Nähtamatud Loomad

Farmiloomade kannatused leiavad tee Eesti meediasse aina tihedamini. Tänaseks on enamik meist teadlikud, et ka nende loomade näol on tegemist intelligentsete ja tundevõimeliste olenditega, kellele asjatu valu põhjustamine nõuab ühiskondlikku taunimist.

Loomakaitsjatena on meil kohus juhtida tähelepanu kitsaskohtadele Eesti loomakasvatuses ning jagada infot ka pressiga. Kuid mida teha siis, kui suurkorporatsioon seab ajakirjanikele tsensuuri?

Oleme viimased kuud üritanud pidada läbirääkimisi Tallinna Kaubamaja Grupiga, kelle alla kuulub ka Selver koos Tallinna ja Tartu Kaubamaja toidumaailmaga, kes keeldub kategooriliselt puurikanade munade müügist loobumisest aastaks 2025. 40% Eesti jaesektorist on juba puurivaba otsuse välja kuulutanud, kuid Selver koos Tallinna ja Tartu Kaubamaja toidumaailmaga nendega liituda ei soovi.

Hiljuti ütles meie rõõmuks aga Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski meediale, et nad loobuksid küll puurikanamunadest, kui leiaksid Eestist munatootja, kes suudaks neile piisavalt puurivabu mune pakkuda. Arvasime, et produktiivne dialoog Selveriga on lõpuks avatud.

Et Selveri munapuuduse hirmu kummutada, saime kinnituse ühelt Eesti suurimalt munatootjalt, et nemad suudaksid Selverile piisavalt puurivabu mune pakkuda küll – nad väga pooldavad puurivaba suunda ning teeksid kõik vajalikud investeeringud, kui Selver annaks neile vaid rohelise tule.

Olime heade uudiste üle munatootjalt väga rõõmsad ning saatsime uudise koos munatootja kommentaariga meediasse, et meie toetajad ja TKM Grupp seda näha saaksid.

Pärast pikka vaikust ajakirjanike poolt ilmus uudis lõpuks ühte põllumajandusportaali, mis paari tunni pärast sealt ka kadus. Ajakirjaniku sõnul oli Selver neile helistanud ja käskinud uudise kustutada, öeldes, et tegu on valeuudisega. 

Teine väljaanne, kes meie pressiteate avaldas, oli märksa vapram. Nimelt ei eemaldanud nad uudist kohe, kui Selveri noor kommunikatsioonijuht neile helistas ning üsna familiaarses suhtlusstiilis väitis, et tegu on valeuudisega ning et meediaväljaanne peab uudise maha võtma. Mittenõustumise peale ähvardas noormees neid kohtuga.

Saame inimlikult aru, et ajakirjanike kiire tempo juures on kergem uudis maha võtta, kui faktid üle kontrollida. Kuid Selveri ähvardustel tundub olevat murettekitavalt suur kaal.

Hea Rivo ning Selveri juhatus, kui te seda loete: meie ja vaba press pole teie vaenlased. Ähvarduste asemel võiksite keskenduda reaalsete lahenduste leidmisele, et ka teie ettevõte saaks liituda teiste jätkusuutlike ettevõtetega, kelle munariiulil pole enam julmusel loomade vastu kohta. 

Ka farmiloomad tunnevad stressi ja valu, ka neist tuleb hoolida. Tegu oleks üleminekuga aastaks 2025 ehk kuue aasta jooksul, mitte üleöö. Tallinna Kaubamaja Grupp – tee vastutustundlik valik ja teata, et kuue aasta pärast sinu ettevõtted enam puurimune ei müü! Kanad väärivad paremat kui puurielu.

Mina olen Triin ja nüüdseks juba enam kui aasta olnud Nähtamatute Loomade fundraiser ning tahan sulle teha väikese ülevaate oma tegemistest, mida on aidanud ellu viia Kodanikuühiskonna Sihtkapital!

Saime nimelt KÜSKilt aasta jagu aega ja vahendeid, et Nähtamatute Loomade majanduslikku elujõulisust tõsta. Täna võin rõõmuga öelda, et tänu meie imelistele annetajatele ja sponsoritele ning meie tegusa tiimi tööle tunneb organisatsioon ennast üpris elujõuliselt!

Kui mullu sügisel alustasime, oli meie püsiannetajate nimekirjas kuskil 50 inimest, kuid aasta aega hiljem on see number juba 230 kandis ja muudkui tuleb juurde. See on meile igakuiselt ütlemata suureks abiks ning nii hea on teada, et me võime kampaaniaplaane teha kasvõi 2021. aasta 10. veebruariks, sest saame oma püsiannetajatele ka pikaajaliselt loota!

Aastaga oleme saanud väärtuslikke kogemusi ka ettevõtetega koos töötamisel. Tunneme, et oskame nüüd paremaid koostööprojekte kokku panna ja neist tõesti maksimaalselt palju välja võtta, nii et üheskoos loomi paremini aidata kui üksinda. Imeline on teada, et laia Eestimaa peal on üle 50 ettevõtte, kes on ühel või teisel moel aidanud viimase aasta jooksul loomade elu paremaks muuta.

Meie tiim on tänu sellele seiklusele ka oluliselt targemaks ja osavamaks saanud. Näiteks mina olen aastaga õppinud projekte kirjutama ning kui juba korra vedama sain, ega siis enam pidama ei saanud ning nii valmiski suisa 6-7 taotlust, millest paaril õnnestus ka rahastus saada. Meie karuslooma keelustamise kampaaniajuht Merit aga õppis läbirääkimisoskusi otse FBI spetsialisti raamatust ning sõlmis meile täiesti imelisi hinnadiile!

Nähtamatuid Loomi on nüüd ka päev päevalt üha lihtsam toetada. Näiteks me liitusime hiljuti annetuskeskkonnaga Ma armastan aidata, kus saab toetada meie karusloomafarmide kampaaniat. Meie infolaudades on juba mõnda aega saadaval kaardimakse, et Blue Fox rinnamärk ostmata ei jääks. Õige pea saad meile ka helistades annetada, sest avalikustame meie väga lihtsalt meeldejääva annetusliini numbri. Meie annetuskastid on väljas mitmetes Tallinna ja Tartu kohvikutes, et saaks häid ampse heade tegudega tähistada.

Möödunud aasta on olnud igatahes nagu õide puhkemine. Tänu heale tööle on meie sissetulekud tohutult kasvanud ning me oleme tänu sellele ette võtta nii palju uusi tegevusi loomade aitamiseks. Näiteks alustasime karusloomafarmide keelustamise kampaaniaga, mille raames kogusime rekordiliselt üle 6000 keelustamist toetava digiallkirja, mis annab keelustamiseks rohkem lootust kui ealeski varem. Tänu usinale projektide kirjutamisele on meie lihatarbimise vähendamise kampaaniasuunal tööl kolm uut töötajat, kelle hea töö tulemusel on taimne toit muutumas üha kättesaadavamaks, mis aitab olulisel määral kaasa farmiloomade kannatuste vähendamisele. Saime palgata kommunikatsioonispetsialisti, kelle professionaalne töö on võimaldanud 2019. aastal viia farmiloomadega seotud uudised ja pressiteated meediasse rohkem kui 300 korral, mis aitab tõsta teadlikkust loomade olukorrast tööstusfarmides. 

Kindlasti me ei lõpeta siin. See on alles algus ja siit me lendame edasi, kuni kõik farmiloomad on kaitstud halvakohtlemise ja kannatuste eest. Aitäh, armsad toetajad, et olete meiega!

Ja seda kõike tänu Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt 2018. aastal saadud projektitoetusele! Aitäh, KÜSK!

Poodi minnes on tänapäeval valik suur kõikide toodete seas – alustades 20st erinevat sorti šampoonist lõpetades 50 erineva sordi jäätisega. 

Kantar Emori 2018. aasta uuringutulemustest selgus, et ligi 70% eestlasest ei poolda kanade pidamist kitsastes traatpuurides ning ligi 60% soovib, et munakanade pidamine puurides oleks lausa seadusega keelustatud. Miks siis aga ei ole puurid juba meie ühiskonnast veel jäädavalt kadunud? Üheks probleemi allikaks võivad olla munakarpide eksitavad sildid. Need manavad tihtipeale silme ette aasal vabalt jooksva kana, kellelt hommikuti põlle sisse mune korjatakse ning tarbija munaleti ees teeb selle järgi oma valiku. Tegelikkus on aga paraku mitte nii roosiline. 

Munade pakenditel kasutatakse mitmeid erinevaid väiteid, et neid paremini turustada. Munade pakendil seisavad reklaamlaused nagu “Õnnelike kanade munad”, “Number üks munad”, “Kodukoha kanamunad” jne. Kui aga avada munakarp ning vaadata munal olevat koodi, tuleb välja, et tihtilugu on tegu hoopis puuris peetavate kanade munadega. Sellised munad on märgistatud numbriga 3 ning kujutavad endast kõige jõhkramates tingimustes kasvatatud kanade mune ehk tööstuslikult kasvatatud puurikanade mune. Seega ei tasu lasta ennast petta ilusatest loosungitest või piltidest – kõige kindlama info kanade pidamisviisi kohta saab lugedes munale trükitud koodi (https://www.nahtamatudloomad.ee/kuidas-lugeda-munadel-olevat-koodi).

Oleme koostanud ka tabeli koos munakarpide fotodega erinevatest tootmissüsteemidest pärit munadega, et teha tarbijatele võimalikult lihtsaks poes puurivabade munade eelistamise.

Tuleb tõdeda, et puurivabade kanade munad on praegu veel kallimad, kui puurikanade omad. Siiski – kui võrrelda puuri ja -õrrekanade munade hindu, ei ole tegu enam märkimisväärse vahega. Mõnes poes on juba praegugi õrrekanade munad odavamad kui puurimunad. Saab ka eeldada, et kui inimeste teadlikkus puurikanade elutingimustest kasvab, valib aina enam tarbijaid poes munad, mille tootmine ei ole leidnud aset halbades tingimustes. Kui tarbijate eelistused aina enam muutuvad ning puurisüsteemid lõpuks meie maailmast lõplikult kaovad, ühtlustuvad hinnatasemed eri pidamisviisidest pärit munade vahel veelgi. 

Seda trendi on näha kasvamas iga aastaga – aina enam ettevõtteid läheb üle puurivabade munade kasutamisele või müügile ning seetõttu kaovad need tarneahelast. Taanis, Saksamaal ning Austrias on juba 100% jaekettidest teatanud üleminekust vaid puurivabade munade müügile. Sama suunamuutust on selgelt näha ka Lätis, Leedus, Poolas, Eestis ning Soomes ja mujal maailmas. Eestis on puurivabadele munadele üleminekust teatanud juba üle 50 toidusektori ettevõtte, s.h 40% jaesektorist.

Tarbimisotsuste kaudu on võim loomade saatuse üle meie kui tarbijate kätes. Puurisüsteemidest pärit munade ostmisest loobumine on üks väike, kuid oluline samm sellel teel, et anda tööstustele märku, et me hoolime kanade elutingimustest ega poolda jõhkraid puurisüsteeme. Eelistades puurivabu mune, päästame sellega juba mitme traatpuuris vaevleva kanakese elu. Näitame tarbijatena üheselt, et me ei toeta selliseid kanade pidamisviise, nagu seda on puurikanalates! Anna oma allkiri näitamaks, et Sa ei toeta kanade julma puurispidamist: www.munadehind.ee

Nähtamatute Loomade arenguhüppe ettevalmistus seoses vabatahtlike koordineerimisega – aitäh, KÜSK!

Vabatahtlikud on loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad süda ja hing. Näeme palju vaeva, et õppida ja lugeda rohkem vabatahtlike hea värbamise, kaasamise ja motiveerimise kohta. Sellest lähtuvalt edastame tänusõnad Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile, tänu kellele 2019. aasta teises pooles keskendusime vabatahtlike valdkonna arenguhüppele, et planeerida tegevusi, kuidas veelgi paremini vabatahtlikke kaasata. 

KÜSKi projekti AHE2-19-34 raames kaardistasime vabatahtlike ja nende kaasamise hetkeolukorda, viisime läbi tagasisideküsitlused nii vabatahtlike, tiimijuhtide kui töötajate hulgas, et analüüsida vabatahtlike hetkeolukorda. See andis meile head tagasisidet, kuidas veel paremini ehitada vabatahtlike valdkonna arendamist üles. 

Lisaks korraldasime projekti raames koolituse Nähtamatute Loomade tiimijuhtidele, mille raames kutsusime Eestisse meie koostöövõrgustiku Anima Internationali Poola organisatsiooni Otwarte Klatki vabatahtlike koordinaatori Ania Pierzchała. Ania andis põhjaliku ülevaate Poola organisatsiooni vabatahtlike kaasamise süsteemist ja andis nõuandeid Nähtamatutele Loomadele vabatahtlikutöö tõhustamiseks. 

Tänu projektile koostasime tegevusplaani vabatahtlike kaasamise jaoks ja edasi plaanime leida rahastusvõimalused, et palgata vabatahtlike koordinaator, kes vastutaks vabatahtlike värbamise, koolitamise ja kaasamise eest. 

Hoiame Nähtamatute Loomade jälgijaid arengutega kursis ja loodame, et saame juba õige pea palgata ka vabatahtlike koordinaatori! 

Suur tänu Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile toetuse eest!
www.kysk.ee

Meediajõkke voolab iga päev lugematu kogus uudiseid: kajastatakse poliitilisi sündmusi, kuulsuste tülisid, spordivõistlusi. Internet pakub ka miljoneid retsepte, kuid mõne roa valmistamisõpetus kaotab söögiisu päevadeks. Ilmselt seepärast vaikibki meedia ühe kõige julmemal moel valmistatud ‘delikatessi’, foie gras’ teemal. „Kallihinnaline pisike imepurgike poeriiulil,” iseloomustab toitu Eesti Päevaleht. „Foie gras on suure rasvasisaldusega enamasti värskest pardi- või hanemaksast valmistatud hõrk roog. Värsket maksa, mis on tänapäeval linnukasvatuse saadus, saadakse hanede või partide kasvandustes erilisel viisil nuumamise teel.” Nii süütult kirjeldab kurikuulsat rooga vikipeedia esimene lõik.

Erilisel viisil nuumamine ei tähenda lindudele viis korda päevas rikkaliku söögivaliku pakkumist, vaid nende vägisi toitmist. Toiming sarnaneb maopuhastusprotseduurile, ent enesetunde leevendamise asemel viiakse metalltoru abil ohvrite kõhtu 0,9–1,8 kg teravilja ja rasva. Tihti kritiseeritakse linnatänavatel patseerivate trullakate koerte omanikke: „Appi, kui paks koer tal on! See on ju puhas loomapiinamine!”. Palju teravamat tähelepanu peaksid saama linnud, kes ebaloomulikult suure mao tõttu suudavad vaevu jalgel püsida. Sundsöötmine toob kaasa näiteks hingamisraskused, söögitoru vigastused ja kasvajad. Sarnased terviseprobleemid võivad esineda ka rasvunud inimestel, kuid erinevalt meist pole hanedel ega partidel toitumise osas valikut. Veelinnud vajavad vett, nad peavad saama tiigi- või järvepinnal liuelda. Foie gras’ tööstustes elab 80% ohvritest kingakarbi suurustes puurides. Inimese puhul võrduks see elu veetmisega püstises kirstus. Klaustrofoobsed tingimused avaldavad lisaks lindude füüsisele mõju ka nende psüühikale. Stress sunnib linde endal sulgi välja kitkuma ning oma liigikaaslaseid ründama. 

Eestis on loomade sundsöötmine seadusega keelatud. Foie gras’d ei tohi valmistada, kuid mitmes restoranis on võimalik imporditud rooga tellida. Nii toetab Eesti siiski julma väärkohtlemist, olgugi, et protsessis otseselt osalemata. ‘Delikatess’ on keelatud kuueteistkümnes riigis, näiteks Itaalias, Rootsis, Soomes, Ühendkuningriigis. Soovin, et saaksime lähitulevikus selles nimekirjas ka Eestit näha. Miljonite loomade ja lindude elu muutuks paremaks, kui meedia pööraks neile suuremat tähelepanu ning räägiks nende kohtlemisest rahvale. Loomade väärkohtlemist toidutööstustes on äärmiselt raske peatada, kuid liigume sammude kaupa eesmärgile lähemale. Tänane üsna suur samm on foie gras’st loobumine. Astume selle!