25.02 Paneelarutelu Eetiline Eesti

Oled oodatud 25. veebruaril kell 18 Erinevate Tubade Klubisse, kus toimub esmakordselt üritus nimega Eetiline Eesti: millist tulevikku me loome?
Karusloomafarmidest inspireeritud vestluses astuvad üles nii valdkondlikud eksperdid kui ka väga erinevaid maailmavaateid esindavad poliitikud, et vastata koos küsimustele, kui vastutustundlik on meie ühiskond praegu ning kuhu me võiksime jõuda.

Paneelis osalevad:
– Kaupo Vipp (filosoof, autor): eetika meie tarbimiskultuuris, keskkonnahoid
– Aleksei Turovski (zooloog): karusloomade liigiomased vajadused, loomaeetika
– Kristiina Esop (Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum): eetilise ettevõtluse kasumlikkus
– Helen Puistaja (teadliku elustiili e-pood Slow): muutused moetööstuses, aeglane mood

Eetilisema ühiskonna ning karusloomafarmide tuleviku üle arutlevad:
Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond), Oudekki Loone (Keskerakond), Ruuben Kaalep (EKRE) ja Meelis Niinepuu (Eesti 200). Nimekiri täieneb jooksvalt.

Üritus on tasuta. Eelregistreeru siin, sest kohtade arv on piiratud: https://goo.gl/4rR7F5
Jälgi üritust Facebookis: https://www.facebook.com/events/387281885407691/

Avalik kiri Prismale

Hea Prisma ja S-Grupp

Te olete viimane Soome suur toidupoekett, kes ei ole andnud lubadust loobuda puurikanade munade müügist. Ka Eestis oodatakse teie head otsust.

Puurikanade elutingimused on kohutavad. Igale kanale on antud elamiseks vaid 600 cm² jagu ruumi. See on umbes A4-paberi suurune pindala.

Kanadel on vaja liikuda: enamiku oma ärkveloleku ajast on nad harjunud uudistama, kraapima maad, siblima ja nokkima toitu. Puuris ei ole kanadel võimalik liigiomaselt käituda ega ringi liikuda. Neil ei ole ruumi isegi tiibu sirutada.

Puuride ülesehitus on väga karm ja kärbib lindude heaolu. Nendes pole korralikku põrandat ega pesakaste, kuhu kõik linnud mahuksid, sest seadus lubab tööstusel linde tihedalt traatpõrandal koos hoida. Puurikanad ei saa kunagi kõndida murul ega tunda tuult sulgede vahel.

Nendel põhjustel on paljud ettevõtted Eestis, Soomes ja kogu maailmas lõpetanud puurikanade munade kasutamise. Näiteks Néstle, Tesco, Walmart, Unilever, Stockmann, Maxima ning Rimi koos Soome jaehiiglaste Lidli ja Keskoga on andnud lubaduse, et loobuvad puurikanade munade kasutamisest ja müügist üleminekuajaga aastaks 2025. Kui Prismast ja S-grupist palju suuremad ettevõtted suudavad üle maailma puurikanade munadest loobuda, siis suudate seda Teiegi.

Suurettevõte ei saa võtta vastutust üksikkliendi valikute suhtes. Kauplus aga vastutab selle eest, mida ta oma riiulitel müüb.

Muudatust ei ole vaja teha üleöö. Üleminekuaeg aastani 2025 annab tootjatele aega muudatustega kohaneda.

Kanade pidamine kinnistes puurides kuulub minevikku. Hea Prisma, Teil on võimalus teha õige otsus. Loobuge puurikanade munadest.

Alla kirjutanud: loomakaitseorganisatsioonid Nähtamatud Loomad ja Oikeutta Eläimille

19.02 Kas taimsel kütusel on võimalik edukalt sporti teha?

Miks sportlased loobuvad lihast? Kust nad saavad piisavalt valku? Kas neil õnnestub edukalt sporti teha? Tule ja kuula põnevat paneeldiskussiooni, kus taimsel kütusel sportlased jagavad enda kogemusi ja purustavad stereotüüpe!

Arutelu juhib kampaania koordinaator Marianne Kaarma, paneeldiskussioonis osalevad William Kass, Agris Reppo ja Ville Sokk ning ettekannet peab toitumisnõustaja Reelika Õigemeel.

Üritus toimub 19. veebruaril kell 18:30 Tartu Ülikooli spordihoone seminariruumis (Ujula 4) ning on kõigile tasuta!

Mis on Tugev Taimsel Kütusel?

Tugev Taimsel Kütusel on eeskätt meestele suunatud spordikampaania, kus osalevad sportlased, kes tegelevad jõudu nõudva treeninguga ning ei tarbi liha (veganid, taimetoitlased). Kampaania eesmärk on julgustada sportlikku eluviisi ja sööma rohkem taimset – näidata, et tugev saab olla ka lihata ning mõjutada nii positiivselt inimeste tervist, keskkonda kui ka loomade heaolu.

Uuri rohkem spordikampaania kohta siit: http://www.tugevtaimselkutusel.ee

Üritus Facebook’is: https://www.facebook.com/events/2187156114882904/

18.02 Nähtamatud Loomad kutsub vol.11: Filmiõhtu “Okja”

Tere Nähtamatute Loomade sõber!

Kutsume Sind vaatama põnevat ja liigutavat filmi “Okja” (2017) 18. veebruaril kell 18.00 Rahvusraamatukogu Kuppelsaalis! Seekord vaatame Lõuna-Korea režissööri Bong Joon-ho mängufilmi “Okja”, mis on põnev ja liigutav film suurest sõprusest noore tüdruku Mija ning imelise Okja-nimelise loomaga. Mis saab Okjast aga siis, kui ta röövitakse suurkorporatsiooni poolt, kellel on loomaga omad plaanid? Filmi kestvus on 2 tundi. Võta sõbrad kaasa ning tule võta üritusest osa!

Üritus on kõigile tasuta!

“Nähtamatud Loomad kutsub” on üritustesari, mille raames toimuvad filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritusel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. “Nähtamatud Loomad kutsub” üritused on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.

Üritusel on Nähtamatute Loomade infolaud, kust saab soetada toredaid meeneid ja toetada organisatsiooni tegevust (selle jaoks soovitame võtta kaasa sularaha).

Kohtume Nähtamatute Loomade õhtul 18. veebruaril kell 18.00 Rahvusraamatukogu Kuppelsaalis!

Nora info

Farmides sündinud naaritsad on määratud kannatama kuid. Me saame kinkida uue elu neile, kes on sellest pääsenud.

Naaritsate elu farmis on põrgu

Nad on surutud puuridesse, kus ei ole võimalik elada loomulikku naaritsaelu. Nad hammustavad pidevalt üksteist ja on tihti haiged.

Naaritsad on stressis, sest nad ei saa ujuda

Uuringud näitavad, et ujumine on naaritsa jaoks niivõrd oluline, et nad on valmis selle nimel lausa nälgima. Tööstusfarmis ei ole neile aga ujumisvõimalust loodud: see tekitab stressi ja naaritsad hakkavad üksteist ründama.

Aita ehitada täiuslik varjupaik

Pääsenud naaritsad ei saa elada vabas looduses, sest nad on ohtlikud nii teistele loomadele kui ka üldisele keskkonnale. Farmis kasvanud naaritsaid on lihtne küttida.

Muudame ühekoos naaritsate saatust

Meie tiim Poolas rajab esimese täiusliku naaritsate varjupaiga, kus on igal päästetud naaritsal piisavalt ruumi, et elada õnnelikku ja rahulikku elu.

Varjupaigas hoiab naaritsatel silma peal loomaarst, nad saavad nautida elu ega pea piinlema julmas farmis ja kartma hukkamist.

Kas aitad rajada täiusliku varjupaiga? Sealt leiab:

  • ujumisbasseinid,
  • põnevad mängualad (naaritsale meeldib mängida),
  • iga naaritsa jaoks eraldi suure aiaga eraldatud ala,
  • kohapealse loomaarsti,
  • kvaliteetset toitu ja jooki,
  • parimad võimalikud elutingimused päästetud naaritsatele.

Hoole ja tähelepanuta jäetud naaritsatel on õnnestunud imekombel hukkamise käest pääseda. Nüüd vajavad nad turvalist kodu, kus ei saa keegi neile haiget teha. Soovime, et meie naaritsad sümboliseeriks võitu julma ja mandunud tööstuse üle, kes hukkab loomi vaid nende kasuka pärast. Kas Sina aitad Norat ja tema sõpru?

Suur töövõit: Eesti teaduslabor pälvis rahvusvahelise stipendiumi, et arendada kaerast taimseid liha alternatiive

Rahvusvaheline jätkusuutliku toidu arendamise organisatsioon Good Food Institute tunnustas Eesti Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskust stipendiumiga, mis aitab TFTAKil arendada kaerast põnevaid taimseid liha alternatiive. Tegu on esimese korraga, kui Eesti ettevõte pälvib sellise tunnustuse Good Food Institute’ilt.

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus on rahvusvaheliselt tunnustatud R&D ettevõte, mis tegutseb sünteetilise bioloogia ja süsteemibioloogia valdkonnas tehes koostööd tootearenduse vallas selliste rahvusvaheliselt tuntud ettevõtetega nagu DuPont, Lallemand, Fazer, Valio, jt. Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuses GFI projekti vedav Mari-Liis Tammik ja projektitiim on väga põnevil. “TFTAKi tugevuseks on fermentatsioonitehnoloogiad. Selle stipendiumiga saame jätkata kaeravalgu fermenteerimisega, et taimses materjalis sisalduvad antitoitained lagundada. Selline lähenemine muudaks valgud paremini seeditavaks ning lõpptoote tervislikumaks,” rõõmustab Tammik saadud stipendiumi üle.

“Good Food Institute’i esindaja viibis eelmisel sügisel Tallinnas toidukonverentsil Food Innovation Summit, mil tutvus TFTAKi tööga ja oli Eesti toidulabori tegemistest väga vaimustatud,” kommenteeris TFTAKi head rahvusvahelist mainet Food Innovation Summiti projektijuht Kristina Mering. “Eestil on võimalus rahvusvahelisel areenil ka jätkusuutlike ja innovaatiliste taimsete toodete arendamisega silma paista, nagu me mitmes muus tehnoloogiavallas seda kindlasti juba teeme, TFTAKist kuuleme me kindlasti veel palju,” lisas ta.

Toidukonverents Food Innovation Summit keskendub põnevate taimsete toodete tutvustamisele ja toiduinnovatsioonile ning toimub sel aastal 8. oktoobril Tallinnas. Konverentsil saab lähemalt kuulda ka Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse tegemistest ja kaera baasil liha alternatiivide valmistamise tehnoloogiast.

Vaata lisa

Lisainfo:

Kristina Mering
Food Innovation Summiti projektijuht
+372 53026886
kristina@foodinnovationsummit.ee

Kätrin Karu
Turundus- ja Kommunikatsioonijuht
Toidu-ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus
+372 55671598
katrin.karu@tftak.eu

Prisma ähvardab Nähtamatud Loomad kanade heaolukampaania tõttu kohtusse kaevata

16. jaanuaril sai loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president Kristina Mering üllatuse osaliseks, kui tema postkasti laekus kiri Prisma poolt palgatud patendibüroolt Turvaja, kes ähvardas Kristina kohtusse kaevata ja Prisma nimel suured rahad välja nõuda. Ähvardused suurtest rahalistest kulutustest loomakaitseorganisatsioonile pidid Prisma sõnul minema täide, kui Nähtamatud Loomad ei lõpeta kampaaniategevusi, mis kutsuvad üles Prismat üleminekuajaga üle minema vabalt peetavate kanade munade müügile. Prisma nõuab patendibüroo kaudu, et me sulgeks kampaania kodulehe, kus on juba pea 1700 inimest allkirjastanud petitsiooni selle toetuseks, et Prisma võtaks vastu loomade heaolu poliisi ja loobuks puurispeetavate kanade munade müügist. Lisaks nõuavad nad sõna “prisma” kasutamise lõpetamist kõigis meie tegevustes, väites, et neile kuulub õigus selle kasutamisele. Konsulteerisime juristidega ja süvenesime Prisma nõuetesse.

9-leheküljelises kirjas viitavad Prisma ja patendifirma esindajad kohtukaasustele, kus on varem firmade kaubamärgi kaitseks inimesi süüdi mõistetud. Mis aga nendest kaasustest välja jääb, on tõdemus, et need juhtumid puudutasid kõik äritegevust, st firma vs. firma tüüpi majandustegevuse mõjutamist, mis ei pea MTÜ Nähtamatud Loomad puhul kuidagi paika. Kodanikeühiskonna esindajana ja mittetulundusühinguna tegutseme me avalikes huvides ja seadusega kooskõlas, esindame tarbijate õigust olla kursis, millistes tingimustes peetakse kanu, kelle mune Prisma müüb. Kuna loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad ei ole äriühing, kes tegutseks konkurentsis Prismaga, siis ei mängi paraku pikad viited aktsiaseltse või osaühinguid puudutavatele kohtukaasustele meie kampaania puhul rolli.

Nõuete lõpus ütleb Prisma esindaja, et kavatsevad Nähtamatute Loomade vastu kasutada kõiki võimalikke õiguskaitsevahendeid ja ähvardavad meid oluliste kuludega kohtumenetluse ja Prisma mainekahjuga seotud kulude kompenseerimiseks.

Meile jääb arusaamatuks, miks peaks selline hiigelfirma nagu Prisma tahtma alustada kohtuvõitlust Eesti loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad vastu, kes tegutseb selle nimel, et päästa loomade elusid ja kasvatada heaolu? Prisma väidab end olevat vastutustundlik ettevõte, kuid ei pea samal ajal paljuks ähvardada loomakaitseorganisatsiooni kohtuga ja suunata sisuliselt loomakaitsekampaaniateks mõeldud annetusi enda tasku, väites, et oleme tekitanud Prismale kahju. Leiame, et Nähtamatute Loomade kampaaniategevustes kasutatud pildid ja videod puurikanade elutingimustest ja suurtest heaoluprobleemidest on midagi, millega on Prisma ise endale otsustanud mainekahju teha, kuna jätkavad puurikanade munade müüki ning kanade halbade elutingimuste toetamist.

Kuna Nähtamatute Loomade kanade heaolukampaania eesmärk on vähendada kanade kannatusi munatööstuses, siis oleme Prisma ähvardustest hoolimata otsustanud jääda oma kampaania ja seisukohtade juurde, et selliste õrnade ja tundevõimeliste lindude puurispidamine munatööstuses peab lõppema. Kanade kitsastes traatpuurides pidamine põhjustab neile suuri kannatusi, mida on võimalik vabapidamise süsteemidele üleminekuga leevendada. Prisma on Soome firma, seega veame kampaaniat koos Soome loomakaitseorganisatsiooniga Oikeutta eläimille. Prisma omanik on Soome toiduhiiglane S-grupp ning otsus puurikanade munade müügist loobumisest tähendaks kümnete tuhandete kanade paremaid elutingimusi nii Eestis kui ka Soomes! Kaalul on seega väga palju.

Praegu on see hetk, et astuda välja kanade kaitseks, kes ei saa ise enda eest seista, ja toetada Nähtamatute Loomade tegevust kanade puurispidamise lõpetamiseks! Tänu oma tegevusele ja heade annetajate toele oleme suutnud juba 34% Eesti jaesektorist veenda üle minema puurivabade munade müügile. Jätkame kampaaniat, et ettevõtted loobuksid üleminekuajaga puurispeetavate kanade munade müügist, ja jätkame Prisma kampaaniat, et üks jaehiiglane ei tunneks, et ta võib suruda kodanikeühiskonda põlvili, piirata sõnavabadust ja jätkata loomade halva kohtlemise toetamist, ilma et keegi osutaks sellele tähelepanu! Sinu toetus kulub meile praegu ära rohkem kui eales varem!

Toeta Nähtamatute Loomade tegevust juba täna! Koos lõpetame kanade puurispidamise!

Anna allkiri petitsioonile, mis kutsub üles Prismat loobuma puurikanade munade müügist!

Nähtamatute Loomade privaatsuspoliitika

1. Sissejuhatus

Me Nähtamatutes Loomades peame väga oluliseks Su isiklike andmete kaitset. Igasuguseid andmed, mida Sa meiega jagad, hoiame turvaliselt. Tahame väga selgelt välja tuua, kuidas ja millal me andmeid kogume ja kuidas oma organisatsiooni töös neid kasutame. Käesolev Privaatsuspoliitika selgitab põhjalikult lahti, milliseid andmeid me kogume ja kuidas Su isiklikke andmeid hoiame.

Soovitame selle Privaatsuspoliitika läbi lugeda, et olla kindel, et oled informeeritud, kuidas me Su andmeid kasutame. Me võime seda dokumenti aeg-ajalt täiendada, seega soovitame seda kontrollida. Suurematest muudatustest anname teada uudiskirja vahendusel.

2. Mis organisatsioon on Nähtamatud Loomad?

Nähtamatud Loomad on loomakaitseorganisatsioon, mille tegevus sai alguse juunis 2017. Me oleme mittetulundusühing (MTÜ) ja tegutseme avalikes huvides, et seista loomade heaolu suurenemise ja kannatuste vähenemise eest.

Me oleme tulumaksusoodustusega MTÜde nimekirjas 1. jaanuarist 2018 ning jälgime oma töös annetuste kogumise head tava.

Andmete käsitlemise kohta saad lisainfot küsida, saates e-kirja aadressil info@nahtamatudloomad.ee.

3. Milliseid andmeid me kogume?

  • Nimi
  • E-maili aadress
  • Linn
  • Telefon
  • Kust Sa meie kohta kuulsid?
  • Milliseid kampaaniaid Sa soovid toetada?
  • Millal me Sinuga viimati kontaktis olime (millal Sa said viimase uudiskirja)
  • Detailid viimasest ühendust võtmisest

4. Kuidas ja me miks kasutame Su andmeid?

Kasutame Su andmeid järgnevatel põhjustel:

  • Et Sinuga kontakti hoida kas uudiskirjade või muu kommunikatsiooni kaudu
  • Et hoida järge Sinu annetustel või muul toetusel
  • Et anda Sulle teada meie tööst ja sellest, kuidas Sinu annetusi kasutatakse
  • Et olla kindel, et me tegutseme, kui Sa tahad meiega kontakti saada või meie tegevusele tagasisidet anda
  • Kampaaniate ja annetuste kogumise eesmärgil
  • Petitsiooni korral võime saata Su nime koos allakirjutanute nimekirjaga asutusele, keda petitsiooniga soovitame mõjutada (see on alati petitsioonis mainitud)
  • Et aidata meil meie sihtrühma analüüsida. See aitab meil parandada oma kampaaniaid ja suhtlust toetajatega.
  • Et vajaduse korral Su isikut tuvastada, kui meil on vajadus seda teha, et näiteks seaduste või regulatsioonidega kooskõlas olla, organisatsiooni ja Sinu andmeid ebaseadusliku tegevuse eest kaitsta
  • Et analüüsida loomakaitseliikumist toetavat ja tööstusfarmide suhtes kriitiliselt meelestatult hulka elanikkonnast, et selle põhjal teha järeldusi, kuidas meid veelgi rohkem saaks olla. Kui uurimus eeldab Su otseselt panust, on osalemine alati vabatahtlik ja me küsime eelnevalt ette.
  • Et täita oma seaduslikke kohustusi ja jagada infot seadusandliku võimu esindajatega, juhul, kui meil palutakse seda veenval põhjusel teha.

5. Millal ja kuidas me Su andmeid kogume?

Me võime koguda Su andmeid, kui Sa võtad meiega otse ühendust või kasutad selle jaoks kolmandaid osapooli. Siin on nimekiri olukordadest, kus me näiteks seda teha võime.

  • Kui Sa võtad meiega ühendust, küsid meilt midagi
  • Liitud meie uudiskirjaga
  • Osaled mõne kampaania tegevustes
  • Annetad meile
  • Osaled meie heategevusmüügis (ostad Nähtamatute Loomade meeneid)
  • Kontakteerud meie sotsiaalmeedias
  • Tuled meile vabatahtlikuks
  • Registreerid end meie üritustele
  • Võtad meiega internetis ühendust

6. Kui kaua me Su andmeid hoiustame?

Su andmeid hotakse nii kaua, kui on nende kogumise põhjuse jaoks vaja. Meil on seaduslik kohustustus teatud andmeid hoiustada, näiteks raamatupidamise jaoks peame annetajate andmeid hoidma 7 aastat. Kõik andmed, mis enam kasutust ei leia, kustutatakse turvaliselt meie andmebaasist.

7. Sinu andmete jagamine

Nähtamatute Loomade selge poliitika on see, et Sinu andmeid me Sinu loata mitte kunagi ei jaga. Võivad aga tekkida teatud juhud, mil seadus seda nõuab, kuid sellistel puhkudel oleme Sind sellest eelnevalt teavitanud. Näiteks kui kogume allkirju, et Riigikogule petitsioon esitada, on vajalik allakirjutanute nimed koos petitsiooniga saata.

Annetuste ja e-poe tehingute tegemisel on Nähtamatud Loomad isikuandmete vastutav töötleja, kes edastab maksete teostamiseks vajalikud isikuandmed volitatud töötleja Maksekeskus AS-le.

8. Sinu õigused

Sul on alati õigus Nähtamatute Loomade poole pöörduda, et teada saada, milliseid andmeid me Sinu kohta kogunud oleme. Lisaks saad Sa meile teada anda, kui Su andmed on muutunud. Sinu soovi korral kustutame ka kõik Sinu andmed meie andmebaasist.

9. Sinu andmete turvalisus

Meile on oluline, et Sinu andmed oleksid kaitstud ja turvaliselt hoitud. Kasutame selle jaoks turvalist andmevõrku ja hoiame pidevalt silma peal, et seda võimalike turvaohtude eest kaitsta. Kontrollime alati ka kolmandate osapoole privaatsuspoliitikaid, kellega me koos töötame, nt Maksekeskus jm, et need vastaksid nii andmekaitseseadusele kui meie privaatsuspoliitikale.

10. Kontakt andmete kohta info küsimiseks

Kui Sul on küsimus oma andmete kohta, kirjuta meile aadressil info@nahtamatudloomad.ee ja me vastame Sulle 7 tööpäeva jooksul!

Annetamise tingimused

Üldtingimused

Loomakaitseorganisatsioonile Nähtamatud Loomad tehtud annetusi kasutame farmiloomade heaolu puudutavate kampaaniate läbiviimiseks, trükiste printimiseks, plakatite ja bännerite tegemiseks, kodulehtede eest tasumiseks, tehnika või ruumide rentimiseks, ürituste korraldamiseks, reklaampindade otsmiseks, et farmiloomade kaitsmise sõnumit veelgi laiemalt levitada. Lisaks maksame vajadusel teenuste eest, mille jaoks vabatahtlikku tööjõudu ei leia – valdavas osas töötame aga vabatahtlikkuse alusel. Töötajate palgad tulenevad erinevatest projektitoetustest.

Annetuse saab teha kas ühekordselt või vormistades selle igakuiseks püsiannetuseks, mis aitab Nähtamatutel Loomadel stabiilselt ja pikaajaliselt tegevusi planeerida ja eelarvet koostada.

Nii ühekordse annetuse kui püsiannetuse saab vormistada ka oma internetipangas või pangakontoris, kuid siinne annetuskeskkond teeb selle kiiremaks ja mugavamaks.

Ühekordse annetuse tegemisel siinses annetuskeskkonnas suunatakse Sind meie lepingupartneri Maksekeskus.ee vahendusel Sinu poolt valitud eeltäidetud annetusandmetega internetipanka, mis säästab Su aega ja vähendab eksimisvõimalusi andmete sisestamisel.

Püsiannetuse tegemiseks internetipangas vajuta oma internetipanga logol. Pärast sisselogimist saad kontrollida ja vajadusel täiendada või muuta eeltäidetud välju. Nordea ja Danske pankade väljad tuleb ise täita. Selleks saad kasutada pangalogode all esitatud informatsiooni.

Annetuse valuutaks on euro.

MTÜle Nähtamatud Loomad tehtud annetustelt saab tulumaksutagastust, juhul kui annetaja on korrektselt avaldanud oma täisnime ja isikukoodi. Edastame annetusandmed Maksu- ja Tolliametile hiljemalt annetustehingule järgneva kalendriaasta 1. veebruariks ning tulumaksutagastus kantakse Maksu- ja Tolliameti poolt üle pärast tuludeklaratsiooni esitamist.

Eraisikust annetajal on võimalus maksustamisperioodi tulust maha arvata Nähtamatutele Loomadele tehtud annetused (mahaarvamisi on lubatud kokku teha kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust). Mahaarvamiste summasse lähevad arvesse nii eluasemelaenu intressid, koolituskulud kui ka kingitused ja annetused. Tulumaksuseaduse § 282 lõige 1.

Ettevõtte poolt tehtud annetused MTÜle on samuti maksuvabad (juhul kui annetuse kogusumma ei ületa 10% maksumaksja eelmise kalendriaasta kasumist või 3% sama kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu summast, so 3% summast, mis on palga ja sarnase maksena välja makstud). Tulumaksuseaduse § 49 lõige 2.

MTÜle annetanud isikute annetusandmed kajastuvad automaatselt annetaja eeltäidetud tuludeklaratsioonis.

Püsiannetusest on võimalik loobuda igal hetkel. Annetusi on võimalik tagasi küsida 1 ööpäeva jooksul pärast annetuse sooritamist. Hiljem enam annetusi tagasi küsida ei ole võimalik, sest on tõenäoline, et annetussumma on juba loomade abistamiseks ära kasutatud ning meil puudub võimekus seda tagastada.

Privaatsus ja turvalisus

I TURVALISUS

  1. Maksekeskus ja pangad on omalt poolt lubanud teha kõik, et annetamine internetipangas oleks annetajatele ja nende rahale turvaline.
  2. Annetuse tegemine pangalingi kaudu toimib samamoodi nagu tavapärase makse sooritamine. Internetipanka sisenemiseks on vaja kasutajatunnust ning püsiparooli. Internetipanka saab siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID, Smart-ID, PIN-kalkulaatori või paroolikaardiga. Kõige turvalisem on internetipanka sisselogimine kasutades selleks ID-kaarti või Mobiil-ID-d.
  3. Internetipanga leht avaneb alati eraldi aknas. Ühendus peab olema krüpteeritud: aadressi alguses on https:// ja lehel olev tabaluku ikoon peab olema kinni.
  4. Kui Sul on tekkinud kahtlusi internetipanga turvalisuses, võta kohe ühendust oma kodupangaga.

II PRIVAATSUS

  1. Kõik annetuskeskkonna vahendusel tehtud annetused käivad läbi internetipanga, seega on annetuskeskkonnas kogutavad andmed käsitletavad kliendiandmetena. Kliendiandmed on igasugune info, mis on pangale oma kliendi kohta teada, näiteks kliendi nimi, isikukood, kontaktandmed, pangatehingute andmed.
  2. Annetuskeskkonna kasutajate andmeid kaitstakse turvalisus- ja konfidentsiaalsusreeglitega ja neid ei avalda kolmandatele osapooltele.
  3. Annetajatele, kes on sisestanud oma e-posti aadressi ja/või telefoninumbri, edastame aeg-ajalt infot meie kampaaniate kohta ning palume abi, kui loomad seda kiiresti vajavad. Saad meile igal ajal teada anda, kui ei soovi neid e-maile saada.
  4. Kasutajal on õigus nõuda oma isikuandmete töötlemise lõpetamist ja/või kogutud andmete kustutamist, kui vastav õigus tuleneb isikuandmete kaitse seadusest või muust õigusaktist.
  5. Parema kasutusmugavuse tagamiseks kasutab annetuskeskkond küpsiseid. Sessiooniküpsis on selleks, et kasutaja saaks keskkonda sisse logida ja erinevate tema poolt tehtud valikute meelespidamiseks. Lisaks sellele kasutab küpsiseid Google Analytics anonüümse veebikülastuse statistika kogumiseks.

Karusloomafarmide keelustamise eelnõu esimese lugemise hääletustulemused

Teisipäeval, 22. jaanuaril 2019 hääletas Riigikogu menetlusest välja eelnõu, mis oleks ette näinud karusloomafarmide sulgemise viie aasta jooksul.

Loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu algatajate hulgas olid Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna rahvasaadikud: Yoko Alender, Hannes Hanso, Toomas Jürgenstein, Jaanus Karilaid, Liina Kersna, Helmen Kütt, Heimar Lenk, Oudekki Loone, Inara Luigas, Marianne Mikko, Madis Milling, Eiki Nestor, Jevgeni Ossinovski, Keit Pentus-Rosimannus, Heljo Pikhof, Barbi Pilvre, Heidy Purga, Hardi Volmer.

Eelnõu nägi ette keelata loomade pidamine, aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Eestis kasvatatakse ainult karusnaha eesmärgil rebaseid, naaritsaid ja tšintšiljasid. Keeld oleks hakanud kehtima 2024. aastal.

Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas esimesel lugemisel 28 Riigikogu liiget ning eelnõu toetas 25 saadikut. Lisaks jäi üks Riigikogu liige erapooletuks ja 30 jätsid hääletamata. Saalist puudus 17 rahvasaadikut.

Enne hääletamist arutleti Riigikogu saalis tuliselt karusloomafarmide keelustamise üle. Kuulsime kõnelejate käest mitmesuguseid ettepanekuid. Keelustamise vastu olev Terje Trei pakkus näiteks, et karusnahatööstust tuleks hoopiski laiendada: „Kas me ei peaks täna selle eelnõu asemel arutama seda, kuidas karusnahasektorit toetada, sest meie kliima on sellise tootmise jaoks ideaalne?“ Sõna võttis ka Peeter Ernits, kellel oli piinlik saalis olla: „Lühidalt: see eelnõu tuleks saata prügikasti. Ma ütlen seda täie teadmisega.“

Eelnõu ettekandja Barbi Pilvre vastas korduvalt Riigikogu liikmete küsimustele, mis puudutasid nii olemasolevaid kasukaid kui ka teisi loomi, keda kasvatatakse liha pärast. „See eelnõu puudutab loomakasvatust, mis tegutseb vaid või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. See ei puuduta isegi küülikuid, keda kasvatatakse Eestis ka liha saamise eesmärgil,“ sõnas Pilvre.

Pilvre selgitas ettekandes, et karusnaha nõudlus väheneb ja karusloomafarmid muutuvad aina ebapopulaarsemaks: „Soomlastele kuuluv ASi Balti Karusnahk Karjaküla farm Keila lähedal, mida külastasime keskkonnakomisjoni inimestega mõned kuud tagasi, on Eesti suurim karusnahakasvatus. Selle töötajate arv on paari aastaga vähenenud 70-lt umbes 40-ni ja firmal pole kõige paremad ajad, sest turg on kokku kuivanud. Ka firma emamaal Soomes jätkab karusnahatööstus kahanemist.“

Seekord hääletati eelnõu menetlusest maha vaid kolme häälega. See näitab, et rahvasaadikud hoolivad aina rohkem loomade heaolust ning karusloomafarmide keelustamist pooldav hoiak on üha levimas.

Nähtamatud Loomad ei võta seda kui suurt kaotust, vaid kui uut ja paremat võimalust. Meie eesmärk on koostada parem eelnõu, mis on laiapõhjalisem ja arvestab ka tööstuse restruktureerimisega. Senised eelnõud pole arvesse võtnud karusnahatööstuse huvisid. Uus eelnõu peab sisaldama läbimõeldud üleminekumeetmeid ka karusloomafarmeritele ja farmitöötajatele.

Eelnõu arutelu stenogramm

Eelnõu mahahääletamist pooldasid

  • Jüri Adams (Vabaerakond)
  • Raivo Aeg (Isamaa)
  • Enn Eesmaa (Keskerakond)
  • Peeter Ernits (Fraktsioonitu)
  • Martin Helme (EKRE)
  • Olga Ivanova (Fraktsioonitu)
  • Uno Kaskpeit (EKRE)
  • Valeri Korb (Keskerakond)
  • Igor Kravtšenko (Keskerakond)
  • Tarmo Kruusimäe (Isamaa)
  • Andres Metsoja (Isamaa)
  • Aadu Must (Keskerakond)
  • Meelis Mälberg (Reformierakond)
  • Anneli Ott (Keskerakond)
  • Eevi Paasmäe (Keskerakond)
  • Toomas Paur (Keskerakond)
  • Marko Pomerants (Isamaa)
  • Raivo Põldaru (EKRE)
  • Henn Põlluaas (EKRE)
  • Jüri Saar (Vabaerakond)
  • Sven Sester (Isamaa)
  • Priit Sibul (Isamaa)
  • Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond)
  • Anne Sulling (Reformierakond)
  • Märt Sults (Keskerakond)
  • Terje Trei (Reformierakond)
  • Viktor Vassiljev (Keskerakond)
  • Toomas Väinaste (Keskerakond)

Eelnõu mahahääletamise vastu olid

  • Yoko Alender (Reformierakond)
  • Monika Haukanõmm (Fraktsioonitu)
  • Jüri Jaanson (Reformierakond)
  • Toomas Jürgenstein (SDE)
  • Jaanus Karilaid (Keskerakond)
  • Liina Kersna (Reformierakond)
  • Toomas Kivimägi (Reformierakond)
  • Siret Kotka-Repinski (Keskerakond)
  • Helmen Kütt (SDE)
  • Kalle Laanet (Reformierakond)
  • Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa)
  • Oudekki Loone (Keskerakond)
  • Inara Luigas (SDE)
  • Lauri Luik (Reformierakond)
  • Madis Milling (Reformierakond)
  • Jevgeni Ossinovski (SDE)
  • Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond)
  • Heljo Pikhof (SDE)
  • Barbi Pilvre (SDE)
  • Heidy Purga (Reformierakond)
  • Mati Raidma (Reformierakond)
  • Artur Talvik (Fraktsioonitu)
  • Tiit Terik (Keskerakond)
  • Rainer Vakra (SDE)
  • Hardi Volmer (SDE)

Erapooletuks jäi

  • Ants Laaneots (Reformierakond)

Hääletamata jätsid

  • Arto Aas (Reformierakond)
  • Peep Aru (Reformierakond)
  • Krista Aru (Vabaerakond)
  • Maire Aunaste (Isamaa)
  • Dmitri Dmitrijev (Keskerakond)
  • Helmut Hallemaa (Keskerakond)
  • Tiina Kangro (Fraktsioonitu)
  • Johannes Kert (Reformierakond)
  • Aivar Kokk (Isamaa)
  • Mihhail Korb (Keskerakond)
  • Urmas Kruuse (Reformierakond)
  • Kalvi Kõva (SDE)
  • Maris Lauri (Reformierakond)
  • Heimar Lenk (Keskerakond)
  • Jürgen Ligi (Reformierakond)
  • Ain Lutsepp (Vabaerakond)
  • Jaanus Marrandi (SDE)
  • Kristen Michal (Reformierakond)
  • Mart Nutt (Isamaa)
  • Valdo Randpere (Reformierakond)
  • Kersti Sarapuu (Keskerakond)
  • Erki Savisaar (Keskerakond)
  • Helir-Valdor Seeder (Isamaa)
  • Aivar Surva (Reformierakond)
  • Urve Tiidus (Reformierakond)
  • Vilja Toomast (Reformierakond)
  • Margus Tsahkna (Fraktsioonitu)
  • Marika Tuus-Laul (Keskerakond)
  • Vladimir Velman (Keskerakond)
  • Toomas Vitsut (Keskerakond)