Täna hommikul said tööle ja kooli kiirustajad sõbrapäeva puhul kana käest teele kaasa soojad kallistused. Täna toimus Tallinna kesklinnas “Kallista kana” aktsioon, mille käigus jagas sõbrapäeva puhul kallistusi suur kanamaskott.
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad rõõmustas tallinlasi soojade kallistustega ning jagas flaiereid, mille eesmärgiks oli juhtida tähelepanu puuris peetavate kanade heaolu probleemidele.
“Kanad on tundevõimelised linnud ja imelised kaaslased. Nii ka meie kana,” kommenteeris kanade heaolukampaania juht Mari-Liis Jaik. “Kahjuks peetakse umbes 80% Eesti munakanadest kitsastes traatpuurides, milles puuduvad võimalused liigiomaselt käituda. Jaanuaris läbi viidud Kantar Emori avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei toeta 77% Eesti elanikest kanade julma puurispidamist,” lisas Jaik.
Meeleoluka aktsiooni käigus kutsus loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad möödujaid üles olema kanade sõber. Kõige lihtsam viis kanu toetada on eelistada puurivabade kanade mune.
Tuludeklaratsioonide esitamisega kaasneb Eestis suurepärane võimalus ka tulumaksu annetamiseks!
Nähtamatud Loomad kutsub üles veebruarist annetama enammakstud tulumaksu Eesti kannatavate farmiloomade aitamiseks. Tulumaksu saab annetada Eestis tegutsevatele ühingutele, muuhulgas ka loomakaitseorganisatsioonile Nähtamatud Loomad.
Tulumaksu annetamine on EMTA kodulehel lihtne ja mugav. Annetada saab kas kogu tagasisaadava tulumaksu summa või osa sellest, vastavalt soovile. Annetada võib ka mitmele organisatsioonile, summad ja saajad valib iga annetaja ise.
Võimalus tulumaksu annetada on iga aasta üha enam populaarsust koguv viis lihtsalt head teha, sest vaid mõne klikiga saab aidata neid, kes seda väga vajavad.
Kasuta Sinagi võimalust näidata oma headust, hoolivust ja armastust loomade suhtes, märkides oma annetuse saajaks Mittetulundusühing Nähtamatud Loomad.
Siin on ka väike videoklipp, kuidas see käib:
Annetustest saadud tulu kasutame sigade heaolukampaania edukaks läbiviimiseks, et Eestis paraneks sigade pidamistingimused ja lõppeks vastsündinud põrsaste rutiinne tuimestuseta sabade lõikamine. Meie aktiivne sigade heaolu tiim plaanib korraldada suure avaliku debati Eesti seakasvatuse teemal, kuhu kaasata erinevaid osapooli ning meediat.
Lisaks organiseerime uue teadlikkuse kasvatamise turunduskampaania, mis jõuab sadade tuhandete inimesteni läbi teadlikkust kasvatavate reklaamide. Turunduskampaania eesmärgiks on luua lai kõlapind sigade tööstusfarmide probleemidele, et suunata seakasvatust üha enam kõrgema loomade heaolu tagamise poole, andes loomadele liikumisruumi, tegelusvõimalusi, tuhnimisvõimalusi ja vähendades neis halbadest elutingimustest tekkivat stressi.
Kui soovid loomade parema tuleviku heaks annetada otse Nähtamatutele Loomadele, tee seda SIIN.
Jaanuaris läbi viidud Kantar Emori avaliku arvamuse uuringu tulemused kinnitavad, et Eesti inimesed hoolivad farmiloomade heaolust.
77% küsitlusele vastanutest ei toeta munakanade pidamist kitsastes traatpuurides. Lausa 80% vastajatest eelistab süüa toitu, mis on valmistatud vabalt peetud kanade munadest.
“Samal ajal, kui pea neli viiendikku Eesti inimestest soovib munakanadele paremaid elutingimusi, peetakse üle 80% Eesti kanadest endiselt puurides,” kommenteeris kanade heaolukampaania juht Mari-Liis Jaik. “Eesti on selle näitaja poolest teistest Euroopa Liidu riikidest kõvasti maha jäänud, protsentuaalselt toodab rohkem puuris peetavate kanade mune vaid Malta. Ülejäänud Euroopas on kasvanud õrre- ja vabalt peetavate kanade ning mahepõllumajandusliku munatootmise osakaal,” lisas Jaik.
Varasemalt olid puurikanade munad kõige soodsamad, kuid seoses hinnatõusuga on hinnad erinevate pidamisviiside lõikes ühtlustunud. Poodides leidub õrrekanade mune, mis on puurikanade omadest soodsamad. Loomasõbraliku ostuotsuse tegemine on tarbija jaoks üha lihtsam.
“Kanade puurides pidamine on kõige julmem munade tootmise viis,” lisas Mari-Liis Jaik Nähtamatutest Loomadest. “Mitmed Euroopa riigid, näiteks Austria ja Tšehhi, on keelustanud kanade puurispidamise. Ka Euroopa Liidu komisjonis arutatakse puuride keelustamist kõigis liikmesriikides. Praegune seadus lubab kanu pidada kitsas traatpuuris umbes A4-suurusel pinnal. Lindudel ei ole ruumi ega võimalusi käituda liigiomaselt. Kitsad olud ja halvad tingimused kahjustavad nende heaolu,” tõi Jaik välja.
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad kutsub koos muusiku Kristjan Kasearuga kõiki loomasõpru tegema mune ostes teadliku valiku ja eelistama puurivabade kanade mune. Organisatsioon alustas sellesisulist kampaaniat Kristjani üleskutsega Tallinna ja Tartu tänavatel. Tänu Nähtamatute Loomade koostööle toidusektoriga on ca 60% jaekettidest ning sadakond toitlustusettevõtet teatanud üleminekust vabapidamise süsteemidest pärinevate munade müügile aastaks 2025.
Lisainfo: Kantar Emori CAWI- bussi avaliku arvamuse uuring viidi läbi 2023 aasta jaanuaris.
Värsked Kantar Emori jaanuaris läbiviidud uuringu tulemused näitavad, et üle 90% Eesti elanikest soovib näha loomade heaolu parandamist Eesti seakasvatuses. Uuringu tellis loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad, kes veab eest kampaaniat, et parandada loomade elutingimusi ja lõpetada vastsündinud põrsaste rutiinne sabade lõikamine seakasvatuses.
Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel lõigatakse 97% Eesti sigadest rutiinselt sabad maha. See on see aga sigade heaolu silmas pidades kogu Euroopa Liidus juba 1994. aastast keelatud. Keelu eesmärgiks on, et seakasvatajad pakuksid sigadele elamisväärseid elutingimusi. Sabu lõigatakse, et vähendada sigade vahelist kannibalismi, mis tekib ebapiisavatest elutingimustest.
“Tööd on veel palju, et põrsaste tuimestuseta sabade lõikamise asemel loomade elutingimusi parandataks, et loomadel ei tekiks stressi ja nad ei näriks teiste sabasid,” kommentaaris Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. “Näeme paljude teiste riikide eeskujul, et loomade elutingimuste parandamine vähendab nende kannatusi. Suur avalikkuse tugi loomade heaolu parandamisele näitab, et ka tarbijad eeldavad lihatootjatelt paremaid loomade pidamistingimusi,” lisas Mering.
Eestis on vastsündinud põrsaste rutiinne sabade lõikamine endiselt levinud, kuna seakasvatus on äärmiselt tööstuslik ja intensiivne. Ruumikitsikusest tekib loomadel stress, mille üks väljund on teiste sabade närimine. Loomakaitsjad kutsuvad sabade lõikamise asemel loomade elutingimusi parandama, et vältida halbadest elutingimustest probleemide teket.
Üle 11 000 inimese on andnud oma toetusallkirja Nähtamatute Loomade petitsioonile, mis kutsub ameteid ja seakasvatajaid sigade heaoluprobleemidele lahendusi leidma. https://sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee/
Nähtamatute Loomade kampaaniale on õla alla pannud ka Genka ja Karl-Erik Taukar.
Isegi sead ei vääri suurtööstusele omast hingetut ja loomalikku kohtlemist.
Lihasöömist piirates saab igaüks loomade heaolule kaasa aidata.
Sigade heaolu sealihatootmisel saab märkimisväärselt parandada. Saame eeskuju võttateistest riikidest, kes on suurendanud loomade heaolu, et neil ei tekiks stressi. Ja saaksime ka vähem liha süüa, kirjutab loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering.
«Astun sisse õdusalt heina järgi lõhnavasse farmihoonesse. Mu pilk püüab eemal värskes põhus põõnava põrsakarja, kes tihedasti teineteise ümber kaissu kogunenud. Eemal nohistavad suuremad sead heinas tuhnida. Mind nähes tunneb emis huvi, ilmselt vaatab, kas võin ta magavale põrsakarjale ohuks olla. Põrsad virguvad ja hakkavad mängima nagu koerakutsikad. Nad jooksevad ringi, liputavad mängurõõmust saba ja nende jälgimine teeb endal ka tuju paremaks.» See on kirjeldus Järvamaa mahesigalast, mida külastasime Nähtamatute Loomadega eelmisel aastal.
Selliselt kujutamegi ette elu Eesti farmides, kus kasvatatakse sigu sealihatööstuse jaoks. Kahjuks on selliseid farme Eestis täpselt kaks ja neis elab kokku umbes 300 siga. Kokku aga hukatakse Eestis aastas ca 600 000 siga.
Eesti seatööstus on nõukogude aja tootmisloogikast endiselt mõjutatult väga tööstuslik ja intensiivne.
Kasutuses on paljud farmihooned ja praktikad, mis toonase riigikorra ajal levinud olid. Enamasti elavad sead kas betoonpõrandal või restpõrandal, neil puudub võimalus tuhnida. Seasulg on igav ja kõle koht, kus neil koertest targemateks loomadeks hinnatutel lihtsalt ei ole hea elu.
Sead vajavad heaoluks normaalseid karjasuhteid ning piisavalt huvitavat tuhnimismaterjali. Kuna ühes sulus on liiga palju loomi koos ning mänguasjad või tegevusmaterjal puudub, tekib neil stress, mis väljendub tihti teiste sigade ründamises ja sabade või kõrvade närimises. Seda käitumist ei kohta kõrge heaoluga väikefarmides või vabalt elavatel sigadel pea kunagi.
Tööstusfarmis on see aga nii levinud käitumine, et tööstusfarmerid lõikavad kõigil vastsündinud põrsastel tuimestuseta sabad maha, et neid ära ei näritaks. Sabade mahalõikamine tegeleb aga tagajärjega, mitte probleemi tuumaga – loomade heaolu pole tagatud ning kehvad elutingimused põhjustavad stressi. Muu hulgas on Euroopa Liidus põrsaste tuimestuseta sabade lõikamine profülaktilise meetmena juba 1994. aastast ebaseaduslik. Paraku on see Eesti intensiivses seakasvatuses aga levinud norm, mida endiselt regulaarselt tehakse. Põllumajandus- ja toiduameti andmetel, kes seafarmidesse regulaarseid visiite teevad, lõigatakse 97 protsendil Eesti põrsastest sabad maha.
Euroopa Liidus on põrsaste tuimestuseta sabade lõikamine ebaseaduslik. Paraku on see Eesti intensiivses seakasvatuses aga levinud norm.
Õnneks saab ka paremini
Sigade heaolu sealihatootmises saab märkimisväärselt parandada. Saame eeskuju võtta teistest riikidest, kes on lõpetanud põrsaste sabade lõikamise ja suurendanud loomade heaolu, et neil ei tekiks stressi, mis avaldub kannibalismina.
Paremad loomade elutingimused, kus arvestatakse nende loomuomaste vajadustega, on miski, millele on raske väärtuspõhiselt vastu vaielda. See nõuab poliitilist ja majanduslikku otsust, et tahame kõrgemat kvaliteeti ja oleme nõus selle tagamiseks investeerima. Juba ammu oleks pidanud toimuma üleminek, kus loobume nõukogudeaegsest masstootmisest ja liigume Põhjamaades levinud kõrge heaoluga väiksema tootmise juurde.
Huvitav on näiteks Taani seatööstus, kus kasvatatakse aastas 12 miljonit siga ja kus sealiha on justkui kohalik kuld, moodustades viis protsenti riigi koguekspordist, kuid kus isegi viimaste aastakümnete kasvu juures on 90 protsenti kasvatatavatest sigadest farmides, kus on ca 2000 looma. Ülejäänud on väikefarmides.
Kui 12 miljoni seaga riik suudab tagada kõrgema sigade heaolu kui meie 600 000 juures, siis on meil siit kindlasti palju õppida.
Eesti seakasvatuse lipulaevaks peetakse Viljandimaal asuvat Eksekot – 70ndatel rajatud kuuekorruseline paneelmaja, mis mahutab kuni 60 000 siga. Ka teistes farmides räägime me 5000 – 10 000 loomast ühe farmi kohta. Teeme endal ise elu raskeks, kui tahame ühiskonnana toetada väärtust loomade heaolust ja mõistlikust loomakasvatusest, aga samal ajal toetame superindustriaalset seakasvatust, kus paraku ka kõige usinamad farmitöötajad ei suuda iga päev kõikide loomade heaolu kontrollida. Ka kõige suuremates farmides on tuhandete sigade peale vaid mõni töötaja, kes seaduse järgi peaks neil kõigil silma peal hoidma. Üsna ebarealistlik ülesande püstitus.
Kui vaatame loomade heaolu väikekasvandustes, siis tänu rohkemale liikumisruumile, allapanule, tegelusvõimalustele ja parematele karjasuhetele ilmneb loomadel ka vähem haigusi ja tuleb vähem kasutada antibiootikume ja muid ravimeid. Kõrgem heaolu tõlgendub ka kõrgemaks lõpptoote kvaliteediks.
Kui ma võrdlen oma kogemuse põhjal sigade käitumist väikefarmis ja tööstusfarmis, siis tegu oleks justkui erinevate loomadega. Ühed on aktiivsed ja huvituvad ümbrusest, tuhnivad põhus ja liputavad rõõmust sabasid nagu koeradki. Teised on apaatsed, kustunud eluvaimuga, tihti ära kraabitud kehadega vigastustest ja teiste sigade hammustustest. Saba neil pole, mida liputada, sest see lõigati juba vastsündinuna ära. Aga ega vist väga poleks põhjust ka.
Antibiootikumide toel toodetud liha
Püstitatud küsimus ei puuduta ju tegelikult ainult loomade heaolu. Liigintensiivne lihatootmine tähendab ka suuremat patogeenide levikut, mistõttu tuleb kasutada rohkem antibiootikume ja muid ravimeid, et loomi masstootmisega levivatest haigustest ravida. Paratamatult peame endalt küsima, kas selliselt toodetud toit on midagi, mida süües end mugavalt tunneme.
Tartu Ülikooli antibiootikumiresistentsuse uuringute keskuse andmetel kasutatakse maailmas pool antibiootikumidest loomakasvatuses. See on suur risk antibiootikumiresistentsuse probleemi seisukohalt, sest Maailma Terviseorganisatsiooni sõnul võib see panustada inimestel ohtlike haiguste antibiootikumide suhtes immuunseks muutumisse. Antibiootikumiresistentsuse ilminguid näeme globaalselt ka juba praegu, hinnanguliselt 700 000 inimest sureb selle tagajärjel, et antibiootikumid neile enam ei mõju. Nii Maailma Terviseorganisatsioon kui ÜRO kutsuvad muu hulgas üles ka loomatööstusi vähendama antibiootikumide kasutust farmiloomadel. Euroopa Liidus näeme Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel juba vaikselt antibiootikumide kasutamise vähenemist loomakasvatuses, aga pikk tee on veel minna.
Kui sööksime vähem lihatooteid, ja vaid selliseid, mis pärinevad kõrge heaoluga väiketootmisest, teeksime teene endale, süües paremat toitu; keskkonnale, vähendades intensiivkasvatusega kaasnevat jalajälge ning ka loomade heaolule, kes ei pea elama tööstusfarmi ruumikitsikuses. Eesti riiklikud toitumissoovitused on normina välja toonud päevaseks lihakoguseks 1–2 tikutopsi suuruse lihakoguse. Sellise minimaalse koguse juures saame endale lubada ka kõrgema hinnaga lihatooteid, mis on kvaliteetsemad ja parematel tingimustel valmistatud. Praegu sööme aastas elaniku kohta ca 80 kg liha, mis on 3–4 korda rohkem, kui soovitatud.
Millal näeme progressi?
Teema on tõsine ja puudutab mitut olulist valdkonda rahvatervisest keskkonnani. Hea on tõdeda, et asjaga tegeletakse ja nii avalik, era- kui mittetulundussektor on töötamas lahenduste kallal mitmel suunal. Tööd on aga palju.
Euroopa Liidu ühinenud põllumajanduspoliitika soosib samuti pigem väikseid ja keskmise suurusega loomafarme, mis Eesti praeguse tootmisprofiiliga väga ei ühti. EL soovib suunata toetusi ka pigem väiksema mahu ja keskkonnajalajäljega lihatootmise suunas. Baasloogika on ikka sama – toodame vähem, aga kõrgema kvaliteediga. Ehk siis sööme ka vähem liha, aga tunduvalt paremates tingimustes toodetud.
Eesti riiklikud toitumissoovitused on normina välja toonud päevaseks lihakoguseks 1–2 tikutopsi suuruse. Praegu sööme aastas elaniku kohta ca 80 kg liha, mis on 3–4 korda rohkem, kui soovitatud.
Isegi kui seakasvatus või lihatootmine on avalikkusele pigem võõrad või vähemräägitud teemad, siis olulise osa inimeste toidulauast moodustab liha siiski. Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et oleme Eestis pigem mõistlikkusele suunatud tootmise pooldajad. Kantar Emori küsitluse põhjal toetab 84 protsenti Eesti elanikest sigadele paremate elutingimuste tagamist ja põrsaste sabade lõikamise lõpetamist. Loomadest hoolimine on meile ühiskonnas oluline väärtus – nüüd on hea võimalus loomade suurema heaolu kaudu teha teene ka tervisele ja keskkonnale.
23.01.2023 Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad alustas täna kaks nädalat kestvat kampaaniat, millega tuuakse tähelepanu Eesti tööstusfarmides elavate sigade heaoluprobleemidele.
Eestis on väga tööstuslik seakasvatus, mistõttu elavad loomad ruumikitsikuses betoon- või restpõrandatel, kus neil ei ole tarkade loomadena midagi teha. Tööstusfarmis puuduvad neile heaoluks sobivad elutingimused. Loomadel puudub enamasti allapanu ja tuhnimisvõiamlus, mis on sigadele loomuomaselt heaoluks vajalik.
Nähtamatud Loomad toetab sigade heaolu suurendamist – rohkem liikumisruumi, väiksem loomkoormus, rohkem tegelusvõimalusi loomadele, et need intelligentsed loomad ei peaks halbadest tingimustest tulenevast stressist kannatama. Stress väljendub tihti kannibalismina, kui sead ründavad teisi ja närivad sabu või kõrvu. Selmet parandada loomade elutingimusi, lõikab seatööstus vastsündinud põrsastel rutiinselt tuimestuseta sabad maha. See on Euroopa Liidus keelatud praktika, üle 90% Eesti sigadest on aga sabad lõigatud.
Organisatsioon teeb kampaania raames teavitustööd probleemi taustast ning lahendustest ning jagab praktilist infot seakasvatajatele, kuidas teistes riikides on loobutud sabade lõikamisest ning suurendatud loomade heaolu, et neil ei tekiks stressi, mis väljendub sabade närimisena. Lisaks tehakse koostööd maaeluministeeriumi ja Põllumajandus- ja Toiduametiga, et toetada kõrgemat loomade heaolu.
Kampaanialaine raames on sigade heaolu sõnum mitmekümnetel välireklaamidel ja digiekraanidel Tallinnas ja Tartus, lisaks suuremate uudisteportaalide veergudel veebibänneritena ning sponsoreeritud postitustena sotsiaalmeedias. Kampaania toimub tänu lahketele loomasõpradest annetajatele.
Nähtamatud Loomad võttis 23. jaanuaril 2023 ühendust Eesti maaeluministri Urmas Kruusega, et tuua veelkord tähelepanu sigade kannatustele Eesti tööstusfarmides.
“Loodan, et aasta on alanud hästi ja ministeerium liigub kenasti seatud eesmärkide poole. Võtan Teiega Nähtamatutest Loomadest ühendust, et kõigepealt edastada tänusõnad meie seniste arutelude eest loomade heaolu valdkonnas – tean, et ministeerium väärtustab seda teemat ja hindan seda kõrgelt. Teiseks soovin tähelepanu juhtida valdkonnale, millest viimasel kohtumisel ka pikemalt rääkisime – sigade heaoluprobleemidele Eesti seakasvatuses.
Nähtamatute Loomade põhipalve on lihtne ja ajakriitiline – palume ministeeriumilt koostööd meie ja seakasvatajatega, et garanteerida Eestis kõrgem sigade heaolu, mille tagajärjel kaoks vajadus rutiinse vastsündinud põrsaste tuimestuseta sabade lõikamise järele, mis ka Eestis õiguslikult lubatud pole.
Soovime näha maaeluministeeriumilt ühelt poolt teema tugevamat prioritiseerimist seakasvatajatele olulisust rõhutades ning teisalt meetmeid, mis garanteeriks loomakasvatajatele võimekuse vähendada loomkoormust, tagada paremat elutingimused ja tegelusvõimalused loomadele ning alustada eksperimentidega sabade lõikamise lõpetamiseks.
Sabade lõikamine on Euroopa Liidus profülaktilise meetmena keelustatud juba üle 20 aasta. Oleme aga paraku Eestis endiselt minevikutuulte ajajärgus, kus Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel üle 90% sündinud põrsastel lõigatakse sabad maha. Eestil on palju õppida teiste riikide seakasvatajatelt, kes on edukalt teinud ülemineku sabade lõikamise lõpetamisele läbi loomade heaolu suurendamisele.
Kantari Emori poolt läbi viidud avaliku arvamuse uuringu kohaselt pooldab 84% Eesti elanikest seakasvatuses kõrgemat loomade heaolu tagamist ja põrsaste sabade lõikamise lõpetamist. Ei ole põhjust arvata, et see toetus vaibumas oleks. Pigem näeme tänu teadlikkuse kasvule suuremat valmisolekut süüa vähem sealiha ning maksta selle eest tänu kõrgemale kvaliteedile ja loomade heaolule ka kõrgemat hinda. Praegu pole tavatarbijal aga valikut eelistada kõrge heaoluga kvaliteetsemat kohalikku sealihatoodangut.
Oleme saanud Euroopa Komisjonilt selge signaali, et vastsündinud põrsaste sabade lõikamise lõpetamine on neile oluline prioriteet. Oleme Nähtamatute Loomade poolt sigade heaolukampaanias organiseerinud ja organiseerimas palju tegevusi, et üleminekut kõrgemale loomade heaolule toetada. Tulemas on koolitus koos loomade heaolu ekspertidega, mille fookuseks praktilise info jagamine seakasvatajatele, kuidas alustada eksperimentidega sabade lõikamise lõpetamiseks. Jagame koostöös PTAga koostatud informatiivset juhendit, kuidas liikuda sabade lõikamise lõpetamise poole. Ning oluline on ka avalikkuse teavitustöö probleemi olemusest.
Nüüd soovimegi küsida – kuidas on maaeluministeeerium panustamas, et sellele kriitilisele loomade heaolu probleemile võimalikult tõhusaid lahendusi ellu kutsuda?
Suured tänud juba ette!
Parimate soovidega Kristina Mering Nähtamatute Loomade tegevjuht”
25. novembril tähistati maailmas rahvusvahelist antifoie gras päeva. Foie gras’d peetakse delikatessiks, mille saamiseks hanesid või parte sundtoidetakse 4 nädalat järjest. Neid intelligentseid ja tarku linde hoitakse pisikestes puurides, kus neil pole isegi ruumi oma tiibu sirutada. Sundtoitmiseks kasutatakse mitu korda päevas pikka metallist toru, mis surutakse linnule kurku, põhjustades sellega kohutavaid piinu. Kõige selle lõpus võib hukkamine tunduda isegi pääsemisena maapealsest põrgust.
Peale 25. novembrit tuli avaldus Suurbritannia kuningalt Charles III-lt, et ta keelustab foie gras’ kõikides kõrgklassi menüüdes. „Piisab lindude piinarikkast sundtoitmise videomaterjali vaatamisest, et lõunasöök välja oksendada,“ ütles ta.
Tegelikult on mitmed riigid – sealhulgas Eesti – foie gras’ tootmise ammu keelustanud, kuid lubatud on endiselt selle import ja müük. Muidugi soovitakse seda kõike saada võimalikult odavalt. Selline trend võib lõpuks viia olukorrani, kus lääneriikides küll tootmine keelustatakse, kuid suurriigid, nagu Hiina, toodavad seda edasi – võimalikult odavalt ja ilma igasuguse hoolimiseta lindude heaolust. Lääneriigid rõõmsalt aga muudkui impordivad…
Haned tööstuslikus foie gras’ farmis
Selge see, et teatud osa inimestest soovib seda toiduainet endiselt oma toidulaual näha, mistõttu restoranidele meeldib seda ka neile pakkuda. Eriti praegu, jõulude ajal, tahetakse kindlasti oma jõululauda mõne eksootilisema toiduainega vürtsitada. Seega uurisime, kas on ehk olemas ka eetiline alternatiiv foie gras’le? Kas on olemas mahe foie gras?
Vastus on: JAH!
Mahe foie gras
Lisaks mitmele maitselt üsnagi ligilähedasele vegan versioonile, on olemas ka täiesti looduslik foie gras, mille saamiseks kasutatakse ära hanede loomulikku tungi end täis süüa ja rasva akumuleerida enne rändeperioodi algust. Selliseid täiesti vabapidamises toimivaid farme on küll vähe, kuid need on siiski olemas. Kuulsam neist on Sousa farm Hispaanias. Selles farmis elavad haned vabalt looduses ja nende kontakt inimestega on minimaalne. Rändeperioodi alguses otsustavad mõned haned migreeruda, kuid paljud otsustavad ka jääda.
Haned Sousa farmis
Sousa farmidest pärineva foie gras maitset on hinnatud väga hõrguks ja sellel on ilus kuldne värvus, mis tuleneb lindude loomulikust toiduainest lupiini seemnetest. Pimemaitsetestides on degusteerimised töötanud väga hästi, mistõttu nõudlus sunnivaba foie gras’ järele on väga suur.
Farmis olevad haned toodavad umbes 400 kg foie gras’d aastas. See on väike kogus võrreldes tööstuslikest farmidest saadava foie gras’ kogusega. Samas, kas haruldus ja hinnalisus pole mitte see, mis peaks tegema toiduainest tõelise delikatessi? Missugune toode on delikatess, mille saamiseks linde piinatakse, mida masstoodetakse ja mis on tehtud kättesaadavaks igale rahakotile?
Taimne foie gras ehk faux gras
Foie gras’le on olemas ka taimne versioon. See sobib hästi neile inimestele, kellele meeldiks saada foie gras’ maitseelamust, kuid veelgi põnevamal kujul ja ilma lindude selleks hukkamata. Taimset foie gras’d võib meist igaüks ise valmistada! Selleks on olemas mitmeid retsepte. Toome neist mõned siin välja:
… ja kuidas Matilda päästab ülejäänud Eesti puurikanad.
Detsember on imede ja heade tegude kuu. Nähtamatute Loomade selle aasta jõulukuu annetuskampaania annab Sulle erakordse võimaluse Eesti puurikanade aitamiseks ning oma heategude mitmekordistamiseks.
Seekordse annetuskampaania keskmes on munakana Matilda. Matilda on tööstusfarmi kohutavatesse tingimustesse vangistatud puurikana nagu sajad tuhanded teisedki. Sinu abiga saame aga tema saatust muuta. Matilda kannatused ei tohi jääda varjatuks, vaid peavad saama tähenduse kõigi Eesti puurikanade aitamiseks. Matilda päästmisel saab temast kanade kangelane.
Eesti munatööstuses elav puurikana Matilda
Kampaania rahaline eesmärk on koguda 5000 eurot. Kui me üheskoos selle eesmärgi täita suudame, siis on lahke ettevõtjast suurannetaja lubanud omalt poolt Matilda heaks lisada veel 5000 eurot. Loe lähemalt, mida me 10 000 euroga korda saata plaanime ja kuidas see kanu aitab.
Matilda päästmine
Hetkel on Matilda vangistatud kitsasse tööstusfarmi puuri ning tema elu on pidevas hädaohus. Puurikanala kohutavates tingimustes peavad noored linnud pidevalt elule alla vanduma, sest nad on väga tihedalt kokku topitud, nende immuunsus on madal ja haigused levivad kergesti. Nõrgaks ja haigeks jäänud linnud jäetakse abitult surema.
Esimese 500 euro täitumisel on meil olemas vahendid, et Matilda ja 9 tema lähimat kaaslast puurikanalast ära päästa, korraldada transport, tagada neile arstiabi ning jagada päästeoperatsiooni lugu meedias ja sotsiaalmeedias. Kokku päästame 10 kana, sest see on looduses kanakarja loomulik arv, milles linnud ennast kõige paremini tunnevad.
2021. aastal kohutavatest tingimustest päästetud puurikana
Arstiabi
Esimene suurem kulu on päästetud lindude arstlik läbivaatus.
2021. aasta sügisel puurikanalast 176 kana päästes ja uutesse kodudesse toimetades saime veelkord kinnitust, et kanade tervislik olukord sellistes tingimustes on halb. Toona vajasid paljud linnud ellujäämiseks viivitamatult arstiabi. Veterinaari juurde viidud kanade analüüsidest selgus, et neil on äärmiselt nakkav haigus koktsidioos. Veterinaari sõnul tähendas see leid, et kõik selles kanalas olnud kanad on samuti koktsidioosiga nakatunud ning seetõttu pidid ravi saama kõik juba uutesse kodudesse viidud 176 kana.
Lisaks koktsidioosile olid linnud nõrgad, osad ei jõudnud isegi jalule tõusta. Ka see on puurikanalas tavaline, sest neis tingimustes ei saa linnud normaalselt seista ja jalgadele vajalikku füüsilist koormust anda. Enamik päästetud kanadest olid sulgedest paljad ning mitmetel oli väljalangenud ning nokitud kloaak.
Ka sel korral soovime olla kindlad, et meil on võimalus kõigile kanadele vajalik arstiabi tagada.
Päästeoperatsiooni kajastamine
Lindude päästmine ja nende olukorraga kursis olemine on oluline kõigile annetajatele, aga see ei ole ainus põhjus, miks kavatseme seda kajastada nii meedias kui sotsiaalmeedias ning toota pildi- ja videomaterjale. Kasutame annetajate raha ka selliste tegevuste jaoks, sest ainult niimoodi saame laiemale avalikkusele näidata, mis olukorras kanad puurisüsteemist tulles on. Mida rohkemate inimesteni teadmine puurikanade kurvast elust jõuab, seda enam hakatakse eelistama puurivabade kanade mune ning toetama kanade puurispidamise minevikku jätmist.
Puurikanade turvakodu rajamine
3500 euro täitumisel saame ehitada Matildale ja teistele päästetud kanadele turvakodu. Kanad tulevad ülirasketest tingimustest ja turvakodus saavad nad lõpuks ometi tunda, milline tegelikult ühe kana elu olema peaks. Nad saavad esimest korda elus sirutada oma tiibu, siblida maapinnal, muneda pesal, magada õrrel ja tunda ennast kaitstuna ja turvaliselt.
Kanad on väga sotsiaalsed loomad ning tunnevad ennast kõige paremini siis, kui nad saavad elada loomulikus karjas. Kanakari peab koosnema lindudest, kes on teineteisega tuttavad ja harjunud – siis saab neist pere. Matilda ja tema lähimate kaaslaste turvakodus saavad olema täiuslikud tingimused kümnele kanale. See on karja suurus, mis on kanade jaoks loomulik, sellise suurusega karjas tekivad kanade vahel lähedased suhted ning toimiv hierarhia.
Kanamaja saab olema soojustatud, et linnupere saaks ka külmal ajal end seal hästi tunda. Neil saab olema turvaline kiskjate eest kaitstud õueala, kus mõnusalt aega veeta ning mugav majake, kus Matilda ja tema pere saavad kõiki kanadele loomuomaseid toiminguid teha.
Aita Matildale luua sama õnnelik elu nagu nendel kanadel Ranna Rantšos
Videote ja meediamaterjalide tootmine
5000 euro täitumisel saame Matilda lugu jagada veel sadade tuhandete inimestega. Uues kodus saavad jäädvustatud tema esimesed sammud murul, elu esimesed liivavannid, kohanemine inimeste ja päikesevalgusega. Matilda lugu jagades saame inimestele näidata, mida tähendab elu puuris ning miks soovitame kõigil hoolivatel inimestel loobuda puurikanade munade tarbimisest.
Telereklaam
Armsad annetajad, kui teie abiga saab kokku kogutud 5000 eurot, siis lisab ettevõtjast suurannetaja omalt poolt Matilda loo jutustamiseks veel 5000 eurot. Selle raha eest saame toota ja eetrisse lasta telereklaami, mis kutsub inimesi üles loobuma puurikanade munade ostmisest. Läbi telereklaami saavad puurikanade kurvast olukorrast teadlikuks ka need inimesed, kelleni me muude kanalite kaudu ei jõua.
Armas lugeja, anna ka Sina oma panus, et puuris kannatav ja oma elu eest võitlev Matilda saaks vabaks ja hakata korda saatma tõelisi kangelastegusid. Ainult tema saab lõpuks päästa kõik Eestis kannatavad sajad tuhanded puurikanad!
Nähtamatutes Loomades tegutseb suur hulk tõeliselt toredaid ja võimsaid vabatahtlikke, kes panustavad oma vabast ajast sellesse, et loomi aidata. Soovime tuua rohkem esile neid imelisi inimesi, kes on tohutult oluline osa ühiskondlike muutuste elluviimisest. Seekord tutvustame Taimse Teisipäeva avaliku sektori vabatahtlikku Carolit.
Millega sa tegeled? Mida sulle meeldib vabal ajal teha?
Tegutsen mitmel rindel – lisaks vabatahtlikule tööle omandan organisatsioonikäitumise magistrikraadi Tallinna Ülikoolis, töötan kliendinõustajana ja pakun vabakutselisena individuaalnõustamist, olen laulja ning laulukirjutaja.
Vabal ajal meeldib nautida lähedaste seltsi, looduses jalutada, mängida Scrabble’it ja Yatzy’t, laulda, põnevaid filme/sarju vaadata ja sügavaid vestluseid pidada.
Kuidas sa jõudsid loomade heaolu küsimusteni?
Eks see teadlikkus on kasvanud ajapikku, puutudes kokku asjakohase teabega. Kui omad ülevaadet selle kohta, millised loomade heaolu puudutavad probleemid eksisteerivad, siis tekib sisemine motivatsioon anda oma panus.
Räägi oma teekonnast Nähtamatutesse Loomadesse.
Soov panustada vabatahtlikuna tekkis mul juba ligi 5-6 aastat tagasi. Tundsin, et tahaks olla osa missioonist ja aidata neid, kes seda kõige enam vajavad.
Nähtamatute Loomadega liitus kunagi minu sõbranna, kelle kaudu organisatsioonist esimest korda kuulsin. Sellest hetkest sai seeme idanema ja kui lõpetasin bakalaureuseastme õpingud 2020. aasta suvel, siis otsustasin kandideerida vabatahtlikuks
Millega sa Nähtamatutes Loomades tegeled?
Panustan Taimse Teisipäeva kampaaniasse, täpsemalt olen kooliprogrammi vabatahtlik. Käin Eesti koolides õpilastele tasakaalustatud ja tervisliku toitumise ning toitumisharjumuste mõjude teemadel ettekandeid pidamas.
Mida sa oled Nähtamatutes Loomades tegutsemise käigus õppinud?
Seoses oma rolliga NL-is olen kindlasti saanud arendada oma esinemisoskust ja väljendusoskust, mis omakorda on teinud mind avalikel ülesastumistel enesekindlamaks. Olen läbi kogemuste õppinud paremini kohandama ka oma lähenemist ja suhtlust vastavalt kuulajaskonna eripäradele.
Lisaks tooksin välja selle, et olen õppinud olema rohkem kannatlik ja mõistev nende suhtes, kelle uskumused ja perspektiivid ei ühti minu omadega. Olen läbi kogemuste jõudnud arusaamale, et käitumise muutmine ei ole lihtne ja seda tuleb teha väga teadlikult.
Mis sulle Nähtamatutes Loomades tegutsemise juures meeldib?
Mulle meeldivad NL-i inimesed ja suhtumine. Meie tiimis on siirad ja armsad inimesed, kes on alati valmis aitama ja kuulama. See on ka hästi tore, et kõik on nii töökad, targad ja sihikindlad – on tunda, et tegutsetakse südamega. Üleüldse ollakse üksteise vastu väga mõistvad ja energia on hea.
Äge on ka see, et soovi korral on võimalik kaasa lüüa rollivälistes projektides ja korraldatakse ka palju üritusi ühisteks koosviibimisteks.
Miks vabatahtlikuna tegutsemine on sinu jaoks oluline? Kuidas sa leiad aega vabatahtliku tegevuse jaoks ja tasakaalu erinevate eluvaldkondade vahel?
Vabatahtlikuna tegutsemine on vaba valik ja kui võetakse vastu otsus vabatahtlikku tööd teha, siis päriselt tahetakse seda teha ja panustatakse ka vastavalt. Seetõttu pean ka seda oluliseks, vabatahtlikuna on võimalik palju ära teha ja see võimaldab tegutseda rohkem nende nimel, kelle heaks ühiskonnas üldiselt vähem panustatakse.
Leian aega, sest oskan hästi oma aega planeerida ja usun, et kui inimene ikka väga tahab tegutseda, siis ei ole küsimus niivõrd ajas, kuivõrd prioriteetide seadmises.
Milliseid huvitavaid filme/raamatuid/etendusi oled viimasel ajal näinud/lugenud/külastanud?
Viimatised pärlid, mis meenuvad:
Filmid/sarjad: Fantastic Fungi, My Octopus Teacher, Don’t Look Up, The Umbrella Academy
Raamatud: Amy Weiss “Crescendo”, Carol S. Pearson “Sisemiste kangelaste äratamine. Kaksteist arhetüüpi, mis aitavad meil leida iseennast ja muuta oma maailma.”
Mõni soovitus tulevastele vabatahtlikele?
Vabatahtlikuna töötamine on vaimselt rikastav ja väärt kogemus, seega kui mingi valdkond või töö on huviorbiidis, siis tasub kindlasti proovida! Vabatahtlik töö on paindlik töö, seega ajapuuduse pärast liialt ei tasu muretseda.
Ootame oma tiimi alati uusi vahvaid vabatahtlikke. Kui soovid ka koos meiega loomade elu paremaks muuta, täida ankeet siin.
Vabatahtlike koordineerimise arendamine toimub projekti raames, mille eesmärgiks on kasvatada Eestis kodanikuteadlikkust, tugevdada kodanikuühiskonda ja populariseerida vabatahtlikku tegevust. Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.
