Arvamusartikkel ilmus ERR-is 28.03.2024
Teeme nii, et enne järgmisi kevadpühi on Eestis vastu võetud seadus, mis ütleb, et meie munakanad väärivad samuti elust rõõmu tundmist, andes neile võimaluse liikuda, õrrel puhata ja ehk ka õues värsket õhku hingata ja looduslikul pinnasel päikesepaistet nautida, kirjutab Mirjam Näkk.
Eestlased on usuleige rahvas, kuid ühest pikendatud nädalavahetusest, mil perega kvaliteetaega veeta, ei ütleks keegi meist ära. Seetõttu veedetakse ülestõusmispühad enamasti pere keskel ja on vähe inimesi, kelle ostukorvi sellel ajal mõni karp kanamune ei satuks. On ju need pühad peamiselt tuntudki kui munadepühad.
Kust munad tulevad, teab öelda iga lapski – muna muneb kana. Ja silme ette kangastub taluhoovi õuel ringi uudistavad ja nokkivad kanad. Nii mõnelgi meist on õnn teada mõnda talunikku, kellelt otse värskeimaid ja täisväärtuslikku kanaelu nautiva kana mune saada.
Paraku on kurb tõsiasi, et tööstuslikult toodetakse üle 80 protsendi kanamunadest Eestis süsteemis, kus kanadel puuduvad igasugused võimalused tavapäraseid kanaasju ajada ehk loomuomaselt käituda.
Nagu nii mõnigi lugeja juba ära arvas, pean silmas kanade puurides pidamist. Lisan aga kohe ka ühe hea uudise, nimelt võib Eestist õige pea saada järgmine riik, kus selline tootmisviis keelustatakse ja minnakse ülemineku perioodi vältel üle kanade õrre-, vabapidamisele ja mahepõllumajanduslikule tootmisele.
Kuidas täpselt kanade puurispidamine välja näeb, on oma silmaga näinud vaid vähesed. Selleks, et inimesed teaksid, milline puurimunatootmine seestpoolt välja näeb ja saaksid mune ostes teadliku valiku teha, käisin eelmisel aastal Eesti puurikanalates toimuvat talitajana dokumenteerimas.
Võikad kaadrid koos asjaosaliste kommentaaridega avalikustati esmalt 2023. aasta septembris ETV saates “Pealtnägija”. Vaatepildid, mille tunnistajaks ma farmitöölisena kanalates olin, olid nii õõvastavad, et teleekraanile jõudsid nii mõnedki kaadrid vaid udustatult.
Kõikide meeltega puuriridade vahel kogetu oli paraku veelgi südantlõhestavam. Ühes kanalas võib koos olla kuni 50 000 hirmunud lindu, kes ei saa kunagi tunda päikesepaistet ega maapinda oma jalge all. Selle asemel ümbritsevad neid igast küljest puurivõred, mille vastu nad pidevalt põgeneda soovides põrkavad.
Kümnete tuhandete kanade trampimine ja kisa tekitavad ka endas stressi, eriti kui tööjuhis näeb ette taskulambi abil nelja korruse peal olevate puuriridade valgustamist, et leida üles järjekordsed hukkunud linnud. Äkilise valguse ja inimese mööda tormamise peale nimelt kanad ehmuvad, sellest ka vastu puurilage lendamine, kisa ja üksteisest üle trampimine.
Mina olin selle hulluse tunnistajaks võrdlemisi lühikest aega, kuid kanade jaoks on see kõik, mida nad oma elu jooksul kogevad. Pidevast stressist ja muu tegevusvõimaluse puudumise tõttu hakatakse nõrgemaid linde nokkima, mis viib aeglase ja piinarikka surmani. Mõni nägi välja kui sõjaveteran, puuduvate varvaste ja paistetanud jalgadega, haavadega tiivanukil või seljal, sulestikust järel vaid mõni roots ning silmades pilk, mis näis mind, inimest, põlgusega vaatavat.
Tean, et inimesed hoolivad ega tahaks sellist lindude julma kohtlemist toetada. Esimese sammuna ongi oluline teha kindel otsus ja jätta puuris peetavate kanade munad ostmata.
Need tunneb kõige kindlamalt ära munal oleva templi esimese numbri järgi: kui see on 3, siis elab selle munenud kana puuris. Kui number on 2, 1 või 0, siis need on vastavalt õrrekanadelt, vabalt või mahepõllumajanduslikult peetavatelt kanadelt. Seega, mida väiksem number, seda õnnelikum kana.
Tean, et kanade heaolu läheb Eesti inimestele korda. Seda näitab ka Nähtamatute Loomade loodud Facebooki ürituse “Minu pühademuna on puurivaba” populaarsus, millel on üle tuhande osaleja. Neid inimesi, kes poes alati vabapidamissüsteemidest pärinevad munad valivad, on kindlasti veelgi rohkem.
Saabuvatel pühadel on oma meelsust näidata olulisem kui kunagi varem, kuna poliitilise arutelu all on kanade puurispidamise keelustamine. Koos salaja filmitud kaadrite avaldamisega avas loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad rahvaalgatuse kanade puurispidamise seadusega keelustamiseks. See kogus nelja kuuga 21 421 digiallkirja, mis on loomade heaolu puudutavate petitsioonide hulgas rekordiline tulemus. Allkirjad on riigikogule üle antud ja toimuvad arutelud.
Praeguse seisuga on kanade puurispidamise osakaal Eestis Euroopa riikide hulgas üks kõrgemaid. Samal ajal näitavad avaliku arvamuse uuringud, et 78 protsenti elanikest soovib, et kanade puurispidamine ei oleks Eestis lubatud (Norstat, 2023).
Jättes saabuvatel munadepühadel puuridest tulnud munad ostmata, annad omapoolse signaali, et isegi rõõmsate pühade ajal, mille keskmes on munade värvimine ja koksimine, ei ole me unustanud endast nõrgemaid.
Teeme üheskoos nii, et enne järgmisi kevadpühi on Eestis vastu võetud seadus, mis ütleb, et meie munakanad väärivad samuti elust rõõmu tundmist, andes neile võimaluse liikuda, ümbrust avastada, allapanul siblida, õrrel puhata, liivavanne võtta ja ehk ka õues värsket õhku hingata ja looduslikul pinnasel päikesepaistet nautida. Nii saabub mõne aasta pärast aeg, mil saame kõik südamerahus Eesti tootjate mune osta, teades, et muna tuleb kanalt, kes on saanud olla kana.