8. maist 5. juunini 2023 viime Nähtamatutes Loomades läbi annetuskampaaniat, millega kogume ressursse suure tööstusfarmide julmusi paljastava kampaania elluviimiseks.
Annetuskampaaniaga kutsume üles hakkama Nähtamatute Loomade püsitoetajaks. Seda just seetõttu, et uus alustatav kampaania nõuab meilt süstemaatilist ja pühendunud lähenemist selle suure ja õudse hiigeltööstusega rinda pistmiseks. Saame koostada pikaajalisi tegevuskavasid ning strateegilisi eesmärke püstitada, kui teame, et meil on stabiilne ressurss, millega kampaania elluviimisel arvestada.
Tööstusfarmid on Eestis valdav loomakasvatusviis. Meie loomafarmid põhinevad intensiivkasvatusel ning suur osa farmihoonetest Nõukogude ajast kasutusel, mil valitsesid hoopis teised normid ja suhtumine loomadesse. Loomade pidamistingimused tööstusfarmides ei suuda tagada neile piisavalt liikumisruumi või võimalusi tegeleda heaoluks vajalike tegevustega – fookus on kulude kokkuhoid ja võimalikult odava liha, piima või muu loomse tootmine. Seepärast peame paljude teiste riikide eeskujul vähendama tööstusliku loomakasvatuse osakaalu ning suurendama kõrge loomade heaoluga väikefarmide hulka, mis oleks parem nii toodete kvaliteedi ja tervislikkuse jaoks, väiksema keskkonnajalajäljega ning ei põhjustaks loomadele kannatusi. Oleme kirjutanud sellest täpsemalt siin artiklis.
Sead Eesti suurimas tööstuslikus sigalas Viljandi lähedal, Ekseko farmis. Pildil nähtav on nende igapäev ja tegutseme selle nimel, et selline õudne süsteem lõppeks.
Selleks, et näeksime ka Eestis muutust parema loomakasvatuse poole, tuleb näha palju vaeva. Tarbijad hoolivad ja ei toeta loomade halba kohtlemist, küll aga on vaja, et seadusandlus ning tööstusfarmid neid kuulaks ja muudatused ellu viiksid.
Selleks alustame Nähtamatute Loomadega üleriigilist avalikku kampaaniat, mis paljastab tööstusfarmides toimuva ning tõmbab saladuseloori selle suure ja mastaapse süsteemi julmuselt, mida meie eest igapäevaselt varjatakse.
Esmalt alustame suve lõpus ja sügise alguses suure avaliku teadlikkuse kasvatamise kampaaniaga. Kogume maikuus ja juuni alguses vältava annetuskampaaniaga ressursse, et organiseerida välireklaamid, digiekraanide reklaamid, veebibännerid suurimates portaalides, sisuturundusartiklid ning sponsoreeritud sotsiaalmeediakanalite reklaamid, et jõuda kümnete tuhandete Eesti inimesteni.
Kanade puurispidamise välireklaam 2021
Selle kampaania esimese laine ning üleriigilise sõnumileviku läbiviimiseks vajame 7000 eurot.
Sellega aga meie pikaajaline tegevus tööstusfarmide lõpetamise poole aga ei päädi. Nagu ennist välja tõime, on meie praegune fookus püsitoetajate leidmisel, kes aitaks tööstusfarmide kriitika kampaaniale igakuise annetusega õla alla panna, et saaksime üles ehitada tugeva ja jätkusuutliku kampaania, mis sihib eesmärgi poole nii era- kui avaliku sektori koostöös ning on tugevalt ja suurte turunduskampaaniatega pildis, et tarbijateadlikkust kasvatada.
Sigade heaolu välireklaam 2023
Selleks, et Eestis liikuda tööstusfarmide vähenemise ja kõrge heaoluga väikefarmide suunas, on vaja teha tihedat tööd avaliku sektori ametiasutustega, ministeeriumite, ametkondade ja ka poliitikutega. See tähendaks paremaid toetusi loomade heaolu jaoks ning tööstusfarmide eelisseisu vähendamist. See tähendaks liitlaste leidmist või kasvatamist erialaliitude hulgas.
Lisaks tähendaks see pikaaegne kampaania tööd erasektoriga ehk siis loomakasvatusettevõtetega. Meie kogemus Nähtamatutes Loomades seoses üleminekuga kanade puurispidamiselt vabapidamise munatootmisele tootmisele tuleb siin väga kasuks. See tähendab loomakasvatusettevõtetega läbirääkimisi ning investeeringute suunamist kas olemasolevate tootmishoonete ümbermuutmiseks või uute rajamisel lähtumist kõrgest loomade heaolust ning tööstusfarmide järk-järgulist vähendamist ja sulgemist. See aga eeldab, et valmistame ette põhjaliku läbirääkimispaketi, infomaterjalid, loome suhted uute loomakasvatajatega ning kasvatame organisatsioonis ekspertiisi edukateks läbirääkimisteks.
Üks olulisimaid ning rahalises mõttes kulukamaid komponente edukast kampaaniast tööstusfarmide kriitikaks on tarbijateadlikkuse edendamine ning suure mõjuga avalikud turundustegevused. Heaks näiteks on eelpool kirjeldatud kampaania esimene faas, millega viime selle kriitilise sõnumi läbi välireklaamide, digiekraanide, veebiportaalide ja tasuliste sotsiaalmeedia reklaamide võimalikult suure hulga inimesteni korraga. Paraku on kõik need kanalid aga väga kulukad. Mõju suur, kulud samuti.
Lihatarbimise vähendamise välireklaam Nähtamatute Loomade Taimse Teisipäeva kampaaniale 2023
Seega pöördumegi nüüd Nähtamatute Loomade toetava loomasõprade kogukonna poole, kellega koos oleme senised edusammud loomade kannatuste leevendamiseks saavutanud. Hakates püsiannetajaks näiteks 25€ kuus, aitad Sa meil võidelda tööstusliku loomakasvatuse hiiglaste vastu ning süstemaatiliselt tegutseda selle nimel, et kitsastes puurides ja räpastes sulgudes kannatavate loomade ei jääks tarbijate eest varjatuks ja selline süsteem ei saaks jätkuda.
Eestis hukatakse aastas üle 20 miljoni farmilooma. Sul on võimalus olla nende loomade jaoks abikäsi, keda nad nii väga vajavad, et nende kannatused saaksid leeveneda.
Püsiannetusel on suur mõju, sest Su toetus aitab tegutseda strateegiliselt, mitte ainult ühekordseid aktsioone läbi viies. Ühinedes Nähtamatute Loomade püsiannetajate kogukonnaga, oled osa maailmamuutjatest, tänu kellele juba praegu kümneid tuhandeid loomi oleme aidanud. Uued väljakutsed on aga ees ning ilma Sinu olulise abita meil ei õnnestu seda tähtsat kampaaniat ellu viia.
Nähtamatute Loomade kriitika tööstuslikule loomakasvatusele
Kristina Mering, organisatsiooni asutaja ja tegevjuht
Nähtamatud Loomad töötab farmiloomade kannatuste leevendamisel nimel. Meie suuremaks eesmärgiks on, et lõppeks tööstuslik loomakasvatus, mille olemuslik ülesehitus teeb loomade heaolu sisulise tagamise paraku võimatuks. Meie kampaaniad sekkuvad sinna, kus loomad tööstusfarmides enim kannatavad ja kus nende kannatused tihti nähtamatuks jäävad.
Tööstuslik loomakasvatus (factory farming ingl k) põhineb loogikal toota võimalikult väikeste kuludega võimalikult palju loomseid tooteid. Tööstusfarmides kasvatatakse sigu, veiseid, kanu, vutte, hanesid, küülikuid, kalkuneid ja teisi loomi ning linde, et toota kas liha, piima, mune või teisi loomseid tooteid.
Ühes tootmishoones on tihti koos kümneid tuhandeid loomi ning ühe looma kohta on tagatud minimaalne ruum. Enamike loomade puhul on neil tööstusfarmis ruumi umbes oma keha suuruse jagu, vahel ka võimaluseta isegi ümber pöörata.
Tööstusfarmid on kinnised ja asuvad inimeste pilkude eest kaugel. Neisse ei pääse tihti isegi meedia. Need on ümbritsetud kõrgete aedadega ja tihti me ei tuleks selle pealegi, et sellises hoones võib olla kümneid tuhandeid loomi kokku surutud, kus nad veedavad kogu oma elu võimaluseta käia väljas maapinnal, näha päevavalgust või hingata värsket õhku. Asjad, mida peame loomadele loomulikuks, on tööstusfarmides kinni olevatelt loomadelt paraku võimalusena ära võetud.
Broilerkanad, keda kasvatatakse lihatööstuse jaoks, ei näe kunagi päikesevalgust ja veedavad kogu elu võimaluseta tegeleda liigile omaste tegevustega
Tööstusfarmide probleeme on aastakümnete jooksul lahatud mitme valdkonna lõikes. Teadlased on välja toonud, et masstoodetud liha ei pruugi olla kuigi tervislik või kvaliteetne; hiigelfarmidega kaasneb üüratu keskkonnajalajälg; tööstusliku loomakasvatuse negatiivne mõju ümbritsevale ökosüsteemile kahjustab elukeskkonda maapiirkondades ning ruumikitsikuses elavatel loomadel esineb tohutult heaoluprobleeme. Lisaks on välja toodud ka teatud bioturvalisuse riske, sest sellised farmid on heaks kasvulavaks haiguste levikule, kui kümned tuhanded loomad tihedalt ühel väiksel maa-alal kinniselt koos hoitakse. Haigusi, mis kanduvad loomadelt inimestele, kutsutakse zoonoosideks – tööstusfarmid on nende levikuks väga soodne koht.
Eesti tööstusliku sigala sõnnikuhoidla. Kümnete tuhandete loomade kinnise pidamisega kaasneb meeletu hulk väljaheiteid, mida peab kuidagi majandama. Selle keskkonnamõju jääb meil tihti märkamata, sest see on justkui nähtamatu osa tööstuslikust loomakasvatusest. Need hiiglasuured mahutid sisaldavad kümnete tonnide kaupa väljaheiteid.
Loomade pidamistingimused tööstusfarmides
Kuna tööstusliku loomakasvatuse eesmärk on toota võimalikult odavalt võimalikult palju liha, piima või mune, siis hoitakse kokku loomade heaolult. See tähendab, et süsteemi olemuslik osa on see, et loomadel on väga vähe ruumi ning puuduvad võimalused liigiomaselt käituda. Kui neile tagada rohkem liikumisruumi või tegelusvõimalusi, ei oleks see enam kõige soodsam tootmise viis.
Tööstusfarmides on lisaks liikumisvõimaluse puudumisele eemaldatud ka võimalus tegeleda liigiomaste tegevustega. See tähendab, et nende loomade ja lindude jaoks ongi kogu elu kas kitsas traatpuur, betoonpõrandaga sulg või muu kinnine tööstuslik piiratud ala, kus näiteks sigadel puudub võimalus tuhnida ja kanadel siblida (pinnast kraapida, mis neile liigomane tegevus).
Sellised elutingimused ei vasta loomade vajadustele ega taga nende heaolu. Selle tagajärjel tekib neil stress, mis väljendub üsna ekstreemsetes käitumisviisides. See on tuntud ka “puurihulluse” nime all. Vabas looduses ilmneb loomadel või lindudel kannibalismi haruharva ning vaid tugevas stressiseisundis. Tööstuslikus loomakasvatuses on kannibalism aga igapäevane ja olemuslik nähtus, mille kohta saab igast tööstusliku loomakasvatuse õpikust eraldi peatükke lugeda.
Kehvadest elutingimustest tulenev pidev stress väljendub selles, et sead ründavad oma sulukaaslaseid ja närivad nende sabu, kõrvu ja teisi kehaosi ning kanad nokivad oma puurikaaslasi. Tihti läheb see nõrgemate loomade surmani välja. Tasub veel üle korrata, et tegu on väga äärmusliku käitumisega, mis pole nendele liikidele tavaoludes omane ning mis avaldub kõrge stressi tõttu. Kui vaadata erinevaid loomade pidamise viise, selgub, et kõrge heaoluga väikefarmides, kus loomade pidamistingimused on avarad ning arvestavad loomade liigiomaste vajadustega, ilmneb selliseid stressisümptomeid haruharva.
Tööstusfarme iseloomustab lisaks ka väga suure hulga loomade peale väike hulk töötajaid. Seadus küll sätestab, et iga looma heaolu tuleb kontrollida vähemalt kord päevas, kuid reaalsuses võib kümne tuhande sea või mitmekümne tuhande kana peale olla tööl vaid 1-2 inimest, kes sorteerivad küll välja laipu elavate massi seast, kuid nii suure loomade arvuga ei ole võimelised hoolitsema nende heaolu eest – süsteem ei soosi seda. Vähene töötajate arv tuleneb samuti minimaalsete kulude hoidmisest, et paisata müüki võimalikult odavat liha, piima või mune.
Nagu eelneva kirjelduse põhjal juba järeldada võib, ei ole sellised pidamistingimused loomadele kergete killast. Lisaks sellele, et ruumikitsikus ning tegevusvõimaluste puudumine põhjustab neile kannatusi, viiakse tööstusfarmides nendega läbi veel terve rida julmi ja valulikke protseduure, mis on vajalikud selleks, et selline ülitööstuslik masinavärk toimida saaks.
Põrsaste sabade lõikamine, kastreerimine ja silmahammaste eemaldamine
Kuna sigadel ilmneb tööstusfarmides stressi tõttu teiste sigade ründamist ning tegelusvõimaluste puudumise tõttu sabade ja kõrvade närimist, on tööstusfarmerid otsustanud lõigata kõigil põrsastel vastsündinuna sabad tuimestuseta maha. Seda tehakse kuni paari päeva vanustele põrsastele kasutades tavaliselt kuumusega tange. Sead on kõrge tundevõimega loomad ning neil on sabas samamoodi närvirakud nagu mujal kehas, mistõttu on saba lõikamine neile kannatusi põhjustav protseduur. Euroopa Liidus on rutiinne põrsaste sabade lõikamine keelatud juba 1994. aastast, paraku lõigatakse üle 95% Eestis sündinud põrsastest siiski sabad tuimestuseta maha. Lahenduseks oleks paljude riikide eeskujul suurendada loomade heaolu piisava tasemeni, kus neil on liikumisruumi ning tegevusmaterjale ning ei teki stressi ega kannibalismiilminguid. Põrsaste sabade lõikamine ei võta ära tuumprobleemi – loomade heaolu pole tagatud – sest sead siiski närivad teineteist, nüüd siis on lihtsalt lühem saba või muud kehaosad, mis saavad fookuse.
Vastsündinud põrsa tuimestuseta saba lõikamine seatööstuses
Saba maha lõikamine ei ole aga paraku ainus julm tegevus, mis vastsündinud põrsastega tehakse. Lisaks eemaldatakse põrsaste silmahambad ning isased põrsad kastreeritakse. Isased kastreeritakse, sest muidu võib tekkida nende lihale teatud ebameeldiv maitse kõrvalmekina. Silmahammaste eemaldamine on seotud sellega, et tööstusfarmides aretatakse emiseid sünnitama võimalikult palju põrsaid ning silmahambad eemaldatakse suure pesakonna suuruse ja poegimis- ja imetamistiheduse tõttu. Sellega üritatakse leevendada tekitatud ebaloomulikku olukorda.
Kanade nokkade lõikamine
Munatootmises on levinud praktika paaripäevaste tibude nokkade lõikamine. See tähendab, et tibu nokaots lõigatakse ilma valuvaigistuseta ära. Põhjuseks on jällegi kehvadest pidamistingimustest tekkiv stressikäitumine, mis paneb linde teineteist nokkima. Noka lõikamine ei tähenda, et stressi ei teki ja linnud ei nokiks teineteist – nokivad ikka, kuid nüüd lihtsalt tömbi nokaga, mis teeb siiski valu. Suur hulk Eestis müüdavatest puurikanade munadest pärinev lindudelt, kelle nokad on lõigatud.
Lõigatud nokaga lind Eesti puurikanalas
Vasikate eraldamine
Kõik Eestis viimase paarikümne aasta jooksul ehitatud piimatootmisfarmid on kinnise pidamisega, s.t, et lehmad on farmihoones kinni ning ei saa kunagi välja karjamaale vabalt liikuma. Lisaks sellele on tööstusliku piimatootmise juures olemuslikuks kõrvalnähtuseks lehmale sündinud vasikate eemaldamine ema juurest nii pea kui võimalik. See on piinarikas protsess nii lehmale kui vasikale, mida tehakse seetõttu, et müügiks mõeldud piima mitte vasikale “raisata” ning et vältida ema ja vasika vahel sideme tekkimist. Isased vasikad lähevad vasikalihatööstusse ning emased on mõeldud tööstusfarmide sundviljastamise ja vasikate eemaldamise tsüklisse edasi tootma jääma.
Piimafarm Eestis. Lüpsikarusellis kinnitub lehma udarate külge metallist lüpsiautomaat. Farmis on koos kinnises pidamises tuhandeid lehmi, kelle peale vaid mõni töötaja, kõik muu on automatiseeritud ja loomad individuaalset tähelepanu suurfarmis ei saa.
Piimatootmise puhul on oluline välja tuua, et lehmad ega teised imetajad ei anna niisama piima, vaid ainult järglaste tulekul nagu inimesedki. Seetõttu neid sundviljastatakse teatud intervallide tagant, et hoida piimatootmist pidevalt käimas. Selline intensiivne ja pidev pausideta piimatootmine, toonus ning poegimine on lehmale kurnav. Seetõttu on tööstuslikus piimatootmises lehma eluiga vaid mõned aastad, maksimaalselt viis, kuigi tegelikult elavad lehmad vabalt kuni 20 aastat. Neil on levinud nii udara- kui sõrapõletik, sest nii suures koguses piima tootmine eluea jooksul ei ole neile loomupärane seisund. Eesti on Euroopa Liidus ühe lehma kohta piimatootlikkuselt üks esirinnas olevaid riike ning aretus käib sinnapoole, et igalt lehmalt veel rohkem piimatoodangut saada. Loomade heaolu perspektiivist ei ole see jätkusuutlik lähenemine, sest mõju loomale on muutunud teisejärguliseks – fookuseks on tööstuse kasumi suurendamine.
Emisesulud
Videotõmmis Eestis läbi viidud farminarist – seatööstuse korraldatud sissevaade Eesti ühte esinduslikku seafarmi – pildil olevad emisesulud on PTA andmetel pea kõigis sigalates kasutusel
Emiste elu seatööstuses on pandud lähtuma ühest eesmärgist – toota võimalikult palju põrsaid lihatööstusesse saatmiseks. Emised pannakse tiinuse ja sünnituse ajaks kinni sulgudesse, kuhu nad vaevu ära mahuvad. Kuna emised on aretatud niivõrd suureks kasvama, ütleb tööstus, et see on selleks, et kaitsta põrsaid pealeastumise eest, kuid väikefarmides on kasutusel ka palju loomasõbralikumad pesaviisid, mis ei hõlma endast looma liikumisvõimaluseta pidamist, mis talle kannatusi põhjustab.
Foie gras’ tootmine
Foie gras ehk hane või pardi rasvamaksapasteet on ühe kõige julmema tootmisviisiga “delikatess”. Selle tootmiseks pannakse haned ja pardid umbes kingakarbisuurusesse puuri, kust vaid nende pea välja ulatub. Neid sundsöödetakse, surudes nende kõrist alla pika metalltoru, mis viib liigselt suure hulga toitu nende kehasse. Sellise sundsöötmise tagajärjel tekib neil haiguslik rasvunud maks, mida peetakse delikatessiks. Eestis on foie gras’ tootmine keelatud, küll aga on lubatud foie gras’ga kaubelda ja seda restoranides pakkuda ja edasi müüa.
Eesti loomakasvatus on Nõukogude Liidu pärandist eriti intensiivne
Loomakasvatuses on Eestis endiselt näha väga tugevaid mõjutusi nõukogude aja pärandist. Tihti on kasutusel samad hooned, mis said mitukümmend aastat tagasi teise riigikorra ja mõttemaailma ajal rajatud. Nõukogude Liidu ajal oli Eesti loomakasvatus veel eriti tööstuslik – 80ndate lõpul hukati Eestis ühes aastas mitu miljonit siga. Tänaseks on see arv küll umbes 600 000 loomani aastas vähenenud, kuid seakasvatuse ülesehitus on endiselt väga intensiivkasvatuse fookusega. Eesti suurim sigala Ekseko asub Viljandimaal ning on kuuekorruliseline paneelmaja, kuhu mahub umbes 60 000 siga. Ka teiste sigalate puhul räägime kas kümnest tuhandest loomast või veidi alla selle. Hinnanguliselt hukatakse Eestis aastas umbes 20 miljonit farmilooma. Sinna hulka kuuluvad sead, veised, broilerid ja teised toidutööstuse jaoks kasvatatavad loomad. Valdav hulk neist on lihatööstuse broilerkanad, kelle tarbimine on Eestis tõusuteel.
Ekseko hiigelsigala ViljandimaalSead Ekseko hiigefarmis Eestis, Viljandimaal
Võrreldes Lääne või Kesk-Euroopaga on Eesti keskmine tööstusfarm palju suurem. Meil on loomade kasvatamiseks vähe farme, sest ühe farmi suurus võib olla hiiglaslik. Lääne-Euroopas on levinumad väiksemad ja kõrgema heaoluga loomakasvatusviisid. Selline lähenemine rõhub vähem odavale masstoodangule ning rohkem kvaliteedile.
Kui külastasin Eesti suurimat puurikanalat, jäi mälestus lõppematutest puuriridadest, kokkulugematu arvu lindudega mind kummitama pikaks ajaks. Kokku kasvatatakse seal mitusada tuhat lindu, kes ei näe kunagi päikesevalgust ega saa värskes õhus maapinnal ühtegi sammu astuda. Need puuri surutud linnud ei saa tegeleda siblimise ega muude liigiomaste tegevustega. Sama loogika kehtib ka seatööstuses ja teistes tööstusfarmides. Tööd jagub, et Eesti loomakasvatus liiguks suunas, kus loomade heaolu ei oleks esimene valdkond, kus odava tootmise jaoks kokku hoitakse. Me oleme riik, kus nõrgemaid kaitstakse mitte ei kasutata ära.
Eesti puurikanala, pildil on näha vaid osa mitmest puurikorrusest ja pikkadest puuriridadest
Miks on negatiivsetest mõjudest hoolimata tööstusfarmid jätkanud tegutsemist?
Tööstuslik loomakasvatus on kaitstud tugevate majanduslike ja poliitiliste huvide poolt. Näeme nii Euroopas kui Ameerikas tugevaid lobigruppe, kes seisavad just intensiivkasvatuse jätkamise ja isegi kasvamise eest. Paraku pole väiketoojad, kõrge heaoluga loomakasvatajad ega ka loomakaitseorganisatsioonid olnud samade võimalustega, et võimuvõitluses suuremat edu saavutada.
See aga ei tähenda, et kõrgema heaoluga loomakasvatus ei oleks üha kasvav nähtus. Tarbijad hääletavad rahakotiga ning tänu üha kasvavale huvile kvaliteetsema ning mitte-masstoodangu toodete vastu, on ka tekkinud tootjad ja pakkujad, kes väärtustavad kõrgemaid standardeid loomade heaolus. Eestis oleme selles trendis küll vähem arenenud kui teised Euroopa riigid, aga järjest kasvab näiteks vabapidamissüsteemide kasutamine munatootmises. Valdav osa kanu elab küll kitsastes traatpuurides, kus neil A4 pinna jagu ruumi, kuid tänu avalikkuse kasvavale huvile näeme puurideta munatootmise osakaalu tõusu.
Samal ajal on näiteks tööstuslik seakasvatus võidelnud endale ka Eestis huvitava eelisseisu – rasketel majanduslikel aegadel on seatööstus kaubelnud endale miljonitesse eurodesse ulatuvad toetused, mis neid vabaturumajanduse konkurentsimudelist justkui välja lülitavad. Kui teised ettevõtted peavad turuoludega kohanema ja arvestama, et parimad jäävad ellu, siis seatööstus on sellest mudelist väljas ja riigi poolt tugevas eelisseisus. Ebaõiglane konkurentsieelis ei ole jätkusuutlik sellise tööstuse puhul, kus on probleemid nii suure keskkonna jalajälje kui loomade heaoluga. Argumendid riigi poolt seatööstuse toetamiseks põhinevad toidujulgeoleku tagamisel. Paraku on tööstusfarmid selles osas kõige kehvem lahendus, sest tootmine on kontsenteerunud suurtesse üksustesse, mille kahjustamine on palju lihtsam kui näiteks hajutatud väikekasvanduste puhul. Kui Eesti suhtes vaenulikud jõud tahaksid meie lihatootmise rivist välja viia, on 60 000 seaga hiigelfarm, kuhu koondunud oluline osa tootmisest, ilmselge sihtmärk. Munatootmises omab üks firma 45% Eesti munakanadest, kes ühes Harjumaal asuvas farmis kitsastes traatpuurides koos. Teistes Euroopa riikides, kus hajutatud tootmine, mis pole koondunud väiksesse hulka suurtootmisse, on toidujulgeolek ka selle võrra kõrgem.
Mis on lahendus?
Tööstusliku loomakasvatuse samm-sammuline vähendamine ning kõrge loomade heaoluga väiketootmise soodustamine on esimesed sammud selleks, et saaksime ühel hetkel öelda, et oleme ühe suure julma loomade kohtlemise viisi seljataha jätnud. Iga tarbija saab sellesse eesmärki panustada, süües minimaalselt lihatooteid ning valides need väiketootmisest või mahefarmidest, nt ostes mahepoodide loomset toodangut, kus loomade heaolu on kõrgem. Tehes lihavabu päevi ja jälgides riiklike toitumissoovituste nõuannet, kus päevane soovituslik lihakogus on 1-2 tikutopsi suurune, saame panustada oma paremasse tervisse, kõrgemasse loomade heaollu ning keskkonnasõbralikumasse toidutootmisse.
Sead ühes vähestest mahesigalatest Eestis, kus emised ei pea puuris kinni olema ning kõigil on palju liikumisruumi ja tegelusvõimalusi
Kindlasti on oluline näidata oma poliitilist toetust paremale loomakasvatusele, allkirjastades petitsioone ja võttes sõna parema loomade kohtlemise poolt.
Ka Euroopa Liidu tasandil näeme samme toetuste suunamisel pigem palju väiksemate tootmisüksuste toetamisse, kui Eesti industriaalsed Nõukogude aja pärandist jäänud hiigelfarmid.
Kuidas Nähtamatud Loomad selle kriitilise probleemi lahendamisse panustab?
Nähtamatud Loomad tegutseb kolmel rindel, et liikuda tööstusliku loomakasvatuse vähendamise ja kõrgema loomade heaolu poole. Meie fookuseks on koostöö riigiasutustega (ministeeriumid, ametkonnad avalikust sektorist), erafirmadega (toidutootjad ja loomakasvatusettevõtted) ning tarbijateadlikkuse ja avalikkuse kaasamisega. Need kolm sihtrühma on erinevate kampaaniate lõikes eraldi kaardistatud, et hoolitseda selle eest, et tegutseme muutuse esilekutsumiseks kõige tõhusamalt seal, kus see enim kasu saab tuua.
Nähtamatute loomade kanade päästeaktsioon, millega päästsime puurikanalast halbadest elutingimustest hukule määratud mitusada lindu, kes läksid üle Eesti uutesse armastavatesse kodudesse head elu elama
Meie läbirääkimised toidutootjatega on tänaseks üle 50% jaekettidest ja sadakond teist toidufirmat veennud üle minema vabapidamissüsteemidest pärinevate munade kasutamisele. See muutus mõjutab üleminekuajaga ca 200 000 linnu heaolu, kes ei pea enam kitsastes puurides elama.
Meie Taimse Teisipäeva kooliprojekt, millega on liitunud ligi 200 kooli ja lasteaeda, säästab aastas ca 200 000 looma, kes ei pea tööstusfarmide ruumikitsikuses kannatama.
Meie avalikud kampaaniad tööstusfarmidest on jõudnud sadade tuhandete Eesti inimesteni ning töö jätkub, kuni saavutame edu ning loomade heaolu on tagatud. Aitäh kõigile toetajatele, tänu kellele seda olulist tööd ellu saame viia!
Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele https://www.riigiteataja.ee/akt/117122020004
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad alustas üleriigilise kampaaniaga, et kutsuda regionaalminister Madis Kallast toetama Euroopa Komisjoni plaani lõpetada Euroopas farmiloomade väikestes puurides pidamine. Esimeste päevadega on kampaaniale oma nime alla pannud juba üle 1700 inimese, mis kinnitab veelkord, et loomade heaolu on väga oluline teema ning Eesti inimesed soovivad, et farmiloomade elutingimused paraneksid.
Emis kitsas emisesulus
Eestis ja Euroopas peetakse kitsastes puurides 300 miljonit farmilooma, kes saavad vaevu liigutada. Kuigi Eesti on väike riik, on meie loomakasvatus nõukogude aja pärandina äärmiselt tööstuslik ning farmiloomade puurispidamise osakaal üks Euroopa kõrgemaid. Ülikitsastes oludes peetakse näiteks kanu, emiseid, küülikuid, vutte ja vasikaid.
“Puurispidamisega kaasnevad loomadele väga tõsised heaoluprobleemid,” kommenteeris Nähtamatute Loomade kampaaniajuht Merit Valge. “Näiteks emised peavad veetma umbes poole oma elust nii kitsaste võrede vahel, kus nad ei saa isegi ringi keerata.” lisas Valge.
Aastal 2019 esitasid 170 loomakaitseorganisatsiooni Euroopa Komisjonile 1,4 miljoni kodaniku allkirjad, kes nõudsid farmiloomade puurispidamine lõpetamist. Allkirjade kogumisega Eestis tegeles ka Nähtamatud Loomad. 2021. aasta juunis andis Euroopa Komisjon teada, et asub välja töötama vastavasisulist seadusettepanekut, mis valmib käesoleva aasta jooksul.
Euroopa Komisjon on tellinud teaduslikke uuringuid erinevate loomade puurispidamise mõju kohta ning järeldused on olnud ühtsed: praegused Euroopas levinud farmiloomade pidamissüsteemid ei võimalda tagada loomade heaolu.
Selleks, et ettepanek oleks edukas, on sellele vaja Euroopa Liidu liikmesriikide toetust. Oma allkirja, mis kutsub üles Eesti värsket regionaalministrit Madis Kallast ettepanekut toetama, saab anda siin: www.punktpuuriajastule.nahtamatudloomad.ee
Sajad miljonid farmiloomad üle Euroopa Liidu on sunnitud veetma terve oma elu või olulise osa sellest vangistatult puuridesse, kus nad ei saa liikuda ega loomuomaselt käituda.
Lisaks sellele, et intensiivsete tööstusfarmide praktikad, nagu loomade puurispidamine, on kahjulikud farmiloomade tervisele ja heaolule, on need ohuks ka inimeste tervisele ja keskkonnale.
Puuridel ei ole kohta hoolivas ja jätkusuutlikus tulevikus, mille poole me püüdleme. Euroopa Komisjon on andnud ajaloolise lubaduse lõpetada aastaks 2027 puuride kasutamine farmiloomade pidamisel kogu Euroopas.
Nüüd on aeg puuride ajastu alatiseks lõpetada
1. EUROOPA KODANIKUD SOOVIVAD SELLE JULMA PRAKTIKA LÕPETADA
Kodanikualgatusega End the Cage Age kutsusid rekordiliselt 1,4 miljonit inimest Euroopa Komisjoni üles keelustama puuride kasutamise farmiloomade pidamisel. 94% kodanikest usuvad, et farmiloomade heaolu parandamine on oluline.
2. TEADUSLIKUD UURINGUD NÄITAVAD, ET LOOMAD KANNATAVAD PUURIDES
Üle 140 Euroopa juhtiva teadlase toetab kodanike üleskutset lõpetada puuride kasutamine farmiloomade pidamisel. Nende hulgas ka etoloog ja looduskaitsja dr Jane Goodall. On küllaldaselt teaduslikke asitõendeid, et puurid kahjustavad tugevalt loomade heaolu. Seega peame selle julmuse viivitamatult lõpetama.
Poegimissulus peetavate emiste elu on nii piiratud, et nad ei saa isegi ümber pöörata.Küülikud ei saa ennast täielikult välja sirutada ja neil ei ole isegi üheainsa hüppe jaoks piisavalt ruumi.Vasikad ei saa üksiksulgu eraldatuna mängida, mis on aga ülioluline nende sotsiaalse ja vaimse arengu jaoks.Kanadel ei ole ka nn rikastatud puurides piisavalt ruumi, et tiibu lehvitada.
3. PUURIDEST LOOBUMINE VÕIB KA INIMESTE TERVISELE KASU TUUA
Puurispidamine tähendab, et suur hulk loomi on stressirikastes tingimustes tihedalt koos, mis teeb nad haigustele kergemini vastuvõtlikuks. Sellises keskkonnas suudavad haigustekitajad kiirelt paljudele loomadele levida. On suur risk uute haigustüvede tekkeks, mis võivad ka inimestele nakkusohtlikud olla – see on tohutu rahvatervise risk.
4. EUROOPA LIIDUST SAAB EESKUJU FARMILOOMADE HEAOLU ALAL
Kui me puurid keelustame, saab Euroopa Liit ülejäänud maailmale farmiloomade heaolu vallas teerajajaks. EL-i seadused on juba varasemalt parandanud loomade heaolu nii Euroopas kui mujal:
Pärast täiustamata puuride keelustamist munakanade pidamiseks EL-is võeti sarnased seadused vastu Uus-Meremaal ja mitmetes USA osariikides.
Pärast EL-i osalist keeldu vangistada tiineid emiseid üksiksulgudesse järgnesid keelud Kanadas, Uus-Meremaal ja mitmes USA osariigis.
EL-i puurikeelul on potentsiaal olla samasuguse mõjuga ja muuta kogu maailma farmiloomade elu.
5. LÕPP PUURIDE AJASTULE NING LOOMSETE TOODETE TARBIMISE VÄHENDAMINE VIIB KÕRGEMA HEAOLUGA JA JÄTKUSUUTLIKUMA TOIDUSÜSTEEMINI
Paljud maailma jätkusuutlikkuse väljakutsed on seotud tööstusliku põllumajandusega ja Pariisi kliimakokkuleppe eesmärke on peaaegu võimatu saavutada, kui me ei vähenda oluliselt loomsete toodete tarbimist. Kõrgema heaoluga ja taastavatele süsteemidele üleminek muudab meie põllumajandust. Võttes kasutusele holistilise lähenemise jätkusuutliku toidusüsteemi poole, on üleminek vabapidamisele kasulik nii loomade heaolule kui planeedile.
6. KÕRGEMA HEAOLUGA SÜSTEEMID ON KÕIKIDE LIIKIDE JAOKS JUBA OLEMAS JA KASUTUSES
Puuridele on alternatiivid juba olemas ja tootmises laialdaselt kasutuses. Erinevalt puurisüsteemidest suudavad teised pidamisviisid pakkuda loomadele võimalust loomuomaselt käituda, olla hea tervise juures ja tunda ennast hästi.
7. PUURIDE AJASTU LÕPETAMINE TOOB KASU MAAPIIRKONDADE MAJANDUSELE
Loomade puurispidamise lõpetamine tähendab, et hiiglaslike tööstusfarmide asemel hakkavad meile toitu tootma suurem arv väiksemaid ettevõtteid. Kõrgema heaoluga jätkusuutlikumad põllumajandusmeetodid pakuvad rohkem töökohti kui intensiivsed suurfarmid ja on kasulikud maapiirkondade majanduslikule arengule. Üleminekul puurivabadele süsteemidele on farmeritel võimalik taotleda rahastust EL-i ühise põllumajanduspoliitika vahenditest.
Nüüd on aeg puuride ajastu lõpetada
Farmiloomade puurispidamine on julm ja ebavajalik praktika, mis ei kuulu 21. sajandisse. 170 loomakaitseorganisatsiooni üle Euroopa, kelle seas oli ka Nähtamatud Loomad, kogusid 1,4 miljoni inimese allkirja, kes ei toeta seda. Euroopa Komisjon võttis oma kodanikke kuulda ja teatas märgilisest otsusest liikuda puuride kasutamise lõpetamiseni aastaks 2027. Nüüd on hädavajalik, et puuride keeld viivituseta ellu viiakse – loomade, inimeste ja planeedi heaks.
Nähtamatutes Loomades tegutseb suur hulk tõeliselt toredaid ja võimsaid vabatahtlikke, kes panustavad oma vabast ajast sellesse, et loomi aidata. Soovime tuua rohkem esile neid imelisi inimesi, kes on tohutult oluline osa ühiskondlike muutuste elluviimisest. Seekord tutvustame sotsiaalmeedia vabatahtlikku Lisetti.
Millega sa tegeled? Mida sulle meeldib vabal ajal teha?
Ma õpin TalTech-is ehitiste projekteerimist ning kool kõrvalt tegelen ka erialase tööga. Kooli ja töö kõrvalt on mulle mu vaba aeg väga kallis ning seda tahan veeta mõnusalt ehk näiteks olla õues oma koertega, mängida sõprade või perega lauamänge ja muidugi teha sporti.
Kuidas sa jõudsid loomade heaolu küsimusteni?
Minu jaoks on olnud loomad alati kui sõbrad ning sõpru tuleb hoida.
Räägi oma teekonnast Nähtamatutesse Loomadesse.
Nähtamatuid Loomi olin sotsiaalmeedias juba pikka aega jälginud ja alati imetlenud nende tööd. Eelmine suvi mõtlesin, et miks ma lihtsalt kõrvalt vaatan, miks ma ei võiks käsi külge lüüa ja nii ma siis otsustasin üks suveõhtu ankeedi ära täita.
Kas sul on vabatahtliku kogemus ka väljaspool Nähtamatuid Loomi?
Paar korda olen olnud Tallinn Fashion Weeki telgitagustes abiks ettevalmistustega.
Millega sa Nähtamatutes Loomades tegeled?
Mina otsustasin tulla appi sotsiaalmeedia tiimi, kus mu ülesandeks on koostada, postitada ning analüüsida sisu, mida me loome.
Mida sa oled Nähtamatutes Loomades tegutsemise käigus õppinud?
Nähtamatutes Loomades olen palju õppinud. Alustades juba sellest, et olen saanud nii palju laiema silmaringi ja õppinud rohkem enda aega planeerima. Iga inimene siin organisatsioonis on mingil moel mind õpetanud ja olen selle eest väga tänulik!
Mis sulle Nähtamatutes Loomades tegutsemise juures meeldib?
Nähtamatutes Loomades on meil mega äge tiimitöö, mida ma pole kunagi varem kohanud ja ma loodan, et see ei muutu kunagi!
Miks vabatahtlikuna tegutsemine on sinu jaoks oluline? Kuidas sa leiad aega vabatahtliku tegevuse jaoks ja tasakaalu erinevate eluvaldkondade vahel?
Minu jaoks on pigem oluline see, et ma saan aidata neid, kes ise ennast aidata ei saa. Eks vahepeal on ikka tunne, et vahepeal on ka muid kohustusi ülepeakaela, aga see tunne on lihtsalt imeline, mis sa pärast heategu saad.
Kas sul on koduloomi?
Mul on kaks mega-mega vahvat koera, kes on mulle nii armsad. Mõlemad on Bernhardiinid ning üks nendest saab aprilli lõpus juba 11-aastaseks (mis on nende tõu kohta juba päris kõrge) ja teine sai just märtsi alguses 2-aastaseks. Bernadega olen ma üles kasvanud ja kindlasti, kui ise elan ka kunagi majas soovin ma võtta endale kaks…või kolm 🙂
Milliseid huvitavaid filme/raamatuid/etendusi oled viimasel ajal näinud/lugenud/külastanud?
Ma just alustasin raamatuga “12 rules for life” ja hea film, mida ma just hiljuti nägin oli “Knives out”. Aga üks vabaajategevus, mida soovitan on lauamängud ja “I Know” on üks väga hea mäng.
Mõni soovitus tulevastele vabatahtlikele?
Ära pelga ega karda välja ütlemast/tegemast, kui sul on mõni huvitav idee.
Ootame oma tiimi alati uusi vahvaid vabatahtlikke. Kui soovid ka koos meiega loomade elu paremaks muuta, täida ankeet siin.
Vabatahtlike koordineerimise arendamine toimub projekti raames, mille eesmärgiks on kasvatada Eestis kodanikuteadlikkust, tugevdada kodanikuühiskonda ja populariseerida vabatahtlikku tegevust. Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.
Lihavõttepühad on ilus ja helge aeg, mis seostub äsja alanud kevade, pehmete jänkude ja värviliste munadega, mida perega koos kaunistada ja hommikusöögilauas kokku koksida. Ka kanadele, kelle toodang nende pühade keskmes on, võiks see aeg idülliline olla – maapind on ju üles sulanud, esimesed maitsvad lilled ja murututikesed on juba ära nokitud ning liivavannide hooaeg avatud.
Eesti inimesed on tuntud loodusrahvana, kes väärtustavad elurikkust, loomade heaolu ja loomulikke elutingimusi. Siiski on see kujutluspilt reaalsusest valgusaastate kaugusel suure enamiku Eesti kanade jaoks, kelle mune me sel nädalavahetusel kaunistame.
Võib liialdamata öelda, et oleme munakanade pidamistingimuste osas Euroopa häbiplekk, sest üle 80% Eesti kanadest elab pisikestes traatpuurides, kus need targad linnud ei saa rahuldada ühtegi oma loomuomast vajadust. Samal ajal, kui mitmetes Lääne-Euroopa riikides on kanade puurispidamine oma julmuse tõttu seaduse tasandil keelatud, peetakse kõigist Euroopa Liidu liikmesriikidest Eestist rohkem kanu puurides vaid Maltal.
Mida me puurikanade mune ostes toetame?
Puurikeskkond on disainitud nii, et kanad muneksid kõige rohkem mune, tarbiksid võimalikult vähe sööta ning hõlmaksid minimaalse pinna. Need linnud ei näe iialgi päikesevalgust ega saa ruumikitsikuse tõttu isegi oma tiibu sirutada. Ühes puuris on koos kuni kuuskümmend lindu, kes kipuvad stressi ja tegevusvõimaluste puudumiste tõttu üksteist liialt nokkima. Kanade loomuomased vajadused on täielikult rahuldamata ning sellest tulenevalt esineb ebanormaalselt palju sulgede kaotust, luumurde, surma ja kannibalismi. Need võiksid olla juba piisavad põhjused, miks kanade puurispidamist mitte toetada, kuid tegelikult ei ole lindude heaolu täielik puudumine sugugi mitte puurispidamise ainus tume külg.
Veidi ehmatav statistika näitab, et kõik Eesti puurikanamunad toodetakse kokku vaid neljas hiigelettevõttes, kelle kätte on koondunud 90% kogu Eesti munatootmisest. See tähendab, et kui vaid üks neist ettevõtetest mingil põhjusel tootmise lõpetaks, tekiks kohene kriis Eesti munaturul.
Otsustades toetada kanade kasvatamist kõrgema heaoluga pidamisviisides edendame riiklikku toidujulgeolukut, väiksemate ettevõtjate toetamist, keskkonnasõbralikku toidutootmist ja elu maapiirkondades.
Lisaks on loomsete toodete kvaliteet märkimisväärselt kõrgem, kui see on toodetud farmides, mis ei toimi intensiivkasvatuse põhimõtetel. Kui ühes hoones on tihedalt koos tuhanded loomad, siis kannatavad nende tervis ja heaolu. See toob kaasa vajaduse massiliseks antibiootikumide ja muude ravimite kasutamiseks, mis toiduainete kaudu inimeste tervist kahjustavad.
Tegelikult hoolime
Karmist statistikast hoolimata on näha ka lootustandvaid trende – Kantar Emori poolt läbiviidud hiljutisel avaliku arvamuse uuringust selgus, et peaaegu 80% Eesti elanikest soovib, et kanade pisikestes puurides pidamine ei oleks lubatud. Sadakond restorani ja kohvikut on teatanud, et nemad oma toodetes puurikanamune ei kasuta ning enamik suurtest jaekettidest on vastu võtnud otsuse mõne aasta pärast puurikanade munade müügist täielikult loobuda.
Kuigi sõltumatud loomade heaolu teadlased on juba ammu rõhutanud, et puuritingimustes ei saa kanad oma loomuomaseid vajadusi rahuldada, siis hiljuti Euroopa Komisjoni poolt tellitud teaduslik uuring munakanade pidamistingimuste kohta ütleb otse ja ilma keerutamata: munakanade puurides pidamisel ei ole võimalik nende heaolu tagada ning puurispidamine peab lõppema.
Oluline otsus on tarbijate õlul
Kuigi ülemaailmsed trendid liiguvad tänu inimeste empaatiavõimele ja teadlaste tööle kanade puurispidamisest eemale, on muutused siiski aeganõudvad ning südamega tarbijatel tasub selgeks õppida, kuidas eristada puurispeetud kanade mune kõrgema heaoluga süsteemides toodetutest.
Hooliv tarbija saab puurikanade munade ostmisest hoiduda, jättes meelde lihtsa reegli – kui munal oleva templi esimene number on “3”, siis tähendab see, et kanad elavad puurisüsteemis ning need munad võiks jätta ostmata.
Munatootjad kasutavad tarbijate meelitamiseks tihti positiivseid talumajapidamisele ja lindude õnnelikkusele viitavaid sõnumeid, mis reaalsuses aga kahjuks sugugi ei garanteeri, et karbis olevad munad ei pärineks puurikanalast.
Lootma ei saa jääda ka sellele, et kallimad munad paremaid kanade pidamistingimusi tähendavad, sest paljudes poodides on võimalik osta paremates tingimustes toodetud mune isegi soodsamalt kui puurikanamune. See on muidugi üldises plaanis hea uudis, sest nii ei ole ka hinnatundlikul tarbijal probleemi eelistada kõrgema heaoluga süsteemidest pärit mune, sest hinnavahe puurikanade ja õrrekanade munade vahel on sisuliselt kadunud. Samas võib munatemplit vaatamata lihtsasti juhtuda, et ostleja maksab oma munakarbi eest kõrget hinda, aga sellegipoolest toetab julma kanade puurispidamist.
Sel munadepühadel teeb igaüks otsuse oma südametunnistuse järgi – kas suudame ignoreerida fakti, et puurikana elus puuduvad absoluutselt igasugused positiivsed kogemused ning esineb tohutult palju ebavajalikke kannatusi või soovime, et kana, kelle munad meid pühade ajal rõõmustavad, saaks ka ise elada elamisväärset elu.
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad ühes Põllumajandus- ja Toiduametiga on koostanud juhendi seakasvatajatele põrsaste rutiinse sabade lõikamise lõpetamiseks. 5. aprillil 2023 toimus juhendi esimene avalik tutvustamine veebi vahendusel.
Üritusel astusid välkettekannetega üles maaeluminister Urmas Kruuse, Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialist Helen Prommik, maaülikooli seakasvatuse teadur Ragnar Leming, Viini Ülikooli sigade käitumise uurija Kristina Kull, Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering ning kampaaniajuht Merit Valge.
Vastsündinud põrsaste rutiinne sabade lõikamine on Euroopa Liidus keelatud 1994. aastast. PTA andmetel tehakse üle 90% Eesti põrsastel see valulik protseduur sellest sõltumata.
“Eesti seakasvatuses on palju võimalusi parandada loomade heaolu ja pidamistingimusi, et ei oleks vaja sabu lõigata. Töötame Nähtamatutes Loomades koostööpartneritega avalikust ja erasektorist selle nimel, et sigade pidamistingimused paraneksid,” kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. “Tänasel üritusel rõhutasid kõik osapooled vajadust see julm protseduur minevikku jätta, et saaks humaansema loomakasvatuse poole liikuda,” lisas Mering.
Ürituse salvestuse link koos vastvalminud juhendiga saadeti pärast kogu seakasvatussektori esindajatele, et toetada üleminekut sabade lõikamise lõpetamisele.
Alates 3. aprillist 2023 tegutseb loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad uue logoga!
Logol jätkame meie puhul tuttavaks saanud sinise tibu ikooniga, seekord aga minimalistlikumas võtmes. Logo autor on andekas disainer ja suur loomasõber Helene Vetik Hmmm Creative Studio‘st. Aitäh, Helene, ilusa logo eest!
Uue logo disainimise põhjus oli üsna praktiline. Meile küll väga meeldis harjumuspäraseks saanud vana logo, aga lahkusime hiljuti rahvusvahelisest organisatsioonist Anima International, kust organisatsiooni algusaegadel saime ka logo fondi ja vana tibu kujunduse, seega nüüd oli aeg uue logo jaoks.
Uue logoga heategevusmeeneid, lahedaid värvilsi T-särke, pusasid ja riidest kotte leiad meie e-poest! Kogu heategevusmeenete tulu läheb farmiloomade aitamiseks, seega kandes ägedaid disainitud särke või pusasid, toetad sellega loomade päästmist tööstusfarmide halbadest elutingimustest!
Rõõmustame Nähtamatute Loomade tiimiga väga meie värskelt koorunud tibulogo üle ja loodame, et toetajatele on see varsti sama tuttavlik ja harjumuspärane kui meie eelmine tibu.
Kanapidamise peale mõeldes tuleb ilmselt esimese asjana meelde maal elava naabri või vanaema tagahoovi vaatepilt – kanad rõõmsalt siblimas ja toitu otsimas. Tegelikult elab selliselt vaid väga väike osa Eesti kanadest ning kaubanduses kättesaadavad munad pärinevad hoopis tööstuslikust munatootmisest.
Munatööstuses rakendatakse nelja erinevat kanade pidamise viisi:
puurikanad
õrrekanad
vabalt peetavad kanad
mahekanad
Puurikanade elu on nendest pidamisviisidest kõige julmem. See, et me neid kanu suvel maal ei kohta, ei tähenda aga, et ka nemad ei vääriks elamisväärset elu.
Puurikana elu
Seega, kui Sina pead oma munad ostma supermarketist, siis siin on Sulle 7 põhjust, miks puurikanade munade asemel valida just vabapidamissüsteemidest pärinevate kanade munad:
Vabalt peetavad ja mahekanad saavad õues siblida, kraapida, toitu otsida, liivavanne võtta, nautida värsket õhku ja päikest. Puurikanadel ei avane seda võimalust mitte kunagi – nad veedavad oma elu kitsas traapuuris umbes A4-suurusel alal, kus nad on teiste õnnetute lindudega tihedalt kokku surutud.
Kanad on väga sotsiaalsed linnud, kes suhtlevad omavahel erinevate häälitsuste abil ning moodustavad sõprussuhteid. Puuri stressirikkas keskkonnas nad seda teha ei saa, vaid peavad hoopis teiste kanadega ruumi, toidu ja joogi pärast võitlema. Konkurents on suur ning sellest tulenevalt on lindude vahelised suhted pingelised – esineb üksteise nokkimist, sulgede kaotust, luumurde, isegi surma ja kannibalismi.
Vabapidamissüsteemide kanad on tervemad. Puurides on pidamistihedus väga kõrge, haigused ja parasiidid levivad kiiresti. Kanadel puudub võimalus end ka parasiitide eest kaitsta, sest ei saa võtta enda puhastamiseks liivavanne.
Vabalt liikuvate lindude vahel saavad tekkida keerukad karjahierarhiad, mis on kanadele väga omased. Puuris elavad kanad ei saa oma loomuomaseid vajadusi rahuldada – neil on seal liiga suur stress, liiga vähe ruumi ja mitte mingeid tegevusvõimalusi peale ellu jäämise ja munemise.
Mahekanadel on võimalus liigiomaselt käituda: peale pesal munemise, õrrel istumise ja pinnasel kraapimise saavad nad võtta liivavanne, et oma nahka ja sulgi puhastada. Puurikanadel pole ei pesa, õrsi, pinnast, mida kraapida ega võimalust liivavanniks.
Kanad on toredad ja intelligentsed linnud, kes tunnevad emotsioone ja stressi samamoodi nagu meie. Kanad näevad isegi värve paremini kui inimesed ning neil on 300-kraadine ehk panoraamnägemine, lisaks tunnevad nad nägupidi ära kuni 100 liigikaaslast ning ka oma pereliikmed. Sellised huvitavad ja targad linnud on kanad!
Valides poes vabapidamisel kanade munad liigume koos selle poole, et kanade puurispidamine Eestis saaks täielikult lõppeda. Mida rohkem ostetakse vabapidamise mune, seda soodsamaks need lähevad ning see annab munatootjatele signaali, et tootmist on vaja muuta.
Oma ostudega saame mõjutada sadade tuhandete intelligentsete lindude heaolu ning olla osa targast ja kaasaegsest ühiskonnast.
Tee munadega valik!
Loe munatemplit muna peal – nr 2, 1 ja 0 tähistavad vabapidamissüsteemidest pärinevate kanade mune. Nr 3 templiga muna jäta kanade heaks ostmata.
5. aprillil kell 11.00 – 12.30 korraldab loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad veebiürituse, kus tutvustatakse hiljuti valminud sigade sabade lõikamise lõpetamise juhendit.
Üritusel astuvad lühikeste sõnavõttudega üles maaeluminister Urmas Kruuse, Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialist Helen Prommik, Maaülikooli seakasvatuse teadur Ragnar Leming, Viini Loodusvarade ja Maateaduste Ülikool sigade heaolu uurija Kristina Kull ning Nähtamatute Loomade kampaaniajuht Merit Valge ning tegevjuht Kristina Mering.
Juhend valmis Põllumajandus- ja Toiduameti ja MTÜ Nähtamatud Loomad koostöös ning põhineb Euroopa Komisjoni poolt kokkupandud materjalidel. Juhend võtab kokku rahvusvaheliste seakasvatuse ekspertide ja praktikute pikaajalise kogemuse ja soovitused sigade heaolu tõstmiseks soodsal ja efektiivsel viisil, et kaotada vajadus sabade lõikamiseks.
Üritus on kõigile tasuta. Veebiülekande lingi saadame registreerunute meilile. Registreerimine avatud kuni 5. aprillil kuni kell 10.00.
