Featured

Foie gras’ ja vastutustundlik ettevõtlus

Vanasti olid loomad majapidamises tavaline nähtus. Väga paljud inimesed said toorainet, nagu piima, liha ja mune, toidu valmistamiseks kodulaudast. Tänapäeval on enamus tootmisest suundunud suurtesse farmidesse, kus tootmise maksimeerimise tõttu ei pöörata tähelepanu loomade heaolule. Kuna nüüd on inimestele suur osa tööstuste telgitagustest internetis kättesaadav, teame me kahjuks või õnneks palju loomade praegusest heaolust. Kahjuks just sellepärast, et seda kõike on jube näha, ning õnneks, sest me saame teadlikena loomade heaolu aktiivselt parandada. 

Mis on foie gras?

Foie gras’ on üks nendest roogadest, mille tõttu peavad tänapäeval loomad inimese maitsenaudingute pärast kannatama. Tegu on pardi või hane haigestunud maksaga, mis on enda tavasuurusest kümnekordistunud. Maks ise on sildistatud delikatessroaks, kuid maksa andnud linnud on surnud 4-nädalase julma sundtoitmise teel. Kuna foie gras’ saamiseks väärkoheldakse linde, nõrgeneb ka nende immuunsüsteem ja nad võivad kergemalt haigestuda näiteks linnugrippi. 

Foie gras‘ farm

Miks peaksid ettevõtted pöörama tähelepanu loomade heaolule?

Tänu infovabadusele teame me loomade saatusest palju ning loomadest hoolimine on muutunud populaarseks. Ülemaailmselt on võtnud suured ettevõtted, nagu McDonald’s ja Subway, endale eesmärgiks puurivaba tuleviku. Nad on lubanud 2025. aastaks lõpetada koostöö tootjatega, kes peavad munakanu puurides. Seega täidetakse tarbijate soov tuua toidulauale ainult heades tingimustes elanud loomade tooteid.

Eelmisel sügisel läbiviidud Kantar Emori avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei toeta 72% Eesti elanikest munakanade pidamist kitsas traatpuuris ning 67% foie gras’ müüki siinsetes restoranides ja kauplustes. Lisaks sellele on üle 12000 eestlase allkirjastanud foie gras’ müügivastase petitsiooni. Tarbija suhtumine loomavastasesse vägivalda on üsna selge.

Isegi prantslaste suhtumine foie gras’sse on vastandlik.

Maailma kõige suurem foie gras’ tootmine toimub Prantsusmaal, kuid sel aastal on prantsuse meedia andnud teada foie gras’ puudusest, kuna selle müük on vähenenud kuni 40%. Puudujääk tuleneb vähesest tootmisest, kuna märtsis suri Prantsusmaal palju parte linnugrippi, mis on hävitanud linde intensiivselt juba mitmeid aastaid. Kuna linnugripp on nakkav ka inimesele, on foie gras’ tootmine vastutustundetu.

Mitu Prantsusmaa linna on keelustanud foie gras’ müügi, kuna selle tootmine on niivõrd julm. Grenoble linnapea on kutsunud foie gras’d mitte prantsuse uhkuseks, vaid prantsuse häbiks. Isegi prantsuse tippkokad on loobunud eetilistel põhimõtetel foie gras’ serveerimisest. 

Prantsusmaa idufirma Gourmey toodab julmusvaba foie gras’d laboris. Kultuurliha tootmine annab inimestele võimaluse nautida liha süütundeta teades, et nende toidu nimel pole loomad pidanud piinlema. Samuti näitab see prantslaste vastuolu foie gras’ tootmisele, kuna isegi nemad ei toeta enda rahvusroa jõhkrust. 

Otsus serveerida ainult julmusvabu tooteid näitab ettevõtete vastutustundlikkust. Loomade heaolust hoolimine näitab tarbijale ettevõtte prioriteete ning valikut tuua klientidele ainult parima kvaliteediga tooteid. Seega on julmusvabade toodete esitlemine mitte ainult loomadest, vaid ka oma klientidest hoolimine.

Ka Uku Suviste on küsinud: “Kas mõneminutiline maitseelamus toidulaua taga on väärt kellegi piinamist terve tema elu?”   

Loe täpsemalt foie gras’ tootmisest ja allkirjasta petitsioon siin: https://foiegras.nahtamatudloomad.ee/.

Featured

Emis – elu kui õudusunenägu

Sigade elu kujutatakse meedias ja lasteraamatutes endiselt sama idülliliselt, kui paljud võib olla oma lapsepõlvestki mäletavad. Pilt sellest, kuidas emis pikutab põhuhunnikute vahel ja imetab pisikesi põrsakesi ning seejärel saavad pojad ema kaisus puhata või ringi hullata, on kahjuks Eesti sigade jaoks aga kõike muud kui reaalsus. Sigade tegelik elu Eesti tööstusfarmides on täis õudusi, mis võivad ka tugevaima inimese südame kildudeks purustada. Üheks kõige kurvemaks võib pidada emasigade ehk emiste elu. 

Emis veedab terve imetamiseks ettenähtud aja metallvõrede vahel, kus puudub igasugune võimalus normaalseks kokkupuuteks oma järeltulijatega.

Praktikaid, mida emiste peal kasutatakse, peetakse loomade suhtes ühtedeks julmimateks. Elu kitsastes tingimustes betoonseinte vahel ei ole kellelegi kerge,  ent võrreldes nuumsigadega ehk sigadega, keda kasvatatakse otse söögiks, on emiste elu kordades pikem ja veel palju piinarikkam. 

Tänapäeva emise elu koosneb puurivõrede vahel puhkepausideta tiinustest, seemendamistest ja poegimistest. Suure osa oma õnnetust eksistentsist veedab emis nii kitsas puuris, et ei saa isegi ümber keerata. Poegadega kokkupuude toimub läbi metallvõre, mistõttu ei saa ei emis ega põrsad järgida oma instinkte, mis loomulikes tingimustes ema oma järeltulijatega nii tugevasti seovad. 

Imeline ootus

Selleks, et emis jääks tiineks, pannakse ta väikeste võrede vahele, mida kutsutakse seemendussuluks ja kus hoitakse teda kuni kuu aega. Jah, lugesite õigesti – emis veedab kuu aega väikeste võrede vahel, kus ta ei saa liigutada ega ümber pöörata, ta peab elama iseenda väljaheidete sees. Ja seda ainult selleks, et teda oleks lihtne seemendada ehk kunstlikult viljastada. Farmerid põhjendavad seda sellega, et kui loom ringi ei liigu, on lihtne vahet teha, milline emis kus asub. Liikumisvõimaluse pakkumine tähendaks, et seakasvataja peaks emiseid kõrvalipikute järgi eristama, mida peetakse seatööstuses liiga suureks lisapingutuseks. 

Emis on viljastamise perioodil kuni kuuks ajaks surutud piiravate võrede vahele vaid sel põhjusel, et sead ei vahetaks omavahel kohti ja farmeril oleks lihtne neil vahet teha ja neid seemendada.

Esimesed hetked koos

Umbes kaks nädalat enne arvatavat poegimist asetatakse emis emisepuuri põrsaste sündi ootama. Emisepuuri tingimused ei ole sugugi paremad kui seemendussulus.

Emis ootab liikumatult traatvõrede vahel oma põrsaste sündi umbes kaks nädalat.

Kui aeg kätte jõuab, sünnitab emis umbes 11 poega. Sigade emainstinkt on tugev ning emis soovib oma poegi näha, lakkuda ja tervitada. Paraku jääb ta aga kogu imetamisperioodiks kitsasse metallpuuri, nii et normaalne kokkupuude poegadega on täielikult välistatud.

Lisaks vaimsetele kannatustele tekitab ühes asendis lamamine emistele haavu ja lamatisi, pidevat valu ja meeleheidet. Ebamugavus, frustratsioon ja valu on sageli nii tugevad, et emised hakkavad enda pead vastu metallvõresid peksma ning neid närima. Samuti on tavaline, et emised proovivad meeleheitlikult ennast vastu puuri esiosa pressida, et nad ei peaks oma väljaheidete sees lamama. 


Sabade lõikamine

Enne nädalaseks saamist lõigatakse põrsastel ära sabad ning võib toimuda ka kastreerimine. See hetk on emisele eriti raske, kuna protseduurid tehakse sealsamas emisepuuri kõrval ning põrsad karjuvad südantlõhestavalt ema abi järele, emisel on aga võimatu oma lapsi kaitsta. 

Umbes nädalavanusel põrsal lõigatakse ilma igasuguse tuimestuseta ära saba.

Õudusunenägu algab uuesti

Põrsad võetakse ema puuri juurest harilikult ära 28 päeva vanuselt, mõnikord varem. Enamikest põrsastest saavad nuumsead, kelle eluiga on kuus kuud. Paar päeva pärast põrsastest võõrutamist pannakse emis tagasi kitsasse seemendussulgu, kus kogu õudusunenägu otsast peale algab.

Sead on loomult väga seltsivad loomad, kelle suhe oma järglastega normaalsetes tingimustes on kompleksne ja hoolitsev. Teadlased on avastanud üle 20 eri tähendusega häälitsuse, mida sead teineteisega suhtlemiseks kasutavad ning osadest ema häälitsustest saavad ka juba vastsündinud põrsad aru. Kas pole armas fakt, et imetavatel põrsaemadel on kombeks isegi oma lastele lausa laulda? Tööstusfarmis ei saa emis aga isegi oma poegade poole vaadata, pisemaid põrsaid soojendada ega kaitset pakkuda.

Sigadel on pikaajaline mälu ja kogu elu jooksul ei unusta emis ilmselt ühtegi pesakonda. Emise eluperiood on küll pikem kui nuumsigadel ning ulatub paari aastani, aga võime ainult ette kujutada, et ilmselt sooviksid nad surra varem.

Featured

Tofik (9 k)

KODU LEITUD ❤️

Vanus: ~8-9 kuud
Sugu: isane
Suurus: väike/keskmine
Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud

Tofik

Tofik on rõõmus, maias ja ülemeelik kutsikas, kes vajab palju tegelemist. Tofik on ilmselt corgi ja taksi sugemetega kange sell, kes vajab tugeva iseloomuga pereliikmeid, kes oleksid valmis panustama aega tema treenimisele.

Ilmselt on Tofiku noorde ellu mahtunud nii mõnigi pelutav hetk, sest vahel on näha, kuidas ümbritsevad igapäevased asjad või esemed teda hirmutada võivad.

Tofikule meeldivad inimesed väga, kuigi mehi võib ta esialgu natuke peljata, aga enamasti möödub see kiiresti.

Kutsikale kohaselt sooviks Tofik kõike närida ning keelatud tegevustest eemale juhtimiseks naudib aju stimuleerivaid mänguasjadega (näiteks nuuskimis- või lakkumismatt või peidetud maiustega mänguasjad) tegelemist.

Kristina Meringu kõne rongkäigul “Marss kanad puurist vabaks”

Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuhi Kristina Merngu sõnavõtt Vabaduse väljakul, rongkäigu “Marss kanad puurist vabaks” lõpus 11. mail 2024.

Head rongkäigulised! Aitäh, et oleme üheskoos tänase olulise sündmuse ellu viinud. Tänu Sinu panusele saime otsustajatele öelda selge sõnaga – Eesti hoolib loomadest. Meid on siin täna üle 300 hea inimese, kes on tulnud, et selge sõnaga avaldada toetust loomade heaolule ning öelda, et Eesti peab keelustama kanade julma puurispidamise. 

Ma tahaksin rääkida kolmest asjast, mis praegu olulised seoses kanade puurispidamise lõpetamise aruteludega Eestis. 

Miks praegu räägime üldse kanadest, kui julgeolekuoht, majanduslangus jms on suured riiklikud teemad ning kiired prioriteedid?
Need linnud, kelle iga päeva iga sekund on kannatus, vajavad meie abi kiirelt sellest sõltumata, mis muus maailmas toimub. Kui saame lahendada kriitilisi probleeme, tekitab see lootust muude keeruliste teemade kõrval. See helgus, mis loomade kannatuste leevendamisega kaasneb, annab tegutsemisjaksu ka muude suurte küsimuste lahendamiseks. 

Selge on ka see, et ajad on muutunud ja loomade heaolu olulisus on tulnud siia, et jääda. Vaadates avaliku arvamuse uuringute põhjal Eesti inimeste suurt toetust loomade heaolule, ei ole mõistlik seda teemat ignoreerida, eriti, kui lahendused on käega katsutavad. 

Teema, kus saame reaalseid muutuseid ellu viia.

Kui käisin Eesti suurimas puurikanalas, oli meeletu kontrast näha neid kanu ja kuulda, kuidas farmi omanikud räägivad, kui okei ja normaalne see on, kuidas need õrnad linnud mitmekümnekesi teineteise otsas hunnikus puuris kuhjusid. Henry Spira on öelnud, kui Sa näed midagi, mis on valesti, tuleb sekkuda. On palju teemasid, mis on ülikomplekssed ja rasked lahendada, aga siin oleme olukorras, kus sadu tuhandeid linde saab aidata ning kus üleminek puurivabadele tootmisviisidele oleks võit kõigile osapooltele. Kui jätame võimaluse kasutamata neid linde aidata, ei ole neil loota enam kellelegi teisele peale meie. 

Kanade puurispidamise keelustamisel on eriti suur ühiskondlik toetus. Ka täna siin meie rongkäigul ettevõtjaid, Riigikogu liikmeid, lapsevanemaid, erinevate maailmavaadete esindajaid. Meie kõigi erinevast taustast sõltumata jagame me ühte olulist väärtust – loomi tuleb hästi kohelda ning neid ei tohi väärkohelda. Võid olla liberaal või konservatiiv, aga vägivalla loomade vastu mõistame kõik ühiselt hukka. Nagu karusloomafarmide keelustamise lõpphääletusel Riigikogus sai eelnõu poolthääled kõikidest Riigikogu fraktsioonidest, on meil ka nüüd sala-eesmärk garanteerida toetajad kõigist erakondadest ka kanade puurispidamise keelustamisele, kui see jõuab Riigikogu suurde saali hääletusele. 

Pöidlad pihus, et see juhuks, sest praegu ei ole veel midagi kindel. Tegutseme selle nimel koos tugeva kogukonnaga südikalt edasi, et kanade kannatused puurisüsteemis ei jääks varjatuks. 

Julgen siin anda lubaduse, et näeme kindlasti Eestis päeva, kus ükski munatööstuse kana enam puuris piinlema ei pea. Koos nii paljude heade inimestega viime selle olulise töö kindlasti lõpuni välja, et julmus lõpeks. 

Meil on võimalus teha ajalugu ja aidata neid, kes ise enda kaitseks midagi teha ei saa. Kasutame oma mõjuvõimu, et nõrgemaid aidata. Aitäh, et koos seda võitlust peame! Enne alla ei anna, kui eesmärk on saavutatud.

21. mail toimub Kalamajas üritus “Kuidas lõpetame kanade puurispidamise Eestis?”

Tule teisipäeval, 21. mail kl 18.00 toredale üritusele, kus mõttekaaslastega kaasa rääkida, kuidas veel loomi aidata.


Kavas on kolm põnevat esinejat:

⭐ Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering tutvustab, mis on organisatsiooni edu saladus ja räägib organisatsiooni siseelust.
⭐ Puurikanalates salaagendina töötanud Mirjam Näkk jagab oma kogemust, milline nägi töö välja Eesti suurimates puurikanalates ja kuidas kanad seal elasid.
⭐ Nähtamatute Loomade fundraiser Getter Pärsim tutvustab, millised on tõhusad viisid kanade aitamiseks. Tulemas on väga põnev õhtu, kus Sul on võimalus saada vastused kanade heaolu puudutavatele küsimustele ning luua kontakte inimestega, kes jagavad Sinuga loomasõbralikke väärtusi 🤩

Üritus toimub Tallinnas Kalamajas, Vabriku 6. Kohapeal on infolaud, annetusvõimalused ning saad endale soetada heategevuslikke tooteid.

Pane end kirja, et teaksime üritust ette valmistades osalejate arvuga arvestada, aitäh! https://docs.google.com/…/1FAIpQLScpDTdUKytKW3…/viewform

Ürituse link Facebookis – https://www.facebook.com/events/1207022626949401/

Ootame kõiki loomasõpru!

Nähtamatud Loomad kogub annetusi, et vastu seista Eesti suurimate puurikanalate juhtide püüdlustele kanade puurispidamise keelustamine Eestis nurjata

Kanade puurispidamise lõpetamine Eestis on olnud Nähtamatute Loomade üks prioriteete juba organisatsiooni asutamise algusest peale. 2023. aasta sügisel aga viis Nähtamatud Loomad kanade heaolu teema Eestis uuele tasemele. Pealtnägijas avaldatud paljastus näitas kogu Eestile, kui šokeeriv ja julmmunakanade puurispidamise reaalsus tegelikult on ning ei jätnud kedagi kahtlema, et kanade piinad selles laialdaselt kasutusel olevas pidamisviisis on tohutud. Saate järelkaja oli tohutu, tuues kokku 21 421 inimest, kes näitasid oma meelsust puuride vastu, andes digiallkirja petitsioonile. Hetkel on Riigikogu arutamas kanade puurispidamise keelustamist Eestis, kuid siinkohal me jalga sirgu lasta ei saa, sest algatuse vastu seisavad väga tugevad vastased: puurikanalaid omavate ettevõtete juhid ja kasusaajad.

Eesti suurimaid puurikanalaid omavad ettevõtted teevad kõik selleks, et Eestis kanade puurispidamise keelustamise seadust vastu ei võetaks. Puurikanalate esindajad loovad kohtumistel puurisüsteemide kasutamisel vale narratiivi, esindades seisukohta, et kanade pidamisel puurides on kanade haigestumus ja suremus kõige madalam. Lisaks õigustustele, et kanadel on puuris heaolu tagatud, toovad ettevõtte esindajad välja valeväiteid ja enda narratiivi toetavaid valefakte naaberriikide munatootmisest, konkurentsi puudutavatest importmunadest kui ka üleminekuks vajaminevatest rahalistest ja ajalistest ressurssidest. Sellise vale mulje jätmise vastu peame väga intensiivselt töötama, et munatootjad Riigikogu ja ministeeriumi tagatubades otsustajate seas kanade heaolust mitte lähtuvat kuvandit ei kujundaks. Plaan on valmis, nüüd on aga vaja toetajate abi, et see ka ellu viia.

13. maist 7. juunini 2024 toimub annetuskampaania, mille raames on võimalik annetada kanade puurispidamise keelustamiseks Eestis. Keelustamiseks vajalikud tegevused koosnevad peamiselt tööst poliitikute ja otsustajatega, meediatööst ja turundustegevustest, koostööst toidusektori firmadega ning tarbijateadlikkuse edendamisest. Ainult tänu annetajatele on kanadel võimalus võita infosõda nende suurte korporatsioonidega, kelle puhul ainuüksi turunduseelarved on juba mitu korda suuremad kui meie organisatsiooni kogu aastakäive, mis 2023 aastal oli 404 848 eurot. Seega on oluline, et kanade toetajate kogukond mobiliseeruks ja ühiselt kannatavate lindude heaks selle väljakutse ületaks. 

Oluline on, et poliitikud, kelle otsustada on kanade puurispidamise keelustamine Eestis, saaksid teha otsuseid tuginedes teaduspõhistele faktidele, mitte puurikanalate juhtide loodud valedele. Selleks peab lobitöö olema väga tõhus ja efektiivne. Korraldame poliitikutega kohtumisi ja üritusi ning võimaldame neile värske infoga teaduspõhised dokumendid ja trükised, mille loomiseks kaasame eksperte ja täiendame neid infoga avaliku arvamuse uuringute tulemustest. 

Kogu kampaania võtmetähtsusega taustajõuks on suure mõjuga turundustegevused, mis hõlmavad endas sotsiaalmeedia tasulisi reklaame, sisuturundusartikleid suuremates meediaportaalides ja välireklaame. Kanad vajavad veelgi suuremat avalikku tuge puurispidamise keelustamise algatusele ning läbi erinevate platvormide jõuame sadade tuhandete Eesti inimesteni. Just avaldatud reklaam või artikkel võib olla tõuge poliitikule, kes otsustab kanade puurispidamise keelustamise üle või tarbijale, kes poeriiulilt muna valima hakkab. Tarbija käitumine on omakorda sisendiks ka toidusektori ettevõtetele, kes otsustavad, millist kanamuna oma kauplustes müüa. Muutus tarbijate seas eelistada vabapidamisest pärinevaid mune, aitab kaasa toidufirmadega läbirääkimiste pidamiseks, et nad läheksid üle puurivabade munade müümisele. Mida rohkem on ettevõtteid, kes on otsustanud loobuda puurikanade munade müügist, seda rohkem näevad otsustajad, et toetus algatusele on järjest suurem ning ka ettevõtted on valmis. Kõik osapooled, tarbijatest jaekettideni ning kohvikupidajatest poliitikuteni, omavad olulist rolli kanade puurispidamise keelustamise teekonnal ning on omavahel ka tihedalt seotud. 

Ainult tänu tugevale loomasõprade kogukonnale on saavutatud senised edusammud teekonnal kanade puurispidamise lõpetamise poole.  Praegu on oluline hetk, kus kanad vajavad just Sinu abi, sest Eesti suurimate puurikanalate omanikud on asunud vastuseisule, et kanade puurispidamise keelustamist Eestis ei toimuks. Annetades annad  Sa kanadele võimaluse võita võitlus tööstuslike hiiglaste vastu ning tegutsed selle nimel, et kitsastes puurides kannatavad linnud ei jääks ka teistele Eesti elanikele varjatuks ja selline loomi piinav süsteem ei saaks jätkuda.

Eesmärk on jõuda Eestis kanade puurispidamise keelustamise otsuseni juba sellel aastal. Sinu annetus aitab päästa kanad. 

Anneta siin: aitan.nahtamatudloomad.ee

Aitäh, et Sa hoolid! Koos jõuame eesmärgini, et säästa sadu tuhandeid linde julmusest ja kannatustest.

Sajad inimesed tulevad osalema rongkäigule kanade puurispidamise keelustamise toetuseks

10.05.2024

Juba sel laupäeval korraldab loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad Tallinna vanalinnas suure rongkäigu “Marss kanad puurist vabaks”, millega avaldatakse toetust kanade puurispidamise keelustamisele.

Kanade puurispidamine munatööstuses šokeeris septembris “Pealtnägija” saates avaldatud kaadritega Eesti puurikanalatest kogu ühiskonda. Nähtamatute Loomade algatatud petitsioon kanade puurispidamise keelustamiseks kogus 21 421 digiallkirja. See on ajaloo edukaim loomade heaolu puudutav algatus, mis on nüüd jõudnud Riigikogus arutlusele.

Rongkäik „Marss kanad puurist vabaks“ suunab loomade heaolu sõnumi poliitikutele, et avalik tugi on suur ja kanade puurispidamise keelustamine on oluline.

„Viimaste avaliku arvamuse uuringute järgi toetab pea 80% Eesti elanikest kanade puurispidamist ja hea meel, et soovime liikuda suunas, kust ülejäänud Euroopast praegu kõvasti maha jäänud oleme, et puuridest loobuda,“ kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht ja rongkäigu ellukutsuja Kristina Mering. „Rongkäik on hea tahte avaldus, et sadade tuhandete puuris kannatavate lindude olukord lahenduseta ei jääks ja üleminek vabapidamisele Eestis toimuks,“ lisas ta.

„Marss kanad puurist vabaks“ saab alguse 11. mail kell 13 Tallinnas kino Sõpruse eest. See on peresõbralik sündmus, millega on oodatud liituma kõik, kes tahavad nendele sadadele tuhandete lindudele paremaid elutingimusi.

Rongkäigule saab registreeruda: bit.ly/KanadVabaks

Mis juhtub, kui Eesti keelustab kanade puurispidamise munatootmises?

Kristina Mering, loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad asutaja ja tegevjuht

Artikkel ilmus 8.05.2024 Õhtulehe arvamusrubriigis – https://www.ohtuleht.ee/1106442/inimesed-on-valmis-tootjad-mitte-kristina-mering-jaekettidel-ei-jaa-muud-ule-kui-tellida-puurivabade-kanade-munad-lahiriikidest

Foto: Erki Pärnaku, Õhtuleht

Kanade puurispidamine munatööstuses on viimastel aastatel üha enam varjatud seisundist päevavalgele tulnud. Oleme jõudnud punkti, kus paljudele tarbijatele on oluline, kas lind on elanud puuris A4 suurusel alal või on saanud vabalt ringi liikuda ja tiibu sirutada. See muutus on hea märk, et ühiskonnana on meil võhma märgata ka nende elusolendite kannatusi, kes meile igapäevaelus muidu tihti nähtamatuks jäävad.

Riigikogu arutab praegu ettepanekut keelustada kanade puurispidamine Eestis. Ettepaneku taga on 21 421 Eesti inimest, kes allkirjastasid Nähtamatute Loomade petitsiooni. Avaliku arvamuse uuringu järgi toetab kanade puurispidamise keeldu lausa 78% Eesti elanikest (Norstat, 2023). Avalik huvi loomade heaolu teemade vastu aasta-aastalt üha kasvab.

Kas Eesti toidupoed, tarbijad ja munatootjad on üleminekuks vabapidamissüsteemidele valmis?

Puurivaba munatootmine tähendab kas õrrekanalat, vabalt peetavaid kanu või mahepõllumajanduslikku munatootmist. Kõige soodsamad neist on õrrekanamunad, kalleimad mahemunad. Teiste riikide näitel teame, et puurispidamisest loobudes muutub enamasti õrrelpidamine kõige levinumaks tootmisviisiks, küll aga kasvavad ka vabalt peetavate ja mahekanade osakaalud. 

Eesti jaekettides on puurivabade munade kättesaadavus teinud suure arenguhüppe. Tarbijate kasvava nõudluse toel on see üks kiireimaid muutusi mistahes kategooria toodetest. Viimaste aastate nõudluse kasv puurivabade munade järele on märkimisväärne. 

Jaeketid näevad ostjate huvi loobuda puurikanade munadest ning enamik suuri jaekette, nende hulgas Rimi, Maxima, Prisma, Stockmann jt on juba teatanud, et 2025/2026. aastaks loobuvad puurikanade müügist täielikult ning lähevad üle vabapidamissüsteemidest pärinevate munade müügile. See otsus näitab, et vastutustundlik ettevõtlus on Eestis üha enam kanda kinnitamas ning poed kuulavad tarbijate soove. 

Eelmise aasta septembris “Pealtnägija” saates avaldatud kaadrid Eesti puurikanalatest, mis paljastasid süstemaatilise lindude piinarikastes elutingimustes pidamise, šokeerisid meid kõiki. See tõlgendus ka jaekettide munariiulite ees tehtud ostuotsuste muutusesse. Eesti inimene hoolib. 

Kuidas aga munatootjad tarbijate eelistuste muutustesse suhtuvad? Paraku ei tule tootjad nii kiiresti kaasa, kui konkurentsis püsimiseks vaja oleks. Ca 80% kanadest Eesti munatootmises peetakse endiselt kitsastes traatpuurides. Jaeketid võtavad pidevalt munatoojatega ühendust ja küsivad neilt puurivabu mune. Munatootjad keelduvad ja jaekettidel ei jää muud üle, kui puurivabade munade nõudluse katmiseks tellida need lähiriikidest.

Seega seisame silmitsi turuanomaaliaga – teoorias peaks turg end ise reguleerima, kus nõudlus loob pakkumise. Siiski, praegu blokeerivad kohalikud suured munatootjad seda muutust, keeldudes tootmast jaekettidele nende soovitud koguses puurivabu mune. See tekitab olukorra, kus kauplused on sunnitud otsima puurivabade munade tarnijaid välismaalt.

Saab vaid loota, et tootjad pikalt seda seisu ei jätka, sest juba praegu on Eesti munadega isevarustatuse tase 55% ehk siis toodame kohalikult vaid veidi rohkem kui pooled siin tarbitud munadest. Selleks, et toidujulgeolek oleks tagatud, peab Eesti üle minema vabapidamisüsteemides tootmisele. 

Mida teevad lähiriikide munatootjad? 

Pilgu lähiriikide munaturule pöörates suureneb ajakriitilisus, et Eesti astuks kiiremini läbimõeldud samme munatootmise üleminekus vabapidamissüsteemides. Sisuliselt kõik meie lähiriigid ning ülejäänud Euroopa on selles muutuses meist kõvasti kaugemal. Lähiaastad muudavad seda olukorda veelgi drastilisemalt, sest siis saabuvad paljudel jaekettidel tähtajad, millest alates müüvad nad ainult puurivabu mune.  

Kõige enam mune impordib Eesti Lätist. Lätis asub ka Põhja-Euroopa ja Baltikumi suurim munatootja Balticovo, mis on 2027. aastaks täielikult puuridest loobunud. Sama otsuse on välja kuulutanud Läti teised suurimad munatootjad, Leedu ning Poola turul toimub sama protsess. Soome on meist selles valdkonnas juba pikalt ees olnud. Kõik Soome toidupoed loobuvad lähima kahe aasta jooksul puurikanade munade müügist, pakkudes edaspidi ainult õrrekanade, vabalt peetavate kanade või mahekanade mune.


Mida teeb muna hind, kui tootmine läheb Eestis puurivabaks? 

Praegu on Eesti toidupoodide hinnaanalüüsis õrrekanade munad 10-munalise karbi kohta 7-11 senti kallimad kui puurikanade munad. Ühe muna hinnale lisab humaansem tootmine vaid ühe sendi. Hinnatundlikule kliendile jääb ka munatootmise üleminekul soodsama variandina kättesaadavaks õrrekanade munad. Kes tahab veel paremat lindude heaolu, saab soetada mahekanade mune. Need on küll kõrgema hinnaga, aga pakuvad lindudele oluliselt suuremat liikumisruumi, õueala ja väiksemat lindude arvu võrreldes teiste tootmisviisidega. 

Suur avalik huvi puurispidamise lõpetamise toetuseks Eestis

Olen loomade heaolu teemadega Eestis tegelenud umbes 18 aastat ja kõikidest algatustest on just kanade puurispidamise lõpetamine see, kus on näha suurimat rahva toetust see muutus ellu viia. Isegi karusloomafarmide keelustamisel tuli veenmistööga rohkem vaeva näha, olgugi, et karusnahatööstus puudutab vähem inimesi võrreldes toidulaua küsimustega. 

Sel laupäeval toimub Tallinna vanalinnas võimas rongkäik “Marss kanad puurist vabaks”, kuhu juba praegu on end sajad inimesed kirja pannud, et näidata toetust kanade puurispidamise keelustamisele. Üritus algab laupäeval kell 13.00 kino Sõpruse eest, et head sõnumit levitada. Rongkäigud pole Eestis väga levinud, aga vahel läheb mõni teema piisavalt korda, et selle toetuseks välja tulla.

Praegu on suur võimalus aidata sadu tuhandeid linde Eestis parematele elutingimustele. Lisaks munaleti ees puurivabade munade valimisele on laupäeval rongkäigule tulemine kindlasti oluline žest, et toetada loomasõbralikku Eestit. 

Puurikanamune enamikes Eesti jaekettides varsti enam ei müüda

Nii Eestis kui rahvusvaheliselt on munaturul toimumas väga suured muudatused, mis realiseeruvad enamasti aastaks 2025 – massiliselt suuri jaekette, toidutootjaid ja teisi toidusektori ettevõtted on teada andnud, et loobuvad täielikult puurikanade munade müügist ja kasutamisest.

Nõudlus kodumaiste vabapidamissüsteemidest pärit munade järele on Eestis läbi aastate olnud märkimisväärselt kõrgem kui pakkumine, ent järgmisel aastal võtab see täiesti uued mõõtmed. Eesti munatootmine ei ole puurivabade munade tootmisele veel ümber orienteerunud ning kui midagi ei muutu, tekib järgmisest aastast munaturul tohutu defitsiit puurivabadest munadest.

Puurikanade mune ei ole lootust müüa ka teistesse riikidesse, sest nii Eesti lähiriigid kui ülejäänud Euroopa on vabapidamissüsteemidele üleminekus meist märkimisväärselt kaugemal. Näiteks Läti munatootmine on nende suurima munatootja Balticovo eestvedamisel puurivaba aastaks 2027.

Konkurentsieelise saavad tootjad, kes suudavad nõudluse kasvades pakkuda puurivabade kanade mune. Selleks, et Eesti munatootja ei kaotaks oma konkurentsipositsiooni ning kohalik tootmine jääks püsima ka järgnevatel aastetel, oleks vaja otsustavat suunanäitamaist ja tuge seadusandjatelt, et Eestis lõppeks puurikanade munade tootmine ning munatootjad läheksid üle tootmisele vabapidamissüsteemides. Nii saame tagada oma toidujulgeoleku ning Eesti inimestele jääb alles võimalus tarbida kodumaist toitu. 

Ülevaade toidusektori ettevõtete avaldustest, kes on otsustanud puurikanade munadest loobuda

Lidl

2025. aastal lõpetab Lidl Eestis mitte ainult puurikanade munade müügi, vaid ka nende kasutamise omakaubamärgi toodetes – majoneesis, küpsetistes, pastatoodetes ja paljudes muudes toitudes. 

“Koos eelpakendatud munadega, mida tarnivad meile kolmandad osapooled, saame öelda, et juba praegu tuleb ligi pool Lidli munavalikust puurivabadelt kanadelt,” ütles Lidl Eesti ja Lidl Läti sotsiaalse vastutuse juht Antra Birzule. Ta lisas, et suuremate munatootjate investeeringud kanade heaolustandarditesse, tootmisruumide kaasajastamisse ja rahvusvaheliste nõuete järgimisse kannavad vilja. 

Puurimunade turult kadumine tähendab, et nõudlus puurivabade kanade munade järele kasvab alates 2025. aastast järsult. Seetõttu võib järgmisel aastal tekkida kohalikest puurivabalt munetud munadest märkimisväärne puudus, mis võib kaasa tuua nende munade hüppelise hinnatõusu. Birzule loodab sellele vaatamata, et Eestil õnnestub nn vabade munade puudust vältida.

Allikas: https://majandus.postimees.ee/7989124/lidl-loobub-puurikanade-munade-muugist

Maxima

Alates detsembrist 2023 kasutab Maxima oma kaubamärgi „Meistrite kvaliteet“ kulinaaria- ja kondiitritoodetes vaid õrrekanade mune. Maxima poodides on puurikanade munad veel müügil, kuid jaekett plaanib nende müügi lõpetada 2025. aastal.



„Maxima peab oluliseks nii toodete kvaliteeti, hinda kui ka kaupade tootmismeetodeid, mida Maxima kauplustes müüakse,“ sõnas Maxima Eesti tegevjuht Kristina Mustonen. „Oleme märganud tarbijate üha kasvavat muret loomade heaolu puudutavatel teemadel. Sellest lähtuvalt oleme teinud otsuse, et lõpetame puurikanadelt pärit munade kasutamise meie „Meistrite kvaliteet“ kaubamärgi toodetes. Aastaks 2025 lõpetame puurikanade müügi ka meie poodides.“

Allikas: https://www.maxima.ee/uudised/maxima-lopetas-puurikanade-munade-kasutamise

Rimi

Linda Jākobsone, Rimi Balticu kategooriajuhtimise direktor värske toidu alal ütleb:  „Rimi on võtnud eesmärgiks lõpetada aastal 2025 puurikanade munade müügi”. 

“Alates 2018. aastast on Rimi Baltic keskendunud strateegiliselt üleminekule puurivabade munade jaemüüjaks, vähendades järk-järgult nr 3 munade turuosa meie sortimendis. 2017. aastal võetud ambitsioon ei ole ainult plaan paberil – juba praegu astume konkreetseid samme nii omamärgitoodete osas kui ka partnerluses tarnijatega. Meie eesmärk on õiglane ja vastutustundlik kaubandus ning jätkusuutlikkuse järgmise taseme saavutamine, seega astume väikeseid, kuid sihikindlaid samme parema homse poole, prioritiseerides nii kohalikkust kui taskukohaseid valikuid meie klientidele. Oleme kindlad, et just koostöös kohalike tootjate ja teiste sidusrühmadega saavutame oma ambitsioonid”.  

Allikas: https://www.rimi.ee/uudised/rimi-edusammud-puurivabade-munade-jaemuujaks-saamise-suunas

Prisma

Prisma lubab olla jätkuvalt vastutustundlik nii oma klientide kui ka tarnijate suhtes ning loobub järk-järgult 2026. aasta lõpuks puurikanade munade müümisest. 2023. aasta lõpuks loobus Prisma omabrändi munade hulgas puurikanade munade müügist ning 2026. aasta lõpuks järk-järgult ülejäänud puurikanade munadest. 

Allikas: https://www.prismamarket.ee/news/s-grupp-loobub-jark-jargult-puurikanade-munade-muumisest

Stockmann

Stockmannis pärineb juba praegu 70% kanamunadest vabapidamissüsteemidest ning täielikult loobutakse puurikanamunade müügist samuti aastal 2025. 

Allikas: https://info.stockmann.ee/news/stockmann-tootab-selle-nimel-et-aastaks-2025-oleks-sortimendis-vaid-puurivabade-kanade-munad/

R-kiosk

R-kioski omanik ja üks Euroopa suurimaid jaekaubandusettevõtteid Reitan Grupp on võtnud vastu otsuse loobuda puurikanade munade kasutamisest oma kaubamärki kandvates toodetes aastaks 2025.


“R-kiosk kasutab oma kaubamärgi toodetes võimalikult palju kohalikku toorainet ning meie soov on, et aastal 2025 kasutatavate vabakanade munad oleks kõik pärit Eestist,” ütleb R-kioski tegevjuht Tiia Ilves. “Loodame, et meie otsus annab vabakanade pidamisele Eestis sisse suurema hoo.”

Allikas: https://www.delfi.ee/artikkel/79285136/r-kiosk-loobub-puurikanade-munade-kasutamisest

Restoranid, hotellid ja teised toidusektori ettevõtted, kes on samuti otsustanud puurikanade munadest loobuda

Eestis on veel hulgaliselt toidusektori ettevõtteid, kes juba praegu ei kasuta puurikanade mune või lõpetavad nende kasutamise aastaks 2025. Lisaks on sama otsuse teinud paljud maailma suurimad restoranid, hotellid ja toidutootjad. Järgnev nimekiri Eesti ettevõtetest, kes on otsustanud puurikanade munadest loobuda, ei ole täielik, kuna igapäevaselt liitub algatusega aina uusi ettevõtteid. 

MUNATOOTJAD

  • Linnu Talu (2027)

JAEKETID

  • Rimi 
  • Maxima 
  • Prisma (2026)
  • Stockmann 
  • Lidl 
  • R-Kiosk 
  • Circle-K 

KOHVIKUD JA RESTORANID

  • Aida Kohvik
  • Akord Resto 
  • Barbarea 
  • Basiilik 
  • Beguta Taimetoidukohvik
  • Burger King 
  • Caffeine 
  • China Red 
  • Coffee Terminal 
  • Dereku Burger
  • Estonian Burger Factory
  • F-Hoone
  • Fellin
  • Good Mood Food
  • Gotsu
  • Gourmet Coffee Kadriorg
  • Gruusia trahter Mimino
  • Hafen Resto
  • Härg
  • Hell Hunt
  • Kaja Pizzaköök
  • Kalevi Jahtklubi Resto
  • Kampus
  • Kärme Küülik
  • Kauss
  • Kivi Paber Käärid
  • Kohvik Kroon
  • Kohvik Maiasmokk
  • Kolm Tilli
  • Lee Restoran
  • Lennunduspubi Legend
  • Lihuniku Äri
  • Lore Bistroo
  • McDonald´s
  • Mila Studio
  • Noa
  • Northmen Kohvik
  • Ocean Sushi Baar
  • OKO
  • OmNom
  • Ott&Matilda
  • Paju Villa
  • Pierre
  • Pizza La Mimosa
  • Põhjala Tap Room
  • Poke Bowl
  • Pompei
  • Pull
  • Puree
  • Ralf Cafe
  • Restoran Raimond
  • Reval Cafe
  • Rucola
  • Rukis kohvik-pagarikoda
  • Säde Kohviteek
  • Sailors Home
  • Saka Mõisa Restoran
  • SOHO restoran ja hotell
  • Speakeasy
  • Sushi Tiger
  • Take Off One/Two
  • Tervisetoidukoda
  • Tokumaru
  • Tuljak
  • Ugala teatrikohvik
  • ÜLO
  • Uulits
  • Vapiano
  • Vilde ja Vine
  • VLND burger
  • Restoran Hõlm

PAGARID JA KONDIITRID

  • Cruffin Saiatehas
  • Däp
  • Fazer Eesti
  • Karjase sai
  • Pagar Võtaks
  • Reval Kondiiter

TOITLUSTUS

  • Baltic Restaurants
  • BBQ Entertainment Catering
  • Carmen Catering
  • Event Catering
  • Foodgasm Catering
  • Oaas Catering
  • Tuli Catering

Kõige olulisem asi, mida Sina saad kanade heaks teha

Sinu osalemine rongkäigul kanade kaitseks on üks nendest tegudest, mis tõeliselt loeb ja jääb meelde elu lõpuni. Sa ei marsi enda jaoks –  Sa seisad endast nõrgemate eest, et teoks saaks läbi aegade võimsaim ühiskondlik muutus loomade heaks. Sa astud välja, et nõuda elamisväärseid elutingimusi poolele miljonile süütule, inimese tõttu kannatavale kanale.

Registreerun rongkäigule.

Miks on oluline osaleda rongkäigul kanade heaks?

Viimased kaheksa kuud on Eesti farmiloomade jaoks olnud murrangulised. Septembris Nähtamatute Loomade tiimiliikme poolt filmitud ja Pealtnägija vahendusel avalikkuseni jõudnud kaadrid Eesti munakanade eluolust ei jätnud mitte kedagi külmaks. See oli äratuskell paljudele, tuues esile, kui oluline on seista vastu õudustele, mis meie ühiskonnas loomadega toimuvad. 

Ühiskondliku surve jõud

Pärast “Pealtnägija” paljastust on toimunud märgilised sündmused selleks, et kanade puurispidamine Eestis lõppeks. 

Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et 78% Eesti elanikest soovib, et kanade puurispidamine ei oleks seadusega lubatud (Norstat, 2023). 

Läbi aegade suurima loomakaitse petitsiooni üleandmine Riigikogus, et lõpetada kanade puurispidamine. (2024 jaanuar)

Linnu Talu, üks kolmest Eesti suurimast puurikanalast, teatas, et ehitab oma kanala ümber ning lõpetab kanade puurispidamise täielikult aastaks 2027.   

Puurikanade munade läbimüük poodides on drastiliselt vähenenud. Rohkem kui pooled Eesti jaekettidest ja üle saja toidusektori ettevõtte on teatanud, et loobuvad puurikanamunade müügist ja kasutamisest. 

Kümned tuhanded inimesed andsid oma digiallkirja läbi aegade kõige võimsamale loomakaitsepetitsioonile, et nõuda poliitikutelt kanade puurispidamise keelustamist. 

Kuid see ei tähenda, et meie töö on tehtud, sest täna piinleb pool miljonit kana endiselt puurides

Riigikogu ja Regionaalministeerium küll arutlevad kanade puurispidamise keelustamise üle, ent munatööstus paneb mängu kõik, et sellist muutust ei tuleks.

Munatootjad, kes kanade puurispidamisega kasumit teenivad, levitavad aktiivselt poliitikute seas absurdseid valeväiteid. Nad ütlevad, et kanadel on tegelikult puuris hea olla ning just sellised on lindude jaoks parimad elutingimused. Nad ei lase end kõigutada asjaolust, et Euroopa juhtivad loomade heaolu teadlased on juba ammu selgelt välja öelnud, et puurisüsteemis lihtsalt ei ole võimalik lindude heaolu tagada. Nad loodavad, et need õõvastavad klipid, mis Pealtnägija vahendusel nende oma farmidest Eesti inimesteni jõudsid, hakkavad ununema. 

Puurikanalates surevad paljud linnud seetõttu, et jäävad puuri konstruktsiooni vahele kinni. Pilt tehtud ühes Eesti suurimas puurikanalas (2023)

Kui me praegu ei näita, et meid on palju, me ei unusta neid abituid piinlevaid linde, me mõtleme seda tõsiselt ja me ei peatu enne, kui kanade puurispidamine Eestis lõppeb, siis võib juhtuda, et see kõik on olnud asjata. 

Rongkäigu tähendus

Rongkäigul osalemine on midagi enamat kui lihtsalt kohalolek. See on võimas viis näidata oma pühendumust ja solidaarsust, et seista nende eest, kes ise enda eest seista ei saa. See on viis, kuidas me ühiskonnana väljendame oma väärtusi ja nõudmisi – et loomade heaolu ei ole midagi, millest saab mööda vaadata.

Puurikanalates on lindudel palju vigastusi, ruumipuudusest ja puurivõrede vastu hõõrdumisest kaotavad nad suled. Pilt tehtud ühes Eesti suurimas puurikanalas (2023)

Miks just nüüd?

Praegu on kriitiline hetk, mil peame tegutsema. Avalikkuse tähelepanu ja toetus on kõrgpunktis, mis annab meile unikaalse võimaluse viia sisse reaalsed ja püsivad muutused enne, kui see võimalus hajub. 

Munatööstus üritab poliitikuid veenda, et Eesti inimesi ei huvita kanade elutingimused ja muutusi ei ole vaja. Nad ei hooli faktidest ja tõenduspõhistest allikatest, vaid kasutavad oma tugevat mõjuvõimu. On oluline, et poliitikud ja ühiskond mõistaksid: inimesed ei toeta loomade piinamist kasumi nimel ning me ei lase seda teemat vaiba alla pühkida. Me ei peatu enne, kui kanade puurispidamine on saanud lõpu – mitte homme, mitte kunagi tulevikus, vaid nüüd.

Sinu panus loeb

Võib tunduda, et üksikisiku panus on liiga väike, et tuua muutusi. Kuid Sinu osalus rongkäigul lisab häälele kanade kaitseks kaalu ja tugevust. Koos oleme võimelised looma muutust, mis on suurem kui meie summa. Loomad vajavad meie häält, et neid oleks kuulda.

Puurikanalates on lindudel palju vigastusi, ruumipuudusest ja puurivõrede vastu hõõrdumisest kaotavad nad suled. Pilt tehtud ühes Eesti suurimas puurikanalas (2023)

Nüüd on aeg tegutseda. Liitudes rongkäiguga, astud Sa sammu, mis võib muuta ajalugu. See on Sinu võimalus näidata, et hoolid ja oled valmis seisma selle eest, mis on õige. Ära alahinda oma panuse jõudu. Koos saame muuta seda pilti, mis sügisel Pealtnägija vahendusel kõiki loomasõpru šokeeris. 

Registreeru nüüd ja teeme sellest koos võimsaima rongkäigu loomade kaitseks, mis viib kõige suurema muutuseni Eesti farmiloomade elus. 

Marss kanad puurist vabaks!

Mirjam Näkk: kuidas elab kana, kelle munetud munad on Sinu pühadelaual?

Arvamusartikkel ilmus ERR-is 28.03.2024

Teeme nii, et enne järgmisi kevadpühi on Eestis vastu võetud seadus, mis ütleb, et meie munakanad väärivad samuti elust rõõmu tundmist, andes neile võimaluse liikuda, õrrel puhata ja ehk ka õues värsket õhku hingata ja looduslikul pinnasel päikesepaistet nautida, kirjutab Mirjam Näkk.

Eestlased on usuleige rahvas, kuid ühest pikendatud nädalavahetusest, mil perega kvaliteetaega veeta, ei ütleks keegi meist ära. Seetõttu veedetakse ülestõusmispühad enamasti pere keskel ja on vähe inimesi, kelle ostukorvi sellel ajal mõni karp kanamune ei satuks. On ju need pühad peamiselt tuntudki kui munadepühad.

Kust munad tulevad, teab öelda iga lapski – muna muneb kana. Ja silme ette kangastub taluhoovi õuel ringi uudistavad ja nokkivad kanad. Nii mõnelgi meist on õnn teada mõnda talunikku, kellelt otse värskeimaid ja täisväärtuslikku kanaelu nautiva kana mune saada.

Paraku on kurb tõsiasi, et tööstuslikult toodetakse üle 80 protsendi kanamunadest Eestis süsteemis, kus kanadel puuduvad igasugused võimalused tavapäraseid kanaasju ajada ehk loomuomaselt käituda.

Nagu nii mõnigi lugeja juba ära arvas, pean silmas kanade puurides pidamist. Lisan aga kohe ka ühe hea uudise, nimelt võib Eestist õige pea saada järgmine riik, kus selline tootmisviis keelustatakse ja minnakse ülemineku perioodi vältel üle kanade õrre-, vabapidamisele ja mahepõllumajanduslikule tootmisele.

Kuidas täpselt kanade puurispidamine välja näeb, on oma silmaga näinud vaid vähesed. Selleks, et inimesed teaksid, milline puurimunatootmine seestpoolt välja näeb ja saaksid mune ostes teadliku valiku teha, käisin eelmisel aastal Eesti puurikanalates toimuvat talitajana dokumenteerimas.

Võikad kaadrid koos asjaosaliste kommentaaridega avalikustati esmalt 2023. aasta septembris ETV saates “Pealtnägija”. Vaatepildid, mille tunnistajaks ma farmitöölisena kanalates olin, olid nii õõvastavad, et teleekraanile jõudsid nii mõnedki kaadrid vaid udustatult.

Kõikide meeltega puuriridade vahel kogetu oli paraku veelgi südantlõhestavam. Ühes kanalas võib koos olla kuni 50 000 hirmunud lindu, kes ei saa kunagi tunda päikesepaistet ega maapinda oma jalge all. Selle asemel ümbritsevad neid igast küljest puurivõred, mille vastu nad pidevalt põgeneda soovides põrkavad.

Kümnete tuhandete kanade trampimine ja kisa tekitavad ka endas stressi, eriti kui tööjuhis näeb ette taskulambi abil nelja korruse peal olevate puuriridade valgustamist, et leida üles järjekordsed hukkunud linnud. Äkilise valguse ja inimese mööda tormamise peale nimelt kanad ehmuvad, sellest ka vastu puurilage lendamine, kisa ja üksteisest üle trampimine.

Mina olin selle hulluse tunnistajaks võrdlemisi lühikest aega, kuid kanade jaoks on see kõik, mida nad oma elu jooksul kogevad. Pidevast stressist ja muu tegevusvõimaluse puudumise tõttu hakatakse nõrgemaid linde nokkima, mis viib aeglase ja piinarikka surmani. Mõni nägi välja kui sõjaveteran, puuduvate varvaste ja paistetanud jalgadega, haavadega tiivanukil või seljal, sulestikust järel vaid mõni roots ning silmades pilk, mis näis mind, inimest, põlgusega vaatavat.

Tean, et inimesed hoolivad ega tahaks sellist lindude julma kohtlemist toetada. Esimese sammuna ongi oluline teha kindel otsus ja jätta puuris peetavate kanade munad ostmata.

Need tunneb kõige kindlamalt ära munal oleva templi esimese numbri järgi: kui see on 3, siis elab selle munenud kana puuris. Kui number on 2, 1 või 0, siis need on vastavalt õrrekanadelt, vabalt või mahepõllumajanduslikult peetavatelt kanadelt. Seega, mida väiksem number, seda õnnelikum kana.

Tean, et kanade heaolu läheb Eesti inimestele korda. Seda näitab ka Nähtamatute Loomade loodud Facebooki ürituse “Minu pühademuna on puurivaba” populaarsus, millel on üle tuhande osaleja. Neid inimesi, kes poes alati vabapidamissüsteemidest pärinevad munad valivad, on kindlasti veelgi rohkem.

Saabuvatel pühadel on oma meelsust näidata olulisem kui kunagi varem, kuna poliitilise arutelu all on kanade puurispidamise keelustamine. Koos salaja filmitud kaadrite avaldamisega avas loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad rahvaalgatuse kanade puurispidamise seadusega keelustamiseks. See kogus nelja kuuga 21 421 digiallkirja, mis on loomade heaolu puudutavate petitsioonide hulgas rekordiline tulemus. Allkirjad on riigikogule üle antud ja toimuvad arutelud.

Praeguse seisuga on kanade puurispidamise osakaal Eestis Euroopa riikide hulgas üks kõrgemaid. Samal ajal näitavad avaliku arvamuse uuringud, et 78 protsenti elanikest soovib, et kanade puurispidamine ei oleks Eestis lubatud (Norstat, 2023).

Jättes saabuvatel munadepühadel puuridest tulnud munad ostmata, annad omapoolse signaali, et isegi rõõmsate pühade ajal, mille keskmes on munade värvimine ja koksimine, ei ole me unustanud endast nõrgemaid.

Teeme üheskoos nii, et enne järgmisi kevadpühi on Eestis vastu võetud seadus, mis ütleb, et meie munakanad väärivad samuti elust rõõmu tundmist, andes neile võimaluse liikuda, ümbrust avastada, allapanul siblida, õrrel puhata, liivavanne võtta ja ehk ka õues värsket õhku hingata ja looduslikul pinnasel päikesepaistet nautida. Nii saabub mõne aasta pärast aeg, mil saame kõik südamerahus Eesti tootjate mune osta, teades, et muna tuleb kanalt, kes on saanud olla kana.

Kuidas jagunevad tulud ja kulud Nähtamatutes Loomades? 2023. aasta kokkuvõte

Läbipaistvus on Nähtamatute Loomade jaoks oluline väärtus, mida rakendame oma organisatsiooni igas valdkonnas – sisekommunikatsioonist kuni rahastuseni. Usume, et kui ühiskonnas oleks rohkem läbipaistvust, saaks suure hulga probleeme ära hoida. Seega tahame ise head eeskuju näidata, et see idee laiemalt leviks. Oleme liitunud ka vabaühenduste eetikakoodeksiga, mille olulisteks alustaladeks on ausus ja läbipaistvus. 

Järgnevalt anname ülevaate meie 2023. aasta tuludest ja kuludest ning sellest, kuhu oleme ressursse suunanud, et loomi aidata. 

Fundraising kui eesmärkide täitmise alustala 

Selleks, et organisatsioon oleks jätkusuutlik ja majanduslikult toimetulev, analüüsime enne mistahes kampaania tegevuse alustamist, kas see konkreetne tegevus aitab piisavalt ja võimalikult palju loomade heaolu kasvatamisele kaasa ning kas meil on ressursse selle läbiviimiseks. See aitab hoida fookust, et kasutaksime vajalikke ressursse optimaalselt ja sihtotstarbeliselt ning organisatsiooni pikaajalist majanduslikku toimetulekut tagades. Selleks, et ressursse võimalikult vastutustundlikult kasutada, küsime alati soodustust või võimalikult madalat hinda kaupadelt ja teenustelt, mida tõhusaks tööks vajame.

2023. aasta olulisemad tegevused 

Anname väikse ülevaate, mis me tänu oma hooliva loomasõprade kogukonna toele ellu oleme viinud. Tänu püsitoetajatele ja annetajatele ning projektitaotluste kirjutamisele oleme saanud läbi viia ulatusliku tööstusfarmide kriitika kampaania, mille eesmärk oli tutvustada Eesti elanikele tööstusfarmide julmuseid: loomade pidamistingimusi ja argipraktikaid, mida paraku laialdaselt tehakse. Augusti kuus võis üle Eesti näha tööstusfarmides tehtud fotosid välireklaamide pindadel, kuid palju leebemal versioonil, kui esialgu plaanis oli. Mis täpsemalt juhtus, saad lugeda meie blogist

Lisaks keskendusime sigade heaolu probleemidele, kutsudes seakasvatajaid üles lõpetama põrsaste sabade lõikamist ja parandama loomade heaolu.

Septembris avalikustasime meie kogutud kaadrid Eesti puurikanalatest ja alustasime kampaaniaga, et keelustada kanade puurispidamine Eestis. See mõjutab 300 000 linnu elu Eestis. Kampaania raames kogusime Eesti ajaloo kõige edukamale loomakaitse petitsioonile kanade puurispidamise keelustamiseks 21 241 digiallkirja. Seadusemuudatus mõjutaks poole miljoni linnu elu Eestis, vähendades nende piinu ja kannatusi, mis ebasobivates tingimustes kitsastes puurides tekivad. 

Kanade puurispidamise keelustamise kampaania välireklaam koos digiallkirjastamise üleskutsega, september 2023

Samuti oleme saanud läbi viia Taimse Teisipäeva kampaaniat liigse lihatarbimise vähendamiseks Eestis. Töötame selle nimel, et koolides saaksid õpilased kord nädalas täisväärtuslikku taimset koolilõunat süüa. Taimse Teisipäeva kampaaniaga on liitunud 101 kooli ja 84 lasteaeda ning 246 toitlustusettevõtet. Igas liitunud haridusasutustes on kord nädalas taimne lõuna ning kampaaniaga liitunud restoranides saab vähemalt kord nädalas menüüst valida taimse toidukorra. Koolikampaania säästab aastas 276 157 looma elu ning hoiab kokku 690 392.5 kg CO2  gaasi emissiooni tekkimisele.  Aitäh, armsad ja võimsad annetajad, et selle võimalikuks teete! 

Jätkusuutlik ja läbipaistev organisatsioon

Nähtamatud Loomad on kõvasti vaeva näinud eesmärgiga ehitada üles jätkusuutlik organisatsioon ja luua võimalus palgata täistööajaga valdkonna ekspertidest personal, kes tegeleks tõhusalt loomade heaolu tõstmisega Eestis. Need inimesed saavad pühenduda meie kampaaniate ülesehitamisele ja eestvedamisele, et kindlustada loomade heaolu paranemine. Meil on praegu kaheksa erineva koormusega töötajat, kes on peamiselt kampaaniate eestvedajad ja elluviijad. Lisaks kaasame aktiivselt vabatahtlikke, kes panustavad kiire elu kõrvalt olulisi tunde, olles oma rollidele pühendunud ja töökad. Vabatahtlikud on kaasatud organisatsiooni töö igasse etappi ettevõtetega läbirääkimisest kuni turunduseni.

Kõik tiimiliikmed panustavad ühiselt sellese, et organisatsioonil oleks piisavalt vahendeid kampaaniategevuste läbiviimiseks. Pühendame aega, et annetamine oleks Eestis aina levinum ning töötame selle nimel, et annetuskampaaniatega koguda rohkem vahendeid loomade aitamiseks. Ainult annetustest ei piisa, seega peame lisaks kirjutama põhjalikke projektitaotlusi, et rahastusvõimalusi leida nii kohalike kui ka rahvusvaheliste rahastajate käest. Selleks, et saaksime keskenduda tõhusate ja edukate kampaaniate läbiviimisele, katame enamik palgakulust just tänu projektidest saadud rahastusele, väike osa palgafondist tuleb ka annetusest.

Nagu juba mainitud, on läbipaistvus meie jaoks oluline väärtus, mistõttu lisame MTÜ majandusaasta aruanded pärast esitamist alati kodulehele, kus kõigil on võimalik nendega tutvuda. Meie kulud ja tulud on kõigile nähtavad ja kättesaadavad. Need leiab meid tutvustava sektsiooni allosast koos meie põhikirja ja eetikakoodeksiga. Lisaks on kodulehel paljude firmade logod, kes meid toetavad – esmalt, et tänada neid olulise panuse eest, kuid teisalt ka selleks, et inimesed teaksid, kes meid toetavad. Samas austame alati ka koostööpartnerite soovi olla anonüümsed toetajad ning seljuhul nende logosid kodulehele ei lisa. Samuti oleme otsustanud, et ei võtaks vastu toetust firmalt, kelle puhul meie töö esindaks nende huve (nt puurivaba munatootja või mõni muu sarnaste huvidega ettevõte). Tegutseme ainult loomade heaolu huvides ning väärtustame oma töös tegevusvabadust, ausust ja läbipaistvust.

Kuidas leiame ressursse loomade aitamiseks?

Nähtamatute Loomade sissetulek jaguneb neljaks valdkonnaks:
– annetused ja püsitoetajate panus
– projektitoetused, mida oleme tegevuste elluviimiseks taotlenud
– teenuste müük (koolitused-ettekanded koolidele ja ettevõtetele ja Food Innovation Summiti piletitulu)
– heategevusmeenete müük (riidest kotid, särgid, pusad, rinnamärgid jms)

Meie kogutulu 2023. aastal oli 386 365.32 eurot. Sellest mitu projektirahastust on mõeldud pika aja peale – näiteks kanade heaolukampaania avaliku sektori koostöö koordinaatori projekti palgarahastus laekus küll 2023. aastal, kuid kampaaniategevused kestavad 2025. aasta veebruarini.

Tulude jaotus 2023. aastal

Püsiannetajaid on meil 2023. aasta detsembri seisuga 960. Püsiannetajate kasvu kiire tõusu tagas detsembris läbi viidud kanade puurispidamise keelustamise annetuskampaania, millega liitus kõige rohkem annetajaid. Aitäh kõigile annetajatele, oleme siiralt õnnelikud, et kanade heaolu läheb korda nii paljudele inimestele!

Kanade puurispidamise keelustamine on ka Nähtamatute Loomade ühekordsete annetajate jaoks oluline teema, sest septembris, pärast “Pealtnägija” saates Eesti puurikanalate õuduste avalikustamist, annetati algatuse toetuseks 34% kogu aasta ühekordsetest annetustest. 

Eriline tänu ka suurannetajatele, kelle abiga saame tõhusalt ja suures ulatuses loomade elu mõjutada. 2023. aastal lõppes meil koostöö ühe väga erilise suurannetajaga, kelle panusega saime läbi viia suure mõjuga tegevusi. Sellel aastal oleme võtnud suurannetajate suuna arendamise üheks prioriteediks ning loodame teha koostööd eraisikute või ettevõtetega, et loomade kannatusi vähendada. Huvi korral loe lisaks Nähtamatute Loomade suurtoetaja lehelt.

Raske on sõnadesse panna meie siirast tänu, et nii paljud head inimesed annetusega loomade ja lindude kaitseks välja astuvad. Tänu annetajatele saame vedada eest kampaaniaid, mis kasvatavad tarbijateadlikkust, suurendavad toidusektoris kasutatavate loomade heaolu ning muudavad seadusandlust, nii et loomade huvid oleksid esindatud.

Projektitaotluste osas oleme hoolega oma oskuseid lihvinud, õppinud ja vigasid märganud ning 2023. aastal saime eduka rahastusotsuse kuuest uuest projektist ning maksed laekusid veel neljast varasemast projektist. Kirjutasime mitmeid projekte veel, kuid neid ei rahuldatud. Võtame kogu tagasiside arvesse ning proovime taotlemisel veel paremad olla, sest projektide kirjutamine ja aruandlus on väga ajamahukad. Ainuüksi annetustele aga toetudes poleks võimalik palgata ekspertidest inimesi süvenenult kampaaniaid eest vedama ning sellisel juhul jääksid pooled Nähtamatute Loomade tegevused tegemata. Projektirahastused on 2023. aastal laekunud Open Wing Alliance’ist kanade heaolukampaania jaoks, Effective Ventures Foundations’ist avaliku sektori koostöö jaoks, Anima International’ist ja Karuna Foundation’ist Taimse Teisipäeva ettevõtetega koostöö ja kooliprogrammi arendamise jaoks, Vegfund’ist, Proveg’ist, A Well Fed World Inc’ist ja Kondanikuühiskonna Sihtkapitalist konverentsi Food Innovation Summiti korraldamise jaoks ning Avatud Eesti Fondilt kodanikuühiskonna arendamiseks ja heaks vabatahtlike kaasamiseks. 

Oleme loonud koostöösuhted erinevate ametiasutuste, ministeeriumite, ametkondade, koolide ja ettevõtetega, et  jagada Nähtamatute Loomade väärtusi, teadmisi ja kogemusi ka teistega. Näiteks pakume võimalust koostööks läbi ettekannete või koolituste tegemise. Selliste teenuste müügist saadud kasu on mitmetahuline, panustades rahaliselt kampaaniategevuste läbiviimisele kui kasvatades ka tarbijateadlikkust.

Heategevusmeenete müük on samuti hea viis, kuidas meie toetajad saavad soetada toreda sõnumiga riidest koti, T-särgi või sooja pusa ning samal ajal toetada meie tegevust loomade kaitseks. See moodustab meie tuludest küll vaid 4%, kuid loodame seda osakaalu leidlike ja praktiliste heategevusmeenete abil veel suurendada. Heategevusmeenete nagu näiteks särgi, pusa või riidest koti kandmine on ka hea viis, kuidas loomade heaolu sõnumit teistele tutvustada. Heategevusmeenetega saad tutvuda e-poe kodulehel.

Kuidas jaotuvad organisatsiooni kulud? 

Oleme koostanud organisatsiooni kulude kategoriseerimiseks põhjaliku süsteemi, mille järgi lisame igale kulutusele põhjalikud sildid, et saaksime hinnata, kas ressursside suunamine on olnud tõhus. Meie kulud 2023. aastal olid 396 933.56 eurot. 

Kõige suurema osakaaluga kampaania oli kanade heaolukampaania, mille kulud olid kogu aasta kuludest 34.3%. Kõige suurema mõju ja potentsiaaliga algatus, mille eesmärk on keelustada Eestis kanade puurispidamine, on olnud Nähtamatute Loomade põhieesmärgiks ning 2023. aastal lõime aluse, millega seadusemuudatuseni jõuda. 

Kulude jaotus 2023. aastal

Kõige rohkem ressursse kulus kampaaniate turundustegevustele, sest erakordselt oluline on hoida loomade ja lindude heaolu puudutavaid teemasid nähtaval. Selleks tellisime tööstusfarmide kriitika teemalised ja kanade puurispidamise keelustamise petitsioonile allkirjade kogumise üleskutsega välireklaamid üle Eesti, olime veebibänneritega kõikide suuremate ajalehtede portaalides ja digiekraanidel. Lisaks tellisime munakanade puurides pidamise keelustamise mõjuanalüüsi Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskusest (RAKE), et hinnata ülemineku majanduslikku mõju. Analüüs oli küll kallis, aga ääretult vajalik, et omada tõenduspõhist infot aruteludel otsustajate ja poliitikutega. See analüüs aitas Riigikogu liikmeid veenda kanade puurispidamise keelustamise vajalikkuses. Analüüsi tulemuste avaldamiseks korraldasime Riigikogus avaliku ürituse, kus sõna võtsid analüüsi koostaja, poliitikud, jaesektori esindajad ja Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. Vaata videot mõjuanalüüsi esitlusest siit.

Kristina Mering mõjuanalüüsi esitlusüritusel Riigikogus

Kampaania edukaks elluviimiseks kulub hulgaliselt ressursse. Selleks, et ühiskonnas suuri positiivseid muutusi loomade heaks teostada, on tarvis häid IT-süsteeme uudiskirjade jaoks, samuti projektijuhtimistarkvara, et hallata tiimide erinevaid tegevusi – organisatsioonis on juba sadakond vabatahtlikku, kes panustavad erinevates rollides ja kes vajavad head infovahetussüsteemi. Lisaks on asendamatult oluline jagada kriitilisi üleskutseid loomade kannatuste leevendamiseks tasuliste sotsiaalmeedia reklaamidega Facebooki ja Instagrami vahendusel. Kõik need tegevused on vajalikud selleks, et kasvatada kogukonda, kes kõik koos loomade parema kohtlemise nimel võitlevad. 

Palgalised töötajad loomade heaolu eest pühendunud võitlejatena 

Organisatsiooni esimesest päevast peale on Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering võidelnud selle eest, et organisatsioon oleks majanduslikult tõhus ja jätkusuutlik. Näinud vaeva selle nimel, et organisatsiooni saaks palgata pühendunuid eksperte ja spetsialiste, kes töötavad loomade kannatuste vähendamise nimel. Üks Nähtamatute Loomade edu võti on see, et meil on töötajad, kes saavad kiiresti reageerida seal, kus loomad kõige rohkem abi vajavad. Näiteks saame kohtuda tööpäeva sees ministeeriumite või jaekettide esindajatega. See oleks keeruline, kui organisatsiooni esindaksid vaid vabatahtlikud, sest enamik neist on päevasel ajal oma töökohustuste tõttu hõivatud. Tänu sellele oleme saanud kindlustada karusloomafarmide keelustamise eduka läbiminemise ning veennud üle 50% Eesti jaekettidest üle minema puurivabade munade müügile. 

Vabatahtlikud on küll Nähtamatute Loomade hing ja süda, kuid töötajad aitavad hoida tegevustes stabiilsust ja kiiret reageerimisvõimet. Loomade heaoluprobleemid, nagu paljud teisedki sotsiaalvaldkonna teemad, on erakordselt rasked küsimused, mille puhul riigi käed jäävad lühikeseks ja mille lahendamisel on asendamatu roll mittetulundusühingutel. Kolmanda sektori eksperdid on riigile väärtuslik ressurss põletavate probleemide esiletoomisel ja lahenduste leidmisel, kuid see eeldab pühendumist ja aega, et ehitada üles strateegia, kasvatada oskusi ja kommunikatsiooniteadmisi ning keskenduda tõhusale tööle.

Jätkame tööd loomade elutingimuste parandamiseks

2024. aastal jätkame tööd kanade puurispidamise keelustamise nimel. Andsime 21 421 petitsiooni allkirja Riigikogule üle, aga selleks, et seadusemuudatusele kanade heaolu arvestav otsus tuleks, on meil vaja teha veel kõvasti tööd. Näeme vaeva selle nimel, et teema oleks  nii otsustajate, avalikkuse kui ka meedia huviorbiidis. Kohtume nii Riigikogu fraktsioonide kui eraldi Riigikogu liikmetega, koostame ülevaateid munatootmisest ja loomade heaolust, hoolitseme selle eest, et kõigil oleks adekvaatne info ja põhjalikud argumendid selle algatuse toetuseks. Näiteks tellime avaliku arvamuse uuringud ja täiendatud informatsiooniga kampaaniat ja kanade heaolu tutvustavad bukletid. Lisaks aktiivsele suhtlusele Riigikogu liikmetega, käib praegu kanade puurispidamise arutelu ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis, kus aktiivselt panustame. Lisaks korraldame erinevaid avalikke üritusi. Edukate ürituste läbiviimiseks on vaja ressursse näiteks reklaamimise või ülekandeteenuse jaoks. Hoia silm peal meie sotsiaalmeedial, sest järgmine üritus on toimumas juba õige varsti.

Saatsime täiendatud informatsiooniga kanade heaolu teemalised bukletid Riigikogu liikmetele

Lootus on, et 2024 aastal kanade puurispidamise keelustamise algatus positiivse lõpu saab ja seadusemuudatus Eestis jõustub, aga see ei tähenda, et meil Nähtamatutes Loomades töö otsa saaks. Tegeleme endiselt tööstusfarmides toimuvate julmuste avalikkuse ette toomisega, alustades lihakanade ehk broilerite kampaaniat. Taimse Teisipäeva suunal keskendume aktiivsele koostööle koolide, lasteaedade ja toitlustusettevõtetega. Töötame igapäevaselt selle nimel, et loomade heaolu Eestis paraneks.

Tänu headele toetajatele on meil võimalik üheskoos loomade heaks suuri tegusid teha – meie poolt tuleb töö, tiim, plaanid, strateegiad, pikk kogemus ja palju teadmisi valdkonnast, ning toetajate poolt ressursid, et kampaaniaid ellu viia – AITÄH, et sellises ühtsuses ühiskonda paremaks muudame! Töö jätkub, et loomade hääled kuuldavaks saaksid! 

Nähtamatute Loomade seisukoht Euroopa Komisjoni loomade veo eelnõu kohta

2023. aasta detsembris avaldas Euroopa Komisjoni kauaoodatud määruse eelnõu, millega lubati parandada elusloomade pikamaatranspordi tingimusi. Arvestades suuri kannatusi, mis loomadele transpordi ajal osaks saavad ning seniseid ebapiisavaid reegleid nende kaitseks, tervitab MTÜ Nähtamatud Loomad, et Komisjon on ette võtnud loomade heaolu tõstmise loomade veo ajal.

Lehm veomasinas pikal teekonnal Euroopa Liidust Türki. September 2023. Foto: We Animals Media

Samal ajal peame eelnõu tervikuna loomade heaolu parandamise jaoks äärmiselt ebapiisavaks. Usume, et Euroopa Liit peaks võtma eeskuju Saksamaast, Luksemburgist, Uus-Meremaast, Suurbritanniast ja Austraaliast, kes on juba keelustanud või plaanivad keelustada elusloomade transpordi ning täielikult keelama elusloomade transpordi kolmandatesse (ehk Euroopa Liidu välistesse) riikidesse. Samuti peame ebapiisavaks haavatavates seisundites olevat loomade kaitset – võõrutamata või kaugeleulatuva tiinusega loomi ei tohiks üldse transportida. Piisavaks ei saa pidada ka temperatuurinõuded, sest väljapakutud piirangud tähendavad loomadele endiselt väga suuri kannatusi. Samuti ei ole mitte kuidagi põhjendatud see, et laevatranspordi aega ei arvestata üldtranspordiaja sisse. Täpsemad põhjendused ja seisukohad järgnevad. 

Transport kolmandatesse riikidesse

Komisjoni ettepanek: Oluliselt muudetakse nõudeid kolmandatesse riikidesse ekspordil: kogu vedu peab vastama ELi nõuetele, lisatud on täpsemad nõuded veolaevadele, uue nõudena lisandub puhkekohtade heakskiitmine väljaspool ELi.

Nähtamatute Loomade seisukoht: Elusloomade transport Euroopa Liidust kolmandatesse riikidesse peaks olema keelatud. Kolmandates riikides väljaspool Euroopat puuduvad peaaegu eranditult piisavad õiguslikud alused loomade kaitseks transpordi ajal ja asjakohaseks kohtlemiseks sihtkohas; transpordi, pidamise ja tapmise ajal ilmnevad nendes riikides regulaarselt tõsised loomakaitserikkumised. Lisaks ei ole ELi õigusnormide järgimine loomade transpordi ajal ega loomade kohtlemine sihtkohas ELi välispiiridest kaugemal kontrollitav. Oleme seisukohal, et vähemalt nendesse riikidesse, kus loomakaitseseadused transpordi ja tapa osas ei ole sama tugevad kui EL-is, ei tohiks olla loomade elustransport lubatud. Asjaolu, et Euroopa riikidest (sh Eestist) transporditakse kolmandatesse riikidesse tiineid loomi, kes kohapeal pärast poegimist hukatakse, ei ole kuidagi inimlik.

Kui kolmandatesse riikidesse elusloomade transportimise eesmärk on liha, siis  saaks selle asendada liha transportimisega, et loomad ei peaks läbi tegema pikka ja kannatusterohket sõitu enne seda, kui nad suure tõenäosusega ELi nõuetele mittevastavas tapamajas hukatakse. Tõuaretuse eesmärgil transporditavate loomade puhul tuleks tegeleda tingimuste lihtsustamisega, et loomade asemel transportida spermat ja embrüoid, sest see vähendaks loomade kannatusi märkimisväärselt.

Transpordiaeg

Komisjoni ettepanek: Tapale minevate loomade teekond maksimum pikkusega 9 tundi. Pika veo muster on: 21+24+21 (10 tundi sõitu; 1 tund pausi, kus loomad on veovahendis; 10 tundi sõitu. Seejärel 24 tunniks loomad veovahendist välja ja edasi sama sõidurütm 10+1+10). Merel teekonna arvestus peatub, aga loomade söötmise ja ülevaatamise rütm jätkub. Laadimisaeg on teekonna aja sees, mis on eriti oluline näiteks puurides transporditavate loomade puhul. 

Nähtamatute Loomade seisukoht: Komisjon peaks lähtuma Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) soovitustest ning kehtestama kõigile loomadele maksimum 12-tunnise sõiduaja. Pole põhjendatud, et sõidu eesmärgi järgi või sõiduvahendi järgi tehakse erinevad regulatsioonid, sest loomade liigipõhised vajadused jäävad samaks.

Samuti oleme tugevalt meelestatud, et laevatransport tuleks arvata transpordiaja hulka. Praegune ettepanek näeb ette, et laevatransporti ei arvestata transpordiaja hulka, mis on põhjendamatu ja toob loomadele kaasa hulgaliselt lisakannatusi. Loomade transportimisel Euroopa Liidust Lähis-Idasse ja Põhja-Aafrikasse hõlmab tihti meretransporti ning EFSA hinnangul on reiside pikkused alustades 5 kuni 8 päevast kuni mitme nädalani. EFSA hinnangul on mäletsejate meretranspordil väga levinuteks probleemideks kuumastress, halb õhukvaliteet, merehaigus ning nälgimine. Arvestades pikki merereise ning seetõttu ka ettenägematuid ilmastikuolusid oleme seisukohal, et meretranspordi ajaarvestusest väljajätmine võib tekitada loomadele tohutult ebavajalikke lisakannatusi. 

Haavatavas seisundis loomade transport

Komisjoni ettepanek: Esitatud eelnõu sisaldab vaid väikeseid ja ebapiisavaid parandusi võõrutamata loomade transpordi osas, nagu näiteks vasikate miinimumea tõstmine 5 nädalale ja transpordiaja piiramine. Tiinete loomade kohta näeb ettepanek ette, et ei tohi vedada loomi, kui nende tiinus on viimases kolmandikus (ehk 80% tiinusest on kantud). 

Nähtamatute Loomade seisukoht: Võõrutamata loomi ei tohiks lubada üldse transportida, sest immuunsüsteem ei ole selles eas veel välja arenenud ja erineva päritoluga loomade ühine transport kujutab endast tohutut nakkusohtu. Eriti katastroofiline on selles kontekstis laevatransport. Loomad ei ole veel harjunud jootmissüsteemidega ja paljud loomad surevad pikkade transportide tõttu. Samuti näeme, et Komisjoni pakutud piirang tiinete loomade transpordi osas ei ole piisav. Arvestades iga transpordiga kaasnevat olulist füüsilist koormust ja suurenevat riski nurisünnitusteks, ei tohiks transportida loomi, kelle tiinus on 40% või enam kantud. 

Temperatuur

Komisjoni ettepanek: 

  • Alla 0 C – loomi tuleb kaitsta tuulekülma eest.
  • Alla -5 C – veoaeg lühem kui 9 tundi. 
  • Vahemik 25-30 C – vedada tohib kuni 9 tundi, kui päevasel ajal vahemikus 10.00-21.00.
  • Üle 30 C: vedu peab toimuma öösel vahemikus 21.00-10.00 ja loomadel peab olema 20% rohkem ruumi. 

Nähtamatute Loomade seisukoht: Välitemperatuuride kohandamise vahemik ettepanekus ei ole piisav loomade kannatuste vähendamiseks. Üldiselt peaks kõigi loomaliikide jaoks kehtestama temperatuuri alumise piiri 5 kraadi Celsiuse järgi ja ülemise piiri 25 kraadi Celsiuse järgi ning EFSA soovitustele orienteerudes kohandama seda vastavalt erilistele liigispetsiifilistele vajadustele. Lisaks peame hädavajalikuks, et kehtestaks ka piir sisetemperatuuridele. See tuleneb asjaolust, et sisetemperatuure ei saa võrdsustada välitemperatuuriga, kuna temperatuur tõuseb loomade kehatemperatuuri ja enamasti puuduva kliimaseadme tõttu alati välitemperatuurist kõrgemale. Samuti peaksid kehtima jääma senised õhuniiskuse piirangud. Õhuniiskus on loomade temperatuuritaju jaoks oluline tegur ning võimaliku kuumastressi näitaja.

Sanktsioonid ELi loomade transpordimääruse sätete järjepideva rakendamise tagamiseks

Komisjoni ettepanek: Esitatud eelnõu määratleb nn tõsised rikkumised, sealhulgas maksimaalse transpordiaja ületamise 30 protsendi võrra või minimaalse ruumivajaduse alahindamise rohkem kui 20 protsendi võrra. 

Nähtamatute Loomade seisukoht: Arvestades, et tegemist on minimaalsete nõuetega, mille järgimine on vajalik valu ja kannatuste ärahoidmiseks, ei pea me sellist liigitust asjakohaseks. See avab regulatsioonitehnika kuritarvitamise võimalused: on oht, et minimaalseid nõudeid ületatakse sageli tõsise rikkumise piirini ja seega ei rakendata ettenähtud parandusi piisavalt. See tähendab, et võrreldes praeguse transpordimäärusega ei oleks peaaegu ühtegi paranemist.

Euroopa Komisjoni määruse ettepaneku ja seletuskirja eestikeelse versiooniga saab tutvuda siin: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52023PC0770&qid=1708336962809