Korporatiivne vastutus (corporate social responsibility) ehk vastutustundlik ettevõtlus sai alguse ja arenes mõistena välja juba 1970. aastatel. Laiemaks trendiks on see saanud viimaste aastakümnete jooksul. Selgelt on märgata, et on tegu aina enam hinnas oleva trendiga, mida praktiseerivad kõik endast lugupidavad ettevõtted, kes jälgivad tarbijatrende ja hoiavad end kursis ühiskonna muutuvate suundadega. Sisuliselt tähendab vastustustundlik ettevõtlus seda, et oma toodangus arvestatakse lisaks kõigele muule ka keskkonnasäästlikkuse, tooraine kvaliteedi ning ausa kaubanduse põhitõdesid – peetakse äritegevuses lugu nii inimestest, loomadest kui keskkonnast, kes on osa kaupade tootmisprotsessist.
Kindlasti on korporatiivse vastutuse üheks osaks ka loomade heaolu. See tähendab, et tooraine kvaliteedi puhul arvestatakse, kust kindel tooraine – nt munad – või toidu koostisosad algselt pärinevad. Kas munad tulenevad kitsastes tingimustes elavatelt puurikanadelt või humaansemalt kasvatatud vabapidamise kanadelt on vaid üks küsimustest, mida iga vastutustundliku ettevõtlust praktiseeriv toidusektori ettevõte peab endalt kindlasti küsima.
Eestis on üheks vastutustundliku ettevõtluse praktiseerimise näiteks ettevõtted, kes on teatanud otsusest üle minna vaid puurivabadest süsteemidest pärit munadele hiljemalt aastaks 2025. Neid on hetkeseisuga viimase paari aastaga kogunenud kokku juba ligi 70. Samuti on väga kiirelt kasvamas taimsete alternatiivide turg ning aina enam toidutootjaid annab sellesse oma panuse.
Antud küsimusest on aina enam huvitatud ka tarbija. Ning eks olegi ju tarbijal õigus teada, kust tema toidulaual olevad tooted pärit on. Hiljutiste uuringute tulemused näitavad, et ligi 67% inimestest arvestavad oma oste tehes loomade heaoluga s.t teevad poes käies loomasõbralikumaid valikuid. Sama võib kindlasti öelda ka Eesti ostleja kohta – hiljutised Kantar Emori poolt läbiviidud uuringutulemused on, et nt ligi 70% Eesti elanikest soovivad, et kauplustes müüdavad tooted oleksid valmistatud loomade heaolu silmas pidades. Samuti soovitakse, et poodides oleks suurem valik vabalt peetavate kanade mune.
Hiljuti avaldatud arvamusartiklis tõi Rimi juht Vaido Padumäe välja asjaolu, et Eesti inimeste palgad tõusevad ning sellest tulenevalt kasvab ka tarbimine. ““Miks võiks tulla poodi oma ostukotiga ja osta toitu lahtisesse nõusse?” “Miks kilekoti hind tõuseb?” “Miks ma peaksin eelistama õrrekanade mune?” on kõigest vaid mõned küsimused, millele peab vastutustundlik kaupmees vastama aina sagedamini.”
Vastutustundlik ettevõtlus on saamas uueks normiks ettevõtete seas ning sellest võidavad pikemas plaanis kõik osapooled: tagatud on inimeste heaolu, keskkonna puhtus ja loomade paremad elutingimused. Olles läbipaistev ning vastutustundlik, tõstab ettevõte oma brändi mainet, pälvib oma klientide heakskiitu ja tunnustust ning teeb teene nii keskkonnale kui loomadele.
Puurivaba muna on saamas uueks standardiks munaturul. Seda kinnitavad nii poes nr 2, 1 ja 0 koodinumbriga algavate munade pidevalt soodsamaks muutuvad hinnad kui ka tõsiasi, et Eestis on juba ligi 70 toidusektori ettevõtet, kes on loobunud või loobumas puurikanade munade kasutamisest. Suurem hulk nendest on seda juba teinud, mõned on võtnud omale üleminekuks paar aastat ning suuremad ettevõtted seadnud oma eesmärgi saavutamise aastaks 2025.
Hiljuti avaldatud Postimehe artiklis võtsid sõna Eesti kaks kõige suuremat munatootjat – DAVA Foods ning Lõuna-Eesti Talumuna. Viimase juhataja ütles artiklis, et puurivabade kanade munadele üleminekuga tuleb arvestada ja leppida ning selle vastu võidelda pole mõtet. “Kogu Lääne -ja Põhja-Euroopa on liikumas samas suunas ja ka meie ei saa enam kaua vanaviisi jätkata,” sõnas ta.
Samuti on Baltikumi suurima munatootja Balticovo sõnad artiklis, et kõige suuremat kasvupotentsiaali on näha just puurivabade munade müügis.
Jaekettidest on puurivabaks mineku otsusest teatanud 40% sektorist – Prisma, Maxima, Rimi ning Stockmann. Viimasel ajal just Rimis ja Maximas osteldes on näha pidevaid sooduspakkumisi nt õrrekanade munadele. Tihti on need sel ajal lausa odavaimad munad poes, jäädes hinna poolest alla isegi puurikanade munadele. Viimati maksis pakk õrrekanade mune Maximas vaid 0,79 senti. Võõras ei ole ka vaatepilt, kui poodi minnes on munariiulilt otsas õrrekanade ja vabapidamise kanade munad ning suuremalt jaolt alles puurikanade omad.
See kõik näitab, et Eesti munaturg on kardinaalselt muutumas ning puurivabast munast saamas uus standard. Sama suunamuutus on selgelt näha ka Skandinaavias ja Lääne-Euroopas. Nt Taani, Austria, Saksamaa ja Soome puhul on juba 100% jaekettidest avalikult teatanud üleminekuajaga puurivabaks minekust.
Nähtamatud Loomad jätkab oma tööd selles suunas, et puurid meie ühiskonnast täielikult kaoksid. Suhtleme ettevõtetega ning aitame neil puurimunad oma tarneahelast järk-järgult kõrvaldada, suhtleme munatootjatega ja hoiame neid turuolukorraga kursis ning tõstame teadlikkust Eesti inimeste seas, miks ja kuidas eelistada poes puurivabade kanade mune.
Tulevik on puurivaba!
Vaata, kuidas Sina saad aidata Eestit puurivabaks muuta: www.munadehind.ee
Nähtamatute Loomade 2019. aasta on olnud väga teguderohke ja möödunud kiire arengu tähe all. Meil on väga suur rõõm ja au, et meie rasket tööd on märgatud ja detsembri alguses andis president Kaljulaid Nähtamatutele Loomadele aasta vabaühenduse tiitli. Lisaks pälvisime koostöövõrgustikuga Animal Charity Evaluators’ilt Top Charity tiitili, mis paigutas meid nelja kõige tõhusama loomakaitseorganisatsiooni hulka maailmas. See on kogu Nähtamatute Loomade tiimi raske töö ja plaanipärase tegutsemise tulemus, mille üle oleme väga uhked.
Aasta lõpuks on meil kaheksa töötajat, sadakond vabatahtlikku üle Eesti, kaheksa suurt kampaaniat ja hulk teisi väiksemaid algatusi farmiloomade aitamiseks. Oleme südamest tänulikud kõigile toetajatele, annetajatele ja annetajatele, tänu kellele me saame neid suuri tegusid korda saata!
Anname nüüd kõigile toetajatele ülevaate 2019. aasta tegevustest, head lugemist!
40% Eesti jaesektorist teatas otsusest loobuda puurikanade munade müügist ja 60 restorani ja toidutootjat loobus puurikanade munade kasutamisest koostöös Nähtamatute Loomadega.
Nähtamatute Loomade korporatiivsuhete juht ja kanade heaolu kampaaniatiim töötavad ennastunustavalt, et Eesti toidusektori ettevõtted võtaksid vastu vastutustundliku ettevõtluse poliisid ja teataksid loobumisest puurispeetavate kanade munade müügist aastaks 2025. 2019. lõpuks on Rimi, Maxima, Stockmann ja Prisma juba sellest otsusest teatanud. 2019. aasta sügisel alustasime avalikku kampaaniat, et kutsuda üles Selverit teatama samast otsusest – töö jätkub kuni kampaania eduka lõpuni. Lisaks oleme samal ajal dialoogis teiste jaesektori oluliste tegijatega, sest eesmärgiks on lõpuks jõuda teiste riikide eeskujul olukorda, kus munatootjatel ei ole põhjust kanu puurides pidada, sest ükski toidusektori ettevõte ei kasutaks neid mune.
Taimse Teisipäevaga liitus 130 restorani, taimse toidu konverentsi Food Innovation Summit külastas 200 inimest, Taimne Teisipäev alustas taimse toidu kampaaniat esimestes Eesti koolides.
Taimne Teisipäev tegi 2019. aastal läbi suure arenguhüppe – alustasime mitme uue suunaga ja kasvasime Eesti toidusektori ettevõtete oluliseks partneriks taimse toidu arendamise, turundamise ja maailma taimse toidu trendide osas. Jätkuvalt oli väga populaarne restoranide ja tarbijate hulgas meie restoranikampaania, millega liitunud söögikohad kutsuvad teisipäeviti üles eelistama nende taimseid roogasid ja seeläbi toituma tasakaalustatumalt ja vähendama lihatarbimist maitsvate taimsete toitudega. Taimse Teisipäeva korraldatud Food Innovation Summitil osalesid 200 toidusetori firmade esindajat nii jaekettidest kuni lihatootjateni, kes hoiavad kätt pulsil ka taimse toidu valdkonnal. 2019. aastal arendasime tihedaid suhteid paljude toidufirmadega nii maaletoojate kui ta tootjate hulgast, et aidata neil taimset toitu turundada. Taimse Teisipäeva tiimi on kogunenud Eesti parim ekspertiis tõhusa taimse toidu reklaami ja turunduse osas, mis põhineb laiapõhjalistel uuringutel ja on firmadele palju positiivseid tulemusi toonud. Lisaks koostööle toidusektoriga, lansseerisime sel aastal Taimse Teisipäeva institutsionaalse suuna, mis tegeleb koolide, lasteaedade, kohalike omavalitsuste ja muu avaliku sektori koostööga. Alustasime koostööd esimeste koolidega, kes hakkasid teisipäeviti õpilastele taimset toitu pakkuda, et tutvustada häid võimalusi, kuidas tasakaalustatumalt toituda ja tervislikku taimset toitu valmistada. Uuel aastal jätkame suure hooga ja järgmised koolid on juba liitumas uue õppeaasta alguses, millest räägime lähemalt juba õige pea. Uuel aastal alustame koostööd ka Kaitseväega, et ka seal Taimne Teisipäev toimuda saaks – nii tervislikel kui keskkonnamõjusid puudutavatel põhjustel.
Food Innovation Summiti korraldas Taimse Teisipäeva suurepärane tiim
Taimetoidu väljakutsega 22/66 liitus üle 2000 inimese.
22/66 on samuti uus tegutsemisvaldkond, millega alustasime 2019. aasta sügisel ja mis sai juba esimeste kuudega nii populaarseks, et sõna levis kulutulena. Väljakutse kestab 22 päeva ning selle vältel jagame osalejatele 66 retsepti, hulgaliselt toidunippe, nõuandeid, restoranisoovitusi ja lisaks saab osa olla kogukonnast koos teiste väljakutse vastuvõtnutega ning saada endale mentori, kes väljakutse vältel jagab nõu ja kellega koos poes uuste taimsete toodetega tutvumas käia või koos taimset toitu valmistada. Meie väljakutse põhifookus on kasulikkusel – et retseptid, tooted ja toidunipid oleksid integreeritavad igapäevaellu ja aitaksid kaasa taimse toidu eelistamisele, mitte ei teeks seda keerulisemaks.
Nähtamatud Loomad kogus suurima digiallkirjadega petitsiooni Eesti ajaloos – 6161 allkirja karusloomafarmide keelustamise toetuseks.
Nähtamatute Loomade karusloomafarmide keelustamise kampaania Aitan karusloomi pälvis sel aastal ohtralt tähelepanu, sest me kogusime suurima digiallkirjadega petitsiooni, mis Eestis kunagi kogutud. Teemat arutas aasta alguses ka Riigikogu, kes otsustas ettepaneku karusloomafarmid keelustada tagasi lükata, kuid oluline on välja tuua, et toetus karusloomafarmide keelustamisele pole kunagi olnud suurem ja puudu jäi vaid mõni hääl, et see positiivne otsus vastu oleks võetud. Uue aasta alguses hakkab Riigikogu tänu Nähtamatute Loomade digiallkirjade petitsioonile uuesti karusloomafarmide keelustamise eelnõud menetlema. Töötame aktiivselt selle nimel, et asi läheks edukalt ja ükski naarits ega rebane enam karusloomafarmi kitsas puuris ei peaks piinlema, et kellegi karusnahkseks kraeks saada! Jätkame Riigikogu liikmete veenamist ja teadlikkuse kasvatamist, et see seaduseelnõu lõpuks Eestis vastu võetaks.
Nähtamatute Loomade karusloomafarmide keelustamise kampaaniajuht Merit Päite loomapargis koos karusloomafarmist päästetud rebasegaNähtamatute Loomade ühistranspordireklaamid karusloomafarmide keelustamiseks
14 000 toetusallkirjaga petitsiooniga alustas Nähtamatud Loomad tegevust elusloomade pikamaatranspordi lõpetamiseks väljaspoole Euroopa Liitu.
Nagu mainisime, oli 2019. Nähtamatutele Loomadele mitmete uute suundade käsilevõtmise aasta, et loomi võimalikult tõhusalt aidata. Üks edukamaid uusi algatusi puudutas elusloomade pikamaatransporti Euroopa Liidu välistesse riikidesse. Kevadel vedasime eest pikka teadlikkuse kasvatamise kampaaniat, et Eesti elanikud oleksid kursis tingimustega, milles üle tuhande looma igal aastal peavad kannatama, kui neid transporditakse EL-i välistesse riikidesse tapale. Tänu enam kui 14 000 allkirjaga petitsioonile, suurele meedia tähelepanule ja rahva suurele toetusele, et Eesti lõpetaks EL-ist välistesse riikidesse loomade saatmise, saime algatuse ka maaeluministri lauale. Kohtusime ministri ja tema kantsleritega ja panime paika, et teemat arutatakse järgmiselt ka Riigikogu Maaelukomisjonis, kuhu me jaanuaris lähme teemat lähemalt tutvustama ja oma ettepanekust rääkima, et elusloomade pikamaatransport kolmandatesse riikidesse tapale lõppeks.
Nähtamatud Loomad esines ettekannetega loomade heaolust ja Taimsest Teisipäevast 97 korral.
Nähtamatute Loomade esindajad on tihedad külalised nii koolides üle Eesti, firmaüritustel kui ka muudel avalikel või kinnistel üritustel, kuhu meid kas loomade heaolust, loomasõbralikust tarbimisest, loomade põnevast käitumisest või taimsest toidust rääkima kutsutakse. Käisime kevadel tutvustamas ka põnevaid innovatsioone toiduainetööstuses ja rääkisime laboris arendatatavast puhast lihast. Palju tutvustasime koolides erinevatele vanuseastmetele loomade heaolu olulisust ja seda, kuidas igaüks väikeste sammudega neid loomi aidata saab. Eraldi käisime tutvustamas ka Taimse Teisipäeva kampaaniat ja algatust, mis kutsub üles eelistama taimset ja liha ühel päeval taimse toiduga asendama.
Ettekanne loomade heaolust gümnaasiumiastmele
Nähtamatud Loomad esindas loomade huve meedias 450 korral.
Meediatöö arendamine on tõhusaks tegutsemiseks eriti oluline, et teadlikkus kasvaks ja loomasõbralikud valikud ja käitumine üha enamate inimeste hulgas leviks. Seepärast oleme eriti õnnelikud, et olgugi, et meie suurepärane kommunikatsioonijuht alustas töötamist Nähtamatutes Loomades aprillist ja ta töötab poole kohaga, suutsime me meedias erinevates väljaannetes 450 korral avaldatud saada! Andsime intervjuusid nii uudistesaadetes, raadios kui kommenteerisime telefoniintervjuude vahendusel. Meie pressiteated leidsid korduvalt koha ka BNSi avaldatud uudiste hulgas, mis tagab veelgi suurema leviku. Aitäh kõigile, kes meie uudiseid avasid, lugesid ja sõpradega jagasid!
Nähtamatute Loomade president Kanal2 Reporteris Eesti suurima puurikanala omanikuga debateerimas
Nähtamatud Loomad annab tööd kaheksale inimesele ja kaasab vabatahtlikena pea sadakond head inimest üle Eesti
Oleme väga uhked meie tiimi kiire kasvu üle – ei pruugi tihti kohata, et 2,5 aastase tegutsemisajaga on MTÜs palgal 8 inimest, kes iga päev tegutsevad selle nimel, et loomade olukord paraneks. Kõik töötajad on täistööajaga, välja arvatud kommunikatsioonijuht, kes töötab poole kohaga. Palgaliste töötajatena on Nähtamatutes Loomades fundraiser, korporatiivsuhete juht, organisatsiooni president, Taimse Teisipäeva kampaaniajuht, Taimse Teisipäeva institutsionaalse suuna juht, väljakutse 22/66 koordinaator ja kommunikatsioonijuht. See tagab jätkusuutliku ja läbimõeldud tegutsemise, et loomade eest veelgi tõhusamalt seista. Väga suur tööpanus organiatsiooni kampaaniates tuleb aga meie suurepärastelt vabatahtlikelt, kes on jaotunud erinevatesse tiimidesse ja tegutsevad ka osade tiimijuhtidena. Vabatahtlikud on Nähtamatute Loomade süda. Tänu vabatahtlike panusele oleme suutnud nii kiiresti saavutada palju tulemusi ja tõmmata tähelepanu loomade olukorrale. Vabatahtlikud panustavad väga erinevates rollides – nii firmadega suhtlemisest kuni sotsiaalmeedia- ja turundustööni kuni heategevuslike küpsetiste müükide organiseerimiseni ja infolaudadel inimestele loomasõbraliku tarbimise kohta info jagamine. On nii koordineerivaid tiimijuhtide rolle kui väiksema vastutusega ülesandeid.
Nähtamatud Loomad korraldas 50 infolauda ja heategevusmüüki üle Eesti
Olime regulaarsed külalised nii suvistel festivalidel üle Eesti kui laatadel oma heategevusliku küpsetistemüügiga, millega kogusime ressursse organisatsiooni tegevuse toetuseks. Organiseerisime vabatahtlikud küpsetajad, kes tõid oma hoolega valmistatud taimsed koogid, pirukad, tordid ja muud põnevad ja ülimaitsvad küpsetised heategevusmüükidele.
Taimse Teisipäeva infolaud
Nähtamatud Loomad valiti esmakordselt Eesti aasta vabaühenduseks ja kuulume Animal Charity Evaluatorsi maailma tõhusaimate loomakaitseorganisatsioonide nimistusse!
Detsembris andis president Kaljulaid Vabaühenduste Liidu poolt Nähtamatutele Loomadele aasta vabaühenduse tiitli. See oli suur au, sest oleme tegutsenud küllaltki lühikest aega ja alles ehitame organisatsiooni üles, seega nii suure tunnustuse pälvimine tähendas meile ka suurt vastutust. Veel suurema rahvusvahelise tunnustuse pälvisime me aga rahvusvaheliselt efektiivse altruismi organisatsioonilt Animal Charity Evaluators. ACE omistas kogu meie koostöövõrgustikule pärast ülipõhjalikku analüüsi ja organisatsioonitöö läbiuurimist Top Charity tiitli, mis tähendab, et oleme nelja maailma kõige efektiivsema loomakaitseorganisatsiooni hulgas. See on meile väga oluline tunnustus, sest tõhusus loomade aitamisel on üks Nähtamatute Loomade olulisemaid alustalasid.
Aasta Vabaühenduse tiitli üleandmisel Saku Mõisas. Foto: Mattias Tammet, Vabariigi Presidendi Kantselei
Vaata ka videot Nähtamatute Loomade tegusast aastast loomade kaitsel!
Jõulud on kohe-kohe ukse ees, kingitused vajavad ostmist ning jõululaud katmist. Olenemata sellest, mida Sa sel aastal oma perele jõululauas pakud, kutsume Sind üles arvestama ka loomade heaoluga.
Sadu miljardeid farmiloomi, keda meile toidu saamise eesmärgil kasutatakse, ei oota kahjuks õdus jõulurahu ja pühademeeleolu. Nad veedavad oma lühikese ja piinarikka elu pimedas, kitsas ja ebameeldivas hoones, laudas või puuris.
Kas Sa teadsid, et ainuüksi Eestis on ligi 14 miljonit farmilooma, kellest enamus on broileri -ja munakanad? Ning just munakanu on nende seas kokku umbes 1,1 miljonit. See on peaaegu sama palju, kui Eestis on inimesi. Üle 79% munakanadest, ca 900 000 lindu, on puurikanad, kes veedavad terve oma lühikese elu umbes ühe A4 suurusel alal, ei näe kunagi päevavalgust ega saa mitte kunagi oma tiibu sirutada. Ülejäänud kanade arvu moodustavad teistest süsteemidest pärit kanad (õrrekanad, vabapidamise kanad ning mahetootmise kanad).
Nähtamatud Loomad kutsub Sind sel aastal jõululauas eelistama puurivabade kanade mune, mis on poes märgistatud numbriga 2, 1 või 0. Sellega keeldud puurisüsteemidest pärit munade tööstuse toetamisest ning aitad meil jõuda lähemale oma eesmärgile – et puurid meie ühiskonnast kaoksid. Ära lase end poes eksitada munakarpidest, mille peal illustreerivalt jooksevad õnnelikud aasal elavad kanad, vaid loe kindlasti muna peal olevat koodi. Vaid nii saad kindel olla, et ka päriselt kanade heaolusse panustad!
Seega on Sul sel aastal jõululauas puurivaba muna eelistades võimalus seista ligi 900 000 puurikana eest, kes soovivad samuti hellust ja hoolt, üksteisega mängimist ja liivavannide võtmist, päevavalguse nägemisest rääkimata. Kanad VÄÄRIVAD paremat kui puurielu ja Sina saad olla osa sellest muutusest. Aitäh, et hoolid loomade heaolust!
Eelista jõuludel, ja ka edaspidi, poes käies puurivabade kanade mune! Kanad tänavad Sind 🙂
ehk siis kõne, mida mul kunagi pidada ei palutud 🙂
Kristina Mering, Nähtamatute Loomade asutaja ja president
President Kaljulaid andis Nähtamatutele Loomadele aasta vabaühenduse tunnustuse üle, 7. detsembril 2019 Saku mõisas Foto: Mattias Tammet, Vabariigi Presidendi Kantselei
Armsad sõbrad, Nähtamatute Loomade toetajad
Ilmselt olete viimastel nädalatel näinud imeliselt pööraseid aegu ja arenguid Nähtamatute Loomade organisatsioonis. Aitäh teile selle eest, et olete osa loomadest hooliva liikumise eduloost ja et me üheskoos loomade heaks seisame!
Lisaks sellele, et oleme tänu teie toele veennud kümneid ja kümneid toidufirmasid üle minema vabalt peetavate kanade munade kasutamisele ja panustama farmiloomade heaolusse, on Taimse Teisipäevaga liitunud tänaseks ca 130 restorani ja meie 22/66 väljakutsega on mõne kuu jooksul ühinenud pea 2000 inimest. Nähtamatutes Loomades on tänaseks 8 töötajat, üks neist lapsehoolduspuhkusel uut hoolivat põlvkonda kasvatamas, aga pere kõrvalt ikka meile pöialt hoidmas ja vajadusel nõu ja jõuga panustamas. Meie peamine jõud seisneb aga vabatahtlikes, keda on erinevates rollides tänaseks juba umbes sadakond. Osasid meie tiime juhivad vabatahtlikud ja enamik meie kampaaniatiimidest ja organisatsatoorsest tööst tehakse erinevate ülesannete raames tänu vabatahtlike imelisele panusele.
Väga palju on juhtunud sellest hetkest, kui ma kaks ja pool aastat tagasi Nähtamatute Loomadega alustasin. Paljud teist võib-olla ei tea, aga olen Eestis farmiloomade heaoluga tegelenud tänaseks tegelikult pea 13-14 aastat, pea poole oma elust, varem teistes organisatsioonides. Kui ma Nähtamatute Loomadega alustasin, olin aga täiesti üksi. Rahvusvahelise loomakaitsekogukonna liidrid toetasid ja utsitasid mind uut organisatsiooni looma, aga Eestis oli tol hetkel raske efektiivse altruismi raamistikus tegutseva organisatsiooni loomiseks toetust leida. Selleks, et Eestis MTÜd asutada, on vaja kahte inimest, et avaldus sisse anda. Mul ei olnud teist inimest, kellega koos kõiki oma suuri mõtteid ellu viia. Lõpuks tegin ettepaneku oma armsale sotsioloogia kursaõele, kes samuti loomadest hoolis ja aitas mul selle hullumeelse projektiga edasi minna (aitäh Sulle, L! Olen Sulle igavesti tänuvõlglane). Ma mäletan kõiki neid tundeid enne Nähtamatute Loomade ellukutsumist – seda hirmu, kas ma saan ikka selle kõigega hakkama, mis käsile plaanin võtta; ebakindlust, kas leian vabatahtlikud, rahastusvõimalused, toetajad, abiväe; põnevust, sest teadsin, et see on suurim asi, millega senises elus tegelema hakkan ja absoluutselt parim valdkond, kus töötada, sest läbi igapäevase töö saan aidata neid, kel ise enda eest seista ei ole võimalik.
Kui mõtlen toonasele ajale ja hirmudele tagasi täna, kus ühe nädala jooksul on Nähtamatud Loomad pälvinud Vabaühenduste Liidult aasta vabaühenduse tiitli ja rahvusvaheliselt Animal Charity Evaluatorsilt Top Charity tunnustuse, siis võin ilmselt julgelt väita, et risk oli asja väärt ja kunagine mõte, mis seemnena mu peas kasvas, et tahaks Eestisse luua suure, efektiivsusel baseeruva, inimesi loomadest hoolimises kokkutoova, mittevastanduva, sõbraliku, positiivse, tulemustele orienteeritud ja teaduspõhise organisatsiooni on nüüdseks 2.5 aastaga penikoormasaabastega õnnestumise ja edu poole liikuma lükatud.
Mida Nähtamatute Loomade jaoks tähendab aasta vabaühenduse tiitel?
Aasta vabaühenduseks saamine on suur au, põnevus, elevus ja natuke hirmutav samal ajal. Väärtuspõhiselt tähendab see, et tahame olla heaks eeskujuks teistele, jagada veelgi enam oma kogemusi, loetud, õpitut teiste organisatsioonidega ja aidata kolmandal sektoril muutuda tõhusamaks. Kuna ma ise loen palju, et organisatsiooni juhtimises laiapõhjalisemat vaadet kasvatada, annab see taustainfot, et organisatsiooni jätkusuutlikumalt suunata, luua organisatsioonikultuur, mis põhineb toetamisel, oskuste kasvul, lahendustele orienteeritusel ja ei soodusta läbipõlemist, vaid keskendub sellele, et tagasihoidlikke hoolivaid inimesi jõustada, kasvatada nende enesekindlust, ajaplaneerimise oskuseid, suhtlemisoskuseid ja muid kasulikke teadmisi, et sirge seljaga panustada ühiskonda kõigile paremaks kohaks saamisse.
Nähtamatute Loomade töötajate hulgas kuulen aeg-ajalt nalja, et mis iganes teemast me räägime, oskab Kristina selle kohta raamatut soovitada. See ilmselt iseloomustab meie lähenemist ühiskonna muutmisele päris kenasti. Selleks, et maailma paremaks kohaks muuta, peab esmalt päris põhjalikult mõistma, kuidas see maailm üles ehitatud on, mis asjad toimivad ja mis mitte. Meie organisatsioonis on kogunenud päris suur teadmistepagas selles vallas ja aasta vabaühendusena tahaks kindlasti pühendada aega veel enam sellele, et seda kasulikku pagasit ka teistega jagada.
Lisaks tekitab aasta vabaühenduse tiitel suurt tänutunnet meie organisatsiooni raske ja pühendunud töö märkamise eest. Ma pean hästi ausalt ütlema, et kui sellest uudisest kuulsin, valdas mind hämming – ma ei suutnud seda uskuda, sest me ju alles alustame kõigega, need 2.5 aastat meeletut arengut on soojendusringid maratoni jaoks ja õige töö on alles ees. Aga ka soojendusjooksul pühendad ennast tegevusele ja annad parima, seega kõik, mis me seni organisatsiooni ülesehitamiseks, koostöösuhete loomiseks, rahastusallikate kindlustamiseks, teadmiste kasvatamiseks teinud oleme, on olnud täie südame ja pingutusega, seega oleme väga tänulikud, et seda pingutust on märgatud. Loodan, et tulevaseid tunnustusi hoitakse soojas, sest kui me päriselt organisatsioonina lapsekingadest välja saame, hakkavad head asjad alles juhtuma.
Kui eelmisel aastal pärjati mind aasta vabatahtlike kaasaja/juhendaja tiitliga ja see tundus juba tohutult suur tunnustus, siis seekordne aasta vabaühenduseks saamine on midagi, mis Nähtamatute Loomade inimesi ilmselt kogu aasta vältel naeratama paneb ja motivatsiooni lisab, kui ajad raskemad või mõni keerulisem kampaania käsil. See tekitab sees olulise sooja tunde, kui tead, et Su tööd ja panust hinnatakse.
Osa Nähtamatute Loomade tiimist suvekoolitusel 2019 Võrtsi järve ääres
Rahvusvahelise areeni tunnustus – Animal Charity Evaluators – Top Charity
Nähtamatud Loomad kuulub rahvusvahelisse koostööorganisatsiooni Anima International ehk siis tegutseme lisaks Eestile veel Leedus, Poolas, Venemaal, Valgevenes, Ukrainas, Taanis, Norras ja UKs. Sel suvel läbisime väga põhjaliku mõju mõõtmise protsessi, mille raames uuriti kogu organisatsioon kihtide kaupa põhjalikult läbi, viidi eestvedajate ja töötajatega läbi intervjuud ja tagasisideküsitlused, esitasime kõikvõimaliku info meie kampaaniate, programmide, struktuuri, strateegiate, tulevikuplaanide, meediatöö, rahastuse, vabatahtlike kaasamise ja kõige muu võimaliku kohta. See võttis nädalaid ja nädalaid aega ja samal ajal hinnati väga paljusid teisi organisatsioone üle maailma. Animal Charity Evaluators on osa efektiivse altruismi liikumisest, mis kutsub üles piiratud ressurssidega kõige rohkem head tegema. Ehk siis ACE uurib loomakaitseorganisatsioone selleks, et läbi analüüsi jõuda tulemuseni – kes aitab samade ressurssidega kõige rohkem loomi?
Kui saime teada, et meid on valitud nelja maailma efektiivsema loomakaitseorganisatsiooni sekka, hakkas hetkeks maapind kõikuma. Tõhusus ja piiratud ressursside efektiivne kasutamine on meie organisatsioonis üliolulised alustalad, mille põhjal otsustame, mis kampaaniatega välja tuleme, kuidas organisatsiooni struktuuri arendame ja kõik muu, mis sinna vahele jääb. Kui aga Animal Charity Evaluatorsi tunnustus tuli, siis pärast maapinna kõikumise taandumist saime aru, et midagi on paika loksunud ja pingutused selle nimel, et võimalikult palju loomi aidata, muidugi jätkuvad, aga liigume selgelt vähemalt õigel kursil. Heaks näiteks tõhusast loomade aitamisest on munatööstuse puurikanade eest seismine – kuna need linnud kannatavad kõigist farmiloomadest erakordselt halbade elutingimuste tõttu kõige enam ning neid on võimalik aidata, pidades firmadega läbirääkimisi puurimunadest loobumiseks, keskendume olulisel määral oma töös just kanadele. Õige pea oleme alustamas ka broilerkanadele suunatud heaolukampaaniat, et neil ca 14 miljonil broilerkanal, kes Eestis aastas hukatakse, elutingimused paraneksid.
Tõhususe kasv heategevusmaastikul aitaks kõigil heategevusorganisatsioonidel samade ressurssidega rohkem tulemusi saavutada ja abivajajaid aidata. Jätkame kindlasti Nähtamatute Loomadega info jagamist tõhusast tegevusest ja efektiivsusele suunatud mõtteviisist. Me näeme, et masside kaasamine ja tõhusus ei ole kindlasti vastandlikud mõisted, vaid pigem vastupidi – me saavutame rohkem, kui oleme organisatsiooni siseelult tõhusalt ja läbimõeldult üles ehitatud ja kaasame enam inimesi, kui meie sõnum on sõnastatult viisil, mis kõnetab võimalikult paljusid.
Aitäh teile, head, hoolivad ja tegutsevad Nähtamatute Loomade toetajad, kangelased nende jaoks, kes ise enda eest seista ei saa. Tänu teie toele on need suured asjad sündinud ja tänu teie toele on meie 2020 plaanid veelgi kõrgema lennuga, et loomi kannatustest välja aidata! Teeme ära!
Foto: Mattias Tammet, Vabariigi Presidendi Kantselei Paremalt: Liis Hainla, Nähtamatute Loomade kommunikatsioonijuht, Anna Kaplina, Taimse Teisipäeva kampaaniajuht, Vabariigi President Kersti Kaljulaid, Nähtamatute Loomade korporatiivsuhete juht Sirly Meriküll ja organisatsiooni president Kristina Mering
Külaliikumine Kodukant ja Vabaühenduste Liit tunnustasid täna Saku mõisas kodanikuühiskonna aasta tegijaid. Aasta vabaühenduse tiitli pälvis farmiloomade heaoluga tegelev Nähtamatud Loomad, kes valiti hiljuti ka maailma nelja tõhusaima loomakaitseorganisatsiooni hulka.
Foto: Mattias Tammet, Vabariigi Presidendi Kantselei
Vabaühenduste Liidu tänuüritusel tunnustatakse iga-aastaselt inimesi, algatusi ja ühendusi, kes on aidanud elul Eestis paremuse poole liikuda. Aasta vabaühenduse tiitli andis loomakaitseorganisatsioonile Nähtamatud Loomad üle ürituse patroon, president Kersti Kaljulaid.
“Meie edu võti on meie vabatahtlikud ja toetajad, kes igapäevaselt loomade eest seisavad. Tänu tõhusale heategevusele ja edu mõttelaadile oleme saanud lühikese ajaga palju ära teha ning tänane suur tunnustus lisab meile tuult tiibadesse, et tulevikuplaane veel suurema innuga ette võtta,” sõnas Nähtamatute Loomade asutaja ja president Kristina Mering, kes sai eelmisel aastal president Kaljulaidilt aasta vabatahtlike kaasaja ja juhendaja tunnustuse.
Nähtamatud Loomad on tegutsenud Eestis kaks ja pool aastat eesmärgiga vähendada loomade kannatusi tööstusfarmides. Organisatsiooni kampaaniate hulka kuulub munakanade heaolu suurendamine, elusloomade transpordi veo piiramine Euroopa Liidu välistesse riikidesse, karusloomafarmide keelustamine ja taimse toidu osakaalu suurendamine toidulaual. Tänaseks on Nähtamatute Loomade tiimis üle 100 vabatahtliku üle Eesti.
“Nähtamatud Loomad on lühikese ajaga üles ehitanud järjepideva, rohkelt vabatahtlikke kaasava ning oma töös eduka ja nähtava organisatsiooni. Ühtaegu osatakse näidata sõbralikku naeratust, kutsumaks üles keskkonnateadlikumale toitumisele Taimse Teisipäeva näol, kui ka küüsi, tegutsedes jõuliselt karusloomakasvatuse ning puurikanade munade müügi lõpetamise nimel,” kommenteeris Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf.
Aasta vabatahtlikuks valiti tänavusel tseremoonial Lüübnitsa külaseltsi eestvedaja Urmas Sarja. Aasta innustajaks sai loometalgud “Vunki Mano!”, aasta missiooniinimeseks ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Dmitri Rõbakov, aasta avaliku võimu esindajaks sotsiaalministeerium, aasta hääleks ülemaailmses noorte kliimaliikumises osalev Fridays for Future Eesti, aasta teerajajaks Tartu noorsootöötajad ja kogukond ning aasta ettevõtteks Telia Eesti AS.
Kodanikuühiskonna Sihtkapital tunnustab aasta vabaühendust Nähtamatud Loomad ka 5000-eurose stipendiumiga.
Nähtamatute Loomade kampaania, mis kutsub üles Selverit ning Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailma üle minema puurivabadele munadele aastaks 2025, on kestnud üle kolme kuu. Seni on Selver aktiivselt sellele vastutustundliku ettevõtluse näitele vastu võidelnud. Nähtamatute Loomade esindajad on praeguseks hetkeks Selveri ja Tallinna Kaubamaja Grupi juhatusega kohtunud kokku kolmel korral. Olenemata läbirääkimistest ja Nähtamatute Loomade välja pakutud lahendustest edasiste sammude seadmisel, pole Selver ning TKM Grupp nõus olnud ühegi lahendusega.
Selveri vastuargumendid sisaldavad muuhulgas ka väidet, et Selveris käib hinnatundlik klient, kes ei suudaks peale Selveri puurivabadele munadele üleminekut omale puurivabu mune osta. Samas kinnitavad mitmed uuringud, mida viiakse läbi igal aastal ning mis keskenduvad toidukorvi hinnataseme võrdlusele erinevates jaekettides, juba mitmendat aastat järjest, et kalleima hinnaga toidukorvi sisu saab just Selveri kauplustest. Nt kirjutab 2017. aasta Postimehe artikkel lausa oma pealkirjas, et kalleim ostukorv tuleb jätkuvalt Selverist: https://tarbija24.postimees.ee/4095271/suur-hinnavordlus-kalleim-ostukorv-tuleb-jatkuvalt-selverist. Samuti 2018. aastal Postimehes ilmunud artikkel toob välja, et soodsaim ostukorv on kliendil võimalik kokku panna Maximas ning kalleim Selveris: https://tarbija24.postimees.ee/4889946/juulikuu-ostukorv-soodsaimalt-saab-prismast-kalleim-selver. Seega võib väita, et hinnatundlikud kliendid pigem igapäevaselt Selveris ostlemas ei käi.
Samuti saab ka kindlalt väita, et puurivaba muna uueks standardiks saades ühtlustuvad erinevatest tootmissüsteemidest pärit munade hinnad. Seda on näha juba välismaa näidetel – nt Austrias, Taanis ning Saksamaal, kus puurikana munadest on loobunud 100% jaekettidest, on munade hinnad juba ühtlustunud ning õrrekana munast saanud uus standard. See tähendab, et ka hinnatundlikul kliendil ei ole pärast Selveri ja Tallinna ning Tartu Kaubamaja Toidumaailma puurivabadele munadele üleminekut vaja karta, et ta endale enam üldse mune lubada ei saa.
Nähtamatud Loomad veab eest kampaaniat, mis kutsub üles kõiki toidusektori ettevõtteid üles loobuma puurikanade munade müügist ja/või kasutusest aastaks 2025. See annab aega 6 aastat, et oma tarneahelat muuta. Seda on teinud juba 40% Eesti jaesektorist ning ligi 50 teist ettevõtet toidusektorist.
Selver ning Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailm, millal otsustad näidata oma tõelist väärtust ning teed ainuõige valiku, mida nii paljud sinu kliendid sinult ootavad? Loobu puurikanade munade müügist, sest tulevik on puurivaba!
Kui Sa soovid olla üks nendest headest inimestest, kes annab Selverile märku, et on aeg loobuda puurikanade munade müügist, külasta lehte https://www.sydametuselver.ee/ allkirjasta petitsioon ning jaga seda ka enda sotsiaalmeedias.
Nähtamatute Loomade kanade heaolutiimil ja seda eestvedaval korporatiivsuhete juhil on viimasel ajal käed tööd täis olnud. Huvi puurikanade munadest loobumise vastu on Eesti toidusektoris suurem kui kunagi varem. Meie tiimil on olnud väga palju kohtumisi ja kõnesid ning seetõttu tahaksimegi teiega jagada oma seniseid saavutusi ja anda väikse vaheülevaate, kuidas läbirääkimised firmadega õnnestunud on.
Kui vaatame erinevate Eesti toidusektori jaotuste lõikes, siis kindlasti on suurimad muutuste tuuled puhumas restoranide seas. Olgugi, et jaotuslikult on suurim muutus toimunud jaesektoris, kus 40% firmadest on juba teatanud otsusest minna üle puurivabade munade müügile aastaks 2025, on arvuliselt restorane kõige enam, sest tihti on tegu ühe või paari lokatsiooniga ettevõtetega. Lisaks on paljud restoranid otsustanud ülemineku puurivabadele munadele teha sisuliselt üleöö või seadnud endale küllaltki lühikese üleminekuaja. Jaekettide puhul räägime aastast 2025 lõppterminina, et Eesti munatootmise tarneahelas saaks samuti positiivsed muutused toimuda, mida tänasel päeval juba ka näeme.
Restoranidest on viimastel kuudel teatanud puurimunadest loobumisest teiste seas nt F-Hoone, Reval Café ja Umami, eriti hea meel on meil liitumas näha Siigur Restoranide viisikut, kuhu alla kuuluvad NOA, NCH, Tuljak, OKO ja Paju Villa. Tipprestoranide seas on puurivabade munade kasutamine selgeks normiks. Restoranisektorist on teatanud otsusest minna üle puurivabadele munadele veel:
Samuti on käimas läbirääkimised ning suured arengud hotellide ja majutusettevõtete seas – neidki lisandub puurivabaks minevate ettevõtete nimekirja aina juurde. Paljud hotellid on juba praegu vaid puurivabadest süsteemidest pärit munade kasutajad. Hiljuti on teatanud, et on juba puurivabad või muudavad oma tarneahelat hiljemalt aastaks 2025:
Lisaks teatasid hiljuti aastaks 2025 puurivabaks minekust ka toidutootja Reval Kondiiter ning pagarikoda Pagar Võtaks.
Kokku on Eestis puurivabu ettevõtteid juba ca 50, s.h ka 40% Eesti jaesektorist. See kõik on loomakaitseorganisatsiooni kahe ja poole aastase töö tulemus. Paljude ettevõtetega on Nähtamatutel Loomadel läbirääkimised veel pooleli. Kõige selle põhjal võime julgelt öelda, et tulevik on puurivaba!
Kui tahad lähemalt lugeda, miks peaks poes eelistama puurivaba muna või tahad näha kõigi ettevõtete nimekirja, kes on teatanud puurivabaks minekust, siis külasta lehekülge https://munadehind.ee/.
Loomakaitseorganisatsioonide efektiivsust hindav Animal Charity Evaluators kuulutas välja neli kõige efektiivsemat organisatsiooni maailmas – nende hulgas on ka Eestis tegutsev organisatsioon Nähtamatud Loomad koostöövõrgustikust Anima International.
USA mittetulundusühing Animal Charity Evaluators reastab igal aastal maailma parimad loomakaitseorganisatsioonid, kes on eeskujuks oma tulemuste ja lähenemise poolest. Kõik organisatsioonid läbivad eelnevalt põhjaliku hindamisprotsessi, mis sisaldab intervjuusid juhtidega, töötajate tagasisidet, detailseid finantsraporteid ning hinnanguid organisatsiooni strateegiate ja kampaaniate edukusele.
Tunnustuse pälvinud Nähtamatud Loomad on tegutsenud Eestis kaks ja pool aastat eesmärgiga vähendada loomade kannatusi tööstusfarmides. Loomakaitsjate kampaaniate hulka kuulub elusloomade transpordi veo peatamine Euroopa Liidu välistesse riikidesse, sigade valuliku sabade lõikamise piiramine, puurikanade munade müügi lõpetamine ning karusloomafarmide sulgemine Eestis.
“Animal Charity Evaluators’i tunnustus on suur au ning annab meile palju kindlust juurde, et liigume õiges suunas. Iga väike samm loomade heaks loeb – sõrme viibutamise asemel üritame kõiki muutustesse kaasata, et parandada koos miljonite farmiloomade elu Eestis,” kommenteeris Nähtamatute Loomade asutaja ja president Kristina Mering, kelle sõnul on organisatsiooni tugevusteks teaduspõhine lähenemine ning pidev enesereflektsioon ja arenemine.
ACE tunnustab organisatsioone, kes paistavad silma efektiivsuse poolest, kasutades piiratud ressursse tõhusalt ja tuues võimalikult palju positiivset muutust. Organisatsioon tegutseb efektiivse altruismi raamistikus, eesmärgiga kutsuda üles annetama neile organisatsioonidele, kes kõige rohkem kasu suudavad tuua loomakaitsevaldkonnas.
2018. aastal asutatud koostöövõrgustik Anima International toob lisaks Nähtamatutele Loomadele kokku loomakaitseorganisatsioonid Leedust, Poolast, Taanist, Norrast, Suurbritanniast, Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt. Lisaks kuuluvad maailma parimate loomakaitseorganisatsioonide hulka ka USA päritolu The Good Food Institute ja The Humane League ning Saksamaalt pärit Albert Schweitzer Foundation.
Värsked kaadrid Leedu karusloomafarmidest paljastavad julmuse loomade vastu ja halvad elutingimused, mis ohustavad loomade heaolu
Nähtamatud Loomad avalikustab viis kuud kestnud uurimuse tulemused Leedu karusloomafarmidest. Video- ja pildimaterjal paljastab loomade halvad elutingimused, keda karusnaha jaoks kasvatatakse.
Uurimuse käigus leiti vigastatud naaritsad, kelle haavades elutsesid parasiidid, teineteist elusalt söövad loomad, surnud loomad, kes olid prügina vedelema jäetud, suured väljaheitelombid loomade puuride all ning palju muud nõuetele mittevastavat.
Ühes farmis peeti ligi 3000 naaritsat niivõrd väikestes puurides, et Leedu seaduste kohaselt liigitub see loomade väärkohtlemise alla. Leedu Veterinaaramet trahvis ettevõtet nõuete rikkumise eest. Kolmes teises karusloomafarmis peeti samuti loomi liiga väikestes puurides, millele järgneb trahv Veterinaarameti poolt.
Avaldatud kaadrid ei ole aga esimene kord, mil avalikkusele Leedu karusloomafarmide elutingimusi paljastatud on. Sarnaseid tingimusi paljastasid kaadrid ka 2018. aastal. Nähtamatute Loomade Leedu tiimi sõnul on see selge märk, et karusnahatööstus ei ole suuteline tagama loomade heaolu või parandama oma vigu.
“Need kaadrid karusloomafarmidest näitavad karusnahatööstuse suhtumist loomadesse. Ühes farmis olid surnud naaritsakutsikad kukkunud puurivõrede vahelt maha ja jäetud sinna lebama. Kuna surnud loomade pealt ei saa kasumit, ei viidud neid isegi oma ema pilgu alt ära, vaid heideti lihtsalt kõrvale kui praht. Mõned loomad olid hakanud juba lagunema, teised olid kaetud parasiitidega,” kommenteeris Merit Valge, Nähtamatute Loomade karusloomafarmide keelustamise kampaaniajuht.
Naaritsad on metsloomad, mis teeb neile puurielu olemuslikult sobimatuks, kuna neil puudub võimalus tegleda põhivabadustega nagu ujumine, pesaloomine, toidu jahtimine ja mängimine. Paljud loomad lähevad puurielust hulluks, sest veedavad terve elu metallist kastis ning muutuvad selle tagajärjel agressiivseks. Neil loomadel, keda rünnatakse teiste poolt, puudub võimalus pageda hullunud puurikaaslaste eest.
Eelmisel aastal esitati Leedu parlamendis eelnõu keelustada karusloomafarmid. Hetkel ootab eelnõu oma järjekorda aruteluks ja hääletuseks. Üha enam poliitikuid on sõnastanud oma toetust karusloomafarmide keelustamisele. Leedu toodab aastas 1.5 miljonit naaritsanahka.
Nähtamatud Loomad esitab lähinädalatel ka Eesti parlamendile suurima digiallkirjadega petitsiooni, mis Eesti ajaloos kogutud – 6161 digiallkirja karusloomafarmide keelustamise toetuseks. Riigikogu hakkab menetlema karusloomafarmide keelustamise kodanikualgatust uuel aastal. 2019. aasta sügisel Kantar Emori poolt läbi viidud uuringu kohaselt toetab 70% eestlastest karusloomafarmide keelustamist Eestis.
Toeta võitlust karusloomafarmide keelustamiseks ja karusloomade aitamiseks Eestis! Hakka Nähtamatute Loomade püsitoetajaks, et saaksime hoolitseda selle eest, et selline loomade julm kohtlemine jääks minevikku!
