Nähtamatute Loomade õhtu vol. 12: Ettekanne Tartus: põnevate taimsete toitude arendus

Meil on rõõm kutsuda Sind juba 12. Tartu Nähtamatute Loomade õhtule, mis toimub kolmapäeval, 28. novembril kell 18:30 Antoniuse õue seminariruumis (Lutsu 3). Seekord tuleb meile rääkima Mari-Liis Tammik Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusest (TFTAK).

TFTAK töötab koostöös ettevõtetega välja uudseid lahendusi toiduvaldkonnas. Muuhulgas arendatakse välja põnevaid taimseid uudistooteid, millele Mari-Liis Tammik keskendubki. Loe TFTAKi tegevusest lähemalt näiteks Postimehe artiklist.

NB! Üritusele on lisaks taimse toidu huvilistele vägagi oodatud ka toiduettevõtete esindajad!

Üritusel on ka Nähtamatute Loomade infolaud, kus on võimalik tutvuda organisatsiooni tegevusega, osta Nähtamatute Loomade meeneid ning teha annetus organisatsiooni toetuseks. Selleks soovitame varuda kaasa sularaha!

Üritus on kõigile tasuta!

Nähtamatute Loomade õhtud on üritustesari, mille raames toimuvad filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritustel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. Nähtamatute Loomade õhtud on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.

Kohtume Tartu Nähtamatute Loomade õhtul 28. novembril kell 18:30!

Järgi üritust Facebookis.

Riigikogu hakkab arutama karusloomafarmide keelustamist Eestis

18 Riigikogu liiget esitasid täna eelnõu, et keelustada karusloomafarmid Eestis viieaastase üleminekuajaga. Eelnõu seletuskirjas seisab, et “Karusloomad on metsloomad. Neile ei ole võimalik karusloomakasvanduste intensiivpidamise tingimustes tagada liigiomast elu. Samas ei suudeta Eestis tegutsevates karusloomakasvandustes täita isegi intensiivpidamise tingimustele vastavaid nõudeid.”

Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad karusloomafarmide keelustamise kampaaniajuht Elina Aru tunnustas parlamendisaadikute algatust. “Eesti on astumas suurt sammu, et keelustada metsloomade puurispidamine ja tapmine karusnaha saamise eesmärgil. Selle otsusega liituksime paljude maailma riikidega, kes juba on karusloomafarmid keelustanud, näiteks Holland, Suurbritannia, Austria, Norra, Tšehhi, Belgia, Horvaatia jpt,” lisas Aru.

Eelnõu esitasid Riigikogu saadikud erinevatest parlamendierakondadest, kes ühiselt toetavad seisukohta, et karusloomafarmid ei kuulu Eesti tulevikku. Nähtamatud Loomad avalikustas sel sügisel materjali Leedu karusloomafarmidest, mille tulemusena paljud Eesti elanikud pöördusid Riigikogu saadikute poole, et karusloomafarmide keelustamist ka Eestis arutama hakataks. Ka Leedu parlamendis hakati kaks nädalat tagasi sama eelnõud menetlema.

Karusloomafarmide keelustamise eelnõu esitasid: Barbi Pilvre, Eiki Nestor, Hannes Hanso, Toomas Jürgenstein, Heljo Pikhof, Jevgeni Ossinovski, Inara Luigas, Hardi Volmer, Marianne Mikko, Helmen Kütt, Heidy Purga, Keit Pentus-Rosimannus, Yoko Alender, Madis Milling, Liina Kersna, Jaanus Karilaid, Oudekki Loone ja Heimar Lenk.

Nähtamatute Loomade tutvustusõhtu uutele vabatahtlikele

SINU VÕIMALUS ON SAABUNUD!

Tule 28. novembril kell 18.00 Õpetajate maja Gertrudi tuppa, kus Nähtamatute Loomade president Kristina Mering tutvustab efektiivset loomakaitset ja Nähtamatute Loomade tegevust Eestis! Kuna Nähtamatute Loomade organisatsioon ja tegevusvaldkonnad üha kasvavad, otsime vastutustundlikke ja motiveeritud inimesi, kes tahaksid käe külge panna, et arendada efektiivset loomakaitset ja aidata võimalikult palju loomi! Tule vabatahtlikuks ja viime üheskoos suuri positiivseid muutusi ühiskonnas ellu!

Täida Nähtamatute Loomade vabatahtlike ankeet siin https://tinyurl.com/NLvabatahtlik/

Üritus toimub üle-eestilise kodanikuühiskonna nädala raames Ühisnädal

Näeme juba 28. novembri õhtul! 🙂

Üritus Facebookis – https://www.facebook.com/events/259412104764894/

Swissotel Tallinn liitus puurikanade munadest loobunud ettevõtete nimekirjaga!

Nähtamatud Loomad tervitab Swissoteli teadaannet, mille raames ettevõte kinnitas, et on loobunud puurispeetavate kanade munadest ja kasutab vaid puurivabade kanade mune. Meil on hea meel, et Swissotelile on oluline vastutustundlik ettevõtlus ja loomade õiglane kohtlemine.

Swissoteli veebilehel on kirjas: „Vastutustundliku ettevõttena väärtustab Swissotel Tallinn ja selle alla kuuluvad restoranid lisaks keskkonnasäästlikkusele ja jätkusuutlike tegevustele ka loomade õiglast kohtlemist. Nii kasutavad Swissotel Tallinna konverentsikeskuse ja restoranide köögid ainult puurivabast süsteemist pärit kanade mune.“

Swissotel Tallinn kuulub AccorHotelsi hotelliketti: see Prantsusmaa ettevõte omab, opereerib ja frantsiisib hotelle, kuurorte ja puhkuseomandusi üle kogu maailma. AccorHotels tegutseb 95 riigis, omab ligi 4000 hotelli ja 2500 luksuslikku erakorterit. AccorHotelsi alla kuuluvad maailmakuulsad brändid nagu Raffles, Fairmont, Sofitel Legend, SO Sofitel, Sofitel, onefinestay, MGallery by Sofitel, Pullman ja Swissôtel. AccorHotelsi kett on tegutsenud üle 50 aasta ning nende hotellides ja majutusasutustes töötab ligi 240 000 töötajat, kelle eesmärk on pakkuda klientidele esmaklassilist teenindust.

AccorHotelsi hotelligrupile ja Swissotel Tallinnale on olulised säästva ja kestva toimimise põhimõtted, mida hotell järgib ja arendab programmi Planet 21 põhjal.

Planet 21 on AccorHotelsi hotelligrupi loodud säästva arengu programm, mille eesmärk on jagada infot ja propageerida jätkusuutlikkust hotellinduses. Programmi raames töötatakse ühiselt hotelli töötajate, klientide, partnerite ja kohalike kogukondadega loodust säästva hotellinduse nimel.

AccorHotels kuulutas 2016. aastal koostöös loomakaitseorganisatsiooniga The Humane League välja poliisi, millega sätestab, et läheb 2020. aastast üle puurivabade kanade munadele kõigis hotellides üle maailma. Meil on hea meel, et Swissotel on Eestis juba arengust ees ja loobunud nüüdseks puurispeetavate kanade munade kasutamisest!

Swissotel Tallinna uudist saab lugeda siit: https://thequarter.ee/puurivabadkanad/ 

AccorHotelsi üleilmset poliisi saab lugeda siit: http://press.accorhotels.group/accorhotels-partners-with-humane-society-internationalto-source-100-of-the-eggs-its-hotels-servefrom-free-range-farms/

Nähtamatud Loomad kutsub vol. 8: filmiõhtu Õpetajate majas

Tere taas!

Sügis on kätte jõudnud ning „Nähtamatud Loomad kutsub“ alustab kaheksandat üritust lõbusa filmiõhtuga. Olete kõik oodatud reedel, 16. novembril kell 18:30 Õpetajate maja Magistri saali, kus veedame toreda õhtu heas seltskonnas.

Näitame satiirimaigulist komöödiafilmi “Carnage” (Simon Amstell, 2017, IMDB ). Milline oleks tulevikumaailm, kus keegi enam loomi toiduks ei tarbi? Mida arvaksid sellise maailma inimesed mineviku loomatööstusest? Film “Carnage” käsitleb just selliseid küsimusi, seda aga humoorikas võtmes.

Filmile järgneb teemakohane arutelu, kus kõik on oodatud mõtteid jagama! Üritusel on ka Nähtamatute Loomade infolaud, kust saab soetada toredaid meeneid ja toetada organisatsiooni tegevust (selle jaoks soovitame võtta kaasa sularaha).

“Nähtamatud Loomad kutsub” on üritustesari, mille raames toimuvad filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritusel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. “Nähtamatud Loomad kutsub” üritused on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.

Kohtume juba 16. novembril kell 18:30 Magistri saalis!

Üritus on kõigile tasuta, soovitame vaid popkorni varuda! 🙂

Puurikana Margoti elulugu

Tibupõlv

Tere, mina olen Margot. Koorusin täna ühe munafarmi haudejaamas. Kolm nädalat tagasi, kui olin veel munakoore sees, võeti mind ema juurest ära ning sest saati on mind hoitud siin kunstlikus keskkonnas. Munast väljumine osutus päris keeruliseks: pidin kogu koore üksi nokaga katki tegema, sest ema ei olnud siin, kes oleks muidu mind aidanud. Minu ümber koorus samal ajal ka palju teisi õdesid-vendi, nüüd siutsume suures segaduses üksteise võidu ja otsime ema. Aga ema ei näe meist keegi kunagi.

Üsna pea tõstetakse mind koos teistega konveierilindile. Inimkäsi hakkab noppima meie seast välja poisstibusid: kuna suurest peast ei suuda kuked muneda, on nad munafarmi jaoks kasutud ja hukatakse pärast koorumist. Farmitöötaja lükkab poisid kõrvale kiirete teradega purustajasse. Varem kasutati siin hukkamiseks gaasi, kuid nüüd purustajat, sest seda peetakse humaansemaks. Õnneks sündisin mina tüdrukuna ja pääsen konveierilt eluga.

Kümne päeva pärast surutakse mul tulikuum tera läbi noka ja lõigatakse kolmandik sellest maha. Selle abil valmistatakse mind ette puurieluks, et ma ei hakkaks kitsas puuris suure stressi tõttu teisi kanu nokkima. Kuna noka sees on palju närve, teeb see kõik veel pikka aega suurt valu.

Järgmisel päeval tehakse mulle vaktsiinisüst ja parasiiditõrje. Süstimine on ebamugav, ärritab nahka ning teeb haiget. Kuid ilma vaktsiinita ei jääks ma kindlasti puurikanalas ellu, kuna külg külje kõrval elades levib paratamatult rohkelt haigusi ja parasiite. Kui ma peaks siiski haigeks jääma, siis hukatakse nii mind kui ka kõik mu õed.

Kuna ma ei suuda pärast koorumist veel muneda, transporditakse mind haudejaamast kasvatamise hoonesse. Veedan seal neli kuud – kogun jõudu ja kasvatan tiheda sulestiku –, kuni olen sirgunud munafarmi jaoks tööealiseks. Siis transporditakse mind tootmishoonesse.

Munemisiga

Tootmishoones elan ühes traatpuuris koos 60 kanaõega. Lisaks on puuris madal õrs, pesakast, väike kogus põhku ja küüneteritaja. Eluruum on jubedalt kitsas, mulle on antud elamiseks vaid A4-paberi suurune ala. Trügimist on palju ning tihti olen ma nii nurka surutud, et ei jõua ei pesakasti ega õrreni. Tahaksin nii väga nokkida, uurida, kraapida, ehitada pesa, võtta liivavanne ja lehvitada tiibu, nii nagu kõik kanad, kuid siin puuris on see võimatu. Stress on suur.

Hoone on täiesti kinnine, siia ei pääse kunagi looduslikku õhku ega valgust. Lambivalgus on küll sume, kuid seda lülitatakse harva välja: “päev” kestab minu jaoks ühtejutti 24 tundi, millele järgneb 8-tunnine pime “puhkeaeg”. Selline une ja ärkveloleku tsükkel ei ole minu jaoks loomulik, aga munafarm sunnib mind niimoodi elama, sest neil on vaja, et ma muudkui muneksin.

Viimane kaagutus

Olen elanud siin kitsas puuris ühtejärge terve aasta. Selle aja jooksul olen munenud umbes 300 muna. Selline ebaloomulik jõudlus on saavutatud pideva aretustöö kaudu, sest munafarm tahab saada ühe kana käest üha kiiremini üha rohkem mune. Näiteks mu esiemad, kes elasid täiesti loomulikus keskkonnas, munesid kõigest 5–12 muna aastas.

Kuid nüüd on mu munemiskiirus vähenenud, mis tähendab, et olen muutunud munafarmi jaoks kasutuks. Töötaja eemaldab mu puurist: saan esimest korda puurist välja ja lõpuks ometi tiibu sirutada! Kuid see rõõm jääb üürikeseks, sest mind ootab ees viimane pikk autosõit, seekord tapamajja.

Kuidas oleks mu elu olnud parem, kui oleksin sündinud puurivaba tootmisega munafarmis?

Mina elasin terve elu õnnetult kitsas puuris, aga kas see on paratamatus? Kas mul, tööstuslikul munakanal on võimalik elada teistsuguses keskkonnas, kus on vähem kannatusi? Jah!

Õrrekanalas asuvad õrred mitmel tasandil, kus saab turnida ja olla soovi korral rahulikult omaette. Elupind on märksa suurem ning mul oleks ruumi ja võimalust ringi liikuda ja uudistada. Põhk katab kogu põrandat. Pesakastid on eraldi alal, kus saab ka juua. Stressi oleks mul kindlasti vähem.

Vabapidamisega kanalas saaksin ma täiesti vabalt ringi liikuda. Mul oleks eraldi ruum õrte ja pesadega ning ligipääs aedikusse, kus saan lehvitada tiibu, siblida ringi, kraapida maad ja teha kõike muud, mis pakub rõõmu. Aedikutes on tihti ka puid ja kuute, mis muudavad uudistamise veelgi huvitavamaks.

Mahemajanduse kanalas oleks mul sama head elutingimused kui vabapidamise omas ning lisaks saaksin süüa mahetoitu.

Sina saad Margotit ja teisi temasuguseid kanu aidata, kui eelistad puurivabu mune! Jäta poodi minnes puurimunad ostmata ja kindlusta kanadele puurivaba tulevik!

Valminud on uus Nähtamatute Loomade kanade heaolukampaania koduleht!

https://www.munadehind.ee/ on pühendatud kanadele, keda peetakse puurides munatööstuse jaoks. Nad veedavad oma lühikese elu tingimustes, mis põhjustavad neile kannatusi. Sellel lehel saad neid kanu aidata, andes nende kaitseks allkirja petitsioonile.

Peagi on valmimas kanade heaolukampaania kodulehele eraldi sektsioon, kus on välja toodud kõik ettevõtted, kes on juba puurivabaduse poole teel ning teisalt ettevõtted, kes ei ole veel andnud lubadust, et loobuvad puurimunadest üleminekuajaga aastaks 2025.

Kutsume üles kodulehte jagama oma sõprade hulgas jagama, et üha rohkem teaksid puurivabu mune eelistada! Meie valikutel on mõju!

https://www.munadehind.ee/

Nähtamatute Loomade õhtu vol. 11: Ettekanne Tartus – Lihatööstuse keskkonnamõju

Meil on rõõm kutsuda Sind juba üheteistkümnendale Tartu Nähtamatute Loomade õhtule, mis toimub teisipäeval, 30. oktoobril kell 18:30 Domus Dorpatensises (Raekoja plats 1). Seekordseks külalisesinejaks on Silja Kana, kes teeb ettekande loomatööstuste keskkonnamõjudest ning loomsete toodete ökoloogilisest jalajäljest.

Silja Kana on Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadur ja Eestimaa Looduse Fondi põllumajandusekspert. Ta räägib muuhulgas põhjustest, miks on keskkonna vaatevinklist oluline tarbida vähem liha.

Ettekande järel on kõigil võimalus küsida küsimusi ning osaleda ühises arutelus! Üritusel on ka Nähtamatute Loomade infolaud, kus on võimalik tutvuda organisatsiooni tegevusega, osta Nähtamatute Loomade meeneid ning teha annetus organisatsiooni toetuseks. Selleks soovitame varuda kaasa sularaha! Vaata meie heategevuspoodi siit:

www.nahtamatudloomad.ee/merch

Üritus on kõigile tasuta!

Nähtamatute Loomade õhtud on üritustesari, mille raames toimuvad filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritustel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. Nähtamatute Loomade õhtud on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.

Kohtume Tartu Nähtamatute Loomade õhtul 30. oktoobril kell 18:30!

Järgi üritust Facebookis.

Filmiõhtu “Carnage” – Nähtamatute Loomade õhtu vol. 10

Oled oodatud juba kümnendale Tartu Nähtamatute Loomade õhtule, mis toimub neljapäeval, 4. oktoobril kell 18:30 Domus Dorpatensises (aadressil Raekoja plats 1)!

Näitame satiirimaigulist komöödiafilmi (Simon Amstell, 2017, “Carnage”). Milline oleks tulevikumaailm, kus keegi enam loomi toiduks ei tarbi? Mida arvaksid sellise maailma inimesed mineviku loomatööstusest? “Carnage” käsitleb just selliseid küsimusi – seda aga niivõrd humoorikas võtmes, et ole valmis valju häälega naerma!

Filmile järgneb teemakohane arutelu, kus kõik on oodatud mõtteid jagama! Üritusel on ka Nähtamatute Loomade infolaud, kus on võimalik organisatsiooni tegevusega lähemalt tutvuda ja osta heategevuslikke meeneid (selle jaoks soovitame varuda sularaha).

Üritus on kõigile tasuta!

Nähtamatute Loomade õhtud on üritustesari, mille raames toimuvad filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritustel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. Nähtamatute Loomade õhtud on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.

Kohtume Nähtamatute Loomade õhtul 4. oktoobril kell 18.30 Domus Dorpatensises!

Järgi üritust Facebookis.

“Puhas liha” – revolutsioon toidutootmises

Foto: mnm.all, unsplash.com

Pea kogu inimkonna ajaloo vältel on peamiseks toiduga seotud probleemiks olnud selle puudus, mitte üleküllus. Täna soovitatakse iseäranis loomse toidu tarbimist tuntavalt vähendada ja seda väga erinevatel kaalutlustel, tervisest keskkonna ja loomade heaoluni. Liha on aga maitsev, traditsiooniline ja harjumuspärane toit, milleta suurem osa eestlasi oma toidulauda ette ei kujuta.

Mis oleks, kui liha ei jõuaks lauale farmist, vaid laborist? Kui selle koostist saaks kohandada inimese tervisele võimalikult kasulikuks? Kui liha maitseomadused saaksid olla praegusest veelgi paremad? Sellised küsimused ei ole enam teadusulme pärusmaa – vastused peituvad nn puhta liha tehnoloogias, mis õige pea revolutsioonina toidutööstust haarata tõotab.

Mitte lihaasendaja, vaid päris liha

Kui oled üks neist, kelle käsi kohe kuidagi saslõki asemel sojakotletti või tofut grillima ei tõuse, siis on puhas liha midagi just sulle. Erinevalt paljudest taimsetest lihaasendajatest ei ole puhas liha mitte alternatiivtoode, vaid päris liha – erinev on vaid selle tootmisprotsess. Puhast liha kasvatatakse elavalt loomalt võetud tüvirakkude proovist steriilses, puhtas kasvukeskkonnas – ilma antibiootikumide või kasvuhormoonideta, mida tööstuses vahel loomadele manustatakse.

Eelistaksid punast liha süüa igapäevaselt lõuna-, õhtu- ja tegelikult ka hommikusöögiks, seejuures aga mitte südamehaiguste riskigruppi sattuda? Puu- ja köögiviljade tarbimist loomulikult unustada ei tohi, ent puhtal lihal on tervise seisukohast mitmeid eeliseid. Liha kasvatamine kontrollitud tingimustes tähendab, et vähendada saab liha tervistkahjustavaid omadusi, näiteks küllastunud rasvhapete sisaldust. Samuti ei pea kartma haigusi: puhtast lihast saab veiseliha tartari valmistada ilma igasuguse hirmuta järjekordse salmonelloosiskandaali ees. Parandada saab koguni liha maitseomadusi ja tekstuuri, mis kahtlemata paelub neid, keda lapsepõlves söödud pekitükikestega supid ja mulgipudrud endiselt õudusunenägudes kummitavad.

Ka juhtivad lihatootjad investeerivad alternatiividesse

„Rakutasandi põllumajanduse” edusammudele annab hoogu suurettevõtete aina kasvav huvi puhta liha vastu. USA suurim lihatootja Tyson Foods on investeerinud laboriliha arendamisesse märkimisväärseid summasid. Sama on teinud PHW Group – üks Euroopa suurimaid linnuliha tootjaid – ja paljud teised. Ühtlasi toetavad puhta liha arengut mitmed riskikapitalifondid ja erainvestorid, sealhulgas miljardärid Bill Gates ja Richard Branson.

Millal puhtast lihast steigi aga kodupoe lihaletilt kaasa haarata saaks? Kui 2013. aastal Londonis esimest laboris kasvatatud burgerit esitleti, oli selle tootmiseks kulunud üle kahe aasta ja rohkem kui 300 000 dollarit. Tänaseks on puhta liha hind sadu kordi langenud. Valdkonna asjatundjad ennustavad, et puhas liha jõuab massidesse aastaks 2025 – mõnede prognooside kohaselt isegi juba aastal 2021.

Artikkel ilmus 5. oktoobril 2018 Eesti Päevalehe ja Delfi arvamusveebis.