Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president Kristina Mering sai 1. Detsembril Jõhvi kontserdimajas Eesti presidendilt Kersti Kaljulaidilt tunnustuse aasta vabatahtlike kaasaja/juhendaja valdkonnas.
“See tunnustus annab selgelt märku, et Nähtamatute Loomade tublide vabatahtlike tööd on märgatud ühiskonnas laiemalt ja meie tegevus pälvib üha rohkem tähelepanu,” kommenteeris auhinna pälvinud Kristina Mering saadud tunnustust. “Olen nii tänulik Nähtamatute Loomade suurepärasele vabatahtlike tiimile, ilma kelleta me suuri tegusid loomade heaks korda ei saaks saata,” lisas Mering.
Üritusel “Märka vabatahtlikku!” tunnustati ühtekokku 17 tublit inimest üle Eesti, kes panustavad kas ise vabatahtlikena, kaasavad või juhendavad vabatahtlikke või toetavad oma ettevõtte töötajate vabatahtlikku tegevust.
Nähtamatute Loomade aastalõpu annetuskampaania keskendub tänavu karusloomafarmide keelustamisele Eestis.
Oleme saanud endale helde suurannetaja, kes on nõus omalt poolt kahekordistama kõikide inimeste annetused kokku kuni 1500 euro ulatuses. See tähendab, et kui Sina annetad 20 eurot, siis tema paneb 20 eurot juurde ning kokku laekub karusloomade heaks 40 eurot! Annetuskampaania kestab 29. novembrist 10. jaanuarini ja kogub raha intensiivse keelustamiskampaania tarbeks.
Värske Kantar Emori poolt läbi viidud avaliku arvamuse uuring näitab, et valdav osa Eesti elanikest ei toeta loomade tapmist üksnes karusnaha saamise eesmärgil. “Inimesed väärtustavad loomade heaolu ning õigust elule, kuid karusloomafarmide jaoks on loomad pelgalt tooted. On suur rõõm, et meiega on liitunud hea südamega suurannetaja, kes üheskoos teiste annetajatega aitab kiiremini keelustamiseni jõuda,” räägib meie fundraiser Triin Lutsoja.
Meie karusloomafarmide keelustamise kampaaniajuht Elina Aru kõneleb läbi kampaaniavideo talle osaks saanud vapustusest seoses farmides salaja filmitud kaadrite läbitöötamise ja Karjaküla farmi külastusega ning jagab südantlõhestava loo hõberebane Fredist. “Farmis viibimisega sain hakkama, sest tähelepanu oli teabe hankimisel, kuid õhtul koju jõudes tabas farmi õudus mind kogu raskusega. Seda suurema meelekindlusega lähen nüüd sellele teemale vastu,” ütleb Aru.
Sinu annetust kasutame teavitus- ja lobitöö tegemiseks, reklaamide ülesseadmiseks, ürituste korraldamiseks ning välisesinejate kaasamiseks, kampaania kodulehe ehitamiseks, videote filmimiseks ja monteerimiseks, farmide külastamiseks, avaliku arvamuse küsitluste läbiviimiseks, teemakohaste arvamusartiklite avaldamiseks ja infomaterjalide koostamiseks.
Ligi 70% eestlasest ei poolda kanade traatpuurides pidamist, selgus MTÜ Nähtamatud Loomad Kantar Emorilt 2018. novembris tellitud avaliku arvamuse uuringust. Lisaks selgus uuringutulemustest, et 70% Eesti elanikest soovivad, et kauplustes müüdavad tooted peaksid olema valmistatud loomade heaolu silmas pidades ning poodides peaks olema suurem valik vabalt peetavate kanade mune.
“Meil on väga hea meel, et tarbijate teadlikkus on tõusnud ning üha enam eelistatakse tooteid, mis on valmistatud loomade heaolu silmas pidades,” kommenteeris kanade heaolukampaania juht Birgit Nurmela. “Viimaste aastate jooksul on näha olnud muutusi Eesti elanike väärtushinnangutes ning sellega on kaasnenud ka tarbimiseelistuste muutused. Eestlaste fookuses on teised asjad kui varasemalt ning vabalt peetavate kanade munade ostmine on üks selline ilming,” lisas Nurmela.
Uuringufirma Kantar Emori poolt läbi viidud uuringust selgus veel, et ligi 60% Eesti elanikest soovib, et munakanade pidamine kitsastes traatpuurides oleks seadusega keelatud. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad veab Eestis kanade heaolukampaaniat, mille eesmärgiks on lõpetada kanade puurispidamine munatööstuses. Nähtamatute Loomade kanade heaolukampaania tulemusena on 34% jaesektorist teatanud üleminekuajaga aastaks 2025 puurimunade müügist loobumisest. “Seoses kanade heaolukampaaniaga on käimas petitsioon, kus kutsume inimesi üles kirjutama alla ja eelistama poodi minnes alati vabalt peetavate kanade mune. Petitsioonile saab allkirja anda aadressil www.munadehind.ee,” sõnas Nurmela.
Avalik arvamus oktoobis 2018
Sissejuhatus ja üldtulemused
MTÜ Nähtamatud Loomad tellis AS Kantar Emorilt avaliku arvamuse uuringu. Andmed koguti 11-17 oktoober interneti teel. Kokku vastas 1051 Eesti elanikku, valim on esinduslik soo, vanuse, rahvuse, piirkonna ja hariduse lõikes. Vastajatelt küsiti, mil määral nõustuvad nad etteantud väidetega (skaala: “nõustun täielikult”; “pigem nõustun”; “pigem ei nõustu”, “ei nõustu üldse”, “ei oska öelda”). Tulemused on esitatud protsentides ja ümardatud täisarvudeks, enamikes küsimustes on vastusevariandid koondatud:“nõustun täielikult” ja “pigem nõustun” = “nõustun”; “pigem ei nõustu” ja “ei nõustu üldse” = “ei nõustu”.
Joonistelt 1 ja 2 võib näha, et vastajad nõustusid väga tugevalt loomade heaoluga seotud väidetega, samas taimse toidu kättesaadavuse suurenemist soovisid vähemad vastajad. Märkimisväärne hulk inimesi (70%, sh 26% nõustub täielikult ning 44% pigem nõustub) nõustub, et kauplustes müüdavad tooted peaksid olema valmistatud farmiloomade heaolu arvestades. Tähelepanuväärne on ka see, et üle poole (57%) vastajatest on selle poolt, et munakanade pidamine väikestes traatpuurides tuleks seadusega keelata.
Joonis 1. Üldtulemused protsentuaalselt kõikide küsimuste lõikes. Vastusevariandid on koondatud (“nõustun täielikult” ja “pigem nõustun” = “nõustun”; “pigem ei nõustu” ja “ei nõustu üldse” = “ei nõustu”).
Joonis 2. Üldtulemused protsentuaalselt kõikide küsimuste lõikes.
Soolised erinevused
Järgnevalt on esitatud joonised naiste ja meeste vastuste kohta.
Joonistelt 3 ja 4 nähtub, et naiste arvamused on üldiselt loomasõbralikumad. Kõige suurem vahe väljendub suhtumisest taimsete toodete kättesaadavusse. Enam kui kaks korda rohkem naisi kui mehi soovivad, et söögikohtades pakutaks rohkem lihavabasid roogasid. Arvestatavad erinevused väljenduvad ka hoiakutes munakanade pidamistingimuste kohta.
Joonis 3. Meeste vastused. Vastusevariandid on koondatud (“nõustun täielikult” ja “pigem nõustun” = “nõustun”; “pigem ei nõustu” ja “ei nõustu üldse” = “ei nõustu”). Esitatud protsentuaalselt.
Joonis 4. Naiste vastused. Vastusevariandid on koondatud (“nõustun täielikult” ja “pigem nõustun” = “nõustun”; “pigem ei nõustu” ja “ei nõustu üldse” = “ei nõustu”). Esitatud protsentuaalselt.
Rahvuslikud erinevused
Erinevused eesti ja muust rahvusest vastajate arvamuste vahel ei ole nii tugevad kui meeste ja naiste arvamuste vahel. Enim eristub suhtumine taimsesse toitu – võrreldes eestlastega soovivad muu rahvuse esindajatest üheksa protsendipunkti võrra rohkemad vastajaid näha söögikohtades enam lihavabasid roogasid. Samuti sooviksid muu rahvuse esindajad eestlastest enam näha poodides lihatoodetele rohkem taimseid alternatiive. Munakanadega ja farmiloomade heaoluga seotud küsimustes tugevaid erinevusi ei esine.
Joonis 5. Eesti rahvusest vastajad. Vastusevariandid on koondatud (“nõustun täielikult” ja “pigem nõustun” = “nõustun”; “pigem ei nõustu” ja “ei nõustu üldse” = “ei nõustu”). Esitatud protsentuaalselt.
Joonis 6. Muust rahvusest vastajad. Vastusevariandid on koondatud (“nõustun täielikult” ja “pigem nõustun” = “nõustun”; “pigem ei nõustu” ja “ei nõustu üldse” = “ei nõustu”). Esitatud protsentuaalselt.
Erinevused vastavalt elukohale
Elukoha järgi on vastajad jagatud nelja gruppi: Tallinna inimesed, muu suurema linna elanikud (siia alla käivad Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve), väiksema linna või alevi elanikud ning maa-asulast (alevik või küla) pärit inimesed. Tulemused on esitatud kõikide küsimuste lõikes eraldi.
Joonistelt 7 ja 8 nähtub, et kõige rohkem soovivad lihavabasid roogasid ja taimseid alternatiive söögikohtades ja kauplustes näha muude suuremate linnade elanikud (siia alla käivad Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve). Võib oletada, et see on tingitud sellest, et Tallinnas on kõige enam restorane ja suurima valikuga poode, ent taimseid toite eelistavaid inimesi on palju ka teistes suuremates linnades, kus valikud on kehvemad.
Joonis 7. Vastused elukoha järgi protsentides.
Joonis 8. Vastused elukoha järgi protsentides
Jooniselt 9 on näha, et suuremate asulate elanikud tähtsustavad väiksemate asulate elanikega võrreldes rohkem farmiloomade heaoluga arvestamist kauplustes müüdavates toodetes.
Joonis 9. Vastused elukoha järgi protsentides.
Jooniselt 10 nähtub, et tallinlased ja teiste suuremate linnade elanikud peavad puurivabade munade saadavust kõikidest kauplustest tunduvalt olulisemaks kui väiksemate kohtade elanikud. On võimalik, et üheks põhjuseks on see, et väiksemates kohtades on tavalisem, et munad ostetakse poodide asemel kohalike kanapidajate käest või peetakse kanu ise.
Joonis 10. Vastused elukoha järgi protsentides.
Jooniselt 11 nähtub, et elukoha lõikes pole suuri erinevusi suhtumises munakanade väikestes puurides pidamisesse.
Joonis 11. Vastused elukoha järgi protsentides.
Elukoha lõikes esinevad küll mõningased erinevused hoiakutes puurikanade pidamise seadusega keelustamise kohta (joonis 12), ent head põhjendust sellele hetkel välja pakkuda ei oska.
Joonis 12. Vastused elukoha järgi protsentides.
Haridus
Hariduse järgi ei esine väga suuri erinevusi arvamustes taimsete valikute kättesaadavuse piisavuse kohta (joonised 13 ja 14), kuid mõningaid siiski. Enim sooviksid taimsete alternatiivide kättesaadavuse tõusu kõrgharidusega inimesed.
Kõikides küsimustes (joonised 13 kuni 18) on vastusevarianti “ei oska öelda” valinud kõige enam alg- ja põhiharidusega inimeste seas – see trend on üldjuhul sarnane ka muude küsimuste korral.
Joonis 13. Vastused hariduse järgi protsentides.
Joonis 14. Vastused hariduse järgi protsentides.
Nii kauplustes müüdavates toodetes farmiloomade heaoluga arvestamises kui munakanade heaoluga seotud küsimustes nähtub trend, et kõrgemalt haritumate inimeste hoiakud on loomasõbralikumad (joonised 15 kuni 18), märkimisväärsemad erinevused esinevad hariduse lõikes hoiakutes nende väidete suhtes: “Igas toidupoes peaks olema võimalik osta puurivabu mune” ja “Mulle ei meeldi, et munakanad peavad elama väikestes traatpuurides” (joonised 16 ja 17).
Joonis 15. Vastused hariduse järgi protsentides.
Joonis 16. Vastused hariduse järgi protsentides.
Joonis 17. Vastused hariduse järgi protsentides.
Joonis 18. Vastused hariduse järgi protsentides.
Hõivatuse seisund
Hõivatuse järgi on vastajad jagatud viide kategooriasse: ettevõtja, palgatöötaja, pensionär (k.a. töötav pensionär), üliõpilane (k.a. töötav üliõpilane), muu (kodune, töötu, lapsehoolduspuhkusel olev jms).
Märkimisväärne on, et nii üliõpilased kui pensionärid sooviksid ettevõtjatega võrreldes ligi kaks korda enam näha söögikohtades lihavabasid roogasid ning taimseid alternatiive poodides lihatoodetele tahaksid rohkem näha samuti peamiselt just pensionärid ja üliõpilased (joonised 19 ja 20).
Joonis 19. Vastused hõivatuse järgi protsentides.
Joonis 20. Vastused hõivatuse järgi protsentides.
Kauplustes müüdavate toodete valmistamisel farmiloomade heaoluga arestamist peavad kõige tähtsamaks üliõpilased (75%) ning kõige vähem tähtsaks pensionärid (65%). (Joonis 21)
Joonis 21. Vastused hõivatuse järgi protsentides.
Samas usuvad üllatuslikult pensionärid ja kategooria “muu” esindajad kõige enam, et igas toidupoes peaks olema võimalik osta puurivabade kanade mune ning on vastu kanade pidamisele väikestes traatpuurides (joonised 22 ja 23), samal ajal ei poolda kumbki neist gruppidest võrreldes teiste gruppidega kuigi tugevalt munakanade puuris pidamise seadusega keelustamist (joonis 24).
Meil on rõõm kutsuda Sind juba 12. Tartu Nähtamatute Loomade õhtule, mis toimub kolmapäeval, 28. novembril kell 18:30 Antoniuse õue seminariruumis (Lutsu 3). Seekord tuleb meile rääkima Mari-Liis Tammik Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusest (TFTAK).
TFTAK töötab koostöös ettevõtetega välja uudseid lahendusi toiduvaldkonnas. Muuhulgas arendatakse välja põnevaid taimseid uudistooteid, millele Mari-Liis Tammik keskendubki. Loe TFTAKi tegevusest lähemalt näiteks Postimehe artiklist.
NB! Üritusele on lisaks taimse toidu huvilistele vägagi oodatud ka toiduettevõtete esindajad!
Üritusel on ka Nähtamatute Loomade infolaud, kus on võimalik tutvuda organisatsiooni tegevusega, osta Nähtamatute Loomade meeneid ning teha annetus organisatsiooni toetuseks. Selleks soovitame varuda kaasa sularaha!
Üritus on kõigile tasuta!
Nähtamatute Loomade õhtud on üritustesari, mille raames toimuvad filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritustel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. Nähtamatute Loomade õhtud on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.
Kohtume Tartu Nähtamatute Loomade õhtul 28. novembril kell 18:30!
18 Riigikogu liiget esitasid täna eelnõu, et keelustada karusloomafarmid Eestis viieaastase üleminekuajaga. Eelnõu seletuskirjas seisab, et “Karusloomad on metsloomad. Neile ei ole võimalik karusloomakasvanduste intensiivpidamise tingimustes tagada liigiomast elu. Samas ei suudeta Eestis tegutsevates karusloomakasvandustes täita isegi intensiivpidamise tingimustele vastavaid nõudeid.”
Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad karusloomafarmide keelustamise kampaaniajuht Elina Aru tunnustas parlamendisaadikute algatust. “Eesti on astumas suurt sammu, et keelustada metsloomade puurispidamine ja tapmine karusnaha saamise eesmärgil. Selle otsusega liituksime paljude maailma riikidega, kes juba on karusloomafarmid keelustanud, näiteks Holland, Suurbritannia, Austria, Norra, Tšehhi, Belgia, Horvaatia jpt,” lisas Aru.
Eelnõu esitasid Riigikogu saadikud erinevatest parlamendierakondadest, kes ühiselt toetavad seisukohta, et karusloomafarmid ei kuulu Eesti tulevikku. Nähtamatud Loomad avalikustas sel sügisel materjali Leedu karusloomafarmidest, mille tulemusena paljud Eesti elanikud pöördusid Riigikogu saadikute poole, et karusloomafarmide keelustamist ka Eestis arutama hakataks. Ka Leedu parlamendis hakati kaks nädalat tagasi sama eelnõud menetlema.
Karusloomafarmide keelustamise eelnõu esitasid: Barbi Pilvre, Eiki Nestor, Hannes Hanso, Toomas Jürgenstein, Heljo Pikhof, Jevgeni Ossinovski, Inara Luigas, Hardi Volmer, Marianne Mikko, Helmen Kütt, Heidy Purga, Keit Pentus-Rosimannus, Yoko Alender, Madis Milling, Liina Kersna, Jaanus Karilaid, Oudekki Loone ja Heimar Lenk.
Tule 28. novembril kell 18.00 Õpetajate maja Gertrudi tuppa, kus Nähtamatute Loomade president Kristina Mering tutvustab efektiivset loomakaitset ja Nähtamatute Loomade tegevust Eestis! Kuna Nähtamatute Loomade organisatsioon ja tegevusvaldkonnad üha kasvavad, otsime vastutustundlikke ja motiveeritud inimesi, kes tahaksid käe külge panna, et arendada efektiivset loomakaitset ja aidata võimalikult palju loomi! Tule vabatahtlikuks ja viime üheskoos suuri positiivseid muutusi ühiskonnas ellu!
Nähtamatud Loomad tervitab Swissoteli teadaannet, mille raames ettevõte kinnitas, et on loobunud puurispeetavate kanade munadest ja kasutab vaid puurivabade kanade mune. Meil on hea meel, et Swissotelile on oluline vastutustundlik ettevõtlus ja loomade õiglane kohtlemine.
Swissoteli veebilehel on kirjas: „Vastutustundliku ettevõttena väärtustab Swissotel Tallinn ja selle alla kuuluvad restoranid lisaks keskkonnasäästlikkusele ja jätkusuutlike tegevustele ka loomade õiglast kohtlemist. Nii kasutavad Swissotel Tallinna konverentsikeskuse ja restoranide köögid ainult puurivabast süsteemist pärit kanade mune.“
Swissotel Tallinn kuulub AccorHotelsi hotelliketti: see Prantsusmaa ettevõte omab, opereerib ja frantsiisib hotelle, kuurorte ja puhkuseomandusi üle kogu maailma. AccorHotels tegutseb 95 riigis, omab ligi 4000 hotelli ja 2500 luksuslikku erakorterit. AccorHotelsi alla kuuluvad maailmakuulsad brändid nagu Raffles, Fairmont, Sofitel Legend, SO Sofitel, Sofitel, onefinestay, MGallery by Sofitel, Pullman ja Swissôtel. AccorHotelsi kett on tegutsenud üle 50 aasta ning nende hotellides ja majutusasutustes töötab ligi 240 000 töötajat, kelle eesmärk on pakkuda klientidele esmaklassilist teenindust.
AccorHotelsi hotelligrupile ja Swissotel Tallinnale on olulised säästva ja kestva toimimise põhimõtted, mida hotell järgib ja arendab programmi Planet 21 põhjal.
Planet 21 on AccorHotelsi hotelligrupi loodud säästva arengu programm, mille eesmärk on jagada infot ja propageerida jätkusuutlikkust hotellinduses. Programmi raames töötatakse ühiselt hotelli töötajate, klientide, partnerite ja kohalike kogukondadega loodust säästva hotellinduse nimel.
AccorHotels kuulutas 2016. aastal koostöös loomakaitseorganisatsiooniga The Humane League välja poliisi, millega sätestab, et läheb 2020. aastast üle puurivabade kanade munadele kõigis hotellides üle maailma. Meil on hea meel, et Swissotel on Eestis juba arengust ees ja loobunud nüüdseks puurispeetavate kanade munade kasutamisest!
Sügis on kätte jõudnud ning „Nähtamatud Loomad kutsub“ alustab kaheksandat üritust lõbusa filmiõhtuga. Olete kõik oodatud reedel, 16. novembril kell 18:30 Õpetajate maja Magistri saali, kus veedame toreda õhtu heas seltskonnas.
Näitame satiirimaigulist komöödiafilmi “Carnage” (Simon Amstell, 2017, IMDB ). Milline oleks tulevikumaailm, kus keegi enam loomi toiduks ei tarbi? Mida arvaksid sellise maailma inimesed mineviku loomatööstusest? Film “Carnage” käsitleb just selliseid küsimusi, seda aga humoorikas võtmes.
Filmile järgneb teemakohane arutelu, kus kõik on oodatud mõtteid jagama! Üritusel on ka Nähtamatute Loomade infolaud, kust saab soetada toredaid meeneid ja toetada organisatsiooni tegevust (selle jaoks soovitame võtta kaasa sularaha).
“Nähtamatud Loomad kutsub” on üritustesari, mille raames toimuvad filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritusel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. “Nähtamatud Loomad kutsub” üritused on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.
Kohtume juba 16. novembril kell 18:30 Magistri saalis!
Üritus on kõigile tasuta, soovitame vaid popkorni varuda! 🙂
Tere, mina olen Margot. Koorusin täna ühe munafarmi haudejaamas. Kolm nädalat tagasi, kui olin veel munakoore sees, võeti mind ema juurest ära ning sest saati on mind hoitud siin kunstlikus keskkonnas. Munast väljumine osutus päris keeruliseks: pidin kogu koore üksi nokaga katki tegema, sest ema ei olnud siin, kes oleks muidu mind aidanud. Minu ümber koorus samal ajal ka palju teisi õdesid-vendi, nüüd siutsume suures segaduses üksteise võidu ja otsime ema. Aga ema ei näe meist keegi kunagi.
Üsna pea tõstetakse mind koos teistega konveierilindile. Inimkäsi hakkab noppima meie seast välja poisstibusid: kuna suurest peast ei suuda kuked muneda, on nad munafarmi jaoks kasutud ja hukatakse pärast koorumist. Farmitöötaja lükkab poisid kõrvale kiirete teradega purustajasse. Varem kasutati siin hukkamiseks gaasi, kuid nüüd purustajat, sest seda peetakse humaansemaks. Õnneks sündisin mina tüdrukuna ja pääsen konveierilt eluga.
Kümne päeva pärast surutakse mul tulikuum tera läbi noka ja lõigatakse kolmandik sellest maha. Selle abil valmistatakse mind ette puurieluks, et ma ei hakkaks kitsas puuris suure stressi tõttu teisi kanu nokkima. Kuna noka sees on palju närve, teeb see kõik veel pikka aega suurt valu.
Järgmisel päeval tehakse mulle vaktsiinisüst ja parasiiditõrje. Süstimine on ebamugav, ärritab nahka ning teeb haiget. Kuid ilma vaktsiinita ei jääks ma kindlasti puurikanalas ellu, kuna külg külje kõrval elades levib paratamatult rohkelt haigusi ja parasiite. Kui ma peaks siiski haigeks jääma, siis hukatakse nii mind kui ka kõik mu õed.
Kuna ma ei suuda pärast koorumist veel muneda, transporditakse mind haudejaamast kasvatamise hoonesse. Veedan seal neli kuud – kogun jõudu ja kasvatan tiheda sulestiku –, kuni olen sirgunud munafarmi jaoks tööealiseks. Siis transporditakse mind tootmishoonesse.
Munemisiga
Tootmishoones elan ühes traatpuuris koos 60 kanaõega. Lisaks on puuris madal õrs, pesakast, väike kogus põhku ja küüneteritaja. Eluruum on jubedalt kitsas, mulle on antud elamiseks vaid A4-paberi suurune ala. Trügimist on palju ning tihti olen ma nii nurka surutud, et ei jõua ei pesakasti ega õrreni. Tahaksin nii väga nokkida, uurida, kraapida, ehitada pesa, võtta liivavanne ja lehvitada tiibu, nii nagu kõik kanad, kuid siin puuris on see võimatu. Stress on suur.
Hoone on täiesti kinnine, siia ei pääse kunagi looduslikku õhku ega valgust. Lambivalgus on küll sume, kuid seda lülitatakse harva välja: “päev” kestab minu jaoks ühtejutti 24 tundi, millele järgneb 8-tunnine pime “puhkeaeg”. Selline une ja ärkveloleku tsükkel ei ole minu jaoks loomulik, aga munafarm sunnib mind niimoodi elama, sest neil on vaja, et ma muudkui muneksin.
Viimane kaagutus
Olen elanud siin kitsas puuris ühtejärge terve aasta. Selle aja jooksul olen munenud umbes 300 muna. Selline ebaloomulik jõudlus on saavutatud pideva aretustöö kaudu, sest munafarm tahab saada ühe kana käest üha kiiremini üha rohkem mune. Näiteks mu esiemad, kes elasid täiesti loomulikus keskkonnas, munesid kõigest 5–12 muna aastas.
Kuid nüüd on mu munemiskiirus vähenenud, mis tähendab, et olen muutunud munafarmi jaoks kasutuks. Töötaja eemaldab mu puurist: saan esimest korda puurist välja ja lõpuks ometi tiibu sirutada! Kuid see rõõm jääb üürikeseks, sest mind ootab ees viimane pikk autosõit, seekord tapamajja.
Kuidas oleks mu elu olnud parem, kui oleksin sündinud puurivaba tootmisega munafarmis?
Mina elasin terve elu õnnetult kitsas puuris, aga kas see on paratamatus? Kas mul, tööstuslikul munakanal on võimalik elada teistsuguses keskkonnas, kus on vähem kannatusi? Jah!
Õrrekanalas asuvad õrred mitmel tasandil, kus saab turnida ja olla soovi korral rahulikult omaette. Elupind on märksa suurem ning mul oleks ruumi ja võimalust ringi liikuda ja uudistada. Põhk katab kogu põrandat. Pesakastid on eraldi alal, kus saab ka juua. Stressi oleks mul kindlasti vähem.
Vabapidamisega kanalas saaksin ma täiesti vabalt ringi liikuda. Mul oleks eraldi ruum õrte ja pesadega ning ligipääs aedikusse, kus saan lehvitada tiibu, siblida ringi, kraapida maad ja teha kõike muud, mis pakub rõõmu. Aedikutes on tihti ka puid ja kuute, mis muudavad uudistamise veelgi huvitavamaks.
Mahemajanduse kanalas oleks mul sama head elutingimused kui vabapidamise omas ning lisaks saaksin süüa mahetoitu.
Sina saad Margotit ja teisi temasuguseid kanu aidata, kui eelistad puurivabu mune! Jäta poodi minnes puurimunad ostmata ja kindlusta kanadele puurivaba tulevik!
https://www.munadehind.ee/ on pühendatud kanadele, keda peetakse puurides munatööstuse jaoks. Nad veedavad oma lühikese elu tingimustes, mis põhjustavad neile kannatusi. Sellel lehel saad neid kanu aidata, andes nende kaitseks allkirja petitsioonile.
Peagi on valmimas kanade heaolukampaania kodulehele eraldi sektsioon, kus on välja toodud kõik ettevõtted, kes on juba puurivabaduse poole teel ning teisalt ettevõtted, kes ei ole veel andnud lubadust, et loobuvad puurimunadest üleminekuajaga aastaks 2025.
Kutsume üles kodulehte jagama oma sõprade hulgas jagama, et üha rohkem teaksid puurivabu mune eelistada! Meie valikutel on mõju!
