Vanasti olid loomad majapidamises tavaline nähtus. Väga paljud inimesed said toorainet, nagu piima, liha ja mune, toidu valmistamiseks kodulaudast. Tänapäeval on enamus tootmisest suundunud suurtesse farmidesse, kus tootmise maksimeerimise tõttu ei pöörata tähelepanu loomade heaolule. Kuna nüüd on inimestele suur osa tööstuste telgitagustest internetis kättesaadav, teame me kahjuks või õnneks palju loomade praegusest heaolust. Kahjuks just sellepärast, et seda kõike on jube näha, ning õnneks, sest me saame teadlikena loomade heaolu aktiivselt parandada.
Mis on foie gras?
Foie gras’ on üks nendest roogadest, mille tõttu peavad tänapäeval loomad inimese maitsenaudingute pärast kannatama. Tegu on pardi või hane haigestunud maksaga, mis on enda tavasuurusest kümnekordistunud. Maks ise on sildistatud delikatessroaks, kuid maksa andnud linnud on surnud 4-nädalase julma sundtoitmise teel. Kuna foie gras’ saamiseks väärkoheldakse linde, nõrgeneb ka nende immuunsüsteem ja nad võivad kergemalt haigestuda näiteks linnugrippi.
Foie gras‘ farm
Miks peaksid ettevõtted pöörama tähelepanu loomade heaolule?
Tänu infovabadusele teame me loomade saatusest palju ning loomadest hoolimine on muutunud populaarseks. Ülemaailmselt on võtnud suured ettevõtted, nagu McDonald’s ja Subway, endale eesmärgiks puurivaba tuleviku. Nad on lubanud 2025. aastaks lõpetada koostöö tootjatega, kes peavad munakanu puurides. Seega täidetakse tarbijate soov tuua toidulauale ainult heades tingimustes elanud loomade tooteid.
Eelmisel sügisel läbiviidud Kantar Emori avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei toeta 72% Eesti elanikest munakanade pidamist kitsas traatpuuris ning 67% foie gras’ müüki siinsetes restoranides ja kauplustes. Lisaks sellele on üle 12000 eestlase allkirjastanud foie gras’ müügivastase petitsiooni. Tarbija suhtumine loomavastasesse vägivalda on üsna selge.
Isegi prantslaste suhtumine foie gras’sse on vastandlik.
Maailma kõige suurem foie gras’ tootmine toimub Prantsusmaal, kuid sel aastal on prantsuse meedia andnud teada foie gras’ puudusest, kuna selle müük on vähenenud kuni 40%. Puudujääk tuleneb vähesest tootmisest, kuna märtsis suri Prantsusmaal palju parte linnugrippi, mis on hävitanud linde intensiivselt juba mitmeid aastaid. Kuna linnugripp on nakkav ka inimesele, on foie gras’ tootmine vastutustundetu.
Mitu Prantsusmaa linna on keelustanud foie gras’ müügi, kuna selle tootmine on niivõrd julm. Grenoble linnapea on kutsunud foie gras’d mitte prantsuse uhkuseks, vaid prantsuse häbiks. Isegi prantsuse tippkokad on loobunud eetilistel põhimõtetel foie gras’ serveerimisest.
Prantsusmaa idufirma Gourmey toodab julmusvaba foie gras’d laboris. Kultuurliha tootmine annab inimestele võimaluse nautida liha süütundeta teades, et nende toidu nimel pole loomad pidanud piinlema. Samuti näitab see prantslaste vastuolu foie gras’ tootmisele, kuna isegi nemad ei toeta enda rahvusroa jõhkrust.
Otsus serveerida ainult julmusvabu tooteid näitab ettevõtete vastutustundlikkust. Loomade heaolust hoolimine näitab tarbijale ettevõtte prioriteete ning valikut tuua klientidele ainult parima kvaliteediga tooteid. Seega on julmusvabade toodete esitlemine mitte ainult loomadest, vaid ka oma klientidest hoolimine.
Ka Uku Suviste on küsinud: “Kas mõneminutiline maitseelamus toidulaua taga on väärt kellegi piinamist terve tema elu?”
Loe täpsemalt foie gras’ tootmisest ja allkirjasta petitsioon siin: https://foiegras.nahtamatudloomad.ee/.
Sigade elu kujutatakse meedias ja lasteraamatutes endiselt sama idülliliselt, kui paljud võib olla oma lapsepõlvestki mäletavad. Pilt sellest, kuidas emis pikutab põhuhunnikute vahel ja imetab pisikesi põrsakesi ning seejärel saavad pojad ema kaisus puhata või ringi hullata, on kahjuks Eesti sigade jaoks aga kõike muud kui reaalsus. Sigade tegelik elu Eesti tööstusfarmides on täis õudusi, mis võivad ka tugevaima inimese südame kildudeks purustada. Üheks kõige kurvemaks võib pidada emasigade ehk emiste elu.
Emis veedab terve imetamiseks ettenähtud aja metallvõrede vahel, kus puudub igasugune võimalus normaalseks kokkupuuteks oma järeltulijatega.
Praktikaid, mida emiste peal kasutatakse, peetakse loomade suhtes ühtedeks julmimateks. Elu kitsastes tingimustes betoonseinte vahel ei ole kellelegi kerge, ent võrreldes nuumsigadega ehk sigadega, keda kasvatatakse otse söögiks, on emiste elu kordades pikem ja veel palju piinarikkam.
Tänapäeva emise elu koosneb puurivõrede vahel puhkepausideta tiinustest, seemendamistest ja poegimistest. Suure osa oma õnnetust eksistentsist veedab emis nii kitsas puuris, et ei saa isegi ümber keerata. Poegadega kokkupuude toimub läbi metallvõre, mistõttu ei saa ei emis ega põrsad järgida oma instinkte, mis loomulikes tingimustes ema oma järeltulijatega nii tugevasti seovad.
Imeline ootus
Selleks, et emis jääks tiineks, pannakse ta väikeste võrede vahele, mida kutsutakse seemendussuluks ja kus hoitakse teda kuni kuu aega. Jah, lugesite õigesti – emis veedab kuu aega väikeste võrede vahel, kus ta ei saa liigutada ega ümber pöörata, ta peab elama iseenda väljaheidete sees. Ja seda ainult selleks, et teda oleks lihtne seemendada ehk kunstlikult viljastada. Farmerid põhjendavad seda sellega, et kui loom ringi ei liigu, on lihtne vahet teha, milline emis kus asub. Liikumisvõimaluse pakkumine tähendaks, et seakasvataja peaks emiseid kõrvalipikute järgi eristama, mida peetakse seatööstuses liiga suureks lisapingutuseks.
Emis on viljastamise perioodil kuni kuuks ajaks surutud piiravate võrede vahele vaid sel põhjusel, et sead ei vahetaks omavahel kohti ja farmeril oleks lihtne neil vahet teha ja neid seemendada.
Esimesed hetked koos
Umbes kaks nädalat enne arvatavat poegimist asetatakse emis emisepuuri põrsaste sündi ootama. Emisepuuri tingimused ei ole sugugi paremad kui seemendussulus.
Emis ootab liikumatult traatvõrede vahel oma põrsaste sündi umbes kaks nädalat.
Kui aeg kätte jõuab, sünnitab emis umbes 11 poega. Sigade emainstinkt on tugev ning emis soovib oma poegi näha, lakkuda ja tervitada. Paraku jääb ta aga kogu imetamisperioodiks kitsasse metallpuuri, nii et normaalne kokkupuude poegadega on täielikult välistatud.
Lisaks vaimsetele kannatustele tekitab ühes asendis lamamine emistele haavu ja lamatisi, pidevat valu ja meeleheidet. Ebamugavus, frustratsioon ja valu on sageli nii tugevad, et emised hakkavad enda pead vastu metallvõresid peksma ning neid närima. Samuti on tavaline, et emised proovivad meeleheitlikult ennast vastu puuri esiosa pressida, et nad ei peaks oma väljaheidete sees lamama.
Enne nädalaseks saamist lõigatakse põrsastel ära sabad ning võib toimuda ka kastreerimine. See hetk on emisele eriti raske, kuna protseduurid tehakse sealsamas emisepuuri kõrval ning põrsad karjuvad südantlõhestavalt ema abi järele, emisel on aga võimatu oma lapsi kaitsta.
Umbes nädalavanusel põrsal lõigatakse ilma igasuguse tuimestuseta ära saba.
Õudusunenägu algab uuesti
Põrsad võetakse ema puuri juurest harilikult ära 28 päeva vanuselt, mõnikord varem. Enamikest põrsastest saavad nuumsead, kelle eluiga on kuus kuud. Paar päeva pärast põrsastest võõrutamist pannakse emis tagasi kitsasse seemendussulgu, kus kogu õudusunenägu otsast peale algab.
Sead on loomult väga seltsivad loomad, kelle suhe oma järglastega normaalsetes tingimustes on kompleksne ja hoolitsev. Teadlased on avastanud üle 20 eri tähendusega häälitsuse, mida sead teineteisega suhtlemiseks kasutavad ning osadest ema häälitsustest saavad ka juba vastsündinud põrsad aru. Kas pole armas fakt, et imetavatel põrsaemadel on kombeks isegi oma lastele lausa laulda? Tööstusfarmis ei saa emis aga isegi oma poegade poole vaadata, pisemaid põrsaid soojendada ega kaitset pakkuda.
Sigadel on pikaajaline mälu ja kogu elu jooksul ei unusta emis ilmselt ühtegi pesakonda. Emise eluperiood on küll pikem kui nuumsigadel ning ulatub paari aastani, aga võime ainult ette kujutada, et ilmselt sooviksid nad surra varem.
Vanus: ~8-9 kuud Sugu: isane Suurus: väike/keskmine Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud
Tofik on rõõmus, maias ja ülemeelik kutsikas, kes vajab palju tegelemist. Tofik on ilmselt corgi ja taksi sugemetega kange sell, kes vajab tugeva iseloomuga pereliikmeid, kes oleksid valmis panustama aega tema treenimisele.
Ilmselt on Tofiku noorde ellu mahtunud nii mõnigi pelutav hetk, sest vahel on näha, kuidas ümbritsevad igapäevased asjad või esemed teda hirmutada võivad.
Tofikule meeldivad inimesed väga, kuigi mehi võib ta esialgu natuke peljata, aga enamasti möödub see kiiresti.
Kutsikale kohaselt sooviks Tofik kõike närida ning keelatud tegevustest eemale juhtimiseks naudib aju stimuleerivaid mänguasjadega (näiteks nuuskimis- või lakkumismatt või peidetud maiustega mänguasjad) tegelemist.
Nähtamatute Loomade 2024.a aastalõpu annetuskampaania keskendus püsiannetajate kaasamisele, sest just püsiannetused on loomade jaoks kõige otsustavama tähtsusega. Püsiannetajate toetus annab võimaluse olulisi tegevusi ja mõjusaid kampaaniaid ette planeerida ning vajadusel kiiresti reageerida tööstuse ootamatutele rünnakutele.
Erakordselt palju, lausa 342 imelist inimest otsustas loomade heaks püsiannetuse vormistada või oma olemasolevat püsiannetust suurendada. See on üheaegselt uskumatu ja liigutav. Suur-suur tänu kõigile liitunutele. 🫶
Kuidas igakuised annetused loomade heaks kasutust leiavad?
Aasta algas positiivse uudisega: Regionaal- ja põllumajandusministeeriumil valmis kanade puurispidamise keelustamise eelnõu. Loomasõprade kogukonna toe ja pikaaegse suure töö tulemusel on meie ühisest unistusest, et kanad ei peaks enam puurides kannatama, saanud midagi käegakatsutavat. On väga suur tõenäosus, et aastal 2025 saame Eestis kanade puurispidamise keelustatud.
Eesti puurikanala
Eelnõu olemasolu ei tähenda siiski veel, et seaduse jõustumine kuidagi tagatud oleks. Kõik on veel lahtine ja kaalul on palju. Jäänud on viimased üliolulised pingutused. Nende läbimiseks mängivadki võtmerolli Nähtamatute Loomade püsiannetajad.
Eelnõu on praeguseks saadetud ministeeriumitevahelisele kooskõlastusringile. Edukal läbimisel peab omapoolse kinnituse andma Valitsus ja seejärel saab see liikuda Riigikogu töölauale, kus ootab ees veel kolm lugemist.
Seaduse jõustumise nimel tegutseb Nähtamatud Loomad mitmel rindel. Meie tegevused ulatuvad avaliku sektori kaasamisest ja teadlikkuse tõstmisest kuni kampaaniateni, mis mõjutavad tarbijate ja ettevõtete otsuseid.
Teeme tööd selle nimel, et Riigikogu liikmed teaksid, kui suur on loomasõprade hulk Eestis, kes ootavad neilt loomade heaolu ja tarbijate eelistustega arvestavat otsust. Samal ajal tegeleme ka üldise teadlikkuse kasvatamisega, et võimalikult paljud tarbijad teaks poes, kuidas teha loomade heaolu arvestades parem valik ja ostukorvi jõuaks vabapidamisest pärinevad kanamunad.
Kuidas valida mune?
Peame nüüd oma seni paikapandud kampaaniaplaanid ellu viima ning vajadusel olema valmis reageerima muutustega, kui meieni jõuab infot, mis vajab kiiret sekkumist.
Sinusuguste lahkete loomasõprade toel jätkame olulist tööd selle nimel, et eelnõu ületaks kõik tõkked ja kanade puurispidamise keelustamise seadus vastu võetaks.
Peamised tegevused, mille elluviimiseks püsiannetusi kasutame:
Poliitikutele teaduspõhiste materjalide loomine
Poliitikutega kohtumised ja nende veenmine kanade puurispidamise keelustamise vajalikkuses
Ekspertide kaasamine
Avaliku arvamuse uuringute läbiviimine
Mõjusate visuaalsete kampaaniamaterjalide loomine ja levitamine
Avalikud üritused puuride keelu toetuseks
Sponsoreeritud postitused
Veebibännerid
Välireklaamid
Üheskoos loomasõprade toetava kogukonnaga lähme lõpuni välja ja saavutame Eestis kanade puurispidamise keelustamise.
Paraku sellega farmiloomade kannatused ei lõpe. Lisaks munatööstuse kanadele väärivad meie tähelepanu ka broilerkanad, sead ja teised loomad, kes on tööstusfarmide kaugetes varjatud kõledates betoonhoonetes ja kelle heaolupeale tööstusfarmerid kahjuks ei mõtle.
Pikas plaanis ja suuremas vaates tegutseme koos toetajatega selle nimel, et laiemalt farmiloomade ja just tööstusfarmides kannatavate loomade heaolu paraneks.
Aitäh kõigile toetajatele ja loomasõpradele, kes meiega koos seda teekonda käivad. Üheskoos oleme tõestanud, et hoolivus ja ühine tegutsemine muudavad maailma.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas täna ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile seaduseelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks Eestis.
Ettepanek seaduse muudatuseks kasvas välja lõppenud aastal loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad poolt Riigikogule esitatud rahvaalgatuslikust petitsioonist, mille digiallkirjastasid rekordilised 21 421 Eesti inimest.
Eestis peetakse hetkel u 80% kanadest munade tootmise eesmärgil puurides, mis on loomade heaolu seisukohalt äärmiselt julm ja tänapäeva maailmas ebavajalik pidamisviis. Muu Euroopaga võrreldes on puurispidamise osakaal Eestist suurem vaid Maltal. Paljud riigid on kanade puurispidamise juba keelustanud, sh Saksamaa, Austria, Taani, Šveits ja Tšehhi. Ka teistes riikides on üleminek puuridelt vabapidamisele palju kaugemal võrreldes Eestiga ning paljude riikide toidupoodides müüaksegi vaid vabapidamisest pärinevaid mune.
“Ministeeriumis valminud eelnõu kanade puuride keeluks annab märku, et liigume õiges suunas, et loomade heaolu oleks tagatud. Kui eelnõu Riigikogus ka seaduseks hääletatakse, parandab see üle poole miljoni linnu elu, kes praegu kitsastes traatpuurides kannatavad,” kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering.
Valminud eelnõu ei tähenda siiski, et muutus paremuse suunas oleks nüüd tagatud. Seaduse jõustumiseks on hulk olulisi samme veel ees. Eelnõu peab enne Riigikogu töölauale jõudmist läbima esmalt ministeeriumitevahelise kooskõlastusringi ja saama heakskiidu ka valitsuselt. Riigikokku jõudes on seaduse jõustumiseks vaja eelnõul läbida kolm lugemist.
“Teadvustame endale, et suur töö on veel ees, aga ei salga, et valminud eelnõu lisab motivatsiooni loomade heaolu eest seista. Me näeme Eesti elanike seas üha suuremat toetust loomade heaolu parandamisele, mis tõestab, et aegunud mõtteviisid loomade halbades elutingimustes pidamisest suurtootmises on kindlasti muutumas. ” lisas Mering.
Nähtamatud Loomad on Eesti loomakaitseorganisatsioon, mis tegutseb loomade heaolu eest tööstuslikus loomakasvatuses. Kõige enam on Nähtamatute Loomade tegevus puudutanud kanade heaolu ning karusloomafarmide keelustamist. Organisatsioon on pälvinud president Kersti Kaljulaidilt Aasta Vabaühenduse tiitli.
TULUDEKLARATSIOONIDE ESITAMISEGA KAASNEB EESTIS SUUREPÄRANE VÕIMALUS TULUMAKSU ANNETAMISEKS
Eesti puurikanala
Nähtamatud Loomad kutsub üles alates veebruarist annetama enammakstud tulumaksu Eesti tööstusfarmides kannatavate loomade aitamiseks. Tulumaksutagastuse saab annetada Eestis tegutsevatele ühingutele, sealhulgas loomakaitseorganisatsioonile Nähtamatud Loomad.
Tulumaksutagastuse annetamine on maksuameti kodulehel lihtne ja mugav. Annetada saab vastavalt soovile, kas kogu tagasisaadava summa või osa sellest. Annetada võib ka mitmele organisatsioonile, summad ja saajad valib iga annetaja ise.
Tulumaksutagastuse annetamine on iga aasta üha enam populaarsust koguv lihtne viis head teha, sest vaid mõne klikiga saab aidata neid, kes seda väga vajavad.
Kasuta Sinagi võimalust näidata oma headust, hoolivust ja armastust loomade suhtes, märkides oma annetuse saajaks MTÜ Nähtamatud Loomad.
Siin on lühike videoklipp, kuidas see käib:
2024. aasta tuludeklaratsiooni saab esitada 15.02 – 30.04.2025
Sinu panus loeb meeletult palju, sest Sa saad muuta Eesti farmiloomade elu paremaks. Annetusega aitad Sa sadu tuhandeid loomi, kel ainult meie panusele ongi võimalik loota. See on tegu, mida Sa ilmselt kunagi elus ei kahetse.
Kui soovid loomade parema tuleviku heaks annetada otse Nähtamatutele Loomadele, tee seda siin.
Kui Sa soovid meeldetuletuskirja tuludeklaratsiooni esitamise eel koos deklaratsiooni esitamise juhendiga, siis saad sellest meile teada anda täites selle vormi.
Me saadame Sulle enne tuludeklaratsiooni esitamist meeldetuletuse, et Sa ei jääks ilma sellest imelisest võimalusest loomi aidata. Anname Sulle ka edaspidi e-kirja kaudu teada kõigist uutest võimalustest,kuidas just farmiloomi aidata.
Pea meeles, et saad kirjadest loobuda igal hetkel. Loobumiseks vajuta kirjas olevat nuppu ”Uudiskirja saajate hulgast lahkumiseks klõpsa siia” või kirjuta meile oma soovist.
Kristina Mering, Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuht
Lõppev aasta oli loomadele suure lootuse kasvataja. Tänu meie ühisele pingutusele viisime tööstusfarmides vangistatud loomade kannatused sadade tuhandete inimesteni, et lõpetada tarbijate eest varjatud loomapiinamine.
Mul on nii hea meel võtta aasta kokku kandva mõttega, et loomasõprade kogukond pole kunagi olnud tugevam kui praegu. Näen seda nii arvuliselt kui ka sisu poolest, kohe selgitan täpsemalt, mida mõtlen.
Arvuliselt esitasime selle aasta jaanuaris Riigikogule petitsiooni, millele pani digiallkirja 21 421 Eesti inimest. See on rekordarv digiallkirju, suurima toetusega loomakaitse petitsioon Eestis. Tänu sellele petitsioonile lükkus käima seadusandlik protsess, kus tänaseks on regionaal- ja põllumajandusministeerium koostamas eelnõu teksti, mis teeb ettepaneku keelustada kanade puurispidamine Eestis. Palju tööd on veel ees, et eelnõu päriselt ka seaduseks saaks ja läbiks kõik vahepealsed etapid, aga see on suur saavutus, et tänu meie ühisele tööle on asi jõudmas varsti eelnõuni.
Sisulise poole pealt näen läbi igapäevaste kokkupuudete meie loomasõprade kogukonna liikmetega et motivatsioon ja huvi head teha on kõrgem kui kunagi varem. Kui korraldame poliitikute jaoks üritusi või teadlikkuse kasvatamiseks kampaaniaid ja palun nende jaoks abi, on iga kord leidnud palju häid inimesi, kes abikäe ulatavad, et loomade eest seista.
Selle aasta kaks mulle endale enim naha vahele pugenud sündmust on kevadine rongkäik “Marss kanad puurist vabaks” ning sügisene kanade päästeaktsioon. Huvitaval kombel keerlevad mõlemad arvu 300 ümber. Kui rongkäigul osales üle 300 loomasõbra, kes levitasid head sõnumit loomade kaitseks, siis kanade päästeaktsiooniga päästsime julmast hukkamisest 300 puurikanalas terve elu piinelnud lindu. Selle üle on suur rõõm.
Mida suurem ja tugevam om loomasõprade kogukond, seda kiiremini lahendame tööstusfarmide loomade heaolu probleeme. Selle nimel tegutsemiseks on motivatsioon väga kõrge.
Jagan Sinuga meeleolukat videot selle aasta olulisematest saavutustest loomade heaks. Loodan, et tead, kui oluline Sinu toetus loomade aitamiseks on. Uuel aastal uue hooga edasi 🙂
Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad äsja alanud annetuskampaania kutsub kõiki loomasõpru hakkama püsiannetajaks, sest detsembri lõpuni kahekordistab suurannetaja kõik püsiannetused. Nähtamatud Loomad kogub annetusi kanade puurispidamise keelustamise kampaania olulisimaks faasiks, sest teema on jõudmas varsti poliitikute lauale otsustamiseks.
“Kogu meie tegevuste keskmes on praegu unistus kanade puurispidamise keelustamisest Eestis. Oleme hetkel sellele lähemal kui kunagi varem. Ees on veel vaid kõige intensiivsem periood, et saavutada seadusemuudatus. Meie ülesandeks on nüüd võitluses suurtootjatega kindlalt hoolitseda selle eest, et loomad võidaks ja Riigikogu kanade puurispidamise keelustaks,” kommenteerib Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. “Oluline roll on siinjuures meie püsiannetajate kogukonnal, kelle panus on hindamatu väärtusega ja tänu kellele me saame loomade eest võidelda,” avaldab Mering tänutunnet.
Kõigi detsembris Nähtamatute Loomade püsiannetajaks liitunute esimesed maksed duubeldab suurtoetaja. Näiteks hakates nüüd 15-eurose panusega püsiannetajaks, laekub loomade heaks 30 eurot.
Annetused kahekordistav suurannetaja soovib jääda anonüümseks, et tagada oma privaatsus. Heategevuse juures peab ta oluliseks näha, et tema panust kasutatakse eesmärgipäraselt ja et sellest on võimalikult palju kasu. “Just seda ma Nähtamatute Loomade juures hindangi. Nad on aastatega päriselt saavutanud mitmeid võite loomade heaks, olles sealjuures täiesti läbipaistvad selle osas, kuidas annetusi kasutatakse,” lisab suurannetaja.
Nähtamatute Loomade annetuskampaania koos annetuste kahekordistamisega kestab vaid detsembri lõpuni.
Nähtamatud Loomad on Eesti loomakaitseorganisatsioon, mis tegutseb loomade heaolu eest tööstuslikus loomakasvatuses. Kõige enam on Nähtamatute Loomade tegevus puudutanud kanade heaolu ning karusloomafarmide keelustamist. Organisatsioon on pälvinud president Kersti Kaljulaidilt Aasta Vabaühenduse tiitli.
Keegi meist ei kujutaks ette ega ilmselt sooviks uskuda, et Eestis peetakse üle poole miljoni kana tingimustes, mis on nii õõvastavad, et neid ei suuda paljud inimesed isegi vaadata. Paraku on aga nende tundevõimeliste lindude ca A4 suurusel pinnal kitsas traatpuuris pidamine lubatud praktika, mis põhjustab palju piina ja kannatusi.
Seepärast on oluline võidelda selle nimel, et kanade puurispidamine Eestis keelustataks ning toimuks üleminek vabapidamissüsteemidele.
Oleme koos Eesti tugeva loomasõprade kogukonnaga teel kanade puuridest pääsemiseni juba märkimisväärse edu saavutanud. Selleks, et aga päriselt jõustuks seadus, mis keelustab puurispidamise, on mitu olulist etappi vaja läbida. Kirjutame siin selle teekonna täpsemalt lahti, et kõik loomasõbrad saaksid kursis olla, kuidas selle seaduse abil ca 600 000 lindu piinadest täpsemalt päästa saab ja millised sammud poliitilises protsessis peame läbima.
Tegutseme Nähtamatutes Loomades kanade puurispidamise keelustamise nimel mitmel rindel. Oleme juba 2017. aastast, mil meie organisatsioon loodi, veennud Eesti jaekette loobuma puurikanade munade müügist. Tänaseks on üle 50% jaekettidest lähiajal üle minemas vaid vabapidamisüssteemide munadele. Ühelt poolt suhtleme otse poliitikute ja ametnikega. Teisalt kasvatame teadlikkust probleemist ning töötame selle nimel, et poliitikud mõistaksid kui suur on avalik huvi loomade heaolu vastu. Kasutame kõiki seniste edukate kampaaniate kogutud teadmisi, et nüüd ületada see Eesti loomakaitse suurim väljakutse, mis mõjutab suurimat hulka loomi.
Septembris 2023 paljastasime “Pealtnägija” vahendusel meie pikalt ette valmistatud salajase projekti. Saatsime ühe Nähtamatute Loomade tiimiliikme salaagendina tööle Eesti kolme suurimasse puurikanalasse. Tema poolt salakaameratega jäädvustatud puurikanala argipäev sisaldas nii julmi kaadreid, et kõike ei saanud tele-eetris isegi avaldada.
Jaanuaris 2024 esitasime Riigikogule rahvaalgatuse petitsiooni, millele pani toetuseks digiallkirja rekordilised 21 421 loomasõpra. See lükkas käima olulise protsessi, mille jätkumise kallal nüüd enim vaeva näeme. Riigikogu saatis algatuse maaelukomisjoni lauale vastutavaks komisjoniks. Seega osalesime 2024. aastal mitmetel maaelukomisjoni istungitel, et seda olulist muutust poliitikutele tutvustada. Lisaks sellele kohtusime Riigikogu liikmetega nii fraktsiooniti kui individuaalselt, et kasvatada liitlaste hulka loomade heaolu küsimustele. Avalikkuse suur tugi puurispidamise keelustamisele tegi meie jutu ka poliitikute silmis olulisemaks.
21 421 digiallkirja üleandmine Riigikogu esimees Lauri Hussarile. Foto: Erki Pärnaku
Riigikogu maaelukomisjon otsustas kanade puurispidamise küsimuse saata edasi tegelemiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, kuna loomakasvatussektorina kuulub see teema selle ministeeriumi vastutusalasse. Seega käisime ka minister Piret Hartmani kokkukutsutud aruteludel puuride keeldu kaitsmas. Lisaks suhtlesime eraldi ministeeriumi ametnikega, kes teema eest vastutavad.
Oktoobris 2024 paljastasime “Pealtnägijas” taaskord värsked kaadrid, mis salaja ühes Eesti suures puurikanalas filmitud. Julmus ja õudus, mida linnud igapäevaselt kannatama peavad, liigutas kümneid tuhandeid inimesi. Laialdane meediakajastuste laine ei jäänud ka poliitikutel märkamata. Jää jätkas vaikselt liikumist.
“Pealtnägija” saateks puurikanalate jõhkrate kaadrite läbivaatamine koos Mihkel Kärmasega
Pärast “Pealtnägija” saadet lubas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, et 2025. aasta alguseks kirjutavad nad eelnõu teksti, mis sätestab muudatuse kanade puurispidamine keelustada. Ministeerium pidas lubadusest kinni ning 13. jaanuaril esitati puuride keelu eelnõu, millega nüüd suurem töö algab.
Järgmised sammud keelustamise poole
Eelnõu peab läbima ministeeriumidevahelise kooskõlastusringi. See tähendab, et kõik selle kooskõlastusringi jaoks valitud ministeeriumid peavad rohelise tule andma, et kanade puurispidamise keelustamisega saaks edasi minna.
Enne, kui eelnõu pärast ministeeriumidevahelist kooskõlastusringi Riigikogu töölauale tagasi jõuab, peab valitsus selle heaks kiitma.
Ehk siis enne, kui üldse Riigikogu hääletusteni jõuame, tuleb veel mitu väga olulise kaaluga sammu läbida, kus igas protsessi faasis võib midagi ebaõnnestuda, kui tööstus poliitikute mõjutamiseks sekkub ja eelnõu edasiliikumist takistab.
Riigikokku jõudes on eduks vaja eelnõul läbida kokku kolm lugemist.
Esimesel lugemisel arutatakse seaduseelnõu üldpõhimõtteid. Otsustatakse, kas seaduseelnõu menetlemist Riigikogus jätkata või mitte.
Teisel lugemisel arutatakse seaduseelnõu sätteid ja hääletatakse muudatusettepanekuid. Teist lugemist saab katkestada ja esitada eelnõu kohta täiendavaid muudatusettepanekuid. Kui lugemist ei katkestata, loetakse teine lugemine lõpetatuks ja seaduseelnõu saadetakse kolmandale lugemisele.
Kolmandal lugemisel otsustatakse seaduse vastuvõtmine.
Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering ja kampaaniajuht Merit Valge on Riigikogus tihedad külalised, et loomade heaolu eest seista
Seaduse vastuvõtmiseks on vaja poolthääleenamust ehk siis kanade puurispidamise keelustamise poolt peab hääletama rohkem Riigikogu liikmeid kui keelustamise vastu.
Kui aga eelnõu läbib edukalt kõik kolm lugemist, jääb viimase sammuna ainult oodata, et president selle välja kuulutaks. Siis on asi ametlik.
Karusloomafarmide keelustamise puhul tehti Riigikogus karusloomafarme toetavate poliitikute poolt esimesel lugemisel ettepanek eelnõu tagasi lükata – õnneks see ei läinud läbi. Seda võime suure tõenäosusega näha ka kanade puurispidamise keelustamise puhul, et vastasjõudude mõjul tehakse ettepanek keelustamise eelnõu tagasi lükata. Teeme tööd selle nimel, et Riigikogu liikmed teaksid, kui suur on loomasõprade hulk Eestis, kes ootavad neilt loomade heaolu ja tarbijate eelistustega arvestavat otsust.
Toetusüritus kanade puurispidamise keelustamisele jaanuaris petitsiooniallkirjade esitamise ajal. Nähtamatute Loomade tiim tegi Riigikogu ees koreograafia, milles osalejad hoidsid käes kanafotosid, mis kõik lõpuks näitasid vabalt elavaid kanu
Teame, et tööstuse lobitöö tegutseb selle nimel, et kanad puuridest ei pääseks. Küll võitlevad nad veelgi pikema üleminekuaja eest ning küll üldse selle eest, et kanad jääksidki Eestis puuridesse ja vabapidamisele üleminekut ei tuleks. Nad hoiavad oma tööd vaka all, sest avalikkuse toetust lindude puuride jätkumisele on väga raske leida. See aga ei tähenda, et nad poliitikuid enda kaasust toetama ei pruugiks veenda. Nagu öeldud, kõik on hetkel veel lahtine ja kaalul on palju.
Õnneks on loomadest hoolivate inimeste kogukond tugev ja Nähtamatute Loomade töö just sellest hoogu ja jõudu juurde saabki. Eesti inimesed hoolivad loomadest. Näeme selgelt, et kaasaegsete hoolivate väärtuste juurde kuulub hoolimine ka nendest loomadest, kes tööstusfarmide varjatud piinarikastes elutingimustes meie abi väga vajavad.
Üle 300 inimese osales kevadel 2024 Nähtamatute Loomade rongkäigul “Marss kanad puurist vabaks”, et toetada kanade puurispidamise keelustamist
Tee puuride kasutamise lõppemiseni ei ole kindlasti lihtne. Munatööstuse kanade puhul oleme me aga juba suure töö teinud ning nüüd on panused kruvitud erakordselt kõrgeks.
Nüüd sõltub kanade puurispidamise keelustamise eelnõu edu sellest, kui head tööd me teeme, et avalikkuse hääl jõuaks poliitikuteni, kes otsuse langetavad. Oleme tänu loomasõprade kogukonnale, organisatsiooni tugevale kogemusele ja tõhusale kommunikatsioonile seni üheskoos häid tulemusi saavutanud, seega selleks, et kanade puurispidamine Eestis lõplikult keelustataks, peame kõik mängu panema. Peame ellu viima seni paikapandud kampaaniaplaanid ning vajadusel olema kiirelt paindlikud, kui meieni jõuab infot poliitilisest protsessist, mis vajab meie kiiret sekkumist. Karusloomafarmide keelustamise ajast teame hästi, et oli mitu hetke, kus tänu kiirele tegutsemisele saime ära hoida halvimat. Sinu panus selles loeb meeletult palju, sest Sa saad reformida Eesti loomakasvatust kõrgema heaolu suunas. Sellega aitad Sa sadu tuhandeid loomi. Loomade aitamine, kel ainult meie panusele võimalik loota, on tegevus, mida Sa ilmselt kunagi elus ei kahetse.
Tänavu detsembris avaneb erakordne võimalus teha loomade heaks midagi erilist. Suurannetaja kahekordistab püsiannetuse esimese makse, mis Nähtamatutele Loomadele enne selle aasta lõppu vormistatakse. See tähendab, et kui hakkad nüüd näiteks 15-eurose panusega Nähtamatute Loomade püsiannetajaks, siis laekub loomadele Sinu valitud püsiannetuse summa detsembris kahekordselt ja on seega loomade aitamiseks topeltmõjuga!
Tänavuse annetuskampaania keskmes on unistus sellest, et iga lind Eestis saaks sirutada oma tiibu. Hetkel elab Eestis 80% munakanadest kitsastes traatpuurides, kus igale linnule on ette nähtud vaid ca A4 paberi jagu ruumi. Selleks, et need pool miljonit munakana saaksid elada elamisväärset elu, on eesmärgiks lõpetada kanade puurispidamine Eestis ning see suur eesmärk on praegu lähemal kui kunagi varem!
Tänu inimestele nagu Sina, on Eesti loomasõprade kogukond suutnud kanade puurispidamise teema viia poliitikute lauale. See pole olnud lihtne tee, aga üheskoos oleme tõestanud, et hoolivus ja ühine tahe võivad muuta maailma. Sinul on võtmeroll selles, et see suur muutus saaks teoks – kui nüüd endast parima anname ja ühise pingutusega ülitugeva kampaania läbi viime, on väga suur tõenäosus, et 2025 saame Eestis kanade puurispidamise keelustatud.
Liikumine farmiloomade kaitseks Eestis on viimastel aastatel saanud tugevamaks kui iial varem, et võidelda selle õuduse lõpetamise eest. Nii suure muudatuse nagu kanade puurispidamise keelustamise tõhusaks elluviimiseks peab tegutsema mitmel rindel, et muutust eest vedada. Nähtamatute Loomade tegevused ulatuvad avaliku sektori kaasamisest ja teadlikkuse tõstmisest kuni kampaaniateni, mis mõjutavad tarbijate ja ettevõtete otsuseid.
Püsiannetused on loomade jaoks kõige otsustavama tähtsusega, sest annavad võimaluse planeerida mõjusaid kampaaniaid ette ning vajadusel kiiresti reageerida tööstuse otamatutele rünnakutele. Uuel aastal tuleb kanade puurispidamise keelustamiseks teha suuri samme. Tänu püsiannetustele saame hoida kanade kannatusi avalikus pildis, teha koostööd ekspertidega, korraldada üritusi ja meeleavaldusi poliitikutele ning hoida teemat avalikus pildis. Kõik see on hädavajalik, et jõuda olukorrani, kus kanad ei pea enam puurides piinlema.
Need on suured sammud, kuid neid ei astuta kunagi üksi. Sina oled see, kes aitab need sammud reaalsuseks muuta. Püsiannetajaks hakkamine ei ole väike heategu – see on üks imeline tegu, et väljendada oma hoolivust ja kaitsta nõrgemaid.
Iga loom ja lind, kes tööstusfarmide kõledate puuritrellide ja betoonist põrandate külmusse on sunnitud, väärib meie tähelepanu ja tegutsemist. Nüüd oleme suure muutuse lävepakul, et aidata sadu tuhandeid kannatavaid linde puuridest välja. See on suur eesmärk, kuid teame, et koos Sinuga on see võimalik.
Sinu annetus ei ole lihtsalt rahaline panus.See on märk sellest, et soovid näha maailma, kus loomadel on parem elu ja kus Sinu teod muudavad tõeliselt midagi paremaks.
Hakates püsiannetajaks kuni 31. detsembrini 2024 kahekordistab lahke suurannetaja Su annetuse. See on Sinu imeline pühadeaja võimalus elada parima iseendana ja toetada neid, kes meie abi kaugetes ja varjatud kõledates tööstusfarmides piineldes tohutult vajavad.
“Kaasasime 12 erinevat laiemale avalikkusele tuntud inimest. Näitasime neile Eesti puurikanalas filmitud kaadreid ja osalejad jagasid oma emotsioone, reaktsioone ja väljaütlemisi nähtu põhjal,” kirjeldab projekti Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering.
Laulja ja saatejuhi Kethi Uibomägi jaoks näis see uskumatu. “Ma isegi ei kujutanud ette ausalt öeldes, et üldse niimoodi meile massiliselt mune toodetakse ja et see on filmitud Eestis,” ütleb ta.
Kethi Uibomägi
“Tänane algatus kaasas 12 armastatud Eesti inimest, aga hea meel, et huvi osaleda oli palju suurem ja uuel aastal tulevad juba uued projektid. Elav tõestus sellest, et Eesti inimestele läheb see korda. Osalejad rõhutasid samuti, et kanade puurispidamine on nii varjatud ja seepärast on oluline, et tarbijad oleksid kursis, mis puurikanalates toimub, et rahakotiga vabapidamise poolt hääletada” räägib Mering. “Nende kaadrite vaatamine ei olnud kindlasti mitte lihtne kogemus, aga need ausad emotsioonid räägivad enda eest. Kanade puurispidamine on julm loomade piinamine ja tuleb lõpetada,” lisab ta.
Valminud on kokku kolm erinevat videoklippi, kus kanade puurispidamise keelustamise poolt räägivad ausalt kaasa:
Tänu Nähtamatute Loomade tööle ja suurele avalikkuse toetusele on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium lubanud kanade puurispidamise probleemiga tegeleda. Uue aasta alguseks peaks väidetavalt tulema eelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks. Kui eelnõu on valmis, peab see läbima ministeeriumidevahelise kooskõlastusringi, et jõuda Riigikokku, kus selle üle hääletamata hakatakse.
Tänaseks on loetud nädalatega üle 12 000 Eesti inimese andnud oma allkirja kanade puurispidamise keelustamist toetavale uuele petitsoonile.
Oma toetust kanade puurispidamise keelustamiseks saab näidata siin
Kristina Mering, MTÜ Nähtamatud Loomad asutaja ja tegevjuht
Nähtamatud Loomad on tegutsenud alates 2017. aastast ja seitsme tegutsemisaastaga on meie organisatsioon kasvanud üha tugevamaks, et loomi kannatustest päästa. Kui organisatsiooni seitse ja pool aastat tagasi asutasin, seadsin esimesest päevast peale oma eesmärgiks üles ehitada majanduslikult jätkusuutliku majandusmudeliga heategevusühing, sest muul moel loomi piisavalt tõhusalt aidata pole võimalik. Kuidas selle eesmärgi täitmine täpselt välja on näinud, on omaette mitmepäevase koolituse teema, aga lugeja ajast lugu pidades kirjutan siin postituses välja organisatsiooni sissetulekute läbilõike.
Eestis peetakse aastas tööstusfarmides ca 20 miljonit looma-lindu, mis tähendab, et nende tõhusaks aitamiseks peab meie organisatsioon olema tugev ja ka majanduslikult võimekas – suutma koguda ressursid, et teha tõhusaid kampaaniaid. Suured korporatsioonid, kes tööstusfarmides loomi kehvades tingimustes peavad, on mitme(kümne)miljoniliste eelarvetega – nad kulutavad turundusele rohkem kui meie organisatsiooni kogueelarve on. Aga me peame sellest sõltumata andma endast parima, et siis vähemate ressurssidega võimalikult kulutõhusad olla.
Soov teha head on muidugi kõige alus, aga selleks, et päriselt sekkuda suurtööstuste toimimisse, kes praegu loomi kohutavates tingimustes peavad, peab meil olema rahalisi vahendeid kampaaniate üles ehitamiseks ja turundustegevuste elluviimiseks.
Nähtamatute Loomade sissetulekud jaotuvad kolme kategooriasse:
annetused
projektirahastus
heategevusmeenete müük
Sõltuvalt aastast muutuvad nende omavahelised osakaalud, vahel on annetusi rohkem, vahel projektitoetusi rohkem.
Teen ülevaate, mida iga sissetulekuallikas täpsemalt endast kujutab.
Annetused
Annetused jagunevad ühekordseteks- ja püsiannetusteks. Mul on erakordselt hea meel, et Eestis on lojaalne loomasõprade kogukond, kes toetab loomade aitamist juba aastaid püsiannetusega. See tähendab, et meil on võimalik teatud tegevuseks juba planeerida ette, mis summaga saame arvestada ja kui palju peame veel juurde leidma. On hea meel saada tagasisidet, et meie pikaaegsed püsiannetajad hindavad kõrgelt just seda, et nad teavad, et oleme läbipaistvad annetuste kasutamise osas ning teiseks toome kindlasti tõhusalt tulemusi loomade aitamiseks.
Äge ja lootusttekitav on ka tendents, mida näeme, et suur hulk inimesi, kes meile ühekordselt annetavad, lõpetavad lõpuks ka püsiannetajatena. Kuna meile on läbipaistvus ja suhtlus jälgijatega väga oluline, on meie annetajate kogukonna meilivahetus tihe – seega saavad annetajad teada, kuidas nende annetusi kasutati ja kuidas sellega loomi aidati. Hea meel, et on tekkinud piisav usaldus Nähtamatute Loomade töö vastu, mis väljendub pikaaegses püsiannetusega toetamises.
Tänu annetajatele saime päästa puurikanalast 300 kana, kes muidu oleks tapamajja viidud. Nüüd elavad nad uutes kodudes head elu.
Eriti liigutava faktina saab välja tuua, et kõik Nähtamatute Loomade töötajad on samuti organisatsiooni püsiannetajad. Kuna tiimil on parim sissevaade organisatsiooni toimimisse, on see mu jaoks hea märk usaldusest. Seetõttu olen ka ise olnud juba 2017. aastast peale püsiannetaja ning oma iga-aastast panust aasta-aastalt suurendanud.
Projektitaotlused
Projektitaotluste osakaal Nähtamatute Loomade sissetulekutest sõltub sellest, kui palju meie valdkonna fondide taotlusvoore sel aastal avatud on ja kas meie esitatud rahataotlused saavad positiivsed vastused. Vahel kirjutad mitu nädalat ühte megasuurt projekti ja taotlus lükatakse tagasi, sest tihe konkurents ja muud teemad prioriteetsemad kui loomade heaolu.
Üks suurt meediatähelepanu pälvinud üritus kanade puurispidamise keelu toetuseks: rongkäik “Marss kanad puurist vabaks” mais 2024 Tallinna vanalinnas
Enamasti kirjutame projekte rahvusvahelistele fondidele, sest Eestis ei ole kuigi palju kodanikeühiskonna rahastusvõimalusi, kust loomade heaolu jaoks toetust saaks taotleda. Valdkonniti jagunevad meie taotletud projektid loomade heaolu, keskkonnakaitse ning vabaühenduste temaatika alla. Palgafondi katame peamiselt projektitaotlustest, tänu millele saame ellu viia professionaalseid kampaaniaid ja eestkostetööd farmiloomade kannatuste leevendamiseks.
Heategevusmeenete müük
Nähtamatute Loomade heategevusmeenete müügist teenime väga väikse osa kogutulust, küll aga on see hea viis meie organisatsiooni turundada kui loomasõbrad meie logo või sõnumiga pusade, särkide või riidest kottidega ringi liiguvad. Hiljuti muutsime ka kogu e-poe kontseptsiooni, läksime üle väga kõrge kvaliteediga toorikutele, mis tähendab, et toote hind on küll kõrgem, aga ostja saab väga väga hea asja, mis kestab kaua. Lisaks on hea teada, et selle kapis oleva riietuseseme ostu kogu tulu läks loomade aitamiseks.
Igal aastal esitame riigile majandusaasta aruande ning aruande tulumaksusoodustusega ühinguna annetuste kasutamise kohta. Lisaks Maksuametile saadetud aruandele riputame majandusaasta aruande dokumendi igal aastal ka meie kodulehele, kus see kõigile kättesaadav. Kõik meie senised majandusaasta aruanded leiad siit lehelt. Kui Sul on rohkem küsimusi, kirjuta kristina.mering@nahtamatudloomad.ee ja saame täpsemalt rääkida.
Petitsiooni allkirjastamine loeb! See on kõige olulisem infokild, mis sellest blogipostitusest kaasa võtta 🙂
Nähtamatud Loomad tegutseb koos loomasõprade kogukonnaga selle nimel, et kanade puurispidamine Eestis keelustataks. Tänu meie kogukonna senistele edusammudele oleme algatusega üheskoos jõudnud nii kaugele, et regionaal- ja põllumajandusministeerium on lubanud teemaga tegeleda. See aga ei tähenda veel kanade pääsemist piinarikkast puurielust – vaja on olulist tõuget ja märki, mis ütleb poliitikutele otsesõnu – Eesti elanikud ootavad kanade puurispidamise keelustamist.
Uus petitsioon “Aitab puuridest” näitab, kui suur on Eesti elanike toetus kanade puurispidamise keelustamisele. Kasutame toetusallkirjade suurt arvu argumendina poliitikutega suheldes.
Miks on vaja otsustajatele Riigikogus näidata, et Eesti elanikud toetavad keelustamist?
Selleks, et poliitikuna edukas olla, tuleb kuulata, mis teemasid Eesti elanikud väärtustavad ja mis neile korda läheb. Nüüd on meie roll viia kanade puurispidamise probleem otsustajateni, et see lahendataks läbi seadusemuudatuse. Kui poliitikud kuulevad loomade heaolu tugevat häält, on ka suurem motivatsioon probleemiga tegeleda.
Loomade heaolu küsimused ei pälvi kunagi iseenesest tähelepanu poliitikute laual, sest loomad ei saa enda eest ise rääkida ega võidelda oma heaolu paranemise eest. Seega on Nähtamatute Loomade ülesanne näidata, et loomade kannatustest hoolijaid on palju. Ja need on inimesed, kes järgmistel valimistel oma otsust langetades võivad silmas pidada poliitiku seisukohti ka loomade kaitseks.
Oleme läbi aastate poliitikutega sidet loonud, et loomade heaolu tähtsust ka poliitilises sfääris kasvatada. Näeme selgelt, et suur avalik tugi, mida ehitame, loeb selleks väga palju. See aitab tõstatada loomade kannatused päevakavva, mis muidu sinna kunagi ei jõuaks.
Sinu allkiri petitsioonil on juba senise kogemuse põhjal väga veenev argument. Ilma selleta oleks meie kaasust tunduvalt raskem päriselt lahendada, sest silda poliitikuteni oleks palju raskem luua.
Seega on väga mõistlik võtta see minut, et oma toetus kirja panna. Eriti oluline mõju suurendamine on ka petitsiooni jagamine pere ja sõpradega, et veelgi enam sõnumile kaalu juurde anda – kanade piinamine peab lõppema ja puurispidamine tuleb keelustada.
Millised on järgmised sammud kanade puurispidamise keelustamisel ja kuhu praeguseks sel teekonnal jõudnud oleme?
Et illustreerida, kui olulised on Nähtamatute Loomade petitsioonid olnud loomade aitamiseks, ei pea üldse kaugele ajalukku vaatama. Ka kampaania praegune vahevõit on sündinud tänu sellele, et rahvaalgatus.ee veebikeskkonnas tuli kokku lausa 21 421 digiallkirja loomasõpradelt kanade puurispidamise keelustamise toetuseks, mille esitasime Riigikogu esimehele jaanuaris 2024.
Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering ja Riigikogu esimees Lauri Hussar, kes võttis vastu petitsiooni 21 421 digiallkirjaga
See on suurima digiallkirjadega petitsioon loomade kaitseks Eestis. Suutsime nii palju allkirju koguda tänu 2023. septembris avaldatud kaadritele Eesti puurikanalast. Nähtamatute Loomade tiimiliige töötas kolmes Eesti suurimas puurikanalas salaagendina ja jäädvustas seal nähtu. See materjal oli nii šokeeriv, et suur hulk Eesti inimesi väljendasid oma toetust kanade puurispidamise keelustamise toetuseks.
See pani palli tugevalt veerema, tänu millele saatis Riigikogu maaelukomisjon meie algatuse regionaal- ja põllumajandusministeeriumi lauale, kes lubas teemaga tegeleda.
Suhtlesime samal ajal aktiivselt poliitikute ja ministeeriumi esindajatega, et teema üleval püsiks ja loomade heaolu üha enam toetajaid ka võimupositsioonidelt leiaks.
Ning nüüd septembris 2024 tulime “Pealtnägijas” välja uue paljastusega salaja filmitud kaadritest Eesti puurikanalast.
Me teame, et teadlikkuse kasvatamiseks tuleb palju vaeva näha. Tänu tugevale kogukonnale oleme praeguseks väga heas seisus, aga mitte midagi ei ole kindel ega otsustatud. Igal hetkel võivad poliitilised prioriteedid muutuda ja seepärast peamegi tugevalt teemat pildis hoidma, et kanade puurispidamise keelustamine agendast maha ei kukuks.
Väga õpetlikuks näiteks üle-Euroopalisest loomade heaolu agatuseks, mis kukkus sedasi agendast maha, on “Punkt puuriajastule”. Euroopa Komisjon andis üldsõnalise lubaduse teemaga tegeleda, loomakaitsjad tähistasid ning mõne aja pärast selgus, et komisjon plaanib teemaga tegelemise edasi lükata ja senimaale pole selge, kas komisjon üldse plaanib probleemi lahendada või see kampaania ebaõnnestuski, sest pall kukkus maha pärast seda, kui “anti lubadus” ja jäi mulje, et kõik korras.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium eesotsas minister Piret Hartmaniga on lubanud teemaga tegeleda. See tähendab, et ministeerium peab koostama eelnõu teksti kanade puurispidamise keelustamiseks.
Kui eelnõu saab valmis, peab see läbima ministeeriumidevahelise kooskõlastusringi. Kui see läheb hästi, jõuab eelnõu Riigikokku, kus selle üle suures saalis hääletamata hakatakse.
Kokku toimub kokku kolm lugemist kui eelnõu esimese lugemise edukalt läbib ja ei tehta ettepanekut see tagasi lükata. Riigikogu lugemiste edukal läbimisel oleme kõige raskema osa loomade heaks läbinud. Seega jääb vaid oodata, et president Karis selle seadusena välja kuulutab.
Miks oli tarvis luua uus petitsioon?
21 421 digiallkirja, mis meie kogukond kokku tõi ja mille Riigikogule esitasime, on väga kõva sõna. Aga poliitikas aegub kõik kiiresti. Selleks, et saaksime poliitikutele kanade puurispidamise keelustamise kaasust edukalt tutvustada, on parim tööriist praegu aktuaalne, mitte aasta vanune info. Uus petitsioon näitab, et toetus keelustamisele on tugev ja annab inimestele võimaluse nüüd kui panused on eriti kõrged, anda oma oluline panus ja hääl kanade kaitseks.
Seega – ei ole oluline, kas oled kogenud petitsioonide allkirjastaja või on see Su esimene kord millegi olulise toetuseks allkiri lisada, palun tee seda kindlasti. Oleme tänu hoolivate loomasõprade kogukonna tegususele jõudnud kanade aitamiseks nii kaugele. Nüüd on oluline, et pall maha ei kukuks ja viiksime teema lõpuni välja, et Eesti keelustaks kanade puurispidamise.
