Nähtamatud Loomad

• 

Liha vähendamine enda toidusedelist on suurepärane mõte aina rohkemate inimeste arvates üle kogu maailma. Häid põhjusi selle tegemiseks on palju, järgnevalt toome välja mõned meie jaoks kõige veenvamad argumendid:

1) TERVIS

Tervise Arengu Instituudi uuringu ¹ järgi sööb Eesti inimene tervisliku kogusega võrreldes poole enam liha ja lihatooteid ning see tendents kehtib kõikides vanusegruppides. Teaduslikud uuringud annavad põhjust uskuda, et liha- ja piimatoodete tarbimise vähendamisega vähendab keskmine arenenud riigi kodanik ka südameveresoonkonna haiguste, insuldi ja isegi vähi tekke riski. ^2 3

Kui oled igapäevane lihatarbija, siis vaata, kuidas suhestub Sinu lihatarbimine ülejäänud maailmaga siit.

2) KESKKOND

Oxfordi Ülikooli teadlaste hiljutine erakordselt laiapõhjaline uuring ⁴ kinnitab, et liha söömise vähendamine on parim, mida inimene saab keskkonna säästmiseks teha!

Täpsemalt sellest, kuidas intensiivpõllumajandus keskkonda laastab, loe eelmisest blogipostitusest.

3) ÜLEKAALULISUS

Uuringud viitavad, et lihasöömine on seotud ülekaalulisusega. ⁵ Seega vähendades liha kogust toidusedelis ja asendades selle tervisliku taimse toiduga, saad vältida liigseid kilokaloreid ja nautida tuttavaid maitseid tervislikumas kuues!

4) OLULINE MÕJU

Liha söömise täielikult lõpetamine oleks küll kasulik, ent masside mastaabis ei ole inimkond selleks valmis. Keskkonna ja loomade käest me “lisaaega” paluda ei saa, ent väga olulist mõju avaldavad ka ühe inimese mõttes pisemad positiivsed muudatused. Näiteks, kui kõik praegu igapäevaselt liha tarbivad inimesed otsustaksid süüa kahel päeval nädalas ainult taimseid saadusi, oleks meil sama hästi kui ligi 30% kogu maailmast uusi täistaimetoitlasi!

5) LOOMADE HEAOLU

Igal aasta tapetakse üle 60 miljardi kohutavates tingimustes elanud farmilooma. Liha tarbimise vähendamisega vähendad nii praeguste kui tulevaste loomade kannatusi. Me kõik hoolime loomadest, seega paaril korral nädalas lihakotletid peedi-, porgandi- või sojakotlettide vastu vahetades saad kaasa aidata loomade arvu vähenemisele tööstusfarmides!

6) SUUREPÄRANE SELTSKOND

Lisaks sellele, et liha vähendades ühined popkultuuri osade kõige mõjukamate ja karismaatilisemate inimeste seltskonnaga (näiteks Brad Pitt, Paul McCartney, Natalie Portman ja Beyonce on taimetoitlased, samuti Kerli Kõiv ja Elina Born), jagad seda tehes mõtteviisi ka paljude ajaloo suurimate mõtlejatega, nagu näiteks Albert Einstein, Benjamin Franklin, Leonardo da Vinci ja Isaac Newton! Pole üldse paha seltskond!

Nähtamatud Loomad kutsub inimesi üles lihatarbimist vähendama ja Taimset Teisipäeva pidama! Jagame kasulikke retsepte ja toiduinfot, et lihatarbimise vähendamiseks praktiline info võimalikult kättesaadavaks teha! Uuri rohkem:

www.facebook.com/taimneteisipaev

www.taimneteisipaev.ee!

Retseptisoovitus! Mahlane ja mõnus mehhiko nuudlisupp!

Retsepti leiad siit

• 

^{1. Tekkel, M.; Veidemann, T. (2017). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2016. Tervise Arengu Instituut. Arvutivõrgus: https://intra.tai.ee//images/prints/documents/149069399613_Eesti_taiskasvanud_rahvastiku_tervisekaitumise_uuring_2016.pdf↩}

^{2. Frank B Hu; Plant-based foods and prevention of cardiovascular disease: an overview, The American Journal of Clinical Nutrition, 78(3), 1 September 2003, 544S–551S. Arvutivõrgus: https://doi.org/10.1093/ajcn/78.3.544S↩}

^{3. Sinha, R., Cross, A. J., Graubard, B. I., Leitzmann, M. F., ja Schatzkin, A. (2009). Meat intake and mortality: a prospective study of over half a million people. Archives of Internal Medicine, 169(6), 562–571. Arvutivõrgus: http://doi.org/10.1001/archinternmed.2009.6 ↩}

^{4. The Guardian (2018). Avoiding meat and dairy is ‘single biggest way’ to reduce your impact on Earth. Arvutivõrgus: https://www.theguardian.com/environment/2018/may/31/avoiding-meat-and-dairy-is-single-biggest-way-to-reduce-your-impact-on-earth ↩}

^{5. Wang, Y., & Beydoun, M. (2009). Meat consumption is associated with obesity and central obesity among US adults. International Journal of Obesity (2005), 33(6), 621–628. Arvutivõrgus: http://doi.org/10.1038/ijo.2009.45↩}

Milliseid taimseid toite jaanilauale lisada võiks?

Eestlaste üks lemmikpühadest, jaanipäev, on peagi kätte jõudmas. Olenemata ilmastikuoludest leiab eestlane viisi veeta jaaniõhtu lõkke või grilli ääres. Jaanipäev on armas traditsioon tähistamaks suvist pööripäeva pere ja lähedaste seltsis. See on traditsioon, mida võiks ja peaks kõik elus hoidma, olenemata toitumisharjumustest. Tänapäeval on taimne valik suuremates toidupoodides nii rikkalikuks läinud, et igaüks leiab jaanilauale midagi põnevat ja ülimaitsvat ka taimsest valikust. Vaatame koos üle, kuidas jaanilauda taimsete toitudega rikastada võiks!

Minu isiklikuks lemmikuks on Bon Soya grillkotletid, mis leiavad oma koha igal suvisel grillõhtul. Eriti kiire ja mugav on neid mõned tunnid enne grillimist marineerida Santa Maria magusa tšilli marinaadiga. Bon Soya valikust leiab grillimiseks ka taimseid viinereid ja grillvorste, mis ideaalselt koduse hot-dogi vahele sobivad. Suurima valiku Bon Soya tooteid leiab Prismadest. Kellel aga Selver kodu lähedal, leiab sealt Uvicu maitsvaid taimseid kotlette. Grillile sobivad neist kõige paremini Uvicu Tex-mex sojaburgerid, ka neid võib enne grillimist meelepärase kastmega marineerida.

Eelnimetatud burgerite kõrvale sobib grillile panna ka küüslaugune spargel. Selleks määri spargel õli, paari küüne purustatud küüslaugu ja meresoolaga kokku ning lase kuumal grillil küpseda 5-10 minutit.

Siin on veel paar soovitust, kuidas mõnusaid ja teada-tuntud maitseid ka taimsel kujul jaanilauale lisada saab!

Täidetud šampinjonid:

• 

1 karp Rimi pruune šampinjone

1 tükk Violife pitsajuustu

Tarplan vegan majoneesi

Tükelda või riivi juust väiksemateks tükkideks, lisa veidi majoneesi, et juustusegu koos püsiks. See retsept on hea võimalus katsetamaks erinevaid taimseid juustusid ja toorjuustusid, mis võivad olla koju ostetud. Igal juhul on tulemus imemaitsev! Lõika šampinjonidelt ära seene jalaosa, nii et jääks väike süvend. Täida šampinjonid juustuseguga ja küpseta grillil 5-10 minutit, kuniks juust sulanud ja seen küpsenud. Tublimad võivad seened ka eraldi fooliumisse mässida.

Kodumaine coleslaw salat

Salatiks grillkotlettide kõrvale või hot-dogi vahele sobib ideaalselt ameerikapärane coleslaw, mis on tegelikkuses üks kergemaid ja võib öelda ka odavamaid salateid, mida jaanilauale panna. Selleks, et teha suurele seltskonnale suur kausitäis salatit, läheb vaja:

300g valget peakapsast

300g punast peakapsast

1-2 punast sibulat (oleneb, kui suur sibulasõber oled)

2 porgandit

Taimetoitlaste kastet

Selle salati tegu on väga lihtne valmistada! Lihtsalt lõika või riivi kõik koostisosad ülipeenteks ribadeks (võid kasutada ka köögikombaini või muid abivahendeid, mis kodus leidub), lisa Taimetoitlaste kaste ja maitsesta soola ning musta pipraga. Pealtnäha liigagi lihtne salat on meie peres alati kujunenud õhtu hitiks. Nagu eelpoolgi mainitud, passib see ideaalselt hot-dogi või ka burgerikukli vahele kotletile seltsiliseks.

Jaaniõhtud on pikad ja võimaluse korral üritatakse kogu jaaniöö veeta õues. Selleks, et ka hilisematel öötundidel oleks midagi hamba alla pista, soovitan juba kustunud lõkke tuhka visata mõned kartulid, et proovida vana head eesti klassikat – tuhas kartuleid. Selleks mässi kartulid fooliumisse ja aseta tuha alla, kui lõkkest on järele jäänud ainult mõned söed ja tuhk. Seejärel katsu kartulit aeg-ajalt. Kui kartul on katsudes pehme, on ta valmis söömiseks.

Eestimaa valged suveööd on imeline aeg oma lähedastega väljas aja veetmiseks ja miks mitte üheskoos ka uusi, põnevaid ja maitsvaid taimseid toite katsetada!

Vaata retsepte delfi Oma Maitse lehelt!

Põllumajandusloomade heaolu küsimused on küll nüansirikkad, ent laialdane konsensus valitseb vähemasti ühes: just intensiivpidamise tingimustes kannatavad loomad kõige rohkem. Loomade heaolu võib kujutada skaalana, kus graafiku x-teljel vähemintensiivsete, liigiomaseid vajadusi enam arvestavate pidamisviiside poole liikudes vähenevad y-teljel ka loomade kannatused.

Võttes aga vaatluse alla loomatööstuse keskkonnamõjud, ei pruugi pilt olla sugugi nii lineaarne. Liha tootmisega seonduvad keskkonnaprobleemid on väga mitmetahulised. Muutujaid, mida arvesse võtta, on tohutult ning lahendused, mis töötavad ühes kitsas valdkonnas, võivad olukorda halvendada teises. Kuidas siis langetada toiduvalikuid, mis teeksid ühtviisi head nii keskkonnale, loomadele kui ka näiteks tervisele?

Võidujooks kasvava nõudluse ja kahanevate ressursside vahel

Kitsendagem näiteks vaadet ühele lihatööstuse negatiivsele keskkonnamõjule: tootmine vajab ressursse ja seda maailma kasvava rahvastiku tõttu aina suuremas koguses. Loomade karjatamiseks ja neile sööda kasvatamiseks ei leidu maad lõputult – mingil hetkel tuleb seda „laenata“ millegi muu arvelt, milleks näiteks Ladina-Ameerikas on sageli vihmametsad. ¹ Selleks, et lihast saaksid poelettidele jõudvad tooted, vajab tööstus ka suurel hulgal energiat. Täna pärineb see suuresti taastumatutest energiaallikatest, eelkõige kivisöest ja naftast ², mille varud ähvardavad juba õige pea kaotada võidujooksu maailma kasvava energiavajadusega.

• 

Loogiline mõttekäik viib loomulikult toidutootmise süsteemide tõhusamaks muutmiseni. Võtame näiteks maakasutuse: tõhus oleks süsteem, mis väikse sisendiga (ehk võimalikult väiksel maa-alal) suudab anda suure väljundi (ehk toota võimalikult palju liha). Teisisõnu peaks ühe looma kasutuses olema võimalikult väike maa-ala – see aga tähendab sisuliselt just seda intensiivpidamist, mis, nagu enne mainitud, on loomade heaolu seisukohast halvim variant. Nii näemegi, et valik, mis on keskkonna vaatepunktist optimaalne, võib loomadele kui tundlikele ja hoolt väärivatele olenditele teha hoopis karuteene.

Inim- või loomtekkeline kliimasoojenemine?

Loodusvarade küsimused ei ole sugugi ainsad, mis viivad vastakate järeldusteni. Kliimasoojenemise laialdaselt tunnustatud põhjuseks on atmosfääri eralduvad kasvuhoonegaasid. Ja ehkki põllumajandusloomad pole muidugi selles protsessis ise süüdi, võib neid gaase osaliselt „loomtekkeliseks“ nimetada küll: erinevate hinnangute kohaselt on loomakasvatus globaalselt vastutav 14-18% inimtekkeliste kasvuhoonegaaside eest. Piirkonniti võib see protsent olla tunduvalt kõrgem või madalam, näiteks Eestis pärineb ligi 90% kasvuhoonegaasidest energiatööstuselt ja põllumajandus (sh loomakasvatus) 6,6 %-ga paikneb teisel kohal. ³

Esialgu tundub mõistuspärane samm jällegi eelistada liha, mille tootmisprotsessis vabaneb kasvuhoonegaase vähem. Paljudes artiklites toodud väitel, et veiseliha tarbimise vähendamine teeb keskkonnale suurema teene kui autost loobumine, on üleüldises plaanis tõepõhi all küll: loomakasvatuse kasvuhoonegaasidest pärineb 65% ülemaailmselt just veistelt ja piimalehmadelt. Kanaliha ja munade tootmisest lähtuvad heitkogused jäävad seevastu 6% juurde. ⁴ Nende toodete tarbimise suurendamise vastu räägib aga taas loomade heaolu argument: kanu on loomatööstuses maismaaloomadest kõige rohkem ja enamasti elavad nad tohutult loomavaenulikes puurisüsteemides.

• 

Lihavähendamine teeb head igal juhul

Milline on hea lahendus selles omavahel põimunud keskkonnaprobleemide ja muude, samavõrd oluliste kaalutluste rägastikus? Kui munade puhul saab tarbijana kanade heaolu seisukohast paremaid valikuid teha munakoodide järgi, siis kuidas üksikisikuna teada, kui keskkonnasõbralik on mõni konkreetne lihatoode? Võtkem näiteks loomasööda küsimus: Eestis toodetud liha ostes võib tõenäoliselt eeldada, et loomad on kasvanud Eesti päritolu söödal. Euroopasse jõuab aga loomasöödana ka suures koguses Ladina-Ameerikas kasvatatud soja, mille hinnaks on ulatuslik vihmametsade hävitamine. ⁵ Tarbijana on info ja märgistuste puudumise tõttu enamasti võimatu tuvastada, kust pärineb nende loomade sööt, kes lihana poodi jõuavad.

• 

Jättes kõrvale pidamisviisidest tulenevad erinevused, on lihatootmise süsteemil tervikuna üks põhimõtteline ebatõhus aspekt: teravilja ja muu sööda söövad esmalt ära loomad, kes siis omakorda läbi energiakuluka tootmisprotsessi inimese toidulauale jõuavad. Lüües kaasa Taimse Teisipäeva aktsioonis ja vähendades üldiselt liha kogust oma menüüs, eemaldad oma toidulaualt teatud osas selle „vahelüli“ ja teed sellega igal juhul keskkonnale teene.

Nähtamatud Loomad kutsub üles keskkonnakuu raames (ja ka edaspidi!) kilekottidest loobumise ja autosõitude piiramise kõrval vähendama ka oma lihatarbimist. Kui farmiloomad ise jäävad ühiskonnale sageli nähtamatuks, siis nende tööstuliku kasvatamise keskkonnamõjud on vägagi nähtavad ja tuntavad meile kõigile. Astudes väikseid samme loomade heaks, aitad ühtlasi liikuda puhtama keskkonna ja jätkusuutlikuma tuleviku poole.

^{1. Ladina-Ameerikas on põllumajandusele tervikuna omistatav ligi 70% metsaraiest: FAO 2016. State of the World’s Forests 2016. Forests and agriculture: land-use challenges and opportunities, lk 27. Arvutivõrgus: http://www.fao.org/3/a-i5588e.pdf ↩}

^{2. U.S. Energy Information Administration. International Energy Outlook 2017. Table: Delivered energy consumption by end-use sector and fuel. ↩}

^{3. Keskkonnaministeerium. Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuriaruanne. Eesti 2018. Arvutivõrgus: https://www.envir.ee/sites/default/files/nir_est_1990-2016_15.04.2018_submission.pdf ↩}

^{4. Gerber, P.J., Steinfeld, H., Henderson, B., Mottet, A., Opio, C., Dijkman, J., Falcucci, A. ja Tempio, G. 2013. Tackling climate change through livestock – A global assessment of emissions and mitigation opportunities. Food and Agriculture Organization of the United Nations (FAO), Rome. Arvutivõrgus: http://www.fao.org/docrep/018/i3437e/i3437e.pdf ↩}

^{5. The Avoidable Crisis. The European Meat Industry’s Environmental Catastrophe. Märts 2018. Arvutivõrgus: http://www.mightyearth.org/avoidablecrisis/pr/ ↩}