Featured

Foie gras’ ja vastutustundlik ettevõtlus

Vanasti olid loomad majapidamises tavaline nähtus. Väga paljud inimesed said toorainet, nagu piima, liha ja mune, toidu valmistamiseks kodulaudast. Tänapäeval on enamus tootmisest suundunud suurtesse farmidesse, kus tootmise maksimeerimise tõttu ei pöörata tähelepanu loomade heaolule. Kuna nüüd on inimestele suur osa tööstuste telgitagustest internetis kättesaadav, teame me kahjuks või õnneks palju loomade praegusest heaolust. Kahjuks just sellepärast, et seda kõike on jube näha, ning õnneks, sest me saame teadlikena loomade heaolu aktiivselt parandada. 

Mis on foie gras?

Foie gras’ on üks nendest roogadest, mille tõttu peavad tänapäeval loomad inimese maitsenaudingute pärast kannatama. Tegu on pardi või hane haigestunud maksaga, mis on enda tavasuurusest kümnekordistunud. Maks ise on sildistatud delikatessroaks, kuid maksa andnud linnud on surnud 4-nädalase julma sundtoitmise teel. Kuna foie gras’ saamiseks väärkoheldakse linde, nõrgeneb ka nende immuunsüsteem ja nad võivad kergemalt haigestuda näiteks linnugrippi. 

Foie gras‘ farm

Miks peaksid ettevõtted pöörama tähelepanu loomade heaolule?

Tänu infovabadusele teame me loomade saatusest palju ning loomadest hoolimine on muutunud populaarseks. Ülemaailmselt on võtnud suured ettevõtted, nagu McDonald’s ja Subway, endale eesmärgiks puurivaba tuleviku. Nad on lubanud 2025. aastaks lõpetada koostöö tootjatega, kes peavad munakanu puurides. Seega täidetakse tarbijate soov tuua toidulauale ainult heades tingimustes elanud loomade tooteid.

Eelmisel sügisel läbiviidud Kantar Emori avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei toeta 72% Eesti elanikest munakanade pidamist kitsas traatpuuris ning 67% foie gras’ müüki siinsetes restoranides ja kauplustes. Lisaks sellele on üle 12000 eestlase allkirjastanud foie gras’ müügivastase petitsiooni. Tarbija suhtumine loomavastasesse vägivalda on üsna selge.

Isegi prantslaste suhtumine foie gras’sse on vastandlik.

Maailma kõige suurem foie gras’ tootmine toimub Prantsusmaal, kuid sel aastal on prantsuse meedia andnud teada foie gras’ puudusest, kuna selle müük on vähenenud kuni 40%. Puudujääk tuleneb vähesest tootmisest, kuna märtsis suri Prantsusmaal palju parte linnugrippi, mis on hävitanud linde intensiivselt juba mitmeid aastaid. Kuna linnugripp on nakkav ka inimesele, on foie gras’ tootmine vastutustundetu.

Mitu Prantsusmaa linna on keelustanud foie gras’ müügi, kuna selle tootmine on niivõrd julm. Grenoble linnapea on kutsunud foie gras’d mitte prantsuse uhkuseks, vaid prantsuse häbiks. Isegi prantsuse tippkokad on loobunud eetilistel põhimõtetel foie gras’ serveerimisest. 

Prantsusmaa idufirma Gourmey toodab julmusvaba foie gras’d laboris. Kultuurliha tootmine annab inimestele võimaluse nautida liha süütundeta teades, et nende toidu nimel pole loomad pidanud piinlema. Samuti näitab see prantslaste vastuolu foie gras’ tootmisele, kuna isegi nemad ei toeta enda rahvusroa jõhkrust. 

Otsus serveerida ainult julmusvabu tooteid näitab ettevõtete vastutustundlikkust. Loomade heaolust hoolimine näitab tarbijale ettevõtte prioriteete ning valikut tuua klientidele ainult parima kvaliteediga tooteid. Seega on julmusvabade toodete esitlemine mitte ainult loomadest, vaid ka oma klientidest hoolimine.

Ka Uku Suviste on küsinud: “Kas mõneminutiline maitseelamus toidulaua taga on väärt kellegi piinamist terve tema elu?”   

Loe täpsemalt foie gras’ tootmisest ja allkirjasta petitsioon siin: https://foiegras.nahtamatudloomad.ee/.

Featured

Emis – elu kui õudusunenägu

Sigade elu kujutatakse meedias ja lasteraamatutes endiselt sama idülliliselt, kui paljud võib olla oma lapsepõlvestki mäletavad. Pilt sellest, kuidas emis pikutab põhuhunnikute vahel ja imetab pisikesi põrsakesi ning seejärel saavad pojad ema kaisus puhata või ringi hullata, on kahjuks Eesti sigade jaoks aga kõike muud kui reaalsus. Sigade tegelik elu Eesti tööstusfarmides on täis õudusi, mis võivad ka tugevaima inimese südame kildudeks purustada. Üheks kõige kurvemaks võib pidada emasigade ehk emiste elu. 

Emis veedab terve imetamiseks ettenähtud aja metallvõrede vahel, kus puudub igasugune võimalus normaalseks kokkupuuteks oma järeltulijatega.

Praktikaid, mida emiste peal kasutatakse, peetakse loomade suhtes ühtedeks julmimateks. Elu kitsastes tingimustes betoonseinte vahel ei ole kellelegi kerge,  ent võrreldes nuumsigadega ehk sigadega, keda kasvatatakse otse söögiks, on emiste elu kordades pikem ja veel palju piinarikkam. 

Tänapäeva emise elu koosneb puurivõrede vahel puhkepausideta tiinustest, seemendamistest ja poegimistest. Suure osa oma õnnetust eksistentsist veedab emis nii kitsas puuris, et ei saa isegi ümber keerata. Poegadega kokkupuude toimub läbi metallvõre, mistõttu ei saa ei emis ega põrsad järgida oma instinkte, mis loomulikes tingimustes ema oma järeltulijatega nii tugevasti seovad. 

Imeline ootus

Selleks, et emis jääks tiineks, pannakse ta väikeste võrede vahele, mida kutsutakse seemendussuluks ja kus hoitakse teda kuni kuu aega. Jah, lugesite õigesti – emis veedab kuu aega väikeste võrede vahel, kus ta ei saa liigutada ega ümber pöörata, ta peab elama iseenda väljaheidete sees. Ja seda ainult selleks, et teda oleks lihtne seemendada ehk kunstlikult viljastada. Farmerid põhjendavad seda sellega, et kui loom ringi ei liigu, on lihtne vahet teha, milline emis kus asub. Liikumisvõimaluse pakkumine tähendaks, et seakasvataja peaks emiseid kõrvalipikute järgi eristama, mida peetakse seatööstuses liiga suureks lisapingutuseks. 

Emis on viljastamise perioodil kuni kuuks ajaks surutud piiravate võrede vahele vaid sel põhjusel, et sead ei vahetaks omavahel kohti ja farmeril oleks lihtne neil vahet teha ja neid seemendada.

Esimesed hetked koos

Umbes kaks nädalat enne arvatavat poegimist asetatakse emis emisepuuri põrsaste sündi ootama. Emisepuuri tingimused ei ole sugugi paremad kui seemendussulus.

Emis ootab liikumatult traatvõrede vahel oma põrsaste sündi umbes kaks nädalat.

Kui aeg kätte jõuab, sünnitab emis umbes 11 poega. Sigade emainstinkt on tugev ning emis soovib oma poegi näha, lakkuda ja tervitada. Paraku jääb ta aga kogu imetamisperioodiks kitsasse metallpuuri, nii et normaalne kokkupuude poegadega on täielikult välistatud.

Lisaks vaimsetele kannatustele tekitab ühes asendis lamamine emistele haavu ja lamatisi, pidevat valu ja meeleheidet. Ebamugavus, frustratsioon ja valu on sageli nii tugevad, et emised hakkavad enda pead vastu metallvõresid peksma ning neid närima. Samuti on tavaline, et emised proovivad meeleheitlikult ennast vastu puuri esiosa pressida, et nad ei peaks oma väljaheidete sees lamama. 


Sabade lõikamine

Enne nädalaseks saamist lõigatakse põrsastel ära sabad ning võib toimuda ka kastreerimine. See hetk on emisele eriti raske, kuna protseduurid tehakse sealsamas emisepuuri kõrval ning põrsad karjuvad südantlõhestavalt ema abi järele, emisel on aga võimatu oma lapsi kaitsta. 

Umbes nädalavanusel põrsal lõigatakse ilma igasuguse tuimestuseta ära saba.

Õudusunenägu algab uuesti

Põrsad võetakse ema puuri juurest harilikult ära 28 päeva vanuselt, mõnikord varem. Enamikest põrsastest saavad nuumsead, kelle eluiga on kuus kuud. Paar päeva pärast põrsastest võõrutamist pannakse emis tagasi kitsasse seemendussulgu, kus kogu õudusunenägu otsast peale algab.

Sead on loomult väga seltsivad loomad, kelle suhe oma järglastega normaalsetes tingimustes on kompleksne ja hoolitsev. Teadlased on avastanud üle 20 eri tähendusega häälitsuse, mida sead teineteisega suhtlemiseks kasutavad ning osadest ema häälitsustest saavad ka juba vastsündinud põrsad aru. Kas pole armas fakt, et imetavatel põrsaemadel on kombeks isegi oma lastele lausa laulda? Tööstusfarmis ei saa emis aga isegi oma poegade poole vaadata, pisemaid põrsaid soojendada ega kaitset pakkuda.

Sigadel on pikaajaline mälu ja kogu elu jooksul ei unusta emis ilmselt ühtegi pesakonda. Emise eluperiood on küll pikem kui nuumsigadel ning ulatub paari aastani, aga võime ainult ette kujutada, et ilmselt sooviksid nad surra varem.

Featured

Tofik (9 k)

KODU LEITUD ❤️

Vanus: ~8-9 kuud
Sugu: isane
Suurus: väike/keskmine
Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud

Tofik

Tofik on rõõmus, maias ja ülemeelik kutsikas, kes vajab palju tegelemist. Tofik on ilmselt corgi ja taksi sugemetega kange sell, kes vajab tugeva iseloomuga pereliikmeid, kes oleksid valmis panustama aega tema treenimisele.

Ilmselt on Tofiku noorde ellu mahtunud nii mõnigi pelutav hetk, sest vahel on näha, kuidas ümbritsevad igapäevased asjad või esemed teda hirmutada võivad.

Tofikule meeldivad inimesed väga, kuigi mehi võib ta esialgu natuke peljata, aga enamasti möödub see kiiresti.

Kutsikale kohaselt sooviks Tofik kõike närida ning keelatud tegevustest eemale juhtimiseks naudib aju stimuleerivaid mänguasjadega (näiteks nuuskimis- või lakkumismatt või peidetud maiustega mänguasjad) tegelemist.

Kuidas jagunevad tulud ja kulud Nähtamatutes Loomades? 2023. aasta kokkuvõte

Läbipaistvus on Nähtamatute Loomade jaoks oluline väärtus, mida rakendame oma organisatsiooni igas valdkonnas – sisekommunikatsioonist kuni rahastuseni. Usume, et kui ühiskonnas oleks rohkem läbipaistvust, saaks suure hulga probleeme ära hoida. Seega tahame ise head eeskuju näidata, et see idee laiemalt leviks. Oleme liitunud ka vabaühenduste eetikakoodeksiga, mille olulisteks alustaladeks on ausus ja läbipaistvus. 

Järgnevalt anname ülevaate meie 2023. aasta tuludest ja kuludest ning sellest, kuhu oleme ressursse suunanud, et loomi aidata. 

Fundraising kui eesmärkide täitmise alustala 

Selleks, et organisatsioon oleks jätkusuutlik ja majanduslikult toimetulev, analüüsime enne mistahes kampaania tegevuse alustamist, kas see konkreetne tegevus aitab piisavalt ja võimalikult palju loomade heaolu kasvatamisele kaasa ning kas meil on ressursse selle läbiviimiseks. See aitab hoida fookust, et kasutaksime vajalikke ressursse optimaalselt ja sihtotstarbeliselt ning organisatsiooni pikaajalist majanduslikku toimetulekut tagades. Selleks, et ressursse võimalikult vastutustundlikult kasutada, küsime alati soodustust või võimalikult madalat hinda kaupadelt ja teenustelt, mida tõhusaks tööks vajame.

2023. aasta olulisemad tegevused 

Anname väikse ülevaate, mis me tänu oma hooliva loomasõprade kogukonna toele ellu oleme viinud. Tänu püsitoetajatele ja annetajatele ning projektitaotluste kirjutamisele oleme saanud läbi viia ulatusliku tööstusfarmide kriitika kampaania, mille eesmärk oli tutvustada Eesti elanikele tööstusfarmide julmuseid: loomade pidamistingimusi ja argipraktikaid, mida paraku laialdaselt tehakse. Augusti kuus võis üle Eesti näha tööstusfarmides tehtud fotosid välireklaamide pindadel, kuid palju leebemal versioonil, kui esialgu plaanis oli. Mis täpsemalt juhtus, saad lugeda meie blogist

Lisaks keskendusime sigade heaolu probleemidele, kutsudes seakasvatajaid üles lõpetama põrsaste sabade lõikamist ja parandama loomade heaolu.

Septembris avalikustasime meie kogutud kaadrid Eesti puurikanalatest ja alustasime kampaaniaga, et keelustada kanade puurispidamine Eestis. See mõjutab 300 000 linnu elu Eestis. Kampaania raames kogusime Eesti ajaloo kõige edukamale loomakaitse petitsioonile kanade puurispidamise keelustamiseks 21 241 digiallkirja. Seadusemuudatus mõjutaks poole miljoni linnu elu Eestis, vähendades nende piinu ja kannatusi, mis ebasobivates tingimustes kitsastes puurides tekivad. 

Kanade puurispidamise keelustamise kampaania välireklaam koos digiallkirjastamise üleskutsega, september 2023

Samuti oleme saanud läbi viia Taimse Teisipäeva kampaaniat liigse lihatarbimise vähendamiseks Eestis. Töötame selle nimel, et koolides saaksid õpilased kord nädalas täisväärtuslikku taimset koolilõunat süüa. Taimse Teisipäeva kampaaniaga on liitunud 101 kooli ja 84 lasteaeda ning 246 toitlustusettevõtet. Igas liitunud haridusasutustes on kord nädalas taimne lõuna ning kampaaniaga liitunud restoranides saab vähemalt kord nädalas menüüst valida taimse toidukorra. Koolikampaania säästab aastas 276 157 looma elu ning hoiab kokku 690 392.5 kg CO2  gaasi emissiooni tekkimisele.  Aitäh, armsad ja võimsad annetajad, et selle võimalikuks teete! 

Jätkusuutlik ja läbipaistev organisatsioon

Nähtamatud Loomad on kõvasti vaeva näinud eesmärgiga ehitada üles jätkusuutlik organisatsioon ja luua võimalus palgata täistööajaga valdkonna ekspertidest personal, kes tegeleks tõhusalt loomade heaolu tõstmisega Eestis. Need inimesed saavad pühenduda meie kampaaniate ülesehitamisele ja eestvedamisele, et kindlustada loomade heaolu paranemine. Meil on praegu kaheksa erineva koormusega töötajat, kes on peamiselt kampaaniate eestvedajad ja elluviijad. Lisaks kaasame aktiivselt vabatahtlikke, kes panustavad kiire elu kõrvalt olulisi tunde, olles oma rollidele pühendunud ja töökad. Vabatahtlikud on kaasatud organisatsiooni töö igasse etappi ettevõtetega läbirääkimisest kuni turunduseni.

Kõik tiimiliikmed panustavad ühiselt sellese, et organisatsioonil oleks piisavalt vahendeid kampaaniategevuste läbiviimiseks. Pühendame aega, et annetamine oleks Eestis aina levinum ning töötame selle nimel, et annetuskampaaniatega koguda rohkem vahendeid loomade aitamiseks. Ainult annetustest ei piisa, seega peame lisaks kirjutama põhjalikke projektitaotlusi, et rahastusvõimalusi leida nii kohalike kui ka rahvusvaheliste rahastajate käest. Selleks, et saaksime keskenduda tõhusate ja edukate kampaaniate läbiviimisele, katame enamik palgakulust just tänu projektidest saadud rahastusele, väike osa palgafondist tuleb ka annetusest.

Nagu juba mainitud, on läbipaistvus meie jaoks oluline väärtus, mistõttu lisame MTÜ majandusaasta aruanded pärast esitamist alati kodulehele, kus kõigil on võimalik nendega tutvuda. Meie kulud ja tulud on kõigile nähtavad ja kättesaadavad. Need leiab meid tutvustava sektsiooni allosast koos meie põhikirja ja eetikakoodeksiga. Lisaks on kodulehel paljude firmade logod, kes meid toetavad – esmalt, et tänada neid olulise panuse eest, kuid teisalt ka selleks, et inimesed teaksid, kes meid toetavad. Samas austame alati ka koostööpartnerite soovi olla anonüümsed toetajad ning seljuhul nende logosid kodulehele ei lisa. Samuti oleme otsustanud, et ei võtaks vastu toetust firmalt, kelle puhul meie töö esindaks nende huve (nt puurivaba munatootja või mõni muu sarnaste huvidega ettevõte). Tegutseme ainult loomade heaolu huvides ning väärtustame oma töös tegevusvabadust, ausust ja läbipaistvust.

Kuidas leiame ressursse loomade aitamiseks?

Nähtamatute Loomade sissetulek jaguneb neljaks valdkonnaks:
– annetused ja püsitoetajate panus
– projektitoetused, mida oleme tegevuste elluviimiseks taotlenud
– teenuste müük (koolitused-ettekanded koolidele ja ettevõtetele ja Food Innovation Summiti piletitulu)
– heategevusmeenete müük (riidest kotid, särgid, pusad, rinnamärgid jms)

Meie kogutulu 2023. aastal oli 386 365.32 eurot. Sellest mitu projektirahastust on mõeldud pika aja peale – näiteks kanade heaolukampaania avaliku sektori koostöö koordinaatori projekti palgarahastus laekus küll 2023. aastal, kuid kampaaniategevused kestavad 2025. aasta veebruarini.

Tulude jaotus 2023. aastal

Püsiannetajaid on meil 2023. aasta detsembri seisuga 960. Püsiannetajate kasvu kiire tõusu tagas detsembris läbi viidud kanade puurispidamise keelustamise annetuskampaania, millega liitus kõige rohkem annetajaid. Aitäh kõigile annetajatele, oleme siiralt õnnelikud, et kanade heaolu läheb korda nii paljudele inimestele!

Kanade puurispidamise keelustamine on ka Nähtamatute Loomade ühekordsete annetajate jaoks oluline teema, sest septembris, pärast “Pealtnägija” saates Eesti puurikanalate õuduste avalikustamist, annetati algatuse toetuseks 34% kogu aasta ühekordsetest annetustest. 

Eriline tänu ka suurannetajatele, kelle abiga saame tõhusalt ja suures ulatuses loomade elu mõjutada. 2023. aastal lõppes meil koostöö ühe väga erilise suurannetajaga, kelle panusega saime läbi viia suure mõjuga tegevusi. Sellel aastal oleme võtnud suurannetajate suuna arendamise üheks prioriteediks ning loodame teha koostööd eraisikute või ettevõtetega, et loomade kannatusi vähendada. Huvi korral loe lisaks Nähtamatute Loomade suurtoetaja lehelt.

Raske on sõnadesse panna meie siirast tänu, et nii paljud head inimesed annetusega loomade ja lindude kaitseks välja astuvad. Tänu annetajatele saame vedada eest kampaaniaid, mis kasvatavad tarbijateadlikkust, suurendavad toidusektoris kasutatavate loomade heaolu ning muudavad seadusandlust, nii et loomade huvid oleksid esindatud.

Projektitaotluste osas oleme hoolega oma oskuseid lihvinud, õppinud ja vigasid märganud ning 2023. aastal saime eduka rahastusotsuse kuuest uuest projektist ning maksed laekusid veel neljast varasemast projektist. Kirjutasime mitmeid projekte veel, kuid neid ei rahuldatud. Võtame kogu tagasiside arvesse ning proovime taotlemisel veel paremad olla, sest projektide kirjutamine ja aruandlus on väga ajamahukad. Ainuüksi annetustele aga toetudes poleks võimalik palgata ekspertidest inimesi süvenenult kampaaniaid eest vedama ning sellisel juhul jääksid pooled Nähtamatute Loomade tegevused tegemata. Projektirahastused on 2023. aastal laekunud Open Wing Alliance’ist kanade heaolukampaania jaoks, Effective Ventures Foundations’ist avaliku sektori koostöö jaoks, Anima International’ist ja Karuna Foundation’ist Taimse Teisipäeva ettevõtetega koostöö ja kooliprogrammi arendamise jaoks, Vegfund’ist, Proveg’ist, A Well Fed World Inc’ist ja Kondanikuühiskonna Sihtkapitalist konverentsi Food Innovation Summiti korraldamise jaoks ning Avatud Eesti Fondilt kodanikuühiskonna arendamiseks ja heaks vabatahtlike kaasamiseks. 

Oleme loonud koostöösuhted erinevate ametiasutuste, ministeeriumite, ametkondade, koolide ja ettevõtetega, et  jagada Nähtamatute Loomade väärtusi, teadmisi ja kogemusi ka teistega. Näiteks pakume võimalust koostööks läbi ettekannete või koolituste tegemise. Selliste teenuste müügist saadud kasu on mitmetahuline, panustades rahaliselt kampaaniategevuste läbiviimisele kui kasvatades ka tarbijateadlikkust.

Heategevusmeenete müük on samuti hea viis, kuidas meie toetajad saavad soetada toreda sõnumiga riidest koti, T-särgi või sooja pusa ning samal ajal toetada meie tegevust loomade kaitseks. See moodustab meie tuludest küll vaid 4%, kuid loodame seda osakaalu leidlike ja praktiliste heategevusmeenete abil veel suurendada. Heategevusmeenete nagu näiteks särgi, pusa või riidest koti kandmine on ka hea viis, kuidas loomade heaolu sõnumit teistele tutvustada. Heategevusmeenetega saad tutvuda e-poe kodulehel.

Kuidas jaotuvad organisatsiooni kulud? 

Oleme koostanud organisatsiooni kulude kategoriseerimiseks põhjaliku süsteemi, mille järgi lisame igale kulutusele põhjalikud sildid, et saaksime hinnata, kas ressursside suunamine on olnud tõhus. Meie kulud 2023. aastal olid 396 933.56 eurot. 

Kõige suurema osakaaluga kampaania oli kanade heaolukampaania, mille kulud olid kogu aasta kuludest 34.3%. Kõige suurema mõju ja potentsiaaliga algatus, mille eesmärk on keelustada Eestis kanade puurispidamine, on olnud Nähtamatute Loomade põhieesmärgiks ning 2023. aastal lõime aluse, millega seadusemuudatuseni jõuda. 

Kulude jaotus 2023. aastal

Kõige rohkem ressursse kulus kampaaniate turundustegevustele, sest erakordselt oluline on hoida loomade ja lindude heaolu puudutavaid teemasid nähtaval. Selleks tellisime tööstusfarmide kriitika teemalised ja kanade puurispidamise keelustamise petitsioonile allkirjade kogumise üleskutsega välireklaamid üle Eesti, olime veebibänneritega kõikide suuremate ajalehtede portaalides ja digiekraanidel. Lisaks tellisime munakanade puurides pidamise keelustamise mõjuanalüüsi Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskusest (RAKE), et hinnata ülemineku majanduslikku mõju. Analüüs oli küll kallis, aga ääretult vajalik, et omada tõenduspõhist infot aruteludel otsustajate ja poliitikutega. See analüüs aitas Riigikogu liikmeid veenda kanade puurispidamise keelustamise vajalikkuses. Analüüsi tulemuste avaldamiseks korraldasime Riigikogus avaliku ürituse, kus sõna võtsid analüüsi koostaja, poliitikud, jaesektori esindajad ja Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. Vaata videot mõjuanalüüsi esitlusest siit.

Kristina Mering mõjuanalüüsi esitlusüritusel Riigikogus

Kampaania edukaks elluviimiseks kulub hulgaliselt ressursse. Selleks, et ühiskonnas suuri positiivseid muutusi loomade heaks teostada, on tarvis häid IT-süsteeme uudiskirjade jaoks, samuti projektijuhtimistarkvara, et hallata tiimide erinevaid tegevusi – organisatsioonis on juba sadakond vabatahtlikku, kes panustavad erinevates rollides ja kes vajavad head infovahetussüsteemi. Lisaks on asendamatult oluline jagada kriitilisi üleskutseid loomade kannatuste leevendamiseks tasuliste sotsiaalmeedia reklaamidega Facebooki ja Instagrami vahendusel. Kõik need tegevused on vajalikud selleks, et kasvatada kogukonda, kes kõik koos loomade parema kohtlemise nimel võitlevad. 

Palgalised töötajad loomade heaolu eest pühendunud võitlejatena 

Organisatsiooni esimesest päevast peale on Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering võidelnud selle eest, et organisatsioon oleks majanduslikult tõhus ja jätkusuutlik. Näinud vaeva selle nimel, et organisatsiooni saaks palgata pühendunuid eksperte ja spetsialiste, kes töötavad loomade kannatuste vähendamise nimel. Üks Nähtamatute Loomade edu võti on see, et meil on töötajad, kes saavad kiiresti reageerida seal, kus loomad kõige rohkem abi vajavad. Näiteks saame kohtuda tööpäeva sees ministeeriumite või jaekettide esindajatega. See oleks keeruline, kui organisatsiooni esindaksid vaid vabatahtlikud, sest enamik neist on päevasel ajal oma töökohustuste tõttu hõivatud. Tänu sellele oleme saanud kindlustada karusloomafarmide keelustamise eduka läbiminemise ning veennud üle 50% Eesti jaekettidest üle minema puurivabade munade müügile. 

Vabatahtlikud on küll Nähtamatute Loomade hing ja süda, kuid töötajad aitavad hoida tegevustes stabiilsust ja kiiret reageerimisvõimet. Loomade heaoluprobleemid, nagu paljud teisedki sotsiaalvaldkonna teemad, on erakordselt rasked küsimused, mille puhul riigi käed jäävad lühikeseks ja mille lahendamisel on asendamatu roll mittetulundusühingutel. Kolmanda sektori eksperdid on riigile väärtuslik ressurss põletavate probleemide esiletoomisel ja lahenduste leidmisel, kuid see eeldab pühendumist ja aega, et ehitada üles strateegia, kasvatada oskusi ja kommunikatsiooniteadmisi ning keskenduda tõhusale tööle.

Jätkame tööd loomade elutingimuste parandamiseks

2024. aastal jätkame tööd kanade puurispidamise keelustamise nimel. Andsime 21 421 petitsiooni allkirja Riigikogule üle, aga selleks, et seadusemuudatusele kanade heaolu arvestav otsus tuleks, on meil vaja teha veel kõvasti tööd. Näeme vaeva selle nimel, et teema oleks  nii otsustajate, avalikkuse kui ka meedia huviorbiidis. Kohtume nii Riigikogu fraktsioonide kui eraldi Riigikogu liikmetega, koostame ülevaateid munatootmisest ja loomade heaolust, hoolitseme selle eest, et kõigil oleks adekvaatne info ja põhjalikud argumendid selle algatuse toetuseks. Näiteks tellime avaliku arvamuse uuringud ja täiendatud informatsiooniga kampaaniat ja kanade heaolu tutvustavad bukletid. Lisaks aktiivsele suhtlusele Riigikogu liikmetega, käib praegu kanade puurispidamise arutelu ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis, kus aktiivselt panustame. Lisaks korraldame erinevaid avalikke üritusi. Edukate ürituste läbiviimiseks on vaja ressursse näiteks reklaamimise või ülekandeteenuse jaoks. Hoia silm peal meie sotsiaalmeedial, sest järgmine üritus on toimumas juba õige varsti.

Saatsime täiendatud informatsiooniga kanade heaolu teemalised bukletid Riigikogu liikmetele

Lootus on, et 2024 aastal kanade puurispidamise keelustamise algatus positiivse lõpu saab ja seadusemuudatus Eestis jõustub, aga see ei tähenda, et meil Nähtamatutes Loomades töö otsa saaks. Tegeleme endiselt tööstusfarmides toimuvate julmuste avalikkuse ette toomisega, alustades lihakanade ehk broilerite kampaaniat. Taimse Teisipäeva suunal keskendume aktiivsele koostööle koolide, lasteaedade ja toitlustusettevõtetega. Töötame igapäevaselt selle nimel, et loomade heaolu Eestis paraneks.

Tänu headele toetajatele on meil võimalik üheskoos loomade heaks suuri tegusid teha – meie poolt tuleb töö, tiim, plaanid, strateegiad, pikk kogemus ja palju teadmisi valdkonnast, ning toetajate poolt ressursid, et kampaaniaid ellu viia – AITÄH, et sellises ühtsuses ühiskonda paremaks muudame! Töö jätkub, et loomade hääled kuuldavaks saaksid! 

Nähtamatute Loomade seisukoht Euroopa Komisjoni loomade veo eelnõu kohta

2023. aasta detsembris avaldas Euroopa Komisjoni kauaoodatud määruse eelnõu, millega lubati parandada elusloomade pikamaatranspordi tingimusi. Arvestades suuri kannatusi, mis loomadele transpordi ajal osaks saavad ning seniseid ebapiisavaid reegleid nende kaitseks, tervitab MTÜ Nähtamatud Loomad, et Komisjon on ette võtnud loomade heaolu tõstmise loomade veo ajal.

Lehm veomasinas pikal teekonnal Euroopa Liidust Türki. September 2023. Foto: We Animals Media

Samal ajal peame eelnõu tervikuna loomade heaolu parandamise jaoks äärmiselt ebapiisavaks. Usume, et Euroopa Liit peaks võtma eeskuju Saksamaast, Luksemburgist, Uus-Meremaast, Suurbritanniast ja Austraaliast, kes on juba keelustanud või plaanivad keelustada elusloomade transpordi ning täielikult keelama elusloomade transpordi kolmandatesse (ehk Euroopa Liidu välistesse) riikidesse. Samuti peame ebapiisavaks haavatavates seisundites olevat loomade kaitset – võõrutamata või kaugeleulatuva tiinusega loomi ei tohiks üldse transportida. Piisavaks ei saa pidada ka temperatuurinõuded, sest väljapakutud piirangud tähendavad loomadele endiselt väga suuri kannatusi. Samuti ei ole mitte kuidagi põhjendatud see, et laevatranspordi aega ei arvestata üldtranspordiaja sisse. Täpsemad põhjendused ja seisukohad järgnevad. 

Transport kolmandatesse riikidesse

Komisjoni ettepanek: Oluliselt muudetakse nõudeid kolmandatesse riikidesse ekspordil: kogu vedu peab vastama ELi nõuetele, lisatud on täpsemad nõuded veolaevadele, uue nõudena lisandub puhkekohtade heakskiitmine väljaspool ELi.

Nähtamatute Loomade seisukoht: Elusloomade transport Euroopa Liidust kolmandatesse riikidesse peaks olema keelatud. Kolmandates riikides väljaspool Euroopat puuduvad peaaegu eranditult piisavad õiguslikud alused loomade kaitseks transpordi ajal ja asjakohaseks kohtlemiseks sihtkohas; transpordi, pidamise ja tapmise ajal ilmnevad nendes riikides regulaarselt tõsised loomakaitserikkumised. Lisaks ei ole ELi õigusnormide järgimine loomade transpordi ajal ega loomade kohtlemine sihtkohas ELi välispiiridest kaugemal kontrollitav. Oleme seisukohal, et vähemalt nendesse riikidesse, kus loomakaitseseadused transpordi ja tapa osas ei ole sama tugevad kui EL-is, ei tohiks olla loomade elustransport lubatud. Asjaolu, et Euroopa riikidest (sh Eestist) transporditakse kolmandatesse riikidesse tiineid loomi, kes kohapeal pärast poegimist hukatakse, ei ole kuidagi inimlik.

Kui kolmandatesse riikidesse elusloomade transportimise eesmärk on liha, siis  saaks selle asendada liha transportimisega, et loomad ei peaks läbi tegema pikka ja kannatusterohket sõitu enne seda, kui nad suure tõenäosusega ELi nõuetele mittevastavas tapamajas hukatakse. Tõuaretuse eesmärgil transporditavate loomade puhul tuleks tegeleda tingimuste lihtsustamisega, et loomade asemel transportida spermat ja embrüoid, sest see vähendaks loomade kannatusi märkimisväärselt.

Transpordiaeg

Komisjoni ettepanek: Tapale minevate loomade teekond maksimum pikkusega 9 tundi. Pika veo muster on: 21+24+21 (10 tundi sõitu; 1 tund pausi, kus loomad on veovahendis; 10 tundi sõitu. Seejärel 24 tunniks loomad veovahendist välja ja edasi sama sõidurütm 10+1+10). Merel teekonna arvestus peatub, aga loomade söötmise ja ülevaatamise rütm jätkub. Laadimisaeg on teekonna aja sees, mis on eriti oluline näiteks puurides transporditavate loomade puhul. 

Nähtamatute Loomade seisukoht: Komisjon peaks lähtuma Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) soovitustest ning kehtestama kõigile loomadele maksimum 12-tunnise sõiduaja. Pole põhjendatud, et sõidu eesmärgi järgi või sõiduvahendi järgi tehakse erinevad regulatsioonid, sest loomade liigipõhised vajadused jäävad samaks.

Samuti oleme tugevalt meelestatud, et laevatransport tuleks arvata transpordiaja hulka. Praegune ettepanek näeb ette, et laevatransporti ei arvestata transpordiaja hulka, mis on põhjendamatu ja toob loomadele kaasa hulgaliselt lisakannatusi. Loomade transportimisel Euroopa Liidust Lähis-Idasse ja Põhja-Aafrikasse hõlmab tihti meretransporti ning EFSA hinnangul on reiside pikkused alustades 5 kuni 8 päevast kuni mitme nädalani. EFSA hinnangul on mäletsejate meretranspordil väga levinuteks probleemideks kuumastress, halb õhukvaliteet, merehaigus ning nälgimine. Arvestades pikki merereise ning seetõttu ka ettenägematuid ilmastikuolusid oleme seisukohal, et meretranspordi ajaarvestusest väljajätmine võib tekitada loomadele tohutult ebavajalikke lisakannatusi. 

Haavatavas seisundis loomade transport

Komisjoni ettepanek: Esitatud eelnõu sisaldab vaid väikeseid ja ebapiisavaid parandusi võõrutamata loomade transpordi osas, nagu näiteks vasikate miinimumea tõstmine 5 nädalale ja transpordiaja piiramine. Tiinete loomade kohta näeb ettepanek ette, et ei tohi vedada loomi, kui nende tiinus on viimases kolmandikus (ehk 80% tiinusest on kantud). 

Nähtamatute Loomade seisukoht: Võõrutamata loomi ei tohiks lubada üldse transportida, sest immuunsüsteem ei ole selles eas veel välja arenenud ja erineva päritoluga loomade ühine transport kujutab endast tohutut nakkusohtu. Eriti katastroofiline on selles kontekstis laevatransport. Loomad ei ole veel harjunud jootmissüsteemidega ja paljud loomad surevad pikkade transportide tõttu. Samuti näeme, et Komisjoni pakutud piirang tiinete loomade transpordi osas ei ole piisav. Arvestades iga transpordiga kaasnevat olulist füüsilist koormust ja suurenevat riski nurisünnitusteks, ei tohiks transportida loomi, kelle tiinus on 40% või enam kantud. 

Temperatuur

Komisjoni ettepanek: 

  • Alla 0 C – loomi tuleb kaitsta tuulekülma eest.
  • Alla -5 C – veoaeg lühem kui 9 tundi. 
  • Vahemik 25-30 C – vedada tohib kuni 9 tundi, kui päevasel ajal vahemikus 10.00-21.00.
  • Üle 30 C: vedu peab toimuma öösel vahemikus 21.00-10.00 ja loomadel peab olema 20% rohkem ruumi. 

Nähtamatute Loomade seisukoht: Välitemperatuuride kohandamise vahemik ettepanekus ei ole piisav loomade kannatuste vähendamiseks. Üldiselt peaks kõigi loomaliikide jaoks kehtestama temperatuuri alumise piiri 5 kraadi Celsiuse järgi ja ülemise piiri 25 kraadi Celsiuse järgi ning EFSA soovitustele orienteerudes kohandama seda vastavalt erilistele liigispetsiifilistele vajadustele. Lisaks peame hädavajalikuks, et kehtestaks ka piir sisetemperatuuridele. See tuleneb asjaolust, et sisetemperatuure ei saa võrdsustada välitemperatuuriga, kuna temperatuur tõuseb loomade kehatemperatuuri ja enamasti puuduva kliimaseadme tõttu alati välitemperatuurist kõrgemale. Samuti peaksid kehtima jääma senised õhuniiskuse piirangud. Õhuniiskus on loomade temperatuuritaju jaoks oluline tegur ning võimaliku kuumastressi näitaja.

Sanktsioonid ELi loomade transpordimääruse sätete järjepideva rakendamise tagamiseks

Komisjoni ettepanek: Esitatud eelnõu määratleb nn tõsised rikkumised, sealhulgas maksimaalse transpordiaja ületamise 30 protsendi võrra või minimaalse ruumivajaduse alahindamise rohkem kui 20 protsendi võrra. 

Nähtamatute Loomade seisukoht: Arvestades, et tegemist on minimaalsete nõuetega, mille järgimine on vajalik valu ja kannatuste ärahoidmiseks, ei pea me sellist liigitust asjakohaseks. See avab regulatsioonitehnika kuritarvitamise võimalused: on oht, et minimaalseid nõudeid ületatakse sageli tõsise rikkumise piirini ja seega ei rakendata ettenähtud parandusi piisavalt. See tähendab, et võrreldes praeguse transpordimäärusega ei oleks peaaegu ühtegi paranemist.

Euroopa Komisjoni määruse ettepaneku ja seletuskirja eestikeelse versiooniga saab tutvuda siin: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52023PC0770&qid=1708336962809

Faktikontroll munatootjate ja EPKK juhi poolt esitatud väidetele Riigikogu maaelukomisjoni istungil 19.12.2023

Eelmise aasta lõpus toimus Riigikogu maaelukomisjoni istung, kus komisjoni liikmed arutasid Eesti suurimate munatootjate ja Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhiga Eesti munatootmise tuleviku üle. 

Istungile olid kutsutud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot ning Eesti suurimad munatootjad Ats Albert (Eesti Muna OÜ), Jarno Hermet (Linnu Talu OÜ) ja Allan Tohver (Dava Foods OÜ). 

MTÜ Nähtamatud Loomad viis istungi protokolli põhjal läbi faktikontrolli. 

Faktikontrolli järelduste kokkuvõte:

  • Munakanade puurispidamisel ei ole võimalik nende heaolu tagada ning puurisüsteemil pole lindude heaolu mõttes olulisi eeliseid vabapidamissüsteemide eest. 
  • Eesti munatootmine on nii meie lähiriikidest kui ülejäänud Euroopast üleminekus kanade vabapidamissüsteemidele maha jäänud. Läti, Leedu ja Poola munaturg on lähiaastatel sisuliselt puurivabad, Põhjamaades ja Lääne-Euroopas ollakse üleminekus veelgi kaugemal.
  • Vaadates Eesti munaturgu ning meie lähiriikides ja ülejäänud Euroopas toimuvat, peaks Eesti munatootmine konkurentsis püsimiseks olema puurivaba hiljemalt aastaks 2027/2028. 

Teema 1: Kanade heaolu

Väljavõtted Riigikogu maaelukomisjoni istungi protokollist: 

Ants Noot tõdes, et ilmselt ei mõtleks tootjad kanade vabapidamisele, kui poleks ühiskondlikku survet. Kanade pidamine täiustatud puurides on majanduslikult efektiivne ja linnu seisukohalt parem pidamisviis. Kohaliku ettevõtja konkurentsivõime võib väheneda kanade vabapidamisele üleminekul. 

Ants Noot märkis, et tootjatele jääb mulje, et vabapidamisele ülemineku otsus on juba tehtud ühiskonna/tarbija poolt. Samal ajal eelistab tarbija ostuotsuseid tehes odavamat toodet. Täna puudub selge ülevaade, mis on kana heaolu silmas pidades kõige parem pidamisviis. Euroopa Parlamendi tellitud teaduspõhine uuring kanade erinevate pidamisviiside kohta ei kinnitanud, et vabapidamine oleks kanade kõige parem pidamisviis. 

Ants Noot lisas, et ühiskonnas on tekkinud arusaam kanapidamisest üksikute juhtumite põhjal, millest on maalitud kole pilt kanakasvatusest. Lahendusena nähakse kanade täiustatud puuris pidamisviisi asendamist vabapidamisega. Samas on nii praktika kui ka uuringud näidanud, et selline lahendus ei pruugi anda soovitud tulemusi. Vabapidamisviisil peetud kanad on kehvemas olukorras, sh suremus ja haiguste levik on suurem. Kanade heaolu seisukohalt on kõige eelistatumaks pidamisviisiks kana pidamine täiustatud puuris. Ta märkis, et otsuseid ei saa teha kiirustades ning emotsioonidele põhinedes. Koledaid pilte kanade olukorrast võib leida ka vabapidamisega kanakasvatusfarmides. Ta lisas, et kodumaiste ettevõtjate konkurentsiolukorra parandamine eeldab täiendavaid investeeringuid.

Allan Tohver tutvustas erinevate pidamisviiside mõju kanade tervisele ja heaolule. Ta märkis, et uuringud näitavad, et kanade pidamisel täiustatud puuris on kanade haigestumus ja suremus kõige madalam.

NÄHTAMATUD LOOMAD VASTUS: Euroopa Komisjoni poolt tellitud laiapõhjalise teadusuuringu põhijärelduseks on, et puurispidamisel ei ole kanade heaolu võimalik tagada ning kõige esimene suure mõjuga ja kiireloomuline soovitus on pidada kanu puurivabades süsteemides.

Siit saab lugeda 2023. aastal avaldatud Euroopa Komisjoni tellitud teaduslikku analüüsi kanade heaolu kohta erinevates pidamisviisides. Uuringu järeldus on, et puurispidamisel ei ole kanade heaolu võimalik tagada ning kõige esimene suure mõjuga ja kiireloomuline soovitus on pidada kanu puurivabades süsteemides. Kanade puurispidamisega kaasnevad tugevad negatiivsed mõjud lindude heaolule ning kõigil vabapidamissüsteemidel (õrrelpidamine, vabalt pidamine ja mahepidamine) on palju olulisi kanade heaolu puudutavaid eeliseid puurispidamise ees. 

Uuring järeldab, et on kolm peamist kanade heaolu puudutavat erinevust puurispidamise ja erinevate vabapidamissüsteemide vahel, mis on kanadele heaolu tagamiseks asendamatult olulise tähtsusega. Puuris puuduvad kanadel liikumisvõimalused, võimalused ümbrust avastada ja toitu otsida ning võimalused igasugusteks loomuomasteks tegevusteks. Siin on uuringu eestikeelne lühikokkuvõte peamiste järeldustega.

Peale nende määrava tähtsusega heaoluprobleemide, mida saab lahendada vaid puuridest loobumisega, tõi nimetatud analüüs välja veel teisigi probleeme, mida õrresüsteemis ja veelgi enam vabapidamise puhul on võimalik lahendada. Üheks selliseks on vigastusi tekitav nokkimine, mille põhjusteks on allapanu puudumine, tibude ebasobiv kasvukeskkond (puurispidamise puhul on lubatud ka tibude puurispidamine) ja konkurents ressursside pärast. Vabapidamissüsteemides on oluliselt rohkem võimalusi vigastusi tekitavat nokkimist vältida pakkudes rohkem liikumis- ja põgenemisvõimalusi, allapanu, milles siblida ja kõrgemal asuvaid õrsi puhkamiseks. Sarnased meetmed vähendavad ka grupistressi. Euroopa Komisjonile on antud tungiv soovitus loobuda puuride kasutamisest ja pidada kanu vabalt hoones, kus on erinevad tasapinnad.

Viimased teaduslikud andmed näitavad ka seda, et vabapidamissüsteemides ei ole kõrgem suremus kui puurides. 2021. aastal mainekaimas teadusajakirjas Nature avaldatud metaanalüüs võttis kokku erinevates pidamisviisides kanade suremust puudutavad teadusartiklid alates aastast 2000. Selle tulemused näitavad, et suremus on iga aastaga puurivabades süsteemides 0,35 – 0,65% võrra langenud ja suremus ei ole puurides madalam.

 Teema 2: Naaberriikide olukord

Väljavõtted Riigikogu maaelukomisjoni istungi protokollist: 

Ats Albert lisas, et ka Lätis, Leedus ja Poolas peetakse kanu suuremas osas täiustatud puurides (u 80%). Ei saa nõuda, et Eestis peaks kanu pidama vabapidamisviisil, sest see ei lahenda olukorda. Naaberriigist tuuakse sisse mune, mis on odavamad.

Eraldi probleemina on välja toodud ka see, et Eestisse imporditakse Ukrainast toodud mune, mis ei vasta EL nõuetele. 

NÄHTAMATUD LOOMAD VASTUS: Läti, Leedu ja Poola munaturg on lähiaastatel sisuliselt puurivabad, Ukrainast imporditud munade maht on nii marginaalne, et meie koduturgu ei mõjuta. 

Toodangu, impordi ja ekspordi järgi arvestades on Eesti munadega isevarustatuse tase Statistikaameti andmetel aastaid püsinud umbes 50% juures. Impordist pärineb suurim osa Eestis müüdavatest munadest Lätist, aga ka Poolast ja Leedust. Ukrainast pärines eelmisel aastal vaid 1,6% Eestisse imporditavatest munadest ning koduturu kaitseks hoitakse seda taset ka edaspidi madalal. 

Läti

Lätis peetakse Euroopa Komisjoni andmetel veel 69% kanadest puurides, kuid see protsent on peatselt kardinaalselt vähenemas ning järgnevatel aastatel kaob Lätis kanade puurispidamine sisuliselt täielikult ära. 

Peamine põhjus selleks on Lätis asuv Põhjamaade ja Baltikumi suurim munatootja Balticovo, kes on võtnud eesmärgiks aastaks 2027 täielikult kanade puurispidamine lõpetada ja minna üle puurivabale munade tootmisele. Üleminek puurivabale tootmisele Balticovos juba käib. Balticovo peab ligikaudu 2,7 miljonit munakana, mis moodustab Läti Veterinaarameti andmetel 81,3% kõigist Läti munakanadest. 


Joonis 1. Läti munatootjate turuosa protsentuaalselt kanade arvu järgi. Allikas: Läti Veterinaaramet

Läti suuruselt teine ning Baltimaades tootmismahult kolmas munatootja on APF Holdings, kus peetakse Läti Veterinaarameti andmetel 415 760 munakana ehk 12,5% kõigist Läti munakanadest. Sellest farmist pärinevad Oluksne õrrekanamunad on juba ka Eestis Rimi kauplustes saadaval ja ettevõte on teada andnud plaanist Eesti turule veelgi enam laieneda pakkudes just õrrekanade mune. Järgmise paari aastaga plaanib APF Holdings eelkõige õrrepidamisega tootmist 60% võrra suurendada.

Nende kahe suurtootja üleminekul puurivabale tootmisele on sisuliselt kogu Läti munatootmine puurivaba. Lisaks on ligikaudu 70% Läti jaekettidest lubanud puurikanade munade müügist aastaks 2025 loobuda.

Leedu

Leedus on juba ligikaudu 90% jaeturust lubanud 2025. aastaks puurikanamunad täielikult vabapidamissüsteemidest pärinevate munadega asendada. See tähendab, et 2025. aastal Leedu suuremates poodides (Maxima, Iki, Lidl, Rimi, Norfa) enam puurikanamune osta ei saa ning tootjad peavad kiirelt olukorraga kohanema ja tootmisviisi muutma. Peale selle on algatusega liitunud umbes 160 Leedu ettevõtet (hotellid, restoranid). Ka Leedu suurim munatootja Groward group on andnud teada plaanist järgmise 3-4 aasta jooksul puurikanamunade tootmine täielikult lõpetada. Seega toimub ka Leedus kanade puurispidamise lõpetamine lähiaastatel. 

Poola

Poolas on algatusega puurikanade munade müük ja kasutamine lähiaastatel lõpetada liitunud koguni 97% jaekettidest, 89% toitlustusest (restoranid, kohvikud), 61% hulgimüüjatest ja 56% hotellidest. Üks Poola suurimatest munatootjatest Aktiw on juba puuride kasutamisest loobunud ning kõik viis Poola suurimat munatootjat teatasid 2020. aastal, et ei tee puurisüsteemidesse enam investeeringuid. 


Joonis 2. Eesti ja lähiriikide jaekettide turuosa, kes loobuvad lähiaastatel puurikanade munade müügist.

Olukord ülejäänud Euroopas

On selge, et üleminek puurivabale munatootmisele on toimumas üle kogu Euroopa ja Eestil on mõistlik arengutega kaasa tulla, mitte jääda viimaste riikide sekka, kus kodulinde äärmiselt julmalt koheldakse.


Joonis 3. Munakanade puurispidamise osakaal munakanade koguarvust Euroopa Liidu liikmesriikides 2024. aasta jaanuari seisuga. Allikas: Euroopa Komisjon

Euroopa suurimad munatootjad on Saksamaa ja Prantsusmaa – 30% Euroopa Liidu munakanadest elab nendes riikides. Saksamaal peetakse kanu peamiselt õrresüsteemis, vaid 5% on puurides ja 1. jaanuarist 2026 on puurispidamine riigis täielikult keelatud. Sealsetest poodidest puurikanamune juba praegu ei leia. Prantsusmaal elab kõige rohkem kanu vabapidamisel (31,5%), puuris peetakse 28% munakanadest. Aastaks 2025 on ka kõik sealsed jaeketid lubanud puurikanamunade müügi lõpetada.

Ukraina

Ukrainast imporditud munade osakaal oli eelmisel aastal vaid 1,6% kõigist Eestisse imporditud munadest, mis ei oma märkimisväärset efekti Eesti munaturule. Ukrainale kehtivad hetkel Euroopa Liidu turul alates 2022. aasta juunist nn autonoomsed kaubandusmeetmed, et toetada sealset majandust sõjaolukorras. Samal ajal ei ole ohtu, et munade impordimahud kasvaksid, kuna kõige tundlikumate toodete (kodulinnud, munad ja suhkur) puhul on ette nähtud nn hädapidur, mis hoiaks impordimahtu 2022. ja 2023. aastal keskmise impordimahu juures. See tähendab, et kui nende toodete import ületaks kahe viimase aasta koguseid, kehtestataks uuesti tariifid, et hoida mahtu eelmiste aastate tasemel.


Joonis 4. Eestisse 2023. aastal imporditud munade absoluutarvud ja osakaal päritoluriigi järgi. Allikas: Statistikaamet

Teema 3: Mõistlik üleminekuaeg puurivabale munatootmisele

Väljavõtted Riigikogu maaelukomisjoni istungi protokollist: 

Jarno Hermet vastas, et nimetatud organisatsiooni (Nähtamatud Loomad) esindajatega ei ole kohtutud, kuid nendega on räägitud telefoni teel. Nende huvi on, et kanade puuris pidamine lõpetataks kohe, kuid seda ei ole võimalik teha. Üleminekuperiood võiks olla u 30 aastat. 

Allan Tohver märkis, et ELi tasandil on arutatud, millal võiks minna üle kanade vabapidamisviisile ning on räägitud, et seda võiks teha 2035. aastaks.

NÄHTAMATUD LOOMAD VASTUS: MTÜ Nähtamatud Loomad ei ole kunagi pakkunud, et üleminek munakanade vabapidamissüsteemidele peaks toimuma kohe. Oleme seisukohal, et vaadates Eesti munaturgu ning meie lähiriikides ja ülejäänud Euroopas toimuvat, peaks Eesti munatootmine konkurentsis püsimiseks olema puurivaba hiljemalt aastaks 2027/2028. Sama hinnangu on andnud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus (RAKE), kes viis läbi majandusliku mõjuanalüüsi Eesti munatootmise üleminekuks vabapidamissüsteemidele.

Kõik Eesti lähiriigid ja riigid, kust Eesti mune impordib, lähevad lähiaastatel täielikult üle kanade vabapidamissüsteemidele. Põhjamaades ja Lääne-Euroopas ollakse üleminekus veelgi kaugemal. Eesti munatootjad kaotavad konkurentsis, kui nad ei suuda samuti selleks hetkeks puurivabu mune pakkuda, sest juba täna on üle poolte Eesti kaubanduskettidest teatanud, et lõpetavad puurikanade munade müügi aastaks 2025. Nõudlus kodumaiste vabapidamissüsteemidest pärit munade järele on märkimisväärselt kõrgem kui pakkumine.

Ka Jarno Hermet ise on teada andnud, et tema juhitav ettevõte Linnu Talu OÜ, mis on Eestis kolme suurima munatootja seas, loobub aastaks 2027 kanade puurispidamisest.

Anneta tulumaksutagastus kanade aitamiseks ja muuda sellega sadade tuhandete lindude elu Eestis

Tuludeklaratsioonide esitamisega kaasneb Eestis suurepärane võimalus ka tulumaksu annetamiseks!

Nähtamatud Loomad kutsub üles alates veebruarist annetama enammakstud tulumaksu Eesti puurikanalates kannatavate  kanade aitamiseks. Tulumaksu saab annetada Eestis tegutsevatele ühingutele, muuhulgas ka loomakaitseorganisatsioonile Nähtamatud Loomad. 

Tulumaksu annetamine on maksuameti kodulehel lihtne ja mugav. Annetada saab vastavalt soovile, kas kogu tagasisaadava tulumaksu summa või osa sellest. Annetada võib ka mitmele organisatsioonile, summad ja saajad valib iga annetaja ise. 

Võimalus tulumaksu annetada on iga aasta üha enam populaarsust koguv viis lihtsalt head teha, sest vaid mõne klikiga saab aidata neid, kes seda väga vajavad. 

Kasuta Sinagi võimalust näidata oma headust, hoolivust ja armastust loomade suhtes, märkides oma annetuse saajaks Mittetulundusühing Nähtamatud Loomad.

Siin on ka väike videoklipp, kuidas see käib:

2023. aasta tuludeklaratsiooni esitamine toimub 15.02 – 30.04.2024. Kui soovid deklaratsiooni esitamiseks meeldetuletuskirja, täida kontaktivorm.

Annetustest saadud tulu kasutame kanade puurispidamise keelustamise kampaania järgmisteks olulisteks tegevusteks, millega seadusemuudatus saavutada. Plaanis on kohtumised poliitikute ja otsustajatega, erinevad üritused ning võimsad turundustegevused.

Oleme kanade puurispidamise keelustamisega Eestis lävepakul, kus rahva toetus algatusele on suur ja selleks, et seadus vastu võetaks, käivad tihedad läbirääkimised poliitikute ja otsustajatega. Teeme neile ülevaate munatootmisest ja lindude heaolust ning hoolitsesime selle eest, et kõigil oleks adekvaatne info algatusest. Selleks, et nende seas kujundada kanade heaolu arvestavat hoiakut, peame tegema veel palju tööd. Sinu abiga saame üles ehitada võimsa avaliku kampaania, mis näitab poliitikutele, kui oluline see algatus Eesti inimestele on. Nii hoolitseme, et seadusemuudatust ei pandaks sahtlipõhja tolmu koguma ja lindude kannatused saaksid leevendust võimalikult kiiresti. Loe edasistest sammudest kanade puurispidamise lõpetamisest meie blogipostitusest.

Kui soovid kanade parema tuleviku heaks annetada otse Nähtamatutele Loomadele, tee seda SIIN.

Kanad tänavad Sind!

Täna jõuab Riigikokku ajaloo võimsaim petitsioon loomade kaitseks

18.01.2024

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad esitab täna, 18. jaanuari hommikul kell 10 Riigikogule ajaloo suurima digiallkirjade arvuga petitsiooni kanade puurispidamise keelustamiseks Eestis.

Nähtamatud Loomad paljastas möödunud sügisel seninägematud julmused Eesti puurikanalatest ja algatas koos sellega petitsiooni kanade puurispidamise seadusega keelustamiseks. Petitsioon pälvis tohutu toetuse, kogudes üle tuhande allkirja juba esimese tunniga. Kokku liitus petitsiooniga lausa 21 421 toetajat üle Eesti.

Täna hommikul kell 10 kogunetakse Riigikogu ees, et ühekordse visuaalse etteastega väljendada oma sõnumit ja anda seejärel ajalooline petitsioon üle Riigikogu esimees Lauri Hussarile menetlusse võtmiseks.

Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuht Kristina Mering, kellel on olnud kandev roll varasemalt ka karusloomafarmide keelustamises, kommenteerib algatust: „See on tugev avalik tahteavaldus, mis juhib tähelepanu tungivale vajadusele parandada põllumajandusloomade heaolu. Tänane ühiskond on väga valmis muutusteks selles sektoris.“

Riigikogu loomakaitse toetusrühm, kuhu kuuluvad Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Helmen Kütt, Tanel Kiik, Andrei Korobeinik, Ester Karuse, Vadim Belobrovtsev, Mario Kadastik, Zuzu Izmailova ja Tiit Maran, toetab igati kanade puurispidamise keelustamist Eestis. „Loomad ja linnud tunnevad valu, stressi ja muid emotsioone sarnaselt inimestega ning kui inimene seda valu ja piina põhjustab, peab inimene ka selle eest vastutama,“ ütleb loomakaitse toetusrühma esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart.  

Kanade puurispidamise keelustamine on seadusega vastu võetud juba

Saksamaal, Austrias, Taanis, Luksemburgis, Tšehhis, Slovakkias, Šveitsis ja Belgia regioon Wallonias.

Ka teiste Euroopa riikide, sh Läti, Leedu, Poola ja Soome munaturul on toimumas suured muutused puuridest loobumise suunal. Kuna hulgaliselt üle-euroopalisi gigantseid toidutootjaid ja jaekette on võtnud vastu otsuse loobuda lähiaastatel puurikanade munadest, siis jääb munatööstusel üle vaid kohaneda muutuvate oludega ja leida võimalus üleminekuks vabapidamissüsteemidele. 

Nähtamatud Loomad on Eesti loomakaitseorganisatsioon, mis tegutseb loomade heaolu tõstmise nimel tööstuslikus loomakasvatuses. Kõige enam on Nähtamatute Loomade tegevus puudutanud kanade heaolu ning karusloomafarmide keelustamist. Organisatsioon on pälvinud president Kersti Kaljulaidilt Aasta Vabaühenduse tiitli.

Esmakordne sissevaade Eesti puurikanalatesse

Nähtamatute Loomade tiimiliige töötas 2023. aasta jooksul talitajana kolmes Eesti suurimas puurikanalas ning jäädvustas seal oma tööülesandeid ning kuidas kanad puurides elavad. Dava Foods Harjumaal (Eggo munad), Eesti Muna Põlvamaal (Muna Liisa munad) ja Linnu Talu Valgamaal (Kollased talumunad) toodavad kokku 95% Eesti puurispeetavate kanade munadest. Esmalt avalikustati need kaadrid 20. septembril Pealtnägija saates. See haruldane sissevaade Eesti puurimunatootmise varjatud telgitagustesse šokeeris oma julmusega Eesti inimesi sügavalt ja tõi päevakorda arutelu kanade puurispidamise keelustamise kohta.

Pealtnägija saatelõik Eesti puurikanalates toimuvast

Pilt, mis Eesti puurimunatootmises salvestatud kaadritel avaneb, on ebainimlikult jõhker. Tavalised on vigastustega, verised, peaaegu ilma sulgedeta, parasiitide käes vaevlevad kanad. Surm ja kannibalism kehvadest elutingimustest on samuti igapäevased. 

Lühiülevaade kanade olukorrast Eesti puurikanalates

Puuris ei ole võimalusi loomuomasteks tegevusteks nagu pinnase nokkimine ja kraapimine, sest puudub allapanu. Selle asemel nokivad puurikanad üksteisel sulgi välja. Sulestiku kadu tekitab ka pidev hõõrdumine puurivõrede vastu. 

Praktiliselt kõik suled kaotanud kana ettevõtte Dava Foods puurikanalas. Foto: Nähtamatud Loomad

Oluline avastus oli, et Eesti puurikanalates ei täideta lindude heaolu kontrollimise nõuet ja surnud kanu ei koristata puuridest piisava sageduse ega hoolikusega, kuna ühe talitaja jälgimise all on kuni 100 000 lindu. Seetõttu on osad laibad avastades juba lagunema hakanud ja munad puutuvad sageli surnutega kokku. Sellegipoolest korjavad farmitöötajad iga päev kümnete kaupa surnuid puuridest välja. 

Dava Foods
Surnud kanad võivad pikalt märkamata jääda ja nendega kokku puutunud munad jõuavad inimeste söögilauale. Foto: Nähtamatud Loomad

Kui seaduse järgi peaks puurisüsteemis lindudele tagama umbes A4 paberilehe suuruse ala ühe kana kohta, mis on ka juba selgelt ebaloomulikult vähe, siis mitmes Eesti farmis dokumenteeriti sellest isegi kolmandiku võrra vähem ruumi. Linnud olid puurides nii tihedalt kokku surutud, et pidid võitlema söögi juurde pääsemise nimel.

Eesti Muna kanalates elavad kanad äärmuslikus ruumikitsikuses. Foto: Nähtamatud Loomad

Vigastusi tekitavad nii vähese liikumise tõttu nõrgenenud luud, puurivõrede vastu põrkamine või kinni jäämine kui ka üksteise nokkimine. Vigastuste teket soodustab kaitsva sulestiku puudumine.

Ettevõtte Dava Foods puurikanalates olid väga levinud lindude jala- ja tiivavigastused. Foto: Nähtamatud Loomad

Vigastuste korral ei ole linnud praeguses puurisüsteemis mõeldud abi saama ning ka linnu eraldamiseks ei ole võimalusi. Kuigi loomakaitseseadus keelab looma abitusse seisundisse jätmise, ei ole ka kõige hoolivamal töötajal võimalik kanade aitamiseks mitte midagi teha. Süsteem ei lase kanade eest hoolitseda ja nende heaolu tagada. Vigastuse tekkimisel võivad puurikaaslased haava nokkima hakata, põgeneda ei ole kuhugi ja see viib sageli kana aeglase ja piinarikka surmani.

Vigastuste korral kanad abi ei saa ja puurikaaslased võivad hakata haavasid nokkima.  Foto: Nähtamatud Loomad

Kasutusel olevates täiustatud puurides on olemas õrteks nimetatavad torud, mis aga ei täida funktsiooni turvalise puhkekohana, vaid põhjustavad hoopis kanade kinnijäämist nende alla. Kuna ühe talitaja kohta on kuni 100 000 kana, siis jäävad abi vajavad linnud sageli märkamata.

See kana on jätnud oma elu jäädes puuris oleva toru alla kinni. Foto: Nähtamatud Loomad

Peale selle, et kanade puurispidamisega kaasneb hulganisti probleeme, oli Nähtamatute Loomade tiimiliige tunnistajaks ka sellele, kuidas toimub Eesti suurimasse kanalasse Dava Foods uute tibude toomine. Sellel korral oli 1500 tibu transpordil kannatada saanud. Nad jäeti külmale koridoripõrandale ja need tibud, kes nende hulgast veel elumärke näitasid, peksti vastu plastiktoru oimetuks ning laoti prügikottidesse.

Dava Foods’i koletu tibude tapmine

Vaata veel Eesti puurikanalates jäädvustatud fotosid siit.

Mis saab edasi kanade puurispidamise lõpetamisega?

Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering annab ülevaate järgmistest sammudest seoses kanade puurispidamise keelustamisega.

Eile esitasime Riigikogu esimehele läbi ajaloo edukaima petitsiooni kanade puurispidamise keelustamiseks Eestis. 21 421 head inimest pani digiallkirja, et kaitsta kanu puurispidamise julmuse eest. Nii, nüüd on petitsioon Riigikogus. Mis saab edasi?

Petitsiooni võttis vastu Riigikogu esimees Lauri Hussar. Foto: Erki Pärnaku / Õhtuleht

Nüüd on Riigikogul vastavalt rahvaalgatuse seadusele vaja kuu aja jooksul otsustada, mis saab meie ettepanekust edasi. Variante on erinevaid – Riigikogu juhatus võib saata selle edasi komisjoni, aga võib ka sootuks tagasi lükata.

Kollektiivse pöördumise esitamise seadus ütleb nii:
Komisjon võib pöördumist menetledes otsustada:
1) algatada eelnõu või olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu;
2) korraldada avalik istung;
3) edastada ettepanek pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks;
4) edastada ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks, kujundatud seisukohast teavitatakse ka komisjoni;
5) esitatud ettepanek tagasi lükata või
6) lahendada pöördumises püstitatud probleem muul viisil.

Praeguste prognooside kohaselt maandub meie algatus kõige suurema tõenäosusega Riigikogu maaelukomisjoni laual. Küll aga pole kõik maaelukomisjoni liikmed kindlasti kohe kahe käega meie algatuse poolt hääletamas – see tähendab, et peame palju tööd tegema, et toetus tagada.

Kanal2 Reporter kajastab kanade puurispidamise keelustamise petitsiooni üleandmist Riigikogule

Õnneks on meie tiimil karusloomafarmide keelustamise kampaaniast põhjalik kogemustepagas all ja mõtetest puudust ei tule, kuidas edasi minna. Aga väljakutsed on suured sellest sõltumata.

Seega algab nüüd Nähtamatute Loomade töös veelgi intensiivsem periood, et kindlustada meie algatuse seaduseks jõustumine.

Kohtume nii Riigikogu fraktsioonide kui eraldi Riigikogu liikmetega, koostame ülevaateid munatootmisest ja loomade heaolust, hoolitseme selle eest, et kõigil oleks adekvaatne info ja põhjalikud argumendid selle algatuse toetuseks. Järgnevatel nädalatel on juba hulk kohtumisi planeeritud ja suurem hulk on veel kokku leppimisel.

Kohtumine Eesti200 Riigikogu fraktsiooniga

Näeme, et munatootjad levitavad infot nagu hakkaks munakarp pärast keelustamist maksma 10€ ja et lindudel ei ole vabapidamisel parem heaolu. Selleks, et nende töö ei kannaks vilja, peame olema kiirelt tegutsemas, et õige info jõuaks õigete inimesteni, enne kui hilja. Näiteks käisid munatootjad juba maaelukomisjonis rääkimas, et seda algatust ei tasu ellu viia.

Keegi teine seda olulist tööd lindude kaitseks ei tee, seega on eriti tähtis, et me oleks kiirelt reageerimas, proaktiivselt poliitikutega kohtumas ja suhtlemas ning tegelemas sellega, et otsustajad näeksid, kui suur avalik tugi loomade heaolu valdkonnal on.


Lisaks aktiivsele suhtlusele Riigikogu liikmetega, käib praegu kanade puurispidamise arutelu ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumis, kus aktiivselt panustame. Sel nädalal osalesime minister Madis Kallase juures järjekordsel ümarlaual, kus üleminekut vabapidamisele kaitsesime. Lähinädalatel tuleb uus infovahetus, kus munatootjad annavad omapoolse sisendi, kaua üleminek puurideta munatootamisele läheks.

Kohtumine regionaalminister Madis Kallasega

Kui avalikustasime kaadrid Eesti suurimatest puurikanalatest, mille meie tiimiliige Mirjam salvestas, siis teadsime, et need ei jäta kedagi külmaks. Küll aga on meile praegu südantsoojendav üllatus, kui suur on olnud tugi kanade puurispidamise lõpetamiseks Eestis.

Järgnevatel kuudel on meil tulemas mitmeid ägedaid avalikke tegemisi ja üritusi, et kanade kannatustele veel tähelepanu tuua millest varsti juba lähemalt räägime.

Õige pea jagame Sinuga uusi üleskutseid ja abipalveid, sest nagu juba ilmselt mõistad, ootavad meid ees suured väljakutsed, mille ületame vaid meie hoolivate loomasõprade kogukonna toega. Aitäh, et käime koos seda rada, et Eestis loomade heaolu paraneks!

Läti, Leedu, Poola, Soome ja teised Euroopa riigid on loobumas kanade puurispidamisest, Eesti on üleminekus viimaste seas

Viimasel aastakümnel on nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas toimunud massiline muutus tarbijate ootustes meie toidulauale jõudva toidu päritolu osas. Teadlikkus kasvab ning aina enam tarbijaid ei soovi osta puurides elavate kanade mune. Euroopa munatootmine on võtnud kindla suuna eemale kanade puurispidamisest. Paljud Euroopa riigid, nagu näiteks Taani, Luksemburg, Austria, Saksamaa, Tšehhi ja Šveits, on otsustanud kanade puurispidamise seaduse tasandil keelustada. 

Lisaks sellele on tarbijate muutunud ostueelistused käima lükanud suured muutused ka ettevõtete käitumises. Puurikanade munadest loobumine on saanud vastutustundliku ettevõtluse märgiks – aina enam toidusektori ettevõtteid annab teada otsusest lähiaastatel puurikanade munade tootmisest, müügist ja kasutamisest loobuda.

Põhja-Euroopa suurima munatootja Balticovo farm Lätis. Foto: Balticovo

Kuna Euroopa suurimad jaeketid ja teised toidusektori ettevõtted tegutsevad korraga paljudes riikides, on ühiseks üleminekuajaks võetud valdavalt sama aeg – aasta 2025. 

Just seetõttu, et massiliselt toidutootjaid ja jaekette on võtnud vastu otsuse mitte toetada kanade puurispidamist, on Euroopa munaturul toimumas suured muutused, mis realiseeruvad suuremalt jaolt aastaks 2025. 

See tähendab, et on palju riike, kus küll pole puuride kasutamine kanade pidamisel seadusega keelustatud, kuid tootmine on juba kohanenud või peab seda lähiajal tegema, et poode vabapidamissüsteemidest pärinevate munadega varustada.

Ka rohkem kui pooled Eestis tegutsevad jaeketid on andnud välja poliisi aastaks 2025 puurikanade munade müügist loobuda. Eestis loobuvad Rimi, Maxima, Stockmann, Lidl, R-Kiosk ja Circle K juba 2025. aastaks puurikanade munade müügist ning omatoodetes kasutamisest ja Prisma on lubanud seda teha aasta hiljem1. Sama trend levib restoranide ja hotellikettide seas – kokku on puurikanade munade kasutamisest loobumisest teatanud umbes 130 toidusektori ettevõtet. Eesti munatootjad peavad arvestama muutunud turuolukorraga. Eesti neljast suurimast munatootjast on tänaseks Linnu Talu teada andnud, et loobub aastaks 2027 puuride kasutamisest täielikult2

OÜ Linnu Talu ärijuht Jarno Hernet oma õrrekanalas. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane

Eestis toodetakse endiselt üle 80% munadest pidades kanu puurides, mis on võrreldes teiste Euroopa riikidega pea kõige kõrgem osakaal ning Euroopa keskmisest pea kaks korda kõrgem3. Eesti on arengutes maas nii meie naaberriikidest, riikidest, kust mune impordime kui ka Euroopa suurimatest munatootjatest.

Olukord riikides, kust Eesti peamiselt mune impordib

Statistikaameti andmetel toodab Eesti umbes pooled siin tarbitavatest kanamunadest, ülejäänud saabuvad siia ekspordiga teistest riikidest. Eesti impordib mune peamiselt Lätist, aga ka Leedust ja Poolast.

2022. aastal imporditi Statistikaameti andmetel Eestisse 6899 tonni mune, millest enamik saabus meile kolmest riigist –  4468 tonni imporditi Lätist, 663 tonni Poolast ja 613 tonni Leedust. Soomest imporditi eelmisel aastal Eestisse 264 tonni ning Ukrainast marginaalsed 112 tonni mune. Läti, Leedu ja Poola on ka varasematel aastatel olnud riigid, kust valdav osa Eestisse imporditavatest munadest pärineb.

Joonis 1. Eestisse 2022. aastal imporditud munade absoluutarvud ja osakaal päritoluriigi järgi. Allikas: Statistikaamet

Läti

Läti olukord on Eesti jaoks teistest riikidest kõige olulisem, kuna Eestisse saabuvatest importmunadest oli eelmisel aastal ligikaudu 65% toodetud Lätis. Ka eelnevatel aastatel on suur enamus meile saabuvaid importmune pärit just lõunanaabritelt.

Lätis peetakse 2022. aasta seisuga veel 69% kanadest puurides4, kuid see protsent on peatselt kardinaalselt vähenemas ning järgnevatel aastatel kaob Lätis kanade puurispidamine sisuliselt täielikult ära. 

Kanad vabapidamisel Lätis Balticovo farmis. Foto: Balticovo

Peamine põhjus selleks on Lätis asuv Põhjamaade ja Baltikumi suurim munatootja Balticovo, kes on võtnud eesmärgiks aastaks 2027 täielikult kanade puurispidamine lõpetada ja minna üle puurivabale munade tootmisele. Üleminek puurivabale tootmisele Balticovos juba käib ja ettevõte hindab koguinvesteeringute mahuks 30 miljonit eurot5. Balticovo peab ligikaudu 2,7 miljonit munakana, mis moodustab 81,3% kõigist Läti munakanadest6

Joonis 2. Läti munatootjate turuosa protsentuaalselt kanade arvu järgi. Allikas: Läti Veterinaaramet

Läti suuruselt teine ning Baltimaades tootmismahult kolmas munatootja on APF Holdings, kelle farm on Eesti piirist 15 kilomeetri kaugusel Alūksne linnas ning kus peetakse Läti Veterinaarameti andmetel 415 760 munakana ehk 12,5% kõigist Läti munakanadest7. Sellest farmist pärinevad Oluksne õrrekanamunad on juba ka Eestis Rimi kauplustes saadaval ja ettevõte on teada andnud plaanist Eesti turule veelgi enam laieneda pakkudes just õrrekanade mune. Järgmise paari aastaga plaanib APF Holdings eelkõige õrrepidamisega tootmist 60% võrra suurendada8.

Nende kahe suurtootja üleminekul puurivabale tootmisele on sisuliselt kogu Läti munatootmine puurivaba. Ligikaudu 70% Läti jaekettidest on lubanud loobuda puurikanade munade müügist aastaks 2025.

Leedu

Eestisse imporditud munadest pärines Statistikaameti andmetel eelmisel aastal ligikaudu 9% Leedust. Leedus on juba ligikaudu 90% jaeturust lubanud 2025. aastaks puurikanamunad täielikult vabapidamissüsteemidest pärinevate munadega asendada. See tähendab, et 2025. aastal Leedu suuremates poodides (Maxima9, Iki10, Lidl11, Rimi12, Norfa13) enam puurikanamune osta ei saa ning tootjad peavad kiirelt olukorraga kohanema ja tootmisviisi muutma. Peale selle on algatusega liitunud umbes 160 Leedu ettevõtet (hotellid, restoranid). Ka Leedu suurim munatootja Groward group on andnud teada plaanist järgmise 3-4 aasta jooksul puurikanamunade tootmine täielikult lõpetada14. Seega toimub ka Leedus kanade puurispidamise lõpetamine lähiaastatel. 

Poola

Poolas, kust tuli eelmisel aastal ligikaudu 10% Eestisse imporditud munadest, on algatusega puurikanade munade müük ja kasutamine lähiaastatel lõpetada liitunud koguni 97% jaekettidest, 89% toitlustusest (restoranid, kohvikud), 61% hulgimüüjatest ja 56% hotellidest. Üks Poola suurimatest munatootjatest Aktiw15 on juba puuride kasutamisest loobunud ning kõik viis Poola suurimat munatootjat teatasid 2020. aastal, et ei tee puurisüsteemidesse enam investeeringuid. 

Joonis 3. Eesti ja lähiriikide jaekettide turuosa, kes loobuvad lähiaastatel puurikanade munade müügist.

Soome ja Rootsi

Soomes on samuti toimumas üleminek puurivabale munatootmisele, mis on Balti riikide ja Poolaga võrreldes juba kaugemal. Praegu peetakse Soomes vaid 24% munakanadest puurides, kuid koguni 92% jaeturust lõpetab aastatel 2025 ja 2026 puurikanade munade müügi. Poliisid on kõikidel suurematel jaekettidel (Kesko16, S-Grupp17, Lidl18). S-Grupp (Prisma) ja K-Grupp (Kesko) on jaeketid, millel on Soomes oma munatootmine. Kuna nad varsti enam puurikanamune ei müü, siis lõpetavad nad ka puurikanade pidamise ja lähevad üle vabapidamissüsteemide kasutamisele. Soome Dava Foodsi tuntuima bränd Kultamuna mune toodetakse samuti vabapidamissüsteemides19.

Rootsis juba praegu kanade puurispidamist praktiliselt ei eksisteeri – Euroopa Komisjoni andmetel elab Rootsis puurides vaid 2,7% munakanadest20.

Olukord ülejäänud Euroopas

On selge, et üleminek puurivabale munatootmisele on toimumas üle kogu Euroopa ja Eestil on mõistlik arengutega kaasa tulla, mitte jääda viimaste riikide sekka, kus kodulinde äärmiselt julmalt koheldakse.

Joonis 4. Munakanade puurispidamise osakaal munakanade koguarvust Euroopa Liidu liikmesriikides 2024. aasta jaanuari seisuga. Allikas: Euroopa Komisjon

Euroopa suurimad munatootjad on Saksamaa ja Prantsusmaa – 30% Euroopa Liidu munakanadest elab nendes riikides. Saksamaal peetakse kanu peamiselt õrresüsteemis, vaid 5% on puurides ja 1. jaanuarist 2026 on puurispidamine riigis täielikult keelatud. Sealsetest poodidest puurikanamune juba praegu ei leia. Prantsusmaal elab kõige rohkem kanu vabapidamissüsteemis (31,5%), puuris peetakse 28% munakanadest. Aastaks 2025 on ka kõik sealsed jaeketid lubanud puurikanamunade müügi lõpetada.


1https://www.kaubandus.ee/uudised/2022/11/10/uha-rohkem-jaekette-loobub-puurikanade-munadest 2https://lounapostimees.postimees.ee/7864621/linnu-talu-laheb-ule-puurivabale-munatootmisele
3https://agriculture.ec.europa.eu/system/files/2023-12/eggs-dashboard_en.pdf  4https://agriculture.ec.europa.eu/system/files/2023-12/eggs-dashboard_en.pdf
5https://www.balticovo.lv/en/aktualitates/Balticovo%20uzs%C4%81k%20p%C4%81rejas%20procesu,%20lai%20atteiktos%20no%20sprostos%20%20tur%C4%93tu%20vistu%20olu%20ra%C5%BEo%C5%A1anas
 6https://registri.pvd.gov.lv/cr/faili/e449049499120ded93d349391a797ce2
7 https://registri.pvd.gov.lv/cr/faili/e449049499120ded93d349391a797ce2
8https://www.aripaev.ee/sisuturundus/2023/10/16/apf-kaasab-raha-jatkusuutlike-orrekanamunade-tootmise-laiendamiseks
https://www.esmmagazine.com/fresh-produce/maxima-grupe-commits-cage-free-eggs-2025-54697
10https://iki.lt/wp-content/uploads/2023/08/02/IKI_sustainability_report_design_2023-07_26_ENG_compressed.pdf
11https://www.abettertomorrow-lidl.ie/sourcing/#eggs
12https://www.rimibaltic.com/quality
13https://www.norfa.lt/lt/naujienos/aktualijos/norfa_sieks_atsisakyti_narvuose_auginamu_vistu_kiausiniu_
14https://sc.bns.lt/view/item/399287
15https://www.otwarteklatki.pl/blog/wiodacy-europejski-producent-jaj-eurovo-rezygnuje-z-hodowli-klatkowej
16https://www.kesko.fi/en/company/responsibility/sustainability-policies/keskos-animal-welfare-policy/
17https://s-ryhma.fi/uutinen/s-ryhma-luopuu-virikehakkimunien-myynnista-portait/5E5iQ7nS1Drz3WjU7BdcmP
18https://www.abettertomorrow-lidl.ie/sourcing/#eggs
19https://davafoods.com/davafoods-finland
20 https://agriculture.ec.europa.eu/system/files/2023-12/eggs-dashboard_en.pdf

Kanade heaolu ei ole puuris võimalik tagada

Euroopa Toiduohutusamet (European Food Safety Authority, EFSA) on avaldanud põhjaliku analüüsi munakanade heaolu kohta farmitingimustes1. Selle tulemused näitavad, et on kolm peamist kanade heaolu puudutavat erinevust puurispidamise ja erinevate vabapidamissüsteemide vahel. Need erinevused on kanadele heaolu tagamiseks asendamatult olulise tähtsusega. Nende kõigi puhul on tegemist võimaluse puudumisega rahuldada oma loomuomaseid käitumuslikke vajadusi.

Puuduvad liikumisvõimalused

Neist esimene on vajadus liikuda, milleks on puurides võimalused väga piiratud. Euroopa Liidu normide kohaselt on puuris ühe linnu jaoks määratud vaid umbes A4 paberilehe suurune ala. Raskendatud või võimatu on nii jooksmine, suuremate vahemaade läbimine kõndides, lendamine, hüppamine kui ka tiibade sirutamine ja lehvitamine ning liivavannide võtmine. Selle asemel hõõrduvad kanad vastu puuriseinu, mis kahjustab sulestikku ja mis omakorda soodustab vigastusi tekitavat nokkimist. Vigastused võivad tekkida ka vastu puuriseina lendamise tõttu või puurivõrede vahele varvaste kinni jäämise tõttu. Liikumisvõimalused on märkimisväärselt paremad kõigis teistes munakanade pidamissüsteemides – õrrelpidamisel, vabapidamisel ja mahepidamisel. 

Dava Foods
Vigastusi tekitavad nii vähese liikumise tõttu nõrgenenud luud, puurivõrede vastu põrkamine või kinni jäämine kui ka üksteise nokkimine. Vigastuste teket soodustab kaitsva sulestiku puudumine. Pilt tehtud Eesti suurimas puurikanalas Dava Foods AS. Foto: Nähtamatud Loomad.
Dava Foods
Vigastuste tekkimisel kanad mingisugust abi ei saa ja langevad puurikaaslaste rünnakute ohvriks, põgenemisvõimalused puuduvad. Pilt tehtud Dava Foods AS kanalas. Foto: Nähtamatud Loomad.

Puuduvad võimalused ümbrust avastada ja toitu otsida

Teiseks EFSA poolt kindlaks määratud kanade heaolu tugevalt mõjutavaks teguriks on võimalus tegeleda toidu otsimise ja ümbruse avastamisega. Nii nagu kõik loomad, veedaks ka kana suurema osa oma ajast toitu otsides ehk pinnast kraapides ja nokkides. Ümbruse avastamisega tegelevad kanad ka muude ressursside leidmiseks. Uuringud on näidanud, et isegi juhul, kui kanadel on toit ees, on nad tugevalt motiveeritud uudistava käitumisega tegelema. Millekski selliseks puuris võimalust ei ole, sest ruumi on väga vähe, põrandaks on metallvõre ja puudub allapanu või on seda ebapiisavalt. Selle asemel suunatakse uudistav käitumine puurikaaslastele ning see väljendub sulgede nokkimise ja kannibalismina.

Dava Foods
Pinnase nokkimise asemel nokivad puurikanad üksteisel sulgi välja. Sulestiku kadu tekitab ka pidev hõõrdumine puurivõrede vastu. Sulestik on oluline soojusregulatsiooniks ja naha kaitsmiseks vigastuste eest. Pilt tehtud Dava Foods AS kanalas. Foto: Nähtamatud Loomad.
Linnu Talu
Puurides puuduvad igasugused tegevusvõimalused. Uudistav käitumine suunatakse puurikaaslastele ja seetõttu nokitakse üksteisel sulgi välja. Samuti kaotavad linnud sulgi puurivõrede vastu hõõrdudes. Pilt tehtud Linnu Talu OÜ puurikanalas. Foto: Nähtamatud Loomad.

Puuduvad võimalused igasugusteks loomuomasteks tegevusteks

Kolmandaks oluliseks kanade heaolu negatiivselt mõjutavaks tagajärjeks puurisüsteemis on võimetus tegeleda mugavuskäitumisega. Need on tegevused, millega loomad hoolitsevad oma sulestiku, karvastiku, naha või lihaste eest ja suurendavad füüsilist mugavustunnet. Mugavuskäitumise alla kuuluvad kanade puhul liivavannide võtmine enda hügieeni tagamiseks, tiibade sirutamine ja lehvitamine, jalgade sirutamine, sulgede silumine, saba liputamine, päikese võtmine, sulgede tõstmine ja keha raputamine ning enese kratsimine. Puuris ei ole selliste tegevuste ega muu loomuomase käitumise jaoks piisavalt ruumi, allapanu ega päikesevalgust, mis soodustab neist kõige olulisemat – liivavannide võtmist. Kõigis vabapidamissüsteemides (õrrekanalates, vabapidamise kanalates ja mahekanalates) on vähemalt kolmandik põrandapinnast kaetud allapanuga, milles kanadel on võimalus siblida. Lisaks on neil rohkem ruumi tiibade välja sirutamiseks ja vaba- ning mahepidamise puhul ka päikesepaiste nautimise võimalus.

Eesti Muna OÜ
Puurikanadel ei ole ruumipuuduse tõttu mitte kunagi võimalik isegi oma tiibu välja sirutada, rääkimata jooksmisest. Pilt tehtud Eesti Muna OÜ puurikanalas. Foto: Nähtamatud Loomad
Dava Foods Estonia
Torud puurides, mis ei täida oma funktsiooni turvalise puhkekohana, põhjustavad hoopis kanade kinni jäämist nende alla. Pilt tehtud Dava Foods AS kanalas. Foto: Nähtamatud Loomad.

Õrresüsteemis, vabapidamisel ja mahepidamisel on kanade heaolu puurisüsteemiga võrreldes märkimisväärselt kõrgem

Liiga vähene ruum puurisüsteemis soodustab grupistressi tekkimist, mis tuleneb sagedastest negatiivsetest sotsiaalsetest kokkupuudetest teiste lindudega. Puurisüsteemis on ühe ruutmeetri kohta lubatud paigutada 16,7 kana. Õrresüsteemis, nagu ka vabapidamisel, on ühe ruutmeetri kohta ette nähtud 9 kana ning mahetootmisel on lubatud maksimum 6 kana ruutmeetri kohta.

Õrrekanalad, vabapidamisel kanalad ja mahekanalad on disainitud selliselt, et kanad saavad kasutada erinevaid tasapindasid, õrsi ja vaheseinu, mis võimaldavad kanadel soovimatuid sotsiaalseid kontakte vältida. Samamoodi on vabapidamissüsteemides võimalik kasutada palju enam ennetavaid meetmeid vigastusi tekitava nokkimise vältimiseks (rohkem ressursse, võimalused toiduotsinguga tegelemiseks jm käitumiseks).

Puurispidamise negatiivne mõju kanade heaolule väljendub selles, et lind kogeb stressi või negatiivseid tundeseisundeid nagu valu, hirm, ebamugavus või frustratsioon, kuna ta ei saa loomuomaselt käituda või soovimatuid olukordi vältida. Oluline selle juures on ka nende heaoluprobleemide kestvus, mis on terve kana eluaeg. Euroopa Toiduohutusamet rõhutab, et nende ja teiste heaoluprobleemide lahendamiseks peab loobuma puuride kasutamisest kanade pidamisel. Võttes kasutusele õrresüsteemi on võimalik pakkuda piisavalt ressursse, et vältida lindudevahelist konkurentsi ja rahuldada nende käitumuslikke vajadusi. Võimaldades kanadel kasutada väliala ja/või kiskjate eest kaitstud varjualust ehk verandat, saab negatiivseid mõjusid lindude heaolule veelgi enam vähendada. 


1 Nielsen, et al (2023). Welfare of laying hens on farm. EFSA Journal. 21. 10.2903/j.efsa.2023.7789.

Eesti edukaim petitsioon loomade kaitseks sulgub peagi

05.01.2024

Detsembris lõppes Eesti läbi aegade võimsaim annetuskampaania farmiloomade toetuseks, mille tulemusena hakkas loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad püsiannetajaks või suurendas juba olemasolevat püsiannetust lausa 548 head inimest.

Nähtamatute Loomade põhifookus on hetkel kanade puurispidamise keelustamine ja üleminek vabapidamissüsteemidele. Selle suure eesmärgi elluviimise nimel püsiannetajaid kaasatigi. „Pistame rinda suurte korporatsioonidega, kelle puhul ainuüksi turunduseelarved on ilmselt juba mitu korda suuremad kui meie organisatsiooni aasta käive,“ kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. „Kaasasime toetajatest püsiannetajaid, et tagada vajalikke ressursse läbimõeldud mõjusa kampaania elluviimiseks, võttes arvesse kõiki karusloomafarmide keelustamisest saadud õppetunde,“ lisas ta.

Eesti puurikanala
Eesti puurikanala

Nähtamatud Loomad paljastas möödunud sügisel seninägematud julmused Eesti puurikanalatest ja algatas koos sellega petitsiooni kanade puurispidamise seadusega keelustamiseks. Petitsioon kogus üle tuhande allkirja juba esimese tunniga. Tänaseks on digiallkirju kogunenud juba üle 17 000. Petitsiooniga saab liituda veel vaid viimaseid päevi. 10. jaanuaril läheb petitsioon lukku ning esitatakse Riigikogule.

Kampaaniale on õla alla pannud ka armastatud Eesti näitlejad ja muusikud. Värskes videos kutsuvad Inger, Karl Robert Saaremäe ja Elina Pähklimägi toetama kanade puurispidamise keelustamist Eestis:

https://youtube.com/shorts/phepUt4zHJ0?feature=shared

Kogu Euroopa liigub kanade puurispidamisest loobumise suunas. Saksamaal, Austrias, Taanis, Luksemburgis, Tšehhis, Slovakkias, Šveitsis ja Belgia regioonis Wallonias on kanade puurispidamine keelustatud. Paljudes teistes riikides on sarnane seadusloomeprotsess veel pooleli. Enamikes Euroopa riikides on suurimad jaeketid, hotelliketid, toiduainete tootjad jt teatanud üleminekust puurikanade munadelt vabapidamise kanade munadele: Lidl, Rimi, Prisma, Maxima, ICA, Aldi, Radisson, Hilton, Four Seasons, Nestle, Unilever, Barilla, IKEA, Vapiano, Circle K jpt.

Üleminek ei saa toimuda üleöö ja on aastatepikkune protsess, aga munatootjad on võimelised kohanema tarbija nõudluse muutustega ja suutelised ümberstruktureerima oma tootmise. Eesti üks suurimatest munatootjatest – Linnu Talu – on lubanud ülemineku täide viia aastaks 2027. 

Kanade puurispidamise keelustamise petitsiooniga saab liituda:
https://www.eestipuurikana.nahtamatudloomad.ee/