Nähtamatud Loomad

Veidrad kommentaarid Selveri kampaania postituste all: kas varikontodelt?

Nähtamatute Loomade avalik kampaania Tallinna Kaubamaja Grupi ja Selveri suhtes kestab juba pea aasta. Kampaaniaga kutsume üles Tallinna Kaubamaja gruppi üleminekuajaga loobuma puurispeetavate kanade munade müügist ja üle minema puurivabade munade müügile. Firma on seni keeldunud selle vastutustundliku ettevõtluse populaarse suunaga kaasa minemast. Puurispeetavate kanade munade müügist või kasutamisest loobumisest on teatanud juba sadakond toidusektori ettevõtet Eestis. Nende hulgas on ka Tallinna Kaubamaja Grupi konkurendid Prisma, Rimi, Maxima ning Stockmann, lisaks veel Reval Café, Reval Kondiiter, Baltic Restaurants Estonia, NOA resto, Pagar Võtaks, Hilton Hotel, Fazer jpt.

Kampaania Tallinna Kaubamaja Grupi suhtes algas möödunud aasta septembrikuus. Nähtamatute Loomade vabatahtlikud on teinud järjepidevat ja eesmärgipärast tööd selle nimel, et Tallinna Kaubamaja Grupp ning Selver aastaks 2025 puurimunade müügist loobuksid. Oleme firmaga kohtunud mitmeid kordi, kuid paraku Tallinna Kaubamaja Grupp enam meie koostööpakkumistele ja kohtumispalvetele ei vasta. Oleme kampaania raames korraldanud sadu proteste, jaganud tuhandeid lendlehti infoga, millistes tingimustes elavad kanad, kelle mune TKM Grupi ettevõtted müüvad ning tõstnud igapäevaselt teadlikkust kampaania kohta sotsiaalmeedias.

Hiljuti juhtisid Nähtamatute Loomade kampaania toetajad meie tähelepanu sellele, kuidas kampaania postituste alla on tekkinud kommentaare kontode alt, mis näivad varikontodena. Kontod on loodud vahetult enne kommentaaride ilmumist ning kustutatud pärast seda, kui osutasime kommentaariumis, et tegu on varikontodega. Meie tähelepanu pälvis ka asjaolu, et varikontod ilmusid Nähtamatute Loomade lehele Tallinna Kaubamaja Grupi kasuks kommenteerima samal ajal, kui firma kommunikatsioonijuht oma isikliku konto alt iga meie kanade heaolust rääkiva postituse all negatiivseid kommentaare kirjutas. Sõna on vaba ja Nähtamatud Loomad ei plaani kindlasti TKM Grupi kommunikatsioonijuhil takistada oma arvamust avaldamast, kuid huvitav oli märgata, et koos varikontoga kadusid meie postituste alt ka kommunikatsioonijuhi enda kommentaarid.

Kõikide kontode poolt kirjutatud kommentaarides on kasutatud ka sarnast sõnakasutust. Siin on üks näide kommentaarist kuvatõmmisena:

Samuti on antud tekstis näitena toodud kommenteerija konto profiilipilt hõlpsasti leitav internetist. Foto on üleval nii Amazonis kui CanStockPhoto lehel:

*Kommenteerija profiilipilt CanStockFoto lehel*

*Kommenteerija profiilipilt Amazoni lehel*

Kõigest hoolimata ei saa kindlalt väita, kes on varikontode loomise ja kommentaaride taga. Siiski viitab piltide kergestileitavus internetiavarustest ning kõigi kommentaaride sarnane sõnakasutus sellele, et tegu ei ole päriselt eksisteeriva inimesega. On huvitav mõelda, kelle huve sellised varikontod ja kommentaarid teenivad ja milline motivatsioon pani just sellise tegevuse kasuks otsustama.

Nähtamatud Loomad seisab jätkuvalt loomade heaolu eest ja kampaania, mis kutsub Tallinna Kaubamaja Gruppi üles liituma vastutustundlike ettevõtetega, kes on teatanud puurispeetavate kanade munade müügist loobumisest, jätkub uue ja värske hooga. Aitäh kõigile toetajatele!

Tutvu avaliku kampaaniaga lähemalt ja anna oma allkiri puurikanade kaitseks: www.sydametuselver.ee

Teadlased ei nõustu Selveriga

Selver on veendunud, et kanadel on puurides hea olla.¹ Sellise väitega Selver, kas teadlikult või teadmatusest, esitab valeväiteid ja eksitab tarbijaid. Nimelt on puurikanade olukord olnud ka teadlaste uurimisluubi all. Vastupidiselt Selveri veendumustele on aga teadlased mitmete katsetega näidanud, et puurikanade elu on oluliselt kehvem kui vabalt peetavate kanade elu.

Puurielu ei anna mingeid võimalusi liigiomaseks käitumiseks. Puuris on kanad päevast päeva aasta otsa koos, mitmekesi traatpõrandal. Ühes kanalas on koos kümneid tuhandeid kanu, mitu kana puuris, puur puuri otsas, rida rea järel.²

Puurikana ei saa mitte kunagi korralikult isegi tiibu sirutada³, sest puuris on neile ette nähtud vähem kui ühe A4-suuruse paberi ala.² See ei ole aga selleks, et kana end hästi tunneks, mitte kuidagi piisav. Kujutagem ette, et me ei saaks mitte kunagi hommikul või pärast pikki tööpäevi enam kordagi mõnusalt ringutada. Kujutagem nüüd ette, et me ei saa seda teha aastaid ja seda seetõttu, et elame kokkupakitult väga, väga väikeses ubrikus koos mitmete teiste kaaslastega.

Kui puurikana tahab tiibu sirutada, siis hakkab teda enamasti teine kana nokkima ja sirutus jääb poolikuks.³ Teate seda tunnet, kui tahaks pikalt haigutada, aga keegi meid haigutuse ajal ribidesse torgib? Kui ei tea, siis kujutagem korraks ette. Vastik tunne. Ja see soov haigutada/tiibu sirutada jääb ju ikkagi alles.

Sulgede ja naha nokkimine on kanalates väga suur probleem. Ilma korraliku kaitsva sulestikuta muutuvad kanad haigustele vastuvõtlikumaks ja suremus kanalas suureneb. Sulgede nokkimisel on mitmeid põhjuseid⁴, aga kindlasti on oluline see, et puurikanadel pole lihtsalt mitte midagi muud teha. Ainsad vähegi huvitavad asjad puuris ongi kaaslased, kes siis kahjuks nokkimise all kannatama peavad.

Kanadele on ülioluline liivavannide võtmine. Need kanad, kes liivavanne võtta ei saa, on stressis.⁵ Kanad võtavad liivavanne, et hoida oma sulestik korras ja et saada lahti tüütutest parasiitidest. Puurikanadel see võimalus puudub. Puurides pole ei liiva, ei vanni ega ka ruumi tiibade korralikuks sopsutamiseks. Taaskord tuleb keegi meid “ribidesse torkima” ja liivavann jääb võtmata. Mitte ainult kana ise ei tunne end seetõttu halvasti, aga poolik liivavann jätab tegelikult sulestiku veel mustemaks, vähem veekindlamaks ja vähem soojust hoidvaks.³

Selliseid kanu hakkavad kimbutama parasiidid ja nad muutuvad vastuvõtlikumaks haigustele. Taolisi poolikuid käitumisi juhtub palju vähem vabalt peetavate kanade seas, kellel lihtsalt on rohkem ruumi ja võimalus leida privaatsem koht, et end korralikult puhastada.

Puurikanade luud on hõredamad kui vabalt peetavate kanade omad.⁶ See tähendab, et puurikanade luud murduvad kergemini ja teevad seetõttu kanadele palju valu. Puurikanad ei saa mitte kunagi end korralikult liigutada, et enda lihaseid ja luid treenida. Võib ainult ette kujutada seda valu, mida murtud luudega puurikana taluma peab.

Samuti kimbutavad puurikanu ülekasvanud küünised, mis traatpuuri külge kinni jäävad ja ära murduvad.³ Murdumine võib olla isegi nii õnnetu, et küünis murdub lahtise veritseva haavaga. Taaskord võib vaid ette kujutada kui halb tunne kanadel endil on, aga samuti muudab lahtine haav kana vastuvõtlikumaks bakteritele ja viirustele. Vabalt peetavatel kanadel on aga rohkem võimalusi põranda- või ehk isegi õuepinnal tuhlates süüa otsida ja küünistega kaevata – seega kuluvad küünised nii loomulikult teel ise ära.

On tervitatav, et Selver võtab vaevaks puurikanade teemal sõna võtta. Küll aga puudub Selveri seisukohal teaduslik alus ja tegu ongi vaid uskumuse või lootmisega. Selver, aeg on eemaldada need roosad prillid, mille taha te naiivselt kas teadlikult või teadmatusest varjute. Teadustööd näitavad, et puurikanadel ei ole puurides hea olla, vastupidiselt teie veendumusele. Jätke kanade heaolu üle otsustamine spetsialistele ning puurikanade munad Selverites minevikku!

Kristina Kull, MSc

Allikad:
¹ Selveri kommentaar Nähtamatute Loomade Facebook-i lehel (https://www.facebook.com/nahtamatudloomad/photos/a.460345517640711/1167591026916153/)
² MES Nõuandeteenistus, Tootmiskari (https://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/linnukasvatus/pidamine/tootmiskari/)
³ Lay, D. C. et al. (2011) ‘Hen welfare in different housing systems’, Poultry Science, 90(1), pp. 278–294. doi: 10.3382/ps.2010-00962.
⁴ Hartcher, K. M. and Jones, B. (2017) ‘The welfare of layer hens in cage and cage-free housing systems’, World’s Poultry Science Journal, 73(4), pp. 767–781. doi: 10.1017/S0043933917000812.
⁵ Vestergaard, K. S., Skadhauge, E. and Lawson, L. G. (1997) ‘The stress of not being able to perform dustbathing in laying hens’, Physiology and Behavior, 62(2), pp. 413–419. doi: 10.1016/S0031-9384(97)00041-3.
⁶ Rodenburg, T. B. et al. (2008) ‘Welfare assessment of laying hens in furnished cages and non-cage systems: Assimilating expert opinion’, Animal Welfare, 17(4), pp. 355–361.

Koroonaviiruse levik mingifarmides kasvab: Hispaanias hukatakse üle 90 000 looma

Põhja-Hispaania võimud on andnud korralduse enam kui 90 000 mingi hukkamiseks. Mingid pärinevad kohalikust karusloomafarmist, kus 90 loomalt võetud COVID-19 proov osutus positiivseks.

Mingid karusloomafarmis. *Foto: Andrew Skowron*

Juba 22. mail andsid selle Terueli provintsis asuva farmi 7 töötajat posiitvse COVID-19 proovi ning sellest ajast on farmi hoitud isolatsioonis.

Piirkonna põllumajanduse ja keskkonnaküsimuste eest vastutav ametnik Joaquin Olona sõnul ei tea me kindlalt, kas viirus levis inimestelt minkidele või minkidelt inimestele. “Me oleme täiesti kindlad, et need loomad kannavad viirust ning levitavad seda edasi,” sõnas Olona Europa Pressi vahendusel. “Hukkamiste põhjuseks on ära hoida riski rahvatervisele.”

Koroonaviirus levib ka Taani ja Hollandi karusloomafarmides, viimases on alates juuni algusest nakkus leitud 24 farmis ja hukatud sadu tuhandeid minke. Mitmed farmide töötajad on samuti andnud positiivse COVID-19 proovi.

Holland on üks maailma suurimaid minginahkade eksportijaid, ent võttis juba 2015. aastal vastu otsuse loomade kasvatamine karusnaha saamise eesmärgil üleminekuajaga aastaks 2024 keelustada. Nüüd arutletakse Hollandis aga koroonaviiruse tõttu isegi varasema karusloomafarmide sulgemise üle.

Kuigi hetkel on Eestis mingikasvatus nahkade madalate hindade tõttu pausil, on mink olnud siin läbi aegade üks arvukaim karusloom. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad kutsub üles karusloomafarmide keelustamisele Eestis, et vältida COVID-19 levikut.

Allikas:

https://www.euronews.com/2020/07/17/coronavirus-spain-to-cull-90-000-mink-after-farmworkers-test-positive

Teadlased hoiatavad: karusloomafarmid võivad esile kutsuda uue COVID-19 puhangu

Aprilli lõpus hakkasid kahes Hollandi mingifarmis loomad haigestuma. Sümptomid olid murettekitavad – tilkuvate ninadega naaritsad köhisid, osadel avaldusid tõsisemad hingamisteede nakkuste sümptomid. Peatselt hakkasid loomad surema.

Tänaseks on COVID-19 nakkus leitud juba umbes kahekümnes Hollandi mingifarmis ning viimastel kuudel on Hollandi valitsus lasknud hukata tuhandeid minke. Haigusest ei ole pääsenud ka Euroopa suurim mingikasvataja Taani, kus praeguseks on viirus leitud kolmest karusloomafarmist.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kinnitusel on põhjust arvata, et viirus on levinud minkidelt ka mitmetele talitajatele, kes seda omakorda teiste inimeste seas edasi levitavad. Näiteks Hispaanias leiti ühe mingifarmi 14-st töötajast seitsmel koroonaviiruse nakkus.

Eksperdid ütlevad, et kui viirus kinnitab kanda loomade populatsioonis, ei pruugi me sellest kunagi lahti saada. Loomadest saavad haiguse “reservuaarid”, mis võib tekitada uue koroonaviiruse laine isegi juhul, kui oleme suutnud inimeste seast viiruse välja juurida.

Eestis kasvatatavatest karusloomadest on aegade jooksul olnud arvukaim just minkide populatsioon. Kuigi hetkel nahkade madala hinna tõttu siin minke ei kasvatata, on meil mitu farmi, kes on valmis neid turuolukorra paranemisel kohe sisse võtma.

Organisatsioon Nähtamatud Loomad kutsub üles Riigikogu vastu võtma menetluses olevat karusloomafarmide keelustamise eelnõu, et vältida koroonaviiruse levikut Eesti karusloomafarmides.

Allikad:

https://landbrugsavisen.dk/en-tredje-minkfarm-er-smittet-med-corona

https://www.npr.org/sections/goatsandsoda/2020/06/25/882095588/dutch-minks-contract-covid-19-and-appear-to-infect-humans?t=1594064859911

https://www.wur.nl/en/Research-Results/Research-Institutes/Bioveterinary-Research/show-bvr/COVID-19-detected-on-two-mink-farms.htm

https://www.thejakartapost.com/news/2020/07/03/dutch-report-new-coronavirus-infection-on-mink-farm.html

https://www.heraldo.es/noticias/aragon/teruel/2020/05/22/siete-de-14-empleados-de-una-granja-de-visones-dan-positivo-1376214.html

https://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-8436487/Scientists-warn-animals-reservoirs-coronavirus.html

Selver väidab, et kliendid soovivad puurikanade mune

Nähtamatute Loomade avalik kampaania Selveri ja selle emafirma Tallinna Kaubamaja Grupi suhtes on kestnud juba eelmise aasta septembrist saati. Kampaania eesmärk on, et TKM Grupp teataks avalikult puurikanade munade müügist loobumisest aastaks 2025.

Kampaania on viimasel ajal palju kõlapinda saanud nii meedias kui mujal.Põhjuseid ja vabandusi, miks TKM Grupp ja Selver otsust välja ei kuuluta, on kampaania jooksul olnud mitmeid. Üheks neist on väide, et Selver müüb oma poodides vaid seda, mida nende kliendid soovivad. Kas kliendid aga soovivad tõesti osta ebainimlikes tingimustes kasvatatud puurikanade mune?

Puuris on kanal “ringi liikumiseks” vaid ca ühe A4-suurune ala, mis tähendab, et tegelikult ta seal ringi liikuda ei saagi. Linnul ei ole puuris ruumi isegi tiibade sirutamiseks, samuti ei saa ta mitte kunagi näha päikesevalgust. Kahjuks on puurikanadel sellised tingimused kõigis Euroopra riikides ning Eesti ei ole selles osas erand.

Hiljuti ilmunud artiklist saab lugeda ka Nähtamatute Loomade vastust Selveri kommunikatsioonijuhi kommentaarile, et kanadel on kitsastes traatpuurides hea elu.

Eesti inimene hoolib

Eelmisel aastal Kantar Emori poolt läbi viidud uuringust selgus, et ligi 70% vastanutest ei poolda kanade pidamist väikestes traatpuurides.

Eelmisel aastal Kantar Emori poolt läbi viidud uuringust selgus, et ligi 70% vastanutest ei poolda kanade pidamist väikestes traatpuurides.

Oleme oma kampaania jooksul korraldanud lugematul arvul meeleavaldusi nii Tallinnas kui Tartus, millest on osa võtnud väga palju inimesi. Meeleavaldused on toimunud nii Selveri poodide kui Kaubamaja Toidumaailma ees. Meie petitsioonile, mis palub Selveril ja TKM Grupil loobuda puurikanade munade müügist, koguneb järjepidevalt allkirju. Kampaania raames uuritakse meilt pidevalt, kas Selver on juba puurikanade munadest loobumisest teatanud. Väide, et Eesti inimene ei hooli loomade heaolust ning et tarbijaid tahavad osta puurikanade mune, ei pea seega paika.

Samuti on Selver väitnud, et nende valikus on Eesti jaekettidest kõige suurem valik vabal pidamisel, öko- ja õrrekanade mune – need moodustavad väidetavalt kogu munade sortimendist lausa 20%. Ometi on Selveri konkurendid nagu Prisma, Maxima, Stockmann ja Rimi juba ammu avalikult teatanud, et loobuvad lähiaastatel puurikanade munadest, kuigi nende munavalikus praegu puurivabad munad nii suurt protsenti ei moodusta.

Suur puurivabade munade sortimendi protsent Selverites annab neile veelgi enam põhjust teatada, et aastaks 2025 moodustab 100% poeriiulitel müüdavatest munadest puurivabade kanade omad. Selveril on praegu suurepärane võimalus astuda samm uude sajandisse, et mitte konkurentsist maha jääda.

Tutvu Nähtamatute Loomade kampaaniaga Tallinna Kaubamaja Grupi ja Selveri suhtes lähemalt ja anna oma allkiri siin: www.sydametuselver.ee

Naaritsafarmid ja koroona

Tänavu aprillikuus sai teatavaks uudis mitmetes Hollandis asuvates naaritsafarmides levima hakanud koroonaviiruse juhtumitest, mida kinnitas Hollandi põllumajandusministeerium. Nakatusid mitmed farmi talitajad. Sel hetkel ei olnud teada, et loomadel on viirus, seetõttu ei teatud kanda kaitsevahendeid. Kui algselt kaheldi, kas viirus ikka loomadelt inimestele on levinud, siis uuringute järgselt oli näha, et nii loomadel kui talitajatel leitud viirus oli väga sarnase genoomiga.

Hollandi põllumajandusministeeriumi kohaselt testiti naaritsaid pärast mitmesuguste sümptomite ilmnemist, sealhulgas hingamisraskuste ja tavapärasest kõrgema suremuse tõttu. Beek en Donkis ja Milheeze’is asuvates farmides on kokku üle 20 000 naaritsa. Mõlemad farmid on Põhja-Brabanti provintsis, mis on Hollandi koroonapuhangu epitsentris ja Hollandi naaritsatööstuse südames. Varasemad uuringud on näidanud, et naaritsad on vastuvõtlikud koroonaviirustele.

Olgu öeldud, et Holland keelustas karusloomafarmid 2013. aastal 11-aastase üleminekuajaga.

Hollandi valitsus tegi kindlaks, et naaritsafarmid võivad saada pikaajalisteks haiguskolleteks, mistõttu korraldati valitsuse poolt naaritsafarmides tehtav massiline naaritsate hukkamine. Hukkamisele läks kokku 10 000 naaritsat, kuna koroonaviirusega nakatunud loomad võivad haigust kanda inimesele edasi.

Hetkel on koroonaviirust avastatud lisaks vähemalt kolmeteistkümnele Hollandi naaritsafarmile ka Hispaania ja Taani naaritsafarmides ning on alustatud laiaulatusliku kontrolliga.

Kasutatud allikad:

https://lounapostimees.postimees.ee/6989363/loomakaitsjad-naaritsafarmid-kui-covid-19-kolded-peab-koikjal-sulgema

https://maaelu.postimees.ee/6961334/kahes-hollandi-naaritsafarmis-tuvastati-loomadel-koroonaviirus

https://www.ohtuleht.ee/1003745/hollandi-farmides-kasti-koroonaviiruse-ohu-tottu-tappa-10-000-naaritsat

Selver väidab, et kanadel on puuris hea

Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski sõnas hiljutises Delfi artiklis, et usub, et kanadel on kitsastes traatpuurides head elutingimused. Nähtamatud Loomad vastab sellele Veterinaar- ja Toiduameti kommentaariga.

“Oleme täiesti veendunud, et Eesti kasvatajad peavad oma lindude eest kenasti hoolt, mistahes viisil nad neid kasvatavad,” ütles Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski. “Meil müüdavad puurikanade munad pärinevad kanadelt, mida on peetud heades tingimustest ja oluliselt paremini kui seadusandlus täna ette näeb.”

Kõigist kanadest on puurikanad kõige õnnetumad

Kanamunade saamiseks on neli erinevat tootmisviisi: puuri-, õrre-, vabapidamise- ning mahepõllumajanduslikud kanalad. Põhinedes mitmetele teadusuuringutele ning tõestusmaterjalidele saame väita, et just puurikanalates elavatel kanadel on teistest süsteemidest pärit kanadega võrreldes halvimad elutingimused. Kahjuks ei ole Eesti puurikanalad erand – seal valitsevad samasugused tingimused nagu mujal Euroopa riikides.

Veterinaar- ja Toiduamet kinnitab

Mõni aeg tagasi suhtles Nähtamatud Loomad Veterinaar- ja Toiduameti loomakaitse peaspetsialist Erika Mäeloogiga ning uuris puurikanade elutingimuste kohta Eestis lähemalt. „Puuris peetavate munakanade heaolu on ohustatud rohkem, kui muudel pidamisviisidel peetavate munakanade oma,” kommenteeris Mäeloog. “Olgugi, et puuris on olemas minimaalsed võimalused liigiomaseks käitumiseks, siis muudel pidamisviisidel on need võimalused kahtlemata suuremad. Nende tegevuste hulka kuuluvad näiteks omale sobiva asukohaga pesa või õrre valimine.”

Puurikanadel on terve oma elu jooksul võimalik liikuda vaid ca ühe A4 paberi suurusel alal. Neil ei ole mitte kunagi võimalik näha isegi päikesevalgust, rääkimata oma tiibade sirutamisest. “Puur on suletud keskkond mõnekümne linnu jaoks, kus probleemid on kerged ilmnema juhul, kui keegi domineerima hakkab ja tekkinud olukorda õigeaegselt ei märgata,“ lisas Mäeloog.

Kuidas Sina kanu aidata saad?

Nähtamatud Loomad on heade ja hoolivate inimeste tahtel ja toetusel alustanud avalikku kampaaniat Tallinna Kaubamaja Grupi ja Selveri suhtes, mis kutsub neid üles loobuma puurikanade munade müügist aastaks 2025. Aastaks 2025 on puurimunadest loobumas juba ca 90 Eesti toidusektori ettevõtet ning kogu maailmas on neid ligi 2000. Aita TKM Grupil ja Selveril teha õige valik: www.sydametuselver.ee

Selveri-vastasel algatusel on juba paar tuhat osalejat

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad kutsub üles tegema oma jaaniostud mujalt kui Selverist või Kaubamaja Toidumaailmast, kuna Tallinna Kaubamaja Grupp ei ole nõus loobuma puurikanade munade müügist.

Nähtamatute Loomade Facebooki algatus tegema jaaniostud mujal kui Selveris kogub jõudsalt osalejaid. Praegu on neid vähem kui nädalaga juba paar tuhat. Läbi algatuse püüavad loomakaitsjad tõsta teadlikkust Selveri ebaeetiliste praktikate ja puurikanade elu kohta ning mõjutada TKM Gruppi loobuma puurikanade munade müügist aastaks 2025.

„Meil on rõõm näha, et Eesti inimesed hoolivad loomade heaolust ja ei toeta oma rahakotiga ettevõtteid, kes sellesse ei panusta,” kommenteerib Nähtamatute Loomade korporatiivsuhete juht Sirly Meriküll.

„Oleme Selveri ja TKM Grupi juhatusega ka korduvalt kohtunud ja omapoolset abi üleminekul pakkunud. Sellest on nad aga keeldunud. Vabanduseks toovad nad puurivabade munade kõrgema hinna, mis on aga pidevalt ühtlustumas teistest süsteemidest pärit munadega. Õrrekanade munad on kohati poes juba isegi odavamad kui puurimunad.”

Nähtamatud Loomad tegeleb sellega, et kanu enam puurides ei peetaks. Üle maailma on puurikanade munadest loobumisest teatanud juba pea 2000 toidusektori ettevõtet. Eestis on nende seas ka juba 40 protsenti jaekettidest, sealhulgas Maxima, Rimi, Stockmann ja Prisma.

„Oleme kindlad, et saame peagi ka Selveri ja TKM Grupi kohta positiivse uudise välja kuulutada,” lõpetas Meriküll.

Karusloomafarmide keelustamine ei ole poliitilise maailmavaate küsimus

23 Riigikogu liiget algatasid täna taas eelnõu karusloomafarmide keelustamiseks Eestis. Nähtamatud Loomad kiidab algatuse erakondlikku mitmekesisust ning rõhutab keelu olulisust ajal, mil karusnahatööstus on pankroti äärel.

Riigikogule esitati täna eelnõu loomakaitse- ja looduskaitseseaduse muutmiseks, mille eesmärgiks on keelata loomade pidamine, aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Esindajate seas on nii Keskerakonna, Reformierakonna kui ka Sotsiaaldemokraatiliku erakonna liikmeid.

Rebane Eesti suurimas Karjaküla farmis, mis on tänaseks pankroti äärel

«Meil on rõõm näha, et Riigikogu saadikud toetavad ühiselt seisukohta, et karusloomafarmid ei kuulu Eesti tulevikku. Lisaks eelnõu esitajate koosseisule näeme, et karusloomafarmide keelustamise põhimõttelisi toetajaid leidub kõigist erakondadest,» ütles Nähtamatute Loomade esindaja Merit Valge.

Loomakaitsjate sõnul on farmide keelustamiseks soodne aeg. Seoses karusnahaäri rekordilise madalseisuga on võrreldes 5 aasta taguse ajaga Eesti suurimas farmis AS Balti Karusnahk alles umbes 5 protsenti loomadest. Naaritsaid enam 2020. aasta seisuga Eestis ei kasvatata.

«Naaritsakasvatus on küll hetkel pausil, kuid see võib iga hetk taaskäivituda. Murettekitavalt on selgunud, et naaritsad on vastuvõtlikud koroonaviirusele ja see levib neilt ka inimestele. Farmide keelustamine on hädavajalik juba rahvatervise huvides,» lisas Valge.

Riigikogu suures saalis on karusloomafarmide keelustamist arutatud varem kahel korral, viimane kord 2019. aasta alguses, mil eelnõu hääletati napilt menetlusest välja.

Kantar Emori 2018. aastal tehtud uuring näitas, et 84 protsenti Eesti noortest (15-34 eluaastat) on karusnahafarmide vastu ning mitte ühegi suurema Eesti erakonna toetajaskonna enamus ei toeta karusloomafarmide tegevuse jätkumist.

Täna saab veel anda allkirju loomaturgude keelustamiseks

Nähtamatute Loomade algatust elusloomaturgude keelustamiseks on toetanud juba üle 11 000 inimese Eestis. Allkirju saab veel anda täna südaööni lehel loomaturud.nahtamatudloomad.ee.

Nähtamatud Loomad alustas aprilli lõpus koos Euroopa loomakaitsevõrgustikuga Taanis, Norras, Poolas, Ukrainas ja Suubritannias kampaaniat, et keelustada elusloomadega kauplevad turud maailmas. Põhjusena nähakse ebasanitaarsete turgude pandeemiariski ja loomade julma kohtlemist.

„Loomaturgude poolest arvukas Hiina on astunud vahepeal mitmeid positiivseid samme, piirates eksootiliste liikidega kauplemist ja keelustades koeraliha söömise. Samas näitas hiljutine uuring Vietnamis, et sealsed turud toimivad edasi sama ohtlikul moel,” sõnas Nähtamatute Loomade kommunikatsioonijuht Liis Hainla, rõhutades globaalse keelu olulisust.

Koer Vietnami loomaturul. Jo-Anne McArthur / We Animals

Elusloomaturud jõudsid avalikkuse tähelepanu alla seoses Hiina Wuhani loomaturuga, mida kahtlustatakse koroonaviiruse levitamisel nahkhiirtelt inimesele. Olgugi, et teooria pole saanud lõplikku kinnitust, on teadlaste sõnul turud ohtlikud nakkuskolded, millele tuleb leida turvalisemaid alternatiive.

„Ühe variandina kaalutakse näiteks turgude kolimist supermarketitesse, mis suudaksid paremini tagada toidu turvalisuse ja loomade heaolu. Võimalikke lahendusi on palju, sest selge on see, et samal kujul need turud jätkata ei saa – kaalul on meie kõigi tervis,” lisas Hainla.

Allkirju loomaturgude keelustamise toetuseks on võimalik anda lehel loomaturud.nahtamatudloomad.ee täna, 15. juuni südaööni. Seejärel anname allkirjad üle Maailma Terviseorganisatsiooni esindajale Eestis.