Saage tuttavaks – Nähtamatute Loomade vabatahtlik Liisi

Nähtamatutes Loomades tegutseb suur hulk tõeliselt toredaid ja võimsaid vabatahtlikke, kes panustavad oma vabast ajast sellesse, et loomi aidata. Soovime tuua rohkem esile neid imelisi inimesi, kes on tohutult oluline osa ühiskondlike muutuste elluviimisest. Seekord tutvustame Taimse Teisipäeva avaliku sektori tiimis tegutsevat Liisit.

Millega sa tegeled? Mida sulle meeldib vabal ajal teha?

Lõpetasin õpingud suvel. Õppisin Maastikuarhitektuuri ja nüüd olen kolm kuud maastikuarhitektina töötanud. Kuu aja pärast lähen Itaaliasse praktikale. Mul on hobideks erinevad asjad – lugemine, joonistamine, analoogfotograafia. Sport on ka oluline osa – hetkel tegelen jooksmise ja joogaga. Mulle meeldib väga looduses viibida – jalutada, matkata.

Vabal ajal meeldib ka sõpradega aega veeta. Head ja tervislikud sõprussuhted on minu jaoks olulised.

Kuidas sa jõudsid loomade heaolu küsimusteni?

Umbes 5 aastat tagasi hakkasin end harima selles küsimuses. Sattusin Youtube’is nägema kohutavaid videosid, kuidas loomi tööstuses koheldakse. Seejärel uurisin loomade heaolu teemadel edasi, kuna videod tekitasid minus palju segadust ja kurbust.

Räägi oma teekonnast Nähtamatutesse Loomadesse.

Mõistsin, et ainult taimne toitumine ei ole ainuke viis, kuidas loomi aidata. Tahtsin tegutseda. Taimse Teisipäeva vabatahtlike otsimise kuulutus jäi silma. Alguses kohe ei olnud aega, aga siis mõne aja pärast läksin vabatahtlikuks. Nüüd olen juba aasta kuni poolteist olnud vabatahtlik.

Kas sul on vabatahtliku kogemus ka väljaspool Nähtamatuid Loomi?

Kui ülikooli läksin, astusin Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Seltsi ja olin seal lausa 2 aastat asepresident ning nüüdseks olen lihtliige. Samuti olin 2 aastat kujundaja üliõpilaste organisatsioonis TalveAkadeemia.

Millega sa Nähtamatutes Loomades tegeled?

Olen Taimse Teisipäeva avaliku sektori tiimis. Osalen Taimse Teisipäeva kooliprogrammis. Teen ettekandeid tervislikust toitumisest ja suhtlen koolidega. Hiljuti õppisin, kuidas koolidega läbirääkimisi läbi viia, et tutvustada neile kooliprogammi ja kutsuda neid programmiga liituma. Samuti osalesin hiljuti toimunud kanade päästmise aktsioonis ja kui uus Taimse Teisipäeva logo tuli, aitasin erinevaid kujundusi teha. 

Mida sa oled Nähtamatutes Loomades tegutsemise käigus õppinud?

Olen saanud julgust juurde seoses avalike esinemistega. Olen õppinud, kuidas ettekandeid hästi kaasavaks muuta, et lapsed saaksid kaasa rääkida ja arvamust avaldada ning et sõnum nendeni jõuaks. Tooks välja ka kanade päästeaktsiooni. Olen unistanud, et sarnasest aktsioonist osa saaksin. See oli väga võimas kogemus. 

Mis sulle Nähtamatutes Loomades tegutsemise juures meeldib?

Muidugi see, et saan aidata loomi ning harida lapsi tervisliku toitumise osas ettekannete tegemise näol. Tutvuda uute ja inspireerivate inimestega, kellel kõigil on sarnased maailmavaated ja väärtused elus, aga samas on siin nii palju erinevaid inimesi.

Miks vabatahtlikuna tegutsemine on sinu jaoks oluline? Kuidas sa leiad aega vabatahtliku tegevuse jaoks ja tasakaalu erinevate eluvaldkondade vahel?

Arvan, et on oluline panustada ühiskonda ja keskkonda, kus me elame. Vabatahtlik töö on aastate jooksul saanud osaks mu elust. Alati leiab selle aja, kui piisavalt tahta. Eneseareng on minu jaoks alati oluline olnud ja vabatahtlik töö annab võimaluse sellesse panustada.

Kas sul on koduloomi?

Mul on kass nimega Mikse.

Milliseid huvitavaid filme/raamatuid/etendusi sa oled viimasel ajal näinud/lugenud/külastanud?

Viimati lugesin raamatut “Väga efektiivse inimese seitse harjumust”. See on tõesti väga hea raamat, heade pointidega. 

Filmidest olen hetkel Marveli lainel. Vaatan hetkel kõiki Marveli filme. Neid on kokku vist 24. 

Ootame oma vahvasse tiimi ka uusi vabatahtlikke. Kui soovid samuti heas seltskonnas loomi aidata ja koos maailma paremaks muuta, täida ankeet siin.

VIDEO | 10 suurimat võitu farmiloomade heaolu parandamisel 2021. aastal

Nähtamatud Loomad avaldas meeleoluka video, mis võtab kokku 2021. aasta kümme suurimat farmiloomade heaolu töövõitu ja organisatsiooni töö tulemused. Videoga saadetakse tänusõnad oma tuhandetele toetajatele, püsiannetajatele, vabatahtlikele ja loomasõpradele, tänu kellele edulood on saavutatud.

Nähtamatud Loomad toob olulisima saavutusena välja karusloomafarmide keelustamise, mis pika kampaania tulemusena Riigikogus selle aasta juunis vastu võeti ja mille nimel tiim palju vaeva nägi. Loomakaitseliikumise raske töö tulemusena saavutati seadus, mis päästab aastas sadu tuhandeid loomi karusnaha pärast puurielust ja julmast hukkamisest. Teiseks tähistab organisatsioon sadakonda Eesti toidufirmat, kes on teatanud otsusest üle minna vabalt peetavate kanade munade kasutamisele. Praeguse töö tulemusena on Nähtamatud Loomad mõjutanud ca 200 000 kana heaolu.

Üks oluline tähelepanu pälvinud sündmus oli ka 176 kana päästmine puurikanalast, kus need räsitud linnud hukkamisele määratud olid. Kõik linnud viidi uutesse kodudesse, kus nad nüüd vabalt elavad.

Nähtamatute Loomade töö sai tunnustust ja märkamist ka riiklikul tasandil. Keskkonnaministeeriumilt pälviti aasta jooksul lausa kaks tunnustust – Aasta Keskkonnateo konkursi ja Keskkonnakäpa tunnustused.

“Lõppev aasta on viinud loomade heaolu teemad ühiskonnas uuele tasemele,” kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. “Oleme jõudnud ühiskonnana sinna, kus me ei pööra pead kõrvale loomade julmast kohtlemisest ja tahame ka farmiloomadele head kohtlemist ja elutingimusi. Rõõm on näha häid arenguid ja suured plaanid uueks aastaks saavad vaid indu juurde,” lisas Mering.

3 sammu, kuidas aidata Eesti tööstusfarmides kannatavaid sigu

Kindlasti on mitmed loomasõbrad mõelnud, kuidas saaks ise midagi Eesti tööstusfarmides kannatavate sigade heaks ära teha. Eesti tööstusfarmides ehk intensiivsetes, masstootmisele suunatud farmides, kus on koos mitmeid tuhandeid sigu, on nende loomade olukord tõesti trööstitu ning kurvaks tegev. Põrsaste elu algab mitmete valulike protseduuridega, milleks üks on sabade tuimestuseta maha lõikamine. Masstootmises loeb kõige enam produktiivsus ehk toodetud loomade mass tonnides ning sigade heaolu tagamiseni kahjuks ei jõuta.

Karm reaalsus: sellistes kitsastes ning kõledates seasulgudes elavad intensiivse seatööstuse sead. Kõigi sigade sabad on paari päeva vanuselt lõigatud.

Kuidas saame sigu aidata? Esimene samm

Esimene üks olulisemaid viise sigu aidata, on vähendada intensiivse seatööstuse toetamist. Seda saame kõige otsesemalt teha kui vähendame suurtööstusest pärinevate lihatoodete tarbimist. Lihtsaim viis selleks on jätta sellised tooted ostukorvist välja. Tarbijaeelistustel on seatööstusele suur mõju ning saame kõik koos oma rahakotiga hääletades öelda, et meie ei toeta sellist julma tootmisviisi, mis loomadele piinasid põhjustab. Me hoolime loomadest, meile läheb loomade heaolu korda ning sealihatooted, mille tootmine tähendab sigadele kannatusi täis elu, ei sobi meile.

Selle sammu juures lähtume Tervise Arengu Instituudi soovitustest süüa maksimaalselt 500 grammi liha nädalas, mis teeb kokku kuni 24 kg aastas. Võrdluseks: praegu süüakse Eestis aastas keskmiselt 80 kg liha elaniku kohta. Tervise Arengu Instituut tugineb teaduspõhistele toitumissoovitustele ning nende eesmärgiks on tagada parem rahvatervis. Soovitusliku maksimaalse lihakoguse ja tegeliku tarbimise vahe on aga praegu rohkem kui kolmekordne. Seega on lihakoguse vähendamine ka meie enda tervise seisukohast vajalik.

Normaalse toitumise eestkõneleja ning Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor meditsiinidoktor Mihkel Zilmeri soovitatud lihakogus on aga veelgi väiksem. Professor Zilmer soovitab lihatooteid süüa kaks-kolm korda nädalas, maksimaalselt 50-125 grammi korraga. Aasta peale kokku teeb selline kogus 7-18 kg liha inimese kohta. Keskmine lihatarbimine ületab selle soovitatud lihakoguse juba isegi kümnekordselt. Kindlasti ei tee paha normaalse söömise huvides lihakogust toidulaual kümme korda vähendada, nii et tarbiksime kvaliteetset liha vaid kahel päeval nädalas.

Sel sammul on suur mõju: nii saame mitmekordselt vähendada ka intensiivset lihatööstust, mis tähendab mitukümmet tuhandet väiksemat sigade ja teiste põllumajanduses kasvatatavate loomade arvu. Uusi loomi lihtsalt ei paljundata enam nii palju intensiivsetesse farmidesse juurde.

Vähendame, aga mida siis süüa? Teine samm

Võib tulla üllatusena, aga paljud inimesed, kes on mitmekordselt lihatarbimist vähendanud, on öelnud, et lihatoodete asendamine maitsvate taimsete toitudega on nende toidulauda põnevalt rikastanud. Samuti on mitmed inimesed positiivse noodina välja toonud, et taimsete toodete eelistamine on soodsam kui lihatoodete ostmine.

Soovitame proovida lihtsaid ning põnevaid taimseid toite, mille valmistamine on kiire ja tulemus maitsev. Alati on lihtsam uuega algust teha teistega koos – seega soovitame kaasa lüüa Taimetoidu Väljakutses: https://taimneteisipaev.ee/valjakutse. Sel viisil saab maitsvad ning käepärased retseptid otse oma meiliboksi. Väga mugav lahendus kõigile, kel ehk ei ole aega nädalamenüüd ise kokku panna, aga kelle jaoks väljakutse on põnev ja mugav lahendus.

Saame sigu aidata tarbitud lihakogust vähendades. Taimetoit on maitsev ning põnev.

Liha päritolu on oluline

Pärast lihakoguse kümnekordset vähendamist peame hoolikalt läbi mõtlema tarbitava liha päritolu. Allesjäänud lihakoguse päritolu peaks olema kõrge loomade heaoluga väikefarmidest – need on need päris maaelu viljelevad talud, kus loomade heaolu taluperele ka päriselt korda läheb. Just sellistes väiketaludes on võimalik sigu kõrges heaolus kasvatada. See tähendab, et siga saab loomuomaselt põhus tuhnida, tal on piisavalt ruumi ja tegevust. Väiketalust pärit sea elus on olnud põnevust, rõõmu ja tegevust – see on nagu öö ja päev võrreldes intensiivses farmis kannatava seaga.

Suurepärase ülevaate ning näpunäited, kus kohast osta Eesti kohalike väiketalunike lihatoodangut leiab siit praktilisest juhendist: https://nahtamatudloomad.ee/praktiline-juhend-millist-liha-valida-kui-toostusfarme-ei-soovi-toetada

Väikefarmides elavad sead saavad tuhnida põhus ning tunda elust rõõmu. Toeta oma ostudega Eesti väiketalusid.

Ütleme koos, et sigade halbades tingimustes pidamine ei ole okei: kolmas samm

Kolmanda sammuna saame sigu aidata, kui astume nende kaitseks välja. Nähtamatud Loomad on algatanud kampaania sigade heaolu suurendamiseks Eesti farmides. Sellega toome avalikkuse ette ühe julma praktika, milleks on vastsündinud põrsaste sabade lõikamine. Seda tehakse sellepärast, et tööstusfarmides hoitakse sigu nii stressirikastes tingimustes, et nad hammustavad muidu üksteise sabu. Sabade rutiinne lõikamine on küll Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti sigade pidamise määrusega keelatud, kuid ometi lõigatakse Eestis peaaegu kõigil sigadel sabad ära. 

Oma toetust selle julmuse lõpetamiseks saad näidata, allkirjastades petitsiooni lõpetamaks sigade sabade lõikamine Eestis: https://sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee/. Petitsioonile on lühikese ajaga kogunenud juba üle 5000 allkirja, mis näitab, et meile läheb sigade heaolu väga korda ning oleme valmis nõrgemate kaitseks ka välja astuma.

Lisaks petitsiooni allkirjastamisele, saad sigu aidata hakates loomade kangelaseks ja liitudes meie püsiannetajate kogukonnaga: https://nahtamatudloomad.ee/toeta. Ainult loomasõprade toel saab Nähtamatute Loomade tiim tuua farmiloomade heaolu teemad veelgi suuremalt ühiskondliku arutelu alla. Selleks on vajalikud reklaamkampaaniad nii teles, raadios kui ka välireklaamidena linnatänavatel. Nendega juhime tähelepanu farmiloomade heaolule ja toome muidu nähtamatuteks jäävad loomad inimeste teadvusesse.

Suur sigade heaolukampaania välireklaam Tallinnas 2021 aasta talvel. Just püsiannetajate ja loomasõprade toel saame farmiloomade heaolu teemad avalikkuse ette tuua.

Kuigi intensiivse loomatööstuse telgitagustega tutvumine on tõesti kurb ja isegi kurnav, on tulevikuväljavaated siiski helged ning kindlasti saame kõik koos aidata kaasa sigade ja teiste põllumajanduses kasutavate loomade heaolu tõstmisele ning elamisväärse elu tagamisele. Pea siis meeles:  vähenda tarbitavat lihakogust proovides maitsvaid taimetoite ja kui siiski tarbid liha, siis jälgi selle päritolu ning aita Nähtamatutel Loomadel saavutada veel suuremat kõlapinda farmiloomade kaitseks.

Kõik Nähtamatutele Loomadele tehtud püsiannetused kahekordistatakse detsembri vältel

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad alustas annetuskampaaniat, mille raames lahke suurannetaja kõik vähemalt 20€ püsiannetused kahekordistab. Annetuskampaaniaga kogutakse tuge uuele palju tähelepanu pälvinud kampaaniale ebaseaduslikule ennetavale sigade sabade lõikamise lõpetamiseks Eestis. 

Kampaania petitsioonile on lühikese ajaga toetusallkirja andnud tuhanded Eesti inimesed. Algatuse eesmärgiks on lõpetada Eestis ebaseaduslik põrsaste sabade lõikamine, mida praegu laialdaselt ennetavalt tehakse. Nähtamatud Loomad kutsub üles suurendama sigade heaolu seakasvatuses, andma neile tarkadele loomadele rohkem liikumisruumi ja tegevusvõimalust, et nad ei peaks intensiivkasvatuse ruumikitsikuses kannatama. Kõrgema heaoluga tootmisest tuleb ka tarbijate jaoks kõrgema kvaliteediga lihatoodang, kui loomad on vähem stressis olnud. 

“Seekordseks annetuskampaaniaks oleme seljad kokku pannud lahke suurannetajaga, kes kahekordistab kõik vähemalt 20€ püsiannetused. See on meie jaoks ülisuur võimalus veelgi rohkem loomi aidata ja üles ehitada kampaania, mis aitab võimalikult palju loomi kannatustest välja,” kommenteeris Nähtamatute Loomade fundraiser Elin Holm. “Meie kampaania mõjutab Eestis umbes 600 000 sea heaolu, seega tööd jagub, et loomade elutingimused paraneksid,” lisas Holm. 

Kampaanias osalemiseks tuleb Nähtamatute Loomade annetuslehel https://siga.nahtamatudloomad.ee/ vormistada vähemalt 20€ püsiannetus, millele lahke suurannetaja lisab omalt poolt ühekordselt 20€ juurde. Suurannetaja kahekordistab annetused kuni 4000€ ulatuses. 

Kampaania petitsiooni põrsaste sabade ebaseadusliku ennetava lõikamise lõpetamise toetamiseks saab allkirjastada https://sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee/.

Nähtamatud Loomad on valitud Aasta Vabaühenduseks ning pälvis 2021. aastal Keskkonnaministeeriumilt Aasta Keskkonnateo tunnustuse.

Nähtamatud Loomad avaldab kriitikat tööstusliku loomakasvatuse veebilehele lihafaktid.ee

Sel nädalal avalikustas Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda portaali lihafaktid.ee. Põllumajandus- ja Kaubanduskoda on Eesti suurte põllumajandustootjate, sh intensiivloomakasvatajate esindusorganisatsioon, mis seisab tööstusliku loomakasvatuse hea käekäigu eest. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad tutvus veebisaidiga ja peab oluliseks osutada probleemkohtadele selles tööstusliku lihatootmise turunduskampaanias. Kampaania lihafaktid.ee võib jätta tarbijale eksliku mulje ning julgustada toetama kitsastes intensiivsetes tingimustes lihatootmist. Selle asemel on mõistlik eelistada väikekasvatustest ja kõrge heaoluga tootmisest pärinevaid tooteid ning vähendada lihatarbimist riiklike toitumissoovituste järgi, milleks on maksimaalselt umbes 1–2 tikutopsi suurune kogus päevas. 

Tööstusliku loomakasvatuse  keskkonnamõju

Lihafaktid.ee koduleht üritab jätta loomakasvatusest kui tervikust erakordselt positiivset muljet nii keskkonnamõjude, inimtervise kui muude teemade lõikes. See on eksitav lähtepunkt, arvestades, et kliimasoojenemise kontekstis on nii teadlased kui Euroopa Liit on väljendanud muret laiaulatusliku loomakasvatuse suurte negatiivsete keskkonnamõjude osas. 2019. aasta IPCC kliimaraport osutas, et vähendada globaalseid emissioone ja negatiivset mõju kliimale, peame vähendama ka lihatarbimist. Seega peaksime kõik sööma tunduvalt vähem liha, aga see võiks pärineda kõrgema heaoluga väiketootmisest.

Intensiivne tööstuslik loomakasvatus ja väikekasvatus kõrgema heaoluga loomafarmide näol erinevad teineteisest kui öö ja päev. Olulised erinevused esinevad nii loomade pidamistingimustes ja heaolu tagamises kui tootmise keskkonnamõjudes. Kodulehe lihafaktid.ee tekstides aga ei eristata tööstuslikku ja väikekasvatust ning jäetakse mitmed olulised erinevused kajastamata. Ühiskonna teadlikkus loomade pidamistingimuste erinevusest erinevates tootmisviisides on madal, mistõttu enamik tarbijaid ei pruugi aru saada, et kodulehel kirjutatu ei kehti kogu loomakasvatuse pihta. 

Tööstuslik loomakasvatus on keskkonna ja loomade heaolu vaatevinklist suur murekoht. Ühes tööstusfarmis on tihti enam kui 10 000 looma, millega kaasneb üüratu negatiivne mõju keskkonnale. Intensiivkasvatust iseloomustab ka suur söödakulu, sest 1 kg liha tootmiseks kulub keskmiselt mitukümmend kilo teravilja ja soja. Näiteks tööstusfarmide veiseliha puhul Our World in Data andmetel lausa 25 kg teravilja, rääkimata muust lisasöödast ja tootmiskuludest. Lisaks toodab suur hulk loomi palju väljaheiteid, mille majandamine on ressursikulukas.

ÜRO andmetel pärineb lausa 15% globaalsetest kasvuhoonegaaside heitekogusest just loomakasvatusest. See on märkimisväärne hulk, mida loomatööstuse koostatud kodulehel probleemina pisendada üritatakse. See ei ole tarbijate ja avalikkuse suhtes aus. Nii rohepöörde kontekstis kui laiemalt keskkonnasõbraliku mõtlemise ja tarbimise levikul näeme üha enam teadlaste ja ELi soovitusi vähendada liigset lihatarbimist ning eelistada väiksema jalajäljega taimset toitu. Eestis tarbiti eelmisel aastal elaniku kohta ca 80 kg lihatooteid. See kogus on suurem isegi Euroopa Liidu keskmisest, mida juba peetakse liiga paljuks. Seetõttu on oluline vähendada liigset tööstusliku loomakasvatuse toodangu tarbimist Eestis, asendada see kõrge heaoluga väikefarmide toodanguga ning suurendada täisväärtusliku taimse toidu kogust menüüs. 

Loomade heaolu suurtootmises vs väikefarmides

Loomade heaolu on üha enamatele tarbijatele oluline väärtus. Suheldes Põllumajandus- ja Toiduameti veterinaarametnikega, kes külastavad kontrollkäikudel Eesti tööstusfarme, oleme saanud korduvalt sisendit, et heaoluprobleemid tulenevad tööstusliku loomakasvatuse algloogikast. Tööstusfarmeritel ongi raske loomade heaolu prioriteetse valdkonnana võtta, sest intensiivkasvatuse ülesehitus on odav masstootmine, kus loomade pidamistingimustelt võimalikult palju kokku hoitakse. Loom ei ole praeguses masstootmises elusolend, kelle huvide ja heaoluga arvestada, vaid tootmisvahend, masin, mitte-elusolend.

Oluline on alustada mõistmisest, et loomadest hooliva ja loomade heaolu väärtustava ühiskonnana, kus nõrgemate kaitsmine on oluline väärtus, peame edasi liikuma sellisest aegunud suhtumisest ja pidamisviisist, mis loomadele kannatusi põhjustab. Kitsad pidamistingimused, traat- või betoonpuurid, tegevusvõimaluste puudumine, terviseprobleemid ja muud küllaltki ebamugavad teemad on praeguse intensiivtootmise olemuslikud osad. 

Väiketootmise puhul on tootmise fookus teistsugune võrreldes intensiivkasvatusega. Loomade arv on märkimisväärselt väiksem, igal loomal on rohkem liikumisruumi ja võimalust liigiomaste karjasuhete tekkeks. Mahetootmises on loomade heaolunõuded kõrged. Tootmise põhimõte lähtub jätkusuutlikkusest ja heaolu tagamisest, mis on öö ja päev võrreldes intensiivkasvatusega. Uuringud näitavad, et väiketootmises levib ka vähem haigusi, sest loomad ei ole nii massiliselt kitsastes tingimustes koos, mis on haiguste jaoks soodne kasvulava. 

Antibiootikumiresistentsus – varjatud oht

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) toob oma 2019. aastal avaldatud Eesti tööstusliku loomakasvatuse raportis murekohana välja suurt antibiootikumikasutust külastatud Eesti farmides.  Our World in Data andmetel oleme antibiootikumide kasutamise poolest naaberriikidest samuti ees, nii Soomes, Leedus, Norras kui Rootsis kasutatakse loomakasvatuses vähem antibiootikume kui Eestis. Arvestades antibiootikumiresistentsuse üha kõrgenevat ohtu, mis muuhulgas kaasneb sellega, et suure lihatoodete tarbimise kaudu tarbime ka sealt pärit antibiootikumijäänuseid, on see tõsine terviseoht, mida ei saa ignoreerida.

Kuna tööstuslikus loomakasvatuses on suur hulk loomi väiksele alale paigutatud, pidamistingimused kitsad ning olud loomade heaolu mõttes kehvad, on haiguste ning vigastuste tekke ja leviku risk kõrgem. Seetõttu on levinud profülaktiline antibiootikumide manustamine. Paraku on sel negatiivsed tagajärjed ka inimtervisele, kuna tööstusfarmide lihatoodete tarbimise kaudu satuvad loomadele manustatud antibiootikumid meie toidulauale. Kampaaniat loomakasvatuses antibiootikumikasutuse vähendamiseks on veetud juba pikalt, kuid muutused on visad tulema – selleks, et antibiootikumide kasutamine loomakasvatuses väheneks, peaks muutuma kogu süsteemi ülesehitus. Kui loomadel on piisavalt liikumisruumi, tegevusvõimalusi, väiksem stress ja nad ei vaevle ruumikitsikuses, ei ole neile tarvis profülaktiliselt antibiootikume sellisel suurel määral manustada. Üha enam tuuakse välja, et inimestele arstide poolt välja kirjutatud antibiootikumid ei toimi enam soovitud kujul, sest tööstusfarmide lihatoodete järjepidevalt kaasamanustatud antibiootikumid on arendanud meis resistentsuse paljude antibiootikumide mõju vastu. 

Kelle huve esindab lihafaktid.ee veebisait? 

On oluline teada, et lihafaktid.ee on osa üle-euroopalisest tööstusliku lihatootmise lobiprojektist European Livestock Voice. See ühendab suuri lihatootjaid, aga ka näiteks ühendust Euro Foie Gras, mis on rahvusvaheline foie gras’ ehk partide ja hanede julma sundsöötmise teel valmistatud lihatoote promo-organisatsioon. Lisaks on üks lobiprojekti osa Fur Europe, mis on karusnahatööstuse esindusorganisatsioon, mis teeb lobitööd karusloomafarmide keelustamise vastu. Tegu on tööstusliku loomakasvatuse turundusprojektiga ning on oluline, et tarbijad teaksid seda, sest lihafakte esitatakse kodulehel läbi tööstusfarmide majanduslike huvide vaate. 

Mis on lahendus tööstusfarmide probleemile? 

Vaadates kliimakriisi tekkepõhjuseid, liigse lihatarbimise negatiivseid tervisemõjusid ning loomade heaoluprobleeme tööstuslikus loomakasvatuses, on üsna selge, et selle kriitilise probleemiga tuleb tegeleda. Lihafaktid.ee portaal ei ole osa lahendusest, sest hägustab tarbija jaoks teemat veelgi, jättes mulje, et kogu loomakasvatusega on kõik hästi. Eesti suur lihatarbimine peab paraku vähenema ja loomakasvatusel on oluline keskkonnaalaste muudatustega kohaneda. Nähtamatutes Loomades kutsume üles lihatarbimist vähendama riiklikes toitumissoovitustes tooduni, mis on ca 1–2 tikutopsi suurune kogus päevas. See väike lihakogus võiks pärineda kõrge heaoluga tootmisest ja väikekasvandustest, millest oleme ülevaate koostanud siia. On suur hulk inimesi, kes on otsustanud veelgi vähem liha süüa. Näeme olulise sammu ja lahendusena seda, et suur hulk inimesi vähendab lihatarbimist, mitte seda, et väike hulk inimesi loobub sellest täielikult. 

Viited:
https://www.fao.org/news/story/en/item/197623/icode/

https://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda/toidusoovitused/paevane-portsjonite-arv

https://www.nature.com/articles/d41586-019-02409-7

https://ourworldindata.org/grapher/feed-required-to-produce-one-kilogram-of-meat-or-dairy-product

https://ourworldindata.org/soy

https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.2903/j.efsa.2019.5596

https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/ecdc-and-european-commission-country-visit-estonia-discuss-policies-relating

https://ourworldindata.org/grapher/antibiotic-use-in-livestock-in-europe?time=earliest..latest&country=FIN~FRA~DEU~ITA~NOR~ESP~SWE~GBR~EST

https://www.stat.ee/et/uudised/eesti-elanikud-tarbivad-uha-rohkem-kodumaist-liha

https://nahtamatudloomad.ee/praktiline-juhend-millist-liha-valida-kui-toostusfarme-ei-soovi-toetada

Miks lõigatakse sigadel sabu?

Sigade sabade lõikamine on seakasvatuses võrdlemisi uus, kuid ääretult julm praktika. Viimase paarikümne aasta jooksul on seatööstus võtnud niivõrd intensiivsed ja massilised mõõtmed, milliseid polnud varasemalt näinud ükski siga. Just intensiivistumise tõttu on seatööstus läinud ka sigade sabade kallale.

Kui veel sajandi eest oli meie sigalates maksimaalselt paarsada looma, siis tänapäeval kasvab ühes sigalas tuhandeid sigu. Eestis on ühes farmis keskmiselt pea 3000 siga, kuid on ka farme, kus on üle 10 000 või isegi üle 52 000 põrsa. Selline masstootmine ei sobi seale – siga on uudishimulik loom ning vajab tegevust. Suurtööstuses loevad sea vajadused ja heaolu aga kõige vähem.

Ilus, puhas, roosat värvi siga vaatab oma selgete silmadega kaamerasse.
Sead on uudishimulikud, tundevõimelised ja targad.

Siga on tark ja uudishimulik loom

Intensiivses suurtööstuses pannakse sead elama kõledasse ning tühja sulgu, kus päevast päeva pole mitte midagi teha. Ühes sulus on sigu liiga palju, mis tähendab, et neil pole ruumi isegi korralikult põrandapinnal lamamiseks. See kõik tekitab sigades stressi.

Siga on oma loomult äärmiselt uudishimulik ning taibukas loom. Teadlaste uurimused on näidanud, et kodusigade käitumine kattub metssigade omaga. Samamoodi nagu metssiga, tahab iga kodusiga oma ülikõrgelt arenenud lõhnameele ja tundliku kärsa abil toitu otsida ning poegadele pesa ehitada.

Intensiivse seatööstuse tegevusetu elu ei sobi koduseale. Kuna siga on niivõrd uudishimulik ja vajab tegevust ning põnevust, naksab ta hammastega kinni ainsastki vähegi põnevast asjast oma sulus – milleks kahjuks suurtööstuses on tema kaaslaste sabaots. Mitte midagi muud põnevat sulus ju pole. Saba naksamine võib aga lõppeda tõsiste hammustustega. Selle asemel, et anda sigadele tegevust, lõikavad seatöösturid aga rõngassabad julmalt maha.

Tööstusfarm, kus ühes sulus on koos liiga palju sigu. Sigadel pole ruumi, nende kehadel on palju arme. Kõigi sigade sabad on lõigatud.
Julm igapäev intensiivses seakasvatuses, kus sigadel ei ole sulus ei ruumi ega põhku ning kõigi sigade sabad on lõigatud. Väljakannatamatu piin tarkade sigade jaoks.

Edukalt saab kasvatada ka normaalsete sabadega sigu

Kuigi seatööstuse jaoks on sabade lõikamine niivõrd automaatne ja igapäevane tegevus – keskmiselt lõigatakse iga päev Eesti farmides ära üle 1600 paaripäevase põrsa saba – tuleb siinkohal siiski pidurit tõmmata. Sigadel ei pea ära lõikama nende sabu, vaid parandada tuleks sigade pidamistingimusi. Seatööstus läheneb probleemile valest otsast.

Uurimused on näidanud, et kasvõi paar peotäit põhku aitab oluliselt leevendada sabade närimise probleemi. Põhk on sigade lemmik, sest seda saab närida, ninaga lükata ja uudistada, kuid sobivad mitmesugused esemed ja materjalid, mis uudsust pakuvad. Väikekasvatustes, kus siga on kui indiviid, kelle heaolust talunikud ka reaalselt hoolivad, puudub vajadus sabade lõikamiseks. Terve saba olemasolu on suurepärane näide kõrgest heaolust – sellest, et siga saab kasvada nii, et ta tunneb end hästi ja ei pea tundma pidevat stressi ja ohtu. Terve sabaga siga peaks olema iga õige seakasvataja au ja uhkus. Õige siga on sabaga.

Pildil on emis ja paar põrsast väikekasvatusest. Üks põrsastest närib põhku. Põrand on kaetud põhuga ja sigadel on uudishimul ilme ja nad näevad terved välja.
Selline on sigade elu väikeses sigalas, kus sigadel on põhku, ruumi ja tegevust. Siga on siin tervem ja õnnelikum ning puudub vajadus sabade lõikamiseks.

Sina saad sigu aidata

Sellele, et sigade ebaseaduslik sabade lõikamine lõppeks, saab igaüks meist kaasa aidata. Nähtamatud Loomad on algatanud kampaania, millega toome probleemi avalikkuse ette. Üheskoos saame seatööstusele märku anda, et me ei toeta sigade julma kohtlemist. Loe täpsemalt ja anna oma allkiri petitsioonile: sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee.

Kristina Mering: teadlaste sõnul ületab sigade intelligents isegi koerte oma. Miks te nende sabasid lõikate?

Arvamusartikkel ilmus 05.12.2021 Eesti Päevalehes.

Kristina Mering, Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuht

Loomade heaolu toidutootmises on valdkond, millest üha enam räägitakse. Tarbijateadlikkuse kasvuga on muutumas ka inimeste ostu-eelistused, kasvamas on vabalt peetavate kanade munade müük ja laienemas on valik vabalt peetud rohumaaveise lihatoodetest.

See trend annab märku, et Eestis tavapärane intensiivne tööstuslik loomakasvatus ei ole suure tulevikupotentsiaaliga, sest nii keskkonnakaitse kui tarbijaeelistuste muutumise valguses on tarvis ümber mõtestada, kuidas me loomi kasvatame ja millistes tingimustes neid hoiame. Intensiivkasvatuse ruumikitsikus ja tegevusvõimaluste puudumine on probleem, mida ei saa paraku enam ignoreerida ka Eesti Nõukogude Liidu taustaprofiiliga loomakasvatussektoris.

Olulist progressi saab lähiajal tuua sigade elutingimuste parandamisega Eesti seafarmides, millele on ka Euroopa Liidu tasemel korduvalt tähelepanu juhitud. Kuna sead on targad loomad, kes vajavad liikumist ja tegevust, põhjutab neile tööstusfarmi ruumikitsikus stressi. Stress väljendub muuhulgas nii, et kui midagi muud kitsas sulus teha ei ole, hakatakse närima teiste sigade sabu. Paremate tingimuste pakkumise asemel on Eesti seakasvatuses tavapraktika vastsündinud põrsaste tuimestuseta sabade maha lõikamine.

Teadlaste sõnul ületab sigade intelligentsus isegi koerte oma. Kui proovime ette kujutada elutingimusi, milles looma stress on nii kõrge, et ta oma kaaslasi närima hakkab, läheb mõttekäik üsna ruttu tumedatele radadele. Paraku on praegused intensiivloomakasvatuse tööstusfarmid just sellised tumedad ja varjatud paigad.

Seatööstus on Eestis väga intensiivne – farmid on suured, sigu võib ühes farmis olla isegi kuni 10 000. Selliste intensiivkasvatusmeetoditega on paratamatult loomade heaolu madal. Suremus tõuseb, haigused ja vigastused on levinud ja kitsastest elutingimustest tekkiv stress väljendub ka liha madalas kvaliteedis. Põrsaste sabade lõikamine on üks näide sellest, kuidas intensiivse loomakasvatussüsteemi negatiivseid mõjusid mitte sisuliselt ei adresseerita, et heaolu suureneks, vaid veelgi julmemate meetmetega loomade heaolust kaugenetakse.

Euroopa Liidus on põrsaste sabade lõikamine keelatud. Keelust hoolimata on see tööstuslikus seakasvatuses levinud, sest kui sabad lõikamata jätta, peaks loomadele rohkem ruumi ja tegevusvõimalusi andma, mis ei ühti tööstusliku loomakasvatuse tuumideega sellest, et minimaalsete kuludega võimalikult palju loomi kitsastes tingimustes masskasvatada. Me saame kindlasti paremini, kui selline süsteem, millest lugedagi on veidi ebamugav, sest ei ole kuigi kena vaatepilt näha loomi betoonpõrandal kitsastes oludes kannatamas. On aeg, et paremini teha.

Kuidas olukorda parandada ja loomi aidata?

Lähtudes teiste riikide kogemusest ja loomateadlaste uuringutest sigade heaolu teemal, ei ole lahendused keerulised. Küll aga nõuavad need seatööstuse suhtumise ümbermõtestamist loomast kui tootmisüksusest, keda võib mistahes viisil pidada. Kui me loomi inimtoiduks kasvatame, siis peame tagama neile baasheaolu. Mõistlikult ja moraalselt ühiskonnalt alla selle ei ootaks.

Sead hukatakse lihatootmises umbes 6-kuuselt. Mida lähemale nad tapakaalule jõuavad, seda suuremaks nad on nuumatud ja seda vähem on neil seafarmides ruumi. See on kurb vaatepilt, mida me loomadest hoolivate inimestena heaks ei kiidaks. Kui me vähendame loomade arvu seasulus, anname neile piisavalt mängimis- või tegevusvõimalusi ja muudame printsiipi, et seasulg ei pea tähendama ruumikitsikust, saaksime oluliselt vähendada nende tarkade loomade stressi ja suurendada heaolu.

Kindlasti tähendaks see teatud hinnatõusu sealihatoodetele, aga küsimus tuleks ümber sõnastada – kuidas oleme loonud tingimused, kus sealiha nii soodne on? Kuludelt on kokku hoitud masstootmise loogikaga, mis paraku loomade heaoluga ei ühti. Soodne ei tähenda alati head.

Majanduslikust vaatevinklist on loomade heaolu suurendamisel ka kulude kokkuhoid – väheneb haiguste osakaal, ravikulud ja suremus, kadu loomadelt on väiksem. Lisaks on sealiha kvaliteet kõrgem, sest see ei pärine halbades tingimustes elanud stressis loomadelt.

Maailmavaade “valgustatud omnivoorist”, kes sööb vähem, aga kõrgema heaoluga kvaliteetseid lihatooteid, on kasvav nähtus tarbijate seas nii Eestis kui mujal Euroopas. Praegu sööb keskmine eestlane 80 kg liha aastas. See on 3-4 korda rohkem, kui riiklikud toitumissoovitused tervislikkuse aspektist lähtudes ette näevad. Umbes poole sellest moodustab sealiha.

Meil on ruumi, et vähendada söödava liha kogust ja selle võrra osta veidi kõrgema hinnaga paremat toodet. See annaks kasvatajatele võimaluse liikuda ära kõige intensiivsematest loomapidamisviisidest, põrsaste sabade lõikamisest ja parandada loomade elutingimusi. Lääne-Euroopas on just sellisel kujul loomakasvatus tunduvalt levinum.

Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et väärtuspõhiselt toetavad Eesti elanikud neid ideid väga kõrgelt. Üle 95% vastanutest hindab, et loomseid tooteid peaks tootma loomade heaolu arvestades. On aeg, et lihalettidel muutuks levinumaks tooted, mis ei ole tulnud loomade kõige kehvemates tingimustes kasvatamise hinnaga.

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad veab eest algatust, et koostöös riigiasutustega veenda ja harida seatööstust kõrgema heaolu vajalikkuses. Tarbijana saame oma panuse anda, eelistades vabalt peetud loomade lihatooteid ja mõeldes, kas ikka tasub liigselt liha süüa. Nii ei pea me sõltuma tööstuslikult intensiivsüsteemis loomade kasvatamisel ja teame, et oleme osa lahendustest nii keskonnamõjude, loomade heaolu kui ka enda tervise ja toidulaua mõttes, toitudes tasakaalustatumalt ja süües mõõdukamalt lihatooteid.

Sigade sabade lõikamise tõeline jõhkrus peitub selle põhjustes

Kuigi Eesti tööstusfarmide põrsad peavad oma elu alguses elama läbi mitmeid valulikke protseduure, tähistab just sabade lõikamine suurimat julmust nende tarkade ja sotsiaalsete loomade vastu. Sabad lõigatakse ilma tuimestuseta ära siis, kui põrsad on vaid mõne päeva vanused, aga selle protseduuri tõeline jõhkrus peitub hoopis selle põhjustes. 

Lõigatud saba viitab sellele, et sigu peetakse äärmiselt ebasobivates tingimustes, mis on niivõrd ekstreemsed, et sead hakkavad suurest stressist teineteise kehaosi otsast närima. 

Just seetõttu otsustati juba 1994. aastal, et Euroopa Liit ei toeta sellist loomade pidamisviisi. Sigade baasvajadused peavad olema rahuldatud ning seakasvatajad ei tohi vastsündinud põrsaste sabu ära lõigata. Eesti loomakaitseseadusesse sai kirja, et sabade lõikamine on lubatud vaid erandjuhtudel, kui farmer on panustanud heaolu tõstmisesse, kuid pole täielikult sabade närimise probleemi veel lahendanud.

Kahjuks ei ole seda regulatsiooni Eestis suudetud rakendada. Sigade heaolu tõstetud ei ole ning 97% meie sigadest peavad endiselt elama kohutavates tingimustes ja lõigatud sabadega. 

Milline loom on siga

Sead on ühed maailma kõige targematest olenditest. Lisaks sellele, et neil on pikaajaline mälu ja nad suudavad lahendada keerulisi mõistatusi, on nad ka väga sotsiaalsed ja armastavad loomad. 

Teadlased on tuvastanud, et sigade omavahelises suhtluses on kasutusel üle 20 erineva tähendusega häälitsuse, nad laulavad oma põrsastele imetamise ajal ning loovad eluaegseid suhteid. Sead armastavad aktiivselt tegutseda, mängida, tuhnida ja avastada. Just nagu inimestel, on ka sigadel vaja oma ellu uudsust ja põnevust. 

Lõigatud saba tähendab katmata baasvajadusi

Sabade lõikamine on julm meetod, mida tööstusfarmerid kasutavad selleks, et nad saaksid oma loomi pidada kõige jubedamates tingimustes – räpasesse ruumikitsikusse surutakse kokku võimalikult palju loomi, ühe 120-kilose sea kohta on põrandapinda vaid ruutmeeter. 

Selline elu tekitab sigadele nii vaimseid kui füüsilisi kannatusi – sead ei saa tuhnida, nende haigused jäetakse ravimata, neil ei ole ruumi liikuda ning nad peavad magama iseenda väljaheidete sees. 

Farmides, kus jätkatakse rutiinse põrsaste sabade lõikamisega, on sigade elutingimused viidud absoluutsesse miinimumi, et toota võimalikult odavalt võimalikult suur kogus sealiha. 

Sabade lõikamisest loobumine ei nõua farmeritelt palju

Teiste riikide kogemustele toetudes näeme, et selleks, et sabu ei oleks vaja lõigata, ei ole vaja palju teha.  Harilikult piisab vaid sellest, kui täidetud on sigade kõige lihtsamad baasvajadused seoses ruumi, toidu ja tegevusega.

Sead on loomult väga puhtad loomad. Piisava ruumi olemasolul hoiavad nad oma väljaheidete ala võimalikult kaugel oma magamisalast. Tööstusfarmide sulgudes pole sigadel piisavalt ruumi liikumiseks ning nad peavad magama oma väljaheidete sees, mis tekitab loomadele palju stressi. Lahenduseks oleks sigadele piisava ruumi pakkumine nii, et neil oleks võimalik end kergendada eemal oma magamis- ja söömisalast. 

Sigade loomulike vajaduste hulka kuulub maas tuhnimine ja toidu otsimine. Igaüks meist on kuulnud kuulsatest sigadest, kes on osavad hinnaliste trühvlite maa seest otsimises. Tuhnimisvajadus on aga kõigil sigadel üks. Seda vajadust aitaks rahuldada näiteks põhu ja kanepikiust kotiriide või köie seasulgudesse lisamine. 

Tegelikult on põhu või muu sobiva tuhnimismaterjali sigadele kättesaadavaks tegemine ka praegu seadusega ette nähtud, aga paljudes farmides neid nõudeid ei täideta. 

Sabade lõikamine ei päästa sigu ei stressist ega vigastustest

Saba konditsioon näitab, kas sigade baasvajadused on kaetud. Sabade lõikamine ei päästa sigasid ei stressist ega vigastustest – halbades tingimustest elavad sead võivad närida ka sabakönti ehk juba äralõigatud saba, aga ka näiteks kaaslaste kõrvu. Saba lõikamine on põrsastele valus, seda tehakse ilma igasuguse tuimestuseta ning sellega võib kaasneda põletik ja pikaaegne tundlikkus. 

Sigade sabade lõikamine Eesti sigalates tuleb kiiremas korras lõpetada, et päästa sead ülimast stressist ja kannatustest ja tagada neile vähemalt minimaalselt elamisväärsed tingimused. Need targad ja uudishimulikud loomad ootavad, et me nende kaitseks välja astuksime. 

Sina saad sigu aidata

Selleks, et sigade ebaseaduslik sabade lõikamine lõppeks, saab igaüks meist kaasa aidata. Nähtamatud Loomad on algatanud kampaania, millega toome probleemi avalikkuse ette. Üheskoos saame tööstusele märku anda, et me ei toeta sigade julma kohtlemist. Loe täpsemalt ja anna oma allkiri petitsioonile: sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee

Praktiline juhend: millist liha valida, kui tööstusfarme ei soovi toetada?

Rohumaaveised. Foto: Febiyan/Unsplash

Liigse lihatarbimise tõttu kannatavad inimeste tervis, loomad ja keskkond

Lihatoodete tarbimine on valdkond, mis saab viimasel ajal üha enam tähelepanu nii tööstusliku lihatootmise suure jalajälje kui loomade heaolu küsimuste valguses. Paljud tarbijad ei pruugi olla kursis, et riiklike toitumissoovituste kohaselt ei ole päevas soovitatav tarbida üle 100 g liha. See on umbes 1-2 tikutopsi suurune kogus. Ometi sööb Eesti inimene keskmiselt ca 80 kg liha aastas, mis on 3-4 korda enam kui riiklik toitumissoovitus ette näeb. Kuna see on keskmine kogus, kus on arvestatud ka inimestega, kes tegelikult nii palju liha ei tarbi, siis on ühe tavalise eestlase tarbitav lihakogus veelgi suurem. Tervise Arengu Instituudi rahvatervise uuuringud näitavad, et tasakaalustamata toitumise tagajärjel kannatab tarbija tervis, nt kõrge kolesteroolinäitajate, ülekaalulisuse ja veresoonte lupjumise osas. Vähem oluline ei ole arvesse võtta ka loomade kannatusi, mis suurema loomade arvuga intensiivtööstusega kaasas käivad. Lisaks tekivad veel keskkonnaprobleemid nagu reostus, kasvuhoonegaasid ja ebaefektiivne maakasutus. 

Liha päritolu on oluline

Oluline on mõelda, kust pärineks ka see väike kogus lihatooteid, et loomade elutingimused ja tootmise keskkonnamõju oleksid paremad. Hea uudis on see, et tööstusfarmide toodangule on olemas alternatiiv. Enamus väiketalunikke võimaldab oma loomadele elamisväärsed tingimused. Nende lihatooted on küll kallimad, kuid ka palju kvaliteetsemad. Kuna loomade tervis on hoitud, siis ei anta neile hulgaliselt antibiootikume, mille jäägid lõpetaksid meie toidulaual. 

Meilt on palju küsitud, mida teha, kui suurtööstuse lihatoodangut tarbida ei soovi, kuid täielikult lihast loobuda samuti ei taha. Selleks koostasimegi alljärgneva ülevaate väiketootjatest ja edasimüüjatest, kellelt saab osta kõrgema heaoluga loomade liha. Kindlasti pole me välja toonud kõiki loomadest hoolivaid tootjaid. Seega tasub oma elupiirkonnas ringi vaadata ja leida seal enda nõudmistele vastavad tooted. Lihatarbimist vähendades on hea mõte ka mitte teha järeleandmisi loomade heaolu suhtes. Lihtne on eelistada ökopoodides olevaid loomseid tooteid, kuid õnneks on ka ketikaupluste lettidel suurenemas kõrgema heaoluga lihatoodete osakaal. 

Kõige kindlam, et loomadele on tagatud parimad elutingimused, saab olla mahemärgistusega toodete puhul. Mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses ei ole eesmärgiks võimalikult intensiivne tootmine loomade heaolu arvelt. Mahekasvatuslikele loomadele on tagatud võimalus loomuomaselt käituda ja käia õues. Neile ei anta kasvu soodustavaid hormoonaineid ega antibiootikume haiguste ennetamiseks ning nad toituvad samas talus kasvatatud mahesöödast.

Rohumaaveise liha müüvad kõik kauplusteketid

Põllumajandusloomadest kõige paremini elavad Eestis lihaveised ja lambad. Enam kui pooled neist veedavad oma elu mahetaludes, kus nad saavad vabalt karjamaadel liikuda ja mitmekesist taimestikku mäletseda. Paljudes toidukauplustes üle Eesti leiab Liivimaa lihaveise kaubamärgi all müüdavat maheveise liha.  Ökosertifikaadita, kuid suveperioodil vabapidamisel elavate veiste liha toodab näiteks Karni Lihatööstus Eesti Rohumaaveise kaubamärgi nime all. Nende minutipihvid, antrekoodid ja romsteegid on saadaval Rimi ja Selveri toidupoodides. Laiema valiku maheliha leiab suurematest ökopoodidest.

Liivimaa Lihaveise ja Karni Lihatööstuse rohumaaveise liha

Teiste mahe- ja väiketootjate toodang tavapoodides veel alati kättesaadav ei ole, sest väiketootjad ei suuda suurtootjate odava toodanguga konkureerida. Kvaliteetse ja kohaliku toodangu leidmiseks soovitame ennast kurssi viia oma piirkonna väiketalunikega. Selleks seada sammud esmalt turule ja laatadele. Eestis toimib ka toiduvõrgustik Otse Tootjalt Tarbijale. Kokkulepitud ajal ja kohas saab selle kaudu ette tellitud toidukaupa otse kohalikult väiketalunikult. Võrgustik toimib 11 Eesti piirkonnas. Selliselt tootjaga otse suheldes saab küsida loomade elutingimuste kohta ja anda sellega talunikule teada, et see on Eesti inimestele oluline. Erinevate piirkondade väiketalunikud postitavad oma müügikuulutusi ka Elav Toit nimelises portaalis.

Tallinna elanikud saavad laialdast mahetoodete valikut mugavalt Kadriorus asuvast poest ja kohvikust nimega NOP osta. Valikus on Märjamaa maheveise liha, mahebroiler, Muhu lamba liha, pasteet väiketootja veiselihast, sült väiketootja sealihast ja SirLoini viinerid. 

SirLoin on Järvamaal asuv ettevõte, mis valmistab eestimaisest mahelihast viinereid, sardelle, suitsuvorsti, vinnutatud liha ja isegi verivorste. Nende tooteid saab osta Tartus, Tallinnas, Pärnus, Viljandis, Paides ja mujalgi.

Üle terve Eesti saab mahetoitu tellida Greenest e-poest. Lihatoodetest on nende valikus mahe kanafilee, vorst, pasteet ning isegi beebi- ja lemmikloomatoit.

Rohumaaveiseid ja -lambaid kasvatatakse mitmel pool Eestis

Harjumaal Sauel toodab kvaliteetset loomaliha Kaina talu. Nemad kasvatavad musta anguse lihaveiseid ja šoti mägilambaid. Musta anguse lihaveise lihalõigete, hakkliha, pihvide või vorstide soovi korral anna tellimus sisse nende veebipoes.

Samuti Saue vallas asuv Allika talu on pereettevõte, mis tegeleb lihaveiste ja lammaste kasvatamisega. Põllumaade jätkusuutliku majandamise läbi pakuvad nad klientidele puhast orgaanilist lõpptoodet otse kasvatajalt. 

Allika talu lihaveised. Foto: Vahur Krautman.

Eesti karjamaadelt kasvatavate šoti mägiveiste liha on võimalik tellida võttes ühendust MTÜ Šoti Mägiveise eestvedajatega.

Tartus saab kvaliteetset eestimaist toodangut proovida Lihuniku äri restoranis või osta toorliha nende poest. Äri omanikud kasvatavad ise Võrumaal rohumaaveiseid ja müüvad peale omatoodangu Rägavere mõisa lambaliha, Saara lihameistrite mahesealiha ja Äntu mõisa kanaliha. 

Muhu Liha on kohalikke väiketalunikke koondav tulundusühistu, kelle lihatooteid saab kulleriga otse koju tellida. Muhu saare lammastest ja veistest valmistatud tooteid müüakse erinevates kauplustes üle Eesti, kuid suurim valik on kohalikus Liiva Coopi poes.

Asudes aga Hiiumaal on variandiks Lepaniidi mahetalu, kus peamiselt tegeletakse lamba- ja kitsekasvatusega. Saare piires saab otse koju tellida. Saaremaal saab küsida lambaliha näiteks Andruse turismi- ja mahetalust.

Lambaid ja kitsi karjatatakse peale saarte mitmel pool Eestis. Nende loomade elutingimused on tavaliselt väga head ja ühtlasi aitavad lambad säilitada poollooduslikke rohumaid. Näiteks Lääne-Virumaal asuv Mäehansu talu väärindab kõiki lamba- ja kitsesaadusi. Muuhulgas on saadaval grill- ja suitsuvorstid. Tellimusi toimetatakse regulaarselt Tallinnasse ja Tartusse. Jahedal ajal on võimalik vaakumpakendatud tooteid ka pakiautomaati tellida. 

Mitmesuguste muude mahetoodete kõrval saab lambalihakonservi ja grillvorsti tellida Tõrvaaugu mahetalu e-poest. Raplamaal asuvast talust saab ette helistades ka koha pealt osta. Kord nädalas  toimuvad kaubaringid Tallinnasse. Mujale saadetakse pakiautomaati või kulleriga koju kätte. Järvamaal saab mahedat lambaliha ja ka kanamuna tellida Sõklemäe talust.

Ka Lõuna-Eestis on palju lambakasvatajaid. Karula rahvuspargis asuv Hallimäe talu on hiljaaegu avanud oma mahetunnustusega tapamaja, kus toimub nii liha lõikamine, pakendamine kui ka müümine. Kvaliteetset lambaliha saab osta kohapealt, aga võttes vaevaks oma soovist nende Facebooki lehe kaudu märku anda, toimetatakse vähemasti Tartusse soovitud kraam kohale. Võrumaal saab kartuli ja teraviljatoodete kõrval lambaliha tellida Mardimäe mahetalust. Põlvamaal toodab mee kõrval lambaliha, suitsu- ja grillvorsti Taevaskoja Meejaam, kelle tooteid saab nende e-poest igasse Eesti nurka tellida.

Dorperi tõugu lihalambad Karula rahvuspargis. Foto: http://www.maavillane.ee/ 

Loomasõbralikum valik on ka metsloomade liha tarbimine. See tähendab, et jahimeeste kütitud loomade liha tarvitatakse inimtoiduks ja loomi ei pea eraldi tööstusfarmides kitsastes elutingimustes kasvatama. Suurim ulukiliha töötleja Eestis on Linnamäe lihatööstus, kelle e-poest saab tellida ka Liivimaa lihaveise tooteid. Saaremaal toodab ulukiliha OÜ Saare Uluk. Tarne toimub kokkuleppel, konserve saadavad nad ka postiga.

Mahe kanaliha on haruldus

Viimaks on oluline ära mainida broilerkanad, kelle liha peetakse tihti tervislikumaks valikuks, kuid ei olda teadlikud, et just need on loomad, kes intensiivtööstuse tõttu kõige suuremal hulgal kannatavad. Soovides teha loomasõbralikku valikut on just kanaliha see, millest loobuda, sest lindude mahekasvatus on Eestis pea olematu ja ühest veisest saab sama palju toidukordi kui 200st kanast. Broilerkanad veedavad oma lühikeseks jääva elu kitsastes  ja piinarikastes tingimustes. Nende kehad on aretatud mõne nädalaga kasvama nii suureks, et tihti ei pea nende jalad ja südamed keharaskusele vastu. Suur osa kanadest sureb enne seda, kui nad tapale läheksid ja poelettidele jõuaksid.

Kuid ka siinkohal ei ole loomade piina arvelt odavalt söönuks saamine ainuke variant. Ka broilerkanu on täiesti võimalik paremates tingimustes kasvatada. Sellise tegevuse on ette võtnud noored talupidajad Oleviku talus Otepää vallas. Kogukondliku eluviisi arendamise ja taastava põllumajandusega tegelemise juures kasvatavad nemad ka broilerkanu. Nende toodangut saab osta Tallinna, Pärnu ja Lõunakeskuse taluturult. Kojukanne toimub Otepää, Kanepi, Elva, Nõo, Kambja vallas.

Lisaks kasvatab kohalikke mahebroilereid tuntud mahemunatootja Äntu mõis. Nende mahebroileriliha saab osta suurematest Rimidest, Tallinna ja Tartu Kaubamaja toidupoest, Mahemarketist ja teistest ökopoodidest. 

Oleviku talu broilerkanad. Foto: Priidu Saart 

Vähem aga paremini

Tarbides vähem, kuid kvaliteetsemaid lihatooteid, saame panustada kõrgema loomade heaolu saavutamisse ja jätta masstootmise negatiivsed mõjud minevikku. Ei kahjustu rahva tervis liigse lihatarbimise tagajärjel; ei kannata loomad kitsastes ja stressirikastes tingimustes ning ei äga loodus näiteks liigse sõnnikukoguse all, mida ei suudeta väetisena ära kasutada. Põllumajandusloomad käivad ikka Eesti maaelu juurde, kuid tööstusfarmid on loomade suhtes brutaalsed ja tohutu keskkonnamõjuga. Nüüd on hea hetk paremate valikute langetamiseks, mida oma tarbimisvalikutega toetada.

PS. Nähtamatud Loomad soovitab lihatarbimist, mis oleks võimalikult minimaalne ja pärineks vaid kõrge heaoluga loomadelt. Ühe tikutopsi suurune kogus päevas, mida riiklikud toitumissoovitused ette näevad, oleks juba suur arenguhüpe loomade kannatuste vähendamiseks, keda praegu massiliselt intensiivfarmides peetakse. 

Nähtamatud Loomad alustab kampaaniat põrsaste sabade ebaseadusliku lõikamise lõpetamiseks

https://sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee/

Nähtamatud Loomad alustab suurt üleriigilist kampaaniat, millega kutsub üles Eesti seakasvatajaid lõpetama ebaseaduslikku põrsaste tuimestuseta sabade lõikamist. Kampaania eesmärgiks on kasvatada tarbijates teadlikkust tööstusliku loomakasvatuse telgitagustest ja kutsuda üles eelistama kõrgema heaoluga kasvatatud loomade tooteid. Lisaks veendakse ja koostatakse õppematerjale seakasvatajatele, et aidata üle minna loomade parematele elutingimustele, millega ei kaasneks vajadust põrsaste sabade lõikamise järele.

Euroopa Liidus on sigade sabade lõikamine keelatud. Eesti tööstuslikus seakasvatuses on see aga levinud praktika, sest ruumikitsikusest ja stressist hakkavad sead sulus üksteise sabu närima, põhjustades vigastusi ja haavu. Lahenduseks oleks suurendada loomade heaolu, vähendada ruumikitsikust ja anda sigadele tegevust, et nende stressi vähendada.  

“Koostöös tarbijate ja seakasvatajatega tahame Eestis liikuda kõrgema heaoluga ja vähem tööstusliku seakasvatuse poole, kus loomade heaolu on tagatud ja loomadel on piisavalt liikumisruumi ja tegevusvõimalusi. Need ajad on möödas, kus tööstusfarmide ruumikitsikuses loomade pidamine tähelepanuta jääb – sead on tundevõimelised ja targad loomad ja nende elutingimused vajavad kiirelt parandamist,” kommenteeris Nähtamatute Loomade kampaaniajuht Mirjam Pullerits.

Kampaanias tehakse koostööd Põllumajandus- ja Toiduametiga, kes teeb kontrollvisiite seafarmidesse ning on rõhutanud sabade lõikamise lõpetamise olulisust ja sigadele paremate elutingimuste tagamist. Lisaks kutsub organisatsioon allkirjastama petitsiooni, et näidata toetust sabade ebaseadusliku lõikamise lõpetamise toetuseks. 

Nähtamatud Loomad korraldab täna, 29. novembril 2021 kell 11.30–12.00 pressikonverentsi kampaania tutvustamiseks Vabaduse Worklandis, kus esineb Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering ja Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialist Erika Mäeloog, kes lühikestes sõnavõttudes avavad sigade heaolu olulisust ja muutuste vajalikkust seakasvatussektoris.

Kampaania video – https://youtu.be/2l8cEeYxruo
Kampaania koduleht ja petitsioon – https://sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee/