Nähtamatud Loomad

Ilmselt oled juba teadlik asjaolust, et muna ja -broilerkanade näol on tegevmist kahe erineva kanatõuga. Neid on inimese poolt erinevate viisidega ja erinevateks eesmärkideks aretatud. Kui mõned erinevused kohe välja tuua, siis broileritibu kasvab keskmiselt neli korda kiiremini kui munakana tibu ning isegi nende pidamistingimused erinevad üksteisest üsna drastiliselt.

Oleme oma blogis siiani käsitlenud väga palju munakanade heaoluprobleeme ning puurikanade julma elu. Seekord kirjutame viiest faktist broilerkanade kohta, mida sa tõenäoliselt veel ei teadnud.

Broileritibud aretatakse kasvama üleloomulikult kiiresti üleloomulikult suurteks. 

Kahjuks ei ole loomatööstustes tänapäeval enam imekspandav kohata lihaks kasvatatavat brilerkana, kes on oma keha jaoks liiga raske. Tihti ei suuda tibu isegi korralikult püsti püsida. 40 päeva vanuselt on 27%-l broilertibudel suuri raskusi oma kehakaalu toetamisega ning 3.3% neist on kasvanud juba nii raskeks, et nende jalad ei jõua neid isegi kanda. Broilertibud on kõige kiiremini kasvavad loomad meie planeedil.

See asjaolu on geneetilise aretamise tulemus, mis algas ligi 50 aastat tagasi. Selle ajaga on kanade loomulikku kasvu tohutult kiirendatud – kui kunagi võttis kanal aega 112 päeva, et kasvada 1.1 kg raskuseks, kulub nüüd vaid ca 47 päeva, et kana kasvaks ligi 3+ kg raskuseks. Võrdluseks võib tuua, et kui inimlaps kasvaks sama kiirelt, nagu tänapäeva “mutantkana”, kaaluks kõigest kaheaastane laps ca 275 kg.

Broilerkanade ebaloomulikult kiire kasv põhjustab neile tõsiseid terviseprobleeme ja kehalisi vigastusi.

Võib vaid ette kujutada, kui kurnav on väikese kana kehale, kui ta peab veidi rohkem kui kuu ajaga kasvama mitu korda kiiremini, kui oleks loomulik. Kahjuks on jalgade deformeerumine, luumurrud, südame -ja kopsuhaigused, hingamisraskused ja enneaegne surm vaid mõned heaoluprobleemid, millega broilerkanad oma lühikese ja piinarikka elu veetma peavad. 

Broilerkanu kasvatatakse tihedalt kokku surutuna akendeta ruumi põrandal. 

Lisaks liiga kiire kasvu tulemusel tekkinud kehalistele probleemidele on broilerkanade kurb igapäevaelu ka see, et neid kasvatatake väga tihedalt kokku surutuna akendeta ruumi põrandal. Mida suuremaks nad kasvavad, seda kitsam neil põrandal on. Seega lisaks sellele, et nad ei jaksa oma keharaskust enda jalgadelgi kanda, ei saa nad ruumikitsikuse tagajärjel end isegi ümber pöörata. Samuti ei näe kanakesed kunagi ka päikesevalgust.

Kanad on sunnitud istuma kuumal ja räpasel põrandal. 

Kahjuks ei lõpe broilerkanade kannatused siinkohal veel kaugeltki. Kuna terve põrand, millel kanad terve oma elu veedavad, on kaetud väljaheidete ja muu mustusega, on kanade alune põrand kuum. Väljaheited käivitavad põrandal komposteerumisprotsessi, mis eraldab suurtes koguses ammooniumi ja metaani. Selle tulemusel on põrand kogu ulatuses ligi 30.5 kraadi Celciust. Vaesed kanad peavad sisse hingama ammooniumi ja tolmusegust õhku.  

Sellised tingimused on perfektsed ka bakterite tekkeks, paljunemiseks ja levikuks. Kanade rinnaesised ja jalad on liigkiire kasvu ja üksteisega tihedalt koosistumise tulemusel sulgedeta, punased ja hellad. See muudab kanad omakorda vastuvõtlikuks bakterite ja haiguste suhtes. 

Suurtööstuse kanakasvatus saastab keskkonda ja joogivett. 

Intensiivse kanakasvatuse tagajärgedel tekib suurtes kogustes nitraati, fostaafi, ammooniumit ning kahjulikke baktereid. Äravooluvee, kanade väljaheidete ning õhku eralduvate gaaside tõttu on see kõik meie keskkonnale saastav. Suur osa saastest jõuab ka m.h meie joogivette ning seeläbi meie kehadesse. 

Eestis on kokku juba pea sadakond ettevõtet, kes on kas üle minemas või juba üle läinud ainult puurivabadelt kanadelt pärit munade kasutamisele oma toitude valmistamises.

Soovime omalt poolt tunnustada eeskujulikke ja loomasõbralikke toidukohti, kes on üle läinud puurivabadele munadele ja pakuvad ka toidu koju tellimise võimalust:

Subway Eesti 
Aida kohvik Viljandimaal
Dereku Burger Tallinnas
Estonian Burger Factory Tallinnas
F-Hoone Telliskivis
Kaks Kokka Tallinnas
Kohvik Kroon Pärnus
Restoran NOA Viimsis
Restoran OKO Haabneemes
Paju Villa Tallinnas
Reval Cafe 
Rucola restoran & pizzeria Tallinnas
Sushi Tiger Rakveres 
Restoran Tänav Pärnus
Tokumaru rameni-restoran
Tuljak restoran Tallinnas
Uulits Tänavagurmee burgerirestoran
Vapiano restoran

Tunnusta neid ka Sina ning jäta neile positiivne arvustus. Sellega näitad, et Eesti inimesed hoolivad ning tunnustavad positiivseid ja loomasõbralikke otsuseid. Ole osa suurest muutusest ja tulevikust, kus üksi loom puuris piinlema ei pea.

Tutvu kogu nimekirjaga puurivabadest ettevõtetest Eestis: www.munadehind.ee

Kariloomade transpordi suurendamine kasvatab haiguste edasikandumist, sealhulgas ka nende, mis võivad ohustada inimesi.

Eksperdid on hoiatanud, et elusloomade eksportkaubanduse kasv muudab haiguste leviku tõenäolisemaks. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel veeti, lennutati ja sõidutati 2017. aastal üle maailma peaaegu 30% rohkem sigu, kitsi, lehmi ja lambaid kui kümme aastat tagasi. See arv tõuseb veelgi, osaliselt seetõttu, et elusloomade transportimine on hoolimata tehnoloogia edusammudest sageli odavam kui külmutatud liha vedamine. Tarbijate nõudlus värske liha järele kasvab ka seetõttu, et ülemaailmne elanikkond läheneb 8 miljardile, seejuures suureneb rahvaste hulk, kes lähevad üle liharikkamale toitumisele. Kuid elusloomade transportimine kogu maailmas suurendab haiguste ülekandumise riski, nimelt kardavad veterinaarid ja epidemioloogid, et kasvav tööstus on juba põhjustanud viiruste levimist.

Belgia Ghenti ülikooli veterinaararst Jeroen Dewulf ütles, et sigade Aafrika katku viiruse ehk seakatku sissetoomine Belgiasse oli peaaegu kindlasti põhjustatud inimeste sekkumisest: kas imporditud saastunud loomsete saadustega või metssigade ebaseaduslikust liikumisest. „Haiguste levimisel on mitmeid põhjuseid, kuid elusloomad on suurim nakkusallikas,” ütles Dewulf. „Mida rohkem sa loomi transportima hakkad, seda rohkem riskid võimalusega, et haigused nende kaudu levivad. On ka teisi viise, viirus võib levida näiteks lihatoodetega, kuid teeb seda siiski palju tõhusamalt elusloomade kaudu.”

Biotehnoloogiafirma Metabiota vanemteadlase ja epidemioloogi David McIveri sõnul on elusloomade ekspordi tõus kasvav probleem. Seda just paljude haiguste levimise tõttu, näiteks linnugripiviiruse, hullu lehma tõve ja Nipah viiruse näol. Ta lisab, et seetõttu võib ühel päeval ka seakatk inimesi mingil kujul ähvardada. „Esimene Nipah viiruse juhtum 1998. aastal tuli pärast haiguspuhangut Malaisias järgnedes seakasvatuse laiendamisele puutumata vihmametsapiirkondades. Nahkhiired sõid puuvilju, pillasid oma süljega kaetud viljad maha, mida seejärel sõid sead, läbi mille sattus viirus inimestesse ja tulemuseks oli 105 surma. Taudipuhangu kontrolli alla saamiseks tuli hävitada tonnide kaupa sigu. Kui me ekspordime neid loomi üle kogu maailma, siis me potentsiaalselt viime tundmatuid haigustekitajaid uutesse kohtadesse.”

Veel ühel tuntud juhul keelati 1990. aastatel veiste spongiformse entsefalopaatia ehk üldiselt tuntud hullu lehma tõve leviku kartuse tõttu Briti elusveiste ning veiselihatoodete eksport. Arvatakse, et harvaesineva, surmaga lõppeva ajuhäire Creutzfeldt-Jakobi tõve uus variant on põhjustatud sellest, et inimesed tarbivad hullu lehma tõvega saastunud liha.

Ajakirjas BioMed avaldatud uuringu autorid hoiatasid juba 2015. aastal: „Loomakaubandus on tõhus viis loomahaiguste sissetoomiseks, säilitamiseks ja levitamiseks. Seda on täheldatud suu- ja sõrataudi erinevate tüvede levikust Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasias. Samuti veiste spongiformse entsefalopaatia levikust näiteks Omanisse ja Kanadasse nakatunud veiste importimise kaudu.” Mciver lisas: „Kuigi seakatk ei mõjuta praegu inimesi, ei ole sead ja inimesed bioloogiliselt ja immunoloogiliselt nii erinevad. On mõeldav, et mõned väikesed muutused viiruse geneetikas lubavad sellel üle kanduda inimestele ja siis on meil tõsine probleem.”

Prof Dirk Pfeiffer Hong Kongi Linnaülikoolist ja Londoni Kuninglikust Veterinaaria kolledžist sõnas, et risk sõltub sellest, kus kohas sa maailmas asud. „Kõrgema sissetulekuga riikides on olukord väga reguleeritud, kasutusel on tõhusad meetmed, et kaitsta oma kariloomade populatsiooni nakkushaiguste leviku eest,” ütles ta. „Tõeline probleem on paljude madala- kuni keskmise sissetulekuga riikidega, kus suurenenud nõudlus liha järele annab võimaluse selle pealt raha teenimiseks. Elusloomade liikumine neis maailma osades mängib suurt rolli loomahaiguste levitamisel.” Näiteks Hiinas liigutatakse elusloomi regulaarselt riigis ringi, et varustada n-ö „märgasid turgusid” või eestistatult loomaturgusid, kus lihunikud müüvad kohapeal värskelt tapetud liha. Neid kohti on juba ammu seostatud haiguseriskiga – ja tõepoolest, arvatakse, et hiljutine koronaviiruse puhang on alguse saanud just Wuhani loomaturult.

Maailma Loomatervise Organisatsiooni hallatav süsteem jälgib haiguspuhanguid ja annab teavet, mis põhineb puhangu poolt mõjutatud riikide raportitel. Kuigi süsteemi kiidetakse oma rolli eest, peab ta tõelise tõhususe jaoks lootma riikide kiirele ja ausale aruandlusele. „Ebameeldiv külg sellise järelevalvesüsteemi puhul on see, et mida rohkem midagi uurida, seda tõenäolisemalt ka midagi leitakse, ja siis on riik millegi leidmise ohver,” ütles Dewulf.

„Näiteks hiljutise seakatku puhangu ajal Belgias jälgisime olukorda hoolega, teavitasime kõiki vastutavaid ameteid ning siis seisime silmitsi kõigi tagajärgedega, nagu kaubanduspiirangud jne. Tagajärjena sai meie loomatööstus väga kõva majandusliku löögi.”

Kuid vaatamata kasvavast teadlikkusest, et eksporti tuleks robustsemalt kontrollida, hoiatavad eksperdid, et võimatu oleks kõiki loomi üle vaadata. „Enamikul juhtudel, kui me vaatame haiguse edasikandumist, kas inimestel või kariloomadel, kaldume nägema neid liikumas kiiremini ja mitmekesisemalt, kui meie järelevalvesüsteemidel suutlikust sammu pidada on,” ütles McIver. 

“Samuti ei ole need süsteemid loodud selleks, et vaadata elusloomi või lihatooteid, kes sisenevad või lahkuvad riikidest, hoiatamist haiguste eest, mida ei ole veel kindlaks tehtud. Ringi liikuvate loomade massiivse hulga tõttu, ei ole selle jaoks eraldatud eelarved alati piisavad ja paljudel juhtudel oleme võimelised otsima ainult asju, millest me teame. Loomad võivad tulla või minna haigusttekitavate mikroobidega, mis on potentsiaalselt ohtlikud, kuid me ei ole nendega lihtsalt veel tegelenud.”

On iseenesest mõistetav, et ka praegustel keerulistel aegadel peame me inimestena oma baasvajadused rahuldama ja söömine kuulub paratamatult nende hulka. Selleks peame käima poes või tellima söögipoolise e-poest – ka see on enesestmõistetav. On ka teada tava, et just munadepühade ajal ostetakse kodudesse rekordiline hulk mune. Tihti rohkemgi, kui ära tarbida jõutakse.

Kutsume Sind üles mõtlema ka loomade peale.

Praegusel viirusterohkel ajal on muidugi ennekõike oluline, et meie lähedased ja meie ise oleksime terved ning hoitud. Kutsume sind üles hoolima ka loomadest, kes enda eest tööstusfarmides ise seista ei saa. Tihti jäetakse nad hooleta ja vajaliku kontrollita – eriti kriisiajal. Võiksime võrrelda nt puurikana elu meie praeguse karantiiniga. Peame istuma vaid oma koduseinte vahel ja ringiliikumiseks on väga piiratud võimalused. Meie saame aga vähemalt (loodetavasti) kasvõi päevas korra looduses jalutamas või sportimas käia, puurikana aga ei saa mitte kunagi päevavalgust isegi näha. Rääkimata nt tiibade sirutamisest või liigiomastest tegevustest.

Just sellepärast kutsub Nähtamatud Loomad üles Sind mõtlema praegu ka loomade peale ja tähistama munadepühi puurivabalt. See on väike ja lihtne sammuke, kuid selle mõju on tohutu! Kui Sina, Su pere ja lähedased eelistaksid poes käies alati puurivabu (muna peal oleva koodi algusnumbriga 0, 1 või 2) mune, aitaks see kitsast traatpuurist välja tuhandeid õnnetuid kanu. 

Mida aga teha siis, kui suures ostutuhinas ei leidu poes enam puurivabu mune?

Esimene soovitus on muidugi, et osta ratsionaalselt ja ainult nii palju mune, kui Su pere reaalselt ära tarbida jõuab. Praegusel ajal ei ole ilmselt niikuinii oodata suurt külaliste hulka Su koju või mastaapseid üritusi mujal ja pühad veedetakse pereringis. Seega mõtle enne arukalt läbi, kui palju mune teil tegelikult vaja läheb – nii jäävad ära ka toiduraiskamine ja liigne raha kulutamine 🙂 Ja muidugi loe alati muna peal olevat koodi, et veenduda, et tegu oleks puurivabade kanade munadega. Mune e-poest valides ava munakarbi kirjeldus ja uuri, millisest süsteemist pärit munadega on tegu.

Teiseks soovitame Sul uurida, kes on Sinu lähim puurivabade munade tootja. Paljud väiketalud on praegu ilmselt samuti raskustes ning vajaksid heade Eesti inimeste toetust. Selliseid tootjaid leiab internetist lihtsalt: nt Märjamaal tegutsev Viirelind talu korraldab munaringe ja toimetab mune inimestele koju kätte nii Märjamaal kui Tallinnas (ka kontaktivabalt). Samal põhimõttel tegutseb Harjumaa lähistel Lahe Muna Lahemaalt ja rohujuure tasemel kodanikualgatuslik võrgustik Eestis Eesti Toit Otse Tootjalt Tarbijale ehk OTT. OTT koondab kohalikke toidu tootjaid ja tarbijaid. OTTe leiab sotsiaalmeedias Eestimaa valdade kohalikest Facebooki gruppidest (nt Kiili valla OTT jne) ja nende ametlikult kodulehelt. 

Kolmandaks soovitame vaadata üle veel mõned lähiümbruse poed, sest äkki sai just Sinu kodupoe munariiul puurivabade kanade munadest tühjaks, aga kõrvalpoes leidub neid veel küllaga! Kui jällegi teed parasjagu oma oste e-poest ning hetkel puurivabu mune sealt ei leia, soovitame läbi vaadata ka teised e-poed. 

Loe lähemalt, miks ja kuidas eelistada alati puurivabu mune: www.munadehind.ee 

Sofia Schneider-Sepping

Enne teist maailmasõda oli inimeste hoiak bakteriaalsete haiguste kohta suuresti erinev tänapäevasest. Iga haav kujutas endast inimesele tõsist ohtu, kuna võis mädanema minna ja bakterite kolooniatele kodu pakkuda ilma, et inimesed midagi teha saaksid. Kopsupõletik oli peamine surmapõhjus. Arstid olid tuberkuloosi, difteeria ja düsenteeria vastu praktiliselt jõuetud.

40ndatel aastatel see muutus, kui bioloog Alexander Fleming tutvustas maailmale antibiootikume, mille ta töötas välja tänu avastusele, et hallitusseened hävitavad baktereid. Nüüd oli lõpuks ometi arstidel tõhus moodus igasuguste surmavalt ohtlike bakteriaalsete haiguste ravimiseks. 

Maailma Tervishoiuorganisatsioonilt kuuleme tänapäeval aina rohkem bakteriaalsetest haigustest, mis on saavutanud antibiootilise resistentsuse ehk immuunsuse antibiootikumide mõjule. See tähendab, et täpselt nii, nagu inimene on geneetiliselt oludega kohandumise eesmärgil arenenud võimeliseks laktoosi lahustama, on need bakterid evolutsiooni käigus omastanud võime antibiootikumide vastu kangekaelselt ellu jääda. Teisisõnu on haigusi, mida antibiootikumidega enam ravida ei saa, sest keha on nende vastu immuunsuse tekitanud. Meie imeravim bakteriaalsete haiguste vastu võitlemisel muutub järk-järgult kahjutuks.

See stsenaarium viib meid olukorda, kus varasemalt kergesti ravitavad haigused võivad edaspidi muutuda väga raskesti ravitatavateks ja protseduurid, nagu keisrilõige sünnitusel, elundite siirdamised ja isegi hambaravi võivad taaskord muutuda eluohtlikeks ettevõtmisteks.

Juba praegu haigestuvad ainuüksi Ameerika Ühendriikides igal aastal ligi 2,8 miljonit inimest antibiootilise resistentsusega haigustesse, mille tulemusel sureb iga aasta umbes 35 000 ameeriklast. Need numbrid kasvavad iga aastaga ja 2050. aastaks on tõenäoliselt antibiootilise resistentsusega haigused maailma kõige sagedasemaks surmapõhjuseks, nõudes iga aasta ligi 10 miljonit inimelu.

Siinkohal võiks küsida, kust need bakterid oma vastupanuvõime antibiootikumidele saavad. Mõnes mõttes on see justkui midagi õpitavat ja pärilikku. Bakterid peavad antibiootikumidega tihedases kokkupuutes olema, et evolutsiooni tulemusel nendele vastupanu osutada. Kahjuks on inimesed loonud nendele bakteritele ideaalse koha, kus neid antibiootikumidega tasapisi ära harjutada.

Siinkohal tulevad mängu tööstusfarmid ja massiline loomakasvatus. Kujuta endale ette tänapäevast tööstusfarmi, kus loomade paigutamisel ei ole raisku lastud ühtegi ruutmeetrit: aina rohkem ja rohkem sigu, kanu ja lehmi majutatakse aina väiksematesse ruumidesse ja oludesse. Nii tihedalt, külg-külje vastu pressitult, on need loomad ükskõik, millise haiguspuhangu vastu ülimalt kaitsetud. Bakterid saavad nende tihedalt üksteise lähedal olevatel kehadel kiiresti levida ja paljuneda.

Selleks, et loomi haiguspuhangu eest kaitsta ning et nende liha bakteritega ei nakatuks ja lõpuks ikka söögikõlblik oleks, süstitakse ning söödetakse loomadele mitmetes tööstusfarmides igapäevaselt antibiootikume ja ravimeid, mida neil loomulikus ning ruumikamas keskkonnas vaja ei oleks. Läbi loomsete saaduste tarbimise jõuavad nende antibiootikumide ja ravimite jäägid ka inimeste kehasse. Niiviisi endalegi teadmata harjutame end tasapisi pidevalt väikeses koguses antibiootikumide ja ravimitega ning üsna pea saavutab meie keha nende suhtes immuunsuse.

Seega võib siit järeldada, et ühe olulise kohana justnimelt nendes hiiglaslikes tööstusfarmides kujunevadki välja antibiootilise resistentsusega bakterid, kes on tänu inimeste loodud keskkonnale õppinud antibiootikumidega harjuma ja neile vastupanu osutama.  Me võime küll oma käsi pesta ja olla teadlikud põhilisest toiduohutusest, kuid see ei kaitse meid kõigi haiguste eest. Samal ajal kui arstid ja teadlased teevad meditsiinis suuri edusamme, liigume me iga aastaga aina kaugemale ajast, kui bakteriaalsed haigused olid kergesti ravitavad. See olukord on midagi, mille oleme seda mitte ette ennustada suutes loonud, pannes loomad suurema toodangu nimel väga tihedalt hiiglaslikesse tööstusfarmidesse elama ning tekitades bakteritele ideaalsed võimalused vastavaks evolutsiooniks.

Selle jaoks, et ennast ja oma lähedasi kaitsta, saab igaüks meist anda omapoolse panuse, eelistades tööstusfarmide toodangule väikefarmide ja mahetoodangut. Samuti oleks mõistlik ka üleüldine lihatarbimise vähendamine oma dieedis. Selle asemel saab oma toidulauale tutvustada suuremas koguses taimset toitu: nt kaunvilju ja pähkleid, mis on valgurikkad ja tervislikud ega sisalda antibiootikume.

Ülestõusmispühade ehk munadepühadega seostub ilmselt enamusel meist esimese asjana komme värvida mune, neid üksteisele kinkida ja koksida – võidab see, kelle muna jääb terveks. Sel aastal on munadepühad ilmselt eriti kodused ja pereringi kesksed. Olenemata sellest, kas tähistad munadepühi üksi, sõbraga või paari pereliikmega, kutsume Sind üles mõtlema ka kanadele, kellelt munad pärinevad.

Milline on puurikana elu?

Praeguse karantiini ajal on puurikanade igapäevaeluga samastumine võib-olla isegi lihtsam, kui muidu. Enamus meist veedab oma päevad kodus nelja seina vahel. Kui oleme lisaks ka haiged, peaksime püsima toas paar nädalat ilma toast lahkumata. Kujuta ette, et selline elukorraldus kestaks terve Sinu elu. Lisaks ei näeks Sa mitte kunagi päikesevalgust ning sinu korter oleks imetilluke ja vaid ühetoaline. Sellistes ja veel hullemates tingimustes elavad kahjuks kanakesed, kes veedavad terve oma elu kitsas traatpuuris. 

Eestis on umbes 1,1 miljonit munakana. Nendest ca 80% on puurikanad, kes veedavad terve oma lühikese elu umbes ühe A4-suurusel alal, ei näe kunagi päevavalgust ega saa oma tiibugi sirutada. Ülejäänud kanade arvu moodustavad teistest süsteemidest pärit kanad (õrrekanad, vabapidamise kanad ning mahetootmise kanad). Positiivse poole pealt on puurivabade kanade arvukus Eestis tänu Nähtamatute Loomade tööle pidevas languses ning me ei peatu enne, kui kõik kanad on puuridest päästetud.

Kuidas valida puurivabad munad?

Nähtamatud Loomad kutsub Sind sel ülestõusmispühal üles eelistama puurivabade kanade mune, mis on poes märgistatud numbriga 2, 1 või 0. Kui tellid oma toidukaubad, s.h munad, e-poest, loe kindlasti munakarbi juures olevat kirjeldust ja veendu, et tegu oleks puurivabade munadega. Sellega keeldud puurikanalate toetamisest ning aitad meil jõuda lähemale oma eesmärgile – et kanade puurispidamine lõppeks. Ära lase end eksitada munakarpidest, mille peal illustreerivalt jooksevad õnnelikud aasal elavad kanad, vaid loe kindlasti muna peal olevat koodi või munade lisainfot. Vaid nii saad kindel olla, et valid puurivabad munad.

Kust puurivabade kanade mune leiab?

Puurivabad munad on olemas kõikides jaekettides ja nende e-kauplustes nagu COOP või Prisma ning teistes e-poodides nagu Barbora, Astri e-pood, Netimarket, Horeca, Sahver jt.Seega on Sul sel munadepühal võimalus seista kanade eest, kes soovivad hellust ja hoolt, õues päikese käes jalutamas käia ning liivavanne võtta. Kanad väärivad paremat kui puurielu ja Sina saad olla osa sellest muutusest.

Vaata ka: www.munadehind.ee

Kallid sõbrad!

Seisame silmitsi enneolematu väljakutsega – ülemaailmse kriisiga, millesarnast me elu jooksul kogenud ei ole. Tuhanded inimesed on haiged ning paljud meie sõbrad ja pereliikmed, isegi kui nad on terved, on hädas. Armastatud väikeettevõtted on uksed sulgenud või majanduslikes raskustes. Meid ootab teadmatus ning ilmselt on suurimad katsumused alles ees. Kuid meie Nähtamatutes Loomades püsime lootusrikkad. Meie eesmärk on alati inspireeritud sellest, et leida valgust pimeduse keskel. Me oleme harjunud nägema edasiviivat teed isegi siis, kui maailm tundub väga morjendav. 

Oleme pikalt võidelnud kõige nõrgemate eest. See on meid teinud tugevaks ja sisendanud vankumatu usu, et olenemata sellest, kui kõrge ja keeruline on takistus, suudame selle ületada. Meie jaoks püsib see usk ka selles kriisis. Oleme harjunud säilitama usku ja lootust ka õudustes, mis toimuvad loomadega maailmas iga päev. Meie kogemused näitavad, et kõige olulisemad väljakutsed ühendavad meid kõige rohkem. Kokkuhoidvus on meie tugevus. Meie ühine kaastundevõime hoiab vastupanu tugevatele jõududele, mis ohustavad meie tulevikku, olgu selleks globaalne pandeemia, kliimamuutused või julmade tööstusfarmide järeleandmatu laienemine.

Paari nädala jooksul oleme näinud südantliigutavaid heategusid, mis on säästnud mitmeid tuhandeid elusid. Oleme näinud märkimisväärseid jõupingutusi selleks, et toetada teisi inimesi. Selline lahkus on meile tuttav nähtus – näeme seda Sinusuguste heade toetajate seas iga päev. Need jõupingutused annavad meile suurt lootust paremaks tulevikuks. Käes on ajalooliselt kriitiline hetk – meie tänased teod ja otsused määravad, milline saab olema meie maailma tulevik. Kuigi sellised kõikehõlmavad asjaolud võivad esile kutsuda võimetusetunde, siis Sina oled see, kes saab asju muuta. Rohkem kui kunagi varem, vajame Sinu abi. 

Nähtamatute Loomade missioon luua tervislikum, ohutum ja kaastundlikum maailm on tähtsam ja kiireloomulisem kui kunagi varem. Me teame, et meie katkine toidusüsteem põhjustab märkimisväärset ohtu kogu maailma tervishoiule. Me oleme aastakümneid teadnud, et tööstusfarmid ei ole kohutavad ainult mitte loomade jaoks, vaid need on ka heaks pinnaseks haiguste levikul, mis kujutavad inimkonnale eksistentsiaalset ohtu. Ja me teame, et mitmed miljonid loomad on tihti asjatult hukatud, et takistada ohtlike patogeenide levikut. 

Käesolev kriis on äratuseks. Meie maailm on valudes. See vajab hädasti julget visiooni ja uut lähenemisviisi, et inimesi ülal pidada, sealjuures haiget tegemata meile endile ja arvestades planeedi teiste elusolendite heaoluga. Nähtamatud Loomad ei kritiseeri ainult praegust katkist tööstuslikku intensiivset loomakasvatust. Me ehitame uut, mis arvestab toiduohutusega, inimeste tervisega, keskkonna hoidmise ja loomade heaoluga. Me töötame sellise toidusüsteemi poole, mis arvestaks rohkemaga kui ainult võimalikult suur number kasumireal korporatsioonide arvemajanduses. Kui Sa oled koos meiega, siis teame, et see on võimalik. Töötame rohkem ja pühendunumalt kui kunagi varem. Inimesed, loomad ja planeet ei saa enam oodata. 

Liitu meiega juba täna.

Lootusrikkalt ja palju jõudu soovides
Kristina Mering
Nähtamatute Loomade asutaja ja president

Kanad on üllatavalt intelligentsed loomad ja seda ei ole mitte alati teatud. Teadmatusest võib mõni ka solvanguna teist inimest kutsuda pimedaks kanaks või rumalaks nagu kana, kuid tegelikult on sellel erakordsel loomal varuks nii mõnigi üllatus, mida sa tõenäoliselt varem ei teadnud.

1. Kanad suhtlevad üksteisega

Sarnaselt inimestele on ka kanadel erinevad häälitsused, millega nad liigikaaslastele oma mõtteid edasi annavad. Igal häälitsusel on oma kindel tähendus. Nii saavad nad teineteist hoiatada näiteks läheneva ohu eest või öelda oma emale, et tunnevad end turvaliselt. Samuti tunnevad kanad empaatiat ja mõistavad, kui teised kanad on hirmunud või stressis.

2. Kanad näevad unenägusid

Kanade uni sarnaneb suuresti inimese omale ja ka nemad veedavad osa sellest REM-unes. See tähendab, et une ajal töötab kana aju väga aktiivselt ja genereerib värvikaid kujutluspilte ning sündmusi. Loodetavasti näevad nad oma unenäos ennast vabas looduses mängimas või kaaslastega ühist liivavanni võtmas.

3. Kana eelkäija munes looduses harva

Kana eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana. Sellised kanad munesid metsikus looduses umbes 10-15 korda aastas, mis teeb keskmiselt 12 muna aastas. Tegu on tegelikult kana munarakuga, mis tähendab seda, et kanade ja inimeste menstruaaltsükkel on enam-vähem sama pikk. Farmerile ei ole muidugi majanduslik kasulik iga kana järel 28 päeva oodata, et kanalt muna kätte saada, mistõttu on tänapäeva kodukanad aretatud munema ebaloomulikult tihti – ca ühe muna päevas. See teeb u 365 muna aastas. See aga kurnab kana keha väga kiirelt ära, mistõttu on tööstusfarmis elava kana eluiga keskmiselt vaid 12 kuud.

4. Kanad on geneetiliselt T-Rexi lähimad sugulased

Tead kindlasti seda suurt veidra kehakuju ja lühikeste esijäsemetega Türannosaurus Rexi? Teadlased on jõudnud järeldusele, et geeniuuringute põhjal on just kanad selle hiiglasliku looma lähimad tänapäevased sugulased. Üpris uskumatu, arvestades, kui ohutud kanad välja näevad ja kui hirmuäratav oli viie meetri kõrgune T-Rex “Jurassic Park” filmis.

5. Kanad on targemad kui väikelapsed

Uuringud on näidanud, et kanatibud saavad väikelastest paremini aru näiteks sellest, kui mõni ese on peidus. Nad saavad aru, et kui millelegi tekk peale visata ja see ära katta, ei tähenda see veel, et asja ei oleks enam olemas. 2-aastased inimlapsed said seesugustes testides tibudest halvema tulemuse. Lisaks valdavad kanad algelist matemaatikat. Juba tibudena suudavad need linnud panna esemete grupid esemete arvu järgi kasvavasse või kahanevasse järjekorda.

Seega saame kindlalt väita, et kanad ei ole sugugi nii rumalad, kui me võib-olla senimaani arvanud oleme. Seega järgmine kord tee lühike mõttepaus enne, kui kedagi pimedaks või peata kanaks kutsuma hakkad 🙂