Vanasti olid loomad majapidamises tavaline nähtus. Väga paljud inimesed said toorainet, nagu piima, liha ja mune, toidu valmistamiseks kodulaudast. Tänapäeval on enamus tootmisest suundunud suurtesse farmidesse, kus tootmise maksimeerimise tõttu ei pöörata tähelepanu loomade heaolule. Kuna nüüd on inimestele suur osa tööstuste telgitagustest internetis kättesaadav, teame me kahjuks või õnneks palju loomade praegusest heaolust. Kahjuks just sellepärast, et seda kõike on jube näha, ning õnneks, sest me saame teadlikena loomade heaolu aktiivselt parandada.
Mis on foie gras?
Foie gras’ on üks nendest roogadest, mille tõttu peavad tänapäeval loomad inimese maitsenaudingute pärast kannatama. Tegu on pardi või hane haigestunud maksaga, mis on enda tavasuurusest kümnekordistunud. Maks ise on sildistatud delikatessroaks, kuid maksa andnud linnud on surnud 4-nädalase julma sundtoitmise teel. Kuna foie gras’ saamiseks väärkoheldakse linde, nõrgeneb ka nende immuunsüsteem ja nad võivad kergemalt haigestuda näiteks linnugrippi.
Foie gras‘ farm
Miks peaksid ettevõtted pöörama tähelepanu loomade heaolule?
Tänu infovabadusele teame me loomade saatusest palju ning loomadest hoolimine on muutunud populaarseks. Ülemaailmselt on võtnud suured ettevõtted, nagu McDonald’s ja Subway, endale eesmärgiks puurivaba tuleviku. Nad on lubanud 2025. aastaks lõpetada koostöö tootjatega, kes peavad munakanu puurides. Seega täidetakse tarbijate soov tuua toidulauale ainult heades tingimustes elanud loomade tooteid.
Eelmisel sügisel läbiviidud Kantar Emori avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei toeta 72% Eesti elanikest munakanade pidamist kitsas traatpuuris ning 67% foie gras’ müüki siinsetes restoranides ja kauplustes. Lisaks sellele on üle 12000 eestlase allkirjastanud foie gras’ müügivastase petitsiooni. Tarbija suhtumine loomavastasesse vägivalda on üsna selge.
Isegi prantslaste suhtumine foie gras’sse on vastandlik.
Maailma kõige suurem foie gras’ tootmine toimub Prantsusmaal, kuid sel aastal on prantsuse meedia andnud teada foie gras’ puudusest, kuna selle müük on vähenenud kuni 40%. Puudujääk tuleneb vähesest tootmisest, kuna märtsis suri Prantsusmaal palju parte linnugrippi, mis on hävitanud linde intensiivselt juba mitmeid aastaid. Kuna linnugripp on nakkav ka inimesele, on foie gras’ tootmine vastutustundetu.
Mitu Prantsusmaa linna on keelustanud foie gras’ müügi, kuna selle tootmine on niivõrd julm. Grenoble linnapea on kutsunud foie gras’d mitte prantsuse uhkuseks, vaid prantsuse häbiks. Isegi prantsuse tippkokad on loobunud eetilistel põhimõtetel foie gras’ serveerimisest.
Prantsusmaa idufirma Gourmey toodab julmusvaba foie gras’d laboris. Kultuurliha tootmine annab inimestele võimaluse nautida liha süütundeta teades, et nende toidu nimel pole loomad pidanud piinlema. Samuti näitab see prantslaste vastuolu foie gras’ tootmisele, kuna isegi nemad ei toeta enda rahvusroa jõhkrust.
Otsus serveerida ainult julmusvabu tooteid näitab ettevõtete vastutustundlikkust. Loomade heaolust hoolimine näitab tarbijale ettevõtte prioriteete ning valikut tuua klientidele ainult parima kvaliteediga tooteid. Seega on julmusvabade toodete esitlemine mitte ainult loomadest, vaid ka oma klientidest hoolimine.
Ka Uku Suviste on küsinud: “Kas mõneminutiline maitseelamus toidulaua taga on väärt kellegi piinamist terve tema elu?”
Loe täpsemalt foie gras’ tootmisest ja allkirjasta petitsioon siin: https://foiegras.nahtamatudloomad.ee/.
Sigade elu kujutatakse meedias ja lasteraamatutes endiselt sama idülliliselt, kui paljud võib olla oma lapsepõlvestki mäletavad. Pilt sellest, kuidas emis pikutab põhuhunnikute vahel ja imetab pisikesi põrsakesi ning seejärel saavad pojad ema kaisus puhata või ringi hullata, on kahjuks Eesti sigade jaoks aga kõike muud kui reaalsus. Sigade tegelik elu Eesti tööstusfarmides on täis õudusi, mis võivad ka tugevaima inimese südame kildudeks purustada. Üheks kõige kurvemaks võib pidada emasigade ehk emiste elu.
Emis veedab terve imetamiseks ettenähtud aja metallvõrede vahel, kus puudub igasugune võimalus normaalseks kokkupuuteks oma järeltulijatega.
Praktikaid, mida emiste peal kasutatakse, peetakse loomade suhtes ühtedeks julmimateks. Elu kitsastes tingimustes betoonseinte vahel ei ole kellelegi kerge, ent võrreldes nuumsigadega ehk sigadega, keda kasvatatakse otse söögiks, on emiste elu kordades pikem ja veel palju piinarikkam.
Tänapäeva emise elu koosneb puurivõrede vahel puhkepausideta tiinustest, seemendamistest ja poegimistest. Suure osa oma õnnetust eksistentsist veedab emis nii kitsas puuris, et ei saa isegi ümber keerata. Poegadega kokkupuude toimub läbi metallvõre, mistõttu ei saa ei emis ega põrsad järgida oma instinkte, mis loomulikes tingimustes ema oma järeltulijatega nii tugevasti seovad.
Imeline ootus
Selleks, et emis jääks tiineks, pannakse ta väikeste võrede vahele, mida kutsutakse seemendussuluks ja kus hoitakse teda kuni kuu aega. Jah, lugesite õigesti – emis veedab kuu aega väikeste võrede vahel, kus ta ei saa liigutada ega ümber pöörata, ta peab elama iseenda väljaheidete sees. Ja seda ainult selleks, et teda oleks lihtne seemendada ehk kunstlikult viljastada. Farmerid põhjendavad seda sellega, et kui loom ringi ei liigu, on lihtne vahet teha, milline emis kus asub. Liikumisvõimaluse pakkumine tähendaks, et seakasvataja peaks emiseid kõrvalipikute järgi eristama, mida peetakse seatööstuses liiga suureks lisapingutuseks.
Emis on viljastamise perioodil kuni kuuks ajaks surutud piiravate võrede vahele vaid sel põhjusel, et sead ei vahetaks omavahel kohti ja farmeril oleks lihtne neil vahet teha ja neid seemendada.
Esimesed hetked koos
Umbes kaks nädalat enne arvatavat poegimist asetatakse emis emisepuuri põrsaste sündi ootama. Emisepuuri tingimused ei ole sugugi paremad kui seemendussulus.
Emis ootab liikumatult traatvõrede vahel oma põrsaste sündi umbes kaks nädalat.
Kui aeg kätte jõuab, sünnitab emis umbes 11 poega. Sigade emainstinkt on tugev ning emis soovib oma poegi näha, lakkuda ja tervitada. Paraku jääb ta aga kogu imetamisperioodiks kitsasse metallpuuri, nii et normaalne kokkupuude poegadega on täielikult välistatud.
Lisaks vaimsetele kannatustele tekitab ühes asendis lamamine emistele haavu ja lamatisi, pidevat valu ja meeleheidet. Ebamugavus, frustratsioon ja valu on sageli nii tugevad, et emised hakkavad enda pead vastu metallvõresid peksma ning neid närima. Samuti on tavaline, et emised proovivad meeleheitlikult ennast vastu puuri esiosa pressida, et nad ei peaks oma väljaheidete sees lamama.
Enne nädalaseks saamist lõigatakse põrsastel ära sabad ning võib toimuda ka kastreerimine. See hetk on emisele eriti raske, kuna protseduurid tehakse sealsamas emisepuuri kõrval ning põrsad karjuvad südantlõhestavalt ema abi järele, emisel on aga võimatu oma lapsi kaitsta.
Umbes nädalavanusel põrsal lõigatakse ilma igasuguse tuimestuseta ära saba.
Õudusunenägu algab uuesti
Põrsad võetakse ema puuri juurest harilikult ära 28 päeva vanuselt, mõnikord varem. Enamikest põrsastest saavad nuumsead, kelle eluiga on kuus kuud. Paar päeva pärast põrsastest võõrutamist pannakse emis tagasi kitsasse seemendussulgu, kus kogu õudusunenägu otsast peale algab.
Sead on loomult väga seltsivad loomad, kelle suhe oma järglastega normaalsetes tingimustes on kompleksne ja hoolitsev. Teadlased on avastanud üle 20 eri tähendusega häälitsuse, mida sead teineteisega suhtlemiseks kasutavad ning osadest ema häälitsustest saavad ka juba vastsündinud põrsad aru. Kas pole armas fakt, et imetavatel põrsaemadel on kombeks isegi oma lastele lausa laulda? Tööstusfarmis ei saa emis aga isegi oma poegade poole vaadata, pisemaid põrsaid soojendada ega kaitset pakkuda.
Sigadel on pikaajaline mälu ja kogu elu jooksul ei unusta emis ilmselt ühtegi pesakonda. Emise eluperiood on küll pikem kui nuumsigadel ning ulatub paari aastani, aga võime ainult ette kujutada, et ilmselt sooviksid nad surra varem.
Vanus: ~8-9 kuud Sugu: isane Suurus: väike/keskmine Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud
Tofik on rõõmus, maias ja ülemeelik kutsikas, kes vajab palju tegelemist. Tofik on ilmselt corgi ja taksi sugemetega kange sell, kes vajab tugeva iseloomuga pereliikmeid, kes oleksid valmis panustama aega tema treenimisele.
Ilmselt on Tofiku noorde ellu mahtunud nii mõnigi pelutav hetk, sest vahel on näha, kuidas ümbritsevad igapäevased asjad või esemed teda hirmutada võivad.
Tofikule meeldivad inimesed väga, kuigi mehi võib ta esialgu natuke peljata, aga enamasti möödub see kiiresti.
Kutsikale kohaselt sooviks Tofik kõike närida ning keelatud tegevustest eemale juhtimiseks naudib aju stimuleerivaid mänguasjadega (näiteks nuuskimis- või lakkumismatt või peidetud maiustega mänguasjad) tegelemist.
Kana – toidutootmises enim kasutatav ja kõige arvukam linnuliik meie planeedil. Täiesti ekslikult pisendatakse nad rumalateks lindudeks ning kanadega üha vähem kokku puutudes unustatakse, missugused on nende vajadused. Tööstusrevolutsiooni efektiivistamise õhinas aretati kanad kordades rohkem mune munema, kui nende kehadele loomulik ning võeti kasutusele puurisüsteemid, kus võimalikult väikesel pindalal massiliselt linde üheskoos.
On vähe inimesi, kes kannatavat looma nähes ei reageeriks sooviga teda aidata. Tööstusfarmides elavaid loomi on küll tohutul hulgal ja kannatused igapäevased, kuid nad on meie silme alt ära peidetud. Kas teadsid, et Eestis elab 600 000 munade tootmiseks kasutatavat kana ja üle 80% neist elab puurides?
Puurisüsteemis pannakse võimalikult väikesele pindalale kokku mitukümmend tuhat kana.
Puuris ei ole kanadel võimalik käituda viisil, mis on neile omane. Kui anda neile selleks võimalus, siis veedavad nad suurema osa oma ajast pinnast kraapides ja nokkides toitu otsides. Kanad on uudishimulikud ja sotsiaalsed linnud, kes tunnevad üksteist ära ja grupis valitseb kindel hierarhia. Oma sulestiku hoiavad nad puhtad võttes liivavanne ning öö saabudes lähevad nad meeleldi magama kõrgemale puuoksale, kus tunnevad ennast turvalisemalt.
Selleks kõigeks ei ole mitmekümnekesi ühte traatpuuri surutuna mitte mingit võimalust tegeleda. Mune valides on meil hea võimalus puurides kannatavaid kanu aidata. Ostes puurivabade kanade mune anname omalt poolt signaali, et toetame nende lindude pidamist viisil, kus neil on võimalik loomuomaselt käituda ja kannatuste asemel kogeda ka positiivseid emotsioone. Kõige kindlamalt saab kanade pidamisviisi kindlaks teha avades munakarbi ja vaadates munal olevat templit.
Puurivabades süsteemides on templi esimeseks numbriks 0, 1 või 2, mis tähistavad vastavalt mahepidamisel kana muna; vabapidamisel kana muna ja õrrekana muna. Hoolides kanade heaolust jäta ostmata puurikanade munad, mille tempel algab number 3-ga. Alljärgnevalt täpsemalt sellest, mis nende numbriliste tähistuste taga peitub.
Puurikanade munad – templi esimene number: 3
Alustame puurikanadest, kelle munadelt leiate templi, mis algab number 3-ga ja kus kannatused kõige suuremad. Nende lindude elu möödub puurides, kus ühe kana jaoks on arvestatud vaid A4 paberilehe suurune ala. Neil on ees küll piisavalt sööta, kuid nende heaolule see kaasa ei aita, sest puudub võimalus loomulikul viisil toidu otsimisega tegeleda. Pinnase asemel, mida kraapida, on traatpõrand, kuhu kulutamata küüned takerduvad. Puuritraatide vastu hõõrdudes hakkavad nad juba mõnekuusena sulgi kaotama. Suurest stressist ja parema tegevuse puudumise tõttu nokivad kanad üksteist. Vigastuse tekkimisel mõnel kanal viib see kannibalismini ja nõrgaks jäänud kana võidakse aegamisi surnuks nokkida. Nn rikastatud puurides on olemas küll torud, mille peal seista, kuid need ei täida oma funktsiooni õrrena, sest asuvad vaid mõni sentimeeter traatpõrandast kõrgemal.
Puurikana elu möödub traatpuuris mitmekümne puurikaaslase vahel, kus puudub võimalus loomuomaseks käitumiseks.
Õrrekanade munad – templi esimene number: 2
Kui leiad munalt templi, mille esimene number on “2”, siis on tegemist õrrekana munaga. Nende kanade elutingimused on märkimisväärselt paremad, sest puurid on lahtised ja neil on võimalus hoones eri tasapindade vahel ringi liikuda ja minna ka põrandale siblima. Igal kanal on natuke rohkem ruumi: lubatud on 9 kana 1 m2 kohta. Seitsme kana kohta peab olema vähemalt üks pesa, millel muneda. Õrrekanadel on võimalus istuda kõrgemal asuval õrrel ja kraapida ning nokkida allapanu sees nagu kanadel kombeks.
Õrrekanalas on kanadel võimalik puhata kõrgemal asuval õrrel, kus tunnevad end turvalisemalt.
Vabalt peetavate kanade munad – templi esimene number: 1
Sellest veel samm edasi on vabalt peetavad kanad, kelle munadel oleva templi esimeseks numbriks on „1“. Lisaks sellele, et neil on võimalik hoones ringi liikuda, on vabalt peetavatel kanadel ligipääs kiskjate eest kaitstud välialale. Nii on kanadel võimalus tunda päikese soojust, hingata värsket õhku, nokkida ja kraapida looduslikul pinnasel. Vabalt liikuvate lindude vahel saavad tekkida keerukad karjahierarhiad, mis on kanadele väga omased.
Vabalt peetavatel kanadel on ligipääs välialale, kus saavad pinnast kraapida, hingata värsket õhku ja näha päikesevalgust.
Mahekanade munad – templi esimene number: 0
Veelgi eetilisemad on mahepõllumajanduslikud linnukasvatused, kus esikohal on kanade heaolu, mitte võimalikult suur munatoodang. Munal on see tähistatud templiga, mille esimene number on „0“. Siin on kanadel võimalus liigiomaselt käituda: peale pesal munemise, õrrel istumise ja pinnasel kraapimise saavad nad võtta liivavanne, et oma nahka ja sulgi puhastada. Lubatud ei ole nokkade kärpimine, mida intensiivsemate tootmisviiside korral tihti tehakse, lootes vältida lindude poolt üksteise vigastamist.
Mahepõllumajanduslikus tootmises on võimalused loomuomaseks käitumiseks nagu liivavannide võtmine sulestiku puhastamiseks.
Tee mune ostes teadlik valik
Kogu Euroopa Liidus kehtiva ühtse munade märgistuse järgi saad teha loomasõbraliku valiku ka teistes riikides. Vältides puurikanade munade (nr 3) ostmist ja eelistades muid tootmisviise (nr 2, 1 või 0) annad oma panuse selleks, et kasvaks nõudlus munade järgi, mille muneja ei ole pidanud kannatama kitsas puuris ja need intelligentsed linnud saaksid elada väärilist elu.
Kunagi tundus tööstuslik põllumajandus kui võluvits lahendamaks probleeme, mis kaasnesid kiirelt kasvava rahvaarvuga. Sünteetilised väetised ja pestitsiidid ning kõrge tootlikkusega teravilja hübriidid lubasid vähendada nälga kannatavate inimeste hulka, toita suurenevat inimpopulatsiooni ja suurendada majanduslikku jõukust. Aastatel 1960. – 2015. kasvas põllumajanduslik tootlikkus üle kolme korra, mille tulemusena jagus küllaldaselt madalahinnalist toitu ja vähenes toidu nappus üle kogu maailma.
Kuid kõik ei läinud nii nagu oodatud. Aastakümneid kestnud tööstuslik põllumajandus on toimunud looduse arvelt ja esile on kerkinud tõsised murekohad toidutootmise tuleviku üle. ÜRO Keskkonna Programmi (inglise keeles United Nations Environment Programme, lühend UNEP) programmijuht James Lomax on kommenteerinud: “Efektiivne põllumajandus ei seisne ainult tootlikkuses. Olulised on ka jätkusuutlikkus, rahvatervis ja majanduslikult võrdsed võimalused.”
Alljärgnevalt 10 fakti, mida tööstusfarmide kohta teadma peaksid.
SEE EI OLE NII HEA TEHING KUI TUNDUB
Mõnede hinnangute kohaselt läheb tööstuslik põllumajandus, mis toodab kasvuhoonegaase, reostab õhku ja vett ning hävitab elusloodust, keskkonnale iga aasta ligi 3 triljonit USD (2,8 triljonit EUR) maksma, kui kahju rahalisse väärtusesse arvestada.
Lisakulutuste eest, mis on vajalikud saastunud joogivee puhastamiseks või kehvast toitumusest tulenevate haiguste raviks, ei vastuta samuti tööstus, vaid selle maksavad seda isegi märkamata kinni kogukonnad ja maksumaksjad.
Keskkonnareostus Odra jões Poolas. Foto: We Animals Media
2. SEE VÕIB KAASA TUUA VIIRUSTE LEVIKU LOOMADELT INIMESTELE
Geneetiline mitmekesisus tagab loomadele vastupanuvõime haiguste suhtes, aga intensiivses loomakasvatuses on karjas geneetiliselt sarnased isendid. See teeb nad haigustekitajatele vastuvõtlikumaks ja kuna loomi peetakse tihedalt koos, siis saavad viirused nende seas kergelt levida. Intensiivsed loomafarmid võivad haigustekitajatele vaheastmeks olla, võimaldades neil metsloomadelt farmiloomadele ning seejärel inimestele üle kanduda.
Covid-19 viiruse visualiseering, mis kandus üle vaheastme metsloomadelt inimestele. Foto: Unsplash
3. NEED ON SEOTUD ZOONOOTILISTE HAIGUSTEGA
Metsade lageraie ja eluslooduse hävitamine selleks, et teha ruumi põllumajandusele ja farmide linnadele lähemale toomine võivad samuti eemaldada loodusliku puhvri, mis kaitseb inimesi viiruste eest, mis metsloomade seas ringlevad. Hiljutise UNEP-i analüüsi järgi on kasvav nõudlus loomsete toodete järgi, põllumajanduse intensiivistumine ja kliimamuutus inimfaktorite seas, mis mõjutavad zoonootiliste haiguste teket.
Intensiivselt kasutatav põllumajandusmaa Austaalias Melbourne suurlinna lähedal. Foto: Unsplash
4. NEED SUURENDAVAD ANTIMIKROOBSET RESISTENTSUST
Lisaks haiguste ennetamisele ja ravimisele, kasutatakse antimikroobseid aineid sageli farmiloomade kasvu kiirendamiseks. Aja jooksul tekib mikroorganismidel resistentsus, mis vähendab antimikroobsete ainete efektiivsust ravimina. Iga aasta sureb umbes 700 000 inimest resistentsete infektsioonide tõttu. Arvatakse, et aastaks 2050 põhjustavad sellised haigused rohkem surmi kui vähk. Maailma Terviseorganisatsioon hoiatab, et antimikroobne resistentsus ohustab tänapäevase meditsiini saavutusi ja võib kaasa tuua antibiootikumide-järgse ajastu, kus tavalised nakkushaigused ja väikesed vigastused võivad surmaga lõppeda.
Antibiootikumid on liigse antimikroobsete ainete kasutamise tõttu kasutuks muutumas. Foto: Unsplash
5. PESTITSIIDIDE KASUTAMINE VÕIB KAHJUSTADA TERVIST Põllumajandustoodangu suurendamiseks kasutatakse suures koguses sünteetilisi väetisi ja taimekaitsevahendeid. Läbi toidu nende potentsiaalselt mürgiste ainetega kokku puutudes, võivad kaasneda kahjulikud tervisemõjud. On tõestatud, et osad pestitsiidid kahjustavad sisesekretsioonisüsteemi ja võivad nii mõjutada reproduktiivseid funktsioone, suurendada rinnavähi esinemissagedust, põhjustada ebanormaalseid kasvumustreid ja arengupeetust lastel ning muuta immuunsüsteemi toimimist.
6. NEED SAASTAVAD VETT JA MULDA NING MÕJUTAVAD INIMTERVIST
Tööstuslik loomakasvatus on väga saastav, kuna vette lastakse suurtes kogustes sõnnikut, kemikaale, antibiootikume ja kasvuhormoone. See on ohuks nii veeökosüsteemidele kui inimtervisele. Kõige levinum põllumajanduse saasteaine, nitraat, võib põhjustada sinitõbe, mis võib põhjustada imikute surma.
Põllumajanduses tekkiv saaste jõuab tihti koos veega loodusesse. Foto: iStock
7. NEED ON PÕHJUSTANUD ÜLEKAALULISUSE JA KROONILISTE HAIGUSTE EPIDEEMIAID
Tööstuslikus põllumajanduses toodetakse peamiselt saadusi, mida kasutatakse paljudes odavates suure kalorsusega ja laialdaselt kättesaadavas toidus. Lausa 60% kogu toiduenergiast pärineb ainult kolmest teraviljast – riis, mais ja nisu.
Kuigi see on vähendanud nälga kannatavate inimeste osakaalu, ei täida see kaloritel põhinev lähenemine toitumissoovitusi nagu näiteks puu-, aed- ja kaunviljade piisav tarbimine. Töödeldud, pakendatud ja valmistoitude populaarsus on kasvanud pea kõikides kogukondades. Maailmas on üha levinumad ülekaalulisus ja ennetatavad haigused nagu südamehaigused, insult, diabeet ja mõned vähivormid, mis on sageli toitumisega seotud.
Tööstuslikult toodetud mais, riis ja nisu muudetakse suure kalorsusega ja kergelt kättesaadavateks snäkkideks. Foto: Unsplash
8. SEE ON EBAEFEKTIIVNE MAAKASUTUS
Vaatamata sellele, et maailma rahvastik ei ole kaun-, puu- ja aedviljadega piisavalt varustatud, on farmiloomade kasvatamine laialt levinum kui kunagi varem, hoides ise pakkumist ja nõudlust üleval. Aastatel 1970-2011 suurenes farmiloomade arv 7,3 miljardilt 24,2 miljardi ühikuni, kusjuures umbes 60 % kogu põllumajandusmaast kasutatakse karjatamiseks. Põllumajandus ei tähenda enam niivõrd toidu kasvatamist, kui loomasööda, biokütuste ja töödeldud toidu jaoks koostisosade tootmist. Kuigi maailmas võib nüüd olla vähem inimesi, kes on alatoitumuses, siis on palju rohkem neid, kes on vaegtoitumuses ehk ei saa piisavalt vajalikke toitaineid.
Intensiivne veisefarm Kreekas. Foto: We Animals Media
9. NEED SUURENDAVAD EBAVÕRDSUST
Kuigi väikefarme on kõikidest farmidest 72%, siis kasutavad nad ainult 8% kogu põllumajandusmaast. Samas kui suurfarmid, mis on 1% kõikidest farmidest, hõivavad 65% põllumajandusmaast. See annab suurfarmidele ebaproportsionaalselt suure kontrolli ja väikefarmeritele kasulike tehnoloogiate arendamiseks ei ole piisavalt ajendit.
Tootmisahela teises otsas on vaestele inimestele kättesaadav energiarikas toit peaaegu eranditult toitainevaene. Mikrotoitainete puudujääk võib kahjustada kognitiivset arengut, alandada vastupanuvõimet haigustele, suurendada sünnitusega seotud riske ja kokkuvõttes mõjutada majanduslikku tootlikkust. Vaesed on kehvemal positsioonil nii tootjatena kui tarbijatena.
Nisupõld USA-s. Foto: Unsplash
10. NEED ON KESKKONNA TERVISEGA FUNDAMENTAALSELT VASTUOLUS
20. sajandi alguses leiutati Haber-Boschi protsess, millega eraldatakse väga kõrgel temperatuuril ja rõhul õhust lämmastikku, liidetakse see vesinikuga ja toodetakse ammoonium, mis on nüüdseks sünteetiliste väetiste tootmise aluseks. See muutis looduse enda väetamisprotsessi (päike, terve elustikuga muld, külvikord) sisuliselt iganenuks. Tänasel päeval kasutab ammooniumi tootmine 1-2% maailma koguenergiast ja moodustab umbes 1,5% maailma süsinikdioksiidi heitmest.
Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuht Kristina Mering andis video-intervjuu Skadal’i podcastis, kus ta rääkis oma 17-aastasest kogemusest loomade heaolu valdkonnas, edukast lobitööst karusloomafarmide keelustamiseks, Nähtamatute Loomade organisatsiooni asutamisest ja ülesehitamisest ja suurimatest väljakutsetest.
Nähtamatud Loomad alustas annetuskampaaniat, et tuua päevavalgele tööstusfarmide julmused
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad alustas oma kuuendale sünnipäevale pühendatud annetuskampaaniat, millega kogutakse ressursse, et viia läbi suur üleriigiline kampaania tööstusliku loomakasvatuse telgitaguste paljastamiseks.
Eesti suurim tööstuslik sigala Ekseko Viljandimaal, kus sead terve elu kinniselt veedavad
“Eesti loomakasvatuses saab palju teha, et loomade heaolu parandada. Mida rohkem oleks kõrge heaoluga väiketootmisi, seda rohkem oleks ka tarbijatel võimalust eelistada tooteid, kus loomad on saanud liikuda, tegeleda liigiomaste tegevustega ning mitte olla terve elu liikumisvõimaluseta kitsasse traatpuuri surutud,” kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. “Eesti loomakasvatus on aga paraku eriti intensiivne ning valdav osa toodangust tulebki just tööstusfarmidest. Annetuskampaaniaga kogume ressurssi, et aidata neid ruumikitsikuses virelevaid loomi ning ellu viia suur kampaania, mis toob probleemile tähelepanu ning liigutab lähemale parema loomakasvatussüsteemi levikule,” lisas Mering.
Annetuskampaaniale on esimese päevaga õla alla pannud sadakond inimest. Annetuskampaaniaga kogutud ressursside toel viib Nähtamatud Loomad suve lõpus läbi üleriigilise teavituskampaania, mis toob päevavalgele tööstusfarmides loomadega toimuva. Läbi välireklaamide, digiekraanide, veebibännerite, sisuturundusartiklite ning sponsoreeritud sotsiaalmeediareklaamide räägitakse tarbijatele, miks tasub eelistada pigem kõrgema loomade heaoluga farmide toodangut ning vähendada liigset lihatarbimist.
Nähtamatud Loomad on Eesti loomakaitseorganisatsioon, mille tegevus algas 2017. aastal. Organisatsioon tegeleb farmiloomade heaolu parandamisega ning tööstuslikule loomakasvatusele parema alternatiivi pakkumisega kõrge loomade heaoluga väikefarmide näol. Nähtamatud Loomad on pälvinud Eesti presidendilt aasta vabaühenduse ning aasta vabatahtlike kaasaja tiitli.
Euroopa Liidu riikides on sadu miljoneid loomi, kes veedavad puuris terve oma elu ja on veel miljoneid, kes olulise osa oma elust on kitsastes puurides sunnitud olema. See puudutab munakanu, küülikuid, vutte, parte ja hanesid. Samuti aretuseks kasutatavaid broilerkanu, emiseid ning vasikaid oma esimesel 8 elunädalal.
End the Cage Age (ECA) ehk lõpp puuriajastule on üleeuroopaline rahvaalgatus farmiloomade puurispidamise lõpetamiseks, millele andis oma allkirja üle 1,4 miljoni inimese. Selles tulenevalt lubas Euroopa Komisjon vastava seadusettepaneku välja töötada. Selleks, et seadus ka vastu võetaks, on oluline, et Euroopa Liidu liikmesriigid oma toetust näitaksid.
Euroopa Liidu tööstusfarmides on umbes 119 miljonit küülikut.
Eurooplased on puuride keelu poolt
Avalik toetus farmiloomade heaolu parandamiseks on üüratu – seda peab oluliseks 94% Euroopa rahvast. Praegust seadusandlust ei peeta farmiloomade kaitsmiseks piisavaks, sest masstootmises on loomade heaolu täielikult tagaplaanile jäetud ning loomadel puuduvad võimalused oma loomuomaste vajaduste rahuldamiseks. Puurispidamise lõpetamiseks andis 2020. a ECA algatusele oma toetusallkirja rekordiliselt 1,4 miljonit inimest. Allkirjade kogumisega Eestis tegeles ka Nähtamatud Loomad. Loomatööstuse vastuseis algatusele on aga väga suur ning on suur oht, et vaatamata senisele edule võib ettepanek takerduda.
Kas ka Eestis?
Eestit puudutab see algatus vägagi, sest oleme Euroopas loomade puurispidamise osakaalu poolest esirinnas. Eestis kasutatakse peaaegu kõikides farmides emisepuure, vasika üksiksulge ning ka suur enamik vuttidest ja munakanadest peab oma elu puurivõrede vahel veetma.
Üle 80 % Eestis peetavatest munakanadest veedab terve oma elu traatpuuris, kus on talt ära võetud igasugused võimalused loomuomaseks tegevuseks. Pinnase asemel, mida kraapida ja kust toitu otsida, on vaid traatpõrand, millel on ebamugav liikuda. Tegevusvõimaluste puudumise ja stressi tõttu nokivad kanad oma puurikaaslasi. Vigastuste tekkimisel jäävad kümnete või isegi sadade tuhandete kanade ühes farmis pidamisel probleemid märkamata ja mingisugust abi ei saabu. Tihti leiavad kanad piinarikka lõpu saades stressis liigikaaslaste poolt surnuks nokitud.
Samuti on Eestis levinud paljundamiseks kasutatavate emaste sigade hoidmine üksiksulgudes, kus loomal on võimalus ainult seista või lamada nii seemendamise kui ka poegimise ja imetamise ajal. Sellistes ülikitsastes oludes möödub suur osa emiste elust ja pole kahtlustki, et sead kannatavad sellistes tingimustes, kus pole võimalik liikuda ega loomulikul viisil oma järglastega suhelda.
Emis üksiksulus, kus puudub igasugune liikumisvõimalus.
Teadlased nõustuvad
Loomade heaoluga tegelevate teadlaste andmed näitavad samuti, et loomad kannatavad puurides. Euroopa Komisjon on tellinud vastavad teadusuuringud, et põhineda seadusmuudatuste sisseviimisel parimal teaduslikul teadmisel. Euroopa Toiduohutusamet on juba esitanud oma põhjaliku teadusliku arvamuse sigade ja kanade heaolu kohta. Teadlaste järeldused on ühesed – kui me tahame loomadele heaolu tagada, siis ei saa me jätkata nende tundlike olendite puurides pidamisega.
Emiste puhul soovitatakse kasutada poegimisaedikuid praegu kasutusel olevate üksiksulgude asemel. Põrsaste sabade lõikamise kõrval on see teine suurim sigade heaolu kahjustav praktika, mida tungivalt lõpetada soovitatakse. Selleks, et põrsaste suremus ei suureneks võrreldes emise üksiksulus hoidmisega, peab aediku suurus olema ligi 8 m2.
Kanade puhul tõid teadlased välja, et puuridest loobumine on nende lindude heaoluks kriitilise tähtsusega. Puurides ei ole ruumi liikumiseks, puudub loomulik päevavalgus ja vigastused on kerged tekkima. Munakanade pidamisel on ühe soovitusena välja toodud nn veranda kasutamine. See on suletud soojustuseta ala, kus on värske õhk ja loomulik pinnas, kuid samas on haiguste levik metsikutelt lindudelt tõkestatud.
Teaduslikud uuringud näitavad, et kõrgem heaolu parandab loomade tervist ja vähendab vajadust ravimeid kasutada. Vähemate ravimite kasutamine loomakasvatuses on oluline ka inimtervisele, sest aeglustab võimalikku antimikroobse resistentsuse teket ja parandab märkimisväärselt toidu kvaliteeti. Lisaks vähendab munakande stressi alandamine salmonella esinemist lindude seas.
Üks kanade loomuomastest vajadustest on liivavannide võtmine sulestiku puhastamiseks, milleks puuris puudub igasugune võimalus.
Kõrgem heaolu on võimalik
Farmiloomade puurispidamisele on alternatiivid juba olemas ja kasutusel. Näiteks kasvatakse ju munevaid kanu juba praegu ka puurivabades süsteemides. Sigade pidamisel saaksime eeskuju võtta oma naaberriigist Rootsist, kus emiste pidamine üksiksulgudes on täielikult keelustatud. Üleminekul puurivabadele süsteemidele saavad farmerid rahalist abi EL-i ühise põllumajanduspoliitika vahenditest. Vastupidiselt levinud arvamusele ei kahjusta kõrgemad heaolu nõuded maapiirkondade arengut, vaid annavad kohalikele väikefarmidele paremad võimalused, kuna vähendab konkurentsieelist, mis on odava masstoodangu tootjatel.
Kuidas aidata?
Hea uudis kõikidele loomasõpradele on see, et meil kõigil on võimalik kaasa aidata, et süütud loomad enam puurides ei peaks kannatama. Selleks, et seadus vastu võetaks, on oluline kõikide EL liikmesriikide toetus. Allkirjastades petitsiooni ütled meid esindavale regionaalminister Madis Kallasele, et ei toeta farmiloomade kitsastes puurides pidamist. Näita oma toetust siin: bit.ly/eipuuridele.
8. maist 5. juunini 2023 viime Nähtamatutes Loomades läbi annetuskampaaniat, millega kogume ressursse suure tööstusfarmide julmusi paljastava kampaania elluviimiseks.
Annetuskampaaniaga kutsume üles hakkama Nähtamatute Loomade püsitoetajaks. Seda just seetõttu, et uus alustatav kampaania nõuab meilt süstemaatilist ja pühendunud lähenemist selle suure ja õudse hiigeltööstusega rinda pistmiseks. Saame koostada pikaajalisi tegevuskavasid ning strateegilisi eesmärke püstitada, kui teame, et meil on stabiilne ressurss, millega kampaania elluviimisel arvestada.
Tööstusfarmid on Eestis valdav loomakasvatusviis. Meie loomafarmid põhinevad intensiivkasvatusel ning suur osa farmihoonetest Nõukogude ajast kasutusel, mil valitsesid hoopis teised normid ja suhtumine loomadesse. Loomade pidamistingimused tööstusfarmides ei suuda tagada neile piisavalt liikumisruumi või võimalusi tegeleda heaoluks vajalike tegevustega – fookus on kulude kokkuhoid ja võimalikult odava liha, piima või muu loomse tootmine. Seepärast peame paljude teiste riikide eeskujul vähendama tööstusliku loomakasvatuse osakaalu ning suurendama kõrge loomade heaoluga väikefarmide hulka, mis oleks parem nii toodete kvaliteedi ja tervislikkuse jaoks, väiksema keskkonnajalajäljega ning ei põhjustaks loomadele kannatusi. Oleme kirjutanud sellest täpsemalt siin artiklis.
Sead Eesti suurimas tööstuslikus sigalas Viljandi lähedal, Ekseko farmis. Pildil nähtav on nende igapäev ja tegutseme selle nimel, et selline õudne süsteem lõppeks.
Selleks, et näeksime ka Eestis muutust parema loomakasvatuse poole, tuleb näha palju vaeva. Tarbijad hoolivad ja ei toeta loomade halba kohtlemist, küll aga on vaja, et seadusandlus ning tööstusfarmid neid kuulaks ja muudatused ellu viiksid.
Selleks alustame Nähtamatute Loomadega üleriigilist avalikku kampaaniat, mis paljastab tööstusfarmides toimuva ning tõmbab saladuseloori selle suure ja mastaapse süsteemi julmuselt, mida meie eest igapäevaselt varjatakse.
Esmalt alustame suve lõpus ja sügise alguses suure avaliku teadlikkuse kasvatamise kampaaniaga. Kogume maikuus ja juuni alguses vältava annetuskampaaniaga ressursse, et organiseerida välireklaamid, digiekraanide reklaamid, veebibännerid suurimates portaalides, sisuturundusartiklid ning sponsoreeritud sotsiaalmeediakanalite reklaamid, et jõuda kümnete tuhandete Eesti inimesteni.
Kanade puurispidamise välireklaam 2021
Selle kampaania esimese laine ning üleriigilise sõnumileviku läbiviimiseks vajame 7000 eurot.
Sellega aga meie pikaajaline tegevus tööstusfarmide lõpetamise poole aga ei päädi. Nagu ennist välja tõime, on meie praegune fookus püsitoetajate leidmisel, kes aitaks tööstusfarmide kriitika kampaaniale igakuise annetusega õla alla panna, et saaksime üles ehitada tugeva ja jätkusuutliku kampaania, mis sihib eesmärgi poole nii era- kui avaliku sektori koostöös ning on tugevalt ja suurte turunduskampaaniatega pildis, et tarbijateadlikkust kasvatada.
Sigade heaolu välireklaam 2023
Selleks, et Eestis liikuda tööstusfarmide vähenemise ja kõrge heaoluga väikefarmide suunas, on vaja teha tihedat tööd avaliku sektori ametiasutustega, ministeeriumite, ametkondade ja ka poliitikutega. See tähendaks paremaid toetusi loomade heaolu jaoks ning tööstusfarmide eelisseisu vähendamist. See tähendaks liitlaste leidmist või kasvatamist erialaliitude hulgas.
Lisaks tähendaks see pikaaegne kampaania tööd erasektoriga ehk siis loomakasvatusettevõtetega. Meie kogemus Nähtamatutes Loomades seoses üleminekuga kanade puurispidamiselt vabapidamise munatootmisele tootmisele tuleb siin väga kasuks. See tähendab loomakasvatusettevõtetega läbirääkimisi ning investeeringute suunamist kas olemasolevate tootmishoonete ümbermuutmiseks või uute rajamisel lähtumist kõrgest loomade heaolust ning tööstusfarmide järk-järgulist vähendamist ja sulgemist. See aga eeldab, et valmistame ette põhjaliku läbirääkimispaketi, infomaterjalid, loome suhted uute loomakasvatajatega ning kasvatame organisatsioonis ekspertiisi edukateks läbirääkimisteks.
Üks olulisimaid ning rahalises mõttes kulukamaid komponente edukast kampaaniast tööstusfarmide kriitikaks on tarbijateadlikkuse edendamine ning suure mõjuga avalikud turundustegevused. Heaks näiteks on eelpool kirjeldatud kampaania esimene faas, millega viime selle kriitilise sõnumi läbi välireklaamide, digiekraanide, veebiportaalide ja tasuliste sotsiaalmeedia reklaamide võimalikult suure hulga inimesteni korraga. Paraku on kõik need kanalid aga väga kulukad. Mõju suur, kulud samuti.
Lihatarbimise vähendamise välireklaam Nähtamatute Loomade Taimse Teisipäeva kampaaniale 2023
Seega pöördumegi nüüd Nähtamatute Loomade toetava loomasõprade kogukonna poole, kellega koos oleme senised edusammud loomade kannatuste leevendamiseks saavutanud. Hakates püsiannetajaks näiteks 25€ kuus, aitad Sa meil võidelda tööstusliku loomakasvatuse hiiglaste vastu ning süstemaatiliselt tegutseda selle nimel, et kitsastes puurides ja räpastes sulgudes kannatavate loomade ei jääks tarbijate eest varjatuks ja selline süsteem ei saaks jätkuda.
Eestis hukatakse aastas üle 20 miljoni farmilooma. Sul on võimalus olla nende loomade jaoks abikäsi, keda nad nii väga vajavad, et nende kannatused saaksid leeveneda.
Püsiannetusel on suur mõju, sest Su toetus aitab tegutseda strateegiliselt, mitte ainult ühekordseid aktsioone läbi viies. Ühinedes Nähtamatute Loomade püsiannetajate kogukonnaga, oled osa maailmamuutjatest, tänu kellele juba praegu kümneid tuhandeid loomi oleme aidanud. Uued väljakutsed on aga ees ning ilma Sinu olulise abita meil ei õnnestu seda tähtsat kampaaniat ellu viia.
Nähtamatute Loomade kriitika tööstuslikule loomakasvatusele
Kristina Mering, organisatsiooni asutaja ja tegevjuht
Nähtamatud Loomad töötab farmiloomade kannatuste leevendamisel nimel. Meie suuremaks eesmärgiks on, et lõppeks tööstuslik loomakasvatus, mille olemuslik ülesehitus teeb loomade heaolu sisulise tagamise paraku võimatuks. Meie kampaaniad sekkuvad sinna, kus loomad tööstusfarmides enim kannatavad ja kus nende kannatused tihti nähtamatuks jäävad.
Tööstuslik loomakasvatus (factory farming ingl k) põhineb loogikal toota võimalikult väikeste kuludega võimalikult palju loomseid tooteid. Tööstusfarmides kasvatatakse sigu, veiseid, kanu, vutte, hanesid, küülikuid, kalkuneid ja teisi loomi ning linde, et toota kas liha, piima, mune või teisi loomseid tooteid.
Ühes tootmishoones on tihti koos kümneid tuhandeid loomi ning ühe looma kohta on tagatud minimaalne ruum. Enamike loomade puhul on neil tööstusfarmis ruumi umbes oma keha suuruse jagu, vahel ka võimaluseta isegi ümber pöörata.
Tööstusfarmid on kinnised ja asuvad inimeste pilkude eest kaugel. Neisse ei pääse tihti isegi meedia. Need on ümbritsetud kõrgete aedadega ja tihti me ei tuleks selle pealegi, et sellises hoones võib olla kümneid tuhandeid loomi kokku surutud, kus nad veedavad kogu oma elu võimaluseta käia väljas maapinnal, näha päevavalgust või hingata värsket õhku. Asjad, mida peame loomadele loomulikuks, on tööstusfarmides kinni olevatelt loomadelt paraku võimalusena ära võetud.
Broilerkanad, keda kasvatatakse lihatööstuse jaoks, ei näe kunagi päikesevalgust ja veedavad kogu elu võimaluseta tegeleda liigile omaste tegevustega
Tööstusfarmide probleeme on aastakümnete jooksul lahatud mitme valdkonna lõikes. Teadlased on välja toonud, et masstoodetud liha ei pruugi olla kuigi tervislik või kvaliteetne; hiigelfarmidega kaasneb üüratu keskkonnajalajälg; tööstusliku loomakasvatuse negatiivne mõju ümbritsevale ökosüsteemile kahjustab elukeskkonda maapiirkondades ning ruumikitsikuses elavatel loomadel esineb tohutult heaoluprobleeme. Lisaks on välja toodud ka teatud bioturvalisuse riske, sest sellised farmid on heaks kasvulavaks haiguste levikule, kui kümned tuhanded loomad tihedalt ühel väiksel maa-alal kinniselt koos hoitakse. Haigusi, mis kanduvad loomadelt inimestele, kutsutakse zoonoosideks – tööstusfarmid on nende levikuks väga soodne koht.
Eesti tööstusliku sigala sõnnikuhoidla. Kümnete tuhandete loomade kinnise pidamisega kaasneb meeletu hulk väljaheiteid, mida peab kuidagi majandama. Selle keskkonnamõju jääb meil tihti märkamata, sest see on justkui nähtamatu osa tööstuslikust loomakasvatusest. Need hiiglasuured mahutid sisaldavad kümnete tonnide kaupa väljaheiteid.
Loomade pidamistingimused tööstusfarmides
Kuna tööstusliku loomakasvatuse eesmärk on toota võimalikult odavalt võimalikult palju liha, piima või mune, siis hoitakse kokku loomade heaolult. See tähendab, et süsteemi olemuslik osa on see, et loomadel on väga vähe ruumi ning puuduvad võimalused liigiomaselt käituda. Kui neile tagada rohkem liikumisruumi või tegelusvõimalusi, ei oleks see enam kõige soodsam tootmise viis.
Tööstusfarmides on lisaks liikumisvõimaluse puudumisele eemaldatud ka võimalus tegeleda liigiomaste tegevustega. See tähendab, et nende loomade ja lindude jaoks ongi kogu elu kas kitsas traatpuur, betoonpõrandaga sulg või muu kinnine tööstuslik piiratud ala, kus näiteks sigadel puudub võimalus tuhnida ja kanadel siblida (pinnast kraapida, mis neile liigomane tegevus).
Sellised elutingimused ei vasta loomade vajadustele ega taga nende heaolu. Selle tagajärjel tekib neil stress, mis väljendub üsna ekstreemsetes käitumisviisides. See on tuntud ka “puurihulluse” nime all. Vabas looduses ilmneb loomadel või lindudel kannibalismi haruharva ning vaid tugevas stressiseisundis. Tööstuslikus loomakasvatuses on kannibalism aga igapäevane ja olemuslik nähtus, mille kohta saab igast tööstusliku loomakasvatuse õpikust eraldi peatükke lugeda.
Kehvadest elutingimustest tulenev pidev stress väljendub selles, et sead ründavad oma sulukaaslaseid ja närivad nende sabu, kõrvu ja teisi kehaosi ning kanad nokivad oma puurikaaslasi. Tihti läheb see nõrgemate loomade surmani välja. Tasub veel üle korrata, et tegu on väga äärmusliku käitumisega, mis pole nendele liikidele tavaoludes omane ning mis avaldub kõrge stressi tõttu. Kui vaadata erinevaid loomade pidamise viise, selgub, et kõrge heaoluga väikefarmides, kus loomade pidamistingimused on avarad ning arvestavad loomade liigiomaste vajadustega, ilmneb selliseid stressisümptomeid haruharva.
Tööstusfarme iseloomustab lisaks ka väga suure hulga loomade peale väike hulk töötajaid. Seadus küll sätestab, et iga looma heaolu tuleb kontrollida vähemalt kord päevas, kuid reaalsuses võib kümne tuhande sea või mitmekümne tuhande kana peale olla tööl vaid 1-2 inimest, kes sorteerivad küll välja laipu elavate massi seast, kuid nii suure loomade arvuga ei ole võimelised hoolitsema nende heaolu eest – süsteem ei soosi seda. Vähene töötajate arv tuleneb samuti minimaalsete kulude hoidmisest, et paisata müüki võimalikult odavat liha, piima või mune.
Nagu eelneva kirjelduse põhjal juba järeldada võib, ei ole sellised pidamistingimused loomadele kergete killast. Lisaks sellele, et ruumikitsikus ning tegevusvõimaluste puudumine põhjustab neile kannatusi, viiakse tööstusfarmides nendega läbi veel terve rida julmi ja valulikke protseduure, mis on vajalikud selleks, et selline ülitööstuslik masinavärk toimida saaks.
Põrsaste sabade lõikamine, kastreerimine ja silmahammaste eemaldamine
Kuna sigadel ilmneb tööstusfarmides stressi tõttu teiste sigade ründamist ning tegelusvõimaluste puudumise tõttu sabade ja kõrvade närimist, on tööstusfarmerid otsustanud lõigata kõigil põrsastel vastsündinuna sabad tuimestuseta maha. Seda tehakse kuni paari päeva vanustele põrsastele kasutades tavaliselt kuumusega tange. Sead on kõrge tundevõimega loomad ning neil on sabas samamoodi närvirakud nagu mujal kehas, mistõttu on saba lõikamine neile kannatusi põhjustav protseduur. Euroopa Liidus on rutiinne põrsaste sabade lõikamine keelatud juba 1994. aastast, paraku lõigatakse üle 95% Eestis sündinud põrsastest siiski sabad tuimestuseta maha. Lahenduseks oleks paljude riikide eeskujul suurendada loomade heaolu piisava tasemeni, kus neil on liikumisruumi ning tegevusmaterjale ning ei teki stressi ega kannibalismiilminguid. Põrsaste sabade lõikamine ei võta ära tuumprobleemi – loomade heaolu pole tagatud – sest sead siiski närivad teineteist, nüüd siis on lihtsalt lühem saba või muud kehaosad, mis saavad fookuse.
Vastsündinud põrsa tuimestuseta saba lõikamine seatööstuses
Saba maha lõikamine ei ole aga paraku ainus julm tegevus, mis vastsündinud põrsastega tehakse. Lisaks eemaldatakse põrsaste silmahambad ning isased põrsad kastreeritakse. Isased kastreeritakse, sest muidu võib tekkida nende lihale teatud ebameeldiv maitse kõrvalmekina. Silmahammaste eemaldamine on seotud sellega, et tööstusfarmides aretatakse emiseid sünnitama võimalikult palju põrsaid ning silmahambad eemaldatakse suure pesakonna suuruse ja poegimis- ja imetamistiheduse tõttu. Sellega üritatakse leevendada tekitatud ebaloomulikku olukorda.
Kanade nokkade lõikamine
Munatootmises on levinud praktika paaripäevaste tibude nokkade lõikamine. See tähendab, et tibu nokaots lõigatakse ilma valuvaigistuseta ära. Põhjuseks on jällegi kehvadest pidamistingimustest tekkiv stressikäitumine, mis paneb linde teineteist nokkima. Noka lõikamine ei tähenda, et stressi ei teki ja linnud ei nokiks teineteist – nokivad ikka, kuid nüüd lihtsalt tömbi nokaga, mis teeb siiski valu. Suur hulk Eestis müüdavatest puurikanade munadest pärinev lindudelt, kelle nokad on lõigatud.
Lõigatud nokaga lind Eesti puurikanalas
Vasikate eraldamine
Kõik Eestis viimase paarikümne aasta jooksul ehitatud piimatootmisfarmid on kinnise pidamisega, s.t, et lehmad on farmihoones kinni ning ei saa kunagi välja karjamaale vabalt liikuma. Lisaks sellele on tööstusliku piimatootmise juures olemuslikuks kõrvalnähtuseks lehmale sündinud vasikate eemaldamine ema juurest nii pea kui võimalik. See on piinarikas protsess nii lehmale kui vasikale, mida tehakse seetõttu, et müügiks mõeldud piima mitte vasikale “raisata” ning et vältida ema ja vasika vahel sideme tekkimist. Isased vasikad lähevad vasikalihatööstusse ning emased on mõeldud tööstusfarmide sundviljastamise ja vasikate eemaldamise tsüklisse edasi tootma jääma.
Piimafarm Eestis. Lüpsikarusellis kinnitub lehma udarate külge metallist lüpsiautomaat. Farmis on koos kinnises pidamises tuhandeid lehmi, kelle peale vaid mõni töötaja, kõik muu on automatiseeritud ja loomad individuaalset tähelepanu suurfarmis ei saa.
Piimatootmise puhul on oluline välja tuua, et lehmad ega teised imetajad ei anna niisama piima, vaid ainult järglaste tulekul nagu inimesedki. Seetõttu neid sundviljastatakse teatud intervallide tagant, et hoida piimatootmist pidevalt käimas. Selline intensiivne ja pidev pausideta piimatootmine, toonus ning poegimine on lehmale kurnav. Seetõttu on tööstuslikus piimatootmises lehma eluiga vaid mõned aastad, maksimaalselt viis, kuigi tegelikult elavad lehmad vabalt kuni 20 aastat. Neil on levinud nii udara- kui sõrapõletik, sest nii suures koguses piima tootmine eluea jooksul ei ole neile loomupärane seisund. Eesti on Euroopa Liidus ühe lehma kohta piimatootlikkuselt üks esirinnas olevaid riike ning aretus käib sinnapoole, et igalt lehmalt veel rohkem piimatoodangut saada. Loomade heaolu perspektiivist ei ole see jätkusuutlik lähenemine, sest mõju loomale on muutunud teisejärguliseks – fookuseks on tööstuse kasumi suurendamine.
Emisesulud
Videotõmmis Eestis läbi viidud farminarist – seatööstuse korraldatud sissevaade Eesti ühte esinduslikku seafarmi – pildil olevad emisesulud on PTA andmetel pea kõigis sigalates kasutusel
Emiste elu seatööstuses on pandud lähtuma ühest eesmärgist – toota võimalikult palju põrsaid lihatööstusesse saatmiseks. Emised pannakse tiinuse ja sünnituse ajaks kinni sulgudesse, kuhu nad vaevu ära mahuvad. Kuna emised on aretatud niivõrd suureks kasvama, ütleb tööstus, et see on selleks, et kaitsta põrsaid pealeastumise eest, kuid väikefarmides on kasutusel ka palju loomasõbralikumad pesaviisid, mis ei hõlma endast looma liikumisvõimaluseta pidamist, mis talle kannatusi põhjustab.
Foie gras’ tootmine
Foie gras ehk hane või pardi rasvamaksapasteet on ühe kõige julmema tootmisviisiga “delikatess”. Selle tootmiseks pannakse haned ja pardid umbes kingakarbisuurusesse puuri, kust vaid nende pea välja ulatub. Neid sundsöödetakse, surudes nende kõrist alla pika metalltoru, mis viib liigselt suure hulga toitu nende kehasse. Sellise sundsöötmise tagajärjel tekib neil haiguslik rasvunud maks, mida peetakse delikatessiks. Eestis on foie gras’ tootmine keelatud, küll aga on lubatud foie gras’ga kaubelda ja seda restoranides pakkuda ja edasi müüa.
Eesti loomakasvatus on Nõukogude Liidu pärandist eriti intensiivne
Loomakasvatuses on Eestis endiselt näha väga tugevaid mõjutusi nõukogude aja pärandist. Tihti on kasutusel samad hooned, mis said mitukümmend aastat tagasi teise riigikorra ja mõttemaailma ajal rajatud. Nõukogude Liidu ajal oli Eesti loomakasvatus veel eriti tööstuslik – 80ndate lõpul hukati Eestis ühes aastas mitu miljonit siga. Tänaseks on see arv küll umbes 600 000 loomani aastas vähenenud, kuid seakasvatuse ülesehitus on endiselt väga intensiivkasvatuse fookusega. Eesti suurim sigala Ekseko asub Viljandimaal ning on kuuekorruliseline paneelmaja, kuhu mahub umbes 60 000 siga. Ka teiste sigalate puhul räägime kas kümnest tuhandest loomast või veidi alla selle. Hinnanguliselt hukatakse Eestis aastas umbes 20 miljonit farmilooma. Sinna hulka kuuluvad sead, veised, broilerid ja teised toidutööstuse jaoks kasvatatavad loomad. Valdav hulk neist on lihatööstuse broilerkanad, kelle tarbimine on Eestis tõusuteel.
Ekseko hiigelsigala ViljandimaalSead Ekseko hiigefarmis Eestis, Viljandimaal
Võrreldes Lääne või Kesk-Euroopaga on Eesti keskmine tööstusfarm palju suurem. Meil on loomade kasvatamiseks vähe farme, sest ühe farmi suurus võib olla hiiglaslik. Lääne-Euroopas on levinumad väiksemad ja kõrgema heaoluga loomakasvatusviisid. Selline lähenemine rõhub vähem odavale masstoodangule ning rohkem kvaliteedile.
Kui külastasin Eesti suurimat puurikanalat, jäi mälestus lõppematutest puuriridadest, kokkulugematu arvu lindudega mind kummitama pikaks ajaks. Kokku kasvatatakse seal mitusada tuhat lindu, kes ei näe kunagi päikesevalgust ega saa värskes õhus maapinnal ühtegi sammu astuda. Need puuri surutud linnud ei saa tegeleda siblimise ega muude liigiomaste tegevustega. Sama loogika kehtib ka seatööstuses ja teistes tööstusfarmides. Tööd jagub, et Eesti loomakasvatus liiguks suunas, kus loomade heaolu ei oleks esimene valdkond, kus odava tootmise jaoks kokku hoitakse. Me oleme riik, kus nõrgemaid kaitstakse mitte ei kasutata ära.
Eesti puurikanala, pildil on näha vaid osa mitmest puurikorrusest ja pikkadest puuriridadest
Miks on negatiivsetest mõjudest hoolimata tööstusfarmid jätkanud tegutsemist?
Tööstuslik loomakasvatus on kaitstud tugevate majanduslike ja poliitiliste huvide poolt. Näeme nii Euroopas kui Ameerikas tugevaid lobigruppe, kes seisavad just intensiivkasvatuse jätkamise ja isegi kasvamise eest. Paraku pole väiketoojad, kõrge heaoluga loomakasvatajad ega ka loomakaitseorganisatsioonid olnud samade võimalustega, et võimuvõitluses suuremat edu saavutada.
See aga ei tähenda, et kõrgema heaoluga loomakasvatus ei oleks üha kasvav nähtus. Tarbijad hääletavad rahakotiga ning tänu üha kasvavale huvile kvaliteetsema ning mitte-masstoodangu toodete vastu, on ka tekkinud tootjad ja pakkujad, kes väärtustavad kõrgemaid standardeid loomade heaolus. Eestis oleme selles trendis küll vähem arenenud kui teised Euroopa riigid, aga järjest kasvab näiteks vabapidamissüsteemide kasutamine munatootmises. Valdav osa kanu elab küll kitsastes traatpuurides, kus neil A4 pinna jagu ruumi, kuid tänu avalikkuse kasvavale huvile näeme puurideta munatootmise osakaalu tõusu.
Samal ajal on näiteks tööstuslik seakasvatus võidelnud endale ka Eestis huvitava eelisseisu – rasketel majanduslikel aegadel on seatööstus kaubelnud endale miljonitesse eurodesse ulatuvad toetused, mis neid vabaturumajanduse konkurentsimudelist justkui välja lülitavad. Kui teised ettevõtted peavad turuoludega kohanema ja arvestama, et parimad jäävad ellu, siis seatööstus on sellest mudelist väljas ja riigi poolt tugevas eelisseisus. Ebaõiglane konkurentsieelis ei ole jätkusuutlik sellise tööstuse puhul, kus on probleemid nii suure keskkonna jalajälje kui loomade heaoluga. Argumendid riigi poolt seatööstuse toetamiseks põhinevad toidujulgeoleku tagamisel. Paraku on tööstusfarmid selles osas kõige kehvem lahendus, sest tootmine on kontsenteerunud suurtesse üksustesse, mille kahjustamine on palju lihtsam kui näiteks hajutatud väikekasvanduste puhul. Kui Eesti suhtes vaenulikud jõud tahaksid meie lihatootmise rivist välja viia, on 60 000 seaga hiigelfarm, kuhu koondunud oluline osa tootmisest, ilmselge sihtmärk. Munatootmises omab üks firma 45% Eesti munakanadest, kes ühes Harjumaal asuvas farmis kitsastes traatpuurides koos. Teistes Euroopa riikides, kus hajutatud tootmine, mis pole koondunud väiksesse hulka suurtootmisse, on toidujulgeolek ka selle võrra kõrgem.
Mis on lahendus?
Tööstusliku loomakasvatuse samm-sammuline vähendamine ning kõrge loomade heaoluga väiketootmise soodustamine on esimesed sammud selleks, et saaksime ühel hetkel öelda, et oleme ühe suure julma loomade kohtlemise viisi seljataha jätnud. Iga tarbija saab sellesse eesmärki panustada, süües minimaalselt lihatooteid ning valides need väiketootmisest või mahefarmidest, nt ostes mahepoodide loomset toodangut, kus loomade heaolu on kõrgem. Tehes lihavabu päevi ja jälgides riiklike toitumissoovituste nõuannet, kus päevane soovituslik lihakogus on 1-2 tikutopsi suurune, saame panustada oma paremasse tervisse, kõrgemasse loomade heaollu ning keskkonnasõbralikumasse toidutootmisse.
Sead ühes vähestest mahesigalatest Eestis, kus emised ei pea puuris kinni olema ning kõigil on palju liikumisruumi ja tegelusvõimalusi
Kindlasti on oluline näidata oma poliitilist toetust paremale loomakasvatusele, allkirjastades petitsioone ja võttes sõna parema loomade kohtlemise poolt.
Ka Euroopa Liidu tasandil näeme samme toetuste suunamisel pigem palju väiksemate tootmisüksuste toetamisse, kui Eesti industriaalsed Nõukogude aja pärandist jäänud hiigelfarmid.
Kuidas Nähtamatud Loomad selle kriitilise probleemi lahendamisse panustab?
Nähtamatud Loomad tegutseb kolmel rindel, et liikuda tööstusliku loomakasvatuse vähendamise ja kõrgema loomade heaolu poole. Meie fookuseks on koostöö riigiasutustega (ministeeriumid, ametkonnad avalikust sektorist), erafirmadega (toidutootjad ja loomakasvatusettevõtted) ning tarbijateadlikkuse ja avalikkuse kaasamisega. Need kolm sihtrühma on erinevate kampaaniate lõikes eraldi kaardistatud, et hoolitseda selle eest, et tegutseme muutuse esilekutsumiseks kõige tõhusamalt seal, kus see enim kasu saab tuua.
Nähtamatute loomade kanade päästeaktsioon, millega päästsime puurikanalast halbadest elutingimustest hukule määratud mitusada lindu, kes läksid üle Eesti uutesse armastavatesse kodudesse head elu elama
Meie läbirääkimised toidutootjatega on tänaseks üle 50% jaekettidest ja sadakond teist toidufirmat veennud üle minema vabapidamissüsteemidest pärinevate munade kasutamisele. See muutus mõjutab üleminekuajaga ca 200 000 linnu heaolu, kes ei pea enam kitsastes puurides elama.
Meie Taimse Teisipäeva kooliprojekt, millega on liitunud ligi 200 kooli ja lasteaeda, säästab aastas ca 200 000 looma, kes ei pea tööstusfarmide ruumikitsikuses kannatama.
Meie avalikud kampaaniad tööstusfarmidest on jõudnud sadade tuhandete Eesti inimesteni ning töö jätkub, kuni saavutame edu ning loomade heaolu on tagatud. Aitäh kõigile toetajatele, tänu kellele seda olulist tööd ellu saame viia!
Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele https://www.riigiteataja.ee/akt/117122020004
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad alustas üleriigilise kampaaniaga, et kutsuda regionaalminister Madis Kallast toetama Euroopa Komisjoni plaani lõpetada Euroopas farmiloomade väikestes puurides pidamine. Esimeste päevadega on kampaaniale oma nime alla pannud juba üle 1700 inimese, mis kinnitab veelkord, et loomade heaolu on väga oluline teema ning Eesti inimesed soovivad, et farmiloomade elutingimused paraneksid.
Emis kitsas emisesulus
Eestis ja Euroopas peetakse kitsastes puurides 300 miljonit farmilooma, kes saavad vaevu liigutada. Kuigi Eesti on väike riik, on meie loomakasvatus nõukogude aja pärandina äärmiselt tööstuslik ning farmiloomade puurispidamise osakaal üks Euroopa kõrgemaid. Ülikitsastes oludes peetakse näiteks kanu, emiseid, küülikuid, vutte ja vasikaid.
“Puurispidamisega kaasnevad loomadele väga tõsised heaoluprobleemid,” kommenteeris Nähtamatute Loomade kampaaniajuht Merit Valge. “Näiteks emised peavad veetma umbes poole oma elust nii kitsaste võrede vahel, kus nad ei saa isegi ringi keerata.” lisas Valge.
Aastal 2019 esitasid 170 loomakaitseorganisatsiooni Euroopa Komisjonile 1,4 miljoni kodaniku allkirjad, kes nõudsid farmiloomade puurispidamine lõpetamist. Allkirjade kogumisega Eestis tegeles ka Nähtamatud Loomad. 2021. aasta juunis andis Euroopa Komisjon teada, et asub välja töötama vastavasisulist seadusettepanekut, mis valmib käesoleva aasta jooksul.
Euroopa Komisjon on tellinud teaduslikke uuringuid erinevate loomade puurispidamise mõju kohta ning järeldused on olnud ühtsed: praegused Euroopas levinud farmiloomade pidamissüsteemid ei võimalda tagada loomade heaolu.
Selleks, et ettepanek oleks edukas, on sellele vaja Euroopa Liidu liikmesriikide toetust. Oma allkirja, mis kutsub üles Eesti värsket regionaalministrit Madis Kallast ettepanekut toetama, saab anda siin: www.punktpuuriajastule.nahtamatudloomad.ee
Sajad miljonid farmiloomad üle Euroopa Liidu on sunnitud veetma terve oma elu või olulise osa sellest vangistatult puuridesse, kus nad ei saa liikuda ega loomuomaselt käituda.
Lisaks sellele, et intensiivsete tööstusfarmide praktikad, nagu loomade puurispidamine, on kahjulikud farmiloomade tervisele ja heaolule, on need ohuks ka inimeste tervisele ja keskkonnale.
Puuridel ei ole kohta hoolivas ja jätkusuutlikus tulevikus, mille poole me püüdleme. Euroopa Komisjon on andnud ajaloolise lubaduse lõpetada aastaks 2027 puuride kasutamine farmiloomade pidamisel kogu Euroopas.
Nüüd on aeg puuride ajastu alatiseks lõpetada
1. EUROOPA KODANIKUD SOOVIVAD SELLE JULMA PRAKTIKA LÕPETADA
Kodanikualgatusega End the Cage Age kutsusid rekordiliselt 1,4 miljonit inimest Euroopa Komisjoni üles keelustama puuride kasutamise farmiloomade pidamisel. 94% kodanikest usuvad, et farmiloomade heaolu parandamine on oluline.
2. TEADUSLIKUD UURINGUD NÄITAVAD, ET LOOMAD KANNATAVAD PUURIDES
Üle 140 Euroopa juhtiva teadlase toetab kodanike üleskutset lõpetada puuride kasutamine farmiloomade pidamisel. Nende hulgas ka etoloog ja looduskaitsja dr Jane Goodall. On küllaldaselt teaduslikke asitõendeid, et puurid kahjustavad tugevalt loomade heaolu. Seega peame selle julmuse viivitamatult lõpetama.
Poegimissulus peetavate emiste elu on nii piiratud, et nad ei saa isegi ümber pöörata.Küülikud ei saa ennast täielikult välja sirutada ja neil ei ole isegi üheainsa hüppe jaoks piisavalt ruumi.Vasikad ei saa üksiksulgu eraldatuna mängida, mis on aga ülioluline nende sotsiaalse ja vaimse arengu jaoks.Kanadel ei ole ka nn rikastatud puurides piisavalt ruumi, et tiibu lehvitada.
3. PUURIDEST LOOBUMINE VÕIB KA INIMESTE TERVISELE KASU TUUA
Puurispidamine tähendab, et suur hulk loomi on stressirikastes tingimustes tihedalt koos, mis teeb nad haigustele kergemini vastuvõtlikuks. Sellises keskkonnas suudavad haigustekitajad kiirelt paljudele loomadele levida. On suur risk uute haigustüvede tekkeks, mis võivad ka inimestele nakkusohtlikud olla – see on tohutu rahvatervise risk.
4. EUROOPA LIIDUST SAAB EESKUJU FARMILOOMADE HEAOLU ALAL
Kui me puurid keelustame, saab Euroopa Liit ülejäänud maailmale farmiloomade heaolu vallas teerajajaks. EL-i seadused on juba varasemalt parandanud loomade heaolu nii Euroopas kui mujal:
Pärast täiustamata puuride keelustamist munakanade pidamiseks EL-is võeti sarnased seadused vastu Uus-Meremaal ja mitmetes USA osariikides.
Pärast EL-i osalist keeldu vangistada tiineid emiseid üksiksulgudesse järgnesid keelud Kanadas, Uus-Meremaal ja mitmes USA osariigis.
EL-i puurikeelul on potentsiaal olla samasuguse mõjuga ja muuta kogu maailma farmiloomade elu.
5. LÕPP PUURIDE AJASTULE NING LOOMSETE TOODETE TARBIMISE VÄHENDAMINE VIIB KÕRGEMA HEAOLUGA JA JÄTKUSUUTLIKUMA TOIDUSÜSTEEMINI
Paljud maailma jätkusuutlikkuse väljakutsed on seotud tööstusliku põllumajandusega ja Pariisi kliimakokkuleppe eesmärke on peaaegu võimatu saavutada, kui me ei vähenda oluliselt loomsete toodete tarbimist. Kõrgema heaoluga ja taastavatele süsteemidele üleminek muudab meie põllumajandust. Võttes kasutusele holistilise lähenemise jätkusuutliku toidusüsteemi poole, on üleminek vabapidamisele kasulik nii loomade heaolule kui planeedile.
6. KÕRGEMA HEAOLUGA SÜSTEEMID ON KÕIKIDE LIIKIDE JAOKS JUBA OLEMAS JA KASUTUSES
Puuridele on alternatiivid juba olemas ja tootmises laialdaselt kasutuses. Erinevalt puurisüsteemidest suudavad teised pidamisviisid pakkuda loomadele võimalust loomuomaselt käituda, olla hea tervise juures ja tunda ennast hästi.
7. PUURIDE AJASTU LÕPETAMINE TOOB KASU MAAPIIRKONDADE MAJANDUSELE
Loomade puurispidamise lõpetamine tähendab, et hiiglaslike tööstusfarmide asemel hakkavad meile toitu tootma suurem arv väiksemaid ettevõtteid. Kõrgema heaoluga jätkusuutlikumad põllumajandusmeetodid pakuvad rohkem töökohti kui intensiivsed suurfarmid ja on kasulikud maapiirkondade majanduslikule arengule. Üleminekul puurivabadele süsteemidele on farmeritel võimalik taotleda rahastust EL-i ühise põllumajanduspoliitika vahenditest.
Nüüd on aeg puuride ajastu lõpetada
Farmiloomade puurispidamine on julm ja ebavajalik praktika, mis ei kuulu 21. sajandisse. 170 loomakaitseorganisatsiooni üle Euroopa, kelle seas oli ka Nähtamatud Loomad, kogusid 1,4 miljoni inimese allkirja, kes ei toeta seda. Euroopa Komisjon võttis oma kodanikke kuulda ja teatas märgilisest otsusest liikuda puuride kasutamise lõpetamiseni aastaks 2027. Nüüd on hädavajalik, et puuride keeld viivituseta ellu viiakse – loomade, inimeste ja planeedi heaks.
Nähtamatutes Loomades tegutseb suur hulk tõeliselt toredaid ja võimsaid vabatahtlikke, kes panustavad oma vabast ajast sellesse, et loomi aidata. Soovime tuua rohkem esile neid imelisi inimesi, kes on tohutult oluline osa ühiskondlike muutuste elluviimisest. Seekord tutvustame sotsiaalmeedia vabatahtlikku Lisetti.
Millega sa tegeled? Mida sulle meeldib vabal ajal teha?
Ma õpin TalTech-is ehitiste projekteerimist ning kool kõrvalt tegelen ka erialase tööga. Kooli ja töö kõrvalt on mulle mu vaba aeg väga kallis ning seda tahan veeta mõnusalt ehk näiteks olla õues oma koertega, mängida sõprade või perega lauamänge ja muidugi teha sporti.
Kuidas sa jõudsid loomade heaolu küsimusteni?
Minu jaoks on olnud loomad alati kui sõbrad ning sõpru tuleb hoida.
Räägi oma teekonnast Nähtamatutesse Loomadesse.
Nähtamatuid Loomi olin sotsiaalmeedias juba pikka aega jälginud ja alati imetlenud nende tööd. Eelmine suvi mõtlesin, et miks ma lihtsalt kõrvalt vaatan, miks ma ei võiks käsi külge lüüa ja nii ma siis otsustasin üks suveõhtu ankeedi ära täita.
Kas sul on vabatahtliku kogemus ka väljaspool Nähtamatuid Loomi?
Paar korda olen olnud Tallinn Fashion Weeki telgitagustes abiks ettevalmistustega.
Millega sa Nähtamatutes Loomades tegeled?
Mina otsustasin tulla appi sotsiaalmeedia tiimi, kus mu ülesandeks on koostada, postitada ning analüüsida sisu, mida me loome.
Mida sa oled Nähtamatutes Loomades tegutsemise käigus õppinud?
Nähtamatutes Loomades olen palju õppinud. Alustades juba sellest, et olen saanud nii palju laiema silmaringi ja õppinud rohkem enda aega planeerima. Iga inimene siin organisatsioonis on mingil moel mind õpetanud ja olen selle eest väga tänulik!
Mis sulle Nähtamatutes Loomades tegutsemise juures meeldib?
Nähtamatutes Loomades on meil mega äge tiimitöö, mida ma pole kunagi varem kohanud ja ma loodan, et see ei muutu kunagi!
Miks vabatahtlikuna tegutsemine on sinu jaoks oluline? Kuidas sa leiad aega vabatahtliku tegevuse jaoks ja tasakaalu erinevate eluvaldkondade vahel?
Minu jaoks on pigem oluline see, et ma saan aidata neid, kes ise ennast aidata ei saa. Eks vahepeal on ikka tunne, et vahepeal on ka muid kohustusi ülepeakaela, aga see tunne on lihtsalt imeline, mis sa pärast heategu saad.
Kas sul on koduloomi?
Mul on kaks mega-mega vahvat koera, kes on mulle nii armsad. Mõlemad on Bernhardiinid ning üks nendest saab aprilli lõpus juba 11-aastaseks (mis on nende tõu kohta juba päris kõrge) ja teine sai just märtsi alguses 2-aastaseks. Bernadega olen ma üles kasvanud ja kindlasti, kui ise elan ka kunagi majas soovin ma võtta endale kaks…või kolm 🙂
Milliseid huvitavaid filme/raamatuid/etendusi oled viimasel ajal näinud/lugenud/külastanud?
Ma just alustasin raamatuga “12 rules for life” ja hea film, mida ma just hiljuti nägin oli “Knives out”. Aga üks vabaajategevus, mida soovitan on lauamängud ja “I Know” on üks väga hea mäng.
Mõni soovitus tulevastele vabatahtlikele?
Ära pelga ega karda välja ütlemast/tegemast, kui sul on mõni huvitav idee.
Ootame oma tiimi alati uusi vahvaid vabatahtlikke. Kui soovid ka koos meiega loomade elu paremaks muuta, täida ankeet siin.
Vabatahtlike koordineerimise arendamine toimub projekti raames, mille eesmärgiks on kasvatada Eestis kodanikuteadlikkust, tugevdada kodanikuühiskonda ja populariseerida vabatahtlikku tegevust. Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.
