Arengud avalikus kampaanias, mis kutsub Tallinna Kaubamaja Gruppi ja Selverit loobuma kanade puurispidamise toetamisest

Nähtamatute Loomade avalik kampaania Tallinna Kaubamaja Grupi (TKM Grupp) suhtes on kestnud juba üle viie kuu. Kampaaniaga palub loomakaitseorganisatsioon avalikult, et Tallinna Kaubamaja Grupp koos Selveri ning Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailmaga avalikustaksid otsuse minna aastaks 2025 üle vaid puurivabade kanade munade müügile. Seda on teinud juba 40% jaesektorist, s.h Rimi, Prisma, Maxima ja Stockmann. Tõsiasi, et need ettevõtted selle loomasõbraliku otsuse vastu võtnud ning seda ka avalikult välja öelnud on, näitab selgelt nende innovatiivsust ja vastutustundliku ettevõtluse praktiseerimist. See näitab, et nende väärtused lähevad ka praktikas nende tegudega kokku. 

Esimeseks põhjuseks, miks avalik kampaania TKM Grupi suhtes ikka veel käib, on Grupi koostöösoovi puudumine.

Nähtamatute Loomade esindajad on pea kolme aasta jooksul TKM Grupi esindajatega kohtunud kokku kolmel korral. Seni pole Selveri ja TKM Grupi juhatuse liikmed olnud nõus Nähtamatute Loomadega koostööd tegema. Tarbijate ja teiste toidusektori ettevõtete huvi aga puurivabade munade teema suhtes pole olnud kunagi suurem kui praegu. 

Puurivabaks minevaid ettevõtteid tuleb juurde pea iga nädal. Meil on väga hea meel näha liitumas ka aina rohkem toidusektori hiigelettevõtteid. Näiteks hiljuti teatas aastaks 2025 puurimunade kasutusest loobumisest Baltic Restaurants Estonia, kes pakub toitlustust ca 138 asukohas Eestis, s.h koolides, koolieelsetes asutustes ning bankettidel. Baltic Restaurants Estonia suurust ja mõju arvestades annavad nad selge signaali, et toidusektoris on toimumas muutused, millega iga ajaga kaasas käiv ja enda mainest hooliv ettevõte tahab  kursis olla ja mida enda ettevõttes rakendada. Ka Tallinna Kaubamaja Grupil oleks aeg oma vastutustundliku ettevõtluse praktiseerimist välja näidata.

Kui pöörame pilgu tarbijate suunale, ei poolda ligi 70% Eesti inimestest kanade puurispidamist, nagu selgus viimasest Kantar Emori poolt läbi viidud uuringust. Kõik jaeketid on osutanud tõsiasjale, et puurivabade munade müük on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. See tähendab, et Inimeste väärtused väljenduvad ka nende ostueelistustes. 

Teine põhjus avaliku kampaania jätkuks on, et Tallinna Kaubamaja Grupp ei ole nõus viimaste arengute valguses  Nähtamatute Loomadega uuesti kohtuma, et Eesti toidusektori muutuvat olukorda arutada ning koostöövõimalusi leida.

Oleme nüüdseks juba mitu kuud TKM Grupi juhatuselt uut kohtumist nii telefonitsi kui meilitsi palunud, et olukorda täpsemalt arutada. Meie e-kirjadele ei vastata ning telefonikõnesid juhatusele edasi ei suunata. 

Kolmas põhjus kampaania jätkuks on, et Tallinna Kaubamaja Grupp väidab, et kanadel on puurides ca A4-suurusel pinnal hea elu.

TKM Gruppi kuuluva Selver AS-i juhatuse liige on Nähtamatute Loomade kampaaniat meedias kommenteerinud, öeldes, et nad ei näe probleemi kanade puurispidamisel ja et kanadel on puuris väga hea puuris. Sellele vastu räägivad mitmed teadusuuringud ning kahjuks on puurispeetavatel kanadel vaieldamatult halvimad elutingimused teiste pidamisviiside kanadega võrreldes. 

Jääb küsimuseks õhku, et kui Selver ning Tallinna Kaubamaja Grupp on paigutanud endid premiumkettide hulka, miks müüvad nad sellistes ebainimlikes tingimustes kasvatavate kanade mune? Samas väidavad Selver ning Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailm, et nende poodides on juba praegu väga suur hulk puurivabade kanade mune saadaval. Seega oleks TKM Grupil sellevõrra lihtsam lubada aastaks 2025 ainult puurivabade munade müügile üleminekut. 

Kõike ülalmainitut silmas pidades on Nähtamatud Loomad sunnitud avalikku kampaaniat Grupi suhtes jätkama. Tulevikus on meil plaanis mitmeid aktsioone Selverite ja ka Kaubamaja Grupi juhatuse kontori ees. Oleme kindlad, et juba varsti langetab Tallinna Kaubamaja Grupp ainuõige otsuse ning saame nende kohta positiivse uudise välja kuulutada. 

Loe lähemalt Nähtamatute Loomade avaliku kampaania kohta TKM Grupi suhtes: sydametuselver.ee 

Baltic Restaurants Estonia loobub puurikanade munadest

Eesti juhtiv toitlustusteenust pakkuv ettevõte Baltic Restaurants Estonia AS teatas, et on võtnud omale eesmärgiks loobuda 2025. aastaks puurikanade munade kasutamisest.

Eesti juhtiv toitlustusettevõte Baltic Restaurants Estonia, mille kaubamärkide hulka kuuluvad Daily, Chat, TakeOff ja SubWay, teatas, et on võtnud omale eesmärgiks loobuda aastaks 2025 puurikanade munade kasutamisest. Otsus puudutab kõiki ettevõtte toitlustuskohti ning on osa selle vastutustundlikust ja jätkusuutlikust mõtteviisist. 

“Meil on suurettevõttena soov olla oma valdkonnas eeskujuks ja suunanäitajaks,” ütles Baltic Restaurants Estonia müügi- ja turundusjuht Tiiu Endrikson.  “Vastutustundlikkus ja jätkusuutlikkus on lahutamatu osa meie ettevõtte mõtteviisist ning puurivabadele munadele üleminek on oluline osa sellest. Mõtleme igapäevaselt, kuidas vähendada meie ettevõtte jalajälge: lisaks töötame selle nimel, et vähendada pakendite kasutamist ja toidujäätmete hulka meie toitlustuskohtades.”

Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad sõnul on tegu märkimisväärse võiduga. “Baltic Restaurants Estonia üleminek puurivabadele munadele parandab sadade tuhandete kanade elutingimusi. Samuti on see märk sellest, et vastutustundlikkus ja sealhulgas loomade heaolu on aina rohkemate ettevõtete ärimudeli osa,” sõnas Nähtamatute Loomade korporatiivsuhete juht Sirly Meriküll.

Baltic Restaurants Estonia AS on suurim toitlusteenust pakkuv ettevõte Eestis ning kuulub Baltic Restaurant Gruppi, mis alustas Eestis tegevust 1993. aastal. Ettevõte on tööandjaks üle 600 töötajale, kes teenindavad 138 toitlustuskohta üle Eesti. Peamiselt toitlustatakse Daily kaubamärgi all koole ja lasteaedu, samuti ülikoole ja ärimaju. 

Miks on praegu õige aeg karusloomafarmide keelustamiseks?

Nähtamatud Loomad esitas Riigikogule hiljuti uue, 6161 toetusallkirjaga petitsiooni karusloomafarmide sulgemiseks Eestis. Tegu on seni suurima ametliku rahvaalgatusega Eesti ajaloos ning kolmanda katsega farmide sulgemiseks.

Miks on aga praegu parim aeg karusloomafarmide keelustamiseks? Nähtamatute Loomade president Kristina Mering toob välja neli põhjust, miks sel korral võiks keelustamise otsus Riigikogus jõustuda.

Eesti karusnahatööstus on pankroti äärel

Eesti suurim karusloomafarm AS Balti Karusnahk, mis moodustab ca 99 protsenti Eesti karusnahatööstusest, on suurtes majandusraskustes ning inforegistri andmetel juba mõnda aega ka võlgades. Viimase kuue aastaga on firma tootnud ca 6 miljonit eurot kahjumit. Kui 2015. aastal palkas firma 73 inimest, siis tänaseks päevaks on nad enamiku neist koodanud ning firma pakub tööd vaid 10 inimesele.

“Argument, et karusnahatööstus on oluline osa Eesti majandusest, ei pea enam vett. Riigil lasub järjest tugevamalt kohustus see virelev tööstusharu ametlikult sulgeda ning pakkuda allesjäänud töötajatele üleminekuvõimalusi, mis aitaks neil oma tulevikku kindlustada,” kommenteeris Mering.

Maailm liigub karusnahavabas suunas

Karusloomafarmid on tänaseks keelustatud 14 Euroopa riigis, viimati teatas keelustamise otsusest Slovakkia. Loomade pidamise nõuete karmistamise tulemusel on karusloomafarmid suletud ka Rootsis, Saksamaal, Šveitsis ja Hispaanias.

“Kuuleme Euroopa kolleegidelt pea iganädalaselt mõne karusloomafarmi sulgemisest Poolas, Leedus, Taanis, Lätis ja teistes Euroopa riikides,” sõnas Mering. “Karusnaha hind maailmaturul on nii madalale langenud ja karusnahatööstuse õitseajad on möödas. Lisaks farmide sulgemisele koondavad töötajaid ka suured karusnahkade oksjonikeskused.”

Suured moemajad on karusnahast loobunud

Enamik suuri luksusmoebrände on teatanud karusnahast loobumisest – ei Prada ega Gucci kollektsioonides karusnahkseid esemeid enam ei leia. “Moebrändid loovad teed, aga samas ka kuulavad oma tarbijaid. Mida madalamale karusnaha populaarsus langeb, seda vähem seda moemajades kasutatakse. Tarbijad on rääkinud: karusnahal ei ole kohta tuleviku moelavadel ega rõivakappides,” on Meringu seisukoht.

Rahva toetus keelustamisele on kõigi aegade kõrgeim

Viimase arvamuse uuringu kohaselt ei toeta karusloomafarme ca 70 protsenti eestlastest – vastuseis karusnahale on kõrge nii konservatiivse kui ka liberaalse maailmavaate esindajate hulgas.

“Hooliva riigi ja ühiskonnana ja 21. sajandi toimijatena ei toeta keegi meist loomade halba kohtlemist. Karusloomakasvatuste keelustamise debatt toob aasta-aastalt esile ka eestlaste üha suurema loomaarmastuse ja soovi nõrgemate kaitseks välja astuda, kes seda ise enda eest teha ei saa. Selle seaduse vastuvõtmine kinnitab usku eestlaste heast südamest ja hoolivast vaimust, “ lisas Mering lõpetuseks.

Kõne Riigikogu ees karusloomafarmide keelustamise petitsiooni üle andes

Nähtamatute Loomade presidendi Kristina Meringu kõne Riigikogu ees enne 6161 digiallkirjaga rahvaalgatuse üleandmist Riigikogu esimehele.

Täna on märgiline päev. Hetke pärast lähme kohtuma Riigikogu esimehega, kellele esitame suurima digiallkirjadega rahvaalgatuse, mis Eestis kunagi kogutud on. Kes oleks arvanud, et Eesti kodanikeühiskond areneb nõnda, et just loomadega seotud küsimus pälvib sellise suure digiallkirjade arvu. 6161 inimest andsid digiallkirjaga oma hooliva toetuse, et loomade olukord Eestis paraneks ja karusloomafarmid tegevuse lõpetaksid. 

Tuhat digiallkirja kogusime me ühe päevaga. See annab märku, et Eesti inimesed hoolivad loomadest ja näevad hea meelega Eesti tulevikku ilma karusloomafarmideta. 

Rahva meelsusest ja karusloomafarmide toetuse vähesusest näeme märke mitmel pool. Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et ca 70% eesti elanikest toetab karusloomafarmide keelustamist. Toetus Riigikogu liikmete hulgas kasvab iga aastaga. Kuuleme järjest rahvasaadikutest, kes on viimastel aastatel oma seisukohti muutnud, tutvudes karusloomafarmides toimuvaga ja langetades informeeritud valiku toetada pigem loomasõbralikku otsust need asutused sulgeda. 

Mis on viimaste aastatega veel muutunud ja annab meile praegu suure kindlustunde eelnõuga edasiminemiseks on asjaolu, et karusloomakasvatus on suures majanduslikus kitsikuses üle maailma. Farmid sulgevad uksi üle Euroopa, vähendavad loomade arvu, koondavad töötajad, karusnahkade oksjonikeskused tõmbavad kulutusi kokku. Ka Eestis on viimaste aastatega toimunud suured muutused. Viimase kahe aastaga on loomade arv farmides kardinaalselt vähenenud ja meie karusnahatööstus, kus varem oli ca 200 000 looma, on nüüd vaid paarituhande loomaga. 

Eilse seisuga saime teada ühe olulise uudise, mis puudutab karusloomakasvatuse hetkeseisu: meieni jõudis info, et Eestis ei kasvatata enam naaritsaid karusloomafarmides!

See tähendab, et tuhanded loomad, kes varem sündisid puuriellu vaid selleks, et kellegi karusnahaks saada, ei pea enam sama saatust taluma. Praegu on täiuslik hetk selleks, et riik paneks templi peale ja pitseeriks selle olukorra, kus karusloomakasvatus on sisuliselt pankrotis, loomi peaaegu enam juurde ei paljundata ja keegi ei ole huvitatud sellise tegevuse jätkumisest. 

Kõik need toimuvad väiksed muutused annavad märku, et ka Eesti elanikele on väärtused nagu nõrgematest hoolimine, loomade heaolu ja ebaõigluse vähendamine üha olulisemad väärtused. Me ei taha, et jätkuks loomade halb kohtlemine, kui on võimalik midagi selle lõpetamiseks ära teha. 

Selge on see, et meelsus karusloomafarmide lõpetamise toetuseks aina kasvab ja ei lõppe enne, kuni see otsus seadusena vastu võetakse. Meedia vahendusel näeme, kuidas keelustamise toetajate hulgas on nii endistest karusloomakasvatajatest kuni jahimeeste, ettevõtjate, poliitikute, ülikoolide professorite, kirjanike, režissööride kui ka teiste loomakasvatusettevõtete esindajaid. Kui ma liigun ise mööda Eestit ringi või teen ettekandeid, siis karusloomakasvatusest rääkides pigem imestatakse, et kas seda ei olegi juba keelatud või. 

AGA selle jaoks me täna siin olemegi. Selle jaoks, et aidata Riigikogul langetada väärtuspõhine otsus nõrgemate kaitseks, nende kaitseks, kes ise enda eest seista ei saa ja vajavad meie häält ja abi. Nähtamatud Loomad ja 6161 eesti inimest üheskoos lähevad nüüd kohtuma Riigikogu esimehega, et anda tuul tiibadesse nüüd sel kevadel toimuvale karusloomafarmide keelustamise riiklikule debatile. Asjad muutuvad paremaks, meie võhm kasvab, et lahendada erinevad mured, mis vajavad sekkumist. Ja praegu on suurepärane aeg selle probleemi lõplikuks lahendamiseks.

Nägin hiljuti raamatupoes sellist tsitaati, mis kõlas umbes nõnda, et “Armastus kõigi elusolendite vastu on inimeste kõige üllaim omadus,” ja see on see mõte ja motivatsioon, miks ma olen kindel, et karusloomafarmid Eestis keelustatakse. Me inimestena hoolime loomadest liiga palju, et nende halba kohtlemist lubada. 

Aitäh teile, head inimesed! Tuleviku nimel, kus kõiki elusolendeid hästi koheldakse!

Toetajaliikmelisuse tingimused ja privaatsuspoliitika

Toetajaliikme programmiga liitumise tingimused

Toetajaliikmeks võib saada igaüks, kes täidab ja esitab veebilehel toetajaliige.nahtamatudloomad.ee oleva liitumisvormi ja kes toetab MTÜ-d Nähtamatud Loomad 10 eurose või suurema igakuise püsiannetusega (edaspidi toetajaliikmemaks). 

Toetajaliikme staatus muutub aktiivseks toetajaliikmemaksu esimese makse laekumisega MTÜ Nähtamatud Loomad Swedbanki kontole.

Toetajaliikmele kehtivad erinevad hüved, mille osas jätab Nähtamatud Loomad endale vabaduse viia sisse muudatusi. Toetajaliikmele ei laiene mittetulundusühingu Nähtamatud Loomad ühingu liikmetele seatud põhikirjalised kohustused ja õigused. 

Toetajaliikmemaksu näol on tegemist heategevusliku püsiannetusega, mis aitab Nähtamatutel Loomadel stabiilselt ja pikaajaliselt kampaaniategevusi planeerida ja eelarvet koostada.

Toetajaliikmemaksu püsikorraldusest on võimalik loobuda igal hetkel. Toetajaliikmemaksu tagasi küsida ei ole võimalik.

Toetajaliikmemaksude kasutamine

Loomakaitseorganisatsioonile Nähtamatud Loomad laekunud toetajaliikmemaksu kasutatakse farmiloomade heaolu puudutavate kampaaniate läbiviimiseks, trükiste printimiseks, plakatite ja bännerite tegemiseks, kodulehtede eest tasumiseks, tehnika või ruumide rentimiseks, ürituste korraldamiseks, reklaampindade ostmiseks, et farmiloomade kaitsmise sõnumit veelgi laiemalt levitada. Vajadusel makstakse teenuste eest, mille jaoks vabatahtlikku tööjõudu ei leia, kuid valdavas osas töötatakse vabatahtlikkuse alusel. Töötajate palkasid makstakse peamiselt erinevatest projektitoetustest.

Toetajaliikmemaksu püsikorraldusena vormistamine

Toetajaliikmemaksu püsikorralduse sisse seadmiseks tuleb täita veebilehel toetajaliige.nahtamatudloomad.ee olev liitumisvorm. Seejärel tuleb nõustuda toetajaliikmelisuse tingimuste ja privaatsuspoliitikaga ning vajutada nupule “LIITUN”, mille järel avaneb popup aken Eesti pankade ikoonidega. Vajutades oma kodupanga ikoonile, suunatakse Sind Sinu internetipanka. Pärast sisselogimist saad kontrollida ja vajadusel täiendada või muuta püsikorralduslepingu eeltäidetud välju. Nordea ja Danske pankade väljad tuleb ise täita. 

Juhul kui internetipangas ilmneb tõrge ja väljad tuleb ise täita, palume kasutada järgmiseid pangarekvisiite:

Saaja: MTÜ Nähtamatud Loomad

Konto (Swedbank): EE922200221066221071

Selgitus: MTÜ Nähtamatud Loomad toetajaliikmemaks

Annetuse valuutaks on euro.

Tulumaksutagastus 

MTÜ-le Nähtamatud Loomad tehtud toetajaliikmemaksult saab tulumaksutagastust, juhul kui toetajaliige on liitumisvormis oma andmed korrektselt avaldanud. Edastame andmed Maksu- ja Tolliametile annetustehingule järgneva kalendriaasta 1. veebruariks ning tulumaksutagastus kantakse Maksu- ja Tolliameti poolt üle pärast tuludeklaratsiooni esitamist.

Eraisikust toetajaliikmel on võimalus maksustamisperioodi tulust maha arvata Nähtamatutele Loomadele tehtud püsiannetusmaksed (mahaarvamisi on lubatud kokku teha kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust). Mahaarvamiste summasse lähevad arvesse nii eluasemelaenu intressid, koolituskulud kui ka kingitused ja annetused. Tulumaksuseaduse § 282 lõige 1.

Ettevõttest toetajaliikmele on toetajaliikmemaks teatud piirini maksuvaba, sest MTÜ Nähtamatud Loomad on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Kuni ettevõtte kõikide annetuste kogusumma ei ületa 10% maksumaksja eelmise kalendriaasta kasumist või 3% sama kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu summast, so 3% summast, mis on palga ja sarnase maksena välja makstud, on annetused ettevõtjast toetajaliikmele maksuvabad. Tulumaksuseaduse § 49 lõige 2.

MTÜle annetanud isikute andmed kajastuvad automaatselt annetaja eeltäidetud tuludeklaratsioonis.

Privaatsus ja turvalisus

I TURVALISUS

Maksekeskus ja pangad on omalt poolt lubanud teha kõik, et annetamine internetipangas oleks annetajatele ja nende rahale turvaline.

Annetuse tegemine pangalingi kaudu toimib samamoodi nagu tavapärase makse sooritamine. Internetipanka sisenemiseks on vaja kasutajatunnust ning püsiparooli. Internetipanka saab siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID, Smart-ID, PIN-kalkulaatori või paroolikaardiga. Kõige turvalisem on internetipanka sisselogimine kasutades selleks ID-kaarti või Mobiil-ID-d.

Internetipanga leht avaneb alati eraldi aknas. Ühendus peab olema krüpteeritud: aadressi alguses on https:// ja lehel olev tabaluku ikoon peab olema kinni.

Kui Sul on tekkinud kahtlusi internetipanga turvalisuses, võta kohe ühendust oma kodupangaga.

II PRIVAATSUS

Kõik annetuskeskkonna vahendusel tehtud annetused käivad läbi internetipanga, seega on annetuskeskkonnas kogutavad andmed käsitletavad kliendiandmetena. Kliendiandmed on igasugune info, mis on pangale oma kliendi kohta teada, näiteks kliendi nimi, isikukood, kontaktandmed, pangatehingute andmed.

Annetuskeskkonna kasutajate andmeid kaitstakse turvalisus- ja konfidentsiaalsusreeglitega ja neid ei avaldata kolmandatele osapooltele.

Annetajatele, kes on sisestanud oma e-posti aadressi ja/või telefoninumbri, edastame aeg-ajalt infot meie kampaaniate kohta ning palume abi, kui loomad seda kiiresti vajavad. Saad meile igal ajal teada anda, kui ei soovi neid e-maile saada.

Kasutajal on õigus nõuda oma isikuandmete töötlemise lõpetamist ja/või kogutud andmete kustutamist, kui vastav õigus tuleneb isikuandmete kaitse seadusest või muust õigusaktist.

Parema kasutusmugavuse tagamiseks kasutab annetuskeskkond küpsiseid. Sessiooniküpsis on selleks, et kasutaja saaks keskkonda sisse logida ja erinevate tema poolt tehtud valikute meelespidamiseks. Lisaks sellele kasutab küpsiseid Google Analytics anonüümse veebikülastuse statistika kogumiseks.

Nähtamatud Loomad esitasid Riigikogule uue petitsiooni karusloomafarmide sulgemiseks

Täna esitasid Nähtamatud Loomad Riigikogu esimees Henn Põlluaasale 6161 digitaalselt allkirjastatud toetushäält karusloomafarmide sulgemiseks Eestis, mis kohustab Riigikogu teema kuue kuu jooksul uuesti menetlusse võtma.

“See on märgiline ja lootustandev päev – tähistame suurimat digiallkirjade hulka ning anname uue eelnõu sündimisele ametliku käigu,” sõnas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering. “Rahvas ei jõua enam farmide keelustamist ära oodata, Riigikogu liikmetel on suurepärane võimalus aidata nõrgemaid, kes ise enda eest seista ei saa ning keelustada karusloomafarmid.”

Vastuseks küsimusele, miks on nüüd aeg karusloomafarmide keelustamiseks, toob Mering karusloomatööstuse rekordilise madalseisu. “Eesti karusloomafarmides, kus mõni aasta tagasi peeti üle 200 000 looma, on tänaseks alles vaid paartuhat rebast ning värske arenguna lõpetati naaritsakasvatus, sest see ei ole enam majanduslikult kasumlik. Karusloomafarmid ei kuulu enam meie väärtusruumi –  riigil lasub vastutus see virelev tööstus sulgeda ning pakkuda allesjäänud kümnekonnale farmi töötajale üleminekuvõimalusi,” selgitas Mering.

Karusloomafarmide keelustamise eelnõu on varasemalt olnud Riigikogu suures saalis hääletusel kahel korral, kuid mõlemal korral on see maha hääletatud. Tänaseks on karusloomafarmid keelustanud juba 14 Euroopa riiki, viimati teatas avalikust survest tulenevalt keelustamise otsusest Slovakkia valitsus.

Nähtamatute Loomade vastus Selverile: “Esindame just teie klientide huve.”

Loomakaitseorganisatsioonil Nähtamatud Loomad on käimas avalik kampaania Tallinna Kaubamaja Grupi suhtes, et paluda neilt üleminekut puurivabadele munadele aastaks 2025. Hiljuti ilmunud artiklis väitis Selveri juhatuse liige Kristi Lomp, et Nähtamatud Loomad ei esinda sellega Selveri klientide huve vaid järgivad etteantud agendat. Nähtamatute Loomade seisukoht on vastupidine. 

“Me esindame just eelkõige Selveri ja Tallinna Kaubamaja Grupi klientide huve,” ütles Nähtamatute Loomade korporatiivsuhete juht Sirly Meriküll. “Aina enam inimesi huvitab loomade heaolu. Meilt uuritakse pidevalt ettevõtete kohta, kes on juba teatanud puurivabaks minekust, ning huvi tundjate seas on palju Selveri ja Kaubamaja kliente. Meie üleskutsetele avaldada oma pahameelt Selveri ebaeetilise käitumise pärast vastavad inimesed alati altilt. Paraku ei hooli aga Selver oma klientide tagasisidest, kustutades kõik nende sotsiaalmeedia postituste alla ilmuvad klientide kommentaarid kiirelt. Hiljuti tegime kohtumispalve TKM Grupi juhatusele, kuid meie e-kirju ja kõnesid eiratakse,” sõnas Meriküll.

Samuti väidab Lomp artiklis, et puurikanalates elavad kanad väga heades tingimustes. Nähtamatute Loomade sõnul on puurikanalate olukord kõigis Euroopa riikides ebainimlik: “Linnud elavad vaid ühe A4 suurusel alal, ei saa kunagi oma tiibu sirutada ega päevavalgust näha. Puurikanadel on võrreldes teistest pidamisviisidest, nagu näiteks õrrekanalad, halvimad elutingimused,” kommenteeris Meriküll.

Hetkel on puurikanade munade müügi lõpetamisest teatanud 40 protsenti Eesti jaekettidest, sealhulgas Rimi, Prisma, Maxima ja Stockmann. “Puurivaba muna on saamas kogu munaturu uueks standardiks. Tallinna Kaubamaja Grupp koos Selveriga võiks loomakaitsjate ründamise asemel panustada vastutustundlikku ettevõtluse arendamisse, mis on seni vaid ilus lubadus nende kodulehel.” 

Kristina Mering: kuidas näevad loomi karusloomakasvatajad

Täna, 21. jaanuaril toimub Tallinna Rahvusraamatukogus üritus karusloomakasvatuse teemal. Ettekandega esineb loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatute Loomade president, sotsioloog Kristina Mering, kes tutvustab oma viimast uurimust Eesti karusnahatööstusesse ning analüüsib, kuidas tekivad sotsiaalsed normid, mis soosivad loomade halba kohtlemist.

Meringu ettekande fookuses on intervjuud Eesti karusnahatööstusesse esindajatega, mis aitavad mõista, miks nad seda tööd teevad ning kuidas näevad karusloomakasvatust ühiskonnas. Meringu uurimus annab hea sissevaate ühe loomatööstuse telgitagustesse ja sellesse, kuidas inimesed, kes seal igapäevaselt töötavad, mõtestavad loomadega toimuvat.

Ettekandes käsitletakse ühtlasi, kuidas sügavam arusaam karusnahatööstusest aitab loomakaitse liikumisel karusloomafarmide sulgemise eest seista ja paremini oma tegevust planeerida, et ühiskonda karusloomakasvatuste keelustamises veenda.

“Olen seisnud karusloomafarmide sulgemise eest 14 aastat, kuid alles siis, kui tegin intervjuusid tööstuse esindajatega, sain sügavama arusaama karusloomakasvatuse telgitagustesse. Usun, et oleme ühiskonnana valmis karusloomakasvatuse lõpetama, enne peame aga mõistma, kuidas luuakse arusaama, et loomi võib terve elu väikeses puuris pidada,” sõnas Mering.

Karusloomateemaline üritus toimub täna, 21. jaanuaril kell 18.00 Rahvusraamatukogu Kuppelsaalis. Üritus on osa Nähtamatute Loomade kampaaniast “Aitan karusloomi”, mille eesmärgiks on karusloomafarmide keelustamine Eestis. Ettekandes šokeerivaid kaadreid ei näidata.

Loomade heaolu kui olemuslik osa vastutustundlikust ettevõtlusest

Korporatiivne vastutus (corporate social responsibility) ehk vastutustundlik ettevõtlus sai alguse ja arenes mõistena välja juba 1970. aastatel. Laiemaks trendiks on see saanud viimaste aastakümnete jooksul. Selgelt on märgata, et on tegu aina enam hinnas oleva trendiga, mida praktiseerivad kõik endast lugupidavad ettevõtted, kes jälgivad tarbijatrende ja hoiavad end kursis ühiskonna muutuvate suundadega. Sisuliselt tähendab vastustustundlik ettevõtlus seda, et oma toodangus arvestatakse lisaks kõigele muule ka keskkonnasäästlikkuse, tooraine kvaliteedi ning ausa kaubanduse põhitõdesid – peetakse äritegevuses lugu nii inimestest, loomadest kui keskkonnast, kes on osa kaupade tootmisprotsessist.

Kindlasti on korporatiivse vastutuse üheks osaks ka loomade heaolu. See tähendab, et tooraine kvaliteedi puhul arvestatakse, kust kindel tooraine – nt munad – või toidu koostisosad algselt pärinevad. Kas munad tulenevad kitsastes tingimustes elavatelt puurikanadelt või humaansemalt kasvatatud vabapidamise kanadelt on vaid üks küsimustest, mida iga vastutustundliku ettevõtlust praktiseeriv toidusektori ettevõte peab endalt kindlasti küsima. 

Eestis on üheks vastutustundliku ettevõtluse praktiseerimise näiteks ettevõtted, kes on teatanud otsusest üle minna vaid puurivabadest süsteemidest pärit munadele hiljemalt aastaks 2025. Neid on hetkeseisuga viimase paari aastaga kogunenud kokku juba ligi 70. Samuti on väga kiirelt kasvamas taimsete alternatiivide turg ning aina enam toidutootjaid annab sellesse oma panuse. 

Antud küsimusest on aina enam huvitatud ka tarbija. Ning eks olegi ju tarbijal õigus teada, kust tema toidulaual olevad tooted pärit on. Hiljutiste uuringute tulemused näitavad, et ligi 67% inimestest arvestavad oma oste tehes loomade heaoluga s.t teevad poes käies loomasõbralikumaid valikuid. Sama võib kindlasti öelda ka Eesti ostleja kohta – hiljutised Kantar Emori poolt läbiviidud uuringutulemused on, et nt ligi 70% Eesti elanikest soovivad, et kauplustes müüdavad tooted oleksid valmistatud loomade heaolu silmas pidades. Samuti soovitakse, et poodides oleks suurem valik vabalt peetavate kanade mune.

Hiljuti avaldatud arvamusartiklis tõi Rimi juht Vaido Padumäe välja asjaolu, et Eesti inimeste palgad tõusevad ning sellest tulenevalt kasvab ka tarbimine. ““Miks võiks tulla poodi oma ostukotiga ja osta toitu lahtisesse nõusse?” “Miks kilekoti hind tõuseb?” “Miks ma peaksin eelistama õrrekanade mune?” on kõigest vaid mõned küsimused, millele peab vastutustundlik kaupmees vastama aina sagedamini.”

Vastutustundlik ettevõtlus on saamas uueks normiks ettevõtete seas ning sellest võidavad pikemas plaanis kõik osapooled: tagatud on inimeste heaolu, keskkonna puhtus ja loomade paremad elutingimused. Olles läbipaistev ning vastutustundlik, tõstab ettevõte oma brändi mainet, pälvib oma klientide heakskiitu ja tunnustust ning teeb teene nii keskkonnale kui loomadele. 

Puurivaba muna kui uus standard munaturul

Puurivaba muna on saamas uueks standardiks munaturul. Seda kinnitavad nii poes nr 2, 1 ja 0 koodinumbriga algavate munade pidevalt soodsamaks muutuvad hinnad kui ka tõsiasi, et Eestis on juba ligi 70 toidusektori ettevõtet, kes on loobunud või loobumas puurikanade munade kasutamisest. Suurem hulk nendest on seda juba teinud, mõned on võtnud omale üleminekuks paar aastat ning suuremad ettevõtted seadnud oma eesmärgi saavutamise aastaks 2025. 

Hiljuti avaldatud Postimehe artiklis võtsid sõna Eesti kaks kõige suuremat munatootjat – DAVA Foods ning Lõuna-Eesti Talumuna. Viimase juhataja ütles artiklis, et puurivabade kanade munadele üleminekuga tuleb arvestada ja leppida ning selle vastu võidelda pole mõtet. “Kogu Lääne -ja Põhja-Euroopa on liikumas samas suunas ja ka meie ei saa enam kaua vanaviisi jätkata,” sõnas ta. 

Samuti on Baltikumi suurima munatootja Balticovo sõnad artiklis, et kõige suuremat kasvupotentsiaali on näha just puurivabade munade müügis. 

Jaekettidest on puurivabaks mineku otsusest teatanud 40% sektorist – Prisma, Maxima, Rimi ning Stockmann. Viimasel ajal just Rimis ja Maximas osteldes on näha pidevaid sooduspakkumisi nt õrrekanade munadele. Tihti on need sel ajal lausa odavaimad munad poes, jäädes hinna poolest alla isegi puurikanade munadele. Viimati maksis pakk õrrekanade mune Maximas vaid 0,79 senti. Võõras ei ole ka vaatepilt, kui poodi minnes on munariiulilt otsas õrrekanade ja vabapidamise kanade munad ning suuremalt jaolt alles puurikanade omad.

See kõik näitab, et Eesti munaturg on kardinaalselt muutumas ning puurivabast munast saamas uus standard. Sama suunamuutus on selgelt näha ka Skandinaavias ja Lääne-Euroopas. Nt Taani, Austria, Saksamaa ja Soome puhul on juba 100% jaekettidest avalikult teatanud üleminekuajaga puurivabaks minekust. 

Nähtamatud Loomad jätkab oma tööd selles suunas, et puurid meie ühiskonnast täielikult kaoksid. Suhtleme ettevõtetega ning aitame neil puurimunad oma tarneahelast järk-järgult kõrvaldada, suhtleme munatootjatega ja hoiame neid turuolukorraga kursis ning tõstame teadlikkust Eesti inimeste seas, miks ja kuidas eelistada poes puurivabade kanade mune. 

Tulevik on puurivaba!


Vaata, kuidas Sina saad aidata Eestit puurivabaks muuta: www.munadehind.ee