Nähtamatute Loomade suurimad võidud ja tulemused loomade heaks

Juunis 2022 tähistame Nähtamatute Loomade viiendat sünnipäeva. Viis aastat rasket, ent tulemuslikku tööd loomade heaolu parandamiseks on meile õpetanud, kuidas võib üks efektiivne ja pragmaatiline vabaühendus Eestis läbi lüüa. Kui organisatsiooni asutaja Kristina Mering Nähtamatute Loomade tegevusega algust tegi, oli palju kahtlejaid, kes ütlesid, et läbilöömise ja edu tõenäosus on madal ja miks vaeva näha. Meie sihtrühmaks on ca 20 miljonit farmilooma, keda Eestis aastas hukatakse – nende heaolu parandamine ei ole väike väljakutse. Seda suurem rõõm on meil viienda sünnipäeva puhul suures tegutsemisõhinas võtta korraks aeg ja tuua sinuni senised olulisemad verstapostid meie tulemustest loomade kannatuste leevendamisel. On erakordselt oluline mainida, et kõike seda ei oleks saanud juhtuda ilma meie suurepärase annetajate ja toetajate kogukonnata, kellega üheskoos loomade eest seisame. Aitäh viie hooliva aasta eest!

Kanade heaolukampaania

Veame Nähtamatute Loomade algusest alates aktiivselt kampaaniat, et Eestis lõppeks munatööstuses kanade puurispidamine ning kõik munalettidel müüdavad munad pärineksid vabapidamissüsteemidest nagu paljudes teistes Euroopa riikides. Oleme tänaseks välja arvutanud, et meie kanade heaolukampaania tulemused on mõjutanud 200 000 linnu elu ja heaolu. 40% jaekettidest ja sadakond toidusektori ettevõtet on koostöös Nähtamatute Loomadega andnud lubaduse minna üle puurivabade kanade munadele müümisele või kasutamisele oma toodetes. Viimased meie tellitud Kantar Emori avaliku arvamuse uuringud näitavad, et 72% Eesti elanikest ei toeta munakanade kitsastes traatpuurides pidamist. Sellest statistikast lähtuvalt koostasime 2021. aasta lõpus raporti, mis kaardistas Eesti toidusektori ülemineku seisu puurivabadele munadele. Raporti jätkuks avaldasime tänavu juunis jaekettide paremusjärjestuse, mille käigus selgusid jaeketid, kes enim pingutavad puurivabade kanade munade müügi vähenemise nimel. Tunnustame siinkohal esikolmikut: Rimi, Stockmann ja Selver.

Loeme oma mitmete edukate kampaaniate tulemuseks asjaolu, et puurivabade kanade munade eelistamises ja müügis on võrreldes teiste tootegruppidega toimunud kõige kiiremad muudatused teadlikkuse tõusu ning nii tarbijate kui ka ettevõtete käitumise osas.

Kanade heaolukampaania enim meedia tähelepanu pälvinud südamlikuks aktsiooniks jääb aga eranditult 2021. aasta sügisel toimunud kanade päästeaktsioon, mille käigus päästsime ühest Lõuna-Eesti farmist 176 halbades tingimustes elanud lindu, kes oleksid muidu läinud hukkamisele. Ostsime nad farmi käest välja ja leidsime neile pea 200 linnule uued ja toredad kodud üle kogu Eesti. 

Karusloomafarmide keelustamine Eestis

Üks meie intensiivsemaid kampaaniategevusi oli karusloomafarmide keelustamine. See seadus võeti edukalt vastu juunis 2021. Kogusime 2019. aastal toonase suurima arvu digiallkirju rahvaalgatus.ee petitsioonile, mille esitasime 2020 jaanuaris riigikogule, millest järgnevate sammudena sündiski eelnõu karusloomafarmide keelustamiseks. Eelnõu tekst on muide meie tiimiliikme koostatud. Olgugi, et karusloomade puhul oli avalik kampaania kõige pilkupüüüdvam koos välireklaamide, digiekraanide, veebibännerite, sponsoreeritud sotsiaalmeediapostituste ja mõjuisikute kaasamise, läks tegelikult põhiaur kulissidetagusele otsesuhtlusele ja läbirääkimistele erinevate riigikogu liikmete, franktsioonide ja teiste poliitilist maastikku mõjutavate inimestega. Helistasime läbi kõik riigikogu liikmed ja suure osaga suhtlesime korduvalt, lisaks moodustasid põhituumiku liitlastest loomasõbrad, kes aitasid riigikogus protsessi vedada. 

Pärast organisatsioonide ca 15 aastat kestnud tööd, milles ka Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering eestvedajana juba enne Nähtamatuid Loomi osa võttis, kuulutas riigikogu lõpuks 2021. suvel välja karusloomafarmide keelu Eestis. 

Sigade heaolukampaania

Nähtamatute Loomade sigade heaolukampaania eesmärk on parandada sigade elutingimusi Eestis, mis on nende loomade suhtes julmad ja ajale jalgu jäänud. Meie sigade heaolukampaania sai alguse 2021. aasta sügisel – kuni selle hetkeni ei olnud avalikkuses olnud debatti ebaseadusliku sabade lõikamise kohta, mida Eesti farmerid aga rutiinselt praktiseerivad. Sigade kampaania on toonud sigade heaolu farmerite fookusesse ning nii seakasvatajad kui riigiametid on hakanud mõistma, et sigade heaoluprobleeme ignoreerides ning ebaloomulikke praktikaid varjates enam edasi minna ei saa. Eesti inimesed ei lepi ajale jalgu jäänud pidamisviisidega, sest sead väärivad paremat.

Meie sigade heaolu petitsioon on kogunud ligi 10 000 allkirja, mis näitab suurt avalikku huvi ja hoolivust nende tarkade loomade vastu. Sigadele elavad kaasa ka muusikud Karl-Erik Taukar ja Genka, kes astusid avalikkuse ette ja palusid Eesti inimestel sigu aidata. Praeguseks oleme suhelnud paljude seakasvatajate, erialaorganisatsioonide, ministeeriumite ja ametiasutustega, et kaasata sigade heaolu parandamise tegevusse mõjusaid institutsioone. Töö jätkub täie hooga! 

Foie gras’ kampaania

Foie gras’ ehk rasvase hanemaksapasteedi lugu on kummaline – Eestis on selle julma toidu tootmine keelatud, ent seda sisse osta, müüa ja tarbida võib. Meie foie gras’ kampaania raames on kolm restorani teinud julge sammu ning loobunud selle “delikatessi” pakkumisest. See on põhjendatud otsus, sest ligi 70% eestlastest toetab foie gras’ müügi lõpetamist. Nähtamatute Loomade foie gras’ müügi keelustamise petitsioonil on tänaseks üle 11 000 allkirja.

Teeme inimeste jaoks nähtavaks, kuidas ka nii peenena tunduvad road tegelikult nende taldrikutesse jõuavad. Näeme, et tarbijate teadlikkus on kõvasti kasvanud – ka Uku Suviste lõi kampaanias kaasa ning oli valmis avalikult avaldama oma foie gras’ vastast seisukohta. Samuti seisab meie toetajate hulgas ka hinnatud peakokk Aldur Soosalu, kes sellist julma “hõrgutist” heaks ei kiida.

Taimne Teisipäev

Viis aastat tagasi sai koos Nähtamatute Loomadega alguse ka meie kampaania Taimne Teisipäev, mille eesmärk on vähendada Eestis liigset lihatarbimist. Keskmine Eesti elanik sööb aastas ca 80 kg lihatooteid, mis on 3-4 korda rohkem kui riiklikes toitumissoovitustes välja toodud. Lahendame seda probleemi mitmel tasandil – koostöös koolide-lasteaedade ja teiste avalike asutuste, läbi aktiivse restoranikampaania ning läbi tarbijateadlikkuse edendamise koos praktilise, maitsva ja kasuliku toiduinfo jagamisega.

Viime koolides koolikokkadele ja õpilastele läbi ettekandeid ja koolitusi, teeme koostööd ettevõtete ja restoranidega taimsete toodete valiku suurendamiseks Eesti poelettidel ning muudame koolide-lasteaedade lõunasöögimenüüd tervislikumaks ja tasakaalustatumaks.

Taimse Teisipäeva kooliprogrammiga on viie aasta jooksul liitunud 138 kooli ja lasteaeda, kus õpib kokku 29 061 õpilast, kes saavad igal teisipäeval maitsvat taimset lõunasööki süüa. Need 138 liitunud asutust säästavad igal aastal 203 427 looma ning 508 000 kg CO2te. Tänu sellisele lähenemisele ei ole programmist nii-öelda väljakukkujaid. 

Taimse Teisipäeva restoranikampaaniaga on liitunud 250 söögikohta, kes teisipäeviti pakuvad maitsvat taimset toitu ja kutsuvad üles külastajaid just neid toite menüüst proovima. Oleme korraldanud kolm taimse toidu innovatsioonikonverentsi Põhjamaade toidusektori esindajatega, millest on kokku osa võtnud umbes 500 külastajat. Neljas, 2022 aasta Food Innovation Summit toimub 25. oktoobril Tallinnas Swisshotelis. Samuti viime läbi turunduskonsultatsioone toidusektori ettevõtetele, et taimne toit teha laiemale publikule nähtavamaks ja atraktiivsemaks.

Taimse Teisipäeva eduloos tõusevad eredalt esile just need inimesed, kes toetavad meid ka palumatagi – Eesti suurima toitlusteenust pakkuva ettevõte Baltic Restaurants Estonia tegevjuht Aaro Lode hakkas meie saadikuks. Aaro Lode ja ka näiteks Tartu Linnavalitsus on pikaaegsed Taimse Teisipäeva kaasaelajad. Baltic Restaurantsi tegevjuht Aaro Lode mainis Taimset Teisipäeva hea sõna ja kiitusega isegi oma ettekandes lihatööstuse aastakonverentsil “Lihafoorum”. 

Taimne Teisipäev viib läbi ka Taimetoidu Väljakutset – 22 päeva maitsvaid retsepte, et lihatarbimise vähendamine kergeks teha. Väljakutses on kokku osalenud 9218 inimest, iga kuu liitub umbes sada inimest. Eraldi oleme läbi viinud Kliimaväljakutset, mis sai populaarseks nii meedias kui ka ettevõtete hulgas. Näiteks osalesid kliimaväljakutses poliitikud Raimond Kaljulaid, Keit Pentus-Rosimannus, Rainer Vakra, Zuzu Izmailova, Andrei Korobeinik, Yoko Alender, Annely Akkermann, Joosep Vimm ja Kaspar Kurve.

Samuti teeme koostööd Santa Mariaga, et väljakutse eriti maitsev ja samas ka praktiliselt kasulik oleks. Filmisime toiduvideoid, Santa Maria töötajad osalesid Taimetoidu Väljakutses, et koos põnevaid uusi maitseid proovida. 

Analüüsides väljakutse läbimise mõju osalejatele, oleme teada saanud, et 95% osalejatest jääb pärast väljakutse läbimist lihatarbimist vähendama ja taimset toitu eelistama. Kõik need inimesed säästavad igal aastal 412 354 looma.

Ukraina varjupaigaloomade päästeoperatsioon

Nähtamatud Loomad on farmiloomade heaoluga tegelev loomakaitseorganisatsioon. Meie fookus on just tööstuslikus loomakasvatuses kannatavate loomade heaolu parandamine, sest nende miljonite loomade piinad jäävad tihti tähelepanuta. Märtsis 2022 aga olime sunnitud olukorra ümber hindama ning õige otsusena ka koerte ja kasside aitamisega tegelema, kui meie kolleegid Ukrainast palusid meie kiiret abi. Ukraina loomade varjupaigad palusid, et me päästaksime need sõja puhkedes pommirahe alla jäänud kaitsetud loomad, kes Euroopa Liidu ja ka Eesti Vabariigi silmis olid kurjategijad – kolmandast riigist pärit kahtlase päritolu ja omanikuta hüljatud. Eestist sõitis Poola-Ukraina piirile neli meie tiimiliiget, kes jätsid piiril asuvasse humanitaarabipunkti kolm tonni toitu, kütust ja muud vajalikku. Päästsime Ukrainast 15 varjupaigalooma – 14 koera ja ühe kassi – ning tõime nad turvalisse Eestisse. Põllumajandus- ja Toiduameti kolmekuulise karantiini nõude ajal olid loomad isolatsioonis, meie hoolsate vabatahtlike valvsate pilkude all, samal ajal otsisime suure hoolega loomadele kodusid. Tänaseks ootab oma päriskodu veel vaid üks koer – Scooby.

Lisaks ise oma kätega aitamisele annetasime Ukraina farmiloomade varjupaikadele 6000 eurot, et nad saaksid toita ja ravida nii iseend kui oma loomi ning valmistuda evakueerimiseks. Kuu aega hiljem saatsime taas Poola-Ukraina piirile umbes 700kg toitu, meditsiinitarbeid, tekke, loomade evakueerimiseks vajalikke kiipe ja puure.


Tiimi ülesehitus, organisatsioonikultuur ja majandusliku võimekuse kasvatamine

Nähtamatute Loomade tiimis on 10 töötajat (värbame kahte uut lisaks) ja sadakond vabatahtlikku üle Eesti ja ka välismaalt interneti vahendusel kaugtööna ülesandeid täitmas. 

Meie töö jaotub erinevatesse kampaaniatesse, tiimidesse või vastutusvaldkondadesse ja kuna pidevalt on miskit toimumas, tuleb välja uus kampaania, toimub üritus, üleskutse, kohtumine vms, siis jaotuvad abikäed kindlatesse, kuid paindlikesse rollidesse, mis võimaldavad nii töötajatel kui vabatahtlikel pühenduda oma ülesannetele ja tunda, et neil on kontroll oma töö ja selle tulemuste üle.

Oleme küll noor ja idufirmalik organisatsioon, ent tegus ja aktiivne tark tiim samade eesmärkide nimel pingutamas ei ole midagi, mida võtaksime iseenesestmõistetavalt. Meie tugev ja strateegiline organisatsioonikultuur ning pidevad enesearenguvõimalused on need, mis hoiavad pikaaegseid vabatahtlikke jätkuvalt meiega ja mis meelitab uusi inimesi liituma. Üheks toredaimaks tagasisideks vabatahtlike poolt on mõte, et Nähtamatute Loomade koolitused, teadmised tõhusast kommunikatsioonist ja strateegilisest muutuste esile kutsumisest on neile kasulikud ka elus ja tegemistes väljaspool organisatsiooni. Oleme siiralt tänulikud kõigile tiimiliikmetele, kellega koos seda rasket ja olulist tööd loomade heaks ellu viime! 

Meil on suur rõõm, et aastate vältel oleme pälvinud tunnustusi ka väljaspoolt. Oleme saanud president Kersti Kaljulaidilt Aasta Vabaühenduse tiitli ning meie tegevjuht Kristina Mering pälvis Kaljulaidilt Aasta Vabatahtlike juhendaja/kaasaja tunnustuse. Oleme Keskkonnaministeeriumilt saanud nii Aasta Keskkonnateo kui ka Keskkonnakäpa tiitlid.

Kõik need viis aastat on olnud võimalikud tänu Sulle, võimas toetaja. Sinu annetustel on jõud, mis aitab parandada loomade heaolu. Siinses kokkuvõttes toodud tulemused poleks saanud sündida, kui piisavalt suur hulk hoolivaid inimesi poleks kokku tulnud ja Nähtamatute Loomade püsiannetajateks hakanud. Aitäh, hea sõber, et koos loomi aitame! Järgmised viis aastat veelgi võimsamalt edasi! 

Kuidas me Nähtamatute Loomadega mahefarmis sigadel külas käisime

Hiljuti käisime Nähtamatute Loomade sigade heaolu kampaaniatiimiga ühes Eesti mahefarmis külaskäigul. Kuna oleme hästi kursis Eesti seakasvatuse tööstuslikkusega, kus ühes farmis võib koos olla ka näiteks kümme tuhat siga, oli selle väiketalu külastamine loomade heaolutingimusi nähes suur rõõm. Enamus Eesti sigadest võivad vaid und näha sellest toredusest, millega need sead meie külastatud mahefarmis iga päev kogevad.

Kui lauta sisenesime, siis 2 pesakonda põrsaid magasid kõik koos. Et soojas püsida olid nad oma emade kõrval tihedalt üksteise kõrval. Meie häälte peale nad ärkasid ja algas mänguaeg.

Põrsakesed ajasid üksteist taga, mängisid teineteisega, uudistasid  ja hullasid põhu sees. Nende mäng meenutas väga koerakutsikate mängu – notsu togis kaaslast ninaga, näkitses teist õrnalt kõrva otsast ja jooksis siis eest ära. Sarnaselt koertega tervitasid nad üksteist rõõmsa sabaliputusega. Õigupoolest polnudki mingit vahet, kas tegemist on koera või seaga – nad olid vabad loomalapsed, kes olid alles loetud päevad tagasi siia ilma sündinud ja avastasid hoolega oma mängumaad. Kaitsvad emad hoidsid hoolega põnnidel silma peal ja polnud kahtlust, et vajadusel kaitseb iga emis nii enda kui teiste emade järglasi. Loomalapsi mängimas vaadata oli puhas rõõm ja tundus, et sinna võikski jääda.

Kristina ja Merit väikest põrsas Petsi silitamas

Eriti südamesse läks meile väike põrsas, kellele panime kohapeal nimeks Pets. Farmer oli teda inimese lähedusega harjutanud ja süles olles jäi ta mõnusasti magama ja oli hästi soe ja oma väiksusest sõltumata suure kohaloluga kaaslane. 

Tööstusfarmides sünnivad samasugused notsukesed aga betoonpõrandale. Neil pole palju ruumi ringi hullamiseks ega põhku, milles katsetada oma tuhnimisoskust. Nende ema on aheldatud külmade metallpiirete vahele, kus tema tööks on vaid lebamine ja imetamine kuni põrsakesed saavad 28 päeva vanuseks. Seal ei saa emis oma järglasi kaitsta inimkäe eest, kes üksteise järel ta laste järele haarab, et lõigata maha nende sabad.

Loomi ise kohates tekib inimlik soov neid julmuste eest kaitsta. Nad on ju loomalapsed, kes väärivad elu sellistes tingimustes, kus nad saavad liigiomaselt käituda ja kus neil on hea olla.

Naastes linna oleme aga tagasi ühiskonnas, kus on vaikiv kokkulepe, et siga on lihtsalt toit restoranide menüüdes ja poeriiulitel. Nõudlus odava liha järele on tekitanud olukorra, kus vähesed farmiloomad saavad elada loomulikus keskkonnas, mis vastaks nende vajadustele. Selle asemel toodetakse sigu nad oleksid vaid toit, mitte tundevõimelised, targad ja vahvad loomad. Selleks, et poes oleks alati saadaval odava hinnaga sealiha peavad meie sead veetma elu tegevusetult kitsastes betoonsulgudes. Juba viis kuud pärast ema juurest ära viimist liiguvad need loomad tapamajja ja nende ema on juba paar päeva pärast poegade võõrutamist uuesti tiinestatud.


Kõik loomad väärivad elutingimusi, kus nad saavad käituda liigile omaselt ja ei ole inimeste ahnuse tõttu kitsastesse tingimustesse surutud. Kahjuks on Eestis sigade mahefarme vaid kaks ja aastas hukatavast ca 600 000 seast elab vaid umbes 300 sellistes heades loomade heaoluga arvestavates tingimustes. Aga pärast nende toredate sigade ja Petsiga kohtumist on motivatsioon veelgi kõrgem, et parema süsteemi eest võidelda.

Aita loomi kannatustest välja, allkirjasta petitsioon põrsaste tuimestuseta sabade lõikamise lõpetamiseks ja paremate elutingimuste tagamiseks – https://sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee/

Vaata südamlikku videot, mis farmis koos loomasõprade Karl-Erik Taukari ja Genkaga koos filmisime.

Hoiame sabad rõngas!

Eelnevalt kirjutasin sellest, mida olen sigadelt nendega igapäevaselt töötades õppinud. Nüüd soovin aga lähemalt kirjutada ühest suurest murekohast ja nii-öelda avalikust saladusest seatööstuses: põrsaste rutiinsest sabade lõikamisest.

Miks põrsaste sabad ära lõigatakse?

Siga tahab uudistamist ja mängimist, aga kõledas tööstusfarmis ei ole tal mitte midagi teha. Tegelikult on tal seal üksnes kõva ebameeldiv põrandapind ja liiga vähe ruumi. Põhusülemist või pinnase sonkimisest võib tööstusfarmi siga üksnes und näha. Selline siga on stressis ja kannatab. Kui tal mitte midagi muud teha pole, hakkabki ta näiteks sulukaaslaste saba närima – see on indikaator, et midagi on sea jaoks valesti. Midagi vajab farmis muutmist.

Selle asemel, et põrsaid kuulda võtta ja farmis vastavaid muutusi teha, lõigatakse aga paaripäevaste põrsaste sabad tangidega maha, tuimestust kasutamata. Euroopa Liidus on küll rutiinne sabade lõikamine keelatud, aga seda tehakse jätkuvalt. Kahjuks ka üle 90% Eestis kasvavate põrsaste sabad lõigatakse maha.

Kõle tööstusfarm, kus pole kahjuks ei piisavalt ruumi ega tegelusmaterjale.

Oluline on rõhutada, et sabade lõikamine ei tähenda, et sabade närimist farmis edasi ei esineks. Kahjuks närivad tööstusfarmide põrsad edasi ka juba lõigatud lühikest saba, kuigi sabade lõikamine vähendab sabade närimise esinemist. Seda eelkõige seetõttu kuna allesjäänud sabajupp on lõikamise tõttu tundlikum. See aga viitab sellele, et sigade loomuomane vajadus mängida, närida ja tuhnida on alles ka pärast sabade julma lõikamist. Seega, sabade lõikamine ei kõrvalda seda põletavat probleemi tööstusfarmides.

Milline probleem on sabade närimine?

Sabade närimine on keeruline, peamiselt tööstusfarmide massiivsuse ja kõledusega kaasnev probleem. See ei ole aga kindlasti mitte midagi ilmvõimatut. Sabade närimine on ikkagi tekkinud siis, kui farmid muutusid massiivseteks tööstusfarmideks, kus koos on tuhandeid loomi. Loomupäraselt ei näri siga teise sea saba.

Sabade närimist on võimalik ära hoida tagades sigadele neile sobivad elamistingimused. Tühipaljas seasulg, kus mitte midagi teha pole, ei ole seale sobiv tingimus. Üks efektiivsemaid sabade närimise ennetajaid on sigadele põhu või mulla andmine. Mitmed uuringud näitavad, et isegi peotäis põhku vähendab sabade närimist.

Tore rõngassaba, piisavalt põhku ja julgustav musi oma emalt – kahjuks sellist idüllilist pidamisviis Eestis peaaegu polegi.

Ärme karda rõngassabu

Seakasvatajate esialgne hirm sabade närimise ees leiab mingil määral õigustust. Tegelusmaterjalide nagu põhu, jutekottide või pakkepaberi kasutuselevõtt vajab täielikku poolehoidu farmi juhtkonna ja farmi töötajate poolt. See peab saama igapäevaseks, normaalseks osaks. 

Kuskilt tuleb algust teha, näiteks proovides mõnedes tegelusmaterjalidega sulgudes kasvatada normaalsete, pikkade sabadega sigu. Olukorras, kus seafarmerile hingab ühelt poolt kuklasse nii laenu- kui ka tarnekohustus ning teiselt poolt tapamaja, mis seakilo hindasid põhimõtteliselt dikteerib, ei ole see lihtne samm. Küll aga tuleks arvesse võtta, et sabade lõikamist ning sigade ebasobivates tingimustes pidamist võetakse tõsiselt. Näiteks on juba määratud kopsakas rahatrahv seafarmerile sabade rutiinse lõikamise jätkamise eest.

Tekib aga küsimus, milleks seatööstus end lõhki rebib ning seejuures veel suure sigade kannatuse hinnaga. Kas oleks aeg lõpetada see ulmeline eksperiment kümnete tuhandete sigadega tööstusfarmides ning liikuda väiksemate mahekasvanduste poole? Kontrollitud mahekasvandus võiks olla Eesti seatööstuse nišš. Kahjuks hetkel ei ole selline seakasvatus Eestis levinud, kuigi leidub üksikuid erandeid tublide farmerite hulgas.

Esimesed märgid

Tänu oma tööle koos sigadega olen õppinud ka ära tundma esimesi märke sabade närimise algamisest ning sellest, kuidas sabade närimist lõpetada. Loomulikult ei tea ma sabade närimise lõpetamise kohta kõike, aga heal meelel jagan oma kogemusi. Üks parimaid viiteid sabade närimise algamisele on kui põrsas ei hoia oma saba enam rõngas, vaid sirgelt all. Sabaots võib tunduda tume või määrdunud, aga lähemalt vaadates võib näha, et sabaots on juba hammustatud, verine ja nekrootiline. 

Mõnikord võib näritud saba olla ka punakas või paistes, aga see esineb pigem siis kui närimine on juba mõnda aega kestnud. Kiire reageerimine ja sabade kontrollimine on ülioluline! Sabasid saab näiteks söömise ajal väga lihtsalt kontrollida kui kõigi põrsaste taguotsad ühtepidi on. Kui kõigi sabad on rõngas, siis närimist tõenäoliselt ei esine.

Häid soovitusi sabadega sigade kasvatamiseks leiab näiteks ka siit videost. See Soome seafarmer omab juba 15 aastat kogemust sabadega sigade kasvatamisest.

Mis aitab sabade närimist ennetada?

Sabade närimist aitab ennetada sigadele tegevuse pakkumine. Näiteks riputada sulu seintelt alla mõned jutekotid või looduslikust (söödavast) materjalist köiejupid, mida põrsad sakutada ja närida saavad. Köie näritav ots peaks rippuma maapinnast vähemalt 10 cm kõrgemal, et see pisikestele võõrdepõrsastele ohtlik poleks.

Hea oleks lisada põrandale saepuru ning anda mängimiseks puupulki, võimalusel põhku või pakkepaberit. Kui võimalik, siis ka uut põnevat toitu või nuuskimismaterjali – pressitud heinakuubikud, silo, kapsas, makaronid, mais. Kõik see viib sigade mõtted teiste sabadelt eemale.

Pakkepaber on huvitaval kombel sigade suur lemmik, eriti kui sulgu visata suur tükk, millest iga põrsas saab ise endale sobiva tüki sakutada ja seda edasi hekseldada. Vastavalt vajadusele tuleb neid asju juurde lisada või välja vahetada, nii paari-kolme päeva tagant. Kui närimise probleem on tõsine, siis iga päev või isegi mitu korda päevas. Lihtne on sulgude vahekäigus hoida need asjad kärus valmis, siis on kasutamine lihtsam.

Samuti aitab sabade närimise vastu sabade katmine kas vastava sprei või loomadele sobiva tõrvaga (sellega, mida jahimehedki söödaplatsidel kasutavad). Viimastel on väga tugev lõhn, mis katab võimaliku verelõhna ja teeb saba hammustamise sea jaoks ebameeldivaks.

Juhul kui farmis peaks tekkima närimine, peaks farmer koheselt sekkuma ning lisaks värskele tegevusmaterjalile (põhk, pakkepaber, köied jne) kasutama sabadel ka kas spreid või tõrva (u 4-5 päeva kuniks on näha, et närimist enam ei esine).  Kui närimisele kohe alguses jaole saada ja nn härjal sarvist haarata, andes põrsastele tegevust, siis ligi nädala-kahe pärast võib probleem juba lahendatud olla.

Eestis on paar tublit seakasvatajat, kes kasvatavaid õigeid, ilusate rõngassabadega sigu. Kindlasti oleks neilt paarilt seakasvatajalt palju juurde õppida, kuidas normaalsete sabadega sigu kasvatada.

Toeta sabade lõikamise lõpetamist

Rõngas saba on nii suurt head meelt tekitav vaatepilt, mille üle iga seafarmer võiks uhkust tunda! Sead on tundevõimalised, vahvad ning mängulusti täis loomad, kes väärivad elamisväärset elu. Anneta sigade toetuseks siin: https://nahtamatudloomad.ee/toeta

Valminud on jaekettide paremusjärjestus puurikanade munadest loobumisel

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad koostas ülevaate jaekettide edusammudest puurikanade munadest loobumisel. Ülevaate alusel koostati paremusjärjestus.

Puurikanade munadest loobumise küsimustiku täitsid 11 jaeketti. Esikolmikusse pääsesid Rimi, Stockmann ja Selver.

Rimi on seadnud eesmärgi aastaks 2025 loobuda puurikanade munade müügist ning on seda selgelt oma kommunikatsioonis ka väljendanud. Nende sortimendist moodustavad puurikanade munad alla 50%. Rimi reklaamib puurivabade kanade mune, suunab tegema loomasõbralikke valikuid ning munaleti juures on munakoodi lugemise õpetus, mis on toidupoe munaleti juures asuv selgitus, mille järgi saab ostja aru, millisest kanade pidamise viisist muna pärineb. 

Rimi on liider vabapidamissüsteemidest pärinevate munade müügi edendamises

Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats kommenteerib Rimi liidripositsiooni: “Näeme, et puurikanade munade müük on langevas trendis ja samal ajal tõuseb vabapidamissüsteemidest pärinevate munasortide müük. Kliendid teevad üha enam teadlikke otsuseid, näiteks on vabapidamissüsteemidest pärinevad munad Rimi e-poes enim ostetud munasort. Soovime Rimi poodides vabakasvatuse valikud veelgi täiendada,” kirjeldab Bats.

Stockmann loobub samuti aastaks 2025 puurikanade munadest ning on seda selgelt oma kommunikatsioonis väljendanud. Stockmannis moodustavad puurikanade munad kogu sortimendis alla 50% ning oma brändi alt nad neid ei müü.

Selveris on viimase aasta jooksul puurikanade munade müük 7% langenud ning kogu sortimendist moodustavad puurimunad alla 50%. Selveris on tarbijateadlikkuse tõstmiseks munaleti ääres ka munakoodi lugemise õpetus.

Loe põhjalikku ülevaadet jaekettide paremusjärjestuse kujunemisest SIIT

Jakob, Betti ja Ella – tavalised nuumsead, kes saavad teha erilisi asju

Kristina Kull
Nähtamatute Loomade vabatahtlik
Viini BOKU ülikooli doktorant 


Kuidas ma sigadeni jõudsin?

Olen doktorant, kelle uurimisalaks on sigade kognitsioon ehk mõtlemine. Täpsemalt uurin seda, milline on sigade ajataju ning kas sigu kimbutab igavus. Sead on ühed uudishimulikumad ja mänguhimulisemad loomad, keda tean.

Oma töös võrdlen sigu, kes elavad nn põnevates sulgudes sigadega, kelle sulud vastavad üksnes tööstusstandarditele. Esimeste nn põnevate sulgude sead saavad iga päev tuhnida põhus, saepuruhunnikutes, mängida mänguasjadega, kasutada kratsimisharju ja muud toredat. Tööstusstandarditega sulgudes elavatel sigadel sulus mänguasju ega korralikku tuhnimismaterjali pole, sest kahjuks sellised kõledad tingimused just seakasvatuses kõige levinumad on. Vahe nende kahe pidamisviisi puhul on meeletult suur.

 

Päeva parim osa on põrsastega mängimine. Inimestega harjumine käib uudishimulikel põrsastel üpris kähku.

Kuigi kognitisioonikatse võib kõlada nagu uurin lähemalt sigade ajusid, siis tegelikult põhinevad kõik minu katsed sigade treenimisel. Uurin nende mõtlemist ja proovin aru saada, kuidas nad otsuseid teevad. Sead on ülimalt taibukad ja õpihimulised – õunatüki eest on nad valmis paljutki tegema! 

Treenimisel kasutan positiivse kinnistamise meetodit – iga õige vastuse eest saab notsu ühe õunatüki. Mõnikord on naljakas näha kui hoolikalt nad seda ühte õunatükki söövad – mõni  notsu närib suutäit hoolega vähemalt kakskümmend korda nagu meile koolis õpetati, mõni teine aga sööb pehme mahlase osa ära ja sülitab kõvema õunakoore demonstratiivselt suu otsast välja.

Selle ajataju katse jaoks on tarvis sigadele igapäevaselt “koolitunde” anda. Mina nii hästi sigadega ühte keelt ei oska ega saa neile katse põhimõtet paari lausega selgitada, seega saan neile katset õpetada üksnes treenimise meetodil. Siin tulevad notsude loomupärane õpihimu ja õunatükid kasuks.

Milliste sigadega ma koos töötan?

Töötan nuumsigadega nende terve eluaja. Alustan nendega tööd kui põrsad on veel päris pisikesed ja oma emaga ehk emisega ühes puuris elavad. Jätkan samade põrsastega tööd ka pärast emise juurest võõrutamist. Siis elavad põrsad ligikaudu kümnekesi koos teiste pisikeste põrsastega uutes sulgudes. Minu töö nendega lõpeb nende sigade nuumaperioodi lõpul ehk kuue kuu möödudes.

Hästi põnev on nendega kogu selle aja igapäevaselt koos olla ja näha, kuidas vaikselt hakkavad pisikesed põrsad ka oma iseloomu näitama – kes neist on vaiksem ja hellem, uudistades uusi asju oma pehme ninaga ettevaatlikult. Mõni neist on aga ees valmis, et saaks kohe esimesena treenima tulla! Hästi hämmastav kuivõrd erinevad ühest tõust sead olla võivad.

Vapper roosa nelik on valmis “koolitundi” tulema. Fotol on põrsad umbes pooleteise kuu vanused.

Milline näeb välja minu igapäev?

Praegune aeg, igapäevaselt sigadega farmis töötamine, on minu jaoks kogu doktorantuuri üks põnevaimaid aegu! Samuti on tegu väga intensiivse tööajaga. Hommikud algavad tassi musta kohvi ja jalutuskäiguga sigalasse. Sigalasse jõudes käin esmalt duši all ning pärast seda riietun spetsiaalsetesse, üksnes seal sigalas kasutuses olevatesse riietesse. Sama käib jalanõude kohta. See on oluline bioturvalisuse tagamiseks kuna inimesed võivad edasi kanda sigade jaoks ohtlikke haiguseid.

Pärast pesu saan lõpuks oma sigade juurde minna! Ütlen notsudele tere hommikust ja annan hommikusöögi. Lisaks mõned paid või kõhu alt sügamised ka. Kui vaja, siis koristan natuke sigade sulgusid. Siis on aeg treenimisega alustada, mis olenevalt sigade tujust võib võtta 4-8 tundi päevast.

Lõuna ajal koristan sigade sulud ja annan neile tegelusmaterjali. Selleks võib olla näiteks piuksuv koertemänguasi, porgandid pappkastis, sületäis põhku või – sigade lemmikuks osutunud – tükk pakkepaberit.

Olenevalt päevast võib mõnel notsul olla vaja eraldi arstiabi – lihtsamad mured saan ise vastavate ravimitega leevendatud, aga kangemate ravimite nagu antibiootikumide ja valuvaigistite andmiseks tuleb farmi kutsuda veterinaar. Õnneks tulevad positiivne treenimismeetod ja õunatükid väga palju kasuks ning arstimite andmine on enamasti väga lihtne – sead on igati koostööaltid.

Sead tahavad tuhnida ja mängida. Pildil on näha põrsad, kelle sulgu on just lisatud värsket seene-põhu komposti. Sead armastavad selles tuhnida. Säärane põnevus ajab põrsaid isegi oma saba liputama.

Kas ma töötan eriliste sigadega?

Sead, kellega töötan on täiesti “tavalised” seatööstuse mõttes. Nad on tööstusfarmide sigadega sama tõugu. Selles mõttes ei erine nad mingil moel teistest tuhandetest sigadest, kes meil tööstusfarmides elavad. See tähendab ka kahjuks seda, et poole aasta vanuselt ootab ka neid põrsaid tapamaja. Sellele üritan hetkel mitte mõelda, sest see teeb meele väga kurvaks. 

Küll aga elab lõpmatuseni edasi neilt põrsastelt saadav teaduslik info. Etteruttavalt võin juba öelda, et see info näitab, et sead on targemad ja taibukamad kui ehk arvame. Just tänu neile sigadele saame seda kõike teada ja õppida.

Olen aga väga tänulik, et saan just nuumsigadega töötada, sest sel viisil saan näidata, et nemad, täitsa tavalist tõugu sead on just väga erilised ja vajavad me kõigi tähelepanu, et me neid paremates tingimustes kasvataksime ja rohkem nende maailma tundma õpiksime. 

Ning loomulikult on minu jaoks mu notsud – Jakob, Betti, Ella ja kõik teised sadakond siga – väga erilised, sest mul on olnud imeline võimalus just neid põrsaid tundma õppida ja näha kui imetabased, naljakad ja põnevad loomad nad on.

Notsude magus lõunauinak. Sead on üpris häälekad, aga maru armsad norskajad. Samuti mõnikord nad matsutavad või “jooksevad” unes.

Mida põnevat olen sigadelt õppinud?

Paljude inimeste jaoks on üllatav, et sigade mäng meenutab koerte mängustiili – sead sakutavad oma mänguasju, kannavad neid suus, jooksevad ringiratast, liputavad saba ja isegi hauguvad mängides. Kodustamine ei ole sigade käitumist nii palju muutnud nagu võiks arvata. Ühe jalaga on sead jätkuvalt koerlaste ja karnivooride klubis 🙂

Aita teha sigade elu paremaks

Nähtamatud Loomad on alustanud tänuväärt ja vajaliku kampaania, et muuta sigade elu elamisväärsemaks ja lõpetada rutiinne põrsaste sabade lõikamine Eesti seafarmides. Loe selle probleemi kohta lähemalt ning anna oma toetusallkiri sigade kaitseks siin:  https://sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee/ 

Prantsuse kohus karistas seafarmi põrsaste sabade lõikamise julmuse eest 50 000€ trahviga

 Prantsuse kriminaalkohus mõistis enneolematu sammuna hukka sigade rutiinse ebaseadusliku sabade lõikamise ja määras seafarmi omanikele tingimuste rikkumise eest 50 000 euro suuruse rahatrahvi.

Kolmapäeval, 6. aprillil mõistis Moulinsi kriminaalkohus Prantsusmaal Limoise’is asuva Herta kaubamärki tarniva seafarmi omanikele 50 000 euro suuruse rahatrahvi. Kohus pidas sigade sabade süstemaatilist lõikamist väärkohtlemiseks.

Sabade lõikamine on sea saba lühendamine, et vältida nende hammustamist. Saba hammustamine toimub tavaliselt siis, kui sigadel on halbade elutingimuste, ruumikitsikuse või tegevuse puudumise tõttu igav või stress. Tavaliselt viiakse see ilma tuimestuseta protseduur läbi alla 7 päeva vanustel põrsastel. Kuigi see on seadusega alates 1994. aastast keelatud, lõigatakse 99% Prantsusmaa seafarmides siiski rutiinset sabu.

Kõnealune farm, kus peetakse üle 9000 sea, sattus tähelepanu keskpunkti tänu Prantsuse loomakaitseorganisatsiooni L214 avaldatud salajasele materjalile, mis paljastas sigade kasvatamise kohutavad tingimused.

“See rahatrahv tähistab tõelist pöördepunkti! 20 aastat talutud kuriteod mõistab õiglus lõpuks hukka. Peaaegu kõigis farmides praktiseeritakse rutiinselt sabade lõikamis. Euroopa Komisjon kutsus Prantsusmaa isegi 2020. aastal eraldi korrale. Õiguse poolt täna saadetud sõnum on selge: loomapidamise tingimusi puudutavate seaduste osas pole võimalik eraldi läbi rääkida. Need peavad kehtima kõikidele farmidele, olenemata sellest, kas see meeldib loomapidajatele või mitte, ja riik on kohustatud seda kohaldama.”

– Brigitte Gothière, L214 kaasasutaja

Loodame, et varsti saabub aeg, kui ka Eestis hinnatakse loomade heaolu ja toetatakse nende mutileerimise lõpetamist. Eestis lõigatakse pea kõigil kuni 7-päevastel põrsastel sabad, sest enamus sigu peetakse kitsastes tööstuslikes tingimustes, kus nende heaolu ei ole tagatud ja kus nad stressist ja igavusest sabu närima võivad hakata.

Anna allkiri, et lõppeks põrsaste julm sabade lõikamine Eestis – https://sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee/

Allikas: https://www.eurogroupforanimals.org/news/justice-served-pigs-french-court-case-condemns-routine-tail-docking 

Sabade lõikamine seafarmis, mis on tavapraktika ka Eesti seakasvatustes

Kuidas mõjutab sõda tööstusfarmides kasvatatavaid loomi? 

Kristina Mering, MTÜ Nähtamatud Loomad asutaja ja tegevjuht

Artikkel ilmus 2. aprillil 2022 Delfis – https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/120002366/surevad-nalga-ja-lambumisse-just-selline-on-ukraina-farmiloomade-reaalsus

Paljud head inimesed on Nähtamatute Loomade poole pöördunud, et uurida, kuidas sõjategevus Ukrainas puudutab loomade olukorda ja mida saaks teha, et lisaks inimestele ka kannatavatele loomadele abiks olla.

Sõda on ilmselt üks hullemaid asju, mida inimestele ja loomadele soovida. Eriti karmiks muudab selle asjaolu, et kui praegu annavad nii üksikindiviidid kui humanitaarorganisatsioonid parima, et võimalikult suur hulk inimesi sõjakoldest välja toimetada, siis olude sunnil jäävad miljonid loomad paraku tähelepanuta.

Lemmikloomadel on suurem šanss pääseda koos miljonite inimestega, kes elu eest pagevad ja loodetavasti Euroopa Liidu riikides surmahirmu tundest hinge tõmmata saavad. Paljud Ukrainat ja põgenikke abistavad riigid on vastu võtnud otsuse mitte kontrollida lemmikloomade passe, kes põgenevate peredega kaasas on. See on õige ja ilus tegu, et pered ja nende lemmikloomadest liikmed ei peaks lahku minema ja loomi ei peaks ohutsooni hülgama. Kuidas aga mõtestada miljonite farmiloomade olukorda, kelle aitamiseks on sõjakriisis sisuliselt võimatu midagi ära teha?

Loomad sõjas

Loomad on tihti sõjategevuse nähtamatud ohvrid, justkui kurb paratamatus, mis käib kaasas raskete valikutega, kus kõiki aidata ei saa. Kui oleme kriisis, ei suuda me kahjuks isegi kõiki inimesi kaitsta, teistest liikidest rääkimata. Õnneks ei tähenda see, et asi ei võiks olla parem ja saame tulevikuks samme astuda.

Ukrainas on nagu Eestiski kunagistest Nõukogu Liidu valusatest aegadest väga tööstuslik ja massitootmisele suunitletud loomakasvatus. See tähendab, et suur hulk loomi elab kitsastes tingimustes, väikestes puurides, kinnistes hiigelhoonetes, kus on nii palju isendeid koos, et silme eest võtab kirjuks. Kui farmi omanikud ja töötajad on sunnitud pagema, et enda elu päästa ja pommirahe eest põgeneda, ei ole loomadel enam kellelegi loota.

Kriisiolukordades on üle maailma palju õuduslugusid, mis saab hüljatud tööstusfarmidest, mis on loomi täis. Mingil hetkel võib üles öelda ventilatsioonisüsteem. See tähendab, et kümned tuhanded loomad või linnud lämbuvad. See on ehk isegi kergendus võrreldes vaikse piinarikka hääbumisega, mis kaasneb sellega, et vett ei tule kuskilt juurde ja süüa ei anna neile puuris kinni olevatele ja pääsemisvõimaluseta loomadele enam keegi. Kes oskab valida, kas parem oleks surra lämbumisse või nälga ja dehüdratsiooni?

Ukraina lõunaosas Hersoni oblastis asuv riigi üks suurimaid kanalaid Tšornobayivska kaotas näiteks elektriühenduse, mille tagajärjel katkes lindude automaatne joogi- ja toidusüsteem. Välja lülitus ventilatsioon ja kolm miljonit lindu, kes olid kitsastesse traatpuuridesse suletud, kogesid ilmselt ühte õudsamat lõppu, mida ette saab kujutada. 

Puurikanala munatootmises

Paljud hoolivad kaasaelajad küsisid, kas ei saaks neid kanu puuridest vabaks lasta, et nad saaks farmi ümbruses liikuda. Samas saame ilmselt kõik aru, et sõjapiirkonnas kolm miljonit kana lahti lasta ei oleks samuti lahendus, mis nad päästaks. See ongi situatsioon, kus puudub hea lahendus, olemuslikult tuksis loomatöösturite süsteem ei annagi võimalust katastroofi või kriisi korral elusolendeid päästa. 

Ukraina suurim munatootja Avangard on teatanud, et mitmed olulised kanafarmid on suletud või hävitatud ning ülejäänud farmid on ilma linnusöödata.

Kanafarmi sõnul osa valmistooteid ja munakanu on antud kohalikule elanikele, kuid suurem osa karjast on tapetud, kuna lindude toitmist ei olnud võimalik jätkata, sest vene vägede pommitamine tegi võimatuks töötajate transpordi loomafarmideni. 

Hüljatud tööstusfarmid on reaalsus, mida tuleb ette igas sõjakoldes. See on üks julmus pikas nimekirjas asjadest, mis teevad sõja üheks põhjusega vihatumaks poliitiliseks tegevuseks.

Ukrainlased ei ole kuidagi ära teeninud seda, mida Venemaa praegu agressiivselt korda saadab, ei inimesed, loomad ega tühermaaks pommitatav elukeskkond. Me ei ole ükskõiksed nende kannatuste suhtes ja see on inimeseks olemise üks paremaid külgi – me hoolime. Me ei pööra pead ära ka siis, kui on raske. Eestlased on näidanud ennast parimast heldest küljest, annetades Ukraina toetuseks nii Pagulasabile kui teistele humanitaarorganisatsioonidele, et sõjakannatusi leevendada.

Ma usun, et see hooliv aeg on hea hetk, et tajuda, kui lai meie kaastundeväli tegelikult on. Me ei jää ükskõikseks mõeldes ka loomadest sõjaohvritele ja me ei tahaks kunagi, et keegi süütu olend kannatab pealesunnitud vägivalla ja hirmu all. Me saame seda kaastundevälja kasutada ka oma eluotsuste suunamiseks suurema hoolimise ja parema inimeste ja loomade heaolu suunas. Tööstusfarmid on Nõukogude Liidu relikt, mida me endises idablokis näeme palju rohkem kui Lääne-Euroopas. Töötame tuleviku nimel, kus kasvab väikefarmide osakaal ja väheneb piinamislaagri sarnane viis loomade pidamiseks.

Et aidata Ukraina loomi, kutsun üles annetama Nähtamatutele Loomadele. Suhtleme Ukraina loomakaitsjatega, saadame neile nii rahalisi annetusi kui ka toiduabi vastavalt nende kõige kriitilisematele vajadustele. Annetuse saab teele panna https://nahtamatudloomad.ee/toeta

Scooby (5–7 a)

KODU LEITUD ❤️️

Vanus: 5–7 aastat
Sugu: isane
Suurus: suur
Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud

Scooby

Scooby on meie viimane Ukraina sõjast päästetud koer, kes on nüüdseks juba viis kuud kodu otsinud. Scooby on leebe hiiglane, kes armastab inimesi ning sooviks nendega võimalikult palju aega veeta. Ta on kõige õnnelikum siis, kui saab inimesega koos jalutada, õppida ja harjutusi teha ning siis pikali visata, sügamist nautida ja niisama koos olla. Kõigile, kellele Scooby silma on vaadanud, on temasse ära armunud – tema sügavatest silmadest on näha, et ta on näinud oma elus palju halba, aga on kõige selle kõrval jäänud armastavaks ja hellaks koeraks, kes hoiab inimesi väga.

Sõda muutis Scooby-poisi ärevaks, mistõttu ajab ta mõnikord taga oma saba. Koostöös koeratreeneriga on talle loodud treeningplaan, mis aitab tal õppida sellest käitumisest vabaneda. Selleks on tarvis pisut aega ja kannatust, kuid näeme, et Scooby on juba praeguseks teinud läbi suure arengu. Samuti on loomaarstid tuvastanud Scoobyl artriidi ja tõuomase päriliku mure küünarliigesega. Need terviseprobleemid vajavad kindlasti edasist loomaarstide tähelepanu ning omaniku tõsist pühendumist nende murede leevendamiseks.

Oled Scoobyle ideaalne omanik, kui sul on:

✓oma aed
✓aeg ja kannatus läbida treeningplaane
✓võimekus teha arstivisiite
✓rahulik ja rutiinne eluviis
✓võimalus hoida Scoobyt (vähemalt esialgu) teistest loomadest eraldi

Vaata Scoobyt tutvustavat videot ETV saatest Ringvaade:

Vaata Scoobyst teisi videoid:

Scooby

Vaata ka Scooby lõbusat ja südamlikku teledebüüti Kanal 2 saates Reporter (klipi teine osa):

Goofy (1,5 a)

KODU LEITUD ❤️️

Vanus: ~1,5 aastat
Sugu: isane
Suurus: suur
Tehtud protseduurid: kastreeritud, kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud

Goofy

Goofy on täielik rõõmupall ning väga tark koerapoiss. Ta armastab nuuskimismänge ning aias ringi jooksmist. Goofy on tegelikult kutsikas, kes alles õpib oma pikki jalgu jooksmisel kasutama ning õigesti kurve võtma. Goofy on aga sellegipoolest kiire õppija ning on väga huvitatud erinevate käskluste ja kuulekuse õppimisest. Goofy on lahe kaaslane eluks, kes pärast õues lõbutsemist paneb pea sülle ja tahab koos puhata. 

Temaga tegelenud koeratreener ütleb, et Goofyl on väga palju potentsiaali kuulekuse treenimiseks, omanikul peab vaid aega olema temaga tegelemiseks.

Kuna Goofy on noor energiline koer, siis vajab ta aktiivse eluviisiga omanikku. Ta vajab kodu, kus ollakse valmis temaga palju liikuma, tegelema ja jooksma. Ei sobi hästi korterisse.

Goofy pärineb ELi välisest Ukrainast, seega on PTA määranud ta 8. juunini karantiini. Pärast 8. juunit saab ta minna uude päriskoju, kus ta võib puutuda kokku teiste loomadega ja võib elada ka korteris. Seega täida julgelt päriskodu avaldus, kui saad talle hoolivat ja turvalist kodu pakkuda.

Vaata Goofy lõbusat ja südamlikku teledebüüti Kanal 2 saates Reporter:

Malarz (5 a)

KODU LEITUD ❤️️

Vanus: ~5 aastat
Sugu: isane
Suurus: suur
Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud

Malarz

Terjerit meenutav Malarz on selline koer, keda iga inimene otsib – rõõmus, suure südamega, mänguhimuline, armastab inimesi üle kõige ja on täielik seltskonnahing. Temaga on väga lihtne läbi saada ning nagu üks hea ja tore sõber ikka, on ta avatud kõikidele tegevustele, mida talle välja pakkuda ning ei ütle uutest seiklustest ära. Tema tõsise välimuse taga peitub lahe ja nunnu kaaslane, kes teeb iga päeva paremaks. 

Talle meeldiks, kui ta saaks palju liikuda, mänguasjadesse peidetud maiusi välja sakutada või konte taga ajada ning neid siis ennastunustavalt nosida. Kui aktiivsed asjad tehtud, siis naudib poiss pikka pai- ja kammimissessiooni ning inimese lähedust, et siis rahulikult oma ümbrust jälgida.

Kuna Malarz pärineb ELi välisest Ukrainast, on PTA määranud ta 8. juunini karantiini. Pärast 8. juunit saab ta minna uude päriskoju, kus ta võib puutuda kokku teiste loomadega ja võib elada ka korteris. Seega täida julgelt päriskodu avaldus, kui saad talle hoolivat ja turvalist kodu pakkuda.