Nähtamatud Loomad

Poodi minnes on tänapäeval valik suur kõikide toodete seas – alustades 20st erinevat sorti šampoonist lõpetades 50 erineva sordi jäätisega. 

Kantar Emori 2018. aasta uuringutulemustest selgus, et ligi 70% eestlasest ei poolda kanade pidamist kitsastes traatpuurides ning ligi 60% soovib, et munakanade pidamine puurides oleks lausa seadusega keelustatud. Miks siis aga ei ole puurid juba meie ühiskonnast veel jäädavalt kadunud? Üheks probleemi allikaks võivad olla munakarpide eksitavad sildid. Need manavad tihtipeale silme ette aasal vabalt jooksva kana, kellelt hommikuti põlle sisse mune korjatakse ning tarbija munaleti ees teeb selle järgi oma valiku. Tegelikkus on aga paraku mitte nii roosiline. 

Munade pakenditel kasutatakse mitmeid erinevaid väiteid, et neid paremini turustada. Munade pakendil seisavad reklaamlaused nagu “Õnnelike kanade munad”, “Number üks munad”, “Kodukoha kanamunad” jne. Kui aga avada munakarp ning vaadata munal olevat koodi, tuleb välja, et tihtilugu on tegu hoopis puuris peetavate kanade munadega. Sellised munad on märgistatud numbriga 3 ning kujutavad endast kõige jõhkramates tingimustes kasvatatud kanade mune ehk tööstuslikult kasvatatud puurikanade mune. Seega ei tasu lasta ennast petta ilusatest loosungitest või piltidest – kõige kindlama info kanade pidamisviisi kohta saab lugedes munale trükitud koodi (https://www.nahtamatudloomad.ee/kuidas-lugeda-munadel-olevat-koodi).

Oleme koostanud ka tabeli koos munakarpide fotodega erinevatest tootmissüsteemidest pärit munadega, et teha tarbijatele võimalikult lihtsaks poes puurivabade munade eelistamise.

Tuleb tõdeda, et puurivabade kanade munad on praegu veel kallimad, kui puurikanade omad. Siiski – kui võrrelda puuri ja -õrrekanade munade hindu, ei ole tegu enam märkimisväärse vahega. Mõnes poes on juba praegugi õrrekanade munad odavamad kui puurimunad. Saab ka eeldada, et kui inimeste teadlikkus puurikanade elutingimustest kasvab, valib aina enam tarbijaid poes munad, mille tootmine ei ole leidnud aset halbades tingimustes. Kui tarbijate eelistused aina enam muutuvad ning puurisüsteemid lõpuks meie maailmast lõplikult kaovad, ühtlustuvad hinnatasemed eri pidamisviisidest pärit munade vahel veelgi. 

Seda trendi on näha kasvamas iga aastaga – aina enam ettevõtteid läheb üle puurivabade munade kasutamisele või müügile ning seetõttu kaovad need tarneahelast. Taanis, Saksamaal ning Austrias on juba 100% jaekettidest teatanud üleminekust vaid puurivabade munade müügile. Sama suunamuutust on selgelt näha ka Lätis, Leedus, Poolas, Eestis ning Soomes ja mujal maailmas. Eestis on puurivabadele munadele üleminekust teatanud juba üle 50 toidusektori ettevõtte, s.h 40% jaesektorist.

Tarbimisotsuste kaudu on võim loomade saatuse üle meie kui tarbijate kätes. Puurisüsteemidest pärit munade ostmisest loobumine on üks väike, kuid oluline samm sellel teel, et anda tööstustele märku, et me hoolime kanade elutingimustest ega poolda jõhkraid puurisüsteeme. Eelistades puurivabu mune, päästame sellega juba mitme traatpuuris vaevleva kanakese elu. Näitame tarbijatena üheselt, et me ei toeta selliseid kanade pidamisviise, nagu seda on puurikanalates! Anna oma allkiri näitamaks, et Sa ei toeta kanade julma puurispidamist: www.munadehind.ee

Nähtamatute Loomade arenguhüppe ettevalmistus seoses vabatahtlike koordineerimisega – aitäh, KÜSK!

Vabatahtlikud on loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad süda ja hing. Näeme palju vaeva, et õppida ja lugeda rohkem vabatahtlike hea värbamise, kaasamise ja motiveerimise kohta. Sellest lähtuvalt edastame tänusõnad Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile, tänu kellele 2019. aasta teises pooles keskendusime vabatahtlike valdkonna arenguhüppele, et planeerida tegevusi, kuidas veelgi paremini vabatahtlikke kaasata. 

KÜSKi projekti AHE2-19-34 raames kaardistasime vabatahtlike ja nende kaasamise hetkeolukorda, viisime läbi tagasisideküsitlused nii vabatahtlike, tiimijuhtide kui töötajate hulgas, et analüüsida vabatahtlike hetkeolukorda. See andis meile head tagasisidet, kuidas veel paremini ehitada vabatahtlike valdkonna arendamist üles. 

Lisaks korraldasime projekti raames koolituse Nähtamatute Loomade tiimijuhtidele, mille raames kutsusime Eestisse meie koostöövõrgustiku Anima Internationali Poola organisatsiooni Otwarte Klatki vabatahtlike koordinaatori Ania Pierzchała. Ania andis põhjaliku ülevaate Poola organisatsiooni vabatahtlike kaasamise süsteemist ja andis nõuandeid Nähtamatutele Loomadele vabatahtlikutöö tõhustamiseks. 

Tänu projektile koostasime tegevusplaani vabatahtlike kaasamise jaoks ja edasi plaanime leida rahastusvõimalused, et palgata vabatahtlike koordinaator, kes vastutaks vabatahtlike värbamise, koolitamise ja kaasamise eest. 

Hoiame Nähtamatute Loomade jälgijaid arengutega kursis ja loodame, et saame juba õige pea palgata ka vabatahtlike koordinaatori! 

Suur tänu Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile toetuse eest!
www.kysk.ee

Meediajõkke voolab iga päev lugematu kogus uudiseid: kajastatakse poliitilisi sündmusi, kuulsuste tülisid, spordivõistlusi. Internet pakub ka miljoneid retsepte, kuid mõne roa valmistamisõpetus kaotab söögiisu päevadeks. Ilmselt seepärast vaikibki meedia ühe kõige julmemal moel valmistatud ‘delikatessi’, foie gras’ teemal. „Kallihinnaline pisike imepurgike poeriiulil,” iseloomustab toitu Eesti Päevaleht. „Foie gras on suure rasvasisaldusega enamasti värskest pardi- või hanemaksast valmistatud hõrk roog. Värsket maksa, mis on tänapäeval linnukasvatuse saadus, saadakse hanede või partide kasvandustes erilisel viisil nuumamise teel.” Nii süütult kirjeldab kurikuulsat rooga vikipeedia esimene lõik.

Erilisel viisil nuumamine ei tähenda lindudele viis korda päevas rikkaliku söögivaliku pakkumist, vaid nende vägisi toitmist. Toiming sarnaneb maopuhastusprotseduurile, ent enesetunde leevendamise asemel viiakse metalltoru abil ohvrite kõhtu 0,9–1,8 kg teravilja ja rasva. Tihti kritiseeritakse linnatänavatel patseerivate trullakate koerte omanikke: „Appi, kui paks koer tal on! See on ju puhas loomapiinamine!”. Palju teravamat tähelepanu peaksid saama linnud, kes ebaloomulikult suure mao tõttu suudavad vaevu jalgel püsida. Sundsöötmine toob kaasa näiteks hingamisraskused, söögitoru vigastused ja kasvajad. Sarnased terviseprobleemid võivad esineda ka rasvunud inimestel, kuid erinevalt meist pole hanedel ega partidel toitumise osas valikut. Veelinnud vajavad vett, nad peavad saama tiigi- või järvepinnal liuelda. Foie gras’ tööstustes elab 80% ohvritest kingakarbi suurustes puurides. Inimese puhul võrduks see elu veetmisega püstises kirstus. Klaustrofoobsed tingimused avaldavad lisaks lindude füüsisele mõju ka nende psüühikale. Stress sunnib linde endal sulgi välja kitkuma ning oma liigikaaslaseid ründama. 

Eestis on loomade sundsöötmine seadusega keelatud. Foie gras’d ei tohi valmistada, kuid mitmes restoranis on võimalik imporditud rooga tellida. Nii toetab Eesti siiski julma väärkohtlemist, olgugi, et protsessis otseselt osalemata. ‘Delikatess’ on keelatud kuueteistkümnes riigis, näiteks Itaalias, Rootsis, Soomes, Ühendkuningriigis. Soovin, et saaksime lähitulevikus selles nimekirjas ka Eestit näha. Miljonite loomade ja lindude elu muutuks paremaks, kui meedia pööraks neile suuremat tähelepanu ning räägiks nende kohtlemisest rahvale. Loomade väärkohtlemist toidutööstustes on äärmiselt raske peatada, kuid liigume sammude kaupa eesmärgile lähemale. Tänane üsna suur samm on foie gras’st loobumine. Astume selle! 

Nähtamatute Loomade algatatud avalik kampaania, millega palume avalikult Selveril ning Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailmal loobuda puurikanade munade müügist aastaks 2025, on käinud praeguseks pea 2 kuud. Kampaania kodulehel (www.sydametuselver.ee) asuval petitsioonil on juba üle 1200 allkirja ning see number kasvab jõudsalt. Selverite ees toimuvad Nähtamatu Loomade vabatahtlike poolt organiseeritud iganädalased meeleavaldused nii Tallinnas kui Tartus. Nende käigus jagatakse Sellveri klientidele infot puurikanade kohta, kelle mune Selver müüb ning palutakse avalikult Selveril ning Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailmal teatada puurikanade munade müügi lõpetamist aastaks 2025.

Kogu kampaania on saanud palju tähelepanu ka meedias: https://tarbija24.postimees.ee/6781026/video-vihased-loomakaitsjad-loikavad-pahameelest-selveri-partnerkaarte-pooleks 

https://lemmik.postimees.ee/6769216/loomakaitsjad-survestavad-selverit-puurikanade-munade-muugist-loobuma

Samuti on Selveri kliendid jätnud tagasisidet kauplustele sotsiaalmeedias, tagasisideküsitluste näol ning Selverile ja Kaubamaja Grupile kirju saates. Paraku varjab Selver aga enda klientide tagasisidet, kustutades enda sotsiaalmeedia postituste alt kommentaarid kohe peale nende sinna ilmumist nii Facebookist kui Instagramist. Selver ja TKM Grupp nimetavad end vastutustundlikuks ettevõtteks. Nüüd aga, kui neile on kandikul kätte toodud hea võimalus oma väärtusi ka praktikas välja näidata, käituvad nad hoopis vastupidi vastutustundlikkusele – jätkavad vastuolulise praktika ja loomapiinamise toetamist ning varjavad oma klientide tagasisidet. Üritades vett hägustada, käituvad nad enda välja kuulutatud väärtustele otse vastupidiselt.

Kampaania algusest alates kogunes Selveri postituste alla palju pahameelt üles näitavate klientide tagasisidet. Kliendid tõid kommentaarides välja, et Selver ning Tallinna Kaubamaja Toidumaailmad peaksid loobuma puurikanade munade müümisest, kuid Selver on need nüüdseks kõik kustutanud, et varjata tõde ning näidata ennast vaid heast küljest. Siin on mõned näited kommentaaridest, mida Selver üldsuse eest varjab ning mis nüüdseks on nende poolt kustutatud: 

Sarnaseid näiteid kustutatud kommentaaridest on veel kümneid ja kümneid.

Lisaks on meieni jõudnud info, et Selver ja Tallinna Kaubamaja Grupp on läinud selles olukorras lausa nii kaugele, et blokeerivad omaenda püsikliente oma sotsiaalmeedia lehtedelt, kui kliendid seal Selveri tarneotsuste kohta küsimusi küsivad ning kitsaskohtadele osutavad. On huvitav, et Eesti üks kallima hinnatasemega jaekette ei ole nõus oma klientide tagasisidet kuulama ja otsustab pigem kogu teema maha vaikida. 

Selver väidab, et on vastutustundlik, aus ja läbipaistev ettevõte oma klientidele – kas oma klientide tagasiside varjamine ning selle eiramine ning oma klientide blokeerimine sotsiaalmeediast on vastutustundlik, läbipaistev ja aus? Selver, kuidas ise kõike seda kommenteerid?

Sead on erakordselt intelligentsed loomad – nad on uudishimulikud ja taiplikud ning enamik loomateadlasi peab neid koertest, mõnedest primaatidest ja kuni 3-aastastest lastestki nutikamaks.

Sead on äärmiselt sotsiaalsed loomad, kellel tekivad omavahel lähedased suhted. Nad naudivad puudutusi ja üksteise kõrval pikutamist.

Sead hoiavad puhtust ja jätavad oma väljaheited toitumis- ja puhkepiirkonnast kaugemale. Isegi vastsündinud, vaid mõne tunni vanused põrsad lähevad pesast välja hädale.

Sead on väga rahumeelsed loomad ja käituvad harva argessiivselt. Erandiks, nagu paljude teistegi loomade puhul, on poegadega emasloom (emis) juhul, kui teda tülitada või ta tunneb end ohustatuna.

Metssigadel on tähtis roll ökosüsteemide hoidmisel ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Pinnases tuhnides ja mulda üles keerates loovad nad uute taimede kasvuks soodsad olud. Samuti levitavad nad erinevate viljade seemneid.

Sigadel on suurepärane haistmine. Koonu otsas paikneb lihaskoega ühendatud ümmargune kõhreketas, mis on samal ajal painduv ja tugev – maas tuhnimiseks ideaalne tööriist.

Winston Churchill on öelnud: „Koerad vaatavad inimese poole alt üles; kassid ülalt alla. Sead vaatavad meile otse silma ja näevad meis võrdset.”

On teada mitmeid lugusid sigadest, kes on päästnud inimese elu. Näiteks lemmikloomana peetud Pru tõmbas oma inimese soomülkast välja ja Priscilla-nimeline siga päästis noore poisi uppumast.

Paraku kasvatatakse neid intelligentsed ja sotsiaalseid loomi tööstusfarmide sigalates tingimustes, mis nende liigiomastele vajadustele tihti ei vasta. Eestis kasvatatakse aastas keskmiselt 300 000 siga, kes elavad kinnistes hoonetes tihti ilma allapanuta betoonpinnasel. Põrsastel lõigatakse ilma valuvaigistiteta sabad ja hambad ning nad kastreeritakse. Nähtamatud Loomad on koos Veterinaar- ja Toiduametiga alustanud sigade sabade lõikamise vastu kampaaniat, mis kutsub üles Eesti seakasvatajaid jälgima määrust ning mitte profülaktiliselt põrsastel sabu lõigata, vaid vähendada loomade arvu sulus ja suurendada tegevusvõimalusi, et sigade heaolu paraneks ja nad ei näriks stressist sulukaaslaste sabasid. Loe lisa siit.

Toeta meie tegevust sigade olukorra parandamiseks Eestis!