Külaliikumine Kodukant ja Vabaühenduste Liit tunnustasid täna Saku mõisas kodanikuühiskonna aasta tegijaid. Aasta vabaühenduse tiitli pälvis farmiloomade heaoluga tegelev Nähtamatud Loomad, kes valiti hiljuti ka maailma nelja tõhusaima loomakaitseorganisatsiooni hulka.
Foto: Mattias Tammet, Vabariigi Presidendi Kantselei
Vabaühenduste Liidu tänuüritusel tunnustatakse iga-aastaselt inimesi, algatusi ja ühendusi, kes on aidanud elul Eestis paremuse poole liikuda. Aasta vabaühenduse tiitli andis loomakaitseorganisatsioonile Nähtamatud Loomad üle ürituse patroon, president Kersti Kaljulaid.
“Meie edu võti on meie vabatahtlikud ja toetajad, kes igapäevaselt loomade eest seisavad. Tänu tõhusale heategevusele ja edu mõttelaadile oleme saanud lühikese ajaga palju ära teha ning tänane suur tunnustus lisab meile tuult tiibadesse, et tulevikuplaane veel suurema innuga ette võtta,” sõnas Nähtamatute Loomade asutaja ja president Kristina Mering, kes sai eelmisel aastal president Kaljulaidilt aasta vabatahtlike kaasaja ja juhendaja tunnustuse.
Nähtamatud Loomad on tegutsenud Eestis kaks ja pool aastat eesmärgiga vähendada loomade kannatusi tööstusfarmides. Organisatsiooni kampaaniate hulka kuulub munakanade heaolu suurendamine, elusloomade transpordi veo piiramine Euroopa Liidu välistesse riikidesse, karusloomafarmide keelustamine ja taimse toidu osakaalu suurendamine toidulaual. Tänaseks on Nähtamatute Loomade tiimis üle 100 vabatahtliku üle Eesti.
“Nähtamatud Loomad on lühikese ajaga üles ehitanud järjepideva, rohkelt vabatahtlikke kaasava ning oma töös eduka ja nähtava organisatsiooni. Ühtaegu osatakse näidata sõbralikku naeratust, kutsumaks üles keskkonnateadlikumale toitumisele Taimse Teisipäeva näol, kui ka küüsi, tegutsedes jõuliselt karusloomakasvatuse ning puurikanade munade müügi lõpetamise nimel,” kommenteeris Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf.
Aasta vabatahtlikuks valiti tänavusel tseremoonial Lüübnitsa külaseltsi eestvedaja Urmas Sarja. Aasta innustajaks sai loometalgud “Vunki Mano!”, aasta missiooniinimeseks ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Dmitri Rõbakov, aasta avaliku võimu esindajaks sotsiaalministeerium, aasta hääleks ülemaailmses noorte kliimaliikumises osalev Fridays for Future Eesti, aasta teerajajaks Tartu noorsootöötajad ja kogukond ning aasta ettevõtteks Telia Eesti AS.
Kodanikuühiskonna Sihtkapital tunnustab aasta vabaühendust Nähtamatud Loomad ka 5000-eurose stipendiumiga.
Nähtamatute Loomade kampaania, mis kutsub üles Selverit ning Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailma üle minema puurivabadele munadele aastaks 2025, on kestnud üle kolme kuu. Seni on Selver aktiivselt sellele vastutustundliku ettevõtluse näitele vastu võidelnud. Nähtamatute Loomade esindajad on praeguseks hetkeks Selveri ja Tallinna Kaubamaja Grupi juhatusega kohtunud kokku kolmel korral. Olenemata läbirääkimistest ja Nähtamatute Loomade välja pakutud lahendustest edasiste sammude seadmisel, pole Selver ning TKM Grupp nõus olnud ühegi lahendusega.
Selveri vastuargumendid sisaldavad muuhulgas ka väidet, et Selveris käib hinnatundlik klient, kes ei suudaks peale Selveri puurivabadele munadele üleminekut omale puurivabu mune osta. Samas kinnitavad mitmed uuringud, mida viiakse läbi igal aastal ning mis keskenduvad toidukorvi hinnataseme võrdlusele erinevates jaekettides, juba mitmendat aastat järjest, et kalleima hinnaga toidukorvi sisu saab just Selveri kauplustest. Nt kirjutab 2017. aasta Postimehe artikkel lausa oma pealkirjas, et kalleim ostukorv tuleb jätkuvalt Selverist: https://tarbija24.postimees.ee/4095271/suur-hinnavordlus-kalleim-ostukorv-tuleb-jatkuvalt-selverist. Samuti 2018. aastal Postimehes ilmunud artikkel toob välja, et soodsaim ostukorv on kliendil võimalik kokku panna Maximas ning kalleim Selveris: https://tarbija24.postimees.ee/4889946/juulikuu-ostukorv-soodsaimalt-saab-prismast-kalleim-selver. Seega võib väita, et hinnatundlikud kliendid pigem igapäevaselt Selveris ostlemas ei käi.
Samuti saab ka kindlalt väita, et puurivaba muna uueks standardiks saades ühtlustuvad erinevatest tootmissüsteemidest pärit munade hinnad. Seda on näha juba välismaa näidetel – nt Austrias, Taanis ning Saksamaal, kus puurikana munadest on loobunud 100% jaekettidest, on munade hinnad juba ühtlustunud ning õrrekana munast saanud uus standard. See tähendab, et ka hinnatundlikul kliendil ei ole pärast Selveri ja Tallinna ning Tartu Kaubamaja Toidumaailma puurivabadele munadele üleminekut vaja karta, et ta endale enam üldse mune lubada ei saa.
Nähtamatud Loomad veab eest kampaaniat, mis kutsub üles kõiki toidusektori ettevõtteid üles loobuma puurikanade munade müügist ja/või kasutusest aastaks 2025. See annab aega 6 aastat, et oma tarneahelat muuta. Seda on teinud juba 40% Eesti jaesektorist ning ligi 50 teist ettevõtet toidusektorist.
Selver ning Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailm, millal otsustad näidata oma tõelist väärtust ning teed ainuõige valiku, mida nii paljud sinu kliendid sinult ootavad? Loobu puurikanade munade müügist, sest tulevik on puurivaba!
Kui Sa soovid olla üks nendest headest inimestest, kes annab Selverile märku, et on aeg loobuda puurikanade munade müügist, külasta lehte https://www.sydametuselver.ee/ allkirjasta petitsioon ning jaga seda ka enda sotsiaalmeedias.
Nähtamatute Loomade kanade heaolutiimil ja seda eestvedaval korporatiivsuhete juhil on viimasel ajal käed tööd täis olnud. Huvi puurikanade munadest loobumise vastu on Eesti toidusektoris suurem kui kunagi varem. Meie tiimil on olnud väga palju kohtumisi ja kõnesid ning seetõttu tahaksimegi teiega jagada oma seniseid saavutusi ja anda väikse vaheülevaate, kuidas läbirääkimised firmadega õnnestunud on.
Kui vaatame erinevate Eesti toidusektori jaotuste lõikes, siis kindlasti on suurimad muutuste tuuled puhumas restoranide seas. Olgugi, et jaotuslikult on suurim muutus toimunud jaesektoris, kus 40% firmadest on juba teatanud otsusest minna üle puurivabade munade müügile aastaks 2025, on arvuliselt restorane kõige enam, sest tihti on tegu ühe või paari lokatsiooniga ettevõtetega. Lisaks on paljud restoranid otsustanud ülemineku puurivabadele munadele teha sisuliselt üleöö või seadnud endale küllaltki lühikese üleminekuaja. Jaekettide puhul räägime aastast 2025 lõppterminina, et Eesti munatootmise tarneahelas saaks samuti positiivsed muutused toimuda, mida tänasel päeval juba ka näeme.
Restoranidest on viimastel kuudel teatanud puurimunadest loobumisest teiste seas nt F-Hoone, Reval Café ja Umami, eriti hea meel on meil liitumas näha Siigur Restoranide viisikut, kuhu alla kuuluvad NOA, NCH, Tuljak, OKO ja Paju Villa. Tipprestoranide seas on puurivabade munade kasutamine selgeks normiks. Restoranisektorist on teatanud otsusest minna üle puurivabadele munadele veel:
Samuti on käimas läbirääkimised ning suured arengud hotellide ja majutusettevõtete seas – neidki lisandub puurivabaks minevate ettevõtete nimekirja aina juurde. Paljud hotellid on juba praegu vaid puurivabadest süsteemidest pärit munade kasutajad. Hiljuti on teatanud, et on juba puurivabad või muudavad oma tarneahelat hiljemalt aastaks 2025:
Lisaks teatasid hiljuti aastaks 2025 puurivabaks minekust ka toidutootja Reval Kondiiter ning pagarikoda Pagar Võtaks.
Kokku on Eestis puurivabu ettevõtteid juba ca 50, s.h ka 40% Eesti jaesektorist. See kõik on loomakaitseorganisatsiooni kahe ja poole aastase töö tulemus. Paljude ettevõtetega on Nähtamatutel Loomadel läbirääkimised veel pooleli. Kõige selle põhjal võime julgelt öelda, et tulevik on puurivaba!
Kui tahad lähemalt lugeda, miks peaks poes eelistama puurivaba muna või tahad näha kõigi ettevõtete nimekirja, kes on teatanud puurivabaks minekust, siis külasta lehekülge https://munadehind.ee/.
Loomakaitseorganisatsioonide efektiivsust hindav Animal Charity Evaluators kuulutas välja neli kõige efektiivsemat organisatsiooni maailmas – nende hulgas on ka Eestis tegutsev organisatsioon Nähtamatud Loomad koostöövõrgustikust Anima International.
USA mittetulundusühing Animal Charity Evaluators reastab igal aastal maailma parimad loomakaitseorganisatsioonid, kes on eeskujuks oma tulemuste ja lähenemise poolest. Kõik organisatsioonid läbivad eelnevalt põhjaliku hindamisprotsessi, mis sisaldab intervjuusid juhtidega, töötajate tagasisidet, detailseid finantsraporteid ning hinnanguid organisatsiooni strateegiate ja kampaaniate edukusele.
Tunnustuse pälvinud Nähtamatud Loomad on tegutsenud Eestis kaks ja pool aastat eesmärgiga vähendada loomade kannatusi tööstusfarmides. Loomakaitsjate kampaaniate hulka kuulub elusloomade transpordi veo peatamine Euroopa Liidu välistesse riikidesse, sigade valuliku sabade lõikamise piiramine, puurikanade munade müügi lõpetamine ning karusloomafarmide sulgemine Eestis.
“Animal Charity Evaluators’i tunnustus on suur au ning annab meile palju kindlust juurde, et liigume õiges suunas. Iga väike samm loomade heaks loeb – sõrme viibutamise asemel üritame kõiki muutustesse kaasata, et parandada koos miljonite farmiloomade elu Eestis,” kommenteeris Nähtamatute Loomade asutaja ja president Kristina Mering, kelle sõnul on organisatsiooni tugevusteks teaduspõhine lähenemine ning pidev enesereflektsioon ja arenemine.
ACE tunnustab organisatsioone, kes paistavad silma efektiivsuse poolest, kasutades piiratud ressursse tõhusalt ja tuues võimalikult palju positiivset muutust. Organisatsioon tegutseb efektiivse altruismi raamistikus, eesmärgiga kutsuda üles annetama neile organisatsioonidele, kes kõige rohkem kasu suudavad tuua loomakaitsevaldkonnas.
2018. aastal asutatud koostöövõrgustik Anima International toob lisaks Nähtamatutele Loomadele kokku loomakaitseorganisatsioonid Leedust, Poolast, Taanist, Norrast, Suurbritanniast, Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt. Lisaks kuuluvad maailma parimate loomakaitseorganisatsioonide hulka ka USA päritolu The Good Food Institute ja The Humane League ning Saksamaalt pärit Albert Schweitzer Foundation.
Värsked kaadrid Leedu karusloomafarmidest paljastavad julmuse loomade vastu ja halvad elutingimused, mis ohustavad loomade heaolu
Nähtamatud Loomad avalikustab viis kuud kestnud uurimuse tulemused Leedu karusloomafarmidest. Video- ja pildimaterjal paljastab loomade halvad elutingimused, keda karusnaha jaoks kasvatatakse.
Uurimuse käigus leiti vigastatud naaritsad, kelle haavades elutsesid parasiidid, teineteist elusalt söövad loomad, surnud loomad, kes olid prügina vedelema jäetud, suured väljaheitelombid loomade puuride all ning palju muud nõuetele mittevastavat.
Ühes farmis peeti ligi 3000 naaritsat niivõrd väikestes puurides, et Leedu seaduste kohaselt liigitub see loomade väärkohtlemise alla. Leedu Veterinaaramet trahvis ettevõtet nõuete rikkumise eest. Kolmes teises karusloomafarmis peeti samuti loomi liiga väikestes puurides, millele järgneb trahv Veterinaarameti poolt.
Avaldatud kaadrid ei ole aga esimene kord, mil avalikkusele Leedu karusloomafarmide elutingimusi paljastatud on. Sarnaseid tingimusi paljastasid kaadrid ka 2018. aastal. Nähtamatute Loomade Leedu tiimi sõnul on see selge märk, et karusnahatööstus ei ole suuteline tagama loomade heaolu või parandama oma vigu.
“Need kaadrid karusloomafarmidest näitavad karusnahatööstuse suhtumist loomadesse. Ühes farmis olid surnud naaritsakutsikad kukkunud puurivõrede vahelt maha ja jäetud sinna lebama. Kuna surnud loomade pealt ei saa kasumit, ei viidud neid isegi oma ema pilgu alt ära, vaid heideti lihtsalt kõrvale kui praht. Mõned loomad olid hakanud juba lagunema, teised olid kaetud parasiitidega,” kommenteeris Merit Valge, Nähtamatute Loomade karusloomafarmide keelustamise kampaaniajuht.
Naaritsad on metsloomad, mis teeb neile puurielu olemuslikult sobimatuks, kuna neil puudub võimalus tegleda põhivabadustega nagu ujumine, pesaloomine, toidu jahtimine ja mängimine. Paljud loomad lähevad puurielust hulluks, sest veedavad terve elu metallist kastis ning muutuvad selle tagajärjel agressiivseks. Neil loomadel, keda rünnatakse teiste poolt, puudub võimalus pageda hullunud puurikaaslaste eest.
Eelmisel aastal esitati Leedu parlamendis eelnõu keelustada karusloomafarmid. Hetkel ootab eelnõu oma järjekorda aruteluks ja hääletuseks. Üha enam poliitikuid on sõnastanud oma toetust karusloomafarmide keelustamisele. Leedu toodab aastas 1.5 miljonit naaritsanahka.
Nähtamatud Loomad esitab lähinädalatel ka Eesti parlamendile suurima digiallkirjadega petitsiooni, mis Eesti ajaloos kogutud – 6161 digiallkirja karusloomafarmide keelustamise toetuseks. Riigikogu hakkab menetlema karusloomafarmide keelustamise kodanikualgatust uuel aastal. 2019. aasta sügisel Kantar Emori poolt läbi viidud uuringu kohaselt toetab 70% eestlastest karusloomafarmide keelustamist Eestis.
Toeta võitlust karusloomafarmide keelustamiseks ja karusloomade aitamiseks Eestis! Hakka Nähtamatute Loomade püsitoetajaks, et saaksime hoolitseda selle eest, et selline loomade julm kohtlemine jääks minevikku!
Möödunud nädalavahetusel toimus Nähtamatute Loomade poolt eestveetav seni suurim puurikanade kaitseks korraldatud meeleavaldus. Kohal oli mitukümmend inimest, kelle hulgas oli nii Selveri kui ka Tallinna Kaubamaja Grupi kliente kui Nähtamatute Loomade vabatahtlikuid.
Protesti eesmärk oli näidata suurima ühise jõuna, et Tallinna Kaubamaja Grupil kui ühel edukamail börsiettevõttel on aeg näidata üles vastututstundliku ettevõtluse praktikaid ning loobuda puurikanade munade müügist. Üleminek toimuks 6 aasta jooksul ehk aastaks 2025. Selle otsuse on vastu võtnud ning slelest avalikukt teatanud juba pea 50 toidusektori ettevõtet, s.h ka 40% Eesti jaesektori ettevõtetest.
Kaubamaja Grupi turundusjuhi Anne-Liis Ostovi kommentaar puurivabadele munadele ülemineku suhtes oli, et nende valik vastab tarbija soovidele. 85% nende müüdavatest munadest on puurimunad. Ostovi sõnul on see olukord, mida soovivad kliendid ning et nad ei saa lubada midagi sellist, mis ei vasta kliendi ootustele.
Nähtamatute Loomad pöörab aga tähelepanu möödunud aastal Kantar Emori poolt läbiviidud uuringule. Sellest selgus, et ligi 70% Eesti inimestest ei poolda kanade pidamist kitsastes traatpuurides. Lisaks umbes 60% inimestest arvab, et selline praktika võiks olla lausa seadusega keelustatud. Seega ei saa väita, et kliendid sooviksid poeriiulitel näha ebainimlikes tingimustes kasvanud kanade mune.
Puurivabu mune eelistavate klientide protsent kasvab aeglaselt, kuid sihikindlalt. Seda on kinnitanud paljud peoketid, s.h ka Selver ise. Nähtamatud Loomad tegeleb aktiivselt ja pidevalt ka inimeste teadlikkuse kasvatamisega, kuidas munal olevat koodi lugeda ning eelistada poes just puurivaba muna.
Samuti on aastaks 2025 olemas ka piisav kogus puurivabu mune, sest Eesti munaturg on ka teiste riikide näitel kardinaalselt muutumas. Puurivabade munade saadavust aastaks 2025 kinnitas paar nädalat tagasi ka üks Eesti suurimaid munatootjaid ise. See saab toimuda juhul, kui Selver on nõus munatootjaga koostööd tegema.
Viimaste andmete kohaselt on Eestis lihatarbimine eelmise aastaga võrreldes kasvanud elaniku kohta ca 9 kilo ning jõudnud 87 kiloni aastas. Lihatööstus rõõmustab, toitumisteadlased lasevad pead norgu. Mida need numbrid tähendavad ja mis mõju omab see laiemas plaanis, arutleb Kristina Mering.
Tervise Arengu Instituudi toitumisteadlased on aastaid valutanud südant eestlaste tasakaalust väljas toidulaua üle, kus lihatooted domineerivad aukohal, tõrjudes taldrikult välja piisavas koguses köögiviljad, teraviljad ja muu tasakaalustatud toitumise jaoks olulised toidugrupid.
Kui riiklike toitumissoovituste järgi oleks hea mõte mitte süüa rohkem kui ca 1-3 tikutopsi suurune kogus liha päevas, mis on ca 100 grammi, siis tegelikult sööme mõnikord ühe toidukorraga mitme päeva normi lihatooteid.
Kristina Mering on Taimse Teisipäeva algataja Eestis
Kui norm oleks alla 40 kg liha aastas, siis 87 kg elaniku kohta on midagi, mida me lihtsalt ei saa endale lubada, kui me ei taha elustiilihaiguste kummitama tulekut.
Eriti suureks probleemiks osutuvad töödeldud lihatooted nagu vorstid, singid ja peekon. Seda arvestades on väga murettekitav lugeda lihatööstuse esindajate reklaamlauseid, et “Peekon sobib teadupoolest iga toidu kõrvale”, kui pikaaegse tervise vaatevinklist sellised soovitused ei ole eriti hea mõte.
Südame- ja veresoonkonnahaigused
Liigse lihatarbimise puhul võib esmapilgul tunduda, et milles siis ikka asi on, mis see väike vatsake nii halb on või et mõni ülekilo ei pea kohe probleem olema. Murekoht seisneb selles, et süües liiga palju töödeldud lihatooteid, nagu me praegu kipume tegema, kasvatame riski südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks, soolehaigusteks ja isegi teatud vähi tekkeks.
Probleem ei ole lihatarbimises kui sellises, vaid sellises lihatarbimises, mis küündib 87 kiloni elaniku kohta ja on üle kahe korra rohkem kui teadlaste poolt määratud norm. Praeguste lihatarbimise harjumuste statistika järgi võib järeldada, et me sööme ennast haigeks ja võime lühendada sellega oma tervelt elatud eluaastaid.
Kindlasti ei ole ainult lihatarbimine haiguste põhjustajaks, kuid see on üks oluline osa teguritest ja meie toitumisharjumustest üks suurimaid osasid.
Enamik mu tutvusringkonnast, kellega olen riiklikest toitumissoovitustest rääkinud, on ausalt tunnistanud, et neil ei ole aimugi, mis on normi piiresse jääv lihakogus ja on ausalt nentinud, et piisavas koguses köögivilju nende toidulaualt läbi ei käi.
Sellises olukorras mõjuvad turunduskampaaniad “Sealiha – hea liha” ilmselt väga veenvatena, olgugi, et sealihatarbimine on juba praegu tugevalt üle soovitusliku normi, kuid sellegipoolest soovib lihatööstus selle rasvase liha tarbimist veelgi kasvatada.
Kuna me lähtume kognitiivsest mõtteveast, et kui see oleks meile kuidagi halb, siis seda ilmselt ei reklaamitaks ja see poleks lubatud, võime sattuda ebatervisliku ja südame- ja veresoonkonnahaigusi süvendava liigse töödeldud lihatoodete tarbimise küüsi, ise seda isegi mõistmata, sest meil lihtsalt puudub info, kui palju oleks mõistlik liha tarbida.
Nagu enamik meist, olen ka mina huvitatud, et inimesed elaksid tervelt ja pikalt hea elu, seega ei tundu vastutustundlik lihatööstuse suurenev promotöö, et nende tooteid veelgi enam tarbitaks.
Liha tundlik maine
Miks on selline olukord juba aastaid kestnud, et lihatarbimine Eestis üha kasvab ja on ammu ületanud soovitusliku normi kahekordselt ja laastavad tervisemõjud näivad justkui paratamatusena, aga lihatööstuse turundusveskid jätkavad jahvatamist, et liha veelgi rohkem söödaks?
“Lihatoodete soolane ja rasvane hõrk mekk mõjub enamikele inimestele üsna hullutavalt, seega oleme altimad välja lülitama igasuguse info, mis kutsub lihatarbimisel üles mõõdukusele.”
Ühelt poolt on lihatarbimine ja toiduvalikud kindlasti tundlik teema. Ilmselt on sedagi artiklit lugedes üsna ebamugav hakanud, sest vaikselt hiilib naha vahele tunne, et justkui midagi head tahetakse käest ära võtta ja õnnis teadmatus rikutakse ära. Lihatoodete soolane ja rasvane hõrk mekk mõjub enamikele inimestele üsna hullutavalt, seega oleme altimad välja lülitama igasuguse info, mis kutsub lihatarbimisel üles mõõdukusele.
Teisalt oleme jõudnud Eestis olukorda, et elanikkonna majanduslik võimekus on piisavalt kasvanud, et saame endale lubada liigse lihatarbimise luksust. Kasvanud pole ainult lihatarbimine, vaid tarbimine tervikuna. Toidu osas on lihal teatud luksuslik maine, mistõttu majandusliku eduloo arenedes haarame pigem rasvaste ribide järgi ja jätame köögiviljasalati tähelepanuta kui vastupidi.
Lisaks ei ole praegu veel toimumas midagi, mis takistaks vabaturumajanduse kontekstis lihatööstusel endiselt suuremaid numbreid ambitsioneerimast ja suurt kasvupotentsiaali planeerimast.
Meil ei ole veel laual arutelu lihamaksust, ühest taimse toidu päevast nädalas või muudest meetmetest, mida kaaluda ja erinevates riikides ka rakendatud on, et asi kontrolli alla saada.
Sellega seoses meenub Soome presidendi Sauli Niinistö kommentaar, kui temalt küsiti, mida ta arvab ühest taimsest päevast nädalas. Niinistö osutas, et ta ei oska midagi arvata, sest ta ise tarbib liha vaid ühel päeval nädalas.
Lahenduste varalaegas
87 lihakilo pealt 40 peale enamasti üleöö ei keri, kui arvestada tõhusat harjumuste muutmise teadust ja meie aju ülesehitust.
Hea uudis on see, et alternatiivid liigsele lihatarbimisele on muutumas üha paremaks ja osad neist on nii head, et on võlunud ka suurimad lihasõbrad andnud fännideks. Näiteks Beyond Meat’i hernevalgust taimne burgerikotlett on toidupoodide lihaletis, sest see on tekstuurilt ja maitselt läbinud ka kõige nõudlikuma maitsemeele testid ja lihtsalt ei sobiks mujale letile seetõttu kuidagi.
Positiivsel noodil saab välja tuua, et ka lihatööstused ise on taimseid lihaalternatiive tootma hakanud, et tooteportfelli laiendada. Hiljuti teatas HKScan, et tuleb 2020. aastal turule uute taimsete toodetega. Sarnased näited on tuua enamikest Euroopa riikidest, kus lihatööstused oma oskusteabe heast maitsestamisest, marinaadidest ka taimse tooraine tarbes rakendusse lasevad.
Liigse lihatarbimise probleemi lahenduste radadel veel rännates on lihavaba päeva näiteks Eestis Taimne Teisipäev, mis jagab praktilist infot – retseptid, toidunipid, tootesoovitused – kuidas vähendada lihatarbimist ja lisada rohkem taimset oma menüüsse, et tasakaalustatumalt toituda.
Praegu tegutseb Taimne Teisipäev vabatahtliku algatusena, aga probleemi kasvades ei jää muud üle, kui rakendada lihavaba päev koolides, kaitseväes, riigiasutustes kui riigipoolse sekkumisena tasakaalustatuma ja keskkonnasõbralikuma toidulaual nimel.
Sellest sügisest rakendas näiteks New Yorki linnavalitsus kõikides koolides Meatless Monday (ek – lihavaba esmaspäev), et USA liigse lihatarbimisega võidelda ja noortele tervislikuma toidu kogemust varajasest east peale jagada. Ameerikas on lihatarbimine elaniku kohta ca 100 kg ehk siis neil on veel rohkem tööd tarvis teha kui meil Eestis.
Esimene samm, mida igaüks meist astuda saab, on enda valikute peale mõtlemine. Hea mõte on aeg-ajalt vahetada liharoog taimse variandi vastu või vähendada liha kogust taldrikul, suurendades taimse toidukraami osakaalu. Sellega teed ennekõike teene iseendale ja oma tervisele, kõrvalmõjuna vähendades oma mõju keskkonnale.
Kui leiad hea toidunipi, kuidas vähem liha süüa ja rohkem taimset eelistada, soovita seda ka sõbrale, sest ilmselt kuluks ka tal ära info, kuidas paremini süüa. Pühad on tulekul – tervislikumad igapäevaharjumused on ilmselt üks toredaim kink meie lähedastele, mis me teha saaksime.
Farmiloomade kannatused leiavad tee Eesti meediasse aina tihedamini. Tänaseks on enamik meist teadlikud, et ka nende loomade näol on tegemist intelligentsete ja tundevõimeliste olenditega, kellele asjatu valu põhjustamine nõuab ühiskondlikku taunimist.
Loomakaitsjatena on meil kohus juhtida tähelepanu kitsaskohtadele Eesti loomakasvatuses ning jagada infot ka pressiga. Kuid mida teha siis, kui suurkorporatsioon seab ajakirjanikele tsensuuri?
Oleme viimased kuud üritanud pidada läbirääkimisi Tallinna Kaubamaja Grupiga, kelle alla kuulub ka Selver koos Tallinna ja Tartu Kaubamaja toidumaailmaga, kes keeldub kategooriliselt puurikanade munade müügist loobumisest aastaks 2025. 40% Eesti jaesektorist on juba puurivaba otsuse välja kuulutanud, kuid Selver koos Tallinna ja Tartu Kaubamaja toidumaailmaga nendega liituda ei soovi.
Hiljuti ütles meie rõõmuks aga Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski meediale, et nad loobuksid küll puurikanamunadest, kui leiaksid Eestist munatootja, kes suudaks neile piisavalt puurivabu mune pakkuda. Arvasime, et produktiivne dialoog Selveriga on lõpuks avatud.
Et Selveri munapuuduse hirmu kummutada, saime kinnituse ühelt Eesti suurimalt munatootjalt, et nemad suudaksid Selverile piisavalt puurivabu mune pakkuda küll – nad väga pooldavad puurivaba suunda ning teeksid kõik vajalikud investeeringud, kui Selver annaks neile vaid rohelise tule.
Olime heade uudiste üle munatootjalt väga rõõmsad ning saatsime uudise koos munatootja kommentaariga meediasse, et meie toetajad ja TKM Grupp seda näha saaksid.
Pärast pikka vaikust ajakirjanike poolt ilmus uudis lõpuks ühte põllumajandusportaali, mis paari tunni pärast sealt ka kadus. Ajakirjaniku sõnul oli Selver neile helistanud ja käskinud uudise kustutada, öeldes, et tegu on valeuudisega.
Teine väljaanne, kes meie pressiteate avaldas, oli märksa vapram. Nimelt ei eemaldanud nad uudist kohe, kui Selveri noor kommunikatsioonijuht neile helistas ning üsna familiaarses suhtlusstiilis väitis, et tegu on valeuudisega ning et meediaväljaanne peab uudise maha võtma. Mittenõustumise peale ähvardas noormees neid kohtuga.
Saame inimlikult aru, et ajakirjanike kiire tempo juures on kergem uudis maha võtta, kui faktid üle kontrollida. Kuid Selveri ähvardustel tundub olevat murettekitavalt suur kaal.
Hea Rivo ning Selveri juhatus, kui te seda loete: meie ja vaba press pole teie vaenlased. Ähvarduste asemel võiksite keskenduda reaalsete lahenduste leidmisele, et ka teie ettevõte saaks liituda teiste jätkusuutlike ettevõtetega, kelle munariiulil pole enam julmusel loomade vastu kohta.
Ka farmiloomad tunnevad stressi ja valu, ka neist tuleb hoolida. Tegu oleks üleminekuga aastaks 2025 ehk kuue aasta jooksul, mitte üleöö. Tallinna Kaubamaja Grupp – tee vastutustundlik valik ja teata, et kuue aasta pärast sinu ettevõtted enam puurimune ei müü! Kanad väärivad paremat kui puurielu.
Mina olen Triin ja nüüdseks juba enam kui aasta olnud Nähtamatute Loomade fundraiser ning tahan sulle teha väikese ülevaate oma tegemistest, mida on aidanud ellu viia Kodanikuühiskonna Sihtkapital!
Saime nimelt KÜSKilt aasta jagu aega ja vahendeid, et Nähtamatute Loomade majanduslikku elujõulisust tõsta. Täna võin rõõmuga öelda, et tänu meie imelistele annetajatele ja sponsoritele ning meie tegusa tiimi tööle tunneb organisatsioon ennast üpris elujõuliselt!
Kui mullu sügisel alustasime, oli meie püsiannetajate nimekirjas kuskil 50 inimest, kuid aasta aega hiljem on see number juba 230 kandis ja muudkui tuleb juurde. See on meile igakuiselt ütlemata suureks abiks ning nii hea on teada, et me võime kampaaniaplaane teha kasvõi 2021. aasta 10. veebruariks, sest saame oma püsiannetajatele ka pikaajaliselt loota!
Aastaga oleme saanud väärtuslikke kogemusi ka ettevõtetega koos töötamisel. Tunneme, et oskame nüüd paremaid koostööprojekte kokku panna ja neist tõesti maksimaalselt palju välja võtta, nii et üheskoos loomi paremini aidata kui üksinda. Imeline on teada, et laia Eestimaa peal on üle 50 ettevõtte, kes on ühel või teisel moel aidanud viimase aasta jooksul loomade elu paremaks muuta.
Meie tiim on tänu sellele seiklusele ka oluliselt targemaks ja osavamaks saanud. Näiteks mina olen aastaga õppinud projekte kirjutama ning kui juba korra vedama sain, ega siis enam pidama ei saanud ning nii valmiski suisa 6-7 taotlust, millest paaril õnnestus ka rahastus saada. Meie karuslooma keelustamise kampaaniajuht Merit aga õppis läbirääkimisoskusi otse FBI spetsialisti raamatust ning sõlmis meile täiesti imelisi hinnadiile!
Nähtamatuid Loomi on nüüd ka päev päevalt üha lihtsam toetada. Näiteks me liitusime hiljuti annetuskeskkonnaga Ma armastan aidata, kus saab toetada meie karusloomafarmide kampaaniat. Meie infolaudades on juba mõnda aega saadaval kaardimakse, et Blue Fox rinnamärk ostmata ei jääks. Õige pea saad meile ka helistades annetada, sest avalikustame meie väga lihtsalt meeldejääva annetusliini numbri. Meie annetuskastid on väljas mitmetes Tallinna ja Tartu kohvikutes, et saaks häid ampse heade tegudega tähistada.
Möödunud aasta on olnud igatahes nagu õide puhkemine. Tänu heale tööle on meie sissetulekud tohutult kasvanud ning me oleme tänu sellele ette võtta nii palju uusi tegevusi loomade aitamiseks. Näiteks alustasime karusloomafarmide keelustamise kampaaniaga, mille raames kogusime rekordiliselt üle 6000 keelustamist toetava digiallkirja, mis annab keelustamiseks rohkem lootust kui ealeski varem. Tänu usinale projektide kirjutamisele on meie lihatarbimise vähendamise kampaaniasuunal tööl kolm uut töötajat, kelle hea töö tulemusel on taimne toit muutumas üha kättesaadavamaks, mis aitab olulisel määral kaasa farmiloomade kannatuste vähendamisele. Saime palgata kommunikatsioonispetsialisti, kelle professionaalne töö on võimaldanud 2019. aastal viia farmiloomadega seotud uudised ja pressiteated meediasse rohkem kui 300 korral, mis aitab tõsta teadlikkust loomade olukorrast tööstusfarmides.
Kindlasti me ei lõpeta siin. See on alles algus ja siit me lendame edasi, kuni kõik farmiloomad on kaitstud halvakohtlemise ja kannatuste eest. Aitäh, armsad toetajad, et olete meiega!
Ja seda kõike tänu Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt 2018. aastal saadud projektitoetusele! Aitäh, KÜSK!
Vastuseks Selveri kommunikatsioonijuhi Rivo Veskiväitele, et Selver saab loobuda puurikanade munade müügist vaid siis, kui leiab tarnija, kes suudaks jaeketti puurivabade munadega varustada, sõnab Eesti Muna OÜ juht Tõnu Vetik, et nemad saaksid piisavates kogustes puurivabu mune tarnida küll. Kuid see saab toimuda ainult koostöös.
Tõnu Vetiku sõnul oleks Eesti Muna OÜ-l võimalik varustada Selverit puurivabade kanade munadega, kui üleminek toimuks üheskoos planeerides aastaks 2025, nagu seda on otsustanud teha ka Rimi, Prisma, Maxima ja Stockmann.
“Kui Selver otsustaks üle minna puurivabade kanade munade müümisele, siis üleöö me tõesti piisavalt mune pakkuda ei saa, aga üleminekuajaga küll. Teeksime sel juhul vajalikud investeeringud ja vahetaksime puurisüsteemid välja õrte vastu. Terve Eesti võiks ju tegelikult sama teha, meie tarneahel takistuseks ei saa,“ kommenteeris Vetik.
Tallinna Kaubamaja Gruppi kuuluv Selver ning Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailmad on seni tõrkunud puurivaba poliisi välja kuulutamast ning dialoog munatootjate ja loomakaitsjatega on luhtunud.
“Kord ütleb Selver, et nad muretsevad hinnatundliku kliendi pärast, siis aga, et puurivabu mune pole piisavalt – ettekäänete asemel oleks aeg hakata otsima reaalseid lahendusi. Kõik on tehtav, kui ettevõte oma jätkusuutlikkuse põhimõtteid tõsiselt võtab,” sõnas loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad korporatiivsuhete juht Sirly Meriküll.
Ka hinnatundliku kliendi argumendile on loomakaitsjatel vastuväide. “Õrrekanade munade hind on pidevas languses, mõnes poes on need puurimunadest vaid 10 senti kallimad. Kui inimesel pole võimalik osta kallimaid mune, siis me loomulikult saame aru, kuid hinnatundlik klient ilmselt Kaubamaja Toidumaailmas ega Selveris ei käi,” lisas Meriküll.
Hetkel on puurispeetavate kanade munade müügist või kasutusest aastaks 2025 teatanud 50 toidusektori ettevõtet, sealhulgas 40 protsenti Eesti jaesektorist. Rimi teeb juba praegu koostööd mahemunade tootjaga Tartumaal, nimelt ostab ta ära pea kogu Võnnu Mahetalu munatoodangu.
