Saage tuttavaks – Nähtamatute Loomade vabatahtlik Emily

Nähtamatutes Loomades tegutseb suur hulk tõeliselt toredaid ja võimsaid vabatahtlikke, kes panustavad oma vabast ajast sellesse, et loomi aidata. Soovime tuua rohkem esile neid imelisi inimesi, kes on tohutult oluline osa ühiskondlike muutuste elluviimisest. Seekord tutvustame kanade heaolukampaania vabatahtlikku Emilyt.

Millega sa tegeled? Mida sulle meeldib vabal ajal teha?

Hetkel töötan koostöötamiskeskuses LIFT99-s assistendina – aitan ürituste läbiviimisega, uutel liikmetel sisse elada ja muude igapäeva toimetustega kontoris. Vabal ajal naudin muusikat, loodust, pilatest, kokkamist ja muidugi koos aega veeta inimestega, keda armastan. Tahaksin rohkem keraamika ja muude loovate kunstidega tegeleda, aga pean veel nende jaoks õige aja leidma.

Kuidas sa jõudsid loomade heaolu küsimusteni?

Mul on olnud väiksest saati loomadega mingi side ja olen nendest alati huvitatud olnud. Usun, et meil on nendest nii palju õppida ja nad annavad meile nii palju, seega minu jaoks tundu loogiline, et nad väärivad meie poolset austust ja hellust.

Räägi oma teekonnast Nähtamatutesse Loomadesse.

Gümnaasiumis olles võtsin mooduli nimega “Inimene ühiskonnas” ning selle raames oli meil koolitund, mille käigus me pidime gruppides valima ühe Nähtamatute Loomade kampaania ja seda tervele klassile tutvustama.

Meie grupp rääkis elusloomade ekspordist. Ettekannet tehes ja nende loomade kannatustest rääkides tundsin, kuidas see andis mulle nii palju energiat ja mu sees justkui süttis miski. Ma polnud varem sellist kirge otseselt tundnud, kuigi loomad on mulle alati väga hingelähedased olnud. 

Pärast seda uurisin Nähtamatute Loomade kohta rohkem ja nägin ka vabatahtlikuks saamise võimalust. Ootasin veel paar kuud, lõpetasin gümnaasiumi ära ja täitsingi ankeedi.

Kas sul on vabatahtliku kogemus ka väljaspool Nähtamatuid Loomi?

Varasemalt olen aidanud ürituste ja festivalide läbiviimise ning nende korraldusliku poolega nagu näiteks turundus, artistidega suhtlus ning lava või ruumi kujundus.

Millega sa Nähtamatutes Loomades tegeled?

Ma olen kanade kampaania restoranide ja kohvikute koordinaator. Seega suhtlen restoranide ja kohvikutega, et neid veenda mitte kasutama puuris peetavate kanade mune.

Mida sa oled Nähtamatutes Loomades tegutsemise käigus õppinud?

Kindlasti  on arenenud minu suhtlus korporatiiv tasandil, sest eelnevalt mul selles kogemus täielikult puudus. Nähtamatutes Loomades on nii palju toredaid koolitusi tervele  tiimile, kuhu on alati kõik oodatud. Samuti jagatakse Slacki kanalites omavahel igasuguseid nippe ja trikke või niisama toredaid avastusi- nt artiklid, seriaalid, filmid, raamatud või igapäevaelu kogemused.

Mis sulle Nähtamatutes Loomades tegutsemise juures meeldib?

Suurim pluss minu jaoks on inimesed Nähtamatutes Loomades ja muidugi ka loomade heaolule kaasa aitamine. Olen nii palju armsaid inimesi kohanud selle aasta jooksul, mis NL-is tegutsenud olen ja see teeb tõesti südame soojaks.

Miks vabatahtlikuna tegutsemine on sinu jaoks oluline? Kuidas sa leiad aega vabatahtliku tegevuse jaoks ja tasakaalu erinevate eluvaldkondade vahel?

Vabatahtlikuna tegutsedes näen päriselt, kuidas aitan kaasa loomade heaolu kasvamisele ja see annab mulle juurde energiat ja sisemist rahu. Tasakaalu leidmine kõige muu kõrvalt polegi nii raske, sest mu armas tiim on uskumatult toetav ja, kui vajangi rohkem aega enda jaoks saan seda alati küsida.

Kas sul on koduloomi? 

Mul on mu kallis kuldne retriiver Wilson, kelle sain, kui olin üheksa. Nüüd ta on 11, aga käitub siiamaani nagu kutsikas. Ta on kõige rõõmsameelsem kutsu ja teda reaalselt ei saa närvi ajada – ma olen teda proovinud n-ö kiusata, aga ta ikka vaatab sulle sama õnnelikult otsa nagu enne ja liputab saba edasi. Wilson hoiab väga meie pere lähedale ja on truu meile kõigile. Gümnaasiumi lõpus ma kolisin välja ning ta jäi mu vanematega Viimsisse, sest seal on tal ikkagi aed ja mets kohe maja kõrval ning ei tundunud aus Wilsonit linna tirida. Ma kasvasin temaga üles ja igatsen teda iga päev, aga õnneks näen teda iga nädal!

Pean mainima ka enda armsaid kiisusid Jossu, Vurr ja Lilli, kes enam kahjuks meiega ei ole, aga, kelle peale mõtlen pidevalt ja, kes lisasid mu ellu nii palju rõõmu ja armastust!

Milliseid huvitavaid filme/raamatuid/etendusi oled viimasel ajal näinud/lugenud/külastanud?

Ma pean ütlema ausalt, et hetkel mul on nii kiired ajad, et kui ma lõpuks olen kodus ja töö on tehtud siis ma vaatan mingit täielikkut jama, kus mu aju saab ennast lihtsalt välja lülitada. Üks nendest on nt sari Trailer Park Boys.

Mõni soovitus tulevastele vabatahtlikele?

Ei ole vaja muretseda ja üle mõelda, et kas ma ikka jõuan ja, kas ma tean piisavalt – lihtsalt täida ankeet ja kõik muu loksub paika! 

Ootame oma tiimi alati uusi vahvaid vabatahtlikke. Kui soovid ka koos meiega loomade elu paremaks muuta, täida ankeet siin.

Vabatahtlike koordineerimise arendamine toimub projekti raames, mille eesmärgiks on kasvatada Eestis kodanikuteadlikkust, tugevdada kodanikuühiskonda ja populariseerida vabatahtlikku tegevust. Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Kuidas farmis sigade elukeskkonda rikastada?

Kristina Kullsigade käitumise uurija ja õppefarmi seatalitaja, Viini Loodusvarade ja Maateaduste Ülikooli doktorant

Avaldatud esmakordselt leheküljel Pikk.eehttps://www.pikk.ee/kuidas-farmis-sigade-elukeskkonda-rikastada/

Kodusead on loomuomaselt ülimalt uudishimulikud ning mänguhuvilised loomad. Vabas looduses kasvanud kodusead veedavad 75% päevast tuhnides, toitu otsides, juurikaid ja muud värsket materjali närides ning süües. See näitab, et kodusigadel on suur vajadus oma ümbrust uudistada ning tuhnida. Farmis saab seda võimaldada pakkudes sigadele sobivate tegelusmaterjali.

Kuigi sigade kodustamine algas juba nii 9000 aasta eest, ei ole see sigade olemust palju muutnud – kodusigade käitumisrepertuaar ühtib pea üks ühele metssigade omaga. Sigade aretus on peaasjalikult keskendunud lihasmassi kasvatamisele ja -kvaliteedile ning sigade käitumise valikulisele aretusele suurt tähelepanu pööratud ei ole (v.a. emahool emiste puhul). Seega võib iga seakasvataja uhkusega mõelda, et tema farmis elavad veel üsnagi metsiku käitumisega kodusead.

Võimalusel veedavad kodusead 75% päevast tuhnides. Sobiv tuhnimismaterjal nagu põhk on neile hädavajalik. Foto: K. Kull.

Heaoluprobleemid seakasvatuses

Viimase mõnekümne aasta jooksul on seatootmisettevõtetes toimunud järsk muutus – farmid on muutunud intensiivsemaks, ühes seakasvatusettevõttes elab tihtipeale mitmeid tuhandeid sigu. Suuremas osas elavad sead üksnes sisetingimustes, kus kõval põrandal kasvades on ainsaks tegelusmaterjaliks paar metallketti mitmekümne sea peale. Farmide intensiivistumine on sigade elukeskkonda vaesemaks ning üksluisemaks muutnud. Tekkinud on käärid sigade vajaduste ning farmide pakutavate tingimuste vahel.

Kodusigadel on alles uudishimu ning vajadus tuhnida, kuid farmikeskkond enamasti seda ei võimalda. Ideaalne rikastusmaterjal tõstab nii sigade heaolu kui ka muudab tootmise ökonoomsemaks. Suur väljakutse on sigadele sobiv ning põnev keskkonna rikastamine farmi igapäevarutiini osaks muuta – siin on kõige suurem roll loomulikult farmi juhtkonnal ja töötajatel, kes oma ettevõtet ning loomi kõige paremini tunnevad.

Restpõrandatega sulgudes saab allapanu pakkuda põhukorvidest, mille all on pilusid kattev matt. Ühtlasi saab sulu uste külge kinnitada jutekotid ning looduslikust materjalist köied, mida sead närida ning sakutada saavad. Foto: A. Palmetzhofer.

Rikastamine aitab lahendada probleeme

Seakasvatuses nähakse sigade elukeskkonna rikastamist tihti luksusena, mida see kindlasti ei ole – tegelusmaterjali pakkumine on vajalik sigade käitumisvajaduste rahuldamiseks ning aitab ennetada mitmeid seakasvatuses levinuid probleeme. Pikas perspektiivis toob see kasu nii loomadele kui ettevõttele.

Tegelusmaterjalid nagu köiedjutekotid või põhk võimaldavad sigadel rahuldada tuhnimis– ja närimisvajadust seakasvatajale ning sigadele sobival moel. Väheneb farmi inventari närimine ja teiste sigade sabade- ning kõrvade närimine. Looduslikud materjalid (põhksaepurusilopapp) annavad sigadele lisaks kiudaineid, mis peale närimisvajaduse väljaelamise hoiavad kauem täiskõhutunnet ning aitavad vähendada agressiivset käitumist karjas.

Rikastatud sulgudes kasvanud sigu on lihtsam talitada, nad ei ole nii kartlikud või etteaimamatu käitumisega, näiteks on nende kaalule ajamine lihtsam. Põhu ning turbaga rikastatud sulgudes kasvavad sead paremini, neil on suurem rümbakaal ning nende liha kvaliteet on parem võrreldes tavatingimustes (rikastamata) sulgudes kasvanud sigadega. Samuti on mõned seakasvatajad täheldanud, et rikastatud sulgudes esineb vähem sööda raiskamist, sest söödas tuhnimise ja selle restpõrandale ajamise asemel leiavad rikastatud sulgude sead hoopis põhu ja muu sobiliku närimismaterjaliga tegevust.

Võõrdepõrsatele sobivad turvas ning köiejupid

Äsja võõrutatud põrsastele on heaks tegelusmaterjaliks turvas, sest see aitab parandada põrsaste seedimist üleminekul tahkele toidule ja vähendab võõrutusstressist tulenevat kõhulahtisust. Soovituslik on anda üks kühvlitäis turvast kümne põrsa kohta, paar korda nädalas pärast võõrutust. Nädal-kaks peale võõrutust ei ole enam mõtet turvast selle suure keskkonnajalajälje tõttu anda ning edaspidi võiks pakkuda teisi tuhnimis- ja närimismaterjale nagu köisi, jutekotte, saepuru ja põhku. Turba andmine sel perioodil aitab vähendada antibiootikumide kasutust võõrdepõrsastel.

Põrsastele lisatoidu andmine nn mängulistest sööturitest (kuhu on seotud lühikesi köie- või riidejuppe, vt pilti 3), paraneb põrsaste tervis: neil on vähem probleeme kõhulahtisusega, nad kasvavad paremini ning neil esineb vähem sabade-kõrvade vigastusi. Seega on kasulik alustada keskkonna rikastamisega juba võõrdeeas. Siinkohal on oluline  meeles pidada, et sobiva tegelusmaterjali andmist tuleb jätkata kogu sea eluea jooksul.

Põhk allapanuna vähendab liigeste ning sõrgade vigastusi ning aitab ennetada lonke teket. Seda seetõttu, et paljal põrandapinnal hõõrduvad sea sõrad ja liigesed vastu kõva põrandat, millest tulenevad nahavigastused võivad edasi areneda põletikuks. Allapanu vähendab kõval põrandal libisemist ja pehmendab kukkumist ning väheneb vigastuste hulk.

Põrsate lisasöötmine „mängulistest-sööturitest“. Kuvatõmmis joonisest: Middelkoop et al. 2019, lk 3.

Praktilised näited sobivatest tegelusmaterjalidest

Seakasvatuses on siiani levinuim rikastamise viis sulu seinale riputatud metallist söödakett, mõnel juhul ka plastiktaara. Selline tegelusmaterjal on parem kui mitte midagi, kuid see ei rahulda kindlasti sigade käitumisvajadusi.

Heaks sigadele sobivaks rikastuseks on looduslikust materjalist köied (näiteks sisalist, puuvillast, kanepist). Riputa köis sulu seina või ukse külge. Jälgi, et kõik sulus elavad sead ulatuvad köit närima, muidu pole rikastusest tolku. Vaata, et köis ei puudutaks põrandat, sest muidu köie ots määrdub ning sigade huvi määrdunud mänguasja kasutada väheneb tunduvalt. Köied on lihtne rikastusmaterjal ka puuris peetavatele emistele tiinuse ajal. Kindlasti soovitan kasutada ka jutekotte. Need saab samamoodi sulu seina külge riputada ning sead saavad neid sikutada ja närida. Nende funktsioon on sarnane köitega.

Köit võib sigadele ette anda otse kerast või poolilt, mis on kinnitatud sulust väljapoole (pilt 4). See aitab köit kokku hoida, sest nii ei teki lühikeseks näritud köiejuppe, mida peaks ära viskama. Kui teed köie sisse iga paarikümne sentimeetri järel sõlmed, siis ei saa sead sellest pikki juppe sulgu tõmmata ja köis kestab kauem. Vaheta köisi vastavalt vajadusele – kui köis on nii lühike, et sead ei ulatu enam närima, on aeg uus köis panna. Näritud köis on hea märk – see tähendab, et sead vajavad seda ja on väga huvitatud sinu antud tegelusmaterjalist.

Köit niiviisi sulu piirde külge sidudes ei pea lühikeseks näritud köiejuppi ära viskama. Foto: A. Palmetzhofer.

Miks eelistada köit metallist ketile?

Köis on tehtud looduslikust materjalist ja siga saab seda närida, sellest hammastega kinni võttes seda sikutada ning nii enda loomuomast käitumist päriselt välja elada. Võid sigadele kõrvuti pakkuda nii köit kui ka metallketti ning sigade eelistusi jälgida. Siga üritab ka metallketti närida, kuid see pole materjali kõvaduse tõttu võimalik. Heal juhul saab ta metallketti ninaga liigutada või seda lutsutada. See aga ei täida vajalikku närimisvajaduse rahuldamise funktsiooni.

Uudsuse võlu

Kindlasti on mõned seakasvatajad täheldanud, et sigade huvi metallist, plastikust või kummist valmistatud „mänguasjade“ vastu kaob mõne päeva jooksul. Näiteks kui kollane kõva plastikpall rändab sulu otsa, kus see määrdunult nädalaid puutumatult seisab. Soovitatav on „mänguasjad“ sulgu riputada mitte põrandale jätta, vältimaks nende määrdumist. Soovitatav ka plastikust „mänguasju“ iga paari päeva tagant vahetada, nii säilib nende uudsus sigade jaoks kauem.

Mõistlik on sigadele anda farmis tekkivaid „ülejääke“. Heaks materjaliks on papppakkepabertühjad söödakotid, osad kasvatajad kiidavad ka jõuluajast järgi jäänud kuusepuude andmist. Soovitan kuusepuu ühte otsa pidi sulgu riputada, nii et see liigselt ei määrduks, nii püsib sigade huvi kauem. Kindlasti tuleb järgida bioturvalisuse ja SAKi tõttu kehtivaid nõudeid. Mõned väiksemad seafarmid on koostöös seenekasvatajatega leidnud võimaluse oma sigadele pakkuda austerservikute kasvatamisest ülejäävat põhu-seenekomposti (pilt 1). Selles tuhnimine meeldib sigadele väga. Kontrolli enne sigadele andmist, et asjadel poleks küljes plastiku või metalli tükke. Selliste „jääkide“ vastu säilib sigade huvi kauem kuna nad saavad seda närida ning sakutada. Seakasvatajal on neid lihtne iga paari päeva tagant uuendada kuna neid saab hõlpsalt sulu äärest sigadele visata.

Sigadel on suur loomuomane vajadus närida, sakutada ning tuhnida. Looduslik köis sobib närimiseks väga hästi ning on parem kui metallkett. Pildi vasakus nurgas on näha ka puidust selja- ja küljekratsimisnurk, mis sigadele väga meeldib. Foto: A. Palmetzhofer.

Hästi läbi mõeldud rikastus hoiab ära sabade närimist

Kellel on õnnestunud sigadele põhku anda, on ilmselt märganud, et peotäis värsket põhku ei jäta ühtki siga külmaks. Sead tulevad seda kohe uudistama ning selles tuhnima. Põhk on suurepärane rikastusmaterjal – vaid peotäis põhku päevas aitab ennetada sigade sabade närimist. Köite lisamine närimispuhanguga sulgudesse vähendab sabade närimise kestust ning intensiivsust. Seo köied sulus erinevatesse kohtadesse, et ka ujedamad sead pääseksid köitele ligi.

Üks suuri eesootavaid muutuseid seakasvatuses on rutiinse sigade sabade lõikamise lõpetamine. Üheskoos tuleb leida võimalused sigade kasvatamiseks sabasid lõikamata. Juba praegu erinevate rikastustega katsetamine ning nende farmi igapäevarutiini integreerimine on mõistlik viis selleks üleminekuks valmistuda.

Rootsi sigalate veterinaarid soovitavad põhku käsitsi otse sulu põrandale panna (Rebecka Westin, isiklik vestlus). Rootsis ei ole täisrestpõrandad lubatud, põhusülem pannakse piludeta alale. See annab talitajatele võimaluse tegelusmaterjali jagamise aega kasutada sigade tervise jälgimiseks. Kohe on näha, kui mõnel seal on vigastusi, kuidas siga kõnnib, jalgadele toetub või kas ta üldse püsti tõusta jaksab. Nii saab ravi vajava sea spreiga markeerida ning hiljem kõik haiged sead ühekorraga ravida. Selline rutiin aitab farmi töötajatel aega kokku hoida ning ühtlasi tõsta loomade heaolu.

Sigade huvi kallite plastikust või kummist mänguasjade vastu kaob mõne päeva jooksul ning loomad seda hiljem ei kasuta. Seega on tulusam pakkuda farmis niigi leiduvat närimismaterjali nagu näiteks põhku, pappi või köisi. Foto: K. Kull.

Kuidas restpõrandatega farmides põhku kasutada?

Seakasvatajad, kelle tootmisettevõttes on restpõrandad, pelgavad sageli põhku kasutada, sest kardavad lägakanalite ummistusi (põhk võib läbi restpõranda vajuda ning torudesse kuhjuda). Seda on võimalik edukalt ennetada. Näiteks võib sigadele anda hekseldatud põhku. Samuti võib põhku panna põhukorvidesse, kust siga peab kõrsi vähehaaval välja urgitsema – nii on sigadel pikalt tegevust ning põrandale kukub vaid väike osa.

Soovitatav on riputada põhukorvid sööturi kohale – nii kukub kasutamata põhk sööturisse, kust siga selle hiljem kätte saab. Samuti saab põhukorvi aluse restpõranda umbes 1 m2 suuruselt katta tugeva kummimatiga (pilt 2) või põrandapilud sellel väikesel alal kinni katta. Farmides, kus sellisel viisil põhku antakse, ei ole lägakanalite ummistuste ega sulu määrdumisega probleeme olnud. Jälgi hoolega, et põhukorvid oleksid sigadele sobival kõrgusel, nii ulatuvad ka väiksemat kasvu sead põhuni (korvi alumine ots võiks ulatuda peaaegu põrandani).

Ideaalis võiks põhukorve täita kord päevas, näiteks päevase talituse ajal. Selleks sobib hästi täis kühveldada sügavam käru, mida sulgudevahelises koridoris edasi viies saab kiirelt kõik ühe ruumi sulud põhuga rikastatud. Eesti tingimustes tuleb põhku hoida 90 päeva karantiinis, et vältida SAKi levikut. Kindlasti tasub oma farmis avatud silmadega ringi käia ning läbi mõelda, kuidas põhu pakkumine ja hoiustamine oma sigadele võimalikuks teha. Põhk on üks parimaid ning tõhusamaid tegelusmaterjale sigade jaoks ning seda väärt.

Pakutav põhk peab olema puhas ja värske. Põhku hoiusta sigadest eraldi ruumis – sead ei ole huvitunud põhust, mis lõhnab nagu seasulg – nad eelistavad värsket, põhulõhnalist põhku. Põhukorve täites jäta põhk kohevaks, et sigadel oleks selle välja sikutamine just parasjagu lihtne. Ära suru liiga palju põhku korraga ühte põhukorvi ega paki põhku liiga tihedalt nii, et sead seda üldse välja ei saa. Sigade huvi põhu vastu, mida nad korvist kätte ei saa ja mis nende sulus päevi seistes põneva põhulõhna minetanud on, kaob kiiresti.

Sobiv tegelusmaterjal hoiab sead tervena

Hea rikastusmaterjal on brikett ehk kokkupressitud looduslik materjal, näiteks saepuru, hein, lutsern. Eriti meeldib sigadele, kui brikett on immutatud melassiga, millel on magus maitse ja lõhn ning mis sisaldab mitmeid sigadele kasulikke aineid. Tihti on sulgudes juba olemas briketi-hoidjad, nagu näha pildilt 6. Vajadusel saab briketi ka köie või keti abil sulgu riputada. Brikett sobib väga hästi kasutamiseks restpõrandatega farmides.

Melassiga immutatud brikett briketi-hoidjas. Sigadele see meeldib ning on hõlpsasti kasutatav täisrestpõrandatega farmides. Foto: A. Palmetzhofer.

Heaks rikastuseks on ka papppakkepabertühjad söödakotid, osad kasvatajad kiidavad ka jõuluajast järgi jäänud kuusepuude andmist. Soovitan kuusepuu ühte otsa pidi sulgu riputada, nii et see liigselt ei määrduks, nii püsib sigade huvi kauem. Kindlasti tuleb järgida bioturvalisuse ja SAKi tõttu kehtivaid nõudeid. Mõned väiksemad seafarmid on koostöös seenekasvatajatega leidnud võimaluse oma sigadele pakkuda austerservikute kasvatamisest ülejäävat põhu-seenekomposti (pilt 1). Selles tuhnimine meeldib sigadele väga.

Nuputamisülesandeid sigadele?

Küllap paljud seakasvatajad on omal nahal kogenud kuivõrd nutikad loomad sead on. Sead on uudishimulikud ja huvitavaid seiku tuleb nendega kindlasti ette. Seda, et sead oskavad erinevaid nuputamist nõudvaid ülesandeid lahendada, näitavad ka teadusuuringud. Sigadel on väga hea mälu ning nad teevad erinevatel inimestel vahet.

Sigade peas käib pidev mõttetöö, nad on taibukad ning kindlasti tasub kasvatajal mõelda, kuidas sigade taibukust oma huvides ära kasutada. Näiteks soovitan selliste toimingute ajal, nagu sigade kaalumine, kasutada sigade treenimist. Just nagu koeri istuma või palli tooma õpetatakse, saab ka sigu edukalt treenida. Säärase treenimise eesmärk ei ole sea lemmikloomaks kasvatamine, vaid farmitöö lihtsustamine.

Sead teadupärast alati vabatahtlikult kaalule astuda ei taha, kuna see on tundmatu ja kitsas koht, ning isepäisemate sajakiloste sigade sundimine ei ole just lihtsaim ülesanne. Seetõttu võiks sigu juba varakust east peale kaalule minema treenida maiusega – näiteks maapähklite või õunatükkidega. Anna maius seale siis, kui siga on kaalul ning kaalu uks kinni pandud. Siga õpib kähku selgeks, et selles olukorras saab ta midagi maitsvat ning järgmistel kordadel läheb ta kaalule kiiremini, sest ootab preemiat. Nii läheb kaalumine juba kiiremini ja stressivabamalt.

Põhu ja muu sobiva rikastusmaterjalidega sulgudes kasvavad tervemad ning rahulikumad sead, kelle talitamine on ka personalile lihtsam. Foto: K. Kull.

Loomade suuremast heaolust võidavad ka tootjad

Sigade elukeskkonna hästi läbi mõeldud rikastamine toob seakasvatajale kasu. Kõrgema loomade heaoluga farmides on töötajate tööga rahulolu suurem ning kaadri voolavus väiksem. Loomad on tervemad ja väheneb antavate ravimite kogus.

Kõrge loomade heaolu farmis on osa tarbijate ootusest loomsetele toodetele. Ka Eesti tarbijad hindavad loomade heaolu kõrgelt, nutikas seakasvataja saab selle signaali enda kasuks pöörata. Paljud tootjad kasutavad oma ettevõtte eeskujulikke heaolutingimusi  täiendava müügiargumendina toodangu turustamisel. Sigadele sobiva tegelusmaterjali pakkumine on selleks hea võimalus.

Julgustan kõiki seakasvatajaid katsetama oma farmis sigadele sobivate tegelusmaterjalidega. Näiteks siduda nädala alguses sulgu kaks-kolm köit, nädala keskel anda sigadele pappi või muud pabermaterjali või siduda paar uut jutekotti. Nädala lõpus lisada üks-kaks briketitoru. Põhku võiks pakkuda igapäevaselt. Nagu mainisin, siis  põhk on üks parimaid tegelusmaterjale ning annab parimaid tulemusi. Edu katsetajatele!

Kristina Kull on Viini Loodusvarade ja Maateaduste Ülikooli loomakasvatuse töögrupi doktorant. Tema töövaldkond hõlmab sigade heaolu, käitumise ning kognitsiooni ehk mõttetöö uurimist. Täpsemalt uurib ta seda, kuidas kodusigade elukeskkonna rikastamine mõjutab sigade heaolu. Tal on mitmeaastane kogemus õppefarmi sigade talitamisest (põrsastest nuumsigadeni kogu elutsükli vältel). Ühtlasi kuulub tema kogemustepagasisse sigade treenimine positiivse kinnistamise meetodil ning loomade-inimeste positiivse suhte arendamine igapäevases talituses. Ta on loomade heaolule keskenduva organisatsiooni Nähtamatud Loomad vabatahtlik liige, kus ta tegeleb sigade heaolu edendamisega Eesti seakasvatuses.

Vaata lisaks

Kasutatud allikad

Beattie, V. E.; O’Connell, N. E.; Moss, B. W. (2000): Influence of environmental enrichment on the behaviour, performance and meat quality of domestic pigs. In Livestock Production Science 65, pp. 71–79. DOI: 10.1016/S0301-6226(99)00179-7.

Chou, Jen-Yun; O’Driscoll, Keelin; D’Eath, Rick B.; Sandercock, Dale A.; Camerlink, Irene (2019): Multi-Step Tail Biting Outbreak Intervention Protocols for Pigs Housed on Slatted Floors. In Animals : an open access journal from MDPI 9 (8). DOI: 10.3390/ani9080582.

D’Eath, R. B.; Arnott, G.; Turner, S. P.; Jensen, T.; Lahrmann, H. P.; Busch, M. E. et al. (2014): Injurious tail biting in pigs: how can it be controlled in existing systems without tail docking? In Animal : an international journal of animal bioscience 8 (9), pp. 1479–1497. DOI: 10.1017/S1751731114001359.

Fernandes JN, Hemsworth PH, Coleman GJ, Tilbrook AJ. (2021) Costs and Benefits of Improving Farm Animal Welfare. In Agriculture 11(2):104. https://doi.org/10.3390/agriculture11020104.

Godyń, Dorota; Nowicki, Jacek; Herbut, Piotr (2019): Effects of Environmental Enrichment on Pig Welfare-A Review. In Animals : an open access journal from MDPI 9 (6). DOI: 10.3390/ani9060383.

Grześkowiak, Ł.; Saliu, E-M; Martínez-Vallespín, B.; Aschenbach, J. R.; Brockmann, G. A.; Fulde, M. et al. (2022): Dietary fiber and its role in performance, welfare, and health of pigs. In Animal health research reviews 23 (2), pp. 165–193. DOI: 10.1017/S1466252322000081.

Maaeluministeerium, Taudist lähemalt, https://agri.ee/taime-ja-loomatervis/sigade-aafrika-katk#seakasvatajale

Mering, Kristina (2023) Tööstuslikul loomakasvatusel ei saa olla pikka tulevikku, kui hoolime keskkonnast, tervisest ja loomadest, https://nahtamatudloomad.ee/toostuslikul-loomakasvatusel-ei-saa-olla-pikka-tulevikku-kui-hoolime-keskkonnast-tervisest-ja-loomadest

Middelkoop, Anouschka; Costermans, Natasja; Kemp, Bas; Bolhuis, J. Elizabeth (2019): Feed intake of the sow and playful creep feeding of piglets influence piglet behaviour and performance before and after weaning. In Scientific reports 9 (1), p. 16140. DOI: 10.1038/s41598-019-52530-w.

Nähtamatud Loomad (2023) Värske uuring: Üle 90% Eesti elanikest soovib tööstuslikus seakasvatuses sigade elutingimuste parandamist, https://nahtamatudloomad.ee/varske-uuring-ule-90-eesti-elanikest-soovib-toostuslikus-seakasvatuses-sigade-elutingimuste-parandamist

Nähtamatud Loomad (2022) Prantsuse kohus karistas seafarmi põrsaste sabade lõikamise julmuse eest 50 000€ trahviga, https://nahtamatudloomad.ee/prantsuse-kohus-karistas-seafarmi-porsaste-sabade-loikamise-julmuse-eest-50-000e-trahviga

Pajumaa, Laura (2022) Kannibalismi ennetamine sigadel, https://www.estpig.ee/?&realblog_id=345

Scott, K.; Chennells, D. J.; Campbell, F. M.; Hunt, B.; Armstrong, D.; Taylor, L. et al. (2006): The welfare of finishing pigs in two contrasting housing systems: Fully-slatted versus straw-bedded accommodation. In Livestock Science 103 (1-2), pp. 104–115. DOI: 10.1016/j.livsci.2006.01.008.

Stolba, A.; Wood-Gush, D. G. M. (1989): The behaviour of pigs in a semi-natural environment. In Anim. Sci. 48 (2), pp. 419–425. DOI: 10.1017/S0003356100040411.

Tönepöhl, Björn; Appel, Anne K.; Welp, Stephan; Voß, Barbara; König von Borstel, Uta; Gauly, Matthias (2012): Effect of marginal environmental and social enrichment during rearing on pigs’ reactions to novelty, conspecifics and handling. In Applied Animal Behaviour Science 140 (3-4), pp. 137–145. DOI: 10.1016/j.applanim.2012.05.002.

Valros, Anna; Munsterhjelm, Camilla; Hänninen, Laura; Kauppinen, Tiina; Heinonen, Mari (2016): Managing undocked pigs – on-farm prevention of tail biting and attitudes towards tail biting and docking. In Porcine health management 2, p. 2. DOI: 10.1186/s40813-016-0020-7.

Van de Perre, V., Driessen, B., Van Thielen, J., Verbeke, G., & Geers, R. (2011). Comparison of pig behaviour when given a sequence of enrichment objects or a chain continuously. Animal Welfare, 20(4), 641-649. doi:10.1017/S0962728600003286.

van de Weerd, Heleen A.; Day, Jon E.L. (2009): A review of environmental enrichment for pigs housed in intensive housing systems. In Applied Animal Behaviour Science 116 (1), pp. 1–20. DOI: 10.1016/j.applanim.2008.08.001.

van Weerd, Heleen A. de; Docking, Caroline M.; Day, Jon E.L.; Breuer, Kate; Edwards, Sandra A. (2006): Effects of species-relevant environmental enrichment on the behaviour and productivity of finishing pigs. In Applied Animal Behaviour Science 99 (3-4), pp. 230–247. DOI: 10.1016/j.applanim.2005.10.014.

Westin, Rebecka; Holmgren, Nils; Hultgren, Jan; Algers, Bo (2014): Large quantities of straw at farrowing prevents bruising and increases weight gain in piglets. In Preventive veterinary medicine 115 (3-4), pp. 181–190. DOI: 10.1016/j.prevetmed.2014.04.004.

Zonderland, Johan J.; Wolthuis-Fillerup, Maaike; van Reenen, Cornelis G.; Bracke, Marc B.M.; Kemp, Bas; Hartog, Leo A. den; Spoolder, Hans A.M. (2008): Prevention and treatment of tail biting in weaned piglets. In Applied Animal Behaviour Science 110 (3-4), pp. 269–281. DOI: 10.1016/j.applanim.2007.04.005.

Zwicker, Bettina; Gygax, Lorenz; Wechsler, Beat; Weber, Roland (2012): Influence of the accessibility of straw in racks on exploratory behaviour in finishing pigs. In Livestock Science 148 (1-2), pp. 67–73. DOI: 10.1016/j.livsci.2012.05.008.

Nähtamatud Loomad päästab puurikana Matilda

11. juuli varahommikul asub Nähtamatute Loomade tiim teele, et päästa ühest Eesti suurimast puurikanalast 11 puurikana – Matilda ja tema 10 kaaslast. Toimetame nad turvaliselt uude koju Tallinna lähistel, kuhu on neile rajatud kõigi mugavustega turvakodu, et nad ei peaks enam mitte kunagi puurikanala kannatusi taluma. Neid ootab ees täielik vabadus, armastav pere ja päevad täis avastamist, liivavannide võtmist ja päikese käes peesitamist. Midagi, mida puurikanad mitte kunagi oma elus kogeda ei saa.

Eesti puurikanad vajavad kangelast

Matilda on üks 11-st puurikanast, kelle järgmisel nädalal päästame. Me teeme nii, et Matilda kannatused ei jää varjatuks, vaid saavad uue tähenduse kõigi Eesti puurikanade aitamiseks. Matildast saab kanade kangelane – räägime Matilda lugu kõikjal, et laiemale avalikkusele näidata, milliseid kannatusi puurispidamine kanadele valmistab. 

Matildal on kõik kangelase iseloomujooned – raske taust, ta on süütu ja üllas ning kõnetab oma looga paljusid. Meil neid jooni ei ole, aga temal on. Selle päästeoperatsiooniga ja turvakodu loomisega pakume meie talle platvormi, millel ta saab inimestega suhelda ning inimeste maailmas rääkida sellest, mis kanadega toimub.

Hetkel on Matilda vangistatud kitsasse tööstusfarmi puuri ning tema elu on pidevas hädaohus. Puurikanala kohutavates tingimustes peavad noored linnud pidevalt elule alla vanduma, sest nad on väga tihedalt kokku topitud, nende immuunsus on madal ja haigused levivad kergesti. Nõrgaks ja haigeks jäänud linnud jäetakse abitult surema.

Tüüpiline vaatepilt puurikanalas

Matilda ei oska seda praegu ka kõige ilusamas unenäos ette näha, mis järgmine nädal saama hakkab. Juba pikalt munenud linnuna ootaks teda peagi ees piinarikas surnuks gaasitamine, kuid selle asemel toome ta oma käte vahel kohutavast puurikanalast ära ning turgutame ta uuele elule. Tema jaoks oleme ehitanud soojustatud ja kiskjate eest kindlustatud kanamaja, mis asub ühe kõige hoolivama ja armastavama pere juures looduse rüpes. Seal on talle olemas kõik eluks vajalik – pesa, õrred, koht liivavannide võtmiseks, päike ja erinevad nokkimis- ja kraapimisvõimalused.

Valmimisjärgus kanamaja, kuhu lisanduvad lillekastid, pesad, liiv jm tegelusvõimalused

Kokku päästame koos Matildaga 11 kana. See on karja suurus, mis on kanade jaoks loomulik, sellise suurusega karjas tekivad kanade vahel lähedased suhted ning toimiv hierarhia.

Kanade eluiga looduses küündib lausa 10 eluaastani, tööstusfarmis hoitakse neid elus vaid kuni 12 kuud – siis nende munemisvõime langeb ning nad tapetakse julmal viisil. Pääsenud Matilda aga jääb kuni oma pika ilusa elu lõpuni võitlema selle eest, et lõpuks päästa ka need sajad tuhanded puurikanad, kes temast tööstusfarmi maha jäid. 

Kas me suudame Matilda päästa?

Esimene suur samm on tehtud, kui Matilda koos sõpradega puurikanalast autosse toimetame, kuid seejärel on hädavajalik veterinaari ülevaatus, et kindlustada lindude ellujäämine ja edaspidine heaolu.

2021. aasta sügisel puurikanalast 176 kana päästes ja uutesse kodudesse toimetades saime veelkord kinnitust, et kanade tervislik olukord sellistes tingimustes on halb. Toona vajasid paljud linnud ellujäämiseks viivitamatult arstiabi. Veterinaari juurde viidud kanade analüüsidest selgus, et neil on äärmiselt nakkav haigus koktsidioos. Veterinaari sõnul tähendas see leid, et kõik selles kanalas olnud kanad on samuti koktsidioosiga nakatunud ning seetõttu pidid ravi saama kõik juba uutesse kodudesse viidud 176 kana.

2021. aasta päästeaktsioonil vaatasid veterinaarid puurikanu üle ning osad olid nii halvas seisus, et pidime nad viima kliinikusse edasise raviplaani koostamiseks

Lisaks koktsidioosile olid linnud nõrgad, osad ei jõudnud isegi jalule tõusta. Ka see on puurikanalas tavaline, sest neis tingimustes ei saa linnud normaalselt seista ja jalgadele vajalikku füüsilist koormust anda. Enamik päästetud kanadest olid sulgedest paljad ning mitmetel oli väljalangenud ning nokitud kloaak.

Saame üheskoos vaid loota ja anda endast parima, et ka seekord on võimalik kõik kanad terveks ravida ja tagada neile rahulik taastumine uues kodus. 

Aita ja ela kaasa Matilda teekonnale

Kanad tulevad ülirasketest tingimustest ja turvakodus saavad nad lõpuks ometi tunda, milline tegelikult ühe kana elu olema peaks. Nad saavad esimest korda elus sirutada oma tiibu, siblida maapinnal, muneda pesal, magada õrrel ja tunda ennast kaitstuna ja turvaliselt.

11. juulil kajastame südamlikku Matilda teekonda ka oma sotsiaalmeedias, kus saab tema pääsemisele reaalajas kaasa elada.  
Anneta, et aidata kaasa päästeoperatsiooni eduloole, edaspidiste Matilda tegevuste kajastamisele ja kanade puuridest päästmisele – https://nahtamatudloomad.ee/toeta. Matilda koos kõigi puurikanadega on iga abi eest Sulle tänulik. 

Julmad kaadrid Poola seakasvatusfarmist

05.07.2023

Eesti loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad rahvusvahelised koostööpartnerid Anima International ja Otwarte Klatki avaldasid võikad kaadrid Kesk-Poolas Lodži regioonis asuvast sigade tõuaretus- ja kasvatusfarmist. 

Videos nähtavad igapäevased praktikad nagu põrsaste tuimestuseta kastreerimine, sabade lõikamine ja emiste kitsastesse puuridesse pikaks ajaks vangistamine on laialdaselt kasutusel ka Eestis ning enamik Eesti sigu elab samasugustes tingimustes. 

Loomakaitseaktivist Weronika, kes dokumenteeris farmi töökultuuri kolme kuu jooksul seal töötades, on saanud kaadrisse ka talitaja jõhkra loomade väärkohtlemise – betoonpõrandale löömise ja kirve varrega tapmise, mis tema sõnul oli samuti sage käitumismuster. 

Väga paljud põrsad hukkuvad kannatuste kätte ammu enne, kui neist jõuavad kasvada tapale suunatud lihaloomad. Nad surevad aeglaselt ja piineldes oma ema, õdede ja vendade silme all.

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad juhib tähelepanu ka emiste tavapärastele elamistingimustele tööstuslikes seafarmides, mis on samuti tavapraktika Eesti seafarmides. Emised elavad suure osa oma elust kitsastes puurides, kus nad saavad ainult seista või lamada. Neil ei ole ruumi, et ennast isegi ringi keerata, rääkimata mistahes loomuomaste tegevuste tegemisest või oma poegade eest hoolitsemisest. 

Poola põllumajanduse ja maaelu arengu ministeerium on reageerinud paljastatud uurimusele käsuga veterinaarinspektsioonil läbi viia kohesed kontrollvisiidid farmides. „Me ei salli mingil viisil loomade suhtes julma ja patoloogilist käitumist, mis kahjustab Poola põllumajanduse mainet,“ kommenteeris Poola põllumajandusminister Robert Telus.

„Antud video pärineb küll Poolast, kuid ei erine kahjuks kuidagi meie seatööstuses toimuvast. Tuimestuseta kastreerimine, sabade lõikamine, emiste puurid – tänases Eestis on kõik samamoodi,“ tõdeb Eesti farmiloomade heaolu eest seisva organisatsiooni Nähtamatud Loomad kampaaniajuht Merit Valge. „Ühtlasi imporditakse Eestisse väga suurtes kogustes Poola sealiha. Mitmete kaubakettide eeskätt oma märgi all müüdavad sealihatooted valmivad Poolas,” lisas ta.

Euroopa Komisjon on võtnud eesmärgiks 2023. aasta sügiseks välja töötada seadusettepaneku farmiloomade, sh sigade kitsastes puurides pidamise keelustamiseks.

Selleks, et seadus ka vastu võetaks, on oluline kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide toetus. Allkirjastades petitsiooni ütled Eestit esindavale regionaalminister Madis Kallasele, et ei toeta farmiloomade kitsastes puurides pidamist.

Allkirjasta petitsioon

Tööstusfarmide sigade heaolu teemaline vestluspaneel veebis

28. juunil toimus loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad poolt korraldatud sigade heaoluteemaline vestluspaneel.

Peamine aruteluteema oli põrsaste sabade tuimestuseta lõikamine ja selle lõpetamine Eestis.

Vaatamata sellele, et sabade lõikamine on Euroopa Liidus juba üle 20 aasta keelustatud, tehakse seda Eesti tööstusfarmides igapäevase protseduurina tänase päevani. Teiste riikide näitel on selge, et see pole põhjendatud ja seda teguviisi on loomakasvatuse juures võimalik vältida. Vestluspaneelis arutlesimegi, kuidas Eesti sigade heaolu parandada.

Paneelarutelul osalesid seakasvatuse spetsialist Varpo Vare, Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda ja Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering.

Vestlust modereeris Margo Loor SpeakSmart’ist.

Jõhkralt tapetud Lidl’i kanad. Töötaja lekitatud video paljastab linnufarmi õudused

21.06.2023

Inglismaal, Lincolnshire’is asuvast broilerifarmist, mis varustab oma toodetega jaekaubandusketti Lidl, on lekkinud video, mis näitab, kuidas seal linde jõhkralt koheldakse ja neist näiteks rutiinselt tõstukiga üle sõidetakse. Kaamerale on jäänud ka töötajate tunnistus, et see on vältimatu igapäevatöö juurde kuuluv tegevus.

Videomaterjali filmijaks on Tom Herok, Lancasteri Ülikooli filosoofiaõppejõud, kes paljastab, et töötas eelmisel aastal 5 kuud Ühendkuningriigi kanatööstuses, uurides kiirekasvuliste broilerite heaolu. Farm, kus ta töötas varustab Lidlit “Birchwood” brändi kanalihatoodetega, mis on märgistatud “kontrollitud heaolugarantii” siltidega.

Tom Herok kirjeldas tööperioodi kanalas kui üht elu halvimat kogemust. Lisaks sellele, et neid seal pidevalt surnuks sõidetakse ja loobitakse, kannatavad kiirekasvulised kanabroilerid ka paljude muude haiguste ja vigastuste käes nagu enda raskuse all murdunud jalad, infarktid, lämbumine, artriit, vahetamata allapanu ja seismajäänud väljaheidete tagajärjel tekkinud ammoniaagist põletatud jalad.

Suurbritannia loomakaitseorganisatsioon Open Cages on lubanud esitada farmi vastu kriminaalsüüdistuse mitmete loomakaitseseaduste ja -eeskirjade rikkumises.

Kas Lidl eksitab oma kliente?

Varasemalt on rahvusvahelise jaeketi Lidl’i kanalihatoodete tarneahelas lindude skandaalselt julma kohtlemist ilmnenud Saksamaalt, Hispaaniast, Itaaliast ja Austriast. Nendele probleemidele viidates pöördusid veel tänavu jaanuaris loomade heaolu eest võitleva organisatsiooni The Humane League UK vabatahtlikud Lidl’i poole. Lidl’i esindajad vastasid korduvalt, et Ühendkuningriigis selliseid probleeme ei esine. 

Paraku tõestab peidetud kaameraga dokumenteeritud materjal, et need ütlused ei pea paika. Videos on kuulda, kuidas farmi juhataja paljastab, et nad varustavad Lidl’it.

Eesti loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad kanade heaolukampaania juht Mari-Liis Jaik kommenteerib lekkinud videot: “Pole vahet, kas need materjalid pärinevad Ühendkungingriigist, Itaaliast, Saksamaalt või kusagilt mujalt. Fakt on see, et globaalne jaekaubanduskett Lidl, kellel on täna Eestiski 12 poodi, eksitab teadlikult tarbijaid väites, et Saksamaalt, Hispaaniast, Itaaliast, Austriast ning nüüd Inglismaalt pärinevate kohutavate kaadrite näol on tegemist isoleeritud juhtumitega ja nende tooted pärinevad rangelt kontrollitud heaolugarantiiga farmidest.”

Selleks, et olukorda muuta, kutsub MTÜ Nähtamatud Loomad inimesi allkirjastama petitsiooni, mis suunab Lidli liituma rahvusvahelise algatusega “Broileri Palve” European Chicken Commitment. Eesmärgiks on aastaks 2026 suurendada märkimisväärselt kanade heaolu: lindudel rohkem ruumi tootmisruumides, võimalusi kasutada õrsi ning eelkõige tervemad kehad, mis tuleneb aeglasemini kasvavate broileri tõugude teadlikust valimisest. Algatusega on tänaseks liitunud juba üle 550 ettevõtte Euroopast, teiste seas KFC ja Subway. 

Video

Pildid 

Allkirjasta petitsioon

MTÜ Nähtamatud Loomad on Eesti loomakaitseorganisatsioon, mille eesmärgiks on vähendada loomade kannatusi tööstuslikus loomakasvatuses. Adresseerime kõige põletavamaid probleeme loomade intensiivpidamise juures ja kutsume üles tööstusfarmide asemel arendama kõrgema heaoluga väikefarme.

Saage tuttavaks – Nähtamatute Loomade vabatahtlik Kristel

Nähtamatutes Loomades tegutseb suur hulk tõeliselt toredaid ja võimsaid vabatahtlikke, kes panustavad oma vabast ajast sellesse, et loomi aidata. Soovime tuua rohkem esile neid imelisi inimesi, kes on tohutult oluline osa ühiskondlike muutuste elluviimisest. Seekord tutvustame Taimse Teisipäeva sotsiaalmeedia tiimi vabatahtlikku Kristelit. 

Millega sa tegeled? Mida sulle meeldib vabal ajal teha?

Olen ülikooli lõpetanud pedagoogika erialal, aga töötan praegu hoopis turundus- ja kommunikatsioonispetsialistina. Enamuse oma vabast ajast veedan ma oma koeraga. Lisaks meeldib mulle väga raamatuid lugeda, reisida ning erinevaid toite proovida – nii ise kokates kui ka väljas söömas käies.

Kuidas sa jõudsid loomade heaolu küsimusteni?

Olen alati end suureks loomasõbraks pidanud ning tahan, et kõigil elusolenditel oleks hea ja turvaline.

Räägi oma teekonnast Nähtamatutesse Loomadesse.

Nähtamatutest Loomadest olin varem kuulnud küll juba, kuid ei tulnud kunagi selle pealegi, et võiksin ise vabatahtlikuks kandideerida. Arvasin, et minust suuremat kasu nagunii poleks ja aega nappis samuti. Lõpuks siiski leidsin oma tee Nähtamatute Loomade ridadesse, kui minus oli tekkinud huvi turunduse vastu ja nägin, et Taimne Teisipäev otsis oma tiimi sotsiaalmeedia vabatahtlikku. Võtsin julguse kokku ja siin ma nüüd olen. 

Kas sul on vabatahtliku kogemus ka väljaspool Nähtamatuid Loomi?

Kooli ajal tegutsesin palju erinevates organisatsioonides, kuid pärast kooli lõpetamist jäi see kuidagi soiku, kahjuks.

Millega sa Nähtamatutes Loomades tegeled?

Olen Taimse Teisipäeva tiimis sotsiaalmeedia vabatahtlik ehk teen sotsiaalmeedia kanalitesse postitusi ja suhtlen meie jälgijatega. Kui aega vähegi üle jääb, siis proovin ka teistes projektides jooksvalt panustada nii palju kui saan. 

Mida sa oled Nähtamatutes Loomades tegutsemise käigus õppinud?

Olen õppinud nii meeletult palju, kuid võib olla kõige olulisem on see, et iga panus on oluline ja kõik saavad kuidagi aidata. Nähtamatutes Loomades on väga turvaline ja mõnus õppida ja end proovile panna. Kogu tiim on väga toetav ja abivalmis ning alati on võimalus soovi korral proovida kätt enda jaoks uues valdkonnas. 

Mis sulle Nähtamatutes Loomades tegutsemise juures meeldib?

Saan aidata neid, kellel pole ise võimalik enda eest seista. Suureks boonuseks on ka see kui toredad kõik Nähtamatute Loomade liikmed on. 

Miks vabatahtlikuna tegutsemine on sinu jaoks oluline? Kuidas sa leiad aega vabatahtliku tegevuse jaoks ja tasakaalu erinevate eluvaldkondade vahel?

Minu jaoks on loomade heaolu meeletult oluline ning tahan neid aidata nii, kuidas vähegi saan – Nähtamatute Loomade vabatahtlikuna saan seda teha. Proovin seda tasakaalu siiani leida ning hoida, kuid kuna loomad väga vajavad meie abi, siis on kergem vabatahtliku töö jaoks aega tekitada.

Kas sul on koduloomi? 

Mul on kõige armsam ja memmekam koer nimega Bubu. Bubu tuli mu ellu väga ootamatult, kui külastasin välismaal juhuslikult koerte varjupaika ilma mingisuguse plaanita sealt kellegagi koos lahkuda. Saatusel olid aga teised plaanid ning pärast hunnikut paberitööd tuli Bubu siiski minuga koju ning oleme sellest hetkest saadik olnud lahutamatud. Bubu on kõige suurem kaisutaja ja kõige truum väike sõbrake üldse.

Milliseid huvitavaid filme/raamatuid/etendusi oled viimasel ajal näinud/lugenud/külastanud?

Neid raamatuid ei lugend ma küll nii lähiajal, aga on siiani ühed parimad, mida lugenud olen, ja esimesed, mis alati meenuvad:  “The Power of Habit” ja “Songbirds”.

Mõni soovitus tulevastele vabatahtlikele?

Isegi, kui sa tunned end natuke ebakindlalt ja kardad, siis kandideeri ikkagi. Nähtamatutes Loomades võetakse sind alati soojalt vastu!

Ootame oma tiimi alati uusi vahvaid vabatahtlikke. Kui soovid ka koos meiega loomade elu paremaks muuta, täida ankeet siin.

Vabatahtlike koordineerimise arendamine toimub projekti raames, mille eesmärgiks on kasvatada Eestis kodanikuteadlikkust, tugevdada kodanikuühiskonda ja populariseerida vabatahtlikku tegevust. Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Nähtamatud Loomad on nüüd 6-aastane

Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuhi Kristina Meringu kõne Nähtamatute Loomade 6. sünnipäeva tähistamisel 13. juunil 2023

Meie organisatsioon on nüüd 6-aastane. Äge. See on rõõm, sest mäletan asutamispäevade hetki ja unistusi pikaajaliselt võimekast ja jätkusuutlikkust organisatsioonist, mis saab aina jõudu juurde. Palju on lühiajalisi sutsakaid, mis tekivad ja kaovad. Nähtamatus Loomad on teist masti organisatsioon. Antifragile organisatsioon, mis saab raskustest hoopis tugevamaks. Nagu hüdra mütoloogiast, mida rohkem temaga võitled, seda tugevamaks ta saab.

Viimane aasta on toonud uusi väljakutseid, mille oleme seni hästi ja nupukalt lahendanud. Mul on nii hea meel, et me ei mõtle probleeme ise oma lähenemise ja suhtumisega suuremaks, vaid keskendume lahendustele ja oleme realistlikud, et eduka organisatsiooni ehitamisel tulebki takistusi ette ja vahel ongi raske olukord ja see on okei. Varsti on jälle kergem. 

Ma tahaksin tuua ühe hea näite meie orgikultuurist, kus oleme mu hinnangul sel aastal hea arengu teinud. Teal organisatsioonikultuuri lähenemises on selline printsiip, et lähtepunktiks ei ole mitte Predict and Control, vaid on hoopis Sense and Respond. See tähendab, et Nähtamatute Loomade tööd strateegiliselt planeerides me mitte ei pane endale eeldusi kontrollida olukordi, vaid tajuda potentsiaali meie erinevate kampaaniate tegevustes loomade aitamiseks ja vastata sellele. See teeb meid töös tõhusamaks ja aitab paremini eesmärkide poole liikuda, sest kuulame, mis ühiskonnas toimub ja integreerime loomade aitamise selle sisse. Eelmisel aastal toimunud Ukraina varjupaigaloomade päästeaktsioon on hea näide sellest kiirest paindlikkusest.

Aga loomadest tahaksin ma korraks rohkem rääkida. Eile oli huvitav hetk, kus Riigikogus loomakaitse töörühmaga kohtudes ütles töörühma esinaine Anastassia Kovalenko-Kõlvart, et huvitav, me oleme ikka kaugel veel sellest, et loomade heaolu oleks väärtus iseenesest, sest siin kohtumisel ka räägime selle positiivsetest mõjudest inimtervisele, kui otsustada puurikana muna asemel vabapidamise muna osta. Me ei räägi loomade heaolust väärtusena iseenesest. 

Kohtusime Meritiga eelmisel nädalal regionaal- ja maaeluminister Madis Kallasega. Ka tema ütles, et keegi pole ju vastu loomade heaolule, tuleb lihtsalt välja mõelda, kuidas, see pole selge.

Nähtamatute Loomade roll nende mõlema küsimuse puhul muutub üha olulisemaks. Lahendused on olemas ja kättesaadavad, aga peale meie ei nügi keegi piisava tarkuse ja tõhususega nende poole. 

Peame olema loomade heaolu ja huve pildis esindamas praegu rohkem kui varem, sest seoses rohepöörde tegevusplaanidega on oluline, et loomatööstuste roll ei jääks tagaplaanile. Eestis räägitakse sellest palju vähem kui muudes riikides. Meie saame seda seost pildis hoida ja rääkida lihatarbimise ja tööstusfarmide vähenemise olulisusest.

Kui me seda ei tee, jäävad need miljonid loomad ja linnud oma kannatustes tööstusfarmides täiesti varjatuks ja üksi. 

Selle aasta jooksul oleme tööstusfarmides toimuva suuremalt teemaks võtnud. On oluline, et inimesed teaks, mis seal loomadega toimub. See on olnud ka endale raskem väljakutse. Kui valmistasin ette pikka ülevaadet tööstuslikust loomakasvatusest meie kodulehele, valisin fotosid ja lugesin allikaid, siis tulid peale kõige nördinumad ja kurvemad tunded sellest, kui õudsa süsteemi loomade kannatustest me inimestena loonud oleme. 

Last oodates olen eriti tundlik emisepuuride ja piimatööstuses vastsündinud vasikate emadest eemaldamise suhtes. See on nende loomade igapäevane reaalsus, mis koosneb vaid õudustest. 

Aga. Täna on tähistamise päev. Ja seda kõike toimuvat arvestades saan ainult veel eriti tänulik, rõõmus ja uhke olla selle töö üle, mida olukorra parandamiseks Nähtamatutes Loomades teeme. 

Me oleme organisatsiooni esimesest päevast alates tegutsenud võimalikult suurt positiivset mõju silmas pidades ja mul on hea meel, et oleme 6. sünnipäevaks seda ka juba korralikult tõestanud. Tänaseks päevaks on meie kanade heaolu kampaania korporatiivtöö mõjutanud 200 000 linnu heaolu ja Taimse Teisipäeva kooliprojekt säästab aastas üle 240 000 looma elu, kui koolides üle Eesti söövad õpilased teisipäeviti taimset.

Eile oli eriti tore Riigikogus kuulda, kuidas meie kampaaniad on väga nähtavad ja meie sõnum jõudnud paljudeni. 

See on kõik meie tehtud oluline töö. See on tähendusrikas, sest oleme loonud organisatsiooni, mis seisab nõrgemate kaitseks, nähtamatuks jäävate loomade eest. Ja teeb seda pikemat plaani arvestades, mitte jäädes ajutiseks sutsakaks, kelle peale abivajajad loota ei saa.

Aitäh, head võitluskaaslased, toetajad ja sõbrad, et seda koos teeme. Me ei vannu alla suurte väljakutsete ees ka edaspidi ja seisame loomade eest sama südikalt ja tulevikus. 

Aitäh kogu tiimile, et tõestame, et see on võimalik. 

Palju õnne meile kõigile Nähtamatute Loomade 6. sünnipäeva puhul!

Nähtamatute Loomade 6. sünnipäeva tort, autoriks CAFU

Loomasõbraliku valiku langetamine mune ostes on praegu soodsam kui kunagi varem

Hinnavaatlus suurte jaekettide e-poodides näitab – julmal viisil puurides peetud kanade munade ainuke eelis, kõige odavam hind, hakkab kaduma.

Hoolivate inimestena saame aru, et kanadel ei ole puurides hea elada. Jaanuaris läbiviidud Kantar Emori avaliku arvamuse küsitluse tulemused näitavad, et 77% Eesti elanikest ei toeta munakanade kitsastes puurides pidamist.
Oleme Eesti ühiskonnas jõudnud punkti, kus mõistame, et kõikide elusolendite elukvaliteet on oluline.

Levinud on arusaam, et poes teadlikku ja vastutustundlikku valikut langetades saame valida vaid soodsa ja väga tööstuslikult toodetud või kalli mahetoote vahel.
Tegelikult saab kanamune ostes valida neljast erinevast pidamisviisist pärinevate munade seast ning mis veel rõõmustavam – puurikanade ja õrrekanade munade keskmise hinna vahe on suurte jaekettide e-poodide võrdluse põhjal vaid 13 senti.

Hinnavõrdlus viidi läbi 15.06.2023 Rimi, Prisma, Selveri, Coopi ja Barbora e-poodide valiku põhjal. Võrreldi 10 munaga pakendite hindu.

Hinnad erinevate pidamisviiside lõikes on ühtlustunud. Näiteks Prismas on õrrekanade ja puurikanade munade keskmiste hindade vahe täna vaid 1 sent.
Tekib küsimus – miks peaks veel üldse julmal viisil toodetud puurikanade mune ostma?

Käesoleval aastal Euroopa Komisjoni poolt tellitud teadusliku uuringu tulemused munakanade pidamistingimuste kohta ütlevad otse ja keerutamata – munakanade puurides pidamisel ei ole võimalik nende heaolu tagada ning puurispidamine peab lõppema.

Puurides ei saa kanad käituda loomuomaselt. Nad ei näe mitte kunagi päikesevalgust ega saa kitsastes tingimustes isegi oma tiibu sirutada.

Munakanade puurides pidamine on nii julm, et paljudes Euroopa riikides on see seadusega keelatud. Eestis on pooled jaeketid ning sadakond teist toidusektori ettevõtet teinud põhimõttelise otsuse loobuda julmal viisil toodetud puurikanade munadest toodete valmistamisel ja tarneahelates.

Mida see loomasõbralik valik tarbija jaoks tähendab?

Kui puurikanade munade ja õrrekanade munade 10 munaga pakkide keskmiste hindade vahe on vaid 13 senti ja pere tarbib nädalas umbes 1 paki mune, maksab kanade parem elu selle pere jaoks umbes 52 senti kuus.

Mida see kanade jaoks tähendab?

Õrrekanadel on puurikanadega võrreldes oluliselt paremad elutingimused. Nad saavad hoonesiseselt vabalt liikuda ning kasutada erinevaid tasapindu. Nagu pidamisviisi nimigi ütleb, saavad õrrekanad kasutada hoone põrandalt piisavalt kõrgel asuvaid õrsi. Õrsi kasutavad kanad puhkamiseks. Ei ole vähem tähtis, et kanade paiknemine õrtel väljendab lindude positisooni karjahierarhias. Kanad on äärmiselt arenenud sotsiaalsete oskustega tundevõimelised linnud, kes teevad koostööd, õpivad üksteiselt ning loovad keerukaid karjasuhteid. Õrrekanad saavad allapanus kraapida, siblida ning enda puhastamiseks olulisi liivavanne võtta.
Kogu see loomulik käitumine jääb puurikanade jaoks vaid kättesaamatuks unistuseks.

Aita kanu, valides poes kõrgema heaoluga kanade munad

Poes aitab loomasõbraliku valiku langetamisel munadele trükitud koodi esimese numbri jälgimine. Niinimetatud munakoodi esimene number tähistab kanade pidamisviisi.

Abiks on seegi, et kõrgema heaoluga kanade munade pakenditel toovad tootjad tavaliselt välja, et tegemist on õrrekanade, vabalt peetud kanade või mahekanade munadega.
Kui munade päritolu osas tekib kahtlus, tasub kindlasti karp avada ning kontrollida ega munal asetsev kood alga numbriga 3, mis tähistab julmal viisil peetud puurikanade mune. 
Kõrgema heaoluga õrrekanade, vabalt peetavate kanade ja mahekanade munade eelistamine on üks lihtsamaid asju, mida on võimalik loomade heaolu parandamiseks igapäevaselt teha.
Nii anname oma väärtustest märku ka jaekettidele, kes vastavalt meie valikutele oma sortimenti koostavad. Ja mis kõige tähtsam, nii loome muutust mida näha soovime – farmiloomad peavad saama elada tingimustes, kus nad saavad käituda loomuomaselt ja nende heaolu peab olema tagatud.

Allikas:
https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/7789