Hotell Telegraaf loobub puurikanade munade kasutusest

Toidesektori ettevõtteid Eestis, kes teatavad puurivabadele munadele üleminekust, tuleb juurde pea iga nädal. Hetkel on tänu Nähtamatute Loomade järjepidevale tööle juba üle 80 restorani, hotelli, toidutootja, jaeketi jm toidusektori ettevõtte, kes on teatanud puurikanade munade kasutamisest või müügist loobumisest. Enamik on seda juba praeguseks teinud ning suuremad ettevõtted on võtnud omale eesmärgiks mõne lähiaasta. Nähtamatute Loomade eesmärk on, et aastaks 2025 oleks kogu Eesti toidusektor puurivaba.

Sama trend on selgelt näha kogu maailmas. Ülemaailmseid toidusektori ettevõtteid lisandub samuti meeletu kiirusega. Hiljuti teatas rahvusvahelise hotelliketi Marriott International frantsiisi liige Eestis, Hotell Telegraaf, et on omale Marriotti eeskujul võtnud eesmärgiks loobuda puurimunade kasutamisest aastaks 2025. Hotell Telegraafi näol on tegemist luksushotelliga Tallinna vanalinnas. “Oleme taastanud elegantse 1878. aastast pärineva hoone, kus omal ajal asus Eesti Telegraafi keskjaam, ja muutnud selle ainulaadseks Tallinna vanalinna luksuslikuks viietärnihotelliks,” seisab hotelli kodulehel.

Puurivabade kanade munade kasutusele üleminek sobitub hästi hotelli keskkonnasõbralike praktikate alla ning teostub 100%-selt aastaks 2025. Teiseks loomasõbralikuks keskkonnapraktikaks võib näiteks lugeda ka hotellis kasutatavate linade ja rätikute annetamist Tallinna Loomade Varjupaigale.

Aitäh, Hotell Telegraaf, et toetad loomade paremat kohtlemist, puhtamat keskkonda ning vastutustundlikku ettevõtlust! Tulevik on puurivaba!

Foto: Andrew Skowron

Kristina Mering: naaritsakasvatuse lõpp loob soodsa pinnase karusloomafarmide keelustamiseks

Eesti Veterinaar- ja Toiduameti andmete kohaselt ei kasvatata Eestis 2020. aasta seisuga enam naaritsaid, mis loob soodsa pinnase karusloomatööstuse keelustamiseks.

Kui alles hiljuti oli naaritsakasvatus Eesti karusnahatööstuse oluliseim sissetulekuallikas ning naaritsad moodustasid lõviosa Eestis kasvatatavatest karusloomadest, siis 2020. aasta jaanuarikuu seisuga Eestis enam naaritsaid ei kasvatata.

„Naaritsakasvatuse lõpp on selge märk, et meil on viimane aeg karusloomafarmid sulgeda. Riik peaks pitseerima olukorra, kus karusloomakasvatus on sisuliselt pankrotis, loomi peaaegu enam juurde ei paljundata ja keegi ei ole huvitatud selle tegevuse jätkumisest,” sõnas Nähtamatute Loomade juht Kristina Mering.

Eesti suurima karusloomafarmi AS Balti Karusnahk juht Marge Tiiduse sõnul pole aga tegu naaritsakasvatuse lõpu, vaid ajutise tootmispausiga. Sellegipoolest vaevleb kunagine suurettevõte viimased aastad hiigelkahjumis, mille tulemusena on lisaks naaritsakarja hukkamisele kõvasti vähendatud ka rebaste hulka. Kui varem hukati igal aastal kümneid tuhandeid rebaseid, siis nüüd nahastatakse vaid mõned tuhanded loomad.

„Karusnaha nõudlus maailmas on rekordilises madalseisus, suured oksjonikeskused sulgevad uksi ning hiljutine koroonaviiruse puhang on seadnud isegi suurtootja Hiina surve alla tööstus sulgeda. Isegi kui Eestis peaks naaritsakasvatus taas elavnema, ei saa tööstusest enam iial olulist osa meie majandusest – ootame poliitikutelt kiiret tegutsemist, et see virelev ja julm tööstus lõpuks keelustada,“ lisas Mering.

Eetilistel põhjustel on karusloomakasvatused keelustatud juba pooltes Euroopa riikides. Eelmisel aastal otsustati see tegevusala täielikult keelustada näiteks Norras, kus karusnahatootmine on erinevalt Eestist moodustanud arvestatava osa majandusest.

Nähtamatud Loomad esitas aasta alguses Riigikogule 6161 digitaalse toetusallkirjaga petitsiooni karusloomafarmide sulgemiseks Eestis. Riigikogu alustab teema menetlemist lähema poole aasta jooksul.

Slovakkia lõpetab kanade puuriajastu

Veebruari algul (7.veebruaril) allkirjastasid põllumajanduse ja maaelu arengu minister, kaubanduskoja president ja Slovaki Vabariigi Linnukasvatajate Liidu direktor memorandumi, milles märgitakse, et aastaks 2030. liiguvad kõik Slovakkia munatootjad puurisüsteemidelt edasi alternatiivsete süsteemide kasutamisele (õrrekanala, vabapidamine või mahepõllumajanduslik tootmine).

SLOVAKKIA JUHATAB TEED

Kõik kolm osapoolt tõdesid, et memorandumi vajadus tulenes üha suurenevast sotsiaalsest survest eemale liikuda puurisüsteemides toodetud munadest. Praegu on peaaegu 80% riigi munatoodangust pärit täiustatud puurisüsteemidest, mis tekitab tõelise ohu, et Slovakkia munad on tarbijate jaoks soovimatud ja kaovad lõpuks turult, sest tarbijad avaldavad survet saamaks kõrgema heaolutasemega kanalates toodetud mune.

Memorandumit tugevdab Slovakkia kaubanduskoja osalus, mis tagab, et isegi pärast tootmismuudatuste rakendamist eelistavad Slovakkia jaemüüjad Slovakkia mune, võimaldades tarbijatele juurdepääsu kõrgema heaolutaseme ja kvaliteediga toodetele, samal ajal kui Slovakkia linnulihatööstus säilitab oma suveräänsuse teistest riikidest pärit munade impordi suhtes.

TUGEV PARADIGMA JÄRGIMISEKS

Me toetame täielikult seda sammu, mis on meie End the Cage Age Euroopa kodanikualgatuse võrgustiku liikmete –  Humánny Pokroki (Humane Progress) ja Sloboda Zvierati (Animal Freedom) – pikaajalise kampaania tulemus. See tähendab olulist sammu munakanade heaolu paranemise suunas Slovakkias, seades samas väga tugeva pretsedendi kogu Euroopa Liidus. Sellist, mida me kutsuksime üles teisi riike järgima.

Sellised arengud tõestavad, et suurem sotsiaalne surve riiklikul ja Euroopa tasandil võib tõepoolest sütitada muutusi poliitikas.

„Oleme Slovakkia memorandumi pärast elevil. On suurepärane uudis näha põllumajandusministeeriumit tegemas koostööd tootjate ja jaemüüjatega, et mitte ainult keelata puuride kasutamist, vaid ka kindlustada, et kõrgema heaolutasemega kanalates toodetud munad oleks Slovakkia jaemüüjate ja Slovakkia tarbijate esimene eelistus ja esimene valik,” ütles Romana Šonková, meie esindaja Tšehhi Vabariigis.

„Me ootame nüüd, et rohkem Euroopa riike ja Euroopa Komisjon järgiksid seda paradigmat, ning teeksid seda, mis on õige tarbijate ja põllumajandusloomade jaoks, viivitamata”.

Allkirja Sinagi End the Cage Age petitsioon, et kutsuda UK valitsust üles keelustama puurid kõigi UK põllumajandusloomade jaoks.

Selver väidab, et on vastutustundlik ettevõte

Hiljuti ilmus artikkel selle kohta, kuidas Tallinna Kaubamaja Grupi alla kuuluvad poed ja kontorid lähevad üle täielikule prügisorteerimisele. Artiklis nimetab ettevõte end vastutustundlikuks. Sama väide on kirjas ka Tallinna Kaubamaja Grupi kodulehel ning peaks kehtima kõigi Grupi alla kuuluvate ettevõtete kohta, sealhulgas ka Selver AS-i. Miks toetab ennast vastutustundlikuks nimetav ettevõte aga veel julma ja südametut loomapiinamist ning müüb oma poodides puurikanade mune?

Nähtamatute Loomade avalik kampaania Kaubamaja Grupi suhtes on kestnud juba pea 7 kuud. Siiani ei ole TKM Grupp nõus olnud koostööd tegema ja avalikult puurimunade loobumise otsust välja kuulutama.

Nähtamatud Loomad pöörab tähelepanu ka möödunud aastal Kantar Emori poolt läbiviidud uuringule. Sellest selgus, et ligi 70% Eesti inimestest ei poolda kanade pidamist kitsastes traatpuurides. Lisaks umbes 60% inimestest arvab, et selline praktika võiks olla lausa seadusega keelustatud. 

Puurivabade kanade munade järele tõusvat nõudlust on tähendanud kõik Eesti suurimad munatootjad. Aina enam toidusektori ettevõtteid võtab suuna minna üle puurivabade munade kasutusele lähiaastatel, hiljemalt aastaks 2025. Paljud neist on seda juba teinud. Hiljuti oli meil väga hea meel näha selle suunaga liitumas ka Eesti ühte juhtuvat toitlustajat, Baltic Resraurants Estoniat, kelle alla kuulub kokku ligi 130 toiduteeninduse asukohta Eestis. S.h kuulub ettevõtte alla ka Subway Eesti, Daily lõunarestoranid, Chat ja TakeOff. See on tohutu võit loomadele, sest parandab sadade tuhandete kanade elutingimusi.

Ükski vastutustundlik ja endast lugupidav ettevõte ei peaks toetama loomapiinamist. Seega on Tallinna Kaubamaja Grupil koos Selveri ja Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailmaga juba aeg teatada avalikult, et nad loobuvad aastaks 2025 puurikanade munade müügist. Seda on teinud juba 40% jaekettidest Eestis, ehk Maxima, Prisma, Stockmann ja Rimi. Samuti on juba puurivaba varsti Eesti turule sisenev Lidl. 

Aita meil see eesmärk saavutada ning saada kiri Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse esimehele Raul Puusepale, kus mainid, et Sina ei toeta kanade kitsastes traatpuurides pidamist ning soovid, et TKM Grupp lõpetaks puurikanade munade müügi: Raul.puusepp@kaubamaja.ee

Anna oma allkiri! Nähtamatud Loomad soovib lõpetada lindude sunniviisilist surnuks söötmist

Nähtamatud Loomad alustas kampaaniat, mis kutsub Eesti restorane ja jaekette loobuma delikatessina tuntud rasvase pardi- ja hanemaksapasteedi ehk foie gras’ müügist.  TOETA ALGATUST SIIN

Nähtamatute Loomade kampaania eesmärgiks on tõsta tarbijate teadlikkust foie gras’ julmast tootmisviisist ning seeläbi veenda Eesti tipprestorane ja kauplusi toodet oma valikust eemaldama. 

„Iga allkiri foie gras’ müügi peatamiseks annab toidufirmadele märku, et Eesti tarbijad ei toeta loomade julma kohtlemist. Ükski lind ei pea veetma elu kingakarbi suuruses puuris, kus teda mitte ei hukata, vaid piinatakse surnuks läbi võika sundsöötmise,” sõnas Nähtamatute Loomade foie gras’ kampaaniajuht Reelika Püll.

Foie gras’ tootmiseks surutakse hanedele ja partidele kurku metalltoru, mille kaudu neid sundsöödetakse 2-3 korda päevas, kuni linnu maks paisub kümme korda suuremaks. Selle tegevuse tagajärjel lõhkeb tihti linnu kõht. 

„Nähtamatud Loomad on alustanud läbirääkimisi Eesti tipprestoranidega, mis rasvamaksapasteedi pakuvad. Esimesed positiivsed tulemused avalikustatakse varsti ning huvi restoranide hulgas sellest tootest loobuda on suur,” sõnas Püll.

Avalikust survest tulenevalt on foie gras’ tootmine keelustatud 16 riigis, sealhulgas Austrias, Tšehhis, Soomes, Rootsis, Iisraelis ja Argentiinas. Mullu teatas rasvamaksapasteedi müügi keelustamisest New Yorgi linnanõukogu. 

Ehkki Eestis on loomade sundsöötmine ja foie gras’ tootmine loomakaitseseaduse alusel keelatud, on tootega kauplemine endiselt lubatud. 

Oma allkirja rasvamaksapasteedi müügi lõpetamiseks Eestis saad anda SIIN.

Veterinaaramet: „Puuris peetavate munakanade heaolu on ohustatud rohkem kui muudel viisidel peetavate kanade oma”

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad võitleb selle nimel, et Eestis kanu enam puurides ei peetaks. Seda just sellepärast, et kanadel on kitsastes traatpuurides halvimad elutingimused võrreldes nt õrre-, vabapidamise- või mahepidamise kanadega. 

„Puuris peetavate munakanade heaolu on ohustatud rohkem, kui muudel pidamisviisidel peetavate munakanade oma,” kommenteeris Veterinaar- ja Toiduameti loomakaitse peaspetsialist Erika Mäeloog. “Olgugi, et puuris on olemas minimaalsed võimalused liigiomaseks käitumiseks, siis muudel pidamisviisidel on need võimalused kahtlemata suuremad. Nende tegevuste hulka kuuluvad näiteks omale sobiva asukohaga pesa või õrre valimine. Puur on suletud keskkond mõnekümne linnu jaoks, kus probleemid on kerged ilmnema juhul, kui keegi domineerima hakkab ja tekkinud olukorda õigeaegselt ei märgata.“

“Puurikanad veedavad terve oma lühikese aja ca ühe A4 suurusel alal, ei näe kunagi päevavalgust ega saa mitte kunagi oma tiibu sirutada,” lisas Nähtamatute Loomade korporatiivsuhete juht Sirly Meriküll. “Kahjuks kehtivad samasugused halvad tingimused puurikanadele kõigis Euroopa riikides. Seega erand Eesti ei ole.”

Sina saad aidata kanade puurispidamise lõpetada langetades poes loomasõbraliku valiku ning eelistades puurivabade kanade mune. Loe lähemalt: munadehind.ee

FOTOD! Sõbrapäeva kallid kanalt ja tibult

Täna toimus Tallinna kesklinnas aktsioon „Kallista kana,” milles jagas möödujatele sõbrapäeva puhul kallistusi suur kanamaskott koos sõbra, tibuga. Aktsiooni eesmärgiks oli tõsta inimeste teadlikkust farmiloomade heaolust.

Nähtamatud Loomad tervitas tallinlasi täna hommikul kallistustega kodulindudelt, et kutsuda inimesi üles sõbralikule ja hoolivale suhtumisele farmiloomade suhtes. 

“Kõik loomad väärivad hoolt ja head kohtlemist – ka farmiloomad, keda on Eestis kokku 16 miljonit, kuid kellest enamik elab paraku väga kehvades tingimustes. Kallistav kana tuletab meelde, et ka need loomad on meie sõbrad ning läbi teadlike valikute saame tuua inimlikkuse loomapidamisse tagasi,” sõnas Nähtamatute Loomade kommunikatsioonijuht Liis Hainla. 

Nähtamatud Loomad tegeleb Eesti farmiloomade heaolu parandamise ja kannatuste vähendamisega tööstusfarmides. Organisatsioon pälvis mullu Aasta Vabaühenduse tiitli ning kuulub 2019. aastast alates maailma nelja tõhusaima loomakaitseorganisatsiooni hulka.

Farmiloomi saad sõbrapäeva puhul toetada SIIN. Helistades telefoninumbril 900 0555, annetad loomadele 5 eurot.

Veel pilte aktsioonist näed SIIN

Arengud avalikus kampaanias, mis kutsub Tallinna Kaubamaja Gruppi ja Selverit loobuma kanade puurispidamise toetamisest

Nähtamatute Loomade avalik kampaania Tallinna Kaubamaja Grupi (TKM Grupp) suhtes on kestnud juba üle viie kuu. Kampaaniaga palub loomakaitseorganisatsioon avalikult, et Tallinna Kaubamaja Grupp koos Selveri ning Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailmaga avalikustaksid otsuse minna aastaks 2025 üle vaid puurivabade kanade munade müügile. Seda on teinud juba 40% jaesektorist, s.h Rimi, Prisma, Maxima ja Stockmann. Tõsiasi, et need ettevõtted selle loomasõbraliku otsuse vastu võtnud ning seda ka avalikult välja öelnud on, näitab selgelt nende innovatiivsust ja vastutustundliku ettevõtluse praktiseerimist. See näitab, et nende väärtused lähevad ka praktikas nende tegudega kokku. 

Esimeseks põhjuseks, miks avalik kampaania TKM Grupi suhtes ikka veel käib, on Grupi koostöösoovi puudumine.

Nähtamatute Loomade esindajad on pea kolme aasta jooksul TKM Grupi esindajatega kohtunud kokku kolmel korral. Seni pole Selveri ja TKM Grupi juhatuse liikmed olnud nõus Nähtamatute Loomadega koostööd tegema. Tarbijate ja teiste toidusektori ettevõtete huvi aga puurivabade munade teema suhtes pole olnud kunagi suurem kui praegu. 

Puurivabaks minevaid ettevõtteid tuleb juurde pea iga nädal. Meil on väga hea meel näha liitumas ka aina rohkem toidusektori hiigelettevõtteid. Näiteks hiljuti teatas aastaks 2025 puurimunade kasutusest loobumisest Baltic Restaurants Estonia, kes pakub toitlustust ca 138 asukohas Eestis, s.h koolides, koolieelsetes asutustes ning bankettidel. Baltic Restaurants Estonia suurust ja mõju arvestades annavad nad selge signaali, et toidusektoris on toimumas muutused, millega iga ajaga kaasas käiv ja enda mainest hooliv ettevõte tahab  kursis olla ja mida enda ettevõttes rakendada. Ka Tallinna Kaubamaja Grupil oleks aeg oma vastutustundliku ettevõtluse praktiseerimist välja näidata.

Kui pöörame pilgu tarbijate suunale, ei poolda ligi 70% Eesti inimestest kanade puurispidamist, nagu selgus viimasest Kantar Emori poolt läbi viidud uuringust. Kõik jaeketid on osutanud tõsiasjale, et puurivabade munade müük on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. See tähendab, et Inimeste väärtused väljenduvad ka nende ostueelistustes. 

Teine põhjus avaliku kampaania jätkuks on, et Tallinna Kaubamaja Grupp ei ole nõus viimaste arengute valguses  Nähtamatute Loomadega uuesti kohtuma, et Eesti toidusektori muutuvat olukorda arutada ning koostöövõimalusi leida.

Oleme nüüdseks juba mitu kuud TKM Grupi juhatuselt uut kohtumist nii telefonitsi kui meilitsi palunud, et olukorda täpsemalt arutada. Meie e-kirjadele ei vastata ning telefonikõnesid juhatusele edasi ei suunata. 

Kolmas põhjus kampaania jätkuks on, et Tallinna Kaubamaja Grupp väidab, et kanadel on puurides ca A4-suurusel pinnal hea elu.

TKM Gruppi kuuluva Selver AS-i juhatuse liige on Nähtamatute Loomade kampaaniat meedias kommenteerinud, öeldes, et nad ei näe probleemi kanade puurispidamisel ja et kanadel on puuris väga hea puuris. Sellele vastu räägivad mitmed teadusuuringud ning kahjuks on puurispeetavatel kanadel vaieldamatult halvimad elutingimused teiste pidamisviiside kanadega võrreldes. 

Jääb küsimuseks õhku, et kui Selver ning Tallinna Kaubamaja Grupp on paigutanud endid premiumkettide hulka, miks müüvad nad sellistes ebainimlikes tingimustes kasvatavate kanade mune? Samas väidavad Selver ning Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailm, et nende poodides on juba praegu väga suur hulk puurivabade kanade mune saadaval. Seega oleks TKM Grupil sellevõrra lihtsam lubada aastaks 2025 ainult puurivabade munade müügile üleminekut. 

Kõike ülalmainitut silmas pidades on Nähtamatud Loomad sunnitud avalikku kampaaniat Grupi suhtes jätkama. Tulevikus on meil plaanis mitmeid aktsioone Selverite ja ka Kaubamaja Grupi juhatuse kontori ees. Oleme kindlad, et juba varsti langetab Tallinna Kaubamaja Grupp ainuõige otsuse ning saame nende kohta positiivse uudise välja kuulutada. 

Loe lähemalt Nähtamatute Loomade avaliku kampaania kohta TKM Grupi suhtes: sydametuselver.ee 

Baltic Restaurants Estonia loobub puurikanade munadest

Eesti juhtiv toitlustusteenust pakkuv ettevõte Baltic Restaurants Estonia AS teatas, et on võtnud omale eesmärgiks loobuda 2025. aastaks puurikanade munade kasutamisest.

Eesti juhtiv toitlustusettevõte Baltic Restaurants Estonia, mille kaubamärkide hulka kuuluvad Daily, Chat, TakeOff ja SubWay, teatas, et on võtnud omale eesmärgiks loobuda aastaks 2025 puurikanade munade kasutamisest. Otsus puudutab kõiki ettevõtte toitlustuskohti ning on osa selle vastutustundlikust ja jätkusuutlikust mõtteviisist. 

“Meil on suurettevõttena soov olla oma valdkonnas eeskujuks ja suunanäitajaks,” ütles Baltic Restaurants Estonia müügi- ja turundusjuht Tiiu Endrikson.  “Vastutustundlikkus ja jätkusuutlikkus on lahutamatu osa meie ettevõtte mõtteviisist ning puurivabadele munadele üleminek on oluline osa sellest. Mõtleme igapäevaselt, kuidas vähendada meie ettevõtte jalajälge: lisaks töötame selle nimel, et vähendada pakendite kasutamist ja toidujäätmete hulka meie toitlustuskohtades.”

Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad sõnul on tegu märkimisväärse võiduga. “Baltic Restaurants Estonia üleminek puurivabadele munadele parandab sadade tuhandete kanade elutingimusi. Samuti on see märk sellest, et vastutustundlikkus ja sealhulgas loomade heaolu on aina rohkemate ettevõtete ärimudeli osa,” sõnas Nähtamatute Loomade korporatiivsuhete juht Sirly Meriküll.

Baltic Restaurants Estonia AS on suurim toitlusteenust pakkuv ettevõte Eestis ning kuulub Baltic Restaurant Gruppi, mis alustas Eestis tegevust 1993. aastal. Ettevõte on tööandjaks üle 600 töötajale, kes teenindavad 138 toitlustuskohta üle Eesti. Peamiselt toitlustatakse Daily kaubamärgi all koole ja lasteaedu, samuti ülikoole ja ärimaju. 

Miks on praegu õige aeg karusloomafarmide keelustamiseks?

Nähtamatud Loomad esitas Riigikogule hiljuti uue, 6161 toetusallkirjaga petitsiooni karusloomafarmide sulgemiseks Eestis. Tegu on seni suurima ametliku rahvaalgatusega Eesti ajaloos ning kolmanda katsega farmide sulgemiseks.

Miks on aga praegu parim aeg karusloomafarmide keelustamiseks? Nähtamatute Loomade president Kristina Mering toob välja neli põhjust, miks sel korral võiks keelustamise otsus Riigikogus jõustuda.

Eesti karusnahatööstus on pankroti äärel

Eesti suurim karusloomafarm AS Balti Karusnahk, mis moodustab ca 99 protsenti Eesti karusnahatööstusest, on suurtes majandusraskustes ning inforegistri andmetel juba mõnda aega ka võlgades. Viimase kuue aastaga on firma tootnud ca 6 miljonit eurot kahjumit. Kui 2015. aastal palkas firma 73 inimest, siis tänaseks päevaks on nad enamiku neist koodanud ning firma pakub tööd vaid 10 inimesele.

“Argument, et karusnahatööstus on oluline osa Eesti majandusest, ei pea enam vett. Riigil lasub järjest tugevamalt kohustus see virelev tööstusharu ametlikult sulgeda ning pakkuda allesjäänud töötajatele üleminekuvõimalusi, mis aitaks neil oma tulevikku kindlustada,” kommenteeris Mering.

Maailm liigub karusnahavabas suunas

Karusloomafarmid on tänaseks keelustatud 14 Euroopa riigis, viimati teatas keelustamise otsusest Slovakkia. Loomade pidamise nõuete karmistamise tulemusel on karusloomafarmid suletud ka Rootsis, Saksamaal, Šveitsis ja Hispaanias.

“Kuuleme Euroopa kolleegidelt pea iganädalaselt mõne karusloomafarmi sulgemisest Poolas, Leedus, Taanis, Lätis ja teistes Euroopa riikides,” sõnas Mering. “Karusnaha hind maailmaturul on nii madalale langenud ja karusnahatööstuse õitseajad on möödas. Lisaks farmide sulgemisele koondavad töötajaid ka suured karusnahkade oksjonikeskused.”

Suured moemajad on karusnahast loobunud

Enamik suuri luksusmoebrände on teatanud karusnahast loobumisest – ei Prada ega Gucci kollektsioonides karusnahkseid esemeid enam ei leia. “Moebrändid loovad teed, aga samas ka kuulavad oma tarbijaid. Mida madalamale karusnaha populaarsus langeb, seda vähem seda moemajades kasutatakse. Tarbijad on rääkinud: karusnahal ei ole kohta tuleviku moelavadel ega rõivakappides,” on Meringu seisukoht.

Rahva toetus keelustamisele on kõigi aegade kõrgeim

Viimase arvamuse uuringu kohaselt ei toeta karusloomafarme ca 70 protsenti eestlastest – vastuseis karusnahale on kõrge nii konservatiivse kui ka liberaalse maailmavaate esindajate hulgas.

“Hooliva riigi ja ühiskonnana ja 21. sajandi toimijatena ei toeta keegi meist loomade halba kohtlemist. Karusloomakasvatuste keelustamise debatt toob aasta-aastalt esile ka eestlaste üha suurema loomaarmastuse ja soovi nõrgemate kaitseks välja astuda, kes seda ise enda eest teha ei saa. Selle seaduse vastuvõtmine kinnitab usku eestlaste heast südamest ja hoolivast vaimust, “ lisas Mering lõpetuseks.