Vanasti olid loomad majapidamises tavaline nähtus. Väga paljud inimesed said toorainet, nagu piima, liha ja mune, toidu valmistamiseks kodulaudast. Tänapäeval on enamus tootmisest suundunud suurtesse farmidesse, kus tootmise maksimeerimise tõttu ei pöörata tähelepanu loomade heaolule. Kuna nüüd on inimestele suur osa tööstuste telgitagustest internetis kättesaadav, teame me kahjuks või õnneks palju loomade praegusest heaolust. Kahjuks just sellepärast, et seda kõike on jube näha, ning õnneks, sest me saame teadlikena loomade heaolu aktiivselt parandada.
Mis on foie gras?
Foie gras’ on üks nendest roogadest, mille tõttu peavad tänapäeval loomad inimese maitsenaudingute pärast kannatama. Tegu on pardi või hane haigestunud maksaga, mis on enda tavasuurusest kümnekordistunud. Maks ise on sildistatud delikatessroaks, kuid maksa andnud linnud on surnud 4-nädalase julma sundtoitmise teel. Kuna foie gras’ saamiseks väärkoheldakse linde, nõrgeneb ka nende immuunsüsteem ja nad võivad kergemalt haigestuda näiteks linnugrippi.
Foie gras‘ farm
Miks peaksid ettevõtted pöörama tähelepanu loomade heaolule?
Tänu infovabadusele teame me loomade saatusest palju ning loomadest hoolimine on muutunud populaarseks. Ülemaailmselt on võtnud suured ettevõtted, nagu McDonald’s ja Subway, endale eesmärgiks puurivaba tuleviku. Nad on lubanud 2025. aastaks lõpetada koostöö tootjatega, kes peavad munakanu puurides. Seega täidetakse tarbijate soov tuua toidulauale ainult heades tingimustes elanud loomade tooteid.
Eelmisel sügisel läbiviidud Kantar Emori avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei toeta 72% Eesti elanikest munakanade pidamist kitsas traatpuuris ning 67% foie gras’ müüki siinsetes restoranides ja kauplustes. Lisaks sellele on üle 12000 eestlase allkirjastanud foie gras’ müügivastase petitsiooni. Tarbija suhtumine loomavastasesse vägivalda on üsna selge.
Isegi prantslaste suhtumine foie gras’sse on vastandlik.
Maailma kõige suurem foie gras’ tootmine toimub Prantsusmaal, kuid sel aastal on prantsuse meedia andnud teada foie gras’ puudusest, kuna selle müük on vähenenud kuni 40%. Puudujääk tuleneb vähesest tootmisest, kuna märtsis suri Prantsusmaal palju parte linnugrippi, mis on hävitanud linde intensiivselt juba mitmeid aastaid. Kuna linnugripp on nakkav ka inimesele, on foie gras’ tootmine vastutustundetu.
Mitu Prantsusmaa linna on keelustanud foie gras’ müügi, kuna selle tootmine on niivõrd julm. Grenoble linnapea on kutsunud foie gras’d mitte prantsuse uhkuseks, vaid prantsuse häbiks. Isegi prantsuse tippkokad on loobunud eetilistel põhimõtetel foie gras’ serveerimisest.
Prantsusmaa idufirma Gourmey toodab julmusvaba foie gras’d laboris. Kultuurliha tootmine annab inimestele võimaluse nautida liha süütundeta teades, et nende toidu nimel pole loomad pidanud piinlema. Samuti näitab see prantslaste vastuolu foie gras’ tootmisele, kuna isegi nemad ei toeta enda rahvusroa jõhkrust.
Otsus serveerida ainult julmusvabu tooteid näitab ettevõtete vastutustundlikkust. Loomade heaolust hoolimine näitab tarbijale ettevõtte prioriteete ning valikut tuua klientidele ainult parima kvaliteediga tooteid. Seega on julmusvabade toodete esitlemine mitte ainult loomadest, vaid ka oma klientidest hoolimine.
Ka Uku Suviste on küsinud: “Kas mõneminutiline maitseelamus toidulaua taga on väärt kellegi piinamist terve tema elu?”
Loe täpsemalt foie gras’ tootmisest ja allkirjasta petitsioon siin: https://foiegras.nahtamatudloomad.ee/.
Sigade elu kujutatakse meedias ja lasteraamatutes endiselt sama idülliliselt, kui paljud võib olla oma lapsepõlvestki mäletavad. Pilt sellest, kuidas emis pikutab põhuhunnikute vahel ja imetab pisikesi põrsakesi ning seejärel saavad pojad ema kaisus puhata või ringi hullata, on kahjuks Eesti sigade jaoks aga kõike muud kui reaalsus. Sigade tegelik elu Eesti tööstusfarmides on täis õudusi, mis võivad ka tugevaima inimese südame kildudeks purustada. Üheks kõige kurvemaks võib pidada emasigade ehk emiste elu.
Emis veedab terve imetamiseks ettenähtud aja metallvõrede vahel, kus puudub igasugune võimalus normaalseks kokkupuuteks oma järeltulijatega.
Praktikaid, mida emiste peal kasutatakse, peetakse loomade suhtes ühtedeks julmimateks. Elu kitsastes tingimustes betoonseinte vahel ei ole kellelegi kerge, ent võrreldes nuumsigadega ehk sigadega, keda kasvatatakse otse söögiks, on emiste elu kordades pikem ja veel palju piinarikkam.
Tänapäeva emise elu koosneb puurivõrede vahel puhkepausideta tiinustest, seemendamistest ja poegimistest. Suure osa oma õnnetust eksistentsist veedab emis nii kitsas puuris, et ei saa isegi ümber keerata. Poegadega kokkupuude toimub läbi metallvõre, mistõttu ei saa ei emis ega põrsad järgida oma instinkte, mis loomulikes tingimustes ema oma järeltulijatega nii tugevasti seovad.
Imeline ootus
Selleks, et emis jääks tiineks, pannakse ta väikeste võrede vahele, mida kutsutakse seemendussuluks ja kus hoitakse teda kuni kuu aega. Jah, lugesite õigesti – emis veedab kuu aega väikeste võrede vahel, kus ta ei saa liigutada ega ümber pöörata, ta peab elama iseenda väljaheidete sees. Ja seda ainult selleks, et teda oleks lihtne seemendada ehk kunstlikult viljastada. Farmerid põhjendavad seda sellega, et kui loom ringi ei liigu, on lihtne vahet teha, milline emis kus asub. Liikumisvõimaluse pakkumine tähendaks, et seakasvataja peaks emiseid kõrvalipikute järgi eristama, mida peetakse seatööstuses liiga suureks lisapingutuseks.
Emis on viljastamise perioodil kuni kuuks ajaks surutud piiravate võrede vahele vaid sel põhjusel, et sead ei vahetaks omavahel kohti ja farmeril oleks lihtne neil vahet teha ja neid seemendada.
Esimesed hetked koos
Umbes kaks nädalat enne arvatavat poegimist asetatakse emis emisepuuri põrsaste sündi ootama. Emisepuuri tingimused ei ole sugugi paremad kui seemendussulus.
Emis ootab liikumatult traatvõrede vahel oma põrsaste sündi umbes kaks nädalat.
Kui aeg kätte jõuab, sünnitab emis umbes 11 poega. Sigade emainstinkt on tugev ning emis soovib oma poegi näha, lakkuda ja tervitada. Paraku jääb ta aga kogu imetamisperioodiks kitsasse metallpuuri, nii et normaalne kokkupuude poegadega on täielikult välistatud.
Lisaks vaimsetele kannatustele tekitab ühes asendis lamamine emistele haavu ja lamatisi, pidevat valu ja meeleheidet. Ebamugavus, frustratsioon ja valu on sageli nii tugevad, et emised hakkavad enda pead vastu metallvõresid peksma ning neid närima. Samuti on tavaline, et emised proovivad meeleheitlikult ennast vastu puuri esiosa pressida, et nad ei peaks oma väljaheidete sees lamama.
Enne nädalaseks saamist lõigatakse põrsastel ära sabad ning võib toimuda ka kastreerimine. See hetk on emisele eriti raske, kuna protseduurid tehakse sealsamas emisepuuri kõrval ning põrsad karjuvad südantlõhestavalt ema abi järele, emisel on aga võimatu oma lapsi kaitsta.
Umbes nädalavanusel põrsal lõigatakse ilma igasuguse tuimestuseta ära saba.
Õudusunenägu algab uuesti
Põrsad võetakse ema puuri juurest harilikult ära 28 päeva vanuselt, mõnikord varem. Enamikest põrsastest saavad nuumsead, kelle eluiga on kuus kuud. Paar päeva pärast põrsastest võõrutamist pannakse emis tagasi kitsasse seemendussulgu, kus kogu õudusunenägu otsast peale algab.
Sead on loomult väga seltsivad loomad, kelle suhe oma järglastega normaalsetes tingimustes on kompleksne ja hoolitsev. Teadlased on avastanud üle 20 eri tähendusega häälitsuse, mida sead teineteisega suhtlemiseks kasutavad ning osadest ema häälitsustest saavad ka juba vastsündinud põrsad aru. Kas pole armas fakt, et imetavatel põrsaemadel on kombeks isegi oma lastele lausa laulda? Tööstusfarmis ei saa emis aga isegi oma poegade poole vaadata, pisemaid põrsaid soojendada ega kaitset pakkuda.
Sigadel on pikaajaline mälu ja kogu elu jooksul ei unusta emis ilmselt ühtegi pesakonda. Emise eluperiood on küll pikem kui nuumsigadel ning ulatub paari aastani, aga võime ainult ette kujutada, et ilmselt sooviksid nad surra varem.
Vanus: ~8-9 kuud Sugu: isane Suurus: väike/keskmine Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud
Tofik on rõõmus, maias ja ülemeelik kutsikas, kes vajab palju tegelemist. Tofik on ilmselt corgi ja taksi sugemetega kange sell, kes vajab tugeva iseloomuga pereliikmeid, kes oleksid valmis panustama aega tema treenimisele.
Ilmselt on Tofiku noorde ellu mahtunud nii mõnigi pelutav hetk, sest vahel on näha, kuidas ümbritsevad igapäevased asjad või esemed teda hirmutada võivad.
Tofikule meeldivad inimesed väga, kuigi mehi võib ta esialgu natuke peljata, aga enamasti möödub see kiiresti.
Kutsikale kohaselt sooviks Tofik kõike närida ning keelatud tegevustest eemale juhtimiseks naudib aju stimuleerivaid mänguasjadega (näiteks nuuskimis- või lakkumismatt või peidetud maiustega mänguasjad) tegelemist.
Teisipäeval Tallinnas Toompea lossi ees toimunud meeleavaldusel osalenud inimesed kutsusid Riigikogu üles võtma vastu loomakaitseseaduse muudatus, mis keelustaks munakanade puurispidamise Eestis aastast 2035. Meeleavalduse eestvedaja loomade heaolu organisatsiooni Nähtamatud Loomad kinnitusel ei asenda munatootjate vabatahtlikud kokkulepped seadusega tagatud üleminekut.
Nähtamatute Loomade tegevjuhi Kristina Meringu sõnul on seadusemuudatuse vastuvõtmine takerdunud, kuigi sellel on ulatuslik avalikkuse toetus ning tootjatele on ette nähtud pikk üleminekuaeg. „Inimesed tulid Toompeale poliitikutele selgelt ütlema, et nad lõpetaksid venitamise ja viiksid eelnõu parlamendisaali hääletusele. Eelkõige ootame Reformierakonnalt vastust, mis takistab seadusemuudatuse vastuvõtmist, kui munatootjatele antakse üleminekuks aega 2035. aastani. See on piisavalt pikk aeg, et investeeringuid kavandada ja puurivabale tootmisele üle minna,“ rääkis Mering.
Tänavu veebruaris allkirjastasid Eesti suuremad munatootjad hea tahte deklaratsiooni, millega lubasid minna 2035. aastaks kanade puurispidamiselt üle alternatiivsetele pidamisviisidele. Meringu sõnul tuleb sama tähtaeg kinnitada seaduses, sest vabatahtlikest kokkulepetest on võimalik taganeda. „Kui tootjad on üleminekuga nõus, siis miks mitte see ka seadustada, sest see annab kindluse nii loomade heaolust hoolivatele inimestele kui ka investeeringuid kavandavatele ettevõtetele,“ ütles Mering.
Eesti suuremate munatootjate hinnangul nõuab kanade puurispidamisest loobumine ligikaudu 50 miljoni euro ulatuses investeeringuid. Puurivabale tootmisele üleminekut saab toetada ELi ühise põllumajanduspoliitika meetmete kaudu ning lisaks määras valitsus põllumajandusele septembris 546 miljonit eurot, millest saab katta ka järk-järgulist üleminekut puurivabale munatootmisele, et vananevaid puure välja vahetada.
Meeleavaldusel sõna võtnud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras, kes toetab seadusemuudatust kanapuuride keeluks, ütles, et ka munatootjad näevad, et inimesed tahavad aina vähem süüa puurikanade mune. “Meil on kõigil parem, kui loomad on hoitud ja toodame kvaliteetset toitu,” lisas Terras, avaldades lootust, et Riigikogule esitatud seadusemuudatus peagi ka vastu võetakse. Seni on see Toompeal takerdunud Reformierakonna vastuseisu tõttu.
Kanade puurispidamise keelustamise petitsioonile on alla kirjutanud ligi 35 000 inimest, poliitikutele on saadetud umbes 10 000 toetuskirja ning rahumeelsetel meeleavaldustel on osalenud kokku üle tuhande inimese. Norstati uuringu järgi toetab kanade puurispidamise keelustamist 78 protsenti Eesti elanikest.
Eesti on Euroopa Liidus üks suurima kanade puurispidamise osakaaluga riike, siin peetakse puurides 77% munakanadest. Samal ajal on Euroopa Liidus keskmiselt puurides veel vaid 35% munakanadest ning vabapidamisel juba 65% munakanadest. Austria, Luksemburg, Saksamaa, Tšehhi ja Sloveenia on munakanade puurispidamise praeguseks seadusega keelanud.
Nähtamatud Loomad on 2017. aastal asutatud Eesti loomade heaolu organisatsioon, mille eesmärk on parandada põllumajandusloomade heaolu ning vähendada loomade kannatusi tööstuslikus loomakasvatuses. Organisatsioon tegeleb avalike kampaaniate, seadusandliku huvikaitse, ettevõtetega tehtava koostöö, teavitustöö ja loomakasvatuse olukorra uurimisega.
Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering pidas kõne 20.10.2026 meeleavaldusel, mis toimus Riigikogu maaelukomisjoni istungi ajal, et paluda Reformierakonda lõpetama eelnõu kinni hoidmine ja see edasi Riigikogu suurde saali saatma, et see läbiks kõik kolm lugemist.
Hei, hea loomasõber! Kas Sa kuuled mind?
Jaa!
Nemad seal Riigikogus peavad ka meid kuulma! On ju? Loomade heaolu on oluline.
Aitäh kõigile eelkõnelejatele, kes enda valdkonna kohta seda sõnumit loomade kaitseks täna edastasid. See on tähtis. Meid on palju, kes loomade heaolu väärtustavad.
Ja eelkõige aitäh Sulle, et sa tulid täna siia selleks, et hästi selge sõnumiga öelda: loomade huvid peavad Eestis seadustega paremini kaitstud olema ja kanade puurispidamine peab olema seadusega keelustatud.
Sina ja Sinusugused inimesed on juba näidanud, kui kaugele me selle muutuse esilekutsumisel jõuda võime ja kui kaugele me oleme jõudnud, et olukord, kus kanad praegu puurides kannatavad, päriselt saaks laheneda.
Sinusugustel inimestel on jõud ja võim mõjutada neid, kes päriselt on seal Riigikogus otsuste taga, kes otsustavad lõpuks eelnõu üle.
Ja me teame täna, et kas või juba tänasel siin üritusel on kohal mitmed need inimesed Riigikogust, kes on kuulanud seda häält loomade kaitseks ja tulnud siia ütlema, et ka nemad toetavad kanade puurispidamise keelustamist.
Need on inimesed erinevatest erakondadest, erineva poliitilise maailmavaatega. Osad neist on liberaalsed, osad neist on konservatiivsed.
Ja see loogika on just selles, et loomadest hoolimine on midagi, mis meid kõiki ühendab. Vahet ei ole, mida me arvame muudest maailma asjadest, mis tahes teemast, aga see, et kui siin praegu meie kõrval oleks üks kana või veis või kass või koer, siis igaüks meist paneks käe ette ja kaitseks teda, kui keegi talle liiga tahab teha.
See on see, mis on meil kõigil ühine. Ja see on see, miks Eestis ongi nii äge elada, tegutseda ja seista nende oluliste teemade eest, sest Eesti inimesed hoolivad loomadest.
Kas nüüd Reformierakonna poliitikud järgi võtavad?
Jah, võtavad!
Tänaseks päevaks on petitsioon kanade puurispidamise keelustamiseks kogunud peaaegu 35 000 allkirja. Kirjade arv, mis poliitikutele saadetud on, on umbes 10 000 kirja. Siin ei ole isegi pretsedenti loomade heaolu vallast, siin ei ole kampaaniat varem, mis oleks sellisel kujul toetajanumbreid toonud.
Üle tuhande inimese, kes on erinevatel meeleavaldustel loomade kaitseks kohale tulnud. Inimesed nagu Sina, kellel ei ole vaba aega üle, kellel ei ole mitte midagi muud erilist kui seda, et me ei lase ebaõiglusel jätkuda ja me astume välja, kui loomadele keegi süstemaatiliselt liiga teeb.
Ja hea uudis on see, et seda süsteemi me saame üheskoos muuta.
Kui me hiljuti päästsime Eesti ühest puurikanalast 400 väga palju kannatanud lindu, siis sellel päästeaktsioonil ma hoidsin ühte nendest lindudest süles.
Tal ei olnud peaaegu üldse enam sulgi, tal olid vigastused, marrastused, ta oli väga mandunud ja alla andnud elu suhtes, mulle tundus. See oli südantlõhestav vaatepilt.
Kogu tema senine elu oli olnud täis vaid piina ja kannatust, sellepärast et inimesed on loonud sellise süsteemi, kus kana võib kohelda viisil, kus ta ei saa oma elus isegi mitte liikuda.
Aga selleks, et see südantlõhestav olukord ei võtaks motivatsiooni alla ja ei tekitaks küünilisust või pessimismi, tuleb meeles hoida seda, et meie siin kõik koos, ja meid on veel palju-palju tuhandeid rohkem, oleme need, kes ei pööra pead ära.
Ja me aitasime teda.
Tema enam ei ela puuris. Ta elab nüüd turvaliselt uues kodus. Tal kasvavad uued suled, ta õpib nokkima, ta õpib tiibu sirutama, ta õpib elama vaba linnuna.
Kui me suutsime selle saavutada talle, ma olen kindel, et me saavutame selle kõigile kanadele, keda Eestis praegu puurides peetakse.
Me oleme nii palju näidanud, mida me suudame, ja me lähme siin lõpuni välja, sest me ei ole need, kes alla annaks. On ju?
Mitte ükski loom ega lind ei saa tulla siia Riigikogu ette ja öelda, et ma tahan vabadust, mul on väga halb seal tööstusfarmis.
Aga meie, kes me teame, et neil on halb ja kes kasutame oma agentsust, oma tegutsemisvõimet, oma tarka ja nutikat pead, tuleme ja ütleme seda.
Ja me näeme, et meil on seal Riigikogus tänaseks juba mitte ainult need poliitikud, keda me veel veenma peame.
Jaa, me peame nendega tööd tegema, aga meil on seal terve hulk liitlasi. Meil on seal terve hulk inimesi, kes, kui see eelnõu läheb hääletamisele, on juba selgelt öelnud, et jah, mina hääletan selle poolt, et Eesti oleks see riik, kus ka loomade huvid on paremini kaitstud ja kus kanade puurispidamine – palun jah, jätame selle minevikku.
Ja see on Sinu saavutatud tulemas, et need poliitikud on seal, kes toetavad kanapuuride keeldu.
Nad on kuulanud Sinu häält, nad on lugenud Sinu kirju, tajunud seda, et Sina käid siin, ütled seda sõnumit.
Ma ei tea, kui palju me veel siia tulema peame. Ma ei tea.
Aga ma tean seda, et me tuleme lõpuni välja.
Me tuleme siia nii kaua, kuni on vaja, kuni need Reformierakonna poliitikud, kes praegu seda eelnõu kinni hoiavad ja ei lase lihtsalt sellel suurde saali minna, kuni nad kuulavad meid ja kuni nad langetavad otsuse, et loomade heaolu tuleb kaitsta.
Ja veel hästi oluline välja tuua, kui kurb see ka ei ole, siis praegu me näeme nii palju murtud lubadusi.
Munatootjad on lubanud korra juba, pannud oma kodulehele üles, et jaa, me loobume puuridest, ja võtnud selle lubaduse tagasi. Nad on murdnud seda.
Praeguse valitsuse poliitikud panid teema koalitsioonileppesse, ütlesid, jaa, teeme ära.
Ja siis minister Hendrik Terras esitab eelnõu valitsusele, et teeme siis ära, ja Reformierakonna peaminister Kristen Michal ei lase eelnõu edasi.
Jälle murtud lubadus loomade aitamiseks.
Kui munatootjad murravad lubadusi ja kui poliitikud murravad lubadusi selleks ja loomi ei aita, siis peame olema meie need, kes ei hülga neid loomi, kellel on väga vaja, et me nende eest seisaks.
Meie ei hülga neid, meie ei jäta pooleli, me ei lähe ära enne kui teema on päriselt lahendatud ja puurispidamine on Eestis keelustatud.
Just tulin siia Vikerraadio otse-eetrist, kus küsiti ka, et noh, ja jälle tegelete sellega ja jälle tuleb seda teemat kajastada.
No ja kahjuks tuleb tõesti.
Tundub, et Reformierakonna poliitikutele vist meeldib, et me käime siin ja räägime ja neil tuleb tuhandeid kirju ja meeleavaldusi korraldatakse. Eks igaüks langetab enda valiku.
Aga meie valik on hästi selge.
Me astume nõrgemate kaitseks välja, sest see on Eesti, kus me tahame elada.
Ma tahan elada koos teiega niimoodi, et me kaitseme neid, kes seda kaitset vajavad.
Ja praegu on hästi selge see, et see seadusemuudatus tuleb vastu võtta, sest see on see ilus signaal sellest, et Eestis on ka nõrgemate huvid kaitstud.
Me ei murra oma lubadust, mis me andsime neile nõrgematele, kes seal puurides on ainult selle tõttu, et inimene on nad sinna pannud.
Lähme parandame selle vea ja oleme need paremad inimesed, kes ei pea loomi kitsastes traatpuurides selleks, et kerget kasumit teenida.
Teeme selle ülemineku, loobume puuridest ja hoolime loomadest.
Aitäh Sulle nii väga, et Sa oled selline inimene, kes täna siia tuli.
Lugupidamine Sulle, sest Sinu hoolimine tähendab nii palju.
Mul on rõõm olla siin koos Sinuga.
Hurraa! Puurid minevikku!
Meeleavaldusel kanapuuride keelu toetuseks osales mitusada inimest
Loomade heaolu organisatsioon Nähtamatud Loomad korraldas laupäeval, 17. oktoobril Reformierakonna volikogu ajal meeleavalduse, et juhtida tähelepanu kanade puurispidamise keelustamise eelnõu venivale menetlusele Riigikogus. Loomade heaolu organisatsioon kutsus Reformierakonda üles võimaldama eelnõu menetlemise jätkamist Riigikogu suures saalis.
Riigikogu menetluses on loomakaitseseaduse muudatus, millega keelustataks munakanade puurispidamine Eestis alates 2035. aastast. Eelnõu näeb ette pika üleminekuaja, et munatootjad saaksid oma investeeringuid kavandada ja puurivabadele pidamisviisidele üle minna.
Otseülekanne meeleavalduselt, kus küsime Reformierakonna poliitikutelt kanapuuride keelu kohta – https://www.facebook.com/nahtamatudloomad/videos/1096416246640595/
Nähtamatud Loomad tegevjuhi Kristina Meringu sõnul on kahetsusväärne, et laialdase avaliku toetusega seadusemuudatuse menetlemine on takerdunud poliitilistesse segadustesse.
„Eesti inimesed on andnud väga selge sõnumi, et kanade puurispidamine peab seadusega keelatud olema. Pea 35 000 inimese on allkirjastanud petitsiooni, poliitikutele on saadetud tuhandeid kirju ja sajad inimesed on tulnud tänavatele loomade kaitseks meelt avaldama. Ometi seisab seadusemuudatus endiselt Riigikogus paigal. Kutsume Reformierakonda üles lõpetama eelnõu menetlemise venitamist ja laskma Riigikogul selle üle otsustada,“ ütles Mering.
„Eesti ei ole tegemas midagi enneolematut. Mitmed Euroopa riigid on kanade puurispidamise juba keelustanud. Üheksa-aastane üleminekuaeg annab meie tootjatele võimaluse muutusteks valmistuda. Seadusemuudatusega tagataks kõigile õigusselgus ja ühised siduvad tingimused üleminekuks,“ selgitas Mering.
Loomakaitsjad rõhutavad, et tootjate vabatahtlikud lubadused puuridest loobuda ei asenda seadusemuudatust. Vabatahtlikest kokkulepetest on võimalik probleemideta taganeda, samas kui seadus kehtestab kõigile tootjatele võrdsed nõuded ja annab investeeringute kavandamiseks õiguskindluse.
Eestis peetakse endiselt ligikaudu 77% munakanadest puurides, mis on üks Euroopa Liidu kõrgemaid näitajaid. Puuris on ühele kanale ette nähtud ligikaudu A4-paberilehe suurune põrandapind. Sellistes tingimustes ei saa linnud vabalt liikuda, tiibu sirutada ega paljusid loomuomaseid tegevusi teha.
Avaliku arvamuse uuringute järgi toetab 78% Eesti elanikest kanade puurispidamise keelustamist. Septembris korraldas Nähtamatud Loomad ka Eesti seni suurima kanade päästeaktsiooni, mille käigus pääses ühest Eesti suurimast puurikanalast 400 lindu uutesse kodudesse.
„Neljasajale kanale suutsime heade inimeste abiga uue elu anda, kuid sadade tuhandete lindude kannatuste lõpetamiseks on vaja seadust. Reformierakonnal on võimalus aidata kaasa sellele, et loomade heaolu puudutav oluline seadusemuudatus jõuaks Riigikogus otsustamiseni. Eesti inimesed ootavad poliitikutelt tegusid, mitte lõputut edasilükkamist,“ sõnas Mering.
Teisipäeval, 20. oktoobril korraldab Nähtamatud Loomad Riigikogu ees suure meeleavalduse kanapuuride keelu eelnõu toetuseks, kuhu on tulemas üle 200 inimese loomade kaitseks toetust avaldama.
Nähtamatud Loomad on 2017. aastal asutatud Eesti loomade heaolu organisatsioon, mille eesmärk on parandada põllumajandusloomade heaolu ning vähendada loomade kannatusi tööstuslikus loomakasvatuses. Organisatsioon tegeleb avalike kampaaniate, seadusandliku huvikaitse, ettevõtete koostöö, teavitustöö ja loomakasvatuse olukorra uurimisega.
Kanade puurispidamise keelustamise kampaania ja üleskutse on jõudnud Eestis kaugemale kui kunagi varem. Aastatepikkuse töö tulemusena on Riigikogu menetluses eelnõu, mille eesmärk on lõpetada munakanade puurides pidamine Eestis hiljemalt 2035. aastaks. Nüüd on vaja, et poliitikud selle eelnõu ka päriselt vastu võtaksid.
Selle saavutuse taga on olnud tohutu ühine pingutus: kümned tuhanded petitsioonile allkirja andnud inimesed, tuhanded poliitikutele saadetud kirjad, avalikud aktsioonid ja meeleavaldused ning teadlaste, loomaarstide, ettevõtjate ja teiste tuntud Eesti inimeste avalik toetus.
Siin on ülevaade, kuidas me sellesse punkti jõudsime ja mis peab veel juhtuma, et kanad Eestis päriselt puuridest pääseksid.
Nähtamatud Loomad alustas tegevust 2017 ning tegi aastaid tarbijateadlikkuse edendamist ning koostööd toidufirmadega, tänu millele ca 60% Eesti toidupoodidest teatanud üleminekust vaid vabapidamissüsteemidest pärit munade müügile. Selleks aga on vaja, et ka Eesti munatootjad tuleksid muudatusega kaasa ning selleks alustasimegi 2023. aastal tööd selle nimel, et puurid oleksid Eestis kelustatud seadusega.
2023–2025: algab töö seadusemuudatuse nimel
Nähtamatud Loomad on aastaid töötanud selle nimel, et kanade puurispidamine Eestis lõppeks. Oleme avalikustanud Eesti puurikanalates filmitud materjale, teinud koostööd ettevõtetega puurimunadest loobumiseks ning toonud kanade heaolu probleeme avalikkuse ja poliitikute ette.
September 2023: avalikkus näeb esimest korda, mis Eesti puurikanalates tegelikult toimub
Teekond kanade puurispidamise seadusega keelustamise poole sai hoo sisse 2023. aasta septembris.
Nähtamatute Loomade tiimiliige Mirjam töötas varjatult talitajana Eesti kolmes suurimas puurikanalas, mis tootsid kokku umbes 95% Eesti puurikanade munadest. Töö käigus jäädvustas ta salakaameraga kanade igapäevaseid elutingimusi: kitsastes traatpuurides vigastatud ja sulgedeta linde, surnud kanu ning olukordi, kus ühel töötajal tuli vastutada kümnete tuhandete lindude eest. 20. septembril jõudsid kaadrid ERRi saate „Pealtnägija“ vahendusel esimest korda avalikkuse ette. Paljastus šokeeris Eesti inimesi ja tõi kanade puurispidamise probleemid senisest palju jõulisemalt avalikku arutellu.
Ka poliitikute reaktsioon oli kiire. Juba päev pärast „Pealtnägija“ saadet teatas Riigikogu loomakaitse toetusrühm valmisolekust tulla välja seadusandliku algatusega kanade pidamistingimuste parandamiseks.
Nähtamatud Loomad käivitas samal ajal suure kampaania, mille eesmärk oli jõuda päriselt süsteemi muutmiseni loomade heaolu parandamiseks: kanade puurispidamise keelustamiseni Eestis.
Jaanuar 2024: üle 21 000 inimese nõuab kanapuuride keelustamist
2023. aasta paljastuse järel kogusime kanade puurispidamise keelustamise toetuseks 21 421 digiallkirja ning esitasime rahvaalgatuse Riigikogule. Sellest sai toona Eesti ajaloo suurima toetusega loomade heaolu puudutav rahvaalgatus.
Petitsiooni üleandmine Riigikogu esimehele Lauri Hussarile, 18.01.2026
Riigikogu saatis algatuse arutamiseks maaelukomisjoni. Nähtamatud Loomad osales komisjoni istungitel, kohtus Riigikogu fraktsioonide ja saadikutega ning viis poliitikuteni nii loomade heaolu puudutavad argumendid kui ka sõnumi, et seadusemuudatuse taga seisab väga suur osa Eesti ühiskonnast.
Maaelukomisjon otsustas anda küsimuse edasi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, kelle vastutusalasse loomakasvatus kuulub. Sellega algas juba konkreetsem töö võimaliku seadusemuudatuse ettevalmistamiseks.
Kui meie esialgne ettepanek oli kanapuuride keelustamise üleminekuaeg aastaks 2028, sest munatootjad olid omavahelistes vestlustes osutanud, et kui nad päriselt asja kätte võtaks, kuluks selleks maksimaalselt paar aastat. Läbirääkimiste käigus aga küsisid munatootjad üleminekuajaks aasta 2035, mis annaks neile eriti pika aja, et seadusemuudatusega kohaneda. Nõustusime sellega kompromissvariandina, et saaks kanapuuride keeluga edasi minna.
2024–2025: ideest saab konkreetne eelnõu
Järgneva pooleteise aasta jooksul toimusid arutelud Riigikogus ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis. Nähtamatud Loomad osales kohtumistel ministrite ja ametnikega, esitas loomade heaolu puudutavaid argumente ning töötas selle nimel, et puurispidamise lõpetamisest saaks konkreetne seadusemuudatus.
Munatootjad puuridelt ülemineku vastu töötamas
Kuna aastate vältel on kanapuuride keelu seadusemuudatusega töötanud kolm erinevat maaeluministrit, siis viimase ministri ametisse astumisel esitasime Hendrik Terrasele pöördumise “100 mõjukat häält loomade kaitseks”, kus 100 Eesti teadlast, eksperti, veterinaari, kultuuritegelast ja teist arvamusliidrit avaldasid toetust, et ka uus minister jätkaks kanapuuride keeluga. Kui esialgu oli minister skeptiline, siis edasises töös süvenes uus minister teemasse ja argumentidesse, kohtus osapooltega, külastas tootjaid ning mõistis kanapuuride keelu vajalikkust. Tema tugi on lisaks eelmistele maaeluministritele Madis Kallasele ja Piret Hartmanile olnud oluline algatuse edasi minekuks.
“100 mõjuka” pöördumise üle andmine minister Terrasele, 15.04.2025
Mais 2024 toimus Tallinnas suur rongkäik kanapuuride keelu eelnõu toetuseks, kus üle 300 inimese tuli tänavatele, et edastada poliitikutele oluline sõnum, et loomad peavad ka seadustes Eestis paremini kaitstud olema.
Rongkäik kanapuuride keelu toetuseks 11.05.2024
2024. aasta oktoobris jõudsid „Pealtnägijasse“ uued salaja filmitud kaadrid ühest Eesti suurimast puurikanalast. Taas nägid kümned tuhanded inimesed, millistes tingimustes puurikanad Eestis elavad. Avalikkuse reaktsioon andis seadusemuudatusele uue tõuke.
Pärast värskeid šokeerivaid kaadreid organiseerisime päästeaktsiooni ja tõime sealt puurikanalast ära 300 lindu, kes läksid uutesse kodudesse üle Eesti.
Puurikanalast päästetud räsitud seisus kana, oktoober 2024
Pärast paljastust teatas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, et valmistab ette eelnõu kanade puurispidamise lõpetamiseks. 2025. aasta jaanuaris valmis ministeeriumis eelnõu, mis nägi ette ülemineku puurivabale munatootmisele.
See oli läbimurre: 2023. aastal avalikkuse ette toodud probleemist oli saanud konkreetne seaduseelnõu. See eelnõu läbis ka kaks ministeeriumidevahelist kooskõlastusringi.
Edasine teekond ei läinud aga sirgjooneliselt. Eelnõu suure edu ja sammude läbimise osas seaduseks jõustumise poole aktiveerus loomakasvatuslobi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja näol, kes keelas munatootjatel seadusemuudatust toetada ja moodustas seisukoha kanapuuride keelu vastu.
9. septembril 2025 esitasime suure avaliku pöördumise maaelukomisjoni esimehele Urmas Kruusele, mille olid allkirjastanud üle 100 mõjuka Eesti teadlase, veterinaari, eksperdi, arvamusliidri. Esitamisel osalesid zooloog Mati Kaal, bioloog Lennart Lennuk ja teised.
Rohkem kui saja mõjuisiku pöördumise esitamine Urmas Kruusele 9.09.2025
12. detsembril 2025 kogunes üle 100 inimese Stenbocki maja ette, et valitsuse istungi ajal edastada sõnum, et seda eelnõu ei ole mõistlik kinni hoida ning palve, et Michal saadaks selle edasi menetlemiseks.
Suur meeleavaldus Stenbocki maja ees, 11.12.2025
Reformi erakonna ja peaminister Kristen Michali muutunud meelsuse ning loomakasvatuse lobitöö tõttu ei jõudnud ministeeriumis ette valmistatud eelnõu valitsusest Riigikokku. Eelnõu on tänase päevani valitsuses sahtlis. See tähendas, et kanade puurispidamise keelustamiseks tuli leida uus tee.
Veebruar 2026: ligi 35 000 inimest annab Riigikogule veel tugevama sõnumi
Me ei jätnud tööd pooleli. Nähtamatud Loomad ja suur loomasõprade kogukond kogusid kanade puurispidamise keelustamise toetuseks 34 582 allkirja. 17. veebruaril andsime need Riigikogule üle. Tegemist oli Eesti suurima loomade heaolu toetuseks kogutud petitsiooniga.
Petitsiooni üleandmisel osalesid veel ökoloog Tuul Sepp ning loomasõbrast muusik Alika Milova
Sõnum Riigikogule oli selge: ühiskonna ootus loomade heaolu parandamiseks ei ole kadunud. Kanade puurispidamise lõpetamist nõudvate inimeste hulk oli hoopis kasvanud.
Märtsis 2026 jõudsid avalikkuse ette uued salaja filmitud kaadrid Eesti puurikanalast, millest ERR “Pealtnägija” põhjaliku loo tegi, kus seadusemuudatuse vajalikkus tugeva sõnumina läbi kõlas.
Üks Eesti suurimatest puurikanalatest märts 2026
Aprill: „Tulevik ei mahu puuri“ ja eelnõu esimene lugemine
16. aprillil korraldas Nähtamatud Loomad Riigikogu juures aktsiooni „Tulevik ei mahu puuri“. Suure sümboolse kanapuuri traate lõikasid läbi teiste seas kirjanik Andrus Kivirähk, ettevõtja Martin Villig, zooloog Mati Kaal, loomaarst Tiina Toomet ning teised tuntud Eesti inimesed. Sõnum oli lihtne: puurispidamine kuulub minevikku.
Martin Villig osales ühena sümboolses puuritraadi läbilõikamises, et näidata toetust kanapuuride keelule
17. aprillil jõudis eelnõu Riigikogu suurde saali ning läbis edukalt esimese lugemise. See tähendas, et Riigikogu otsustas eelnõu menetlemisega jätkata.
Nüüd oli kanade puurispidamise lõpetamine oli jõudnud reaalse seadusandliku otsuse lävele. Küll aga on siin oluline taustainfo – sellelt lävepakult ei plaaninud poliitikud eelnõu edasistele lugemistele saata. Reformierakonna ja Eesti 200 poliitikud olid tagaselja kokku leppinud, et lasevad esimese lugemise läbi ning seejärel panevad eelnõu komisjoni lukku.
Esimese lugemise ajal korraldasime Riigikogu ees toetusürituse, kus võttis sõna ka eelnõu üks peamine esitaja, Riigikogu liige Tiit Maran (SDE), 17.04.26
Mai: üle saja inimese tuleb Riigikogu ette
Pärast esimest lugemist jäi eelnõu edasine käekäik Riigikogu maaelukomisjoni kätte. 19. mail kogunes üle saja inimese Riigikogu ette meeleavaldusele, et kutsuda maaelukomisjoni üles saatma eelnõu kiiresti teisele lugemisele. Nähtamatute Loomade korraldatud meeleavaldusel kõnelesid teiste seas koomik Mattias Naan ja Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering.
Samal ajal kirjutasid loomasõbrad poliitikutele suurel hulgal isiklikke kirju, paludes eelnõuga edasi liikuda.
Juuni: Eesti ettevõtjad astuvad avalikult kanapuuride keelu toetuseks välja
Kui eelnõu menetlemine maaelukomisjonis venis, kasvas avalik surve veelgi.
44 Eesti ettevõtjat pöördusid maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse poole, kutsudes komisjoni üles saatma eelnõu Riigikogu suurde saali teisele lugemisele. Pöördumise esitasid Jaan Tallinn, Martin Villig, Sten Tamkivi, Kai Realo, Märt Lume ja paljud teised.
Ettevõtjate pöördumise üle andmine 10.06.26
Kanade puurispidamise lõpetamise toetuseks on avalikult sõna võtnud ka suur hulk teadlasi, zoolooge, linnueksperte ja teisi spetsialiste, nende seas Mati Kaal, Aleksei Turovski, Tiina Toomet, Marko Mägi ja paljud teised.
17. juuni: esitatakse uus eelnõu
Kuna esimese eelnõu 828 SE menetlemine ei liikunud maaelukomisjonis edasi, esitasid 17 Riigikogu liiget 17. juunil uue eelnõu – 970 SE. Sellega loodi uus võimalus kanade puurispidamise keelustamise menetlusega edasi minna.
Ka uus eelnõu näeb ette, et puurispidamine lõppeks hiljemalt 1. jaanuaril 2035. Lisaks näeb eelnõu ette 2030. aastaks järelhindamise, et analüüsida ülemineku edenemist ja mõju.
Tegu on sama eelnõuga, mis on läbinud juba ka käesoleva valitsuse kaks ministeeriumidevahelist kooskõlastusringi.
Kus oleme praegu?
Kanade puurispidamine ei ole Eestis veel keelustatud. Töö jätkub.
26. septembril päästsime 400 kana puurikanalast ja viisime nad headesse kodudesse üle Eesti. Seda kajastas laialdaselt Eesti meedia koos olulise sõnumiga, et seadusemuudatus on vajalik, et Eestis oleks munatootmine, kust linde ei pea ära päästma.
Just puurikanalast päästetud kana, 26.09.26
2026. aasta sügisel on Riigikogu menetluses uus kanade puurispidamise keelustamise eelnõu 970 SE. Selle juhtivkomisjon on endiselt Riigikogu maaelukomisjon. Eelnõu eesmärk on jõuda olukorrani, kus Eestis enam uusi puurikanalaid ei rajata ning olemasolev puurispidamine lõpetatakse seadusemuudatuse siduval teel hiljemalt 2035. aastaks.
Seaduseks saamiseks peab eelnõu läbima Riigikogus kolm lugemist ja presidendi poolt saama välja kuulutatud. Seetõttu ei ole võit veel käes – aga oleme sellele lähemal kui kunagi varem.
Kõige selle taga on suur loomasõprade kogukond. Kümned tuhanded petitsioonile antud allkirjad, tuhanded poliitikutele saadetud kirjad, meeleavaldused ning ettevõtjate ja ekspertide toetus on muutnud kanade puurispidamise küsimuse teemaks, millest Riigikogu enam mööda vaadata ei saa.
Järgmine eesmärk on selge: viia eelnõu läbi Riigikogu menetluse ja jõuda seaduseni, mis annab munatootjatele selge üleminekuaja ning tagab, et tulevikus ei pea Eestis enam ükski kana elama kogu oma elu kitsas traatpuuris.
Oleme jõudnud väga kaugele. Nüüd tuleb töö lõpule viia.
Kanade puurispidamise keelustamine oleks suurima mõjuga loomade heaolu parandav otsus, mida Eestis praegu teha saab. See parandaks sadade tuhandete loomade elu, viiks Eesti lähemale ülejäänud Euroopa arengule ning vastaks sellele, mida Eesti inimesed juba praegu soovivad.
Siin on kümme põhjust, miks on aeg puuridele seadusega punkt panna.
1. Sest kana ei ole loodud elama puuris A4 suurusel pinnal
Munakanal on praeguse seaduse järgi puuris ca A4 paberilehe suurune ruum. Ta ei saa seal liikuda ega tiibu sirutada ega käituda nii, nagu talle loomuomane: uudistada, siblida, liivavanne võtta ja otsida sobivat puhkekohta. Euroopa Toiduohutusamet EFSA soovitab teadusliku tõendusmaterjali põhjal pidada munakanu vaid puurivabades süsteemides.
Eesti puurikanala
2. Sest ülejäänud Euroopa liigub juba puuridest loobumise suunas
Kanapuurid on keelustatud Taanis, Sloveenias, Austrias, Saksamaal, Luksemburgis, Šveitsis, Belgia regioonis Wallonias ning Tšehhis. Arutelud seadusemuudatuse kohta käivad Lätis, Norras, Itaalias ja Rumeenias. Euroopa Liidus keskmiselt peetakse vaid 34% kanadest puurides ja see väheneb kiiresti. Eesti peab järgi võtma.
3. Sest Eesti on puurispidamisega Euroopa mahajääjate seas
Eestis pärineb 77% munadest puurisüsteemidest, samal ajal kui ELis tervikuna peetakse juba ligi kaks kolmandikku munakanadest puurivabalt. Eesti liigub seega Euroopa üldisest arengust vastupidises suunas.
4. Sest Eesti inimesed tahavad seda muutust
Kanade puurispidamise keelustamist toetab Eestis 78% inimestest. 2026. aasta veebruaris anti Riigikogule üle ka 34 582 inimese allkirjaga petitsioon – suurima toetusega loomade heaolu rahvaalgatus Eestis. Esmakordselt on loomade heaolu muudatuse taga olnud nii selge avalik toetus. Lisaks on poliitikutele saadetud kokku üle kümne tuhande kirja ning üle tuhande inimese on osalenud erinevatel meeleavaldustel kanapuuride keelu toeks.
Meeleavaldus kanapuuride keeluks Riigikogu ees, kevad 2026
5. Sest ühe seadusemuudatusega saame aidata tohutut hulka loomi
Eestis peetakse üle 700 000 munakana. Puuride keelustamine tähendaks, et aastast aastasse ei peaks sajad tuhanded linnud enam oma elu piinarikkalt puurivõrede vahel veetma. Vähesed loomakaitselised otsused Eestis puudutavad korraga nii suurt hulka loomi.
6. Sest munatootjad peavad suutma konkureerida ka homses Euroopas
Euroopa munatootmine liigub järjest enam puurivabade süsteemide poole: juba 64,3% ELi munakanadest peetakse puurivabalt. Selge ja piisavalt pika üleminekuajaga seadus annaks Eesti tootjatele kindluse investeerida süsteemidesse, mis vastavad tuleviku turule ja loomade heaolu ootustele.
7. Sest ainult turu iseeneslikule muutumisele lootmisest ei piisa
Eestis pärineb endiselt ligi neli muna viiest julmadest puurisüsteemidest, kuigi avalik vastuseis puurispidamisele on olnud tugev juba aastaid. Kui ühiskond on otsustanud, et teatud minimaalne loomade heaolu tase peab olema tagatud kõigile loomadele, on selle kehtestamine seadusega selgem ja võrdsem lahendus kõigile tootjatele.
Puurikanalast päästetud kana, kes kehvadest elutingimustest raskes seisus
8. Sest teadus ütleb, et puur ei vasta kana vajadustele
Euroopa Toiduohutusamet EFSA on toonud munakanade oluliste heaoluprobleemidena välja muu hulgas liikumisruumi puuduse, puhkeprobleemid ning võimetuse tegeleda piisavalt uudistamise, toiduotsimise ja teiste loomale loomulike käitumisviisidega. Selle põhjal soovitab EFSA munakanu pidada vaid puurivabades süsteemides.
9. Sest 2035. aasta annab muutuseks piisavalt aega
Puurispidamise lõpetamine ei tähenda üleöö tehtavat muutust. Eestis arutatud seadusemuudatus näeb ette ülemineku aastani 2035, mis võimaldab tootjatel investeeringuid ette planeerida ja tootmist järk-järgult ümber korraldada.
10. Sest Eesti peab olema riik, kus loomad on päriselt kaitstud
Loomade heaolu ei tohiks sõltuda ainult sellest, millise tootja juurde loom satub või millist muna tarbija poeriiulilt valib. Kõige elementaarsem kaitse peab tulema seadusest.
Eesti saab olla riik, kus nõrgemate heaolu võetakse tõsiselt ja kus loomakaitseseadus liigub koos ühiskonna väärtuste, teaduse ja ajaga edasi.
Kanapuuride keelustamine on üks konkreetne võimalus seda näidata – ja anda sadadele tuhandetele loomadele parem elu.
Rongkäik kanapuuride keelu toetuseks, kus osales üle 300 inimese
Laupäeval toimus seni suurim loomade päästeaktsioon Eestis, kus puurikanalast pääses 400 lindu uutesse kodudesse. Päästeaktsiooni laiem eesmärk on loomakaitseseaduse muutmise kaudu Eestis kanade puurispidamise keelustamine.
Riigikogu menetluses on loomakaitseseaduse muudatus, mis lõpetaks munakanade puurispidamise Eestis alates 2035. aastast. Seaduseelnõu näeb ette piisavalt pika üleminekuaja, mis võimaldab tootjatel investeeringuid kavandada ning uutele pidamisviisidele üle minna.
Laupäeval kümnele puurikanalast päästetud kanale uue kodu pakkunud Signe ütles, et otsus sündis kohe, kui ta päästeaktsioonist kuulis. „Kana ei ole lihtsalt munatootmise vahend, vaid elusolend, kes peab saama liikuda ja loomuomaselt käituda. Mul on hea meel, et saan kümnele kanale selle võimaluse anda, kuid ülejäänud lindude kaitsmiseks tuleb puurispidamine seadusega keelustada,“ ütles ta.
Loomade heaolu organisatsiooni Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering tõi välja, et kanapuuride keelustamine on selline loomade heaolu teema, mis on Eesti inimestele läbi aegade kõige rohkem korda läinud. „Kümned tuhanded inimesed on pöördunud petitsiooniga riigi poole, poliitikutele on saadetud ligi 10 000 kirja ning sajad inimesed on tulnud tänavatele nõudma kanade puurispidamise keelustamist,“ kirjeldas Mering. Lisaks on ETV saade „Pealtnägija“ toonud mitmel korral avalikkuse ette puurikanalates anonüümselt filmitud võikad kaadrid lindude õudsetest elutingimustest.
Meringu sõnul avas laupäevane päästeaktsioon selle võitluse järgmise etapi. „Laupäeval puurikanalast päästetud linnud pääsesid sealt heade inimeste abiga, aga nüüd on küll aeg Eestis kanade puurispidamine lõplikult keelustada,“ kinnitas Mering. „Sadu tuhandeid kanu ei saa ju farmidest ükshaaval ära tuua, vaid nende kaitsmiseks on vaja seadust. Kutsun üles inimesi kirjutama Riigikogu liikmetele ja eriti reformierakondlastele, et nad toetaksid kanade puurispidamise keelustamist ja hääletaksid loomakaitseseaduse muudatuse poolt.“
Rekordarv räsitud kanu toodi laupäeval ühest Eesti suurimast puurikanalast ära tänu sadadele inimestele, kes aktsiooni rahastasid, kanadele uusi kodusid pakkusid ning transpordi ja korraldusega aitasid. „Avaliku arvamuse uuringute järgi soovib 78% Eesti elanikest kanade puurispidamise keelustamist,“ ütles Mering. „Inimeste headuse kõrval tuleb nüüd ka poliitikutel oma head tahet näidata ja Riigikogus eelnõu lõpuni menetleda.“
Eesti on Euroopa Liidus üks suurima kanade puurispidamise osakaaluga riike, siin peetakse puurides 77% munakanadest. Samal ajal on Euroopa Liidus keskmiselt vabapidamisel juba 64% munakanadest ning Austria, Luksemburg, Saksamaa, Tšehhi ja Sloveenia on munakanade puurispidamise seadusega keelanud.
Nähtamatud Loomad on 2017. aastal asutatud Eesti loomade heaolu organisatsioon, mille eesmärk on parandada põllumajandusloomade heaolu ning vähendada loomade kannatusi tööstuslikus loomakasvatuses. Organisatsioon tegeleb avalike kampaaniate, seadusandliku huvikaitse, ettevõtetega tehtava koostöö, teavitustöö ja loomakasvatuse olukorra uurimisega.
Tule Nähtamatute Loomade fundraiseriks, et aidata loomadele süsteemset muutust luua
Otsime oma tiimi täistööajaga fundraiserit, kelle töö eesmärk on kasvatada Nähtamatute Loomade majanduslikku võimekust ja seeläbi meie mõju loomade heaolule.
Nähtamatud Loomad töötab selle nimel, et vähendada loomade kannatusi tööstuslikus loomakasvatuses ning saavutada võimalikult suure mõjuga muutusi loomade heaolu parandamiseks Eesti loomakasvatuses. Oleme tegutsenud alates 2017. aastast ning selle aja jooksul saavutanud muu hulgas karusloomafarmide keelustamise Eestis, viinud suure osa Eesti jaekaubandusest puurivabade munade suunas ning ehitanud üles tugeva toetajate ja püsiannetajate kogukonna. Oleme lähedal kanade puurispidamise keelustamisel Eestis, mis on suurima mõjuga loomade heaolu parandav seadusemuudatus Eesti ajaloos.
Meie ambitsioonid on suured. Selleks, et aidata rohkem loomi, vajame ka järjest tugevamat ja jätkusuutlikumat organisatsiooni.
Seetõttu otsime fundraiserit, kes võtaks vastutuse Nähtamatute Loomade majandusliku võimekuse kasvatamise eest.
FUNDRAISER
Fundraiserina on Sinu eesmärk tagada, et Nähtamatutel Loomadel oleksid ressursid, millega viia ellu ambitsioonikaid loomade heaolu kampaaniaid ja saavutada pikaajalisi muutusi.
Sa töötad korraga nii annetajate, rahvusvaheliste rahastajate, projektitaotluste kui ka organisatsiooni pikemaajalise fundraisingu strateegiaga. See roll sobib inimesele, kellele meeldib seada ambitsioonikaid eesmärke, luua süsteeme, töötada numbritega ja otsida pidevalt uusi võimalusi organisatsiooni kasvatamiseks.
Sinu peamised ülesanded
Nähtamatute Loomade fundraisingu strateegia arendamine ja elluviimine;
organisatsiooni annetustulu ja rahastusvõimaluste järjepidev kasvatamine;
püsiannetajate ja ühekordsete annetajate kogukonna hoidmine ja kasvatamine;
annetuskampaaniate planeerimine, elluviimine ja tulemuste analüüsimine;
uute fundraisingu võimaluste leidmine ja katsetamine;
Eesti ja rahvusvaheliste rahastusvõimaluste ning fondide kaardistamine;
projektitaotluste protsessi koordineerimine: sobivate taotluste leidmine, tähtaegade planeerimine ning tiimiliikmete töö koordineerimine;
rahastajatega pikaajaliste ja usalduslike suhete loomine ning hoidmine;
organisatsiooni fundraisingu tulemuste, trendide ja võtmenäitajate analüüsimine;
koostöö ülejäänud tiimiga, et muuta organisatsiooni head ideed rahastatavateks ja teostatavateks projektideks.
Ootame Sinult
tugevat majanduslikku ja analüütilist mõtlemist – Sulle meeldib mõelda, kuidas piiratud ressurssidest rohkem mõju luua;
väga head enesejuhtimis- ja organiseerimisoskust – suudad korraga hallata mitut projekti, tähtaega ja pikemaajalist eesmärki;
omanikutunnet ja initsiatiivikust – Sa ei oota ainult ülesandeid, vaid märkad ise võimalusi ja viid ideed ellu;
oskust töötada Exceli tabelite, numbrite ja andmetega ning teha nende põhjal otsuseid;
head eesti ja inglise keele oskust;
julgust inimestega suhteid luua ning küsida toetust eesmärkidele, millesse usud;
järjekindlust ja head toimetulekut tagasilöökidega;
suurt õppimisvõimet ja soovi oma valdkonnas kiiresti areneda;
head koostööoskust ja soovi panustada tugeva tiimi toimimisse;
teaduspõhist maailmavaadet ja soovi teha tööd, millel on võimalikult suur positiivne mõju;
tugevat motivatsiooni parandada farmiloomade heaolu.
Varasem fundraisingu või projektikirjutamise kogemus on eelis, kuid meile on vähemalt sama olulised Sinu võimekus, mõtlemisviis, õppimiskiirus ja tahe võtta vastutus tulemuste eest.
Miks tulla tööle Nähtamatutesse Loomadesse?
Fundraising tähendab meie organisatsiooni jaoks, et iga täiendav euro, mille suudame tõhusalt kaasata, annab meile võimaluse aidata rohkem loomi.
Fundraiserina saad olla otseselt selle kasvu taga: tugevam rahastus võimaldab meil teha suuremaid kampaaniaid, palgata häid inimesi, viia läbi uurimusi, mõjutada seadusandlust ja võtta ette projekte, mida me muidu teha ei saaks.
Omalt poolt pakume:
võimalust teha tööd, mille tulemustel on reaalne mõju sadade tuhandete loomade eludele;
suurt iseseisvust ja võimalust kujundada Nähtamatute Loomade fundraisingu tulevikku;
põhjalikke enesearengu- ja koolitusvõimalusi;
toetavat, ambitsioonikat ja kokkuhoidvat kollektiivi;
motiveerivat töötasu;
paindlikku töökorraldust;
nii kaugtöö kui Tallinna kontoriruumi võimalust;
tasustatud aega erialase kirjanduse lugemiseks ja oma ekspertiisi kasvatamiseks;
võimalust töötada koos rahvusvahelise loomakaitseliikumise organisatsioonide ja rahastajatega.
Nähtamatud Loomad on professionaalne loomade heaolu organisatsioon, kus väärtustame tõhusust, hoolivust, teaduspõhisust, kõrgeid eesmärke ja pidevat arengut. Lähtume oma töös efektiivse altruismi põhimõtetest: soovime kasutada oma aega ja ressursse seal, kus nendega on võimalik vähendada kõige rohkem kannatusi ja teha kõige rohkem head.
Otsime inimest, kes tahab koos meiega ehitada järjest tugevamat organisatsiooni ja kelle jaoks oleks motiveeriv vaadata mõne aasta pärast tagasi ning teada: minu töö tõttu oli Nähtamatutel Loomadel võimalik aidata oluliselt rohkem loomi.
Nähtamatutes Loomades on läbipaistev palgasüsteem, kus kõigi töötasu algab ca Eesti keskmisest palgast 2110€ bruto, millele tulevad juurde lisaprotsendid kogemusaastate põhjal. Katseaja palk on 1790.08€ bruto.
Kandideerimine on avatud kuni leiame sobiva kandidaadi.
Töö on täistööajaga. Tööle asumine esimesel võimalusel pärast värbamisprotsessi lõppu.
Küsimuste korral kirjuta: info@nahtamatudloomad.ee
Infotund tööpakkumistest toimus neljapäeval, 24. septembril 2026 kell 17.30, salvestus järelevaatamiseks kõigile kättesaadav. Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuht Kristina Mering tutvustas tööpakkumist lähemalt, rääkis organisatsioonikultuurist ja organisatsiooni tööst ning vastas kõigile küsimustele.
Euroopa Komisjoni täitmata lubaduse tõttu on puurides elanud üle poole miljardi kana
Igal nädalal, mil Euroopa Komisjoni lubatud seadust munatootmises kanapuurid keelustada endiselt pole, satub puuridesse veel kaks miljonit kana. Puurispidamise lobitöö eesmärk on kannatavate kanade arvu kolmekordistada, surudes peale puuride kasutamise jätkamist kuni 2045. aastani.
Euroopa Liidus on alates 30. juunist 2021, mil Euroopa Komisjon võttis kirjaliku kohustuse esitada ettepanek puurispidamise keelustamiseks Euroopa Liidus, elanud puurides üle poole miljardi kana – põlvkond põlvkonna järel. See esmakordselt tehtud arvestus põhineb Euroopa Komisjoni enda munaturu statistika analüüsil ning Nähtamatud Loomad avaldab selle täna osana loomakaitseorganisatsioonide koordineeritud teavitustegevusest üle Euroopa Liidu.
2021. aasta lubadus sündis vastusena ühele Euroopa Liidu ajaloo suurimale demokraatlikule petitsioonile: Euroopa kodanikualgatusele „Punkt puuriajastule“ (End the Cage Age), millele andis allkirja 1,4 miljonit eurooplast. Viis aastat hiljem pole lubatud seadust endiselt vastu võetud. Iga viivitatud nädal tähendab, et puuridesse satub veel ligikaudu kaks miljonit kana. Ainuüksi Eestis on pärast Euroopa Komisjoni lubadust puuridesse paigutatud üle 2 miljoni kana – rohkem, kui Eestis on inimesi. Samal ajal teeb puurispidamise lobi tööd selle nimel, et kannatavate kanade arv kolmekordistuks, survestades suletud uste taga otsustajaid lubama kanade puurispidamist Euroopas kuni 2045. aastani.
“Igaüks neist kanadest elas kogu oma elu puuris ca A4 suurusel pinnal, kus tal pole võimalik isegi tiibu välja sirutada, kuigi Euroopa Komisjon oli juba lubanud sellise pidamisviisi keelustada. Igal nädalal, mil seda lubadust ei täideta, pannakse puuridesse veel kaks miljonit kana,“ ütles Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering. „See pikk venimine mõjutab ka Eesti seadusemuudatuse arutelusid, sest valitsus on otsustanud venitada Eesti kanapuuride keeluga, olgugi, et avaliku arvamuse uuringute põhjal toetab 78% Eesti elanikest selle vastu võtmist,“ lisas Mering.
Lobiorganisatsioonide kavatsused on dokumenteeritud. Väljaanded Grilled ja The Guardian on COPA-COGECA avaldatud sisedokumentidele tuginedes kajastanud, kuidas organisatsiooni toonane peasekretär ütles juhatusele, et vastuolulisi loomseid tooteid tuleb kaitsta „samamoodi nagu sigarette“. Euroopa Komisjoni läbipaistvusregistrist selgub, milline see tegevus praktikas välja nägi: Animal Equality märtsis avaldatud analüüsi kohaselt kohtusid kaks loomade heaolu eest vastutavat Euroopa Komisjoni volinikku ja nende kabinetid loomatööstuste esindajatega loomade heaolu küsimustes vähemalt 46 korda, loomakaitseorganisatsioonidega aga seitse korda.
Kodanike seisukoht on teistsugune. Puurispidamise lõpetamise vajadust toetab tugevalt Euroopa Toiduohutusameti teaduslik hinnang. Üheksa eurooplast kümnest on põllumajandusloomade puuris pidamise vastu. Kui Euroopa Komisjon küsis inimestelt otse nende arvamust, toetas 99% ligi 190 000 konsultatsioonile vastanust puurispidamise järkjärgulist lõpetamist. See oli juba teine kord, mil eurooplased on samale küsimusele andnud sama selge vastuse.
See, mida kodanikud 2021. aastal nõudsid, on sama, mida loomakaitseorganisatsioonid nõuavad ka täna: seadust tuleb vastu võtta nüüd ning munakanade puurispidamine peab olema täielikult lõpetatud 2035. aastaks.
2035. aasta tähtaeg põhineb loomakasvatussektori enda väidetel. Tööstuse esindajad ütlevad, et vajavad üleminekuks 15 aastat. Kui lugeda need 15 aastat alates Euroopa Komisjoni 2021. aasta lubadusest, lõpeb üleminekuaeg 2035. aastal ning selleks ajaks peab viimane kana viimasest puurist välja pääsema. Üleminekust on juba üle poole tehtud ning mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid on selle protsessi juba lõpule viinud.
“Euroopa Komisjoni ees seisab nüüd lihtne valik: kas seista puurispidamisest kasu lõikavate ettevõtete huvide eest ning jääda ajalukku murtud lubadusega või pidada kinni 1,4 miljonile kodanikule antud sõnast ja näidata, et kui Euroopa inimesed räägivad, siis Euroopa kuulab,” kommenteeris Kristina Mering organisatsioonist Nähtamatud Loomad.
„Keegi ei nõua Euroopa Komisjonilt midagi uut. Me palume täita lubaduse, mille komisjon andis juba viis aastat tagasi,“ lisas Mering. „Komisjon saab selle olukorra lõpetada kohe, kui selleks on poliitiline tahe: avaldada seaduseelnõu õigel ajal, lõpetada puurispidamine 2035. aastaks ning näidata, et Euroopa Liit peab oma kodanikele antud sõna.“
78% Eesti inimestest soovib, et kanade puurispidamine seadusega keelustataks.
See toetus on toonud juba kümneid tuhandeid inimesi loomade nimel tegutsema.
Poliitikutele kirjutatakse, loomade eest tullakse tänavatele ning järjest rohkem inimesi aitab teha kanade kannatused avalikkusele nähtavaks.
Nüüd on käes otsustav periood.
Kevadel toimuvad valimised ja kanade puurispidamise keelustamiseks on jäänud vaid loetud kuud. Valimiste lähenedes kuulavad poliitikud eriti tähelepanelikult, millised teemad inimestele korda lähevad.
Seetõttu on just praegu oluline muuta loomade eest seisvate inimeste toetus võimalikult tugevaks ja nähtavaks.
Tema on üks neist kanadest, kelle tulevik sõltub sellest, kas puurispidamine Eestis keelustatakse.
Miks on just püsiannetus oluline?
Sellise seadusemuudatuse saavutamiseks ei piisa ühest kirjast, ühest meeleavaldusest või ühest suurest loomatööstuse paljastusest.
Vaja on järjepidevat tööd kogu otsustava perioodi jooksul.
Loomatööstusel on oma huvide kaitsmiseks kordades rohkem raha ja võimalusi lobitööks.
Loomade poolel on aga inimesed, kes otsustavad südamega, et kanade kannatused ei ole vastuvõetavad ja et selle muutmise nimel tasub tegutseda.
Püsiannetused annavad kindluse, et loomade eest saab järjepidevalt seista ka siis, kui loomatööstus mõtleb välja uusi viise poliitikute mõjutamiseks ja loomade aitamiseks tuleb tegutseda kiiresti.
Milleks Sinu püsiannetusi kasutatakse?
🐤 Veebilehtede ja digilahenduste loomiseks, mille kaudu inimesed saavad poliitikutele kirjutada, infot jagada ja kanade puurispidamise keelustamist toetada.
🐤 Meeleavalduste ja avalike aktsioonide korraldamiseks, et inimeste toetus oleks nähtav nii poliitikutele, meediale kui ka avalikkusele.
🐤 Videote, reklaamide ja kampaaniamaterjalide tootmiseks ja levitamiseks, et võimalikult paljud inimesed saaksid teada, milliseid kannatusi puurispidamine kanade jaoks toob.
🐤 Meediatööks ja ekspertide kaasamiseks, et avalikkuse ette jõuaksid usaldusväärsed hääled, mis näitavad, et puurispidamise lõpetamine on vajalik, võimalik, põhjendatud ja laialdaselt toetatud.
🐤 Inimeste mobiliseerimiseks, et õigel poliitilisel hetkel jõuaks võimalikult palju loomasõpru poliitikutele kirjutama, tänavatele ja avalikult loomade eest seisma.
Kõigi nende tegevuste eesmärk on üks.
Teha võimalikult nähtavaks, kui paljud Eesti inimesed soovivad kanade puurispidamise lõpetamist, ja aidata jõuda selleni, et keeld saaks enne valimisi seaduseks.
Järgmised kuud otsustavad kanade tuleviku
Kevadeni on vähe aega.
Mida rohkem inimesi järjepidevalt loomade eest seisab, seda võimatumaks muutub poliitikutele kanade kannatuste eiramine.
Püsiannetus aitab hoida seda survet üleval kõik need otsustavad kuud.
Hakka püsiannetajaks ja seisa selle eest, et kanade puurispidamine Eestis seadusega keelustataks.
Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo (Reformierakond) eile avaldatud seisukoht, et munakanade puurispidamise keeldu ei saa toetada enne veelgi täiendavaid mõjuanalüüse, jätab mulje, nagu oleks Eesti tegemas midagi enneolematut ja majanduslikult ohtlikku.
Samal ajal avaldati eile uus Euroopa Komisjoni loomakasvatuse strateegiadokument, millega öeldakse täpselt vastupidist. Euroopa Liit liigub selgelt kanade puurispidamise lõpetamise suunas ning Eesti võiks olla selle muutuse kujundaja, mitte viimane sabassörkija.
Kahju, et Eesti valitsus eesotsas Reformierakonnaga on võitlemas selle suure mõjuga loomade heaolu seadusemuudatuse vastu, kus kanad pääseksid puurispidamisest. Selle vastuvõitluse muudab eriti kummaliseks, et isegi neli kohalikku suurt munatootjat on allkirjastatud deklaratsiooni, kus annavad märku, et plaanivad puuridest loobuda, mis annab selge toetava signaali seadusemuudatusele.
Eile avaldatud Euroopa Komisjoni loomakasvatusstrateegia dokumendi sõnum on oluline: 2026. aasta lõpuks esitab komisjon seadusandliku ettepaneku kanade puurispidamise järk-järguliseks lõpetamiseks kogu Euroopa Liidus. Samuti soovitakse lõpetada kukktibude süstemaatiline hukkamine ning kehtestada kõrgemad heaolunõuded broilerkanadele.
See tähendab, et eilsega tuli üha tugevam signaal, et Euroopa liigub puurivaba munatootmise poole ning nüüd tuleb edasi küsida, millal ja kui hästi liikmesriigid selleks valmistuvad.
Majandusminister Keldo väidab, et Eesti tootjad satuksid ebasoodsasse konkurentsiolukorda, sest Lätis ja Leedus samasugust keeldu veel ei ole. Kuid see argument muutub oluliselt nõrgemaks, kui Euroopa Komisjon ise valmistab ette kogu Euroopa Liidu üleseid uusi reegleid. Juba täna on kanade puurispidamine keelustatud Taanis, Sloveenias, Austrias, Saksamaal, Luksemburgis, Šveitsis, Belgia regioonis Wallonias ning Tšehhis. Eesti ei oleks selles otsuses kuidagi üksi. Vastupidi, varajane otsus annaks meie tootjatele rohkem aega investeeringute planeerimiseks ning looks õiguskindluse, mida ettevõtted ise on aastaid soovinud.
Ka Euroopa Komisjon rõhutab, et üleminek kõrgema loomade heaoluga süsteemidele nõuab investeeringuid. Just seetõttu kavandatakse Euroopa tasandil spetsiaalseid rahastusmeetmeid ja soodsamaid laenutingimusi, et toetada tootjaid üleminekul puurivabale tootmisele. Seega ei tähenda seadus tootjate üksi jätmist, vaid võimalust kasutada Euroopa toetusi ja valmistuda muutuseks süsteemselt.
Minister Keldo viitab ka sellele, et suuremad tootjad on juba allkirjastanud vabatahtliku hea tahte deklaratsiooni ning ehk piisab sellest. Tegelikkuses näitab aga kogemus, et vabatahtlikud kokkulepped ei asenda õiguslikku selgust. Deklaratsioon ei ole siduv ning seda saab muuta või sellest loobuda. Seadus seevastu loob võrdsed reeglid kõigile tootjatele, annab investeerimiskindluse ning tagab, et loomade heaolu ei sõltu üksikute ettevõtete heast tahtest. Deklaratsioon sillutab teed seadusemuudatusele, kuid ei asenda seda.
Ka Euroopa Komisjon rõhutab, et just prognoositav ja stabiilne õigusraamistik on eelduseks pikaajaliste investeeringute tegemisel. Komisjoni hinnangul vajavad ettevõtted selget seaduslikku raamistikku, mis võimaldaks aastatepikkuseid investeeringuid kindlalt planeerida. Täpselt seda teeb ka Eesti eelnõu, nähes ette ülemineku alles 2035. aastaks.
Keldo toob esile ka ohu, justkui suureneks puuride keelu seadusemuudatuse puhul puurikanamunade import odavamatest riikidest. Kuid kui Euroopa Komisjon valmistab ette kogu Euroopa Liidu üleseid muudatusi ning soovib kehtestada ka imporditavatele toodetele samaväärsed loomade heaolu nõuded, ei ole põhjust käsitleda Eesti otsust eraldiseisvana. Lisaks on oluline välja tuua, et Eesti seadus jõustuks ales üheksa aasta pärast, 2035. aastal, mil Euroopas on muutused palju kaugemale jõudnud loomade heaolu tagamisel. Euroopa eesmärk on tagada, et kõrgemad heaolustandardid ei seaks Euroopa tootjaid ebaausasse konkurentsiolukorda.
Lõpuks tasub küsida, millise sõnumi Eesti soovib anda. Kas ootame viimase hetkeni, kuni Euroopa meid niikuinii uute reeglitega kohustab või kasutame kümneaastast üleminekuaega targalt ära ning aitame oma tootjatel muutuseks valmistuda?
Arutluse all oleva muutuse sisu tähendab üleminekut kitsastelt traatpuuridelt õrrepidamisele, vabapidamisele või mahepõllumajanduslikule munatootmisele. Puurivabas tootmises on lindudel võimalus liikuda, sirutada tiibu, istuda õrrel ja tegeleda liigile omaste tegevustega. Puurispidamisel veedavad nad terve elu kinnises traatpuuris, kus seaduse järgi on linnule ca A4-paberi suurune ruum määratud. Mitmed riigid, nt Austria ja Rootsi, on juba ülemineku täielikult teinud. Austrias isegi suurenes riigi munadega isevarustatuse tase. Eesti on endiselt Euroopa Liidus ühe suurima puurispidamise määraga, kus 77% kanadest puurides, ülejäänud Euroopas vaid 35% kanadest puurides.
Julma puurispidamise lõpetamine ei ole enam üksnes loomakaitsjate soov. Sellest on saanud Euroopa Liidu ametlik poliitiline suund. Eesti Riigikogus arutlusel olev eelnõu ei lähe Euroopa arengutega vastuollu, vastupidi, see aitab neid ellu viia läbimõeldult, piisava üleminekuaja ning tagab õiguskindluse muutuse jõustumiseks.
Kui Euroopa Komisjon ütleb, et puuride ajastu hakkab lõppema ja ELi kodanikud toetavad kõrgemat loomade heaolu, siis ei peaks Eesti ministeeriumid endiselt jalgu maasse suruma. Eesti valitsus peab nüüd endalt küsima, kas lõpuks toetame ka sadade tuhandete loomade heaolu parandamist reaalsete sammudega, mis seni pikalt sekkumiseta jäänud.
