Nähtamatud Loomad

Sofia Schneider-Sepping

Käesolev 2020. aasta on toonud Euroopast mitmeid teateid lindude gripi ehk linnugripi juhtumite kohta. Lindude gripp on väga nakkav lindude viirushaigus, mis kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, sest põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju.

Mis on linnugripp?

Linnugripp on taud, millega kaasneb massiline lindude ja ka teiste loomade haigestumine suure suremusega. Farmilindudest haigestuvad kõige tihedamini kanad ja kalkunid, kuid ka faasanid, haned ning pardid. Haigust levitavad edasi ennekõike veelinnud, kes ise sümptomeid raskel kujul läbi ei põe. Kuigi linnugripp ohustab eelkõige linde, võivad sellesse nakatuda ka inimesed. 

Kuidas haigus inimestele levib?

Linnugripp levib lindudelt inimestele läbi otsese kontakti, nii et ohus on peamiselt need, kes töötavad linnufarmis ja puutuvad seeläbi nendega tihtipeale kokku.  Harva on esinenud ka haiguse ülekandumist ühelt inimeselt teisele, kus linnugripi saamiseks ei ole vajalik isegi lähikontakt haige linnuga.

Kui ohtlik on linnugripp?

Lindudel võib linnugripp tuua kaasa ootamatu surma ilma sümptomiteta, kuid enamasti on tähele pandud nakatunud lindude halba koordinatsioonivõimet, nande jalgade ja turjade lillakaks värvumist, kõhulahtisust, õhukese kesta ja ebaselge kujuga munade munemist ning söögiisu vähenemist, millega kaasneb ka üleüldine nõrkus ja vähene energia.

Inimestel võib nakkuse puhul ilmneda mitmeid erinevaid sümptomeid. Kõige tavalisem on palavik üle 38 kraadi, pea-, lihas- ka kurguvalu, köha ja nohu, kuid ka hingamisraskused, silma sidekesta põletik ning kõhulahtisus. Halvimal juhul võib linnugripp viia ka kopsupõletikuni, millega võib kaasneda hingamispuudulikkuse sündroom.

Linnugripi levik ja viimased juhtumid

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on mures linnugripi võimaliku massilise leviku pärast ja kuulutas välja pandeemiahoiatuse välja juba mitu aastat tagasi. Seni on juhtumeid veterinaarvaldkonda kuuluva puhtlinnugripi viiruse aktiviseerunud leviku kohta kodulindude hulgas – jällegi Aasias, kuid ka Euroopas ja Venemaal. Epideemia või isegi pandeemia võib puhkeda juhul, kui tekib uus kõrge patogeensusega gripiviirusetüvi (nt linnugripi baasil), mis hakkab kiiresti inimeselt inimesele levima ja mille vastu kogu maailmas puudub vaktsiin ja pole kahjuks ka tõhusaid ravimeid.

Juba Jaanuarist saati on Ida-Aasiat ning Ida -ja Kesk-Euroopat kimbutanud koroonaviiruse varjus ka A(H5N8) ja A(H5N1) patogeenilised linnugripi viirused. Haigust on raporteeritud suuremas osas farmilindudel kuid ka mõningatel metslindudel. Praegu oleks juba hea aeg rakendada erilist ettevaatlikkust, et hoiduda halvimast stsenaariumist.

Farmiloomadest on senini olnud haigusega nakatunud nii kanad, kalkunid, haned kui ka pardid. ÜRO sõnul on tugevalt ohustatud suurema linnukasvatusega Euroopa riigid, mis asuvad Euroopa ida- ja keskosas.

Samuti näitavad andmebaasid, et haigus levib väga suurel kiirusel, arvestades et eelmise aasta teises pooles tuvastati viie kuu jooksul vaid üks linnugripi juhtum, kuid praegu lisandub ainuüksi Euroopas igakuiselt ligikaudu 150 tuvastatud haigusjuhtumit.

Euroopas on praeguseks linnugripi tõttu hukkunud või hukatud juba ligi 2 miljonit lindu.

Kuidas linnugripist hoiduda?

Eesti Sotsiaalministeerium on koostanud pandeemiaks valmisoleku plaani ja kavandanud riiklikult ravimivarude soetamise. Koos teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti keelanud lindude, linnutoodete ja sulgede sisseveo linnugripi riskipiirkondadest.

Et linnugrippi vältida, soovitavad spetsialistid vältida kokkupuudet nii farmilindude kui ka metsikute lindudega. Inimestel, kes töötavad linnufarmides, soovitatakse kasutada erilist kaitsevarustust. Respiratoorsete sümptomitega haiged peaksid kindalsti oma arstile ülevaatusel ka mainima, kas nad on lähiajal olnud kokkupuutes lindudega, et arst saaks diagnoosides arvesse võtta ka linnugripi ohtu. 

Oled ilmselt kuulnud väljendit „kanaema”. Seda kasutatakse tavaliselt emade kohta, kes on oma võsukeste suhtes ülimalt hoolitsevad ja armastavad. Emadepäev on kohe-kohe ukse ees ning meil kõigil on kindlasti meeles oma kallile „kanaemale” kas lillekimp kulleriga koju saata või teda külastada.

Oled sa aga kunagi mõelnud, millised emad on kanad ning kas väljend „kanaema” peab paika? Nähtamatud Loomad jagab 5 põnevat fakti kanadest emadena. 

Kanaema räägib oma tibudega enne koorumist

Just nagu inimemad räägivad oma maimukesega, kui ta veel turvaliselt emaüsas kasvab, räägib ka kanaema oma tibudega läbi munakoore. Ning samamoodi nagu inimlapsed võivad läbi kõhu oma ema toksida andes märku, et nad on seal olemas ning ootavad kannatamatult juba laia maailma saamist, räägivad ka tibud oma emale läbi munakoore vastu. 

Kanaema hoolitseb selle eest, et tema tibu oleks soojas

Just nagu kanaemale kohane, hoolitseb ta oma veel koorumata tibude eest kogu südamega. Näiteks keeravad kanaemad oma mune haudumise ajal pea 50 korda päevas, et muna saaks ühtlaselt haudutud. Tibul selle sees peab küll soe olema!

Kanatibud õpivad oma emadelt

Nagu inimlapsedki, õpivad väikesed tibud käitumist ja eluks vajalikke oskusi oma ema käitumist jälgides ja järele matkides. Näiteks õpetab ema tibudele, mida tohib süüa ja mida mitte.

Kanad võivad teiste kanade tibusid adopteerida

Jällegi võib tõmmata võrdusmärgi inimeste ja kanade vahele, sest ka kanaemad on võimelised teiste kanade tibude eest hoolitsema ja kasvatama neid kui enda omi. Lisaks on maailmas ka näiteid, kuidas kanaema on adopteerinud kassipoegi, kutsikaid ja pardipoegi. Kui palju armastust!

Kanad loevad oma tibusid

Lisaks sellele, et kanad on ülimalt armastavad ja hoolivad emad, panevad nad ka kohe tähele, kui mõni nende võsuke jalutuskäigul kaduma on läinud. Kanad suudavad nimelt lugeda ning aru saada, kui palju tibusid parasjagu koos on. Kui üks kanatibu juhtubki kaduma minema, asub vapper emake teda viivitamatult otsima ja ei jäta enne, kui kogu kanapere on taas koos. 

Vaata ka armsat videot kanaemadest ja tema tibudest SIIT.

Munakanade elu Eestis

Paraku ei saa enamus kanaemasid oma tibude eest hoolitseda, vaid peavad terve oma elu veetma kitsas traatpuuris ilma päevavalguseta. Anna oma allkiri, kui oled nõus, et sellised hoolivad loomad nagu kanad ei peaks oma elu veetma puuris: www.munadehind.ee 

Maailmas on läbi aegade olnud perioode, mille on üle võtnud mõni haigus või viirusepuhang. Katk, linnu-, looma -ja seagripp on olnud mingil perioodil osa ajaloost. Eriti hirmutav on haiguspuhang siis, kui see on esmakordne, kui selle vastu puuduvad nii põhjalikud teadmised, uuringud ja ravi nt vaktsiini näol. Praegusel ajal, mille on üle võtnud koroonaviiruse Covid-19 puhang, on eriti oluline rääkida, kuidas ja kust sellised bakterid ja nendest väljaarenevad haigused üldse alguse saavad ja kujunevad. 

Mis on zoonoos?

Zoonoos on mets- ja koduloomade nakkushaigus, mis võib edasi kanduda inimesele. Teisisõnu on see haigus, mis levib loomadelt inimesele. Toidu kaudu levivad zoonoosid võivad põhjustada probleeme inimestele ning tekitada majanduslikku kahju toidutootmisele ja toiduainetetööstusele. Zoonooside näol on tegemist erinevate raskusastmetega haigustega – mõned tekitavad mööduvaid haigusnähte, kuid teised võivad lõppeda surmaga. Samuti on ohuks zoonoosid, mis levivad metsloomade ja lemmikloomade populatsioonidelt, nagu näiteks marutaud.

Eestis seiratakse järgmisi zoonoose ja zoonoosseid haigusetekitajad:

• Brutselloos ja selle tekitajad
• Kampülobakterioos ja selle tekitajad
• Ehhinokokoos ja selle tekitajad
• Listerioos ja selle tekitajad
• Salmonelloos ja selle tekitajad
• Trihhinelloos ja selle tekitajad
• Tuberkuloos, mida põhjustab Mycobacterium bovis
• Verotoksiline Escherichia coli
• Jersinioos ja selle tekitajad
• Enterohemorragiline E.coli
• Tüstitserkoos ja selle tekitajad
• Transmissivsed spongiformsed etsefalopaatiad
• Gripiviirus (lindude gripp)
• Marutaud

Käesolevas artiklis käsitleme põhjalikumalt Salmonella ja salmonelloosi levikut, olemust, selle ohte, statistikat ja kulgemisest inimestele. Salmonelloos on kõige enam levinud ja olemuslikum tööstusfarmides, paraku ei räägita ja adresseerita teemat veel meedias piisavalt. 

Mis on Salmonella ja salmonelloos? 

Salmonella on bakter. Salmonellad on looduses laialt levinud mikroorganismid, mis elavad loomade seedetraktis, aga ka linnumunades, toorpiimas ja mujal loomsetes ning mitteloomset päritolu toiduainetes. Salmonella on bakterite perekond, millel on palju erinevaid tüvesid, mis võivad põhjustada haigusi erinevatel liikidel. Salmonella bakter võib põhjustada haigestumist (salmonelloosi) nii loomadel kui inimestel. Mõni Salmonella bakteri tüvi, mis ei pruugi linnul põhjustada haigusi, võib põhjustada aga näiteks inimese haigestumise. 

Salmonella bakteril on üle 2500 erineva serotüübi ehk alaliigi, kõige sagedamini põhjustab inimestel haigestumist Salmonella Enteritidis.

Salmonelloos on nakkushaigus, mida põhjustab Salmonella bakter. Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas. Salmonelloosi nakkusallikaks on inimene, kanad, kanapojad, kalkunid, veelinnud, sead, veised, närilised, lemmikloomad (kilpkonnad, sisalikud, roomajad, närilised), koerad ja kassid.

Kuidas Salmonellad loomafarmi satuvad?

Salmonellade sattumine farmi võib käia erinevaid teid mööda. Nt võivad bakterid jõuda sinna saastunud sööda ja joogiveega, teiste haigestunud loomade või inimeste kaudu ning haigust levitavate näriliste, metslindude või lemmikloomade läbi.

Kuidas Salmonellad levivad?

Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja inimese, looma või linnu roojaga saastunud toidu (liha, munade jm) söömisel või toorpiima, vee joomisel. Seega on tavaline, et inimene nakatub salmonelloosi nt nakatunud linnulina või -mune tarbides. 

Statistika andmetel on iga kolmas toidupõhine haiguspuhang Euroopa Liidus põhjustatud Salmonellast. See teeb Salmonellast kõige enamlevinuma haiguspuhangu tekitaja Euroopas. 2018. aastal täheldati Euroopa Liidu liikmesriikides kokku 5 146 toidupõhist haiguspuhangut, mis mõjutasid 48 365 inimese tervist. Enamus haiguspuhanguid on alguse saanud kanamunadest.

Samuti on uuringud näidanud, et erinevatest kanade pidamisviisidest levib Salmonelloos kõige sagedamini puurikanalates, sest seal on kanad kõige tihedamalt üksteise kõrval ning äärmiselt kitsastes tingimustes. Kanadel on kitsastes traatpuurides piiratud liikumisvabadus, seega hõõruvad nad end vastu traatvõret ja üksteist, tekitades üksteisele naha -ja sulgede kahjustusi. Ühes puurikanala hoones võib olla koos nt 300 000 kuna. Kui neist üks nakatub salmonelloosi, levib ja paljuneb Salmonella bakter tihedalt puurides koos elavate puurikanade seas kiirelt ning nakatab peagi kõiki isendeid. 

Salmonellad levivad vähem puurivabades kanade pidamissüsteemides ehk vabapidamise -ja mahepidamise kanalates ja õrrekanalates, kus kanadel on rohkem ruumi iga linnu kohta liikuda ning liigiomaseid tegevusi harrastada.

Kui ohtlik on salmonelloos?

Eesti viimased salmonelloosi juhtumid pärinevad mitte üldse kaugest ajast – 2018. aasta esimesest poolest. Siis haigestus salmonelloosi 128 inimest. Tänu haiguspuhangule tuli ühes suures munatootmise ettevõttes tappa ligi 200 000 pealine kanakari. Samal aastal leiti Salmonelloosi bakter ühest Tallinna restoranist. Ka 2019. aasta kevadel leiti veel teisestki Eesti kanalast Salmonellabakter, kümned tuhanded kanad saadeti hukkamisele.

Tõsi, viimase kümne aastaga on haigusesse nakatunute arv tunduvalt vähenenud. See aga ei tähenda, et haigust ennast ei leviks. 

Eriti ohtlikud salmonelloosi leviku seisukohalt inimesele on tooreste komponentidega tooted nagu tartar, toored munad või toores looma -ja linnuliha. 

Salmonelloosi nakatumise tagajärjel tekib äge haigushoog palaviku, kõhu- ja peavaluga, kõhulahtisusega, iivelduse ja vahel ka oksendamisega ning kujuneb vedelikukaotus. Nähud püsivad neli kuni seitse päeva. Rasketel haigusjuhtudel võivad välja kujuneda elundikahjustused (artriit, meningiit, endo- ja perikardiit, pneumoonia, püelonefriit jm). Immuunpuudulikkusega inimestel võib haigus kulgeda raskes vormis ja lõppeda surmaga.

Tugeva organismiga inimene saab selle haigusega enamasti ise hakkama ja tihtipeale paraneb paari päeva jooksul ise. Ent nõrgemad meist — imikud, vanurid, rasedad, immuunpuudulikkust põdevad inimesed ja need, kes põevad kroonilist haigust — on salmonelloosi suhtes oluliselt haavatavamad. USAs näiteks põhjustab salmonelloos keskmiselt 450 surmajuhtumit aastas.

Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) on tulnud taas vabaühendustele varases arenguetapis appi, et aidata neil saavutada selgemat ja suuremat mõju ühiskonnas. Nähtamatute Loomade projektile “Nähtamatud Loomad kui arvamusliider” eraldati toetust summas 4000 €, et aidata meil valmistada ette meie kommunikatsioonivaldkonna arenguhüpet.

See hõlmab endas meie praeguse tiimi pädevuste ja koolitusvajaduste kaardistamist, meediaväljaannete ja kajastusvõimaluste põhjalikku kaardistamist, meie senise meediaalase tegevuse mõju analüüsimist, meie meediaalase tegevuse sihtrühma ootuste ja vajaduste kaardistamist ning tihedat koostööd arengueksperdiga, kes on meile toeks igal sammul projekti vältel.

Ülaltoodud projektitegevuste tulemusel peab valmima arenguhüppe tegevuskava, mis arendaks Nähtamatute Loomade võimekust juhtida avaliku arvamuse kujunemist farmiloomade heaoluga seotud teemadel.

Aitäh, KÜSK!

Loomaturgudel toimuv ei jäta ilmselt kedagi meist külmaks. Nähes räpastes puurides koeri ja kasse müügiks odava lihana, tunnevad paljud meist kurbust ja õõvastust. 

Samas tõstatab loomaturgude teema ka mitmeid küsimusi. Kas olukord on ikka nii hull? Kas me peaksime sekkuma? Kus selliseid turge üldse leidub ja kes neid külastab?

Nähtamatute Loomade kommunikatsioonijuht Liis Hainla annab vastused kõige põletavamatele küsimustele seoses loomaturgudega.

Anna allkiri loomaturgude keelustamiseks siin!

Mis on loomaturud?

Loomaturud (inglise keeles ‘wet markets’) on liha ja loomadega kauplevad turud, mis on laialt levinud Aasias, aga ka mujal maailmas. Erinevalt lihaturust on loomaturgudel müügiks ka elusad mets- ja koduloomad, keda hukatakse värske liha saamiseks turul kohapeal. 

Loomaturge on mitut erinevat tüüpi. Peamiselt müüakse loomaturgudel elusalt kalu, mereloomi ja kanasid. Siiski on laialt levinud ka turud, kust saab toiduks osta kõikvõimalikke loomi, nende hulgas koeri, kasse, linde, hirvi, ahve ja madusid.  

Millest tuleneb turgude ingliskeelne nimetus ‘wet markets’?

Nimi wet markets tuleneb turgudele omastest märgadest põrandatest. Kuna loomi hukatakse kohapeal, on põrandad täis vett, jääd, soolikaid, verd ja korjuseid. Vastand ‘märjale turule’ on ‘kuiv turg’ ehk dry market, kust saab soetada kuivaineid ning puu- ja juurvilju.

Kus loomaturge leidub?

Loomaturge leidub enamasti Hiinas ja teistes Kagu-Aasia riikides nagu Vietnam, Indoneesia, Jaapan ja Tai. Lisaks leidub loomaturge Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ning isegi Ameerika Ühendriikides. Ainuüksi New Yorgis on 80 loomaturgu, mille tingimused on võrreldavad turgudega Aasia riikides.

Miks soovitakse loomaturud keelustada?

Loomaturud on olnud pikalt vastuolulised, kuna need põhjustavad loomadele suuri kannatusi. Loomad on tihedalt puurides koos, nad on haiged, janused ja nälginud. Lisaks tapetakse loomi võikal ja piinarikkal moel teiste liigikaaslaste eest. 

Pärast loomaturgudelt alanud SARSi ja koroonaviiruse epideemiat soovitakse turge keelustada ka inimtervise kaitsmise eesmärgil. Kuna elusaid ja surnud loomi peetakse tihedalt koos ning segunevad nii veri kui ka väljaheited, on nakkusoht inimese jaoks väga kõrge. 

Kas loomaturgudel käivad vaesed?

Loomaturgude külastajate seas on palju madala sissetulekuga inimesi, kes saavad turult odavat liha. Enne koroonakriisi algust propageeris Hiina valitsus loomaturge ja metsloomade söömist jõuliselt, et kasvavat elanikkonda toita.

Samas lokkab Hiina turgudel ka ebaseaduslik väljasuremisohus olevate liikide ja nende toodetega kauplemine. Elevantide, tiigrite ja ninasarvikute luksuskaupadest on saanud sotsiaalse edukuse sümbol, mis toob turgudele ka jõukamaid ühiskonnagruppe.

Kas koroonaviirus sai alguse Wuhani loomaturult?

Kõige tõenäolisemalt jõudis koroonaviirus tõepoolest esmalt inimeseni Hiinas Wuhani turul müüdavatelt nahkhiirtelt. Vaheperemeheks viiruse levikul peetakse samal turul müügiks olnud soomuslooma ehk pangoliini. 

Kuigi täpset viiruse algpunkti ei ole suudetud lõpuni tõestada, siis üks on kindel: koroonaviiruse näol on tegu zoonoosi ehk loomalt inimesele levinud viirusega, mida ebasanitaarsed metsloomadega kauplevad loomaturud soodustavad. 

Kas Hiinas võib veel koeri süüa?

Osad Hiina linnad on küll otsustanud koeraliha tarbimise keelustada, kuid üleriigilist keeldu veel kehtestatud pole ning koeralihaga kauplemine toimub endiselt. Lisaks Hiinale on koeraliha söömine levinud ka näiteks Vietnamis ja Indoneesias. 

Kas Hiina keelustas metsloomadega kauplevad turud?

Koroonakriisist ajendatuna keelustas Hiina hiljuti teatud metsloomaliikide toiduks müümise, kuid seaduses veel palju puudujääke. Esiteks ei laiene keeld ühelegi liigile, mis on klassifitseeritud kariloomade hulka nagu näiteks rebased ja kährikud. Teiseks võib paljude metsloomadega jätkuvalt kaubelda ravimi eesmärgil.

Mis saab kõigist loomadest, kui turud sulgeda?

Kindlasti ei rakendu globaalne keeld üleöö ning kaupmeestele antakse piisav üleminekuaeg, et uusi sissetulekuvõimalusi leida ning olemasolevatele loomadele rakendust leida. 

Selleks, et vältida, et amelike turgude asemel mustade turgude levikut, tuleb tegeleda kindlasti ka nõudluse reguleerimisega. Ühe variandina kaalutakse näiteks loomaturgude kolimist supermarketitesse, mis suudaksid toiduohutuse ja loomade heaolu paremini tagada. 

Kas eestlased peaksid sekkuma teiste maade asjadesse?

Koroonakriis on tõestus sellest, kuidas meist füüsiliselt väga kaugel toimuv mõjutab meid väga otseselt ja valusalt. Maailmakodanikena on meil vajadus ja isegi kohustus sekkuda maailmaasjadesse, et kaitsta nii end kui ka oma lähedaste tervist. 

Tänavusest uuringust selgus, et metsloomadega kauplevate loomaturgude keelustamist toetavad ka 93 protsenti Hong Kongi, Jaapani, Myanmari, Tai ning Vietnami elanikest, mis tõestab, et globaalne toetus turgude sulgemiseks on suur.

Allkirjasta petitsioon ja aita keelustada julmad ja nakkusohtlikud loomaturud!

Ilmselt oled juba teadlik asjaolust, et muna ja -broilerkanade näol on tegevmist kahe erineva kanatõuga. Neid on inimese poolt erinevate viisidega ja erinevateks eesmärkideks aretatud. Kui mõned erinevused kohe välja tuua, siis broileritibu kasvab keskmiselt neli korda kiiremini kui munakana tibu ning isegi nende pidamistingimused erinevad üksteisest üsna drastiliselt.

Oleme oma blogis siiani käsitlenud väga palju munakanade heaoluprobleeme ning puurikanade julma elu. Seekord kirjutame viiest faktist broilerkanade kohta, mida sa tõenäoliselt veel ei teadnud.

Broileritibud aretatakse kasvama üleloomulikult kiiresti üleloomulikult suurteks. 

Kahjuks ei ole loomatööstustes tänapäeval enam imekspandav kohata lihaks kasvatatavat broilerkana, kes on oma keha jaoks liiga raske. Tihti ei suuda tibu isegi korralikult püsti püsida. 40 päeva vanuselt on 27%-l broilertibudel suuri raskusi oma kehakaalu toetamisega ning 3,3% neist on kasvanud juba nii raskeks, et nende jalad ei jõua neid isegi kanda. Broilertibud on kõige kiiremini kasvavad loomad meie planeedil.

See asjaolu on geneetilise aretamise tulemus, mis sai alguses 1950ndatel aastatel USAs. Kanade loomulikku kasvu tohutult kiirendatud – kui kunagi võttis kanal aega 112 päeva, et kasvada 1,1 kg raskuseks, kulub nüüd vaid ca 37 päeva, et kana kasvaks üle 2 kg raskuseks ja saadetakse tapale. Võrdluseks võib tuua, et kui inimlaps kasvaks sama kiirelt, nagu tänapäeva “mutantkana”, kaaluks kõigest kaheaastane laps ca 275 kg.

Broilerkanade ebaloomulikult kiire kasv põhjustab neile tõsiseid terviseprobleeme ja kehalisi vigastusi.

Võib vaid ette kujutada, kui kurnav on väikese kana kehale, kui ta peab veidi rohkem kui kuu ajaga kasvama mitu korda kiiremini, kui oleks loomulik. Kahjuks on jalgade deformeerumine, luumurrud, südame -ja kopsuhaigused, hingamisraskused ja enneaegne surm vaid mõned heaoluprobleemid, millega broilerkanad oma lühikese ja piinarikka elu veetma peavad. 

Broilerkanu kasvatatakse tihedalt kokku surutuna akendeta ruumi põrandal. 

Lisaks liiga kiire kasvu tulemusel tekkinud kehalistele probleemidele on broilerkanade kurb igapäevaelu ka see, et neid kasvatatake väga tihedalt kokku surutuna akendeta ruumi põrandal. Mida suuremaks nad kasvavad, seda kitsam neil põrandal on. Seega lisaks sellele, et nad ei jaksa oma keharaskust enda jalgadelgi kanda, ei saa nad ruumikitsikuse tagajärjel end isegi ümber pöörata. Samuti ei näe kanakesed kunagi ka päikesevalgust.

Kanad on sunnitud istuma kuumal ja räpasel põrandal. 

Kahjuks siinkohal broilerkanade kannatused veel kaugeltki ei lõppe. Kuna terve põrand, millel kanad terve oma elu veedavad, on kaetud väljaheidete ja muu mustusega, on kanadealune põrand kuum. Väljaheited käivitavad põrandal komposteerumisprotsessi, mis eraldab suurtes koguses ammooniumi ja metaani. Selle tulemusel on põrand kogu ulatuses ligi 30,5° C. Vaesed kanad peavad sisse hingama ammooniumi ja tolmusegust õhku.  

Sellised tingimused on perfektsed ka bakterite tekkeks, paljunemiseks ja levikuks. Kanade rinnaesised ja jalad on liigkiire kasvu ja üksteisega tihedalt koosistumise tulemusel sulgedeta, punased ja hellad. See muudab kanad omakorda vastuvõtlikuks bakterite ja haiguste suhtes. 

Suurtööstuse kanakasvatus saastab keskkonda ja joogivett. 

Intensiivse kanakasvatuse tagajärgedel tekib suurtes kogustes nitraati, fostaafi, ammooniumit ning kahjulikke baktereid. Äravooluvee, kanade väljaheidete ning õhku eralduvate gaaside tõttu on see kõik meie keskkonnale saastav. Suur osa saastest jõuab mh ka meie joogivette ning seeläbi meie kehadesse. 

Eestis on kokku juba pea sadakond ettevõtet, kes on kas üle minemas või juba üle läinud ainult puurivabadelt kanadelt pärit munade kasutamisele oma toitude valmistamises.

Soovime omalt poolt tunnustada eeskujulikke ja loomasõbralikke toidukohti, kes on üle läinud puurivabadele munadele ja pakuvad ka toidu koju tellimise võimalust:

Subway Eesti 
Aida kohvik Viljandimaal
Dereku Burger Tallinnas
Estonian Burger Factory Tallinnas
F-Hoone Telliskivis
Kaks Kokka Tallinnas
Kohvik Kroon Pärnus
Restoran NOA Viimsis
Restoran OKO Haabneemes
Paju Villa Tallinnas
Reval Cafe 
Rucola restoran & pizzeria Tallinnas
Sushi Tiger Rakveres 
Restoran Tänav Pärnus
Tokumaru rameni-restoran
Tuljak restoran Tallinnas
Uulits Tänavagurmee burgerirestoran
Vapiano restoran

Tunnusta neid ka Sina ning jäta neile positiivne arvustus. Sellega näitad, et Eesti inimesed hoolivad ning tunnustavad positiivseid ja loomasõbralikke otsuseid. Ole osa suurest muutusest ja tulevikust, kus üksi loom puuris piinlema ei pea.

Tutvu kogu nimekirjaga puurivabadest ettevõtetest Eestis: www.munadehind.ee

Kariloomade transpordi suurendamine kasvatab haiguste edasikandumist, sealhulgas ka nende, mis võivad ohustada inimesi.

Eksperdid on hoiatanud, et elusloomade eksportkaubanduse kasv muudab haiguste leviku tõenäolisemaks. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel veeti, lennutati ja sõidutati 2017. aastal üle maailma peaaegu 30% rohkem sigu, kitsi, lehmi ja lambaid kui kümme aastat tagasi. See arv tõuseb veelgi, osaliselt seetõttu, et elusloomade transportimine on hoolimata tehnoloogia edusammudest sageli odavam kui külmutatud liha vedamine. Tarbijate nõudlus värske liha järele kasvab ka seetõttu, et ülemaailmne elanikkond läheneb 8 miljardile, seejuures suureneb rahvaste hulk, kes lähevad üle liharikkamale toitumisele. Kuid elusloomade transportimine kogu maailmas suurendab haiguste ülekandumise riski, nimelt kardavad veterinaarid ja epidemioloogid, et kasvav tööstus on juba põhjustanud viiruste levimist.

Belgia Ghenti ülikooli veterinaararst Jeroen Dewulf ütles, et sigade Aafrika katku viiruse ehk seakatku sissetoomine Belgiasse oli peaaegu kindlasti põhjustatud inimeste sekkumisest: kas imporditud saastunud loomsete saadustega või metssigade ebaseaduslikust liikumisest. „Haiguste levimisel on mitmeid põhjuseid, kuid elusloomad on suurim nakkusallikas,” ütles Dewulf. „Mida rohkem sa loomi transportima hakkad, seda rohkem riskid võimalusega, et haigused nende kaudu levivad. On ka teisi viise, viirus võib levida näiteks lihatoodetega, kuid teeb seda siiski palju tõhusamalt elusloomade kaudu.”

Biotehnoloogiafirma Metabiota vanemteadlase ja epidemioloogi David McIveri sõnul on elusloomade ekspordi tõus kasvav probleem. Seda just paljude haiguste levimise tõttu, näiteks linnugripiviiruse, hullu lehma tõve ja Nipah viiruse näol. Ta lisab, et seetõttu võib ühel päeval ka seakatk inimesi mingil kujul ähvardada. „Esimene Nipah viiruse juhtum 1998. aastal tuli pärast haiguspuhangut Malaisias järgnedes seakasvatuse laiendamisele puutumata vihmametsapiirkondades. Nahkhiired sõid puuvilju, pillasid oma süljega kaetud viljad maha, mida seejärel sõid sead, läbi mille sattus viirus inimestesse ja tulemuseks oli 105 surma. Taudipuhangu kontrolli alla saamiseks tuli hävitada tonnide kaupa sigu. Kui me ekspordime neid loomi üle kogu maailma, siis me potentsiaalselt viime tundmatuid haigustekitajaid uutesse kohtadesse.”

Veel ühel tuntud juhul keelati 1990. aastatel veiste spongiformse entsefalopaatia ehk üldiselt tuntud hullu lehma tõve leviku kartuse tõttu Briti elusveiste ning veiselihatoodete eksport. Arvatakse, et harvaesineva, surmaga lõppeva ajuhäire Creutzfeldt-Jakobi tõve uus variant on põhjustatud sellest, et inimesed tarbivad hullu lehma tõvega saastunud liha.

Ajakirjas BioMed avaldatud uuringu autorid hoiatasid juba 2015. aastal: „Loomakaubandus on tõhus viis loomahaiguste sissetoomiseks, säilitamiseks ja levitamiseks. Seda on täheldatud suu- ja sõrataudi erinevate tüvede levikust Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasias. Samuti veiste spongiformse entsefalopaatia levikust näiteks Omanisse ja Kanadasse nakatunud veiste importimise kaudu.” Mciver lisas: „Kuigi seakatk ei mõjuta praegu inimesi, ei ole sead ja inimesed bioloogiliselt ja immunoloogiliselt nii erinevad. On mõeldav, et mõned väikesed muutused viiruse geneetikas lubavad sellel üle kanduda inimestele ja siis on meil tõsine probleem.”

Prof Dirk Pfeiffer Hong Kongi Linnaülikoolist ja Londoni Kuninglikust Veterinaaria kolledžist sõnas, et risk sõltub sellest, kus kohas sa maailmas asud. „Kõrgema sissetulekuga riikides on olukord väga reguleeritud, kasutusel on tõhusad meetmed, et kaitsta oma kariloomade populatsiooni nakkushaiguste leviku eest,” ütles ta. „Tõeline probleem on paljude madala- kuni keskmise sissetulekuga riikidega, kus suurenenud nõudlus liha järele annab võimaluse selle pealt raha teenimiseks. Elusloomade liikumine neis maailma osades mängib suurt rolli loomahaiguste levitamisel.” Näiteks Hiinas liigutatakse elusloomi regulaarselt riigis ringi, et varustada n-ö „märgasid turgusid” või eestistatult loomaturgusid, kus lihunikud müüvad kohapeal värskelt tapetud liha. Neid kohti on juba ammu seostatud haiguseriskiga – ja tõepoolest, arvatakse, et hiljutine koronaviiruse puhang on alguse saanud just Wuhani loomaturult.

Maailma Loomatervise Organisatsiooni hallatav süsteem jälgib haiguspuhanguid ja annab teavet, mis põhineb puhangu poolt mõjutatud riikide raportitel. Kuigi süsteemi kiidetakse oma rolli eest, peab ta tõelise tõhususe jaoks lootma riikide kiirele ja ausale aruandlusele. „Ebameeldiv külg sellise järelevalvesüsteemi puhul on see, et mida rohkem midagi uurida, seda tõenäolisemalt ka midagi leitakse, ja siis on riik millegi leidmise ohver,” ütles Dewulf.

„Näiteks hiljutise seakatku puhangu ajal Belgias jälgisime olukorda hoolega, teavitasime kõiki vastutavaid ameteid ning siis seisime silmitsi kõigi tagajärgedega, nagu kaubanduspiirangud jne. Tagajärjena sai meie loomatööstus väga kõva majandusliku löögi.”

Kuid vaatamata kasvavast teadlikkusest, et eksporti tuleks robustsemalt kontrollida, hoiatavad eksperdid, et võimatu oleks kõiki loomi üle vaadata. „Enamikul juhtudel, kui me vaatame haiguse edasikandumist, kas inimestel või kariloomadel, kaldume nägema neid liikumas kiiremini ja mitmekesisemalt, kui meie järelevalvesüsteemidel suutlikust sammu pidada on,” ütles McIver. 

“Samuti ei ole need süsteemid loodud selleks, et vaadata elusloomi või lihatooteid, kes sisenevad või lahkuvad riikidest, hoiatamist haiguste eest, mida ei ole veel kindlaks tehtud. Ringi liikuvate loomade massiivse hulga tõttu, ei ole selle jaoks eraldatud eelarved alati piisavad ja paljudel juhtudel oleme võimelised otsima ainult asju, millest me teame. Loomad võivad tulla või minna haigusttekitavate mikroobidega, mis on potentsiaalselt ohtlikud, kuid me ei ole nendega lihtsalt veel tegelenud.”

On iseenesest mõistetav, et ka praegustel keerulistel aegadel peame me inimestena oma baasvajadused rahuldama ja söömine kuulub paratamatult nende hulka. Selleks peame käima poes või tellima söögipoolise e-poest – ka see on enesestmõistetav. On ka teada tava, et just munadepühade ajal ostetakse kodudesse rekordiline hulk mune. Tihti rohkemgi, kui ära tarbida jõutakse.

Kutsume Sind üles mõtlema ka loomade peale.

Praegusel viirusterohkel ajal on muidugi ennekõike oluline, et meie lähedased ja meie ise oleksime terved ning hoitud. Kutsume sind üles hoolima ka loomadest, kes enda eest tööstusfarmides ise seista ei saa. Tihti jäetakse nad hooleta ja vajaliku kontrollita – eriti kriisiajal. Võiksime võrrelda nt puurikana elu meie praeguse karantiiniga. Peame istuma vaid oma koduseinte vahel ja ringiliikumiseks on väga piiratud võimalused. Meie saame aga vähemalt (loodetavasti) kasvõi päevas korra looduses jalutamas või sportimas käia, puurikana aga ei saa mitte kunagi päevavalgust isegi näha. Rääkimata nt tiibade sirutamisest või liigiomastest tegevustest.

Just sellepärast kutsub Nähtamatud Loomad üles Sind mõtlema praegu ka loomade peale ja tähistama munadepühi puurivabalt. See on väike ja lihtne sammuke, kuid selle mõju on tohutu! Kui Sina, Su pere ja lähedased eelistaksid poes käies alati puurivabu (muna peal oleva koodi algusnumbriga 0, 1 või 2) mune, aitaks see kitsast traatpuurist välja tuhandeid õnnetuid kanu. 

Mida aga teha siis, kui suures ostutuhinas ei leidu poes enam puurivabu mune?

Esimene soovitus on muidugi, et osta ratsionaalselt ja ainult nii palju mune, kui Su pere reaalselt ära tarbida jõuab. Praegusel ajal ei ole ilmselt niikuinii oodata suurt külaliste hulka Su koju või mastaapseid üritusi mujal ja pühad veedetakse pereringis. Seega mõtle enne arukalt läbi, kui palju mune teil tegelikult vaja läheb – nii jäävad ära ka toiduraiskamine ja liigne raha kulutamine 🙂 Ja muidugi loe alati muna peal olevat koodi, et veenduda, et tegu oleks puurivabade kanade munadega. Mune e-poest valides ava munakarbi kirjeldus ja uuri, millisest süsteemist pärit munadega on tegu.

Teiseks soovitame Sul uurida, kes on Sinu lähim puurivabade munade tootja. Paljud väiketalud on praegu ilmselt samuti raskustes ning vajaksid heade Eesti inimeste toetust. Selliseid tootjaid leiab internetist lihtsalt: nt Märjamaal tegutsev Viirelind talu korraldab munaringe ja toimetab mune inimestele koju kätte nii Märjamaal kui Tallinnas (ka kontaktivabalt). Samal põhimõttel tegutseb Harjumaa lähistel Lahe Muna Lahemaalt ja rohujuure tasemel kodanikualgatuslik võrgustik Eestis Eesti Toit Otse Tootjalt Tarbijale ehk OTT. OTT koondab kohalikke toidu tootjaid ja tarbijaid. OTTe leiab sotsiaalmeedias Eestimaa valdade kohalikest Facebooki gruppidest (nt Kiili valla OTT jne) ja nende ametlikult kodulehelt. 

Kolmandaks soovitame vaadata üle veel mõned lähiümbruse poed, sest äkki sai just Sinu kodupoe munariiul puurivabade kanade munadest tühjaks, aga kõrvalpoes leidub neid veel küllaga! Kui jällegi teed parasjagu oma oste e-poest ning hetkel puurivabu mune sealt ei leia, soovitame läbi vaadata ka teised e-poed. 

Loe lähemalt, miks ja kuidas eelistada alati puurivabu mune: www.munadehind.ee