Kristina Mering, loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad asutaja ja tegevjuht
Artikkel ilmus 8.05.2024 Õhtulehe arvamusrubriigis – https://www.ohtuleht.ee/1106442/inimesed-on-valmis-tootjad-mitte-kristina-mering-jaekettidel-ei-jaa-muud-ule-kui-tellida-puurivabade-kanade-munad-lahiriikidest
Kanade puurispidamine munatööstuses on viimastel aastatel üha enam varjatud seisundist päevavalgele tulnud. Oleme jõudnud punkti, kus paljudele tarbijatele on oluline, kas lind on elanud puuris A4 suurusel alal või on saanud vabalt ringi liikuda ja tiibu sirutada. See muutus on hea märk, et ühiskonnana on meil võhma märgata ka nende elusolendite kannatusi, kes meile igapäevaelus muidu tihti nähtamatuks jäävad.
Riigikogu arutab praegu ettepanekut keelustada kanade puurispidamine Eestis. Ettepaneku taga on 21 421 Eesti inimest, kes allkirjastasid Nähtamatute Loomade petitsiooni. Avaliku arvamuse uuringu järgi toetab kanade puurispidamise keeldu lausa 78% Eesti elanikest (Norstat, 2023). Avalik huvi loomade heaolu teemade vastu aasta-aastalt üha kasvab.
Kas Eesti toidupoed, tarbijad ja munatootjad on üleminekuks vabapidamissüsteemidele valmis?
Puurivaba munatootmine tähendab kas õrrekanalat, vabalt peetavaid kanu või mahepõllumajanduslikku munatootmist. Kõige soodsamad neist on õrrekanamunad, kalleimad mahemunad. Teiste riikide näitel teame, et puurispidamisest loobudes muutub enamasti õrrelpidamine kõige levinumaks tootmisviisiks, küll aga kasvavad ka vabalt peetavate ja mahekanade osakaalud.
Eesti jaekettides on puurivabade munade kättesaadavus teinud suure arenguhüppe. Tarbijate kasvava nõudluse toel on see üks kiireimaid muutusi mistahes kategooria toodetest. Viimaste aastate nõudluse kasv puurivabade munade järele on märkimisväärne.
Jaeketid näevad ostjate huvi loobuda puurikanade munadest ning enamik suuri jaekette, nende hulgas Rimi, Maxima, Prisma, Stockmann jt on juba teatanud, et 2025/2026. aastaks loobuvad puurikanade müügist täielikult ning lähevad üle vabapidamissüsteemidest pärinevate munade müügile. See otsus näitab, et vastutustundlik ettevõtlus on Eestis üha enam kanda kinnitamas ning poed kuulavad tarbijate soove.
Eelmise aasta septembris “Pealtnägija” saates avaldatud kaadrid Eesti puurikanalatest, mis paljastasid süstemaatilise lindude piinarikastes elutingimustes pidamise, šokeerisid meid kõiki. See tõlgendus ka jaekettide munariiulite ees tehtud ostuotsuste muutusesse. Eesti inimene hoolib.
Kuidas aga munatootjad tarbijate eelistuste muutustesse suhtuvad? Paraku ei tule tootjad nii kiiresti kaasa, kui konkurentsis püsimiseks vaja oleks. Ca 80% kanadest Eesti munatootmises peetakse endiselt kitsastes traatpuurides. Jaeketid võtavad pidevalt munatoojatega ühendust ja küsivad neilt puurivabu mune. Munatootjad keelduvad ja jaekettidel ei jää muud üle, kui puurivabade munade nõudluse katmiseks tellida need lähiriikidest.
Seega seisame silmitsi turuanomaaliaga – teoorias peaks turg end ise reguleerima, kus nõudlus loob pakkumise. Siiski, praegu blokeerivad kohalikud suured munatootjad seda muutust, keeldudes tootmast jaekettidele nende soovitud koguses puurivabu mune. See tekitab olukorra, kus kauplused on sunnitud otsima puurivabade munade tarnijaid välismaalt.
Saab vaid loota, et tootjad pikalt seda seisu ei jätka, sest juba praegu on Eesti munadega isevarustatuse tase 55% ehk siis toodame kohalikult vaid veidi rohkem kui pooled siin tarbitud munadest. Selleks, et toidujulgeolek oleks tagatud, peab Eesti üle minema vabapidamisüsteemides tootmisele.
Mida teevad lähiriikide munatootjad?
Pilgu lähiriikide munaturule pöörates suureneb ajakriitilisus, et Eesti astuks kiiremini läbimõeldud samme munatootmise üleminekus vabapidamissüsteemides. Sisuliselt kõik meie lähiriigid ning ülejäänud Euroopa on selles muutuses meist kõvasti kaugemal. Lähiaastad muudavad seda olukorda veelgi drastilisemalt, sest siis saabuvad paljudel jaekettidel tähtajad, millest alates müüvad nad ainult puurivabu mune.
Kõige enam mune impordib Eesti Lätist. Lätis asub ka Põhja-Euroopa ja Baltikumi suurim munatootja Balticovo, mis on 2027. aastaks täielikult puuridest loobunud. Sama otsuse on välja kuulutanud Läti teised suurimad munatootjad, Leedu ning Poola turul toimub sama protsess. Soome on meist selles valdkonnas juba pikalt ees olnud. Kõik Soome toidupoed loobuvad lähima kahe aasta jooksul puurikanade munade müügist, pakkudes edaspidi ainult õrrekanade, vabalt peetavate kanade või mahekanade mune.
Mida teeb muna hind, kui tootmine läheb Eestis puurivabaks?
Praegu on Eesti toidupoodide hinnaanalüüsis õrrekanade munad 10-munalise karbi kohta 7-11 senti kallimad kui puurikanade munad. Ühe muna hinnale lisab humaansem tootmine vaid ühe sendi. Hinnatundlikule kliendile jääb ka munatootmise üleminekul soodsama variandina kättesaadavaks õrrekanade munad. Kes tahab veel paremat lindude heaolu, saab soetada mahekanade mune. Need on küll kõrgema hinnaga, aga pakuvad lindudele oluliselt suuremat liikumisruumi, õueala ja väiksemat lindude arvu võrreldes teiste tootmisviisidega.
Suur avalik huvi puurispidamise lõpetamise toetuseks Eestis
Olen loomade heaolu teemadega Eestis tegelenud umbes 18 aastat ja kõikidest algatustest on just kanade puurispidamise lõpetamine see, kus on näha suurimat rahva toetust see muutus ellu viia. Isegi karusloomafarmide keelustamisel tuli veenmistööga rohkem vaeva näha, olgugi, et karusnahatööstus puudutab vähem inimesi võrreldes toidulaua küsimustega.
Sel laupäeval toimub Tallinna vanalinnas võimas rongkäik “Marss kanad puurist vabaks”, kuhu juba praegu on end sajad inimesed kirja pannud, et näidata toetust kanade puurispidamise keelustamisele. Üritus algab laupäeval kell 13.00 kino Sõpruse eest, et head sõnumit levitada. Rongkäigud pole Eestis väga levinud, aga vahel läheb mõni teema piisavalt korda, et selle toetuseks välja tulla.
Praegu on suur võimalus aidata sadu tuhandeid linde Eestis parematele elutingimustele. Lisaks munaleti ees puurivabade munade valimisele on laupäeval rongkäigule tulemine kindlasti oluline žest, et toetada loomasõbralikku Eestit.
