Nähtamatud Loomad

Sofia Schneider-Sepping

Enne teist maailmasõda oli inimeste hoiak bakteriaalsete haiguste kohta suuresti erinev tänapäevasest. Iga haav kujutas endast inimesele tõsist ohtu, kuna võis mädanema minna ja bakterite kolooniatele kodu pakkuda ilma, et inimesed midagi teha saaksid. Kopsupõletik oli peamine surmapõhjus. Arstid olid tuberkuloosi, difteeria ja düsenteeria vastu praktiliselt jõuetud.

40ndatel aastatel see muutus, kui bioloog Alexander Fleming tutvustas maailmale antibiootikume, mille ta töötas välja tänu avastusele, et hallitusseened hävitavad baktereid. Nüüd oli lõpuks ometi arstidel tõhus moodus igasuguste surmavalt ohtlike bakteriaalsete haiguste ravimiseks. 

Maailma Tervishoiuorganisatsioonilt kuuleme tänapäeval aina rohkem bakteriaalsetest haigustest, mis on saavutanud antibiootilise resistentsuse ehk immuunsuse antibiootikumide mõjule. See tähendab, et täpselt nii, nagu inimene on geneetiliselt oludega kohandumise eesmärgil arenenud võimeliseks laktoosi lahustama, on need bakterid evolutsiooni käigus omastanud võime antibiootikumide vastu kangekaelselt ellu jääda. Teisisõnu on haigusi, mida antibiootikumidega enam ravida ei saa, sest keha on nende vastu immuunsuse tekitanud. Meie imeravim bakteriaalsete haiguste vastu võitlemisel muutub järk-järgult kahjutuks.

See stsenaarium viib meid olukorda, kus varasemalt kergesti ravitavad haigused võivad edaspidi muutuda väga raskesti ravitatavateks ja protseduurid, nagu keisrilõige sünnitusel, elundite siirdamised ja isegi hambaravi võivad taaskord muutuda eluohtlikeks ettevõtmisteks.

Juba praegu haigestuvad ainuüksi Ameerika Ühendriikides igal aastal ligi 2,8 miljonit inimest antibiootilise resistentsusega haigustesse, mille tulemusel sureb iga aasta umbes 35 000 ameeriklast. Need numbrid kasvavad iga aastaga ja 2050. aastaks on tõenäoliselt antibiootilise resistentsusega haigused maailma kõige sagedasemaks surmapõhjuseks, nõudes iga aasta ligi 10 miljonit inimelu.

Siinkohal võiks küsida, kust need bakterid oma vastupanuvõime antibiootikumidele saavad. Mõnes mõttes on see justkui midagi õpitavat ja pärilikku. Bakterid peavad antibiootikumidega tihedases kokkupuutes olema, et evolutsiooni tulemusel nendele vastupanu osutada. Kahjuks on inimesed loonud nendele bakteritele ideaalse koha, kus neid antibiootikumidega tasapisi ära harjutada.

Siinkohal tulevad mängu tööstusfarmid ja massiline loomakasvatus. Kujuta endale ette tänapäevast tööstusfarmi, kus loomade paigutamisel ei ole raisku lastud ühtegi ruutmeetrit: aina rohkem ja rohkem sigu, kanu ja lehmi majutatakse aina väiksematesse ruumidesse ja oludesse. Nii tihedalt, külg-külje vastu pressitult, on need loomad ükskõik, millise haiguspuhangu vastu ülimalt kaitsetud. Bakterid saavad nende tihedalt üksteise lähedal olevatel kehadel kiiresti levida ja paljuneda.

Selleks, et loomi haiguspuhangu eest kaitsta ning et nende liha bakteritega ei nakatuks ja lõpuks ikka söögikõlblik oleks, süstitakse ning söödetakse loomadele mitmetes tööstusfarmides igapäevaselt antibiootikume ja ravimeid, mida neil loomulikus ning ruumikamas keskkonnas vaja ei oleks. Läbi loomsete saaduste tarbimise jõuavad nende antibiootikumide ja ravimite jäägid ka inimeste kehasse. Niiviisi endalegi teadmata harjutame end tasapisi pidevalt väikeses koguses antibiootikumide ja ravimitega ning üsna pea saavutab meie keha nende suhtes immuunsuse.

Seega võib siit järeldada, et ühe olulise kohana justnimelt nendes hiiglaslikes tööstusfarmides kujunevadki välja antibiootilise resistentsusega bakterid, kes on tänu inimeste loodud keskkonnale õppinud antibiootikumidega harjuma ja neile vastupanu osutama.  Me võime küll oma käsi pesta ja olla teadlikud põhilisest toiduohutusest, kuid see ei kaitse meid kõigi haiguste eest. Samal ajal kui arstid ja teadlased teevad meditsiinis suuri edusamme, liigume me iga aastaga aina kaugemale ajast, kui bakteriaalsed haigused olid kergesti ravitavad. See olukord on midagi, mille oleme seda mitte ette ennustada suutes loonud, pannes loomad suurema toodangu nimel väga tihedalt hiiglaslikesse tööstusfarmidesse elama ning tekitades bakteritele ideaalsed võimalused vastavaks evolutsiooniks.

Selle jaoks, et ennast ja oma lähedasi kaitsta, saab igaüks meist anda omapoolse panuse, eelistades tööstusfarmide toodangule väikefarmide ja mahetoodangut. Samuti oleks mõistlik ka üleüldine lihatarbimise vähendamine oma dieedis. Selle asemel saab oma toidulauale tutvustada suuremas koguses taimset toitu: nt kaunvilju ja pähkleid, mis on valgurikkad ja tervislikud ega sisalda antibiootikume.

Ülestõusmispühade ehk munadepühadega seostub ilmselt enamusel meist esimese asjana komme värvida mune, neid üksteisele kinkida ja koksida – võidab see, kelle muna jääb terveks. Sel aastal on munadepühad ilmselt eriti kodused ja pereringi kesksed. Olenemata sellest, kas tähistad munadepühi üksi, sõbraga või paari pereliikmega, kutsume Sind üles mõtlema ka kanadele, kellelt munad pärinevad.

Milline on puurikana elu?

Praeguse karantiini ajal on puurikanade igapäevaeluga samastumine võib-olla isegi lihtsam, kui muidu. Enamus meist veedab oma päevad kodus nelja seina vahel. Kui oleme lisaks ka haiged, peaksime püsima toas paar nädalat ilma toast lahkumata. Kujuta ette, et selline elukorraldus kestaks terve Sinu elu. Lisaks ei näeks Sa mitte kunagi päikesevalgust ning sinu korter oleks imetilluke ja vaid ühetoaline. Sellistes ja veel hullemates tingimustes elavad kahjuks kanakesed, kes veedavad terve oma elu kitsas traatpuuris. 

Eestis on umbes 1,1 miljonit munakana. Nendest ca 80% on puurikanad, kes veedavad terve oma lühikese elu umbes ühe A4-suurusel alal, ei näe kunagi päevavalgust ega saa oma tiibugi sirutada. Ülejäänud kanade arvu moodustavad teistest süsteemidest pärit kanad (õrrekanad, vabapidamise kanad ning mahetootmise kanad). Positiivse poole pealt on puurivabade kanade arvukus Eestis tänu Nähtamatute Loomade tööle pidevas languses ning me ei peatu enne, kui kõik kanad on puuridest päästetud.

Kuidas valida puurivabad munad?

Nähtamatud Loomad kutsub Sind sel ülestõusmispühal üles eelistama puurivabade kanade mune, mis on poes märgistatud numbriga 2, 1 või 0. Kui tellid oma toidukaubad, s.h munad, e-poest, loe kindlasti munakarbi juures olevat kirjeldust ja veendu, et tegu oleks puurivabade munadega. Sellega keeldud puurikanalate toetamisest ning aitad meil jõuda lähemale oma eesmärgile – et kanade puurispidamine lõppeks. Ära lase end eksitada munakarpidest, mille peal illustreerivalt jooksevad õnnelikud aasal elavad kanad, vaid loe kindlasti muna peal olevat koodi või munade lisainfot. Vaid nii saad kindel olla, et valid puurivabad munad.

Kust puurivabade kanade mune leiab?

Puurivabad munad on olemas kõikides jaekettides ja nende e-kauplustes nagu COOP või Prisma ning teistes e-poodides nagu Barbora, Astri e-pood, Netimarket, Horeca, Sahver jt.Seega on Sul sel munadepühal võimalus seista kanade eest, kes soovivad hellust ja hoolt, õues päikese käes jalutamas käia ning liivavanne võtta. Kanad väärivad paremat kui puurielu ja Sina saad olla osa sellest muutusest.

Vaata ka: www.munadehind.ee

Kallid sõbrad!

Seisame silmitsi enneolematu väljakutsega – ülemaailmse kriisiga, millesarnast me elu jooksul kogenud ei ole. Tuhanded inimesed on haiged ning paljud meie sõbrad ja pereliikmed, isegi kui nad on terved, on hädas. Armastatud väikeettevõtted on uksed sulgenud või majanduslikes raskustes. Meid ootab teadmatus ning ilmselt on suurimad katsumused alles ees. Kuid meie Nähtamatutes Loomades püsime lootusrikkad. Meie eesmärk on alati inspireeritud sellest, et leida valgust pimeduse keskel. Me oleme harjunud nägema edasiviivat teed isegi siis, kui maailm tundub väga morjendav. 

Oleme pikalt võidelnud kõige nõrgemate eest. See on meid teinud tugevaks ja sisendanud vankumatu usu, et olenemata sellest, kui kõrge ja keeruline on takistus, suudame selle ületada. Meie jaoks püsib see usk ka selles kriisis. Oleme harjunud säilitama usku ja lootust ka õudustes, mis toimuvad loomadega maailmas iga päev. Meie kogemused näitavad, et kõige olulisemad väljakutsed ühendavad meid kõige rohkem. Kokkuhoidvus on meie tugevus. Meie ühine kaastundevõime hoiab vastupanu tugevatele jõududele, mis ohustavad meie tulevikku, olgu selleks globaalne pandeemia, kliimamuutused või julmade tööstusfarmide järeleandmatu laienemine.

Paari nädala jooksul oleme näinud südantliigutavaid heategusid, mis on säästnud mitmeid tuhandeid elusid. Oleme näinud märkimisväärseid jõupingutusi selleks, et toetada teisi inimesi. Selline lahkus on meile tuttav nähtus – näeme seda Sinusuguste heade toetajate seas iga päev. Need jõupingutused annavad meile suurt lootust paremaks tulevikuks. Käes on ajalooliselt kriitiline hetk – meie tänased teod ja otsused määravad, milline saab olema meie maailma tulevik. Kuigi sellised kõikehõlmavad asjaolud võivad esile kutsuda võimetusetunde, siis Sina oled see, kes saab asju muuta. Rohkem kui kunagi varem, vajame Sinu abi. 

Nähtamatute Loomade missioon luua tervislikum, ohutum ja kaastundlikum maailm on tähtsam ja kiireloomulisem kui kunagi varem. Me teame, et meie katkine toidusüsteem põhjustab märkimisväärset ohtu kogu maailma tervishoiule. Me oleme aastakümneid teadnud, et tööstusfarmid ei ole kohutavad ainult mitte loomade jaoks, vaid need on ka heaks pinnaseks haiguste levikul, mis kujutavad inimkonnale eksistentsiaalset ohtu. Ja me teame, et mitmed miljonid loomad on tihti asjatult hukatud, et takistada ohtlike patogeenide levikut. 

Käesolev kriis on äratuseks. Meie maailm on valudes. See vajab hädasti julget visiooni ja uut lähenemisviisi, et inimesi ülal pidada, sealjuures haiget tegemata meile endile ja arvestades planeedi teiste elusolendite heaoluga. Nähtamatud Loomad ei kritiseeri ainult praegust katkist tööstuslikku intensiivset loomakasvatust. Me ehitame uut, mis arvestab toiduohutusega, inimeste tervisega, keskkonna hoidmise ja loomade heaoluga. Me töötame sellise toidusüsteemi poole, mis arvestaks rohkemaga kui ainult võimalikult suur number kasumireal korporatsioonide arvemajanduses. Kui Sa oled koos meiega, siis teame, et see on võimalik. Töötame rohkem ja pühendunumalt kui kunagi varem. Inimesed, loomad ja planeet ei saa enam oodata. 

Liitu meiega juba täna.

Lootusrikkalt ja palju jõudu soovides
Kristina Mering
Nähtamatute Loomade asutaja ja president

Kanad on üllatavalt intelligentsed loomad ja seda ei ole mitte alati teatud. Teadmatusest võib mõni ka solvanguna teist inimest kutsuda pimedaks kanaks või rumalaks nagu kana, kuid tegelikult on sellel erakordsel loomal varuks nii mõnigi üllatus, mida sa tõenäoliselt varem ei teadnud.

1. Kanad suhtlevad üksteisega

Sarnaselt inimestele on ka kanadel erinevad häälitsused, millega nad liigikaaslastele oma mõtteid edasi annavad. Igal häälitsusel on oma kindel tähendus. Nii saavad nad teineteist hoiatada näiteks läheneva ohu eest või öelda oma emale, et tunnevad end turvaliselt. Samuti tunnevad kanad empaatiat ja mõistavad, kui teised kanad on hirmunud või stressis.

2. Kanad näevad unenägusid

Kanade uni sarnaneb suuresti inimese omale ja ka nemad veedavad osa sellest REM-unes. See tähendab, et une ajal töötab kana aju väga aktiivselt ja genereerib värvikaid kujutluspilte ning sündmusi. Loodetavasti näevad nad oma unenäos ennast vabas looduses mängimas või kaaslastega ühist liivavanni võtmas.

3. Kana eelkäija munes looduses harva

Kana eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana. Sellised kanad munesid metsikus looduses umbes 10-15 korda aastas, mis teeb keskmiselt 12 muna aastas. Tegu on tegelikult kana munarakuga, mis tähendab seda, et kanade ja inimeste menstruaaltsükkel on enam-vähem sama pikk. Farmerile ei ole muidugi majanduslik kasulik iga kana järel 28 päeva oodata, et kanalt muna kätte saada, mistõttu on tänapäeva kodukanad aretatud munema ebaloomulikult tihti – ca ühe muna päevas. See teeb u 365 muna aastas. See aga kurnab kana keha väga kiirelt ära, mistõttu on tööstusfarmis elava kana eluiga keskmiselt vaid 12 kuud.

4. Kanad on geneetiliselt T-Rexi lähimad sugulased

Tead kindlasti seda suurt veidra kehakuju ja lühikeste esijäsemetega Türannosaurus Rexi? Teadlased on jõudnud järeldusele, et geeniuuringute põhjal on just kanad selle hiiglasliku looma lähimad tänapäevased sugulased. Üpris uskumatu, arvestades, kui ohutud kanad välja näevad ja kui hirmuäratav oli viie meetri kõrgune T-Rex “Jurassic Park” filmis.

5. Kanad on targemad kui väikelapsed

Uuringud on näidanud, et kanatibud saavad väikelastest paremini aru näiteks sellest, kui mõni ese on peidus. Nad saavad aru, et kui millelegi tekk peale visata ja see ära katta, ei tähenda see veel, et asja ei oleks enam olemas. 2-aastased inimlapsed said seesugustes testides tibudest halvema tulemuse. Lisaks valdavad kanad algelist matemaatikat. Juba tibudena suudavad need linnud panna esemete grupid esemete arvu järgi kasvavasse või kahanevasse järjekorda.

Seega saame kindlalt väita, et kanad ei ole sugugi nii rumalad, kui me võib-olla senimaani arvanud oleme. Seega järgmine kord tee lühike mõttepaus enne, kui kedagi pimedaks või peata kanaks kutsuma hakkad 🙂 

Hiljuti ilmus artikkel selle kohta, kuidas Tallinna Kaubamaja Grupi alla kuuluvad poed ja kontorid lähevad üle täielikule prügisorteerimisele. Artiklis nimetab ettevõte end vastutustundlikuks. Sama väide on kirjas ka Tallinna Kaubamaja Grupi kodulehel ning peaks kehtima kõigi Grupi alla kuuluvate ettevõtete kohta, sealhulgas ka Selver AS-i. Miks toetab ennast vastutustundlikuks nimetav ettevõte aga veel julma ja südametut loomapiinamist ning müüb oma poodides puurikanade mune?

Nähtamatute Loomade avalik kampaania Kaubamaja Grupi suhtes on kestnud juba pea 7 kuud. Siiani ei ole TKM Grupp nõus olnud koostööd tegema ja avalikult puurimunade loobumise otsust välja kuulutama.

Nähtamatud Loomad pöörab tähelepanu ka möödunud aastal Kantar Emori poolt läbiviidud uuringule. Sellest selgus, et ligi 70% Eesti inimestest ei poolda kanade pidamist kitsastes traatpuurides. Lisaks umbes 60% inimestest arvab, et selline praktika võiks olla lausa seadusega keelustatud. 

Puurivabade kanade munade järele tõusvat nõudlust on tähendanud kõik Eesti suurimad munatootjad. Aina enam toidusektori ettevõtteid võtab suuna minna üle puurivabade munade kasutusele lähiaastatel, hiljemalt aastaks 2025. Paljud neist on seda juba teinud. Hiljuti oli meil väga hea meel näha selle suunaga liitumas ka Eesti ühte juhtuvat toitlustajat, Baltic Resraurants Estoniat, kelle alla kuulub kokku ligi 130 toiduteeninduse asukohta Eestis. S.h kuulub ettevõtte alla ka Subway Eesti, Daily lõunarestoranid, Chat ja TakeOff. See on tohutu võit loomadele, sest parandab sadade tuhandete kanade elutingimusi.

Ükski vastutustundlik ja endast lugupidav ettevõte ei peaks toetama loomapiinamist. Seega on Tallinna Kaubamaja Grupil koos Selveri ja Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailmaga juba aeg teatada avalikult, et nad loobuvad aastaks 2025 puurikanade munade müügist. Seda on teinud juba 40% jaekettidest Eestis, ehk Maxima, Prisma, Stockmann ja Rimi. Samuti on juba puurivaba varsti Eesti turule sisenev Lidl. 

Aita meil see eesmärk saavutada ning saada kiri Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse esimehele Raul Puusepale, kus mainid, et Sina ei toeta kanade kitsastes traatpuurides pidamist ning soovid, et TKM Grupp lõpetaks puurikanade munade müügi: Raul.puusepp@kaubamaja.ee