Featured

Foie gras’ ja vastutustundlik ettevõtlus

Vanasti olid loomad majapidamises tavaline nähtus. Väga paljud inimesed said toorainet, nagu piima, liha ja mune, toidu valmistamiseks kodulaudast. Tänapäeval on enamus tootmisest suundunud suurtesse farmidesse, kus tootmise maksimeerimise tõttu ei pöörata tähelepanu loomade heaolule. Kuna nüüd on inimestele suur osa tööstuste telgitagustest internetis kättesaadav, teame me kahjuks või õnneks palju loomade praegusest heaolust. Kahjuks just sellepärast, et seda kõike on jube näha, ning õnneks, sest me saame teadlikena loomade heaolu aktiivselt parandada. 

Mis on foie gras?

Foie gras’ on üks nendest roogadest, mille tõttu peavad tänapäeval loomad inimese maitsenaudingute pärast kannatama. Tegu on pardi või hane haigestunud maksaga, mis on enda tavasuurusest kümnekordistunud. Maks ise on sildistatud delikatessroaks, kuid maksa andnud linnud on surnud 4-nädalase julma sundtoitmise teel. Kuna foie gras’ saamiseks väärkoheldakse linde, nõrgeneb ka nende immuunsüsteem ja nad võivad kergemalt haigestuda näiteks linnugrippi. 

Foie gras‘ farm

Miks peaksid ettevõtted pöörama tähelepanu loomade heaolule?

Tänu infovabadusele teame me loomade saatusest palju ning loomadest hoolimine on muutunud populaarseks. Ülemaailmselt on võtnud suured ettevõtted, nagu McDonald’s ja Subway, endale eesmärgiks puurivaba tuleviku. Nad on lubanud 2025. aastaks lõpetada koostöö tootjatega, kes peavad munakanu puurides. Seega täidetakse tarbijate soov tuua toidulauale ainult heades tingimustes elanud loomade tooteid.

Eelmisel sügisel läbiviidud Kantar Emori avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei toeta 72% Eesti elanikest munakanade pidamist kitsas traatpuuris ning 67% foie gras’ müüki siinsetes restoranides ja kauplustes. Lisaks sellele on üle 12000 eestlase allkirjastanud foie gras’ müügivastase petitsiooni. Tarbija suhtumine loomavastasesse vägivalda on üsna selge.

Isegi prantslaste suhtumine foie gras’sse on vastandlik.

Maailma kõige suurem foie gras’ tootmine toimub Prantsusmaal, kuid sel aastal on prantsuse meedia andnud teada foie gras’ puudusest, kuna selle müük on vähenenud kuni 40%. Puudujääk tuleneb vähesest tootmisest, kuna märtsis suri Prantsusmaal palju parte linnugrippi, mis on hävitanud linde intensiivselt juba mitmeid aastaid. Kuna linnugripp on nakkav ka inimesele, on foie gras’ tootmine vastutustundetu.

Mitu Prantsusmaa linna on keelustanud foie gras’ müügi, kuna selle tootmine on niivõrd julm. Grenoble linnapea on kutsunud foie gras’d mitte prantsuse uhkuseks, vaid prantsuse häbiks. Isegi prantsuse tippkokad on loobunud eetilistel põhimõtetel foie gras’ serveerimisest. 

Prantsusmaa idufirma Gourmey toodab julmusvaba foie gras’d laboris. Kultuurliha tootmine annab inimestele võimaluse nautida liha süütundeta teades, et nende toidu nimel pole loomad pidanud piinlema. Samuti näitab see prantslaste vastuolu foie gras’ tootmisele, kuna isegi nemad ei toeta enda rahvusroa jõhkrust. 

Otsus serveerida ainult julmusvabu tooteid näitab ettevõtete vastutustundlikkust. Loomade heaolust hoolimine näitab tarbijale ettevõtte prioriteete ning valikut tuua klientidele ainult parima kvaliteediga tooteid. Seega on julmusvabade toodete esitlemine mitte ainult loomadest, vaid ka oma klientidest hoolimine.

Ka Uku Suviste on küsinud: “Kas mõneminutiline maitseelamus toidulaua taga on väärt kellegi piinamist terve tema elu?”   

Loe täpsemalt foie gras’ tootmisest ja allkirjasta petitsioon siin: https://foiegras.nahtamatudloomad.ee/.

Featured

Emis – elu kui õudusunenägu

Sigade elu kujutatakse meedias ja lasteraamatutes endiselt sama idülliliselt, kui paljud võib olla oma lapsepõlvestki mäletavad. Pilt sellest, kuidas emis pikutab põhuhunnikute vahel ja imetab pisikesi põrsakesi ning seejärel saavad pojad ema kaisus puhata või ringi hullata, on kahjuks Eesti sigade jaoks aga kõike muud kui reaalsus. Sigade tegelik elu Eesti tööstusfarmides on täis õudusi, mis võivad ka tugevaima inimese südame kildudeks purustada. Üheks kõige kurvemaks võib pidada emasigade ehk emiste elu. 

Emis veedab terve imetamiseks ettenähtud aja metallvõrede vahel, kus puudub igasugune võimalus normaalseks kokkupuuteks oma järeltulijatega.

Praktikaid, mida emiste peal kasutatakse, peetakse loomade suhtes ühtedeks julmimateks. Elu kitsastes tingimustes betoonseinte vahel ei ole kellelegi kerge,  ent võrreldes nuumsigadega ehk sigadega, keda kasvatatakse otse söögiks, on emiste elu kordades pikem ja veel palju piinarikkam. 

Tänapäeva emise elu koosneb puurivõrede vahel puhkepausideta tiinustest, seemendamistest ja poegimistest. Suure osa oma õnnetust eksistentsist veedab emis nii kitsas puuris, et ei saa isegi ümber keerata. Poegadega kokkupuude toimub läbi metallvõre, mistõttu ei saa ei emis ega põrsad järgida oma instinkte, mis loomulikes tingimustes ema oma järeltulijatega nii tugevasti seovad. 

Imeline ootus

Selleks, et emis jääks tiineks, pannakse ta väikeste võrede vahele, mida kutsutakse seemendussuluks ja kus hoitakse teda kuni kuu aega. Jah, lugesite õigesti – emis veedab kuu aega väikeste võrede vahel, kus ta ei saa liigutada ega ümber pöörata, ta peab elama iseenda väljaheidete sees. Ja seda ainult selleks, et teda oleks lihtne seemendada ehk kunstlikult viljastada. Farmerid põhjendavad seda sellega, et kui loom ringi ei liigu, on lihtne vahet teha, milline emis kus asub. Liikumisvõimaluse pakkumine tähendaks, et seakasvataja peaks emiseid kõrvalipikute järgi eristama, mida peetakse seatööstuses liiga suureks lisapingutuseks. 

Emis on viljastamise perioodil kuni kuuks ajaks surutud piiravate võrede vahele vaid sel põhjusel, et sead ei vahetaks omavahel kohti ja farmeril oleks lihtne neil vahet teha ja neid seemendada.

Esimesed hetked koos

Umbes kaks nädalat enne arvatavat poegimist asetatakse emis emisepuuri põrsaste sündi ootama. Emisepuuri tingimused ei ole sugugi paremad kui seemendussulus.

Emis ootab liikumatult traatvõrede vahel oma põrsaste sündi umbes kaks nädalat.

Kui aeg kätte jõuab, sünnitab emis umbes 11 poega. Sigade emainstinkt on tugev ning emis soovib oma poegi näha, lakkuda ja tervitada. Paraku jääb ta aga kogu imetamisperioodiks kitsasse metallpuuri, nii et normaalne kokkupuude poegadega on täielikult välistatud.

Lisaks vaimsetele kannatustele tekitab ühes asendis lamamine emistele haavu ja lamatisi, pidevat valu ja meeleheidet. Ebamugavus, frustratsioon ja valu on sageli nii tugevad, et emised hakkavad enda pead vastu metallvõresid peksma ning neid närima. Samuti on tavaline, et emised proovivad meeleheitlikult ennast vastu puuri esiosa pressida, et nad ei peaks oma väljaheidete sees lamama. 


Sabade lõikamine

Enne nädalaseks saamist lõigatakse põrsastel ära sabad ning võib toimuda ka kastreerimine. See hetk on emisele eriti raske, kuna protseduurid tehakse sealsamas emisepuuri kõrval ning põrsad karjuvad südantlõhestavalt ema abi järele, emisel on aga võimatu oma lapsi kaitsta. 

Umbes nädalavanusel põrsal lõigatakse ilma igasuguse tuimestuseta ära saba.

Õudusunenägu algab uuesti

Põrsad võetakse ema puuri juurest harilikult ära 28 päeva vanuselt, mõnikord varem. Enamikest põrsastest saavad nuumsead, kelle eluiga on kuus kuud. Paar päeva pärast põrsastest võõrutamist pannakse emis tagasi kitsasse seemendussulgu, kus kogu õudusunenägu otsast peale algab.

Sead on loomult väga seltsivad loomad, kelle suhe oma järglastega normaalsetes tingimustes on kompleksne ja hoolitsev. Teadlased on avastanud üle 20 eri tähendusega häälitsuse, mida sead teineteisega suhtlemiseks kasutavad ning osadest ema häälitsustest saavad ka juba vastsündinud põrsad aru. Kas pole armas fakt, et imetavatel põrsaemadel on kombeks isegi oma lastele lausa laulda? Tööstusfarmis ei saa emis aga isegi oma poegade poole vaadata, pisemaid põrsaid soojendada ega kaitset pakkuda.

Sigadel on pikaajaline mälu ja kogu elu jooksul ei unusta emis ilmselt ühtegi pesakonda. Emise eluperiood on küll pikem kui nuumsigadel ning ulatub paari aastani, aga võime ainult ette kujutada, et ilmselt sooviksid nad surra varem.

Featured

Tofik (9 k)

KODU LEITUD ❤️

Vanus: ~8-9 kuud
Sugu: isane
Suurus: väike/keskmine
Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud

Tofik

Tofik on rõõmus, maias ja ülemeelik kutsikas, kes vajab palju tegelemist. Tofik on ilmselt corgi ja taksi sugemetega kange sell, kes vajab tugeva iseloomuga pereliikmeid, kes oleksid valmis panustama aega tema treenimisele.

Ilmselt on Tofiku noorde ellu mahtunud nii mõnigi pelutav hetk, sest vahel on näha, kuidas ümbritsevad igapäevased asjad või esemed teda hirmutada võivad.

Tofikule meeldivad inimesed väga, kuigi mehi võib ta esialgu natuke peljata, aga enamasti möödub see kiiresti.

Kutsikale kohaselt sooviks Tofik kõike närida ning keelatud tegevustest eemale juhtimiseks naudib aju stimuleerivaid mänguasjadega (näiteks nuuskimis- või lakkumismatt või peidetud maiustega mänguasjad) tegelemist.

Mida tähendab maaelukomisjoni otsus saata kanade puurispidamise keelustamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi lauale?

Nähtamatud Loomad esitas Riigikogule petitsiooni kanade puurispidamise keelustamiseks 21 421 digiallkirjaga. Petitsiooniga töötas Riigikogu maaelukomisjon, kes pärast mitmeid istungeid langetas 13. juuni otsuse saata Nähtamatute Loomade petitsioon Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi lauale. Kirjutame täpsemalt lahti, mida see kanadele tähendab. 

Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering ja kampaaniajuht Merit Valge jaanuaris 2024 Riigikogu esimehele esitamas petitsiooni kanade puurispidamise keelustamiseks

Keelustamine tuleb

Esmalt kiire kokkuvõttev hinnang – see on hea, et maaelukomisjon suunas meie petitsiooni ministeeriumisse. See tähendab, et teemaga tegelemine jätkub ning liigume selgelt keelustamise poole. Laual oli ka variant, et maaelukomisjon langetab otsuse meie petitsioon lõpetada, viisakalt tänada ning teema sulgeda, seega suur kergendus, et jätkame liikumist seadusemuudatuse poole. 

Nüüd on paigas, et regionaalminister Piret Hartman saab olema protsessis järgmine võtmeisik koos ministeeriumi vastutavate ametnikega. Oleme ministriga heas suhtluses ja tal on suur huvi teemaga jätkata. 

Murekoht – millal tuleb keeld? 

Nüüd jätkub ministeeriumis töö üleminekuaja paikasaamisega. See tähendab Nähtamatute Loomade võitluse uut olulist etappi. 

Munatootjad on öelnud üleminekuajaks aasta 2035, see tähendab 11 aastat status quo jätkumist. Sellega ei ole mõistlik leppida, arvestades, kui suur on tarbijate ja toidukaupluste soov puurivabade munade järgi nii kiiresti kui võimalik.

Üleminekuprotsessid tuleks käima lükata juba nüüd, et järk-järgult suurendada lindude heaolu ning turul kohalike puurivabade munade pakkumist. 

Selleks, et kanade puurispidamise keelustamise protsess venima ei jääks, anname nüüd endast parima, et üleminekuaeg tuleks mõistlik. 

Tellisime Tartu Ülikooli RAKE uuringukeskuselt mõjuanalüüsi, kuidas mõjutaks Eestit, kui me keelustaksime kanade puurispidamise munatootmises. Selles uuringus toodi üleminekuaja soovitusena välja 2027.-2028. aasta. 

Mis nüüd edasi? 

Tööd on palju, et asi loogilise lõpuni viia. Esmalt jätkame suhtlust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist nii erinevate ametnikega kui ka minister Piret Hartmani ja tema nõunikega. Samal ajal tegeleme ka Riigikogu tasandil suhtlemise ja kohtumistega, sest kui ministeeriumis eelnõu valmis saab, läheb see Riigikokku hääletusele. Selleks hetkeks peavad meil hääled koos olema. 

Samal ajal jätkame suure avaliku kampaania ja turundustegevustega, sest see näitab avalikku huvi, mis toetab seda, et poliitikud ei jääks keelustamisega põhjendamatult venitama. Samal ajal kasvatame ka veelgi tarbijateadlikkust, et rohkem inimesi teaksid toidupoes puurivabade kanade munad valida. 

Aitäh Sulle, hea loomasõber, et koos seda võitlust peame! Ühise pingutusega saame säästa sadu tuhandeid linde rasketest piinadest, mis puurieluga kaasnevad. See on suur asi, et astud nõrgemate kaitseks välja, suur tänu! Nüüd lähme koos lõpuni välja. 

Riigikogu maaelukomisjon otsustas, et kanade puurispidamise teemaga jätkab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Täna otsustas Riigikogu maaelukomisjon saata loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad algatatud petitsiooni kanade puurispidamise keelustamiseks edasi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

Nähtamatute Loomade algatatud petitsioon kanade puurispidamise keelustamiseks kogus rekordilised 21 421 digialkirja

Minister Piret Hartman võtab teemaga tegelemise üle ning jätkab analüüsiga kanade puurispidamise lõpetamiseks Eestis. “Liigume jõuliselt otsuse suunas, kuidas üleminek puurivabale munatootmisele toimuda saaks. Oleme ettevõtjatega dialoogi pidanud ja loodame lõpliku seisukoha kujundada veel enne sügist. Kindlasti arvestame sisendina Maaelukomisjonis toimunud arutelusid,” sõnas Hartman.

Norstati poolt läbiviidud avaliku arvamuse uuring (2023) näitab, et 78% Eesti elanikest toetab kanade puurispidamise keelustamist. 

“Tänane otsus tähendab suurt sammu puurispidamise lõpule lähemale Eestis. Loomade heaolu läheb korda aina rohkematele Eesti inimestele, mis väljendub ka üha kasvavas tarbijate puurivabade munade eelistustes toidukauplustes. Suur rõõm, et näeme toetust paremale loomade kohtlemisele ka poliitilisel tasandil”, kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. 

Puurispeetavatel kanadel on linnu kohta ca A4 jagu ruumi ja nad veedavad terve elu kitsas traatpuuris. Toidufirmad on rahvusvaheliselt teatanud puurikanamunade kasutamisest loobumisest, et toetada kõrgema heaoluga puurivabu kanamune. Eestis on Rimi, Maxima, Lidl, Prisma, Stockmann lähiaastatel üle minemas vabapidamissüsteemidest pärinevate munade müügile. 

“Nähtamatute Loomade Eesti puurikanalate filmitud materjalidest nägime, et loomade heaolust pole juttugi. Praktiliselt ükski tingimus, mida linnud oma heaoluks vajavad, pole neis ettevõtetes täidetud. Mul on hea meel, et arutame üleminekut puurivabale munatootmisele,” kommenteeris otsust zooloog ja Riigikogu liige Tiit Maran.

RAPORT 2024: Eesti toidufirmade üleminek puurivabade kanade munade kasutamisele

Valminud on uus raport Eesti toidusektori firmade edusammude ja hetkeseisu kohta üleminekul puurivabade kanade munade kasutamisele.

Raport annab ülevaate, kuidas läheb Eesti jaekettidel valmistumine puurispeetavate kanade munade müügist loobumiseks, missugused toidukohad on hiljuti andnud lubaduse puurikanamunade kasutamisest toitudes loobuda või on seda juba teinud, kuidas suhtuvad Eesti elanikud kanade puurispidamisse, kuidas munatootjad muutuvate tarbimiseeelistustega kohanevad, arengutest mujal maailmas ja paljust muust.

Tutvu raportiga siin:

Megatreiler interaktiivse rändnäitusega „Loomade kaitseks“

11.06.2024

Ainult kaheks päevaks avab Tallinnas oma uksed läbi Euroopa sõitev megatreiler „Loomade kaitseks”.

See on seninägematu rändnäitus eriilmelistest videotest, virtuaalreaalsusest ja interaktiivsetest mängudest, mis kirjeldab tööstusliku loomakasvatuse tegelikkust Euroopas ja nägemust, milline see hoopis võiks olla.

“Loomade kaitseks”

Treiler „Loomade kaitseks” on loodud Rootsi juhtiva loomakaitseorganisatsiooni Projekt 1882 initsiatiivil ja liigub terve suve jooksul läbi suurimate Euroopa linnade, eesmärgiga tõsta tarbija teadlikkust tööstuslikust loomakasvatusest, juhtida loomade õigusi puudutavad küsimused EL-i Komisjoni päevakorras kõrgemale ja seeläbi vähendada loomade kannatusi.

Tallinnas aitab rändnäitusel kanda kinnitada farmiloomade heaolu eest seisev organisatsioon Nähtamatud Loomad.

„Kui Projekt 1882 tegevjuht Benny Andresson meile seda treilerit esmakordselt tutvustas ja Tallinnasse toomiseks pakkus, siis olime muidugi kohe kahe käega poolt ja tegudeks valmis,“ ütleb Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. „See on suurepärane võimalus ka meie ühiskonnale paotada kiivalt suletud tööstusfarmide uks. Treileri ekspositsiooni on kaasatud näiteks ka meie filmitud materjalid Eesti puurikanalatest,“ lisas ta.

Megatreiler „Loomade kaitseks“ on Tallinnas, Balti Jaama Turu Depoo alal 13. ja 14. juunil, avatud kella 12st 20ni.

Kuus suurt ekraani erineva sisuga tööstusliku loomakasvatuse varjatud telgitagustest. Sinna hulka visiooni maailmast, kus loomi austatakse kui tundlikke olendeid, kellel on õigus omaenda elule.

Neljapäeval, 13. juunil kell 13 esitleb Nähtamatud Loomad megatreileris uut raportit “Eesti toidufirmade üleminek puurivabade munade kasutamisele”, mis annab hea ülevaate meie toitlustusega seotud ettevõtete arengutest ja lähiajaplaanidest seoses puurikanade munade müügist ja kasutamisest loobumisega.

Esitlusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine, mida saab teha siin.

„Loomade kaitseks“ Euroopa turnee peatuspaigad:

6.-9. juuni Helsingi

13.-14. juuni Tallinn

17.-18. juuni Riia

22.-23. juuni Vilnius

26.-28. juuni Varssavi

03.-05. juuli Berliin

09.-10. juuli Bratislava

13.-15. juuli Praha

19.-20. juuli Ljubljana

24.-26. juuli Budapest

27.-28. august Madrid

02.-03. september Lissabon

07.-08. september Porto

14.-15. september Barcelona

02. oktoober Brüssel

Puurikanalate juhtide valusaim vale: kanadel on puuris hea olla

Pärast seda, kui avaldasime põhjalikud videomaterjalid kanade kohutavatest elutingimustest Eesti puurikanalates ning 21 421 Eesti inimest palus oma allkirjaga seadusandjatel kanade puurispidamine keelustada, on toimunud vilgas arutelu sel teemal nii meedias kui poliitilistel kohtumistel. 

Kanad puuris. Pilt tehtud Eesti puurikanalas. 

Arutelu selle üle, kuidas oleks mõistlik kanade piinavates tingimustes pidamine lõpetada, on ülimalt tervitatav, sest suuri otsuseid ei saagi teha ilma probleemi erinevaid aspekte arvesse võtmata. Ent on äärmiselt murettekitav tõdeda, et puurikanalate juhid esitavad otsustajatele ja avalikkusele järjepidevalt valeinformatsiooni.

Eriti valusalt löövad just kanade heaolu puudutavad valeväited. Töösturid väidavad, et puurisüsteemid on kanadele sobivad ja et need tagavad lindude tervise ning heaolu. See on karjuv vastuolu pildile, mida Eesti inimesed nägid puurikanalates filmitud videomaterjalidelt ning mida kinnitavad maailma juhtivad loomade heaolu eksperdid. Valefaktide esitamine ei ole nende kannatavate lindude suhtes aus, sest vähim, mida nad väärivad, on see, et diskussioon nende saatuse üle põhineks tõel.

Kanadel ei ole puuris ruumi, et isegi kõndida

Puurides on kanadel nii vähe ruumi, et nad ei saa mitte kunagi oma elu jooksul normaalselt liikuda. Raskendatud või võimatu on nii jooksmine, suuremate vahemaade läbimine kõndides, lendamine, hüppamine kui ka tiibade sirutamine ja lehvitamine. On raske ette kujutada, et tingimused, kus elusolendid ei saa terve elu jooksul kordagi ilma takistusteta end liigutada, saaks nende heaoluks sobiv olla.

Lindude liikumisvõimalused on märkimisväärselt paremad kõigis teistes munakanade pidamissüsteemides – õrrelpidamisel, vabapidamisel ja mahepidamisel. 

Eriti kurb on tõdeda, et kuigi seadusega ettenähtud ruum ühe kana kohta puuris on niigi absurdselt väike (ca A4 paberi suurune pind), siis osades puurikanalates topitakse puuridesse lubatust veel rohkem linde. Kui Nähtamatute Loomade tiimiliige Mirjam Eesti puurikanalates töötas, siis pidi ta tunnistama olukordi, kus linnud olid puurides nii tihedalt koos, et nad ei pääsenud isegi sööma. 

Ekstreemne ruumipuudus tekitab lindudele kohutavat stressi ja kohati isegi paanikat, kuna nad ei pääse sööma. Pilt tehtud Eesti puurikanalas. 

Kanad ei tunne ennast puuris mitte kunagi turvaliselt

Kas oled kunagi mõelnud, miks kanad tahavad magada õrrel? Kana on saakloom, mis tähendab seda, et nende instinktid lubavad neil end puhates kaitstult tunda vaid siis, kui neil on võimalus tõusta tasapinnast kõrgemale, kuhu kiskjad ei ulatu. Puuride kõrgus kanalates on aga nii madal, et kanal pole oma elu jooksul mitte kunagi võimalik seda instinkti rahuldada ning tunda end turvaliselt ja kaitstuna. Kõik teised kanade pidamisviisid pakuvad kanadele võimaluse puhata kõrgel õrrel ja tunda end kaitsutuna. 

Kanad ei saa mitte kunagi siblida ega tunda päikesevalgust

Nii nagu kõik loomad, veedaks ka kana suurema osa oma ajast toitu otsides. Kanade puhul tähendab see ringi liikumist, pinnase kraapimist ja nokkimist. Ümbruse avastamisega tegelevad nad ka muude ressursside leidmiseks. Isegi juhul, kui kanadel on toit ees, on nad tugevalt motiveeritud uudistava käitumisega tegelema. Millekski selliseks puuris võimalust ei ole, sest ruumi on väga vähe ja põrandaks on vaid metallvõre. Selle asemel suunatakse uudistav käitumine puurikaaslastele ning see väljendub sulgede nokkimise ja kannibalismina. Kõigis teistes munatootmissüsteemides (õrrekanalates, vabapidamise kanalates ja mahekanalates) on kanadel võimalus allapanus siblida.  Vaba- ja mahepidamises saavad kanad minna ka õue päikese kätte, mida paljud neist eriti armastavad ja naudivad. 

Kanad Eesti suurimas puurikanalas.

Puuride ehitus on kanadele ebaturvaline

Puurid on oma konstruktsioonide poolest kanade tervisele ohtlikud ning kanadel  esineb palju vigastusi, mis tulenevad just puuri ehitusest. Järgnevalt lisatud Eesti suurimates puurikanalates tehtud pildid ja selgitused. 

Udustamata foto nägemiseks kliki siia
Puurikanalates on väga levinud lindude jalavigastused, mille üheks põhjuseks on jalgade kinni jäämine puurikonstruktsiooni vahele. Seetõttu nad kas surevad nälga või tõmbavad oma jala puurivõrede vahelt välja nii, et saavad tõsiseid vigastusi. Puurikanalas leidub ka linde, kes on niimoodi varvastest ilma jäänud. Pilt tehtud Eesti puurikanalas.
Udustamata foto nägemiseks kliki siia
Eesti suurimas puurikanalas on puurid ümbritsetud elektrikarjustega ja on palju kanu, kes on pahaaimamatult pea puurist uudistamiseks välja pistnud, saanud elektrilöögi ja on seetõttu vigased. Osad surevad aeglaselt saadud vigastustesse, teised jäävad pikalt piinlema. Kuna ühe elu hind on puurikanalas nii madal, siis kasutatakse sellist süsteemi selleks, et kanad oma mune ei nokiks. Foto tehtud Eesti puurikanalas. 
Udustamata foto nägemiseks kliki siia
Ka kanade tiivad jäävad puurikonstruktsiooniude vahele kinni. Sel kanal on tekkinud raske haav ja tiivavigastus. Pilt tehtud Eesti puurikanalas. 
Udustamata foto nägemiseks kliki siia
Puuridesse on paigaldatud madalad torud, mis põhjustavad kanade kinni jäämist nende alla ja kanade vigastumist. Torud pandi puuridesse selle eesmärgiga, et kanad saaksid seal peal seista, aga nähes, et madalatel torudel on kanade heaolule hoopis vastupidine efekt, puure enam ümberehitama ei hakatud. Kinnijäänud kanad toru alt enam välja ei pääse ning nälgivad surnuks. Foto tehtud Eesti puurikanalas.

Euroopa juhtivad teadlased: puurides ei ole kanade heaolu võimalik tagada

Puurispidamisel kogevad linnud pidevalt stressi, valu, hirmu, ebamugavust ja frustratsiooni, kuna nad ei saa loomuomaselt käituda või soovimatuid olukordi vältida. Oluline selle juures on ka nende heaoluprobleemide kestvus, mis on terve kana eluaeg. Euroopa Toiduohutusameti läbiviidud laiapõhjaline analüüs kanade heaolu kohta rõhutab, et nende ja teiste heaoluprobleemide lahendamiseks peab loobuma puuride kasutamisest kanade pidamisel.

Kuidas edasi?

Võrreldes tööstuslike loomakasvatajatega on loomakaitseorganisatsioonide eelarved väga madalad. Olenemata sellest, et Eesti inimesed on oma silmaga näinud, kuidas linnud puurikanalates kannatavad, seisavad kanad endiselt silmitsi olukorraga, kus puurikanalate juhid väidavad, et puurisüsteem on neile lindudele tegelikult hea. 

Tehes annetuse, annad kanadele võimaluse võita võitlus tööstuslike hiiglaste vastu ning tegutsed selle nimel, et kitsastes puurides kannatavad linnud ei jääks ka teistele Eesti elanikele varjatuks. Keelustamiseks vajalikud tegevused koosnevad peamiselt tööst poliitikute ja otsustajatega, meediatööst ja turundustegevustest, koostööst toidusektori firmadega ning tarbijateadlikkuse edendamisest, mis kõik nõuavad ressursse. Eesmärk on keelustada kanade puurispidamine Eestis. Sinu annetus aitab kanad päästa. 

Annetada saab siin.

Kristina Meringu kõne rongkäigul “Marss kanad puurist vabaks”

Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuhi Kristina Merngu sõnavõtt Vabaduse väljakul, rongkäigu “Marss kanad puurist vabaks” lõpus 11. mail 2024.

Head rongkäigulised! Aitäh, et oleme üheskoos tänase olulise sündmuse ellu viinud. Tänu Sinu panusele saime otsustajatele öelda selge sõnaga – Eesti hoolib loomadest. Meid on siin täna üle 300 hea inimese, kes on tulnud, et selge sõnaga avaldada toetust loomade heaolule ning öelda, et Eesti peab keelustama kanade julma puurispidamise. 

Ma tahaksin rääkida kolmest asjast, mis praegu olulised seoses kanade puurispidamise lõpetamise aruteludega Eestis. 

Miks praegu räägime üldse kanadest, kui julgeolekuoht, majanduslangus jms on suured riiklikud teemad ning kiired prioriteedid?
Need linnud, kelle iga päeva iga sekund on kannatus, vajavad meie abi kiirelt sellest sõltumata, mis muus maailmas toimub. Kui saame lahendada kriitilisi probleeme, tekitab see lootust muude keeruliste teemade kõrval. See helgus, mis loomade kannatuste leevendamisega kaasneb, annab tegutsemisjaksu ka muude suurte küsimuste lahendamiseks. 

Selge on ka see, et ajad on muutunud ja loomade heaolu olulisus on tulnud siia, et jääda. Vaadates avaliku arvamuse uuringute põhjal Eesti inimeste suurt toetust loomade heaolule, ei ole mõistlik seda teemat ignoreerida, eriti, kui lahendused on käega katsutavad. 

Teema, kus saame reaalseid muutuseid ellu viia.

Kui käisin Eesti suurimas puurikanalas, oli meeletu kontrast näha neid kanu ja kuulda, kuidas farmi omanikud räägivad, kui okei ja normaalne see on, kuidas need õrnad linnud mitmekümnekesi teineteise otsas hunnikus puuris kuhjusid. Henry Spira on öelnud, kui Sa näed midagi, mis on valesti, tuleb sekkuda. On palju teemasid, mis on ülikomplekssed ja rasked lahendada, aga siin oleme olukorras, kus sadu tuhandeid linde saab aidata ning kus üleminek puurivabadele tootmisviisidele oleks võit kõigile osapooltele. Kui jätame võimaluse kasutamata neid linde aidata, ei ole neil loota enam kellelegi teisele peale meie. 

Kanade puurispidamise keelustamisel on eriti suur ühiskondlik toetus. Ka täna siin meie rongkäigul ettevõtjaid, Riigikogu liikmeid, lapsevanemaid, erinevate maailmavaadete esindajaid. Meie kõigi erinevast taustast sõltumata jagame me ühte olulist väärtust – loomi tuleb hästi kohelda ning neid ei tohi väärkohelda. Võid olla liberaal või konservatiiv, aga vägivalla loomade vastu mõistame kõik ühiselt hukka. Nagu karusloomafarmide keelustamise lõpphääletusel Riigikogus sai eelnõu poolthääled kõikidest Riigikogu fraktsioonidest, on meil ka nüüd sala-eesmärk garanteerida toetajad kõigist erakondadest ka kanade puurispidamise keelustamisele, kui see jõuab Riigikogu suurde saali hääletusele. 

Pöidlad pihus, et see juhuks, sest praegu ei ole veel midagi kindel. Tegutseme selle nimel koos tugeva kogukonnaga südikalt edasi, et kanade kannatused puurisüsteemis ei jääks varjatuks. 

Julgen siin anda lubaduse, et näeme kindlasti Eestis päeva, kus ükski munatööstuse kana enam puuris piinlema ei pea. Koos nii paljude heade inimestega viime selle olulise töö kindlasti lõpuni välja, et julmus lõpeks. 

Meil on võimalus teha ajalugu ja aidata neid, kes ise enda kaitseks midagi teha ei saa. Kasutame oma mõjuvõimu, et nõrgemaid aidata. Aitäh, et koos seda võitlust peame! Enne alla ei anna, kui eesmärk on saavutatud.

21. mail toimub Kalamajas üritus “Kuidas lõpetame kanade puurispidamise Eestis?”

Tule teisipäeval, 21. mail kl 18.00 toredale üritusele, kus mõttekaaslastega kaasa rääkida, kuidas veel loomi aidata.


Kavas on kolm põnevat esinejat:

⭐ Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering tutvustab, mis on organisatsiooni edu saladus ja räägib organisatsiooni siseelust.
⭐ Puurikanalates salaagendina töötanud Mirjam Näkk jagab oma kogemust, milline nägi töö välja Eesti suurimates puurikanalates ja kuidas kanad seal elasid.
⭐ Nähtamatute Loomade fundraiser Getter Pärsim tutvustab, millised on tõhusad viisid kanade aitamiseks. Tulemas on väga põnev õhtu, kus Sul on võimalus saada vastused kanade heaolu puudutavatele küsimustele ning luua kontakte inimestega, kes jagavad Sinuga loomasõbralikke väärtusi 🤩

Üritus toimub Tallinnas Kalamajas, Vabriku 6. Kohapeal on infolaud, annetusvõimalused ning saad endale soetada heategevuslikke tooteid.

Pane end kirja, et teaksime üritust ette valmistades osalejate arvuga arvestada, aitäh! https://docs.google.com/…/1FAIpQLScpDTdUKytKW3…/viewform

Ürituse link Facebookis – https://www.facebook.com/events/1207022626949401/

Ootame kõiki loomasõpru!

Nähtamatud Loomad kogub annetusi, et vastu seista Eesti suurimate puurikanalate juhtide püüdlustele kanade puurispidamise keelustamine Eestis nurjata

Kanade puurispidamise lõpetamine Eestis on olnud Nähtamatute Loomade üks prioriteete juba organisatsiooni asutamise algusest peale. 2023. aasta sügisel aga viis Nähtamatud Loomad kanade heaolu teema Eestis uuele tasemele. Pealtnägijas avaldatud paljastus näitas kogu Eestile, kui šokeeriv ja julmmunakanade puurispidamise reaalsus tegelikult on ning ei jätnud kedagi kahtlema, et kanade piinad selles laialdaselt kasutusel olevas pidamisviisis on tohutud. Saate järelkaja oli tohutu, tuues kokku 21 421 inimest, kes näitasid oma meelsust puuride vastu, andes digiallkirja petitsioonile. Hetkel on Riigikogu arutamas kanade puurispidamise keelustamist Eestis, kuid siinkohal me jalga sirgu lasta ei saa, sest algatuse vastu seisavad väga tugevad vastased: puurikanalaid omavate ettevõtete juhid ja kasusaajad.

Eesti suurimaid puurikanalaid omavad ettevõtted teevad kõik selleks, et Eestis kanade puurispidamise keelustamise seadust vastu ei võetaks. Puurikanalate esindajad loovad kohtumistel puurisüsteemide kasutamisel vale narratiivi, esindades seisukohta, et kanade pidamisel puurides on kanade haigestumus ja suremus kõige madalam. Lisaks õigustustele, et kanadel on puuris heaolu tagatud, toovad ettevõtte esindajad välja valeväiteid ja enda narratiivi toetavaid valefakte naaberriikide munatootmisest, konkurentsi puudutavatest importmunadest kui ka üleminekuks vajaminevatest rahalistest ja ajalistest ressurssidest. Sellise vale mulje jätmise vastu peame väga intensiivselt töötama, et munatootjad Riigikogu ja ministeeriumi tagatubades otsustajate seas kanade heaolust mitte lähtuvat kuvandit ei kujundaks. Plaan on valmis, nüüd on aga vaja toetajate abi, et see ka ellu viia.

13. maist 7. juunini 2024 toimub annetuskampaania, mille raames on võimalik annetada kanade puurispidamise keelustamiseks Eestis. Keelustamiseks vajalikud tegevused koosnevad peamiselt tööst poliitikute ja otsustajatega, meediatööst ja turundustegevustest, koostööst toidusektori firmadega ning tarbijateadlikkuse edendamisest. Ainult tänu annetajatele on kanadel võimalus võita infosõda nende suurte korporatsioonidega, kelle puhul ainuüksi turunduseelarved on juba mitu korda suuremad kui meie organisatsiooni kogu aastakäive, mis 2023 aastal oli 404 848 eurot. Seega on oluline, et kanade toetajate kogukond mobiliseeruks ja ühiselt kannatavate lindude heaks selle väljakutse ületaks. 

Oluline on, et poliitikud, kelle otsustada on kanade puurispidamise keelustamine Eestis, saaksid teha otsuseid tuginedes teaduspõhistele faktidele, mitte puurikanalate juhtide loodud valedele. Selleks peab lobitöö olema väga tõhus ja efektiivne. Korraldame poliitikutega kohtumisi ja üritusi ning võimaldame neile värske infoga teaduspõhised dokumendid ja trükised, mille loomiseks kaasame eksperte ja täiendame neid infoga avaliku arvamuse uuringute tulemustest. 

Kogu kampaania võtmetähtsusega taustajõuks on suure mõjuga turundustegevused, mis hõlmavad endas sotsiaalmeedia tasulisi reklaame, sisuturundusartikleid suuremates meediaportaalides ja välireklaame. Kanad vajavad veelgi suuremat avalikku tuge puurispidamise keelustamise algatusele ning läbi erinevate platvormide jõuame sadade tuhandete Eesti inimesteni. Just avaldatud reklaam või artikkel võib olla tõuge poliitikule, kes otsustab kanade puurispidamise keelustamise üle või tarbijale, kes poeriiulilt muna valima hakkab. Tarbija käitumine on omakorda sisendiks ka toidusektori ettevõtetele, kes otsustavad, millist kanamuna oma kauplustes müüa. Muutus tarbijate seas eelistada vabapidamisest pärinevaid mune, aitab kaasa toidufirmadega läbirääkimiste pidamiseks, et nad läheksid üle puurivabade munade müümisele. Mida rohkem on ettevõtteid, kes on otsustanud loobuda puurikanade munade müügist, seda rohkem näevad otsustajad, et toetus algatusele on järjest suurem ning ka ettevõtted on valmis. Kõik osapooled, tarbijatest jaekettideni ning kohvikupidajatest poliitikuteni, omavad olulist rolli kanade puurispidamise keelustamise teekonnal ning on omavahel ka tihedalt seotud. 

Ainult tänu tugevale loomasõprade kogukonnale on saavutatud senised edusammud teekonnal kanade puurispidamise lõpetamise poole.  Praegu on oluline hetk, kus kanad vajavad just Sinu abi, sest Eesti suurimate puurikanalate omanikud on asunud vastuseisule, et kanade puurispidamise keelustamist Eestis ei toimuks. Annetades annad  Sa kanadele võimaluse võita võitlus tööstuslike hiiglaste vastu ning tegutsed selle nimel, et kitsastes puurides kannatavad linnud ei jääks ka teistele Eesti elanikele varjatuks ja selline loomi piinav süsteem ei saaks jätkuda.

Eesmärk on jõuda Eestis kanade puurispidamise keelustamise otsuseni juba sellel aastal. Sinu annetus aitab päästa kanad. 

Anneta siin: aitan.nahtamatudloomad.ee

Aitäh, et Sa hoolid! Koos jõuame eesmärgini, et säästa sadu tuhandeid linde julmusest ja kannatustest.

Sajad inimesed tulevad osalema rongkäigule kanade puurispidamise keelustamise toetuseks

10.05.2024

Juba sel laupäeval korraldab loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad Tallinna vanalinnas suure rongkäigu “Marss kanad puurist vabaks”, millega avaldatakse toetust kanade puurispidamise keelustamisele.

Kanade puurispidamine munatööstuses šokeeris septembris “Pealtnägija” saates avaldatud kaadritega Eesti puurikanalatest kogu ühiskonda. Nähtamatute Loomade algatatud petitsioon kanade puurispidamise keelustamiseks kogus 21 421 digiallkirja. See on ajaloo edukaim loomade heaolu puudutav algatus, mis on nüüd jõudnud Riigikogus arutlusele.

Rongkäik „Marss kanad puurist vabaks“ suunab loomade heaolu sõnumi poliitikutele, et avalik tugi on suur ja kanade puurispidamise keelustamine on oluline.

„Viimaste avaliku arvamuse uuringute järgi toetab pea 80% Eesti elanikest kanade puurispidamist ja hea meel, et soovime liikuda suunas, kust ülejäänud Euroopast praegu kõvasti maha jäänud oleme, et puuridest loobuda,“ kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht ja rongkäigu ellukutsuja Kristina Mering. „Rongkäik on hea tahte avaldus, et sadade tuhandete puuris kannatavate lindude olukord lahenduseta ei jääks ja üleminek vabapidamisele Eestis toimuks,“ lisas ta.

„Marss kanad puurist vabaks“ saab alguse 11. mail kell 13 Tallinnas kino Sõpruse eest. See on peresõbralik sündmus, millega on oodatud liituma kõik, kes tahavad nendele sadadele tuhandete lindudele paremaid elutingimusi.

Rongkäigule saab registreeruda: bit.ly/KanadVabaks

Mis juhtub, kui Eesti keelustab kanade puurispidamise munatootmises?

Kristina Mering, loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad asutaja ja tegevjuht

Artikkel ilmus 8.05.2024 Õhtulehe arvamusrubriigis – https://www.ohtuleht.ee/1106442/inimesed-on-valmis-tootjad-mitte-kristina-mering-jaekettidel-ei-jaa-muud-ule-kui-tellida-puurivabade-kanade-munad-lahiriikidest

Foto: Erki Pärnaku, Õhtuleht

Kanade puurispidamine munatööstuses on viimastel aastatel üha enam varjatud seisundist päevavalgele tulnud. Oleme jõudnud punkti, kus paljudele tarbijatele on oluline, kas lind on elanud puuris A4 suurusel alal või on saanud vabalt ringi liikuda ja tiibu sirutada. See muutus on hea märk, et ühiskonnana on meil võhma märgata ka nende elusolendite kannatusi, kes meile igapäevaelus muidu tihti nähtamatuks jäävad.

Riigikogu arutab praegu ettepanekut keelustada kanade puurispidamine Eestis. Ettepaneku taga on 21 421 Eesti inimest, kes allkirjastasid Nähtamatute Loomade petitsiooni. Avaliku arvamuse uuringu järgi toetab kanade puurispidamise keeldu lausa 78% Eesti elanikest (Norstat, 2023). Avalik huvi loomade heaolu teemade vastu aasta-aastalt üha kasvab.

Kas Eesti toidupoed, tarbijad ja munatootjad on üleminekuks vabapidamissüsteemidele valmis?

Puurivaba munatootmine tähendab kas õrrekanalat, vabalt peetavaid kanu või mahepõllumajanduslikku munatootmist. Kõige soodsamad neist on õrrekanamunad, kalleimad mahemunad. Teiste riikide näitel teame, et puurispidamisest loobudes muutub enamasti õrrelpidamine kõige levinumaks tootmisviisiks, küll aga kasvavad ka vabalt peetavate ja mahekanade osakaalud. 

Eesti jaekettides on puurivabade munade kättesaadavus teinud suure arenguhüppe. Tarbijate kasvava nõudluse toel on see üks kiireimaid muutusi mistahes kategooria toodetest. Viimaste aastate nõudluse kasv puurivabade munade järele on märkimisväärne. 

Jaeketid näevad ostjate huvi loobuda puurikanade munadest ning enamik suuri jaekette, nende hulgas Rimi, Maxima, Prisma, Stockmann jt on juba teatanud, et 2025/2026. aastaks loobuvad puurikanade müügist täielikult ning lähevad üle vabapidamissüsteemidest pärinevate munade müügile. See otsus näitab, et vastutustundlik ettevõtlus on Eestis üha enam kanda kinnitamas ning poed kuulavad tarbijate soove. 

Eelmise aasta septembris “Pealtnägija” saates avaldatud kaadrid Eesti puurikanalatest, mis paljastasid süstemaatilise lindude piinarikastes elutingimustes pidamise, šokeerisid meid kõiki. See tõlgendus ka jaekettide munariiulite ees tehtud ostuotsuste muutusesse. Eesti inimene hoolib. 

Kuidas aga munatootjad tarbijate eelistuste muutustesse suhtuvad? Paraku ei tule tootjad nii kiiresti kaasa, kui konkurentsis püsimiseks vaja oleks. Ca 80% kanadest Eesti munatootmises peetakse endiselt kitsastes traatpuurides. Jaeketid võtavad pidevalt munatoojatega ühendust ja küsivad neilt puurivabu mune. Munatootjad keelduvad ja jaekettidel ei jää muud üle, kui puurivabade munade nõudluse katmiseks tellida need lähiriikidest.

Seega seisame silmitsi turuanomaaliaga – teoorias peaks turg end ise reguleerima, kus nõudlus loob pakkumise. Siiski, praegu blokeerivad kohalikud suured munatootjad seda muutust, keeldudes tootmast jaekettidele nende soovitud koguses puurivabu mune. See tekitab olukorra, kus kauplused on sunnitud otsima puurivabade munade tarnijaid välismaalt.

Saab vaid loota, et tootjad pikalt seda seisu ei jätka, sest juba praegu on Eesti munadega isevarustatuse tase 55% ehk siis toodame kohalikult vaid veidi rohkem kui pooled siin tarbitud munadest. Selleks, et toidujulgeolek oleks tagatud, peab Eesti üle minema vabapidamisüsteemides tootmisele. 

Mida teevad lähiriikide munatootjad? 

Pilgu lähiriikide munaturule pöörates suureneb ajakriitilisus, et Eesti astuks kiiremini läbimõeldud samme munatootmise üleminekus vabapidamissüsteemides. Sisuliselt kõik meie lähiriigid ning ülejäänud Euroopa on selles muutuses meist kõvasti kaugemal. Lähiaastad muudavad seda olukorda veelgi drastilisemalt, sest siis saabuvad paljudel jaekettidel tähtajad, millest alates müüvad nad ainult puurivabu mune.  

Kõige enam mune impordib Eesti Lätist. Lätis asub ka Põhja-Euroopa ja Baltikumi suurim munatootja Balticovo, mis on 2027. aastaks täielikult puuridest loobunud. Sama otsuse on välja kuulutanud Läti teised suurimad munatootjad, Leedu ning Poola turul toimub sama protsess. Soome on meist selles valdkonnas juba pikalt ees olnud. Kõik Soome toidupoed loobuvad lähima kahe aasta jooksul puurikanade munade müügist, pakkudes edaspidi ainult õrrekanade, vabalt peetavate kanade või mahekanade mune.


Mida teeb muna hind, kui tootmine läheb Eestis puurivabaks? 

Praegu on Eesti toidupoodide hinnaanalüüsis õrrekanade munad 10-munalise karbi kohta 7-11 senti kallimad kui puurikanade munad. Ühe muna hinnale lisab humaansem tootmine vaid ühe sendi. Hinnatundlikule kliendile jääb ka munatootmise üleminekul soodsama variandina kättesaadavaks õrrekanade munad. Kes tahab veel paremat lindude heaolu, saab soetada mahekanade mune. Need on küll kõrgema hinnaga, aga pakuvad lindudele oluliselt suuremat liikumisruumi, õueala ja väiksemat lindude arvu võrreldes teiste tootmisviisidega. 

Suur avalik huvi puurispidamise lõpetamise toetuseks Eestis

Olen loomade heaolu teemadega Eestis tegelenud umbes 18 aastat ja kõikidest algatustest on just kanade puurispidamise lõpetamine see, kus on näha suurimat rahva toetust see muutus ellu viia. Isegi karusloomafarmide keelustamisel tuli veenmistööga rohkem vaeva näha, olgugi, et karusnahatööstus puudutab vähem inimesi võrreldes toidulaua küsimustega. 

Sel laupäeval toimub Tallinna vanalinnas võimas rongkäik “Marss kanad puurist vabaks”, kuhu juba praegu on end sajad inimesed kirja pannud, et näidata toetust kanade puurispidamise keelustamisele. Üritus algab laupäeval kell 13.00 kino Sõpruse eest, et head sõnumit levitada. Rongkäigud pole Eestis väga levinud, aga vahel läheb mõni teema piisavalt korda, et selle toetuseks välja tulla.

Praegu on suur võimalus aidata sadu tuhandeid linde Eestis parematele elutingimustele. Lisaks munaleti ees puurivabade munade valimisele on laupäeval rongkäigule tulemine kindlasti oluline žest, et toetada loomasõbralikku Eestit.