Nähtamatud Loomad on tänaseks tegutsenud poolteist aastat ning selle ajaga oleme juba nii palju korda saatnud!
Oleme suutnud veenda 34% Eesti jaekaplustest võtma vastu otsust loobuda puuris peetavate kanade munade müümisest ning juba poolsada Eesti restorani on liitunud Taimse Teisipäeva kampaaniaga, mis laiendab taimse toidu kättesaadavust!
Oktoobris korraldasime esimest korda üliedukalt Eestis erakordset rahvusvahelist taimse toidu innovatsiooni konverentsi Food Innovation Summit, millest saab nüüd iga-aastane traditsioon!
Nähtamatutes Loomades on lisaks viiele töötajale viiskümmend tarka, professionaalset ja motiveeritud vabatahtlikku, kes tegutsevad loomade heaks oma põhitöö kõrvalt ning tänu kellele tunnustas president Kersti Kaljulaid meid aasta vabatahtlike kaasaja tiitliga!
Vaata lähemalt meie 2018 aasta tegemiste ja saavutuste kohta kokkuvõtvast videost:
Kõik tegevused ja saavutused ühte videolõiku ära ei mahtunud ning sel aastal plaanime korda saata veel enam! Kui tahad meie edaspidisel tegevusel silma peal hoida, jälgi meid Facebookis või Instagramis!
Meil on hea meel tutvustada värskelt valminud e-bukletti “Taimse toidu kasvav trend toidutööstuses”! Sellest 24-leheküljelisest tekstikogumikust leiab viis ülevaatlikku artiklit taimse toidu erinevate valdkondade kohta, näiteks tuleb juttu laboritingimustes kasvatatud puhtast lihast, taimsete valkude baasil valmistatud lihatoodetest, toiduettevõtete seisukohtadest seoses taimse toiduga ja paljust muust!
Tekstid on koostatud rahvusvahelise toidukonverentsi Food Innovation Summit ettekannete baasil ja annavad ülevaate konverentsil räägitust.
Jõulud on heade soovide ja soojuse aeg. Pühad võiksid tuua õnne ja rõõmu meile kõigile, ka loomadele. Tee sinagi meie armsatele sõpradele pühade puhul head!
Kingitus 1: Eelista vabapidamise kanade mune!
Kas teadsid, et odaval munal on tegelikult kõrge hind, kuna peidab endas kanade kannatusi? Kõige halvemates tingimustes elab just puurikana. Ta ei näe kunagi lund ega saa ammugi sellel kõndida, sest puurikana ei pääse elus kordagi õue. Ka jõuluööl on ta sunnitud seisma tehisvalguse käes puurivõrel, mis teeb jalgadele haiget. Rahu ja soojuse asemel tunneb tema valu ja kurbust.
Kingi talle, puurikanale, nendel jõuludel lootust ning aseta poes ostukorvi puurivaba kana munad. Sinu otsusel on jõud! Paljud eestlased juba eelistavad vabapidamise kanade mune. Kui Sinagi teed valiku kanade heaolu poolt, siis ei pea varsti enam ükski kana veetma jõule kitsas puuris.
Kõigile meeldib pühade ajal nautida maitsvat toitu. Selleks, et jõuaks kõike head ja paremat jõululaual proovida ega peaks kartma üle süüa, lisa sel aastal pidulauale maitsvaid ja kergeid taimseid toite. Traditsioonilise jõuluroa kõrvale sobivad imeliselt näiteks täidetud punased sibulad, aga miks mitte ka taimsed kotletid.Lisaks neile leiad Taimse Teisipäeva retseptikogust rohkelt teisi isuäratavaid roogasid, mida nautida nii enne kui ka pärast jõuluvana külaskäiku.
Kas teadsid, et sel aastal langeb esimene jõulupüha teisipäevale? Mitmed restoranid, kohvikud ja toidukohad on liitunud Taimse Teisipäeva kampaaniaga, et kutsuda üles sööma teisipäeviti taimset toitu. Kui suur pühade söömaaeg on selja taga, siis naudi esimesel jõulupühal maitsvaid taimseid roogasid. Sinu kõht ja kõik loomad tänavad Sind!
Kingitus 3: Tee heategu!
Jõulupühadel soovime veeta aega lähedastega ja teha südamlikke kingitusi. Tihti läheb aga meelest jõulude tõeline mõte: selleks pole ei kiirustamine, pakkimine ega ostlemine, vaid hoopis heateod ja nõrgemate abistamine. Südamest tehtud kingitus on alati parim.
Tänavustel jõuludel tee heategu farmiloomadele! Ühenda see heategu toreda kingitusega ja pane lähedase inimese jõulukuuse alla Nähtamatute Loomade annetuskaart. See rõõmustab nii kingisaajat kui ka loomi, kelle heaolu aitate üheskoos parandada. Tänu Sinu heateole saab rohkem kanu tiibu sirutada ning vähem rebaseid hukatakse nende kasuka pärast. Aitäh Sulle!
Avaldatud 22. septembril 1985 Rootsi ajalehes Expressen
Suvi on peaaegu läbi. Ilmad on tõesti olnud ilusad, hoolimata mõnest vihmasabinast. Minu lemmikpilt suvest, mille võtan endaga kõledasse sügisesse kaasa, on künkal asuv kasesalu – kõige kaunim, imelisem paradiis – koos rohelise karjamaa, kannikeste ja karikakardega, siin-seal punavate maasikmarjadega. Kuid tegelikult on siin veel keegi: üks mäletsev vissi. Ta kõnnib ringi, näkitseb rohtu – vaatepilt, mis meenutab pastoraali – ning ma mõtlen: „Armas Mustik (kindlasti on see su nimi), mul on nii hea meel sind näha! Siin sa oled, kõnnid ringi, nagu üks tavaline rahulolev lehmake meie maal! Sa pole mõistetud vangistusse nagu paljud su õed-vennad, sa pole lihtsalt üks „tootmisühik“ meie laudas. Võib-olla sa ei tea seda, aga sina oled õnneseen!“
Mida ma praegu öelda tahan, on see, et kui kõik suured ja väikesed vissid, notsud ja kanad siin maal, kes on ilma jäetud nn inimõigustest, suudaksid põgeneda suurfarmidest ja -lautadest ning organiseerida midagi loomade kohtu taolist, võib-olla just siin kaskede vilus, siis milline verdtarretavalt vali kaebuste laine vallanduks kogu maal! Sellise karje tagajärjel puruneksid lihatootjate liidu hoonete aknad! See kaiguks kui haamrilöök kõigi Rootsi inimeste kõrvus, mis raputaks neid tardumusest üles ja paneks mõtlema selle peale, kas ikka on õige ja ilus kohelda loomi nii, nagu seda tehakse siin maal, kus me tegelikult armastame loomi.
Kuid kahjuks selline asi nagu loomade kohus võib juhtuda vaid muinasloos. Siiski, me seisame silmitsi kurva tegelikkusega ja ma tahan rääkida sellest veidi pikemalt.
Jah, rootslane tõesti armastab loomi. Ma veendusin selles, kui lugesin kirju, mida saadeti mulle hulgaliselt eelmisel kevadel pärast mu lehmade kaitse lühikirjutist.
Kuid inimesed üldiselt ei tunne seda teemat nii põhjalikult, et sekkuda, häält tõsta ja öelda, et asjad ei peaks üldse olema nii, nagu need hetkel on!
Igatahes üks kirjasaatja – kutsume teda Leenaks – oli selle teemaga väga kursis.
Leena töötab loomakirurgina ja tal on veiste meditsiini doktorikraad. Ta oli näinud tapamajades ja suurfarmides piisavalt palju kannatavaid, hirmunud loomi, põduraid, ärevaid vissisid ja notsusid, kes olid määratud eluaegsesse vangistusse. Ta on väga pettunud ja pahane, seistes silmitsi „meie julmusega elu suhtes“.
Miks siis esineb sellist ebaõiglast kohtlemist, mis iga aastaga laieneb? Kes või mis sunnib loomasõbralikke Rootsi talunikke osalema sellises seadustatud loomadevastases julmuses?
Vastus sellele on kasum! Kasum nõuab suuri ohvreid ja igalt „tootmisühikult“ püütakse saada üha suuremat ja suuremat tulu. Loomulikult peab Rootsi põllumajandus olema kasumlik, see on iseenesestmõistetav. Kuid kas ei ole sellisest kasumi tagaajamisest saanud hullus, mis kasumi tühistab? Kas poleks aeg otsida uusi meetodeid?
Sellises kahetsusväärses arengus ei saa süüdistada ainult üksikuid talunikke. Neil on niigi raske selle olukorraga toime tulla ja nende kasumiosa pole eriti suur. Talunikku, kes püüab sellele vastu seista, peetakse reaktsionääriks. Tal on oht sattuda konflikti lihatootjate liidu ja põllumajandusministeeriumiga, eriti kui talunik ei ole majanduslikult täiesti sõltumatu.
Lihatootjate liit väidab põikpäiselt, et nende loomakestega on hällist hauani kõik korras, sest ega nad muidu ei oleks nii tootlikud. See liit investeerib auahnelt suuri summasid uuringutesse, et saada kõige paremat toitu. Ent kas nende uuringute fookus pole mõnikord veidi kallutatud? Miks ei näita kõik need loomad seal täistuubitud suurfarmides välja, et kõik on parimas korras? Miks hakkavad sead üksteisel sabasid otsast hammustama? Seda ei saa kuidagi pidada rahulolu tunnuseks, pigem väljendab see suurt ärevust.
„Noh,“ vastab lihatootjate liit, „siis on aeg alustada uuringuid ja …“ Mitte nii nagu võiks arvata, et töötatakse välja geniaalne plaan, kuidas sigade keskkonda parandada ja nende ärevust vähendada. Üldsegi mitte – nad tahavad hoopis, et teadlased muudaksid notsu tuimaks, kui ta sabast ilma jääb.
Sigu on tõenäoliselt vaja muuta veel tuimemaks, kui nad tapale viiakse. Mitte nii, nagu nüüd, mil nad on hirmunud, täis ärevust ja kokku surutud suure hulga teiste saatusekaaslastega, kes on samamoodi hirmust kanged, kui neisse elektrivool juhitakse, kuni nad lõpuks ja kindlalt ärevusest pääsevad.
Kui vabastada segadust tekitavad notsud stressist, siis saab rahustada kitsas sulus nende naabreid, kes ei oska väljendada hirmu teisiti kui sabasid otsast hammustades. Neid võib rahustada näiteks ravimiga Hogpax. See muudab nad rahulikumaks ja taltsaks ning vähendab sabast ilma jäämise hirmu.
Nüüd ma mõistan, miks seakarbonaad ei maitse enam nagu varem.
Leena ei looda enam, et sigade tapmise ja kanade puurispidamise vallas midagi muutuks. Kuid tema arvates oleks jõuline protest praegu ainuke võimalus, kuidas päästa vissid kitsaste laudaolude eluaegsest vangistusest. Tegelikult usub ta, et on vaja seadusi, mis annaksid piimalehmadele õiguse viibida suvekuudel värskes õhus karjamaal. Niimoodi on ehk võimalik tagada ka see, et noorloomad – mullikad ja pullid – saavad tunda suveajast põgusat rõõmu, kui pääsevad ajutiselt välja lauda ebamugavalt põrandalt ja täistuubitud lahtrist, kuhu vaesed loomad on surmatunnini surutud. Laske neil näha päikest, kasvõi üksainus kord, pääseda eemale mürarikastest ventilaatoritest. Laske neil kordki hingata sõnnikuhaisu asemel värsket õhku. Nende niigi lühike elu möödub kinniste seinte vahel. Töökaitse seaduse järgi ei tohi töötaja sõnnikuhaisu sisse hingata, aga meie vissid peavad selles veetma kõik oma elupäevad.
Võib-olla te mõtlete: kas see pole tülgastav olukord? Kas ei võiks lasta loomadel muundada karjamaa rohtu suurepäraseks valguks (ja samal ajal hoida rohumaid võssa kasvamast)? Kas ei peaks loomad kasvama loomulikus tempos, selle asemel, et sulgeda neid lahtritesse, kus puudub liikumisvõimalus, ja nuumata niivõrd, et nad kasvavad topeltkiirusega? Lisaks manustatakse neile antibiootikume, et vältida kopsupõletiku puhanguid, paiseid ja liigesevaevusi, mis neid sellistes oludes kimbutab?
Ma küsin veel kord: kas selline olukord ei ole tülgastav? Kas on arukas, õigustatud toppida meie veiseid kõrini teravilja täis, samas kui meil on nälgivaid inimesi, kes vajavad toitu? Ning peale selle on keeruline toodetud lihamägedest lahti saada. Kas me peame tegema lehmakesest maani ulatuvate udaratega lihamäe, „tootmisühiku“, kes ei suuda ennast enam liigutadagi?
Minu arvates peaksime meie, tarbijad, alustama boikotti ja andma teada, et me ei aktsepteeri sellist halva kvaliteediga liha ning et me ei osale sellistes kannatustes, mida meie koduloomadele põhjustatakse.
Loomulikult müüdavat liha kontrollitakse ning see on seaduse järgi sertifitseeritud ega kahjusta seega meie tervist. Kuid siiski hakkan ma mõistma, miks biifsteek ja veisekarbonaad ei ole enam endise maitsega.
Nüüd väidavad kasumi kummardajad, et tarbija ei taha maksta kõrgemat hinda, mis kaasneb sellega, kui neist meetoditest loobuda. Tõesti? Ma tean vähemalt ühte sellist inimest. Ja ma usun, et ka paljud teised oleksid valmis maksma hea liha eest pigem veidi rohkem, ostma seda sagedamini kui kehva kvaliteediga liha, mis tegelikult ei tulegi palju odavam.
Inimene, kes tahab osta paremat liha, peab pöörduma väiketootja poole. Neid ikka veel on, kuid kui meie, tarbijad, ei tõsta häält ega anna soovist teada, siis mitte enam kauaks.
Kasumi kummardajad ei mõista sellist rünnakut tänapäeva põllumajandusettevõtetele. Nemad kinnitavad endiselt, et loomad on kinnistes suurfarmides väga heas olukorras.
Hea küll, tõestagu siis seda! Lähme vaatame, kui rahulolevad lehmad seal on! Palume televisioonil sinna minna ja teha dokumentaalsari!
Ei, kasumi kummardajad ei taha sellest midagi kuulda. Ja see on arusaadav. Nii võib tekkida oht, et meist kõigist saavad taimetoitlased ja mis juhtub siis nende kasumiga?
Muide, kellele ja kuhu see kasum läheb? Talunikud saavad sellest vaid väikese osa.
Nähtavasti on ülim aeg Rootsi põllumajanduspoliitika läbi vaadata. Muuta seda nii, et kohalikud talunikud lähtuvad veisekasvatuses tõelisest sisetundest, et mis on õige ja sobiv.
Astrid Lindgren
1990. aastal anti välja raamat „Min ko vill ha roligt“ („Mu lehm tahab lõbutseda“). See sisaldab Astrid Lindgreni ja loomaarsti Kristina Forslundi 1980. aastate ühisartikleid, mis juhtisid tähelepanu tööstusliku loomapidamise puudustele ja farmiloomade halbadele elutingimustele. Paljuski tänu nendele artiklitele võeti Rootsis 1988. aastal vastu uus loomakaitseseadus.
TULE JA NAUDI TAIMSEID HÕRGUTISI HEAS SELTSKONNAS!
Meil on rõõm kutsuda Sind juba 13. Nähtamatute Loomade õhtule! Reedel, 28. detsembril kell 18:30 leiab TARTUS, Domus Dorpatensises (aadress Raekoja plats 1) aset jõuluhõnguline taimetoidu potluck!
Potluck on üritus, kuhu kõik osalejad toovad ise midagi söödavat ühisele lauale kaasa, olgu toidupoolis siis isevalmistatud või poest kaasa ostetud. Väga oodatud on kõik taimsed hõrgutised, nii soolased kui magusad – salatid, kotletid, põnevad tikuvõileivad, koogid, küpsised ja nii edasi! Jõuluajale kohaselt on igati teretulnud ka traitsioonilised jõuluroad taimses võtmes – näiteks taimsed vorstid pohlamoosiga ja kõrvitsasalat.
Samuti on kohal Nähtamatute Loomade infolaud, kust saab infot organisatsiooni tegevuse kohta ning toetada meie tegevust loomade heaks annetuse või meeneostuga.
Üritus on kõigile tasuta – võta vaid omalt poolt maitsvat söögipoolist kaasa ja tule veeda aega mõnusas seltskonnas!
NB! Et üritus oleks ka keskkonnasõbralik, palume kõigil, kel võimalik, kaasa võtta ka oma taldriku ja noad-kahvlid!
“Nähtamatud Loomad kutsub” on üritustesari, mille raames toimuvad filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritusel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. “Nähtamatud Loomad kutsub” üritused on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.
Kohtume Nähtamatute Loomade õhtul 28. detsembril kell 18:30 Domus Dorpatensises!
Talv on kätte jõudnud ning “Nähtamatud Loomad kutsub” alustab üheksandat üritust mõtlemapaneva filmiõhtuga. Olete kõik oodatud teisipäeval, 18. detsembril kell 18.30 Õpetajate maja Magistri saali.
Näitame aktuaalset ja teemakohast dokumentaalfilmi “Karusnahas” (Inside Fur, Norra 2014). Film räägib sellest, kuidas üks psühholoog kehastub farmeriks, et saada tööle karusloomafarmis ja salaja filmib seejuures kogu sealset telgitagust. Filmi pikkus 57min. (filmil on inglisekeelsed subtiitrid). Filmile eelneb lühiülevaade Eesti karusloomafarmide keelustamise kampaania hetkeolukorrast ja võimalustest, kuidas igaüks saaks karusloomi aidata. NB! Filmis esineb häirivaid kaadreid.
Filmile järgneb teemakohane arutelu, kus kõik on oodatud mõtteid jagama! Üritusel on ka Nähtamatute Loomade infolaud, kust saab soetada toredaid meeneid ja toetada organisatsiooni tegevust (selle jaoks soovitame võtta kaasa sularaha).
“Nähtamatud Loomad kutsub” on üritustesari, mille raames toimuvad filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritusel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. “Nähtamatud Loomad kutsub” üritused on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.
Kohtume juba 18. detsembril kell 18.30 Magistri saalis!
Hiljuti alustas Nähtamatud Loomad Eestis kampaaniat, mis kutsub Prisma Peremarketite kaupluseketti üles loobuma puurikanade munadest (märgistatud numbriga 3).
Oleme saanud küsimusi, miks me seda kõike teeme. Ehk olete mõelnud, miks oleme valinud sihtmärgiks just selle kaupluseketi, mis on suure tõenäosusega paljude lemmik. Paljudele võib meie valitud lähenemine tunduda kummaline, mõne jaoks võib-olla isegi vastuvõetamatu. Selles postituses selgitame täpsemalt, miks oleme otsustanud teha kampaaniat just Prisma vastu.
Efektiivne töö loomade heaks
Eelmisel aastal korraldas Nähtamatud Loomad sarnase kampaania, kus kutsus üles Rimit loobuma puurikanade munade müügist. Nii nagu Eestis, tehakse samasuguseid kampaaniad ka mujal maailmas. Mitmed firmad on selliste kampaaniate tulemusel vastu võtnud sotsiaalselt vastutustundlikke otsuseid, mis on aidanud nii loomi, keskkonda kui ka inimesi. Meie organisatsioon Poolas on suutnud sellise lähenemisega veenda juba üle poolte kauplusekettidest puurikanade munadest loobuma.
Kanade heaolukampaania eesmärk on, et Eestis ei peetaks enam kanu puurides
Prisma väidab, et nende kliendid soovivad osta puurikanade mune. Tarbijatel on väga raske olla informeeritud ja langetada vabu valikuid, kui nad ei ole kursis ei munapakendi märgistusega ega ka sellega, mida eri kanade pidamisviisid endast kujutavad. See on illusioon vabast valikust, mis põhineb vaid kõige soodsama toote eelistamisel, mõtlemata muudele tootmisprotsessidele.
Nähtamatute Loomade tegevuse üks oluline suund on kindlasti ka jagada tarbijatele teavet munade märgistussüsteemist, et neil oleks võimalik langetada paremaid valikuid. Paraku on praktika näidanud, et tarbijate teadlikkus küll kasvab, ent aeglaselt, ning usume, et loomad ei peaks kannatama valikute tõttu, mida teevad ostjad teadmatusest. Mõistame, et hinnatundlikul tarbijal on suuremast teadlikkusest hoolimata hetkel rahaliselt keeruline langetada poes eetilisemat valikut.
Suhtleme mitmete Eesti munatootjatega, kes on selge sõnaga öelnud, et on valmis tootmise ümber muutma, kui jaeketid ja toidutootjad võtavad selle suhtes selge seisukoha.
Mida rohkem poode loobub puurikanade munadest, seda tihedamaks muutub turukonkurents parema heaoluga munade vallas, mis teeb need kättesaadavamaks ka hinnatundlikule tarbijale. Lähiaastatel hakkab kindlasti Eestis kasvama 0–2 märgistusega munade konkurents ja seetõttu ka hinnad langema. Nii on läinud kõigis riikides, kus on toimunud samasugused muudatused.
Vastutustundlik ettevõtlus on ettevõtete seas üha populaarsem
Suured maailma jaeketid nagu Walmart, Carrefour, Aldi, Lidl ja teised on juba puurikanade munadest loobunud. Suurtootjad nagu Sodexo, Unilever, Mondelez International, PepsiCo, Nestle, Heinz, Danone, Dr. Oetker, Hilton, AccorHotels ja alles hiljuti Marriott International on teada andnud, et loobuvad puurikanade munadest.
Eestis on sama otsuse välja kuulutanud Swissotel Tallinn, Hilton Park Hotell Tallinn, McDonald’s, Vapiano, Subway, Rimi, Maxima, Stockmann. Nähtamatud Loomad suhtleb veel mitmete Eesti toidutööstuse ettevõtetega ning peagi kuulutavad rõõmusõnumi välja juba uued ettevõtted.
Meid huvitab väga: mis takistab Prismat tegemast seda sama?
Valisime sihtmärgiks Prisma, kuna usume, et suudame ühiselt koostöö ja läbirääkimiste kaudu luua loomadele paremad tingimused. Prismaga on läbirääkimised kestnud juba aasta. Hoolimata meie püüdlustele leida üheskoos lahendusi parandamaks loomade heaolu, otsustas Prisma, et neile on puurikanade elutingimused vastuvõetavad ning nad soovivad , et selline tootmine jätkuks.
Me usume, et Prisma soovib teha õige valiku ja olla vastutustundlik ettevõte, kes hindab loomade heaolu.
Prisma väidab oma veebilehel, et pakub klientidele ainult parimaid tooteid. Selle kampaaniaga soovime Prismale meelde tuletada, et kanade puurispidamine ja neile kannatuste tekitamine ei too nende lettidele parimaid tooteid.
Viime kampaaniat läbi koos kolleegidega Soomest loomakaitseorganisatsioonist Oikeutta eläimille, et suurendada kampaania mõju ja aidata kanu nii Eestis kui Soomes. Kampaania võidu korral tähendaks see, et Prisma läheks üleminekuajaga puurivabadele munadele üle mõlemas riigis! See tähendab tuhandete kanade pääsemist puurielust!
Seda kampaaniat tehes on meil suurem eesmärk alati silme ees. Püüdleme selle poole, et kanade puurispidamine jääks minevikku.
Saame novembri keskel Toompeal kokku Riigikogu liikmetega ning hakkame üheskoos sõitma Eesti suurima karusnahatootja poole. Keila külje all Karjakülas asuv karusloomafarm kuulub soomlastele ning sinna mahub kuni 160 000 looma.
Astume autost välja ja suured ülearetatud rebased paistavad juba kaugelt silma. Hais on samuti väga tugev, see jääb kummitama veel pikalt pärast farmiskäiku. Olen küll näinud karusloomadest pilte ja videosid, aga pole vangistatud loomade vahel kõndimist kogenud. Kohapeal on teisiti, hullem. Okei, tuletan endale meelde, et tulin siia olukorda uurima ja pilte tegema. Pean end kokku võtma ega saa praegu lasta emotsioonidel võimust võtta.
Näen esimesi puure ning loomade uudishimulikke ja ärevaid silmi. Siin elab vangistuses 10 000 rebast: see on nii suur arv, et ei mahu pähegi. Lõputute puuride vahel kõndides ei suuda mõista, kuidas saavad karusloomakasvatajad üle saja tuhande looma eest hoolt kanda, neid on ju nii palju.
Kõnnin edasi ja näen hirmust kangestunud rebaseid. Kuklas surub mõte, et kohe-kohe nad nahastatakse ning need imearmsad, targad loomad hukatakse ainult selleks, et saada nende nahka. Veebilehel www.karusloomakasvatus.ee oli varem üleval teave, et karusloomad hukatakse reguleeritud ja kõige humaansemal viisil, mis tekitab minimaalselt kannatusi ja piinu. Kuid minkide gaasitamine ja rebaste elektrišokiga surmamine (üks elektrivarras suhu ja teine pärakusse) pole humaanne! Karusloomakasvatuse lehekülg on nüüd suletud, võibolla oli aeg “humaanne” ära muuta ja otsida paremat väljendit, täpselt ei teagi.
Jään ühe puuri juurde kauemaks seisma, sest selline imeloom vaatab mulle sügavalt silma. Tunnen, kuidas süda murdub ja leian end võimatust olukorrast. Ta ei peaks sündima ainult selle jaoks, et keegi teeb temast mütsituti või krae. Kõikvõimalikud õigluse küsimused tiirlevad peas: miks, kuidas, kes, milleks nii tehakse. Ma ei saa teda täna päästa, ega ka neid tuhandeid rebaseid ja naaritsaid. Puuride vahel käimine muutub aina rõhuvamaks ja kannatamatuks, emotsioonid saavad võitu ja tahaks ainult karjuda. Sellel pildil oleva rebase nimeks panen Säde ja kannan teda enda südames alati kaasas.
Külaskäik farmi oli niivõrd emotsionaalne, et ei tunne end tükk aega iseendana ja mõtlen muudkui neile loomadele, kes minust maha jäid. Õhtul vaatasin kodus oma kasse ja lubasin, et neile ei tee keegi kunagi liiga. Mina saan hoolitseda nende kasside turvatunde eest, aga tuhandete karusloomade saatus on selleks aastaks otsustatud. Ka järgmisel viiel aastal on kindel, et need armsad loomad elavad ja kasvavad ainult selleks, et nad hukata ja kasutada nende nahka. Mida saad Sina teha?
Karusloomafarmide keelustamise eelnõu on alates novembrist uuesti Riigikogus arutlusel. Pärast farmi külastust ja loomade kannatuste nägemist, tahan näha veelgi rohkem vaeva, et nende armsate loomade väärkohtlemine lõpeks.
Nähtamatud Loomad alustas kampaaniat, et koguda annetusi julmade karusloomafarmide keelustamiseks Eestis. Vaid koos saame anda neile tuhandetele lootuse kaotanud silmapaaridele kõlava ja selge hääle ning lõpetada loomade kannatused igaveseks!
Nähtamatud Loomad tellis 2018 novembris Kantar Emorilt avaliku arvamuse uuringu karusloomafarmide kohta. 1228-lt inimeselt küsiti, kuidas nad nõustuvad järgmise väitega: Pooldan karusloomafarmides metsloomade kasvatamist ja hukkamist üksnes karusnaha saamise eesmärgil.
Tulemustest selgub, et 69% Eesti elanikest ei poolda karusloomafarme. On märkimisväärne, et vanuserühmas 15 – 34 eluaastat ei poolda karusloomafarme 84%.
Analüüsisime tulemusi ka erinevate Eesti erakondade toetajaskonna lõikes. Eesti erakondade toetajate lõikes ei poolda karusloomafarme:
Eesti Keskerakonna valijatest 60%
Eesti Reformierakonna valijatest 61%
Eestimaa Konservatiivse Rahvaerakonna valijatest 68%
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valijatest 65%
Uus poliitiline liikumine “Eesti 200” toetajatest 76%
ilma poliitilise eelistuseta valijatest 75%.
Ülejäänud Eesti erakondade valijate kohta üldistusi teha ei saanud, kuna toetajate arv oli küsitluses liiga väike.
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad alustas täna kampaaniat, mis kutsub üles Prisma Peremarketi kaubandusketti loobuma puurikanade munade kasutamisest. Kampaania toimub samal ajal nii Eesti kui Soome loomakaitseorganisatsioonide koostöös.
“Viimastel aastatel on paljud suured ettevõtted üle maailma teatanud puurikanade munade müügist loobumisest,” kommenteeris organisatsiooni Nähtamatud Loomad kanade heaolukampaania juht Birgit Nurmela. “Prisma rõhutab oma kodulehel, et pakuvad oma poodides neid tooteid, mida tarbijad soovivad. Hiljutisest Kantar Emori poolt läbi viidud avaliku arvamuse uuringust selgus, et ligi 70% eestlastest soovib suuremat puurivabade munade valikut poodides ning sama palju inimesi nõustus, et kanu ei tohiks pidada väikestes traatpuurides. Prisma Peremarket peab võtma seisukoha loomade heaoluküsimustes, sest tarbija eeldab, et loomasõbralikud valikud toodete sortimendis on Prisma poolt juba tehtud,” sõnas Nurmela.
Nähtamatud Loomad on alustanud kampaanialehel www.prismajulmus.ee allkirjade kogumist petitsioonile, mis kutsub Prismat üles loobuma puurikanade munade müügist aastaks 2025. “Tarbijate trendid on muutumas ning puurivabade munade eelistamine on üks nendest suundadest,” kommenteeris kampaania esindaja. “Väikesed traatpuurid, kus mitukümmend lindu koos, kellest paljudel puuduvad suled või esinevad vigastused, on puurikanala igapäevane normaalsus. Prisma müüb sellistest farmidest pärit mune ka Eestis. On aeg, et tullakse vastu tarbijate soovidele ning lõppeks nr 3 märgistusega munade julm tootmine,” lisas Nurmela.
Nähtamatud Loomad alustab kampaaniaga, mis kutsub üles Prisma Peremarketit loobuma puurikanade munade müügist üleminekuajaga aastaks 2025. “Üha kasvav hulk Eesti elanikke on otsustanud vältida puurikanade mune ning eelistavad vabapidamisel kanade mune. On aeg, et Prisma liituks ülemaailmse ettevõtete suunaga, kes on juba loobunud puuridest oma munade tarneahelas ning astunud 21. sajandisse, lõpetades farmide toetamise, mis kanu väikestes puurides hoiavad,” kommenteeris kampaania eestvedaja Birgit Nurmela.
Prisma kampaania saab hoo sisse kolmapäeval, 5. detsembril kell 18.00, Tallinnas Kristiine keskuse ees ja Tartus Sõbra tn Prisma ees toimuvate protestidega, et kutsuda Prismat üles loobuma puurikanade munade müügist.
