Kultiveeritud gurmee: Prantsusmaa iduettevõte kasvatab laboris eetilist foie gras’d

Gourmey foie gras. Foto: Cyril Marcilhacy/Bloomberg

Pariisis tegutseva laboriliha idufirma Gourmey loodud foie gras pälvis Prantsusmaa valitsuse toetuse ning väidetavalt on see traditsioonilisega äravahetamiseni sarnane. Piloottehase eetilised tooted peaksid välja tulema järgmise aasta lõpuks.

Foie gras on läbimas eksistentsiaalset kriisi,“ ütles idufirma kaasasutaja Nicolas Morin-Forest, kes soovib täita praeguse turutühimiku sundtoitmise ja hukkamiseta valminud foie gras’ga.

Gourmey toode on valmistatud pardi tüvirakkudest, mis on saadud ühest viljastatud pardimunast ning mida on seejärel katseklaasis edasi kasvatatud. Bioreaktoritena tuntud roostevabast terasest mahutites antakse rakkudele toitaineid, et need paljuneksid ja moodustaksid lõpuks mis tahes koe, olgu see siis rasv, lihas või kõõlus. Sama tehnoloogia on kasutusel kultiveeritud liha tööstuses.

Kuna foie gras’l on pehme tekstuur, on seda võrreldes kiulise kanafilee või veise antrekoodiga märkimisväärselt lihtsam toota. Gourmey foie gras on esmaste kriitikute sõnul originaali kvaliteediga äravahetamiseni sarnane: pealt kerge koorikuga, õrnroosat tooni ning suussulavalt võine. 

Ettevõte loodab järgnevate kuude jooksul tootmiskulusid 40-kordselt vähendada, mis tähendaks, et labori foie gras hakkab olema traditsiooniliselt valmistatud tootega samaväärses hinnaklassis.

Morin-Forest’i sõnul soovib Gourmey, et kultiveeritud liha nähtaks olulise osana gastronoomiast, ning usub, et parimaks tõenduseks sellest oleks tippkokkade heakskiit. „Meie ambitsiooniks on, et paljudes kohtades ei oleks kultiveeritud foie gras mitte parim valik, vaid ainus võimalik valik.“

Gourmey kogus äsja 10 miljoni dollari suuruse rahastuse investoritelt nagu Point Nine, Air Street Capital ning Euroopa Komisjoni ja Prantsusmaa riiklik investeerimispank Bpifrance, mis on märk valitsuse toetusest alternatiivsetele valkudele.

Üle 70 laboriliha idufirma kogu maailmas on reageerinud keskkonna- ja põllumajandusloomade heaoluga seotud probleemidele, valmistades laboris kõike alates sea- ja kängurulihast kuni tuunikalani. Kultiveeritud liha globaalne turuväärtus võib 2040. aastaks moodustada hinnanguliselt 35-protsendilise osa 1,8 triljoni dollari suurusest globaalsest lihaturust.

Foie gras on Prantsusmaa kultuuripärandisse kuuluv rasvamaksapasteet, mille tootmiseks sundsöödetakse hanesid ja parte mitmel korral päevas läbi metalltoru, kuni linnu maks patoloogiliselt paisub ja rasvub. Kuigi delikatess maitseb paljude sõnul hõrgult ja luksuslikult, peetakse sundtoitmise protseduuri rahvusvaheliselt ebaeetiliseks. 

Foie gras’ tootmine on loomade heaolu kaalutlustel seadusega keelatud enam kui kümnes riigis, sh Eestis. New York liigub California osariigi jälgedes ning plaanib järgmisel aastal keelustada foie gras’ müügi restoranides. Ühendkuningriigi valitsus astub samme müügi- ja impordikeelu kehtestamiseks. Hiljutises Prantsusmaa YouGov’i küsitluses ütles kolmveerand vastanutest, et võimalusel eelistaksid nad tarbida sundtoitmise protseduurita valminud foie gras’d. 

Eestis on Nähtamatute Loomade foie gras’ müügi vastasele petitsioonile andnud toetusallkirja üle 8500 inimese: https://foiegras.nahtamatudloomad.ee/.


Allikas: https://www.bloomberg.com/news/articles/2021-07-14/lab-grown-foie-gras-receives-french-government-support-tastes-delicious

Euroopa Komisjon teatas, et toetab põllumajandusloomade puurides pidamise keelustamist

Euroopa Komisjon võttis 30. juunil vastu ajaloolise otsuse avaldada toetust loomakasvatuses puuride kaotamisele aastaks 2027.

Komisjon toetab plaani keelustada enam kui 300 miljoni kana, sea, vasika, küüliku, pardi, hane ja teiste põllumajandusloomade puuris pidamise. ELi tervishoiuvolinik Stella Kyriakides ja komisjoni asepresident Věra Jourová tegid otsuse teatavaks pressikonverentsil, milles käsitleti komisjoni vastust Euroopa kodanikualgatusele “End the Cage Age” (“Lõpp puuriajastule”). See on esimene edukas kodanikualgatus, millele andis allkirja 1.4 miljonit Euroopa Liidu kodanikku. Eestist kogusid allkirju selle algatuse toetuseks Nähtamatud Loomad ja Loomus. 

Komisjon teatas, et kavatseb järgmise sammuna 2023. aasta lõpuks teha seadusandliku ettepaneku, et keelustada lõplikult puuride kasutamise kõigi algatuses nimetatud kategooriate ja loomaliikide puhul aastaks 2027. Ühtlasi käsitleb see algatus ka Euroopa Liidu väliselt imporditud toodete küsimust, pühendudes ELiga samaväärsete eeskirjade või standardite kehtestamisele. See ettepanek läheb uuesti arutlusele, et lõpliku otsuseni jõuda.

Järgmise aasta lõpuks hindab komisjon 2023. aastal esitatava seadusandliku ettepaneku üksikasju, mis vajaks Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu nõukogu heakskiitu. 

“Ajalooline hetk on lõpuks saabunud. Täna tegi Euroopa Komisjon ajaloolise otsuse astuda põllumajandusloomade kaitseks välja. Kodanikud üle Euroopa nõudsid muutusi ja komisjon sai sõnumi selgelt kätte, toetades üheselt ja innustunult puuride järkjärgulist kaotamist,” kommenteeris loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad kanade heaolu kampaaniajuht Mari-Liis Jaik.

“Tuul on lõpuks pöördumas. Keskendume Euroopa institutsioonidele seni, kuni nad võtavad loomade heaolu toetava otsuse lõplikult vastu ning oleme valvsad, et keegi sellele otsusele vett peale ei tõmbaks,“ lisas organisatsiooni Compassion in World Farming esindaja.

11. septembril 2018. aastal käivitatud “End the Cage Age” kodanikualgatus lõpetati täpselt aasta hiljem, kogudes 1.6 miljonit allkirja. Sellele järgnes kohustuslik allkirjade valideerimisperiood, mille käigus ületati väga lihtsasti 1 miljoni allkirja künnis, kogudes 1 397 112 valideeritud allkirja üle kogu Euroopa. Eestis koguti allkirju algatuse toetuseks nii Nähtamatute Loomade infolaudadel kui veebis. 

Samuti ületati minimaalse arvu allkirjade künnis 18 Euroopa Liidu riigis, kuigi nõutav oli vaid seitse riiki. See teeb “End the Cage Age” kodanikualgatusest:

  • kuuenda registreeritud kodanikualgatuse 75st, mis on viimase kümne aasta jooksul edu saavutanud,
  • kolmanda suurima allkirjade arvuga algatuse,
  • esimese põllumajandusloomade heaolu teemal edu saavutanud algatuse.

Farmiloomade nimel ajaloo tegemine on olnud ühine jõupingutus, kus 170 organisatsiooni üle kogu Euroopa ühendasid jõud ja koondasid kokku kodanike igast Euroopa nurgast.

Allikas:

https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_21_3297

Üha enam Eesti ettevõtteid lõpetab puurikanade munade kasutamise

Nähtamatute Loomade kanade heaolukampaania tähtsaks osaks on Eesti ettevõtete veenmine loobuma puurikanade munadest oma toodetes ja tarneahelates. See on oluline, sest ettevõtetel on tulenevalt oma suurusest tohutu mõjujõud. Ühe ettevõtte otsus võib mõjutada tuhandete lindude heaolu. 

On ettevõtteid, kelle jaoks on üleminek puurivadele munadele lihtne väärtuspõhine otsus, aga ka neid, kes vajavad puurikanade heaoluprobleemidega tutvumist, üleminekuaega ja tuge muudatuste elluviimisel. 

Tänu meie armsatele toetajatele saame Nähtamatute Loomade korporatiivsuhete tiimiga teha palju tööd selle nimel, et vastutustundlik ettevõtlus Eestis kasvaks ja et ettevõtted loobuksid julmal viisil peetud puurikanade munadest.

Eesti ettevõtetest on Nähtamatute Loomade algatusega liitunud 40% jaekettidest ja ligi 100 toidusektori ettevõtet. Mitmed liitunud restoranid kasutavad juba praegu ainult puurivabade kanade mune. Ka üleminekuajaga liitunud jaeketid teevad rõõmustavaid samme –  Rimis ja Maximas on aastaga puurivabade munade osakaal poelettidel suurenenud üle 50% võrra.
Jätkame tööd selle nimel, et nimekirja liitunud ettevõtetest aina pikendada.

Meie algatusega on liitunud:

Edasimüüjad:
Rimi, Maxima, Prisma, Stockmann, R-Kiosk, Circle-K

Restoranid ja kohvikud:
Aida Kohvik, Apelsini Raudtee, Basiilik, Beguta Taimetoidukohvik,Burger King, China Red,   Dereku Burger, Dvigatel, Estonian Burger Factory, F-Hoone, Good Mood Food, Gotsu, Hell Hunt, Kaks Kokka,Kaja Pizzaköök, Kärme Küülik, Kohvik Kroon, Layk Stuudiokohvik, McDonald´s, Mila Studio, Naiiv, Naganaga, NOA, Northmen Kohvik, NR99 Kohvik, Ocean Sushi Baar, OKO, Ore Restoran, Paju Villa, Pierre, PÕHJALA, Poke Bowl, Ralf Cafe, Restoran Ö, Reval Cafe, Rucola, Sailors Home, Saka Mõisa Restoran, Speakeasy, Subway,  Sushi Tiger, Tänav, Tervisetoidukoda, Tokumaru, Tuljak, Umami, Uulits, Vanaema juures, Vapiano, Vilde ja Vine, Von Krahli Aed, Lennunduspubi Legend, Mamma Bistroo, Take Off One/Two

Pagarid:
Reval Kondiiter, Fazer Eesti, Pagar Võtaks

Catering:
Baltic Restaurants, Carmen Catering, Tuli Catering, Event Catering, Oaas Catering, Foodgasm Catering

Hotellid ja majutus:
Georgi Hotell, Hestia Hotel Ilmarine, Hilton Tallinn Park Hotel,Hotell Euroopa, Hotell Telegraaf, Huusi Holiday and Spa , Kivi Turismitalu, Kõpu Kõrtsitalu, Looming Hostel, Mokko Maahotell, Nordic Hotel Foorum, Sokos Hotell, Swisshotel, Vaskna, Turismitalu, Vergi Külalistemaja

Taimse Teisipäeva kooliprogramm pälvis Keskkonnaministeeriumi tunnustuse

Keskkonnaministeerium annab igal aastal välja keskkonnasõbraliku haridustegevuse eest tunnustust “Keskkonnakäpp”. Taimne Teisipäev, Nähtamatute Loomade lihatarbimise vähendamise kampaania, algatas 2020. aastal kooliprogrammi, mis pälviski tänavu Keskkonnaministeeriumi tunnustuse.

Taimse Teisipäeva kooliprogramm teeb koolidega koostööd, et viia aastaks 2040 Eesti elanike toidulaud tasakaalu. Tänaseks on programmiga liitunud 60 kooli ja lasteaeda ning see mõjutab positiivselt 12 316 noore toidulauda. Kooliprogrammi raames pakutakse koolides ja lasteaedades kord nädalas taimset lõunat, koolitatakse kokkasid, tehakse õpilasi kaasavaid ettekandeid toiduvalikute mõjust tervisele ja keskkonnale. 

Uuringud näitavad, et me tarbime umbes kolm korda rohkem liha, kui Tervise Arengu Instituut soovitab. See on keskkonnale suur koorem ning lihatarbimise vähendamine toob palju kasu nii meie tervisele kui ka loodusele. “Jätkame projektiga seni, kuni oleme kindlad, et 2040. aastaks on Eesti elanike toidulaud tasakaalustatud,” sõnab kooliprogrammi eestvedaja Karin Kanamäe.

Oxfordi ülikooli teadlased on toonud välja, et taimset toitu eelistades on oma ökoloogilist jalajälge võimalik vähendada kuni 73% võrra. Lisaks leidsid nad, et loomatööstus võtab enda alla lausa neli viiendikku kogu haritavast maast, mis on ebaproportsionaalselt palju võrreldes loomsest toidust saadava kasuga. Lihatarbimise vähendamist peetakse keskkonna perspektiivist isegi olulisemaks kui kohaliku toidu eelistamist või lennukiga reisimisest loobumist. (1)

Viited:
(1) Poore, J., & Nemecek, T. 2018. Reducing food’s environmental impacts through producers and consumers. Science, 360(6392), 987–992.

„Tarbija on valmis”: Saksa supermarketikett Aldi lõpetab puuris peetavate loomade lihatoodete müümise

Saksamaa üks suuremaid supermarketikette Aldi plaanib kõige kehvema kasvatusviisiga loomade lihatoodete müügi 2025. aastaks lõpetada.

Aldi teatel on tarbija muutusteks valmis, kuna jätkusuutlikul teel toodetud toodete müük on kasvutrendis ning tarbija on muutunud teadlikumaks.

Saksa supermarketites müüdavat liha hinnatakse loomade heaolu standardite põhjal nelja palli süsteemis, milles kõige madalam hinne viitab kõige kehvematele elutingimustele. Aldi väitel üritatakse selle aasta lõpuks saavutada tase, mil 15% lihatoodetest vastavad hinnetele 3 ja 4.

2025. aastaks plaanitakse kõige kehvemates elutingimustes peetavate loomade liha müük täielikult lõpetada. 2030. aastaks peaksid kõik Aldi poodides müüdavad lihatooted vastama kõige kõrgematele standarditele. Poliisi alla ei kuulu import- ja külmutatud tooted.

Rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon Greenpeace nimetas Aldi otsust oluliseks teetähiseks, mis on lipulaevaks kogu lihatööstusele.Saksamaal kehtiva loomade heaolu standardite hindamissüsteemis mõõdetakse loomadele kindlustatud ruumi, ligipääsu õue, loomale tagatud toidu ja hoolitsuse kvaliteeti.

Kõige kõrgema standardi elutingimused tagavad loomale vähemalt kaks korda rohkem ruumi kui madalamaima standardi elutingimused, samuti on loomadel pidev ligipääs õuealale.

Aldi otsus mõjutab aastas kümnete miljonite loomade elu. Pärast selle märgilise otsuse väljakuulutamist liitusid lubadusega ka enamik teisi Saksa jaekette.

Allikas:

Saksamaa keelustab isaste tibude tapmise alates 2022 aastast

Saksamaa föderaalvalitsus on vastu võtnud seaduse, mis keelustab isaste tibude massilise tapmise alates 1. jaanuarist 2022. See teeb Saksamaast esimese riigi, kes keelustab seadusega sellist julma praktikat.





Saksamaa föderaalvalitsus võttis maikuus vastu seaduse, mis keelustab traditsioonilise tibukasvatuse meetodi – tava, mida kriitikud on pikka aega kritiseerinud kui midagi väga ebaeetilist.

Traditsiooniliselt tapetakse isased tibud kohe pärast nende koorumist, kuna nad ei saa muneda ega sobi lihatootmiseks, mistõttu ei ole nende kasvatamine majanduslikult kasulik. Selline tegevus on tavapraktika kogu maailma kanafarmides. Ainuüksi Saksamaal tapetakse umbes 45 miljonit isast tibu aastas läbi praktika, mida loomakaitsjad nimetavad “tibude purusamiseks”.

“Seni on tehnoloogilised uuendused munade tootmisel tõstnud tööstuslikkust ning kanade jaoks tähendanud pigem kannatuste kasvu. Tibude soo määramine enne sündimist on märgiline tehnoloogiline edenemine munatööstuses, mille ainsaks eesmärgiks on kanade kannatuste vähendamine. See on tohutu positiivse mõjuga areng,” kommenteeris MTÜ Nähtamatud Loomad kanade heaolukampaania juht, Mari-Liis Jaik.

Eelnõu algatanud põllumajandusminister Julia Klöckner ütles, et ei pea tibude tapmist “eetiliselt vastuvõetavaks”. Saksamaa föderaalne halduskohus otsustas 2019. aastal, et loomade heaoluga seotud probleemid on olulisemad, kui tibude purustamist suurtes hakkmasinates harrastavate põllumajandustootjate majanduslikud huvid ning tunnistas selle lubatuks vaid üleminekuperioodiks.

Saksamaa talunikud peavad nüüd kasutama teisi meetodeid, et vältida isaste tibude sündimist, tuvastades looma sugu enne koorumist. Ülemineku hilisemas etapis, mis jõustub 2024. aastal, on lubatud vaid sellised meetodid, mida saab kasutada palju varasemas staadiumis inkubeerimisprotsessist. Selle tegevuse eesmärk on tagada, et embrüod ei tunneks valu. Saksamaa valitsus teatas, et soovib anda põllumajandustööstusele aega uue õigusliku olukorraga kohanemiseks.

Allikas:

https://www.dw.com/en/germany-bans-male-chick-culling-from-2022/a-57603148

VIDEO: Nähtamatud Loomad alustas annetuskampaaniat kanade puurispidamise lõpetamiseks

PRESSITEADE
20.06.2021

VIDEO: Nähtamatud Loomad alustas annetuskampaaniat kanade puurispidamise lõpetamiseks

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad kutsub juunis ja juulis kestvas annetuskampaanias üles toetama tööd kanade puurispidamise lõpetamiseks Eestis. Organisatsioon plaanib mitmeid suuri tegevusi, mille jaoks kampaaniaga toetajate tuge palub. Kampaania eesmärkides tuuakse välja nii firmadega läbirääkimiste jaoks materjalide tootmist, raadio- ja telereklaami kui ka kanade väljaostmist puurikanalast, et nad uutesse kodudesse viia ja hukkamisest päästa. 

Alanud annetuskampaania on üleminek karusloomafarmide keelustamise edukalt lõppenud kampaanialt üle uutele väljakutsetele ja järgmistele sammudele kanade heaolukampaanias. Ühtlasi on see osa organisatsiooni neljanda tegutsemisaasta tähistamisest. Nähtamatud Loomad on nelja aasta vältel veennud 40% Eesti jaekettidest ja sadakond muud toidufirmat üle minema puurivabade munade kasutamisele või müügile. 

“Üleminek suurema heaoluga munatootmisele saab juhtuda koostöös toidufirmade, munatootjate ja tarbijateadlikkuse kasvuga – paljud riigid on liikumas samas suunas ilma vajaduseta seadusega kanade puurispidamine keelata. Töötame Nähtamatutes Loomades ka koostöös firmade ja tarbijatega selles suunas ja oleme nelja aasta jooksul jõudnud heade tulemusteni. Küll aga peetakse endiselt umbes 80% ehk siis 800 000 kana Eestis puurides, seega tööd on veel palju, et üleminek oleks tõhus,” kommenteeris Nähtamatute Loomade kanade heaolukampaania juht Mari-Liis Jaik. 

Annetuskampaania kestab 9. juulini. Kampaaniat saab toetada kodulehel https://aitan.nahtamatudloomad.ee

Kampaania video – https://youtu.be/VfcRLkjjjZQ

Munatempli esimene number paljastab kanade elamistingimused

Kodukana on kaugelt kõige arvukam linnuliik meie planeedil ning nad on ka üheks enim uuritud loomaliigiks. Tegemist on vägagi intelligentsete ja sotsiaalsete loomadega. Küll aga on nad ka toidutootmises kõige enam kasvatatavad linnud, millega võib kaasneda neile teatud heaoluprobleeme. Vaatame nüüd lähemalt, kuidas munaleti ees langetada valik, mis toetaks nende tarkade lindude paremaid elutingimusi.

Kanad teevad vahet oma liigikaaslastel ja teavad oma kohta grupihierarhias. Nad suhtlevad erinevate häälitsuste abil ja moodustavad sõprussuhteid. On näidatud, et kanad mõistavad objekti jäävust. See on mõiste arengupsühholoogiast, mis tähendab, et kui näidata uuritavale mingit objekti ning see siis ära kaob, mõistavad kognitiivselt kõrgemalt arenenud loomad, et ese peab ikkagi kusagil alles olema ja hakkavad seda otsima. Inimlastel areneb see võime umbes 3 aasta vanuselt.

Kanade vajadused

Oma füüsilise keskkonna osas on kanadel liigiomaduste tõttu mitmeid vajadusi. Neile on oluline pinnases nokkida ja kraapida. Kanade metsikud eellased veedavad toitu otsides 61% oma ajast ja kodukanad jätkavad selliste tegevustega isegi, kui neile on täissööt ette pandud. Samuti eelistavad kanad kasutada munemiseks näiteks õlgedest pesasid, mille nad ise oma keha ja jalgadega valmis seavad ning veel nokaga sätivad. Enda keha puhastamiseks võtavad kanad nn liivavanne. Käitumisuuringud on näidanud, et kanad on kõrgelt motiveeritud sellisele materjalile ligi pääsema. Õhtu saabudes hüppavad kanad meelsasti kõrgemale pinnale nagu puuoks või õrs. Nende jalad on kohastunud tugevalt õrrest kinni hoidma isegi, kui lind on uinunud.

Loomasõbralik tarbija juba teab, et munakanade heaolule saab kaasa aidata eelistades osta puurivabade kanade mune. Need on kõige kindlamalt ära tuntavad munal oleva templi järgi. Sellisel juhul on templi esimene number 0, 1 või 2, mis tähistavad vastavalt mahepidamisel kana muna; vabapidamisel kana muna ja õrrekana muna. Hoolides kanade heaolust jäta ostmata puurikanade munad, mille tempel algab number 3-ga. Mis aga peitub nende numbriliste tähistuste taga täpsemalt ja kui palju erineb kanade elu erinevates pidamistingimustes?

Puurikanad on sunnitud oma elu veetma puurides, kus igal kanal on ruumi 750 cm2 ehk umbes A4 paberilehe suurune traatpõrandaga ala. Kusjuures osa sellest alast on kõrgusega 20 cm. Ühes puuris on mitukümmend lindu. Stressirikkas keskkonnas kipuvad nad üksteist liialt nokkima. Esineb sulgede kaotust, luumurde, surma ja kannibalismi. 2012. aastast alates on küll Euroopa Liidus keelatud täiesti tühjad puurid, nüüd peab seal olema näiteks pesa, kuid praktiline tulemus kanade heaolule on pea olematu, sest iga kana kohta on liialt vähe ruumi, et tegeleda loomuomase liikumise ja käitumisega. Üheainsa pesakasti olemasolu võib hoopis suurendada agressiooni, kui dominatsemad isendid tõrjuvad nõrgemad pesast eemale. Püüdes vältida suuremaid vigastusi, kärbitakse tibude nokkasid, mis on kindlasti piinarikas protseduur, sest nokk sisaldab palju närve. Suurtootmises ei ole piisavalt töötajaid loomade igapäevaseks jälgimiseks ja arstiabi lindudele ei võimaldata. Umbes 1,5 aastaselt, kui munemisvõime on langenud, hukatakse kõik linnud, et nad uute tööstusliku tootmise ohvritega asendada. Kusjuures kõikide isaste tibude elu lõpetatakse juba esimesel elupäeval, sest neist ju munatootjaid ei ole.

40305572271_2fe7b9247a_k

Foto:  puurikanad, kelle munadele vajutatud templi esimene number on 3.

Kui leiad munalt templi, mille esimene number on “2”, siis on tegemist õrrekana munaga. Nende elutingimused on märkimisväärselt paremad, sest puurid on lahtised ja neil on võimalus hoones eri tasapindade vahel ringi liikuda ja minna ka põrandale siblima. Igal kanal on natuke rohkem ruumi: lubatud on 9 kana 1 m2 kohta. Seitsme kana kohta peab olema vähemalt üks pesa, mis annab parema võimaluse pesal muneda. Puurivabadel kanadel on parem ligipääs õrrele ja allapanule, milles kraapida ja nokkida nagu kanadel kombeks.

Sellest veel samm edasi on vabalt peetavad kanad, kelle munadel oleva templi esimeseks numbriks on „1“. Neil on ligipääs kiskjate eest kaitstud välialale. Nii on kanadel võimalus tunda päikese soojust, hingata värsket õhku ja nokkida looduslikul pinnasel.

Veelgi eetilisemad on mahepõllumajanduslikud linnukasvatused, kus esikohal on kanade heaolu, mitte võimalikult suur munatoodang. Munal on see tähistatud templiga, mille esimene number on „0“. Siin on kanadel võimalus liigiomaselt käituda: peale pesal munemise, õrrel istumise ja pinnasel kraapimise saavad nad võtta liivavanne, et oma nahka ja sulgi puhastada. Kuna mahepõllumajanduslik taimekasvatus on linnukasvatusega alustamise eeltingimuseks, siis tavaliselt toodetakse lindude sööt kohapeal. Lubatud ei ole nokkade kärpimine, mida intensiivsemate tootmisviiside korral tihti tehakse, lootes vältida lindude poolt üksteise vigastamist.

Kogu Euroopa Liidus kehtiva ühtse munade märgistuse järgi saad teha loomasõbraliku valiku ka teistes riikides. Vältides puurikanade munade (nr 3) ostmist ja eelistades muid tootmisviise (nr 2, 1 või 0) annad oma panuse selleks, et kasvaks nõudlus munade järgi, mille muneja ei ole pidanud kannatama kitsas puuris ja need intelligentsed linnud saaksid elada väärilist elu. 

Europarlament astus sammu lähemale loomade puurispidamise lõpetamisele ELis

10. juuni Euroopa Parlamendi istungil hääletas EP algatuse toetuseks, mis lõpetaks loomade puurispidamise Euroopa Liidu liikmesriikideks ja soodustaks ülemineku puurivabale loomakasvatusele.

558 Europarlamendi saadikut hääletasid resolutsiooni poolt, 37 oli vastu ning 58 jättis hääletamata.

Euroopa Parlament arutas seda teemat tänu eelmisel aastal esitatud rahvaalgatusele “End the Cage Age” (Lõpp puuriajastule), mis kogus üle Euroopa Liidu üle 1.4 miljoni toetusallkirja ja mille jaoks ka Nähtamatud Loomad üle Eesti infolaudadel ja veebi vahendusel Eestis toetust kogus.

Algatuse eesmärgiks on paluda Euroopa Komisjonil uuendada direktiivi 98/58/EC, mis puudutab farmiloomade pidamistingimusi ning lõpetada loomade kitsastes traatpuurides pidamise lubamise näiteks kanade, jäneste, vuttide, hanede, partide ja teiste loomade puhul. Muuhulgas kutsub algatus üles lõpetama ka julmade emisesulgude kasutamist, kus emased sead poole aastast kinniselt veedavad, ilma võimaluseta end ümber pöörata. Kui resolutsioon vastu võetakse, lõppeks puuriajastu Euroopa Liidus aastal 2027.

Parlamendi istungil nõustuti, et need julmad loomade kohtlemise praktikad tuleb üleminekuajaga lõpetada. Euroopa Liidus peetakse praegu puurisüsteemides üle 300 miljoni looma ja linnu. Lisaks arutasid MEPid, kuidas ELi-sisesel turul edaspidi märgistada puurivabu tooteid ja garanteerida, et ka imporditud kaup vastaks heaolunõuetele. Olulise teemana toodi välja ka põhjalike ja adekvaatsete toetus- ja kompensatsioonimehhanismide rakendamist, et aidata loomakasvatajatel teha tõhus üleminek loomasõbralikematele kasvatusviisidele, mis ei hõlma kitsaid traatpuure.

Ühe teemana toodi istungil välja ka foie gras ehk hanede või partide rasvamaksapasteedi tootmine, mis juba paljudes liikmesriikides on keelustatud ning mille jaoks linde metalltoruga sundsöödetakse ja nende keha suuruses puuris kinni hoitakse.

Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski on ka varasematel istungitel rõhutanud, et Komisjon plaanib algatusega põhjalikult tööd teha ja loomade heaolu jaoks tulemusi tuua.

Järgmised sammud algatuse menetlemises kuulutatakse Euroopa Komisjoni poolt välja 30. juunil.

Nähtamatud Loomad tervitab soojalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni samme, et lõpetada puurispidamine loomakasvatuses. “Oleme viimased aastad tegutsenud intensiivselt kanade puurispidamise lõpetamise nimel Eestis ja olgugi, et oleme saavutanud olulisi tulemusi, on tööd veel väga palju, sest 82% Eestis kasvatatavatest munakanades peetakse traatpuuris, kus ühe linnu kohta on ca A4 jagu ruumi. ELi-ülene direktiiv päästaks liikmesriikides üle 300 000 miljoni looma halbadest elutingimustest,” kommenteeris Nähtamatute Loomade president Kristina Mering.

KÜSK toetab Nähtamatuid Loomi

Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) on tulnud vabaühendustele appi, et aidata neil saavutada selgemat ja suuremat mõju ühiskonnas. Nähtamatute Loomadele eraldati AH20 projekti raames toetust summas 18 076,15€, et aidata meil saavutada organisatsiooni kommunikatsioonivaldkonnas uus arengutase. Tänu toetusele on meil võimalik luua süsteem, kus kommunikatsioonitiim ja selle töökorraldus on efektiivsuse põhimõttel struktureeritud, tiim on hästi juhitud ja kõrgelt motiveeritud, mis tagab Nähtamatute Loomade kommunikatsiooniaparaadi vajaduspõhiselt suurema ja kvaliteetsema jõudluse.

Aitäh, KÜSK!