50by40 konverents Berliinis: koos jõuame kaugemale!

27.-29. aprillil toimus Berliinis ProVegi ja The Humane Society poolt korraldatud 50By40 Corporate Outreach Summit ehk rahvusvaheline lihatarbimise vähendamise strateegiatele suunatud konverents. Ka Nähtamatutel Loomadel oli suur rõõm konverentsil osaleda ja Eestit rahvusvahelisel tasandil esindada. Üritusel osalesid mitmed suuremad loomakaitseorganisatsioonid üle maailma nagu The Humane League, The Humane Society, Mercy for Animals, Open Wing Alliance, Albert Schweitzer Foundation ja paljud teised. Konverentsil astusid üles ka ProVegi kaasloojad – tuntud Ameerika psühholoog, aktivist ja karnismi teooria looja Dr. Melanie Joy ja tuntud kirjanik ja pragmaatik Tobias Leenaert.

Konverentsil osalejad

ProVegi näol on tegemist 2017. aastal loodud rahvusvahelise organisatsiooniga, mille eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust taimsest toidust ja selle kasulikkusest nii meie tervisele kui ka planeedile. Nende kontseptsioonis on olulised 5 tegurit mille eest ProVeg seisab: tervis, loomade heaolu, keskkond, õiglus ja maitse ehk hea taimne toit. Selleks, et loomade heaks võimalikult palju ära teha, üritavad nad korraga käsitleda kõiki viite tegurit, mitte keskenduda ainult ühele. Seeläbi kaasavad nad võimalikult palju inimesi ja organisatsioone erinevatelt elualadelt. Tegu on kiiresti kasvava organisatsiooniga, mis soovib edasi laieneda võimalikult paljudesse riikidesse.

50by40 on ProVegi poolt loodud kampaania, mille eesmärgiks on aastaks 2040 vähendada lihatarbimist globaalselt 50% võrra. See aga tähendab individuaalseid eesmärke ja muutusi igas eraldiseisvas riigis, kuna igal riigil on erinev stardipositsioon – nii liha tarbimise, kui ka tootmise seisukohalt. Praegu saavad palju tähelepanu Põhja-Ameerika ja Euroopa, kus liha tarbimine inimese kohta on kõrgeim maailmas, kuid olulisemad murekohad on Hiina, Jaapan ja Lõuna-Ameerika, kus lihatarbimine järgevatel aastatel veelgi enam kasvab ning kus tervisliku taimse toidu eelistamine eriti oluline on. Kampaania eesmärk pole mitte ainult mõjutada ainult üksiktarbijaid vaid pöörata pilk institutsionaalsele tasandile, mille mõju lihatarbimise vähendamisele on võrreldamatult suurem. Institutsionaalsed muutused lihatarbimise vähendamiseks on kindlasti ka Nähtamatute Loomade eesmärgiks. Usume siiaralt, et üheskoos suudame läbi viia muutusi, mis on kasulikud nii meie tervisele, planeedile ja ennekõike loomade heaolule.

Taimne toit koolisööklates ja haiglates

Nagu eelpool mainitud, oli konverentsi fookuseks koostöö suurkorporatsioonide ja riiklike institutsioonidega. Läbi kolme päeva kõlasid positiivsed näited üle maailma riiklike institutsioonide paindlikkusest ja positiivsetest muutustest taimse toidu osakaalu suurendamisel. Näiteks Portugali Vegetarian Society oskusliku lobbitöö tulemusel võeti selle aasta alguses Portugalis vastu seadus, mis teeb taimse valiku olemasolu kõikides riigiasutuste sööklates kohustuslikuks. See tähendab, et igas Portugali kooli, haigla või muu riigiasutuse sööklas on hiljemalt selle aasta lõpuks olemas taimne valikuvariant. Brasiilia Vegetarian Society seisab aga selle eest, et Brasiilia Bahia osariigis pakutakse aastaks 2019 koolisööklates vaid taimset toitu. Paljudele riigiasutustele on taimsete alternatiivide peale üleminek atraktiivne just majanduslikust seisukohast. Nimelt on taimne proteiin kordi odavam kui loomne. Selleks, et muutusi reaalselt ellu viia, ei piisa aga vaid käskudest ja keeldudest. 50by40 konverentsil tuli ka juttu sellest, kui oluline on võimaldada ka teadmisi ja praktilisi koolitusi maitsva, tervisliku ja toitva taimse toidu valmistamise kohta. Näiteks The Humane Society USA programm Forward Food on tänaseks välja koolitanud üle 4000 toiduspetsialisti ja koka, kes oskavad taimse toitumise teadmisi nüüd ka igapäevatöös rakendada. Programm, mis alustas tööd ühes Ameerika ülikooli sööklas on vaevalt aastaga jõudnud kasvada rahvusvaheliseks ettevõtmiseks ja tänases tehakse koostööd ka USA suurkorporatsioonidega nagu Aramark ja Compass.

“If you want to go fast, go alone; if you want to go far, go together”

Konverentsi läbivaks sõnumiks oli kindlasti :“If you want to go fast, go alone; if you want to go far, go together” – ehk kokkuvõttes, koos jõuame me oma eesmärkide saavutamisel kaugemale. Konverentsile olid kokku kutsutud suurimad loomakaitse ja taimse toidu organisatsioonid üle terve maailma, eesmärgiga arendada omavahelist koostööd ja muuta 50by40 reaalsuseks. Kolme päeva jooksul kõlanud edulood inspireerisid ka Nähtamatuid Loomi ning meie Taimse Teisipäeva kampaaniat ning andsid palju mõtteid ka võimalike uute kampaaniate jaoks. Ühena kõige olulisematest asjadest hindame alati teadmisi, kuidas oma tööd veelgi effektiivsemalt teha ning kuidas veelgi enam loomi aidata. Kuid efektiivsusest hoolimata on oluline omavaheline koostöö, nii organisatsioonidevaheliselt kui ka korporatiivsel tasandil, mistõttu on ka meie edasistes plaanides veel enam koostööd nii kohalike firmade kui ka rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Oleme äärmiselt õnnelikud, et Nähtamatud Loomad on osa nii suurest ülemaailmsest liikumisest ja loodame, et järgmisel konverentsil on meil häid näiteid tuua juba Eestist. Täname kõiki Nähtamatute Loomade toetajaid, et olete meiega! Ainult koos saame loomade heaks veel enamgi ära teha ja kiiremini loomasõbralikuma maailma poole liikuda.

Vaata Nähtamatute Loomade projektijuhi Cätlyni tervitust Berliini konverentsilt!

Nähtamatud Loomad kutsub: Heategevuslik küpsetiste müük

Sulle meeldib süüa maitsvaid kooke ja pirukaid ning aidata loomi? See üritus on Sulle!

Nähtamatud Loomad kutsub Sind heategevuslikule küpsetiste müügile pühapäeval, 29. aprillil 2018 kell 13.00-16.00 Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus (Telliskivi 60a) ja Tartus Genialistide klubis (Magasini 5). Üritus toimub loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad vabatahtlike eestvedamisel.

Heategevusmüügil müüakse magusaid ja soolaseid küpsetisi ning kohvi-teed, mille on sooja südamega valmistanud vabatahtlikud. Kogu müügist saadud tulu ja annetused lähevad farmiloomade abistamise toetuseks.

Heategevusmüügil on ka Nähtamatute Loomade infolaud ning kõikidel huvilistel on võimalus tutvuda organisatsiooni tegevusega ja soetada loomasõbralike sõnumitega esemeid.

Eestis toimuvad müügid on osa kümnendat korda toimuvatest ülemaailmsetest heategevusmüükidest, mille on algatanud loomakaitseorganisatsioonid. Rohkem infot algatuse kohta.

Üritust sponsoreerivad Biomarket, Natty, Nonna ja Bio4You.

Kohtume 29. aprillil heategevusmüükidel Tallinnas ja Tartus!

Nähtamatute Loomade õhtu vol. 7: filmiõhtu “Okja”

Oled oodatud juba seitsmendale Tartu Nähtamatute Loomade õhtule, mis toimub kolmapäeval, 18. aprillil kell 18:30 Genialistide Klubis! Vaatame Lõuna-Korea režissööri Bong Joon-ho mängufilmi “Okja” (2017). See põnev ja liigutav film jutustab noore tüdruku Mija suurest sõprusest imelise Okja-nimelise loomaga. Mis saab Okjast aga siis, kui ta röövitakse suurkorporatsiooni poolt, kellel on loomaga omad plaanid?

Filmile järgneb teemakohane arutelu, kus kõik on oodatud mõtteid jagama ja küsimusi esitama! Üritusel on ka Nähtamatute Loomade infolaud, kus on võimalik organisatsiooni tegevusega lähemalt tutvuda.

Üritus on kõigile tasuta!

Nähtamatute Loomade õhtud on Tartus toimuv üritustesari, mille raames leiavad aset filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritustel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. Nähtamatute Loomade õhtud on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.

Kohtume Nähtamatute Loomade õhtul 18. aprillil kell 18.30 Genialistide Klubis!

Järgi üritust Facebookis.

Nähtamatud Loomad külastas Eesti farmiloomade turvakodu Pärnumaal

Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad delegatsioon külastas ühel päikselisel märtsikuu päeval Pärnumaal Hanilas asuvat MTÜ Farmiloomade Turvakodu Eestimaal imelist varjupaika. Sõitsime sinna suure ootusärevusega, sest kokkupuuted nende võimsate ja sõbralike loomadega jäävad alati sügavalt puudutama. Meid võõrustas turvakodu perenaine Ande Baikov, kes on loomi aidanud ja päästnud juba 17 aastat.

Pärast kohale jõudmist saime omavahel tuttavaks ja Ande ning varjupaiga töötajad juhatasid meid ringkäigule. Paik ise on väga rahulik ja mõnusa atmosfääriga. Meid juhatati lauta, kuhu sisenedes saime silmapilkselt ülivõimsa emotsiooni osaliseks. Ühtäkki avastasime end ümbritsetuna kitsedest, kanadest, kukkedest, küülikutest, kalkunitest, lammastest, partidest ja paljudest teistest võluvatest olenditest. Tegemist oli ääretult uudishimulike ja sõbralike loomadega, kes rõõmsalt külastajaid vastu võtsid ja porgandit või õuna küsisid. Kitsetalled hüppasid lausa sülle ning suuremad loomad andsid peatoksega teada, et ka nemad soovivad tähelepanu. Terve laut oli kirev ja täidetud loomadest ja nende häältest. See tunne on unustamatu. Rõõmsad farmiloomad, kelle elu on päästetud tapamajja minekust või halvast kohtlemisest, ei pelga inimesi ja tulevad uudishimulikult uurima, mis Sul neile kaasas on. See on siiras, puhas ja südamesoojuseni liigutav kogemus. Nad on saanud uue võimaluse elule ja naudivad seda täiel rinnal.

Liikudes läbi lauda erinevate loomade juurde, oskas Ande rääkida loomade turvakodusse jõudmise lugusid. Kokku on turvakodus hetkel 375 looma, hobuseid 120, kes asusid teistest veidi eemal karjamaal. Perenaine rääkis, et kõiki loomi võib julgelt paitada ja hellitada, sest tigedaid isendeid turvakodus ei ole. Loomad, kes sinna jõudnud just selle tõttu, et neid tigedaks või vägivaldseks peeti, on Ande oma õige hoolitsuse, tähelepanu ja suhtlemisega rõõmsaks ja sõbralikuks muutnud.

Turvakodus kuuleb erinevaid farmiloomade lugusid, kes on muutunud peredele üleliigseks või kulukaks ning seetõttu on loomad hüljatud. Ande rääkis, et mitu seltskonda loomi on jõudnud tema juurde seetõttu, et talunikud lahkuvad Eestist ja lähevad Soome tööle. Loomade saatus on sellisel juhul tapamaja. Õnneks on turvakodu suutnud päästa palju loomi, kelle jaoks omanikud neile tapamajapileti on soetanud. Ande on alati kõik vastu võtnud, sest ka tema ei soovi, et loomad tapamajas lõpetaksid. Mõned loomad on enne turvakodusse jõudmist pikalt halva kohtlemise osaks saanud ja halbades elutingimustes elanud. Sellest tulenevalt on vahel turvakodusse saabunud loomad tigedad, arglikud, segaduses, kuid perenaine usub, et loomad ei ole sisemiselt kurjad ning õige suhtluse ja hoolitsusega on Ande hoole alla saabunud neljajalgsed muutunud sõbralikeks ja rahulikeks, kes ei pelga inimesi. Ka meie külaskäigu ajal nägime loomi, kes alles kosuvad eelmise elu raskustest – keda on näljutatud või muul moel halbades tingimustes peetud. Ka nende loomade silmist võis näha lootust ja kergendustunnet pääsemise üle.

Ande puhul on tegemist väga empaatilise ja armastava, aga ka väga tugeva ja kindlameelse inimesega. Tema hoole all on ligi pool tuhat isendit, kelle lood ei ole alati õnnelikud olnud. Mitmed loomad on varjupaika saabudes olnud väga kehvas seisus, kuid ta pole mitte ühegi hinge puhul alla andnud. Ka farmiloomade turvakodu inimesed mainivad tõsiasja, et veterinaarid tihtilugu ei oska farmiloomade terviseprobleemidega aidata ning soovitavad eutanaasiat ka lihtsamate hädade või vigastuste puhul, sest tööstusfarmides on pigem harv praktika haigeid loomi terveks ravida, kuna hind, mis looma lihast saadakse ei pruugi tema ravimist majanduslikust perspektiivist õigustada. Sellest hoolimata ei ole Ande meelt heitnud ning on andnud endast parima, et loomad terveks ravida. Farmiloomade turvakodus saavad loomas tõepoolest uue võimaluse elule. Kõiki küll alati päästa ei õnnestu, aga endast parima andmine on miinimum, mida loomade aitamisel rakendatakse. Kui turvakodu külastasime, oli perenaisel kööginurgas üks imepisike enneaegselt sündinud talleke, kellel polnud silmad veel lahti, kuid nüüdseks on suure armastuse ja hoolega talleke oma silmad avanud, kasvab jõudsalt ning kepsutab ringi. Nimeks sai talle Lissu.

Kindlasti on turvakodul veel arenguruumi ja seepärast otsustas Nähtamatud Loomad MTÜga Farmiloomade Turvakodu Eestimaal tihedat koostööd alustada. Aitame esmalt neil kodulehe püsti saada, et rohkem inimesi teaksid seda paika külastada, farmiloomadega kohtuda ja kohale läbi annetuste õla alla panna. Lisaks lähme oma vabatahtlike tiimiga ka talgutele ja aitame loomade elutingimusi veelgi parandada – aitame ehitada kitsedele ronimiseks vajalikud kohad ning katusealused. Otsustasime ka oma organisatsiooni suvepäevad just seal korraldada, et kogu tiimiga veelgi panustada farmiloomade turvakodu arengusse ja heasse käekäiku. Ka Nähtamatute Loomade avalikes ettekannetes kutsume huvilisi turvakodu külastama. Tegemist ei ole küll klassikalises mõttes farm sanctuary kontseptsiooni alla käiva varjupaigaga, aga näeme kindlasti palju lootust selle poole liikuda. Arvestades, kui palju loomi on tapamajast päästetud tänu turvakodu pererahvale, võib ilmselt julgelt öelda, et teist nii head kohta farmiloomadele Eestis ei ole.

Nähtamatute Loomade tiim soovitab südamest kõigil sammud Hanila poole seada, sest atmosfäär on seal tõesti teraapiline. Kus mujal veel on võimalus minna farmiloomade juurde, teha neile pai, vaadata neile silma, tunda veise tugevat turja oma käe all ja paitada kanade pehmet sulestikku, anda lammastele porgandit ja kitsedele õuna. See on imeline ja ülipositiivse mõjuga tunne. Pärast sellist kokkupuudet loomadega, kes muidu veedavad oma lühikese ja armetu elu tööstusfarmides, et inimeste toidulaual lõpetada, on seoste tekkimise tunne loomade ja meie toidulaua vahel ka palju tugevam ja motivatsioon lihatarbimist vähendada justkui tekib iseenesest. Kuna linnaelu annab üsna vähe võimalusi farmiloomadega kontakti hoida, kutsume kõiki huvilisi 5. mail 2018 Hanilasse farmiloomade turvakodu talgupäevale!

Rohkem infot ja eelregistreerimine klikkides siia

Kutsume ka südamest üles turvakodu annetusega toetama, et garanteerida loomadele toidu, piisavalt heina, ravimid, transpordikulutused ja muu vajaliku. Nähtamatute Loomade tiimi hulgas tekkis päris mitu turvakodu püsitoetajat pärast seda külaskäiku.

Ka väike igakuine püsitoetus on turvakodu asukatele oluline!

EE502200221068757019

Farmiloomade turvakodu Eestimaal MTÜ

Nähtamatud Loomad kutsub vol. 3: taimetoidu potluck

Teisipäeval, 24. aprillil kell 18.30 toimub juba kolmas üritus seeriast “Nähtamatud Loomad kutsub”. Seekord ootame teid Õpetajate majja (Raekoja plats 14), kus korraldame vahva taimetoidu potlucki ehk ühisõhtusöögi. Potluck on üritus, kuhu kõik osalejad toovad ise midagi söödavat ühisele lauale kaasa, olgu toidupoolis siis isevalmistatud või poest kaasa ostetud. Väga oodatud on kõik taimsed hõrgutised, nii soolased kui magusad – pirukad, salatid, kotletid, koogid, küpsised ja kõikvõimalikud muud toidud, mis vaid pähe tulevad! See on hea viis, kuidas katsetada ise mõne uue taimse toidu retsepti ning mekkida teiste toodut! 🙂

Koha tagamiseks palume end üritusele registreerida:

Registreeri siin

Üritusel on ka Nähtamatute Loomade infolaud, kus on võimalik tutvuda organisatsiooni tegevusega, osta Nähtamatute Loomade meeneid ning teha annetus organisatsiooni toetuseks. Meenete ostmiseks tasub kaasa võtta sularaha.

Üritus on kõigile tasuta – võta vaid omalt poolt maitsvat söögipoolist kaasa ja tule veeda õhtu toredas seltskonnas!

NB! Et üritus oleks ka keskkonnasõbralik, palume kõigil, kel võimalik, kaasa võtta ka oma sööginõud (taldriku, tassi ja noad-kahvlid).

“Nähtamatud Loomad kutsub” on üritustesari, mille raames toimuvad filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritusel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega.

“Nähtamatud Loomad kutsub” üritused on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.

Kohtume taas 24. aprillil Õpetajate majas, Gertrudi toas!

Nähtamatud Loomad kutsub lihavõtetel puurikanade munad ostmata jätma

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad, mis veab kanade heaolukampaaniat Eestis, kutsub üles munadepühadel jälgima munade päritolu ning jätma puurikanade munad ostmata. 

«Lihavõtted on püha, kus eestlased tarbivad aasta lõikes kõige rohkem mune,» sõnas loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president Kristina Mering. «Kutsume üles eelistama vabalt peetavate kanade mune, et sel ilusal kevadpühal anda positiivne sõnum, et kanad ei kuulu puuridesse,»

«Igal munal on tempel, mille järgi saab teada, kas kanad on elanud kitsastes traatpuurides või saanud vabalt liikuda,» õpetas Mering. «Koodi esimene number annab selle kohta infot: 0 – mahemunad; 1 – vabalt peetavate kanade munad; 2 – õrrekanade munad; 3 – puurispeetavate kanade munad. Kutsume eelistama 0 või 1 märgistusega mune, mille tootmisel on kanadele tagatud suurem heaolu.»

Mering nentis, et puurikanade elutingimused ei lase neil tegeleda liigiomaste tegevustega nagu siblimine ja liivavannide võtmine. Kanad elavad mitmekümnekesi ühes puuris, kus ühe kana jagu on umbes A4-paberi suuruse pinna jagu ruumi. Nad ei saa tiibu sirutada ning kaotavad teiste lindude ja puuriseinte vastu hõõrudes oma sulgi. «Seetõttu kutsume üles tarbijaid märku andma, et selline kanade pidamise viis munatootmises kuulub minevikku ning kanadele tuleb tagada paremad elutingimused,» ütles Mering. «Ka paljud ettevõtted Eestis ja välismaal on selle sõnumiga nõus ning Eestis on Rimi ja Maxima teatanud otsusest loobuda puurikanade munade müügist aastaks 2025. Töötame hetkel ka teiste suurte ettevõtetega Eestis, kes sama otsust plaanivad vastu võtta.»

Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad vabatahtlike tiim jagab sel nädalal iga päev Tallinna ja Tartu kaupluste ees lendlehti infoga, kuidas lugeda munadel olevaid koode, et eelistada vabalt peetavate kanade mune. Lisaks jagavad vabatahtlikud huvilistele selgitusi erinevate munatootmise viiside kohta.Originaalartikkel

Nähtamatute Loomade õhtu vol. 6: taimetoidu potluck

Oled väga oodatud järjekordsele, juba kuuendale Nähtamatute Loomade õhtule! Neljapäeval, 22. märtsil alates kell 18:30 toimub Domus Dorpatensise seminariruumis (aadressil Raekoja plats 1/Ülikooli 7) tore ühisõhtusöök ehk potluck!

Ühise õhtusöögi lauale toovad osalejad ise midagi söödavat kaasa, olgu toidupoolis siis isevalmistatud või poest kaasa ostetud. Väga oodatud on kõik taimsed hõrgutised, nii soolased kui magusad – salatid, kotletid, pirukad, koogid, küpsised ja kõikvõimalikud muud toidud, mis vaid pähe tulevad!

Samuti on kohal Nähtamatute Loomade infolaud, kust saab uurida lähemalt organisatsiooni tegevuse kohta ning toetada meie tegevust loomade heaks annetuse või meeneostuga. Kohapeal saab meenete eest tasuda sularahas, seega soovitame seda kaasa varuda!

Üritus on kõigile tasuta – võta vaid omalt poolt maitsvat söögipoolist kaasa ja tule veeda õhtu toredas seltskonnas!

NB! Et üritus oleks ka keskkonnasõbralik, palume kõigil, kel võimalik, kaasa võtta ka oma sööginõud (taldriku, tassi ja noad-kahvlid).

Nähtamatute Loomade õhtud on üritustesari, mille raames toimuvad filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritustel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. Nähtamatute Loomade õhtud on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.

Kohtume Nähtamatute Loomade õhtul 22. märtsil kell 18:30 Domus Dorpatensises!

Järgi üritust Facebookis.

Megakorporatsioon Unilever loobub puurikanade munade kasutamisest

Toidutööstuse gigant Unilever teatas, et võttis vastu globaalse otsuse loobuda oma tarneahelas puurikanade munade kasutamisest hiljemalt aastaks 2025. Euroopas ja Põhja-Ameerikas jõustub see otsus juba aastaks 2020.

“Töötame aktiivselt eesmärgi poole hankida 100% munadest vaid puurivabadest kanapidamise süsteemidest hiljemalt aastaks 2025, Euroopas oleme seadnud eesmärgiks aasta 2020. Unilever ei ole küll suurim munade ostja globaalsel turul, kuid loodame siiski, et meie otsus aitab kaasa progressile kanade pidamises globaalsel tasandil. Läbi Unileveri Jätkusuutliku Põllumajanduse Eeskirja jätkame aktiivselt kanade heaolustandardite parandamist läbi enda tarneahela ning ka globaalset tarneahelat mõjutades,” kommenteeris otsust Unileveri hangetedirektor Dhaval Buch.

Unilever oli üks esimestest rahvusvahelistest korporatsioonidest, kes koostöös loomakaitseorganisatsioonidega alustas aastal 2015 oma tarneahelasse ja tootmisesse puurivabade munade hankimist. Lääne-Euroopas on Unileveri Hellmann’s-i, Amora ja Calvé brändid olnud puurivabad juba aastast 2009. Juba aastal 2016 pärines 53% Unileveri globaalselt kasutuses olevatest munadest puurivabades süsteemides peetavatelt kanadelt.

Unileveri globaalne otsus sündis koostöös loomakaitseorganisatsioonide võrgustikuga Open Wing Alliance, mida Eestis esindab Nähtamatud Loomad.

“Viimastel kuuldel on üha enam suuri toidukorporatsioone tutvustanud üleminekuajaga poliise, et kõrvaldada puurispeetavate kanade munad oma tarneahelast. Globaalne puurivaba liikumine kogub üha enam jõudu ning selliste suurte partnerite nagu Unilever, Nestlé, McDonald’s, Sodexo, Kellogg Company ja General Millsi liitumine annab meile põhjust uskuda, et liigume õiges sunnas sinna poole, et kanade puurispidamine jääks minevikku,” kommenteeris loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president Kristina Mering, kes veab Eestis kampaaniat, et ettevõtted loobuksid puurispeetavate kanade munade müügist.

Sellised toidufirmade poliisid, mille raames otsustatakse üleminekuajaga loobuda puurikanade munade müügist, aitavad kõrvaldada suurimaid kannatusi, mida loomad tööstusfarmides kannatama peavad. Valdav osa munakanadest elab puurides, kus on ühe linnu kohta umbes A4 paberilehe suurune ala. Kanadel puudub võimalus tiibu sirutada või maapinnal kõndida, kuna ka puuri põrand on traatvõrest. Ühes puuris on koos mitukümmend lindu, mistõttu neil tekivad vigastused ning nad nokivad teineteist.

Eestis on tänu koostööle loomakaitseorganisatsiooniga Nähtamatud Loomad teatanud puurikanade munade müügist või kasutamisest loobumisest Rimi, Maxima, R-Kiosk, McDonald’s ja Subway.

Nähtamatud Loomad kutsub vol. 2: Kristina Meringu ettekanne sotsioloogilisest uurimusest tapamaja töötajate kohta

Üritustesari “Nähtamatud Loomad kutsub” käsitleb märtsis aktuaalset ja põnevat teemat tapamaja töötajate kohta! Kohtume kolmapäeval, 28. märtsil kell 18.00 Rahvusraamatukogu kuppelsaalis, kus kuuleb huvitavat ja harivat ettekannet, mis räägib tööst tapamajas ning sealsete töötajate suhetest loomadega.

Kristina Mering tutvustab põnevat sotsioloogilist uurimust, mille ta viis läbi ühe Eesti tapamaja töötajate seas. Ta viis töötajatega läbi süvaintervjuud ja vaatluse tapaliini ääres, eesmärgiga otsida vastuseid küsimustele, kuidas tapamaja töötajad oma töö raske loomuga hakkavad saavad ning millised suhted neil loomadega on. Uurimus on ka välismaal tähelepanu pälvinud – Kristina on selle ettekandega esinenud rahvusvahelistel konverentsidel Luksemburgis ja Poolas. See töö on praegu eriti aktuaalne, arvestades hiljutisi tapamaja töötajate avalikke väljaastumisi Eestis seoses halbade töötingimuste, raske töö ja madala palgaga. Ettekande vältel toob Kristina välja erinevaid elemente nende kogemusest tööpostil, suhetest loomadega väljaspool tapamaja ja suutmatusest mõndasid loomi tappa.

Ettekande järel on kõigil võimalus küsida küsimusi ning osaleda ühises arutelus! Üritusel on ka Nähtamatute Loomade infolaud, kus on võimalik tutvuda organisatsiooni tegevusega, osta Nähtamatute Loomade meeneid ning teha annetus organisatsiooni toetuseks. Meenete ostmiseks tasub kaasa võtta sularaha. Lisaks pakume suupisteid!

Üritus on kõigile tasuta!

“Nähtamatud Loomad kutsub” on üritustesari, mille raames toimuvad filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritusel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega.

“Nähtamatud Loomad kutsub” üritused on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.

Kohtume taas 28. märtsil Rahvusraamatukogu kuppelsaalis!

Tapamaja töötajad: lihatööstuse hammasrataste vahel

Tobias Leenaert

Artikkel tõlgitud Tobias Leenaerti blogist

Kristina Mering on Tallinna Ülikooli sotsioloogiamagistrant, kes on viinud läbi intervjuud tapamaja töötajatega nende suhtumise kohta loomadesse ja oma töösse. Ta tegi seda Eesti suurimas tapamajas. Kristina esitles oma tööd 16. juulil 2016 Euroopa loomaõiguste konverentsil CARE, mis toimus Varssavis. Intervjueerisin teda pärast ettekannet.

Kristina Mering

Mis innustas sind seda uurimust tegema?

Kristina Mering: See uurimisprojekt oli osa minu bakalaureuseõpingutest sotsioloogias. Ma valisin tapamaja töötajate teema, sest see tundus huvitava uurimismaterjalina. Lisaks tahtsin ma mõista, kuidas inimesed niisuguse vägivaldse loomuga tööl hakkama saavad. Mulle tundus see hea viisina, mõistmaks inimse-looma suhet laiemal tasandil.

Kas sa kirjeldaksid seda tapamaja? Kas seal toimuv on iseloomulik kogu tööstusele?

See on kõige suurem ja moodsam tapamaja Eestis. Tapetakse nii sigu kui veiseid. Sea keha töötlemises osaleb 21 inimest, veise puhul 37. Liin algab sea torkamisest ja lõpeb liha toiteväärtuse märgistamisega. Enne, kui sead torkega tapetakse, pannakse nad gaasikambrisse. Varem anti sigadele elektriošokk, et nad teadvuse kaotaksid, aga mõnikord muutis see loomad hoopis ärevamaks, nii et süsteemi muudeti. Ka gaasikambrid on sigadele väga piinarikkad, kuid vähemalt ei torgata sigu elusana. See on kahest halvast parem.

Millised on nõuded inimestele, kes tapamajja tööle kandideerivad?

Põhimõtteliselt on töölevõtmisprotsess niisugune: kandidaatidele näidatakse videot tapmisprotsessist. Need, kes ei oksenda, võetakse vastu. Õppimine toimub töö käigus.

Millised on töötingimused?

Töötempo on väga kiire. Umbes kolm siga tapetakse minutis. Töö sisaldab kiireid korduvaid liigutusi, mis tekitavad ville ja lihaspingeid, tööd tehakse nii kuumas kui külmas ja seejuures väga teravate nugadega, mis võivad õnnetusi põhjustada. Kõik intervjueeritavad nõustusid, et nad saavad sellise töö eest liialt madalat palka.

Mida arvavad tapamaja töötajad oma tööst?

Keegi intervjueeritavatest ei pidanud seda oma kutsumuseks elus ning tapamajja tööle jõuti võrdlemisi juhuslikult. Peamiselt seetõttu, et teisi variante eriti polnud. Tööjõu voolavus on erakordselt suur.

Kuidas nad oma töö “ebameeldivusega” hakkama saavad?

Et olla võimeline seal töötama, peavad nad kõik tunded eemale tõrjuma, blokeerima. Kuna nad ju mõistavad, et võtavad loomadelt elu, peab neil olema tugev tõrjemehhanism niisugustest mõtetest hoidumiseks. Nad loovad endale rutiini, mis tuimestab emotsioonid ja lubab neil oma tööd teha ilma mõtlemata, et nad tapavad. Kui ma ühelt töötajalt loomadelt elu võtmise kohta küsisin, vastas ta nii: “Kui me selle peale mõtleksime, oleks see vale koht, kus töötada.” Neil on kõrvaklapid peas ja nad kuulavad muusikat või raadiot. Arusaam, et tapamajad peavad olemas olema, et keegi peab olema see, kes tapab, aitab neil samuti toime tulla. Tundus, et neil oli tugev vajadus õigustada nii tapamaja institutsioonina kui ka iseenda rolli selles.

Nad ei suutnud kujutleda maailma ilma tapamajadeta?

Nad ei suutnud ette kujutada taimetoitlaste maailma. Kui ma uurisin neilt maailma kohta ilma tapamajadeta, siis paistsid nad üsna segaduses, et kes siis farmiloomi tapma hakkaks.

Mis oli kõige üllatavam asi, mida sa õppisid?

Keegi töötajatest ei suutnud tappa vasikaid. Mõnikord põleb ümbruskonnas mõni laut maha ning omanikud saadavad vasikad tapamajja, et neist vabaneda. Tavalised tõrjemehhanismid ei tundu noorte loomade puhul aga toimivat. “Vasikad on midagi muud,” ütles üks töötajatest mulle, “ma ei suuda nende puhul oma südant külmaks teha”. Vasikate pisarad mõjutavad töötajaid palju enam kui täiskasvanud veiste omad, millega nad igapäevaselt kokku puutuvad. Nii et üllatav asi oli see, et kui erakorraliselt saadeti tapamajja viisteist vasikat, siis ei suutnudki pikaajalise tööstaažiga lihunikud neid tappa ja loomad saadeti tagasi.

Foto autor: Karin Kaljuläte

Mulle näib, et on üsna ebainimlik lasta kellegi päevast päeva loomi tappa. Samas oleks ilmselt isegi problemaatilisem, kui inimesed selles protsessis ei osalekski ja kõik tehtaks ära masinate poolt…

Jah, kui inimesed sellega enam üldse seotud ei oleks, siis muutuks distants tapmisakti ja lihatootmise ning -tarbimise vahel veelgi suuremaks. Praegu suundubki kogu asi automatiseerimise poole ja ma eeldaksin, et millalgi tulevikus läheb vaja vaid paari inimest, kes kogu protsessi jälgiksid. Aga tervet protsessi automatiseerida pole ilmselt kuigi lihtne. Näiteks kõnealuses tapamajas vajati pelgalt veise nülgimise jaoks kümmet inimest.

Mis tunne sul oli seda uurimust läbi viia?

Ma lülitasin oma emotsioonid välja, ilmselt sarnasel moel nagu töötajad seda teevad. Kui ma jälgisin tapaliini, kus loomad minu silme ees verest tühjaks jooksid, siis ma püüdsin jääda ratsionaalseks ja koguda olukorra kohta võimalikult palju infot. Ma nägin seda võimalusena. Ma küsisin küsimusi, sellal kui sigu minu ees tapeti. Alles siis, kui ma sõitsin bussiga koju tagasi ja sain rahulikumalt hingata, märkasin, kuidas mu jalad värisema hakanud olid. See oli esimene võimalus taas mina ise olla ja ma sain aru, kuidas niisugune kogemus mind mõjutanud oli. Saapad, mis on tapamaja verega koos, on mul siiani alles.

Kas sinu jaoks oli võimalik, või kerge, tapamaja töötajaid mõista?

Ma tahtsin koguda infot, et aru saada, mis tunne neil on niisugust tööd teha. See kogemus üsnagi veenis mind, et see on uskumatult keeruline ja et neil töötajatel pole sageli erilisi valikuvõimalusi. Nad ei teinud seda otsust vabatahtlikult. Ma ei nõustu muidugi sellega, mida nad loomade tapmise kohta ütlesid. Aga mul ei ole tarvis võtta loomade osas samasugust hoiakut, et mõista, kui tohutult keeruline neil töötajatel on.

Mis sa vastaksid inimesele, kes ütleb, et meil ei peaks töötajatest kahju olema, sest see, mida loomad läbi elavad, on võrreldamatult jubedam?

See, et loomade olukord on hullem, ei tähenda, et me ei peaks töötajatele kaasa tundma. Tegu ei ole mingi kannatamisvõistlusega, vaid oluline on tajuda selle süsteemi probleeme tervikuna. Ma arvan, et tapamaja töötajate kohutavad töötingimused võiks olla kasulikuks argumendiks nende inimeste veenmisel, keda n-ö loomade-pärast-sõnum ei kõneta.

Mida sa selle uurimusega saavutada loodad?

Minu eesmärk oli piiluda tapamaja telgitagustesse ja näidata, et me ei peaks nimetama sealseid töötajaid “õelateks” või “halbadeks inimesteks” (mida ma vahel loomakaitsjatelt kuulnud olen). Tuleb vaadelda loomatööstust terviksüsteemina, mis loomi ära kasutab ning ka töötajatele, kes peaksid süsteemi elus hoidma, väga negatiivset mõju avaldab.

Veel sellel teemal:

Timothy Patchirat “Iga kaheteistkümne sekundi tagant”

Gail Eisnitz “Tapamaja”

Jennifer Dillard “Tapamaja õudusunenägu”