2023. aasta detsembris avaldas Euroopa Komisjoni kauaoodatud määruse eelnõu, millega lubati parandada elusloomade pikamaatranspordi tingimusi. Arvestades suuri kannatusi, mis loomadele transpordi ajal osaks saavad ning seniseid ebapiisavaid reegleid nende kaitseks, tervitab MTÜ Nähtamatud Loomad, et Komisjon on ette võtnud loomade heaolu tõstmise loomade veo ajal.

Lehm veomasinas pikal teekonnal Euroopa Liidust Türki. September 2023. Foto: We Animals Media

Samal ajal peame eelnõu tervikuna loomade heaolu parandamise jaoks äärmiselt ebapiisavaks. Usume, et Euroopa Liit peaks võtma eeskuju Saksamaast, Luksemburgist, Uus-Meremaast, Suurbritanniast ja Austraaliast, kes on juba keelustanud või plaanivad keelustada elusloomade transpordi ning täielikult keelama elusloomade transpordi kolmandatesse (ehk Euroopa Liidu välistesse) riikidesse. Samuti peame ebapiisavaks haavatavates seisundites olevat loomade kaitset – võõrutamata või kaugeleulatuva tiinusega loomi ei tohiks üldse transportida. Piisavaks ei saa pidada ka temperatuurinõuded, sest väljapakutud piirangud tähendavad loomadele endiselt väga suuri kannatusi. Samuti ei ole mitte kuidagi põhjendatud see, et laevatranspordi aega ei arvestata üldtranspordiaja sisse. Täpsemad põhjendused ja seisukohad järgnevad. 

Transport kolmandatesse riikidesse

Komisjoni ettepanek: Oluliselt muudetakse nõudeid kolmandatesse riikidesse ekspordil: kogu vedu peab vastama ELi nõuetele, lisatud on täpsemad nõuded veolaevadele, uue nõudena lisandub puhkekohtade heakskiitmine väljaspool ELi.

Nähtamatute Loomade seisukoht: Elusloomade transport Euroopa Liidust kolmandatesse riikidesse peaks olema keelatud. Kolmandates riikides väljaspool Euroopat puuduvad peaaegu eranditult piisavad õiguslikud alused loomade kaitseks transpordi ajal ja asjakohaseks kohtlemiseks sihtkohas; transpordi, pidamise ja tapmise ajal ilmnevad nendes riikides regulaarselt tõsised loomakaitserikkumised. Lisaks ei ole ELi õigusnormide järgimine loomade transpordi ajal ega loomade kohtlemine sihtkohas ELi välispiiridest kaugemal kontrollitav. Oleme seisukohal, et vähemalt nendesse riikidesse, kus loomakaitseseadused transpordi ja tapa osas ei ole sama tugevad kui EL-is, ei tohiks olla loomade elustransport lubatud. Asjaolu, et Euroopa riikidest (sh Eestist) transporditakse kolmandatesse riikidesse tiineid loomi, kes kohapeal pärast poegimist hukatakse, ei ole kuidagi inimlik.

Kui kolmandatesse riikidesse elusloomade transportimise eesmärk on liha, siis  saaks selle asendada liha transportimisega, et loomad ei peaks läbi tegema pikka ja kannatusterohket sõitu enne seda, kui nad suure tõenäosusega ELi nõuetele mittevastavas tapamajas hukatakse. Tõuaretuse eesmärgil transporditavate loomade puhul tuleks tegeleda tingimuste lihtsustamisega, et loomade asemel transportida spermat ja embrüoid, sest see vähendaks loomade kannatusi märkimisväärselt.

Transpordiaeg

Komisjoni ettepanek: Tapale minevate loomade teekond maksimum pikkusega 9 tundi. Pika veo muster on: 21+24+21 (10 tundi sõitu; 1 tund pausi, kus loomad on veovahendis; 10 tundi sõitu. Seejärel 24 tunniks loomad veovahendist välja ja edasi sama sõidurütm 10+1+10). Merel teekonna arvestus peatub, aga loomade söötmise ja ülevaatamise rütm jätkub. Laadimisaeg on teekonna aja sees, mis on eriti oluline näiteks puurides transporditavate loomade puhul. 

Nähtamatute Loomade seisukoht: Komisjon peaks lähtuma Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) soovitustest ning kehtestama kõigile loomadele maksimum 12-tunnise sõiduaja. Pole põhjendatud, et sõidu eesmärgi järgi või sõiduvahendi järgi tehakse erinevad regulatsioonid, sest loomade liigipõhised vajadused jäävad samaks.

Samuti oleme tugevalt meelestatud, et laevatransport tuleks arvata transpordiaja hulka. Praegune ettepanek näeb ette, et laevatransporti ei arvestata transpordiaja hulka, mis on põhjendamatu ja toob loomadele kaasa hulgaliselt lisakannatusi. Loomade transportimisel Euroopa Liidust Lähis-Idasse ja Põhja-Aafrikasse hõlmab tihti meretransporti ning EFSA hinnangul on reiside pikkused alustades 5 kuni 8 päevast kuni mitme nädalani. EFSA hinnangul on mäletsejate meretranspordil väga levinuteks probleemideks kuumastress, halb õhukvaliteet, merehaigus ning nälgimine. Arvestades pikki merereise ning seetõttu ka ettenägematuid ilmastikuolusid oleme seisukohal, et meretranspordi ajaarvestusest väljajätmine võib tekitada loomadele tohutult ebavajalikke lisakannatusi. 

Haavatavas seisundis loomade transport

Komisjoni ettepanek: Esitatud eelnõu sisaldab vaid väikeseid ja ebapiisavaid parandusi võõrutamata loomade transpordi osas, nagu näiteks vasikate miinimumea tõstmine 5 nädalale ja transpordiaja piiramine. Tiinete loomade kohta näeb ettepanek ette, et ei tohi vedada loomi, kui nende tiinus on viimases kolmandikus (ehk 80% tiinusest on kantud). 

Nähtamatute Loomade seisukoht: Võõrutamata loomi ei tohiks lubada üldse transportida, sest immuunsüsteem ei ole selles eas veel välja arenenud ja erineva päritoluga loomade ühine transport kujutab endast tohutut nakkusohtu. Eriti katastroofiline on selles kontekstis laevatransport. Loomad ei ole veel harjunud jootmissüsteemidega ja paljud loomad surevad pikkade transportide tõttu. Samuti näeme, et Komisjoni pakutud piirang tiinete loomade transpordi osas ei ole piisav. Arvestades iga transpordiga kaasnevat olulist füüsilist koormust ja suurenevat riski nurisünnitusteks, ei tohiks transportida loomi, kelle tiinus on 40% või enam kantud. 

Temperatuur

Komisjoni ettepanek: 

  • Alla 0 C – loomi tuleb kaitsta tuulekülma eest.
  • Alla -5 C – veoaeg lühem kui 9 tundi. 
  • Vahemik 25-30 C – vedada tohib kuni 9 tundi, kui päevasel ajal vahemikus 10.00-21.00.
  • Üle 30 C: vedu peab toimuma öösel vahemikus 21.00-10.00 ja loomadel peab olema 20% rohkem ruumi. 

Nähtamatute Loomade seisukoht: Välitemperatuuride kohandamise vahemik ettepanekus ei ole piisav loomade kannatuste vähendamiseks. Üldiselt peaks kõigi loomaliikide jaoks kehtestama temperatuuri alumise piiri 5 kraadi Celsiuse järgi ja ülemise piiri 25 kraadi Celsiuse järgi ning EFSA soovitustele orienteerudes kohandama seda vastavalt erilistele liigispetsiifilistele vajadustele. Lisaks peame hädavajalikuks, et kehtestaks ka piir sisetemperatuuridele. See tuleneb asjaolust, et sisetemperatuure ei saa võrdsustada välitemperatuuriga, kuna temperatuur tõuseb loomade kehatemperatuuri ja enamasti puuduva kliimaseadme tõttu alati välitemperatuurist kõrgemale. Samuti peaksid kehtima jääma senised õhuniiskuse piirangud. Õhuniiskus on loomade temperatuuritaju jaoks oluline tegur ning võimaliku kuumastressi näitaja.

Sanktsioonid ELi loomade transpordimääruse sätete järjepideva rakendamise tagamiseks

Komisjoni ettepanek: Esitatud eelnõu määratleb nn tõsised rikkumised, sealhulgas maksimaalse transpordiaja ületamise 30 protsendi võrra või minimaalse ruumivajaduse alahindamise rohkem kui 20 protsendi võrra. 

Nähtamatute Loomade seisukoht: Arvestades, et tegemist on minimaalsete nõuetega, mille järgimine on vajalik valu ja kannatuste ärahoidmiseks, ei pea me sellist liigitust asjakohaseks. See avab regulatsioonitehnika kuritarvitamise võimalused: on oht, et minimaalseid nõudeid ületatakse sageli tõsise rikkumise piirini ja seega ei rakendata ettenähtud parandusi piisavalt. See tähendab, et võrreldes praeguse transpordimäärusega ei oleks peaaegu ühtegi paranemist.

Euroopa Komisjoni määruse ettepaneku ja seletuskirja eestikeelse versiooniga saab tutvuda siin: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52023PC0770&qid=1708336962809