Sajad miljonid farmiloomad üle Euroopa Liidu on sunnitud veetma terve oma elu või olulise osa sellest vangistatult puuridesse, kus nad ei saa liikuda ega loomuomaselt käituda.
Lisaks sellele, et intensiivsete tööstusfarmide praktikad, nagu loomade puurispidamine, on kahjulikud farmiloomade tervisele ja heaolule, on need ohuks ka inimeste tervisele ja keskkonnale.
Puuridel ei ole kohta hoolivas ja jätkusuutlikus tulevikus, mille poole me püüdleme. Euroopa Komisjon on andnud ajaloolise lubaduse lõpetada aastaks 2027 puuride kasutamine farmiloomade pidamisel kogu Euroopas.
Nüüd on aeg puuride ajastu alatiseks lõpetada
1. EUROOPA KODANIKUD SOOVIVAD SELLE JULMA PRAKTIKA LÕPETADA
Kodanikualgatusega End the Cage Age kutsusid rekordiliselt 1,4 miljonit inimest Euroopa Komisjoni üles keelustama puuride kasutamise farmiloomade pidamisel. 94% kodanikest usuvad, et farmiloomade heaolu parandamine on oluline.
2. TEADUSLIKUD UURINGUD NÄITAVAD, ET LOOMAD KANNATAVAD PUURIDES
Üle 140 Euroopa juhtiva teadlase toetab kodanike üleskutset lõpetada puuride kasutamine farmiloomade pidamisel. Nende hulgas ka etoloog ja looduskaitsja dr Jane Goodall. On küllaldaselt teaduslikke asitõendeid, et puurid kahjustavad tugevalt loomade heaolu. Seega peame selle julmuse viivitamatult lõpetama.
Poegimissulus peetavate emiste elu on nii piiratud, et nad ei saa isegi ümber pöörata.Küülikud ei saa ennast täielikult välja sirutada ja neil ei ole isegi üheainsa hüppe jaoks piisavalt ruumi.Vasikad ei saa üksiksulgu eraldatuna mängida, mis on aga ülioluline nende sotsiaalse ja vaimse arengu jaoks.Kanadel ei ole ka nn rikastatud puurides piisavalt ruumi, et tiibu lehvitada.
3. PUURIDEST LOOBUMINE VÕIB KA INIMESTE TERVISELE KASU TUUA
Puurispidamine tähendab, et suur hulk loomi on stressirikastes tingimustes tihedalt koos, mis teeb nad haigustele kergemini vastuvõtlikuks. Sellises keskkonnas suudavad haigustekitajad kiirelt paljudele loomadele levida. On suur risk uute haigustüvede tekkeks, mis võivad ka inimestele nakkusohtlikud olla – see on tohutu rahvatervise risk.
4. EUROOPA LIIDUST SAAB EESKUJU FARMILOOMADE HEAOLU ALAL
Kui me puurid keelustame, saab Euroopa Liit ülejäänud maailmale farmiloomade heaolu vallas teerajajaks. EL-i seadused on juba varasemalt parandanud loomade heaolu nii Euroopas kui mujal:
Pärast täiustamata puuride keelustamist munakanade pidamiseks EL-is võeti sarnased seadused vastu Uus-Meremaal ja mitmetes USA osariikides.
Pärast EL-i osalist keeldu vangistada tiineid emiseid üksiksulgudesse järgnesid keelud Kanadas, Uus-Meremaal ja mitmes USA osariigis.
EL-i puurikeelul on potentsiaal olla samasuguse mõjuga ja muuta kogu maailma farmiloomade elu.
5. LÕPP PUURIDE AJASTULE NING LOOMSETE TOODETE TARBIMISE VÄHENDAMINE VIIB KÕRGEMA HEAOLUGA JA JÄTKUSUUTLIKUMA TOIDUSÜSTEEMINI
Paljud maailma jätkusuutlikkuse väljakutsed on seotud tööstusliku põllumajandusega ja Pariisi kliimakokkuleppe eesmärke on peaaegu võimatu saavutada, kui me ei vähenda oluliselt loomsete toodete tarbimist. Kõrgema heaoluga ja taastavatele süsteemidele üleminek muudab meie põllumajandust. Võttes kasutusele holistilise lähenemise jätkusuutliku toidusüsteemi poole, on üleminek vabapidamisele kasulik nii loomade heaolule kui planeedile.
6. KÕRGEMA HEAOLUGA SÜSTEEMID ON KÕIKIDE LIIKIDE JAOKS JUBA OLEMAS JA KASUTUSES
Puuridele on alternatiivid juba olemas ja tootmises laialdaselt kasutuses. Erinevalt puurisüsteemidest suudavad teised pidamisviisid pakkuda loomadele võimalust loomuomaselt käituda, olla hea tervise juures ja tunda ennast hästi.
7. PUURIDE AJASTU LÕPETAMINE TOOB KASU MAAPIIRKONDADE MAJANDUSELE
Loomade puurispidamise lõpetamine tähendab, et hiiglaslike tööstusfarmide asemel hakkavad meile toitu tootma suurem arv väiksemaid ettevõtteid. Kõrgema heaoluga jätkusuutlikumad põllumajandusmeetodid pakuvad rohkem töökohti kui intensiivsed suurfarmid ja on kasulikud maapiirkondade majanduslikule arengule. Üleminekul puurivabadele süsteemidele on farmeritel võimalik taotleda rahastust EL-i ühise põllumajanduspoliitika vahenditest.
Nüüd on aeg puuride ajastu lõpetada
Farmiloomade puurispidamine on julm ja ebavajalik praktika, mis ei kuulu 21. sajandisse. 170 loomakaitseorganisatsiooni üle Euroopa, kelle seas oli ka Nähtamatud Loomad, kogusid 1,4 miljoni inimese allkirja, kes ei toeta seda. Euroopa Komisjon võttis oma kodanikke kuulda ja teatas märgilisest otsusest liikuda puuride kasutamise lõpetamiseni aastaks 2027. Nüüd on hädavajalik, et puuride keeld viivituseta ellu viiakse – loomade, inimeste ja planeedi heaks.
Nähtamatutes Loomades tegutseb suur hulk tõeliselt toredaid ja võimsaid vabatahtlikke, kes panustavad oma vabast ajast sellesse, et loomi aidata. Soovime tuua rohkem esile neid imelisi inimesi, kes on tohutult oluline osa ühiskondlike muutuste elluviimisest. Seekord tutvustame sotsiaalmeedia vabatahtlikku Lisetti.
Millega sa tegeled? Mida sulle meeldib vabal ajal teha?
Ma õpin TalTech-is ehitiste projekteerimist ning kool kõrvalt tegelen ka erialase tööga. Kooli ja töö kõrvalt on mulle mu vaba aeg väga kallis ning seda tahan veeta mõnusalt ehk näiteks olla õues oma koertega, mängida sõprade või perega lauamänge ja muidugi teha sporti.
Kuidas sa jõudsid loomade heaolu küsimusteni?
Minu jaoks on olnud loomad alati kui sõbrad ning sõpru tuleb hoida.
Räägi oma teekonnast Nähtamatutesse Loomadesse.
Nähtamatuid Loomi olin sotsiaalmeedias juba pikka aega jälginud ja alati imetlenud nende tööd. Eelmine suvi mõtlesin, et miks ma lihtsalt kõrvalt vaatan, miks ma ei võiks käsi külge lüüa ja nii ma siis otsustasin üks suveõhtu ankeedi ära täita.
Kas sul on vabatahtliku kogemus ka väljaspool Nähtamatuid Loomi?
Paar korda olen olnud Tallinn Fashion Weeki telgitagustes abiks ettevalmistustega.
Millega sa Nähtamatutes Loomades tegeled?
Mina otsustasin tulla appi sotsiaalmeedia tiimi, kus mu ülesandeks on koostada, postitada ning analüüsida sisu, mida me loome.
Mida sa oled Nähtamatutes Loomades tegutsemise käigus õppinud?
Nähtamatutes Loomades olen palju õppinud. Alustades juba sellest, et olen saanud nii palju laiema silmaringi ja õppinud rohkem enda aega planeerima. Iga inimene siin organisatsioonis on mingil moel mind õpetanud ja olen selle eest väga tänulik!
Mis sulle Nähtamatutes Loomades tegutsemise juures meeldib?
Nähtamatutes Loomades on meil mega äge tiimitöö, mida ma pole kunagi varem kohanud ja ma loodan, et see ei muutu kunagi!
Miks vabatahtlikuna tegutsemine on sinu jaoks oluline? Kuidas sa leiad aega vabatahtliku tegevuse jaoks ja tasakaalu erinevate eluvaldkondade vahel?
Minu jaoks on pigem oluline see, et ma saan aidata neid, kes ise ennast aidata ei saa. Eks vahepeal on ikka tunne, et vahepeal on ka muid kohustusi ülepeakaela, aga see tunne on lihtsalt imeline, mis sa pärast heategu saad.
Kas sul on koduloomi?
Mul on kaks mega-mega vahvat koera, kes on mulle nii armsad. Mõlemad on Bernhardiinid ning üks nendest saab aprilli lõpus juba 11-aastaseks (mis on nende tõu kohta juba päris kõrge) ja teine sai just märtsi alguses 2-aastaseks. Bernadega olen ma üles kasvanud ja kindlasti, kui ise elan ka kunagi majas soovin ma võtta endale kaks…või kolm 🙂
Milliseid huvitavaid filme/raamatuid/etendusi oled viimasel ajal näinud/lugenud/külastanud?
Ma just alustasin raamatuga “12 rules for life” ja hea film, mida ma just hiljuti nägin oli “Knives out”. Aga üks vabaajategevus, mida soovitan on lauamängud ja “I Know” on üks väga hea mäng.
Mõni soovitus tulevastele vabatahtlikele?
Ära pelga ega karda välja ütlemast/tegemast, kui sul on mõni huvitav idee.
Ootame oma tiimi alati uusi vahvaid vabatahtlikke. Kui soovid ka koos meiega loomade elu paremaks muuta, täida ankeet siin.
Vabatahtlike koordineerimise arendamine toimub projekti raames, mille eesmärgiks on kasvatada Eestis kodanikuteadlikkust, tugevdada kodanikuühiskonda ja populariseerida vabatahtlikku tegevust. Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.
Lihavõttepühad on ilus ja helge aeg, mis seostub äsja alanud kevade, pehmete jänkude ja värviliste munadega, mida perega koos kaunistada ja hommikusöögilauas kokku koksida. Ka kanadele, kelle toodang nende pühade keskmes on, võiks see aeg idülliline olla – maapind on ju üles sulanud, esimesed maitsvad lilled ja murututikesed on juba ära nokitud ning liivavannide hooaeg avatud.
Eesti inimesed on tuntud loodusrahvana, kes väärtustavad elurikkust, loomade heaolu ja loomulikke elutingimusi. Siiski on see kujutluspilt reaalsusest valgusaastate kaugusel suure enamiku Eesti kanade jaoks, kelle mune me sel nädalavahetusel kaunistame.
Võib liialdamata öelda, et oleme munakanade pidamistingimuste osas Euroopa häbiplekk, sest üle 80% Eesti kanadest elab pisikestes traatpuurides, kus need targad linnud ei saa rahuldada ühtegi oma loomuomast vajadust. Samal ajal, kui mitmetes Lääne-Euroopa riikides on kanade puurispidamine oma julmuse tõttu seaduse tasandil keelatud, peetakse kõigist Euroopa Liidu liikmesriikidest Eestist rohkem kanu puurides vaid Maltal.
Mida me puurikanade mune ostes toetame?
Puurikeskkond on disainitud nii, et kanad muneksid kõige rohkem mune, tarbiksid võimalikult vähe sööta ning hõlmaksid minimaalse pinna. Need linnud ei näe iialgi päikesevalgust ega saa ruumikitsikuse tõttu isegi oma tiibu sirutada. Ühes puuris on koos kuni kuuskümmend lindu, kes kipuvad stressi ja tegevusvõimaluste puudumiste tõttu üksteist liialt nokkima. Kanade loomuomased vajadused on täielikult rahuldamata ning sellest tulenevalt esineb ebanormaalselt palju sulgede kaotust, luumurde, surma ja kannibalismi. Need võiksid olla juba piisavad põhjused, miks kanade puurispidamist mitte toetada, kuid tegelikult ei ole lindude heaolu täielik puudumine sugugi mitte puurispidamise ainus tume külg.
Veidi ehmatav statistika näitab, et kõik Eesti puurikanamunad toodetakse kokku vaid neljas hiigelettevõttes, kelle kätte on koondunud 90% kogu Eesti munatootmisest. See tähendab, et kui vaid üks neist ettevõtetest mingil põhjusel tootmise lõpetaks, tekiks kohene kriis Eesti munaturul.
Otsustades toetada kanade kasvatamist kõrgema heaoluga pidamisviisides edendame riiklikku toidujulgeolukut, väiksemate ettevõtjate toetamist, keskkonnasõbralikku toidutootmist ja elu maapiirkondades.
Lisaks on loomsete toodete kvaliteet märkimisväärselt kõrgem, kui see on toodetud farmides, mis ei toimi intensiivkasvatuse põhimõtetel. Kui ühes hoones on tihedalt koos tuhanded loomad, siis kannatavad nende tervis ja heaolu. See toob kaasa vajaduse massiliseks antibiootikumide ja muude ravimite kasutamiseks, mis toiduainete kaudu inimeste tervist kahjustavad.
Tegelikult hoolime
Karmist statistikast hoolimata on näha ka lootustandvaid trende – Kantar Emori poolt läbiviidud hiljutisel avaliku arvamuse uuringust selgus, et peaaegu 80% Eesti elanikest soovib, et kanade pisikestes puurides pidamine ei oleks lubatud. Sadakond restorani ja kohvikut on teatanud, et nemad oma toodetes puurikanamune ei kasuta ning enamik suurtest jaekettidest on vastu võtnud otsuse mõne aasta pärast puurikanade munade müügist täielikult loobuda.
Kuigi sõltumatud loomade heaolu teadlased on juba ammu rõhutanud, et puuritingimustes ei saa kanad oma loomuomaseid vajadusi rahuldada, siis hiljuti Euroopa Komisjoni poolt tellitud teaduslik uuring munakanade pidamistingimuste kohta ütleb otse ja ilma keerutamata: munakanade puurides pidamisel ei ole võimalik nende heaolu tagada ning puurispidamine peab lõppema.
Oluline otsus on tarbijate õlul
Kuigi ülemaailmsed trendid liiguvad tänu inimeste empaatiavõimele ja teadlaste tööle kanade puurispidamisest eemale, on muutused siiski aeganõudvad ning südamega tarbijatel tasub selgeks õppida, kuidas eristada puurispeetud kanade mune kõrgema heaoluga süsteemides toodetutest.
Hooliv tarbija saab puurikanade munade ostmisest hoiduda, jättes meelde lihtsa reegli – kui munal oleva templi esimene number on “3”, siis tähendab see, et kanad elavad puurisüsteemis ning need munad võiks jätta ostmata.
Munatootjad kasutavad tarbijate meelitamiseks tihti positiivseid talumajapidamisele ja lindude õnnelikkusele viitavaid sõnumeid, mis reaalsuses aga kahjuks sugugi ei garanteeri, et karbis olevad munad ei pärineks puurikanalast.
Lootma ei saa jääda ka sellele, et kallimad munad paremaid kanade pidamistingimusi tähendavad, sest paljudes poodides on võimalik osta paremates tingimustes toodetud mune isegi soodsamalt kui puurikanamune. See on muidugi üldises plaanis hea uudis, sest nii ei ole ka hinnatundlikul tarbijal probleemi eelistada kõrgema heaoluga süsteemidest pärit mune, sest hinnavahe puurikanade ja õrrekanade munade vahel on sisuliselt kadunud. Samas võib munatemplit vaatamata lihtsasti juhtuda, et ostleja maksab oma munakarbi eest kõrget hinda, aga sellegipoolest toetab julma kanade puurispidamist.
Sel munadepühadel teeb igaüks otsuse oma südametunnistuse järgi – kas suudame ignoreerida fakti, et puurikana elus puuduvad absoluutselt igasugused positiivsed kogemused ning esineb tohutult palju ebavajalikke kannatusi või soovime, et kana, kelle munad meid pühade ajal rõõmustavad, saaks ka ise elada elamisväärset elu.
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad ühes Põllumajandus- ja Toiduametiga on koostanud juhendi seakasvatajatele põrsaste rutiinse sabade lõikamise lõpetamiseks. 5. aprillil 2023 toimus juhendi esimene avalik tutvustamine veebi vahendusel.
Üritusel astusid välkettekannetega üles maaeluminister Urmas Kruuse, Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialist Helen Prommik, maaülikooli seakasvatuse teadur Ragnar Leming, Viini Ülikooli sigade käitumise uurija Kristina Kull, Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering ning kampaaniajuht Merit Valge.
Vastsündinud põrsaste rutiinne sabade lõikamine on Euroopa Liidus keelatud 1994. aastast. PTA andmetel tehakse üle 90% Eesti põrsastel see valulik protseduur sellest sõltumata.
“Eesti seakasvatuses on palju võimalusi parandada loomade heaolu ja pidamistingimusi, et ei oleks vaja sabu lõigata. Töötame Nähtamatutes Loomades koostööpartneritega avalikust ja erasektorist selle nimel, et sigade pidamistingimused paraneksid,” kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. “Tänasel üritusel rõhutasid kõik osapooled vajadust see julm protseduur minevikku jätta, et saaks humaansema loomakasvatuse poole liikuda,” lisas Mering.
Ürituse salvestuse link koos vastvalminud juhendiga saadeti pärast kogu seakasvatussektori esindajatele, et toetada üleminekut sabade lõikamise lõpetamisele.
Alates 3. aprillist 2023 tegutseb loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad uue logoga!
Logol jätkame meie puhul tuttavaks saanud sinise tibu ikooniga, seekord aga minimalistlikumas võtmes. Logo autor on andekas disainer ja suur loomasõber Helene Vetik Hmmm Creative Studio‘st. Aitäh, Helene, ilusa logo eest!
Uue logo disainimise põhjus oli üsna praktiline. Meile küll väga meeldis harjumuspäraseks saanud vana logo, aga lahkusime hiljuti rahvusvahelisest organisatsioonist Anima International, kust organisatsiooni algusaegadel saime ka logo fondi ja vana tibu kujunduse, seega nüüd oli aeg uue logo jaoks.
Uue logoga heategevusmeeneid, lahedaid värvilsi T-särke, pusasid ja riidest kotte leiad meie e-poest! Kogu heategevusmeenete tulu läheb farmiloomade aitamiseks, seega kandes ägedaid disainitud särke või pusasid, toetad sellega loomade päästmist tööstusfarmide halbadest elutingimustest!
Rõõmustame Nähtamatute Loomade tiimiga väga meie värskelt koorunud tibulogo üle ja loodame, et toetajatele on see varsti sama tuttavlik ja harjumuspärane kui meie eelmine tibu.
Kanapidamise peale mõeldes tuleb ilmselt esimese asjana meelde maal elava naabri või vanaema tagahoovi vaatepilt – kanad rõõmsalt siblimas ja toitu otsimas. Tegelikult elab selliselt vaid väga väike osa Eesti kanadest ning kaubanduses kättesaadavad munad pärinevad hoopis tööstuslikust munatootmisest.
Munatööstuses rakendatakse nelja erinevat kanade pidamise viisi:
puurikanad
õrrekanad
vabalt peetavad kanad
mahekanad
Puurikanade elu on nendest pidamisviisidest kõige julmem. See, et me neid kanu suvel maal ei kohta, ei tähenda aga, et ka nemad ei vääriks elamisväärset elu.
Puurikana elu
Seega, kui Sina pead oma munad ostma supermarketist, siis siin on Sulle 7 põhjust, miks puurikanade munade asemel valida just vabapidamissüsteemidest pärinevate kanade munad:
Vabalt peetavad ja mahekanad saavad õues siblida, kraapida, toitu otsida, liivavanne võtta, nautida värsket õhku ja päikest. Puurikanadel ei avane seda võimalust mitte kunagi – nad veedavad oma elu kitsas traapuuris umbes A4-suurusel alal, kus nad on teiste õnnetute lindudega tihedalt kokku surutud.
Kanad on väga sotsiaalsed linnud, kes suhtlevad omavahel erinevate häälitsuste abil ning moodustavad sõprussuhteid. Puuri stressirikkas keskkonnas nad seda teha ei saa, vaid peavad hoopis teiste kanadega ruumi, toidu ja joogi pärast võitlema. Konkurents on suur ning sellest tulenevalt on lindude vahelised suhted pingelised – esineb üksteise nokkimist, sulgede kaotust, luumurde, isegi surma ja kannibalismi.
Vabapidamissüsteemide kanad on tervemad. Puurides on pidamistihedus väga kõrge, haigused ja parasiidid levivad kiiresti. Kanadel puudub võimalus end ka parasiitide eest kaitsta, sest ei saa võtta enda puhastamiseks liivavanne.
Vabalt liikuvate lindude vahel saavad tekkida keerukad karjahierarhiad, mis on kanadele väga omased. Puuris elavad kanad ei saa oma loomuomaseid vajadusi rahuldada – neil on seal liiga suur stress, liiga vähe ruumi ja mitte mingeid tegevusvõimalusi peale ellu jäämise ja munemise.
Mahekanadel on võimalus liigiomaselt käituda: peale pesal munemise, õrrel istumise ja pinnasel kraapimise saavad nad võtta liivavanne, et oma nahka ja sulgi puhastada. Puurikanadel pole ei pesa, õrsi, pinnast, mida kraapida ega võimalust liivavanniks.
Kanad on toredad ja intelligentsed linnud, kes tunnevad emotsioone ja stressi samamoodi nagu meie. Kanad näevad isegi värve paremini kui inimesed ning neil on 300-kraadine ehk panoraamnägemine, lisaks tunnevad nad nägupidi ära kuni 100 liigikaaslast ning ka oma pereliikmed. Sellised huvitavad ja targad linnud on kanad!
Valides poes vabapidamisel kanade munad liigume koos selle poole, et kanade puurispidamine Eestis saaks täielikult lõppeda. Mida rohkem ostetakse vabapidamise mune, seda soodsamaks need lähevad ning see annab munatootjatele signaali, et tootmist on vaja muuta.
Oma ostudega saame mõjutada sadade tuhandete intelligentsete lindude heaolu ning olla osa targast ja kaasaegsest ühiskonnast.
Tee munadega valik!
Loe munatemplit muna peal – nr 2, 1 ja 0 tähistavad vabapidamissüsteemidest pärinevate kanade mune. Nr 3 templiga muna jäta kanade heaks ostmata.
5. aprillil kell 11.00 – 12.30 korraldab loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad veebiürituse, kus tutvustatakse hiljuti valminud sigade sabade lõikamise lõpetamise juhendit.
Üritusel astuvad lühikeste sõnavõttudega üles maaeluminister Urmas Kruuse, Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialist Helen Prommik, Maaülikooli seakasvatuse teadur Ragnar Leming, Viini Loodusvarade ja Maateaduste Ülikool sigade heaolu uurija Kristina Kull ning Nähtamatute Loomade kampaaniajuht Merit Valge ning tegevjuht Kristina Mering.
Juhend valmis Põllumajandus- ja Toiduameti ja MTÜ Nähtamatud Loomad koostöös ning põhineb Euroopa Komisjoni poolt kokkupandud materjalidel. Juhend võtab kokku rahvusvaheliste seakasvatuse ekspertide ja praktikute pikaajalise kogemuse ja soovitused sigade heaolu tõstmiseks soodsal ja efektiivsel viisil, et kaotada vajadus sabade lõikamiseks.
Üritus on kõigile tasuta. Veebiülekande lingi saadame registreerunute meilile. Registreerimine avatud kuni 5. aprillil kuni kell 10.00.
Elame ajajärgul, kus paljude väärtuspõhiste ja tulevikku vaatavate otsuste langetamine on muutunud vältimatuks. Viimastel aastatel oleme näinud rohkem, kui eelnenud aastakümnetel kokku – ülemaailmne pandeemia, sõda Euroopa südames ja aina enam endast märkuandev kliimakriis.
Sellega seoses on tööstusliku loomakasvatuse probleemid muutunud veelgi põletavamaks ning on tekkinud mitmeid pakilisi majanduslikke, eetilisi ja julgeolekut puudutavaid küsimusi, millega 2023. aastal rahva mandaadi saanud Riigikogu ja valitsus otsustavalt tegelema peavad.
Valitsus peaks suurettevõtete soosimise asemel toetama väiksemaid loomakasvatajaid, et tagada toidujulgeolek Eestis.
Eesti loomakasvatus on meie väikese riigi kohta Nõukogude aja pärandina äärmiselt tööstuslik. Meie riigis domineerivates hiigelfarmides ei ole tagatud ei töötajate ega loomade heaolu ning see süsteem on suureks ohuks meie toidujulgeolekule. Näiteks on kohalike kanamunade tootmine koondunud kolme suure munatootja kätte, kelle toodang kokku moodustab umbes 80% kõigist Eesti kanamunadest. See tähendab, et kui vaid üks neist ettevõtetest mingil põhjusel tootmise lõpetaks, tekiks kohene kriis Eesti munaturul. Sama olukord valitseb ka lihaturul.
Ometi lähevad praegu valitsuse toetused suuresti vaid hiigelloomakasvatajatele ning pisematel on keeruline ellu jääda. Seepärast peaks valitsus võtma loomakasvatuse toetuste maksmisel jõulisema suuna väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamiseks, mis lisaks paremale toidujulgeoleku tagamisele aitaks ka elavdada ettevõtlust maapiirkondades ning vähendaks loomakasvatuse negatiivset mõju keskkonnale.
Kodumaine toit peab olema tervislik ning toodetud loomade heaolu arvestades.
Loomsete toodete kvaliteet on märkimisväärselt kõrgem, kui see on toodetud farmides, mis ei toimi intensiivkasvatuse põhimõtetel. Kui ühes hoones on tihedalt koos tuhanded loomad, siis kannatavad loomade tervis ja heaolu. See toob kaasa vajaduse massiliseks antibiootikumide ja muude ravimite kasutamiseks, mis toiduainete kaudu inimeste tervist kahjustavad. Antibiootikume kasutatakse regulaarselt tööstusfarmides, et ennetada haigusi, mis muidu oleksid vältimatud, kuna loomad on tihedalt stressirikastesse tingimustesse vangistatud. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni keskkonnaprogrammi raport rõhutab, et antimikroobsete ravimite ülekasutamine industriaalses loomakasvatuses on oluline mikroobide resistentsuse tekitaja inimestel, mida peetakse üheks suurimaks ohuks tänapäeva inimeste tervisele.
Kuigi COVID-19 ilmumist seostatakse metsloomade söömisega, on sellel palju sarnaseid omadusi teiste viirustega, nagu näiteks linnu- ja seagripp. Need kanadelt ja sigadelt pärinevad haigused on olnud laastavad. Usutakse, et need tekkisid elavate, hingavate ja tundevõimeliste olendite kõige ebaloomulikemas tingimustes pidamise tagajärjel – loomade aheldamisel tihedalt intensiivfarmide puuridesse. Euroopa Food Navigator rõhutab, et Intensiivse loomakasvatusega käib kaasas kõrgenenud oht uute inimestele ohtlike viiruste tekkeks ja levikuks, mis väikefarmides märkimisväärselt väheneks.
Jätkusuutlikkuse tagamiseks peavad Eesti loomakasvatuse praktikad vastama Eestis ja Euroopas kehtivatele õigusaktidele.
Viimase aasta jooksul oleme näinud sööda- ja energiahindade olulist kallinemist, mis Venemaa agressiooni kontekstis on eriti kriitiliseks muutunud ning toonud kaasa keerulised ajad ka Eesti seakasvatuses. Seakasvatussektor nõustub, et aeg on muutusteks ning kasvama peab Eesti sealiha konkurentsieelis, sigade heaolu ja sealiha kvaliteet, et kohalik toidutootmine suudaks võistelda importsealihaga. Ometi toimub Eestis rutiinne sigade sabade lõikamine, mis on nii Eestis kui kogu Euroopas juba aastakümneid seadusega keelatud olnud. Hetkel puudub Eestil igasugune strateegia ja plaanid sigade sabade lõikamise lõpetamiseks.
Euroopa Liidus on sigade sabade rutiinne lõikamine olnud oma julmuse tõttu keelatud juba 1994. aastast. Sellest hoolimata on Eestis sabade rutiinse lõikamisega jätkatud ning sabad lõigatakse ära peaaegu kõigil vastsündinud põrsastel. Maaeluministeerium ja Põllumajandus- ja Toiduamet ei ole siiani selle probleemiga piisavalt strateegiliselt ja jätkusuutlikult tegelenud ega pakkunud seakasvatajatele motivatsiooni ja vahendeid praktikate muutmiseks.
Seakasvatuses lõigatakse sigade sabu, sest ekstreemselt ebasobivatest elamistingimustest tulenevast stressist hakkavad sead harrastama kannibalismi ning teineteise väljaulatuvaid kehaosasid närima. Loomade heaolu teadlased nõustuvad, et sabade lõikamine iseenesest tekitab sigadele suuri kannatusi ning selle asemel peaks tõstma sigade elutingimusi, et sabade lõikamise vajadus kaoks. Sabade närimise probleem kerkis ülitööstusliku seakasvatuse arenemisel ning on probleemiks riikides, kus sigade elutingimused on väga kehvad, kahjuks kuulub nende hulka ka Eesti.
Rõõmsad põrsad, kelle elutingimused on head ja sabade lõikamiseks puudub vajadus.
Sabade lõikamise lõpetamine on teema, mis vajaks prioriteediks tõstmist ka poliitikute poolt, et edukas üleminek paremale seakasvatusele saaks toimuda. Sabade lõikamise lõpetamise eeltingimuseks on sigade heaolu tõstmine.
Valitsus peab loomakasvatajaid aitama tõsta loomade heaolu ning julgustama jätkusuutlikke investeeringuid tulevikuks.
Aastal 2020. esitati Euroopa Komisjonile 1,4 miljoni inimese toetusega kodanikuinitsiatiiv “End the cage age”, millega Euroopa Liidu kodanikud paluvad farmiloomade väikestes puurides pidamise lõpetamist. Euroopa Komisjon töötab käesoleva aasta lõpuks välja ettepaneku, millega loobutakse väikeste puuride kasutamisest Euroopa loomatööstuses. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) värske raport tõestab, et munakanade puurispidamisel ei ole võimalik nende heaolu tagada. Paljud Euroopa riigid on juba praegu loobunud näiteks munakanade ja emaste sigade väikestes puurides pidamisest, kahjuks peab Eestis endiselt valdav osa munakanu ja emiseid veetma oma elu puurides, kus neil pole isegi ruumi ümberpööramiseks.
Umbes 80% Eesti munakanadest elavad puurides, kuigi tarbijaeelistused kõrgema heaoluga pidamisviisidest pärit munadele on meie tootmismääradest kõrgemad ning aina kasvavad. Mida rohkem toodetakse kõrgema heaoluga kanade mune, sest kiiremini langeb ka nende hind võrreldes puurisüsteemidest pärit munadega. Ka hinnatundlikel tarbijatel ei ole probleemi eelistada kõrgema heaoluga süsteemidest pärit mune, sest hinnavahe puurikanade ja õrrekanade munade vahel on sisuliselt kadunud.
Hetkel on nii tarbijad kui ka jaesektor astunud otsustavaid samme munakanade puurispidamise lõpetamiseks, millega Eesti munatootjad ei ole suutnud sammu pidada. Seetõttu ongi vajalik valitsuse tugi julgustamaks munatootjate investeeringuid, mis varsti muutuvad vältimatuks.
Riik peaks võtma eesmärgiks nende munatootjate toetamist, kes soovivad laiendada kõrgema heaoluga munakanade arvu ning vähendada puurispidamise osakaalu. See aitaks lisaks kanade heaolu suurendamisele kaasa sellele, et meie munatööstus oleks valmis üle-Euroopalisteks muudatusteks. Hetkel oleme teiste Euroopa riikidega võrreldes puuride osakaalu poolest tugevalt maha jäänud (Euroopa munaturu statistikast nähtub, et riikide keskmine puurikanade osakaal on 44,9%, võrdluseks Eestis 87,7%) ning see kahjustab meie toidutootjate konkurentsivõimet ja paneb nad ebasoodsasse olukorda.
Ka Eesti seakasvatuses on emiste puurispidamine tavapraktikaks. Emised veedavad suure osa oma elutsüklist nii kitsaste võrede vahel, et ei saa isegi ümber keerata ning peavad lamama enese väljaheidete sees. Seda nii indlemise, gestatsiooni kui imetamise ajal. Toetudes teaduslikele seisukohtadele sigade heaolu vallas ning Euroopa Komisjoni ettevalmistatavale ettepanekule võiks ka Eesti võtta eesmärgiks järk-järgulise ülemineku emisepuuride kasutamiselt loomasõbralikematele alternatiividele, mis praegu paljudes teistes riikides levinud on. Eestis peavad aga enamik emiseid endiselt liikumatult raudvõrede vahel lamama.
Nähtamatud Loomad
Nähtamatud Loomad on Eestis 2017. aastal loodud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on farmiloomade heaolu tõstmine. Kõik Nähtamatute Loomade seisukohad põhinevad teaduslikul ja tõenduspõhisel maailmavaatel, väärtustades lisaks loomade heaolule ka inimeste toimetulekut, tervist, keskkonda ja jätkusuutlikku toidutootmist. Seisame selle eest, et Eesti loomsete toiduainete tootmine muutuks inim- ja loomasõbralikumaks, suurendades Eesti toidujulgeolekut ja konkurentsivõimet, parendades Eesti inimeste tervist ja vähendades negatiivset keskkonnamõju. Neid eesmärke järgides saame teiste Euroopa riikidega arengutes kaasas käia ja olulisi loomade heaolu aspekte arvestades meie loomakasvatuse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tagada.
Meil on käes sõbrakuu. Traditsiooniliselt tehakse sel päeval armsaid kingitusi oma lähedastele ja sõpradele. Võib-olla leidub kingikotis ka Eestis ikka veel müügil olev traditsiooniline foie gras, mõtlemata, et selle saamiseks on keegi pidama taluma kirjeldamatuid kannatusi. See keegi on olnud hani, kes sarnaselt inimestega on tundevõimeline elusolend. Me peaksime olema juba väljakasvanud sellest ajale jalgujäänud arvamusest, et vaid inimesel on õigused ja vaid inimene kannatab valu, tunneb kurbust, armastust, sõprusetunnet ja teisi olulisi emotsioone.
Mis on foie gras?
Foie gras’ on üks nendest roogadest, mille tõttu peavad tänapäeval loomad inimese maitsenaudingute pärast kannatama. Tegu on pardi või hane haigestunud maksaga, mis on enda tavasuurusest kümnekordistunud. Maks ise on sildistatud delikatessroaks, kuid maksa andnud linnud on surnud 4-nädalase julma sundtoitmise teel, mil neid hoitakse ülipisikestes puurides. Kuna foie gras’ saamiseks väärkoheldakse linde, nõrgeneb ka nende immuunsüsteem ja nad võivad kergemalt haigestuda näiteks linnugrippi.
Haned on intelligentsed linnud
Haned on äärmiselt intelligentsed linnud. Neid võib veidi võrrelda koertega – ka hanedel on loomulik eluiga on 10-15 aastat ja neil on tugev territooriumi ning oma kodu valvamise instinkt. Kaitsemiseks teevad nad omamoodi tugevat prääksuvat häält (alternatiiviks koera haukumisele). Neil on ka väga hea mälu ning nad suudavad meelde jätta külalised, kes on varasemalt neile liiga teinud või neid halvasti kohelnud.
Sellegipoolest on enamik hanesid sõbralikud ja heatahtliku loomuga, seda eriti oma pererahva suhtes.
Haned on monogaamsed, mis tähendab, et emased ja isased moodustavad eluaegseid paare. Kaaslase surma korral ei pruugi üksi leinama jäänud kaaslane endale enam uut kaaslast leida. See on ju väga sarnane meie, inimestega?
Ja vist ei ole vaja mainida, et haned ja pardid tunnevad valu ja neil on emotsioonid sarnaselt koerte, kasside ja inimestega. Kuidas on siis võimalik, et me tolereerime sedavõrd julma kohtlemist, mida traditsioonilistes foie gras farmides hanede ja partide peal jätkuvalt rakendatakse?
Nähtamatutes Loomades tegutseb suur hulk tõeliselt toredaid ja võimsaid vabatahtlikke, kes panustavad oma vabast ajast sellesse, et loomi aidata. Soovime tuua rohkem esile neid imelisi inimesi, kes on tohutult oluline osa ühiskondlike muutuste elluviimisest. Seekord tutvustame videomontaaži vabatahtliku Sandrat.
Millega sa tegeled? Mida sulle meeldib vabal ajal teha?
Töötan telekommunikatsiooni firmas testijuhina. Vabal ajal meeldib mulle lugeda, looduses jalutada, ujumas käia, trenni teha ja tegelen ka hobifotograafiaga ja investeerimisega.
Kuidas sa jõudsid loomade heaolu küsimusteni?
Loomad ja nende heaolu on mulle alati korda läinud. Juba enne NL’ga liitumist oli minu jaoks see teema häiriv, et karusnahad jätkuvalt ka tänapäeval teemaks on, ehk siis nende kasutamise vajadus oli minu jaoks arusaamatu.
Räägi oma teekonnast Nähtamatutesse Loomadesse.
See oli nüüd küll aastaid tagasi, aga ma mingi aeg hakkasin jälgima sotsiaalmeedias Nähtamatute Loomade tegemisi ja ühel hetkel olin ma oma elus jõudnud sellisesse punkti, kus mõtlesin, et nüüd oleks aeg kuskil vabatahtlikuna panustada. Nii jäigi selleks silma juba minu jälgimises olev NL organisatsioon, mis kõnetas mind oma tööga loomade heaolu parendamisse. Lisaks kuna loomad on südamelähedane valdkond ja nägin ka, et vabatahtlike sinna otsitakse, siis nii ma avalduse ära saatsingi.
Kas sul on vabatahtliku kogemus ka väljaspool Nähtamatuid Loomi?
Väga väike kogemus. Olen käinud ühe metsatulekahju kustutamisel abiks paari päeva jagu.
Millega sa Nähtamatutes Loomades tegeled?
Minu põhitegevus on videomontaaž ja töötlus.
Mida sa oled Nähtamatutes Loomades tegutsemise käigus õppinud?
Isiklikus plaanis olen kindlasti saanud juurde arendada oma videotöötlus oskusi. Ülesande püstitused võivad olla erinevad ja tuleb lahendada erinevaid olukordi.
Mis sulle Nähtamatutes Loomades tegutsemise juures meeldib?
NL’s tegutsevad inimesed, kes on tõesti südamega asja juures ja pingutavad palju loomade heaolu nimel. See töö, mis selles organisatsioonis tehakse on hämmastav ja ongi inspireeriv ja motiveeriv ka iseendale. Kindlasti väga palju arenguvõimalusi isiklikus plaanis.
Miks vabatahtlikuna tegutsemine on sinu jaoks oluline? Kuidas sa leiad aega vabatahtliku tegevuse jaoks ja tasakaalu erinevate eluvaldkondade vahel?
Minu jaoks ongi oluline, et ühiskonnale omaltpoolt midagi tagasi anda. Ajaplaneerimises tuleb mõista, palju mingite tegevuste jaoks energiat on. Läbipõlemine ei tule kasuks kellegile.
Kas sul on koduloomi?
Mul on üks Püha birma tõugu emane kass, keda kutsun Sherryks. Sherry on hästi malbe, tagasihoidlik, pisut ka arglik kass, kuid väga intelligentne ja jutukas. Tema suur jutukus on tõesti naljakas, mida temal ka alati öelda poleks 😊 Armastab väga lähedust ja paisid saada.
Milliseid huvitavaid filme/raamatuid/etendusi oled viimasel ajal näinud/lugenud/külastanud?
Filmidest meeldis mulle väga “Kus laulavad langustid” (“Where the Crawdads sing”) ja raamatusoovitus oleks kindlasti Jaan Aru sulest tulnud “Loovusest ja logelemisest”, mis on väga kasulik ja hariv lugemine. Kahjuks viimasel ajal on teatris käimine soiku jäänud.
Mõni soovitus tulevastele vabatahtlikele?
Kui Sul juba mõlgub mõte vabatahtliku tööst, siis ära kõhkle – kandideeri! NL’is on palju erinevaid võimalusi, kuidas oma panuse anda. Julget pealehakkamist!
Ootame oma tiimi alati uusi vahvaid vabatahtlikke. Kui soovid ka koos meiega loomade elu paremaks muuta, täida ankeet siin.
Vabatahtlike koordineerimise arendamine toimub projekti raames, mille eesmärgiks on kasvatada Eestis kodanikuteadlikkust, tugevdada kodanikuühiskonda ja populariseerida vabatahtlikku tegevust. Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.
