuse tootja, kes juhib FNSEA põllumajandustootjate föderatsiooni Landes’i departemangus ütles, et „olukord on kontrolli alt väljas“. Ta kutsus riiki üles hävitama kõik piirkonnas olevad linnukarjad ja kehtestama kahekuulise tootmise peatamise. „Muud lahendust ei ole,“ ütles ta.

Siiani on ametivõimud tapnud kõik pardid ja haned nakatunud karjast kolme kilomeetri raadiuses. Hukatud on ka vabapidamisel kanad ja kalkunid. CIFOQ teatas, et valitsuse ametnikud on ühiselt jaganud plaani laiendada hukkamisala. Linnugripi klastreid on tuvastatud linnufarmides ja lemmikloomapoodides Landes’i departemangus ja sellega piirnevates Gersi ja Pyrénées-Atlantique’i departemangudes.

Prantsusmaa põllumajanduskoja juht Sebastien Windsor kutsus kolmapäeval üles „radikaalsetele meetmetele“, et püüda taastada usaldust eksporditurgude, näiteks Hiina vastu, kes teatas, et peatab viiruse tõttu Prantsuse linnuliha impordi.

Foie gras’ tootjad kardavad eelmise kahe talvise linnugripi laine sarnast laastamistööd (2015-2016 ja 2016-2017). Esimeses puhangus hukati üle 25 miljoni pardi, järgneval aastal lisandus veel 4,5 miljonit parti, põhjustades foie gras’ tootmise järsu languse.

Peale Prantsusmaa on alates talve algusest teatanud linnugripi puhangutest ka Belgia, Holland, Rootsi, Suurbritannia ja Iirimaa. Hollandi võimud hukkasid novembris, pärast viiruse avastamist, kahes farmis 190 000 kana. Puhangutest on teatatud ka Indias ja Lõuna-Koreas. Indias plaanitakse hukata kümned tuhanded kodulinnud, kuna kogu riigis on leitud hulgaliselt linde, kes on linnugripi puhangu tõttu surnud.

Vähemalt kuus India osariiki on sel nädalal tõstnud jõupingutusi kahe linnugripi tüve – H5N1 ja H5N8 – ohjeldamiseks pärast tuhandete rändlindude, partide, vareste ja kanade hukkumist. Lõuna-Korea põllumajandusministeerium ütles neljapäeval, et alates novembri lõpus esinenud väga patogeense linnugripi juhtumi tuvastamisest on hukatud 14,9 miljonit kodulindu.

Allikas: https://www.theguardian.com/world/2021/jan/08/calls-for-mass-duck-cull-in-france-as-bird-flu-hits-foie-gras-industry 

VIDEO: Vaata, millised on loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad suurimad saavutused aastast 2020

Üle kolme aasta tegutsenud loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad keskendub farmiloomade kaitsele ja heaolu parandamisele Eestis. Lühikese tegutsemisaja jooksul on organisatsioon näidanud kiiret kasvu, tegevusse on kaasatud sadakond vabatahtlikku ja organisatsioonis töötab 8 täistööajaga töötajat, kes on kõik võtnud enda südameasjaks loomi aidata.

Siin on organisatsiooni suurimad saavutused aastal 2020.

Eesti suurima loomade päästeaktsiooni käigus päästeti karusloomafarmist 105 tšintšiljat ning leiti neile hoolivad kodud

Loomakaitseorganisatsioon ostis tühjaks uksi sulgeva tšintšiljafarmi ning toimetas loomad turvaliselt oma uutesse kodudesse. “Oleme südamest tänulikud meie toetajatele, tänu kellele saime tšintšiljafarmi tühjaks osta. Ka teise võimaluse saanud loomad on ääretult tänulikud ning naudivad uut elu heades kodudes. Loodame sulgeda peagi julma karusnahatööstuse ka Eestis,” kommenteeris organisatsiooni president Kristina Mering.

Karusloomafarmide keelustamise eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise

Möödunud aasta 15. oktoober oli märgiline, kuna esimest korda läbis karusloomafarmide keelustamise eelnõu Riigikogus esimese lugemise. Nähtamatud Loomad korraldas eelnõu lugemise päeval Riigikogu ees hea tahte avalduse, mille eesmärgiks oli anda rahvasaadikutele signaal, et Eesti inimesed toetavad sellise julma loomade kohtlemise lõpetamist. Eelnõu liigub sel aastal edasi teisele lugemisele. Eesti karusloomakasvatus on viimaste aastate jooksul olnud tugevas languses – enamik karusloomafarme on Veterinaarametile teatanud, et sulgevad lähiajal uksed.

Sadakond toidufirmat loobub puurikanade munade kasutamisest

Kanade heaolu on valdkond, millega Nähtamatud Loomad on väga aktiivselt tegelenud. Ettevõtetega läbirääkimiste ja avalikkuse teavitamise tulemusena on tänaseks teatanud puurikanade munade loobumisest üle saja toidusektori firma. Munakanad on ühed halvemini koheldud loomad maailmas, kuna enamik neist veedab oma elu puurides, kus neil on umbes A4-paberilehe jagu ruumi. Möödunud aasta sügisel läbiviidud uuringu kohaselt ei poolda 79% eestlastest seda, et munakanad elavad puurides.

Taimse Teisipäeva kampaaniaga on liitunud 277 söögikohta ning taimetoidu väljakutsest on võtnud osa 7204 inimest

Nähtamatud Loomad veab eest ka üleriigilist rahvatervise kampaaniat Taimne Teisipäev, millega on praeguseks hetkeks liitunud enam kui 277 söögikohta üle Eesti. Kampaania eesmärgiks on kutsuda inimesi üles eelistama kord nädalas taimset toitu ning seeläbi hoolima oma tervisest, loomadest ja keskkonnast. Taimetoidu väljakutsest, millega kutsutakse üles toituma 22 päeva taimselt, on osa võtnud lausa 7204 inimest. Lisaks on 13 haridusasutust liitunud Taimse Teisipäeva kooliprogrammiga, mille raames pakutakse õpilastele kord nädalas tervislikku taimset koolilõunat. 

Kana Roosi lugu

Mina olen kana Roosi ja see on minu lugu.

Veetsin enamiku oma elust kõledas ja pimedas tootmishoones, kus olin koos teiste kanadega surutud kitsastesse traatpõrandaga puuridesse. Sellise põranda peal ei ole võimalik isegi tasakaalu hoida ja iga samm on väga valulik. Ühes puuris oli kokku 60 kana. Minule oli antud elamiseks vaid üks A4-paberi suurune ala. Kui mind sinna puurikanalasse viidi, olin täielikus segaduses. Ma ei mõistnud, mida ma nii halba olin teinud, et pean oma elu veetma vangilaadses kohas. Käitusin väikse tibuna alati eeskujulikult ja püüdsin olla tubli – millega ma sellise kohtlemise välja teenisin?

Vahel mõtlen tagasi oma tibupõlvele. Koorusin haudejaamas ja päris pisikese tibuna ei teadnud ma veel, mis elu mind ees ootab. Kui olin suureks kasvanud, transporditi mind hiiglaslikku puuridega majja. Kahjuks muutus sinna jõudes minu elu tõeliselt jubedaks. Igatsen väga oma tibupõlve ja seda aega, mil elu oli ilusam ja lihtsam. Siis ei osanud ma veel aimatagi, et pean oma elu veetma vangistuses ja et kõik hakkab olema niivõrd õudne.

Suurest stressist juhtus tihti, et kanaõed nokkisid üksteist ning kaklesid omavahel. Ma ei ole üldse pahatahtlik kana, aga mõnel korral juhtus, et ka mina kaklesin oma õdedega. Vahel sain päris tõsiseid vigastusi, kuid pidin valudes piinlema. Mul ei olnud selles kitsas puuris võimalik ründajate eest mitte kuhugi põgeneda ja ma ei saanud kunagi arstiabi. Tundsin end üksikuna. Mitte keegi ei hoolinud minust.

Kanala töötajad manipuleerisid valgusega, et panna meid rohkem munema. Valgusega manipuleerides tekitati kunstlikult ühe ööpäeva sisse mitu “ööpäeva”. See ajas mind ja minu õdesid väga segadusse. Selle tagajärjel hakkasime me ebaloomulikult palju munema ja see mõjus meile organismile väga halvasti. Ma olin kogu aeg väsinud ja kurnatud.

Oleksin tahtnud nii väga tiibu sirutada, nokkida, ehitada pesa, kuid sellises puuris on see võimatu. Osadel minu õdedel oli rohkem õnne, sest neid ei saadetud sellesse jubedasse puuridega tootmishoonesse, vaid nemad läksid elama mahekanalasse, kus nad saavad õues aega veeta, tiibu sirutada ja päikesepaistet nautida. Soovisin üle kõige kas või ühel korral oma elu jooksul päikesepaistet nautida ja murul joosta…

Selle pika aasta jooksul, mil puurikanalas elasin, juhtus väga jubedaid asju. Kõige õudsem asi, mida nägin, oli see, kui minu õde trambiti minu silme all teiste kanade poolt surnuks. Tema surnukeha lebas ja mädanes veel pikalt seal puuris, enne kui kanala töötaja ta ära viis. Mind valdas täielik hirm ja ma suutsin mõelda vaid sellele, et kas mina olen järgmine, kes selles kitsas puuris julmalt surnuks tallatakse ning siis mädanema jäetakse.

Nüüd olen suures veokis teel tapamajja ja sõit on kestnud väga pikka aega. Tean juba, mis mind ees ootab. Ma pole veel 2-aastanegi, kuid mu keha on munemisest surmani ära kurnatud. Ei tea, kas ma tapamajja elusalt kohale jõuangi. Olen sõidu ajal pikalt mõelnud kõigele sellele, millistes tingimustes ma elasin ja milliseid õudusi pidin läbi elama. Ma ei väärinud sellist elu. Keegi ei vääri sellist elu.

Ükski elusolend ei ole väärt Roosi saatust. Koos saame püüelda selle poole, et ükski kana ei peaks elama taolist õudusi täis elu. Kui teed hiljemalt 31. detsembril vähemalt 10 € püsiannetuse, lisab üks heatahtlik suurannetaja sellele omalt poolt 10 € juurde. Püsiannetuse saad teha siin: https://bit.ly/aitankana-roosit.