Nähtamatud Loomad

Nähtamatute Loomade 2019. aasta on olnud väga teguderohke ja möödunud kiire arengu tähe all. Meil on väga suur rõõm ja au, et meie rasket tööd on märgatud ja detsembri alguses andis president Kaljulaid Nähtamatutele Loomadele aasta vabaühenduse tiitli. Lisaks pälvisime koostöövõrgustikuga Animal Charity Evaluators’ilt Top Charity tiitili, mis paigutas meid nelja kõige tõhusama loomakaitseorganisatsiooni hulka maailmas. See on kogu Nähtamatute Loomade tiimi raske töö ja plaanipärase tegutsemise tulemus, mille üle oleme väga uhked.

Aasta lõpuks on meil kaheksa töötajat, sadakond vabatahtlikku üle Eesti, kaheksa suurt kampaaniat ja hulk teisi väiksemaid algatusi farmiloomade aitamiseks. Oleme südamest tänulikud kõigile toetajatele, annetajatele ja annetajatele, tänu kellele me saame neid suuri tegusid korda saata!

Anname nüüd kõigile toetajatele ülevaate 2019. aasta tegevustest, head lugemist!

40% Eesti jaesektorist teatas otsusest loobuda puurikanade munade müügist ja 60 restorani ja toidutootjat loobus puurikanade munade kasutamisest koostöös Nähtamatute Loomadega.

Nähtamatute Loomade korporatiivsuhete juht ja kanade heaolu kampaaniatiim töötavad ennastunustavalt, et Eesti toidusektori ettevõtted võtaksid vastu vastutustundliku ettevõtluse poliisid ja teataksid loobumisest puurispeetavate kanade munade müügist aastaks 2025. 2019. lõpuks on Rimi, Maxima, Stockmann ja Prisma juba sellest otsusest teatanud. 2019. aasta sügisel alustasime avalikku kampaaniat, et kutsuda üles Selverit teatama samast otsusest – töö jätkub kuni kampaania eduka lõpuni. Lisaks oleme samal ajal dialoogis teiste jaesektori oluliste tegijatega, sest eesmärgiks on lõpuks jõuda teiste riikide eeskujul olukorda, kus munatootjatel ei ole põhjust kanu puurides pidada, sest ükski toidusektori ettevõte ei kasutaks neid mune. 

Taimse Teisipäevaga liitus 130 restorani, taimse toidu konverentsi Food Innovation Summit külastas 200 inimest, Taimne Teisipäev alustas taimse toidu kampaaniat esimestes Eesti koolides.

Taimne Teisipäev tegi 2019. aastal läbi suure arenguhüppe – alustasime mitme uue suunaga ja kasvasime Eesti toidusektori ettevõtete oluliseks partneriks taimse toidu arendamise, turundamise ja maailma taimse toidu trendide osas. Jätkuvalt oli väga populaarne restoranide ja tarbijate hulgas meie restoranikampaania, millega liitunud söögikohad kutsuvad teisipäeviti üles eelistama nende taimseid roogasid ja seeläbi toituma tasakaalustatumalt ja vähendama lihatarbimist maitsvate taimsete toitudega. Taimse Teisipäeva korraldatud Food Innovation Summitil osalesid 200 toidusetori firmade esindajat nii jaekettidest kuni lihatootjateni, kes hoiavad kätt pulsil ka taimse toidu valdkonnal. 2019. aastal arendasime tihedaid suhteid paljude toidufirmadega nii maaletoojate kui ta tootjate hulgast, et aidata neil taimset toitu turundada. Taimse Teisipäeva tiimi on kogunenud Eesti parim ekspertiis tõhusa taimse toidu reklaami ja turunduse osas, mis põhineb laiapõhjalistel uuringutel ja on firmadele palju positiivseid tulemusi toonud.
Lisaks koostööle toidusektoriga, lansseerisime sel aastal Taimse Teisipäeva institutsionaalse suuna, mis tegeleb koolide, lasteaedade, kohalike omavalitsuste ja muu avaliku sektori koostööga. Alustasime koostööd esimeste koolidega, kes hakkasid teisipäeviti õpilastele taimset toitu pakkuda, et tutvustada häid võimalusi, kuidas tasakaalustatumalt toituda ja tervislikku taimset toitu valmistada. Uuel aastal jätkame suure hooga ja järgmised koolid on juba liitumas uue õppeaasta alguses, millest räägime lähemalt juba õige pea. Uuel aastal alustame koostööd ka Kaitseväega, et ka seal Taimne Teisipäev toimuda saaks – nii tervislikel kui keskkonnamõjusid puudutavatel põhjustel. 

Taimetoidu väljakutsega 22/66 liitus üle 2000 inimese.

22/66 on samuti uus tegutsemisvaldkond, millega alustasime 2019. aasta sügisel ja mis sai juba esimeste kuudega nii populaarseks, et sõna levis kulutulena. Väljakutse kestab 22 päeva ning selle vältel jagame osalejatele 66 retsepti, hulgaliselt toidunippe, nõuandeid, restoranisoovitusi ja lisaks saab osa olla kogukonnast koos teiste väljakutse vastuvõtnutega ning saada endale mentori, kes väljakutse vältel jagab nõu ja kellega koos poes uuste taimsete toodetega tutvumas käia või koos taimset toitu valmistada. Meie väljakutse põhifookus on kasulikkusel – et retseptid, tooted ja toidunipid oleksid integreeritavad igapäevaellu ja aitaksid kaasa taimse toidu eelistamisele, mitte ei teeks seda keerulisemaks.

Nähtamatud Loomad kogus suurima digiallkirjadega petitsiooni Eesti ajaloos – 6161 allkirja karusloomafarmide keelustamise toetuseks.

Nähtamatute Loomade karusloomafarmide keelustamise kampaania Aitan karusloomi pälvis sel aastal ohtralt tähelepanu, sest me kogusime suurima digiallkirjadega petitsiooni, mis Eestis kunagi kogutud. Teemat arutas aasta alguses ka Riigikogu, kes otsustas ettepaneku karusloomafarmid keelustada tagasi lükata, kuid oluline on välja tuua, et toetus karusloomafarmide keelustamisele pole kunagi olnud suurem ja puudu jäi vaid mõni hääl, et see positiivne otsus vastu oleks võetud. Uue aasta alguses hakkab Riigikogu tänu Nähtamatute Loomade digiallkirjade petitsioonile uuesti karusloomafarmide keelustamise eelnõud menetlema. Töötame aktiivselt selle nimel, et asi läheks edukalt ja ükski naarits ega rebane enam karusloomafarmi kitsas puuris ei peaks piinlema, et kellegi karusnahkseks kraeks saada! Jätkame Riigikogu liikmete veenamist ja teadlikkuse kasvatamist, et see seaduseelnõu lõpuks Eestis vastu võetaks.  

14 000 toetusallkirjaga petitsiooniga alustas Nähtamatud Loomad tegevust elusloomade pikamaatranspordi lõpetamiseks väljaspoole Euroopa Liitu.

Nagu mainisime, oli 2019. Nähtamatutele Loomadele mitmete uute suundade käsilevõtmise aasta, et loomi võimalikult tõhusalt aidata. Üks edukamaid uusi algatusi puudutas elusloomade pikamaatransporti Euroopa Liidu välistesse riikidesse. Kevadel vedasime eest pikka teadlikkuse kasvatamise kampaaniat, et Eesti elanikud oleksid kursis tingimustega, milles üle tuhande looma igal aastal peavad kannatama, kui neid transporditakse EL-i välistesse riikidesse tapale. Tänu enam kui 14 000 allkirjaga petitsioonile, suurele meedia tähelepanule ja rahva suurele toetusele, et Eesti lõpetaks EL-ist välistesse riikidesse loomade saatmise, saime algatuse ka maaeluministri lauale. Kohtusime ministri ja tema kantsleritega ja panime paika, et teemat arutatakse järgmiselt ka Riigikogu Maaelukomisjonis, kuhu me jaanuaris lähme teemat lähemalt tutvustama ja oma ettepanekust rääkima, et elusloomade pikamaatransport kolmandatesse riikidesse tapale lõppeks. 

Nähtamatud Loomad esines ettekannetega loomade heaolust ja Taimsest Teisipäevast 97 korral.

Nähtamatute Loomade esindajad on tihedad külalised nii koolides üle Eesti, firmaüritustel kui ka muudel avalikel või kinnistel üritustel, kuhu meid kas loomade heaolust, loomasõbralikust tarbimisest, loomade põnevast käitumisest või taimsest toidust rääkima kutsutakse. Käisime kevadel tutvustamas ka põnevaid innovatsioone toiduainetööstuses ja rääkisime laboris arendatatavast puhast lihast. Palju tutvustasime koolides erinevatele vanuseastmetele loomade heaolu olulisust ja seda, kuidas igaüks väikeste sammudega neid loomi aidata saab. Eraldi käisime tutvustamas ka Taimse Teisipäeva kampaaniat ja algatust, mis kutsub üles eelistama taimset ja liha ühel päeval taimse toiduga asendama. 

Nähtamatud Loomad esindas loomade huve meedias 450 korral.

Meediatöö arendamine on tõhusaks tegutsemiseks eriti oluline, et teadlikkus kasvaks ja loomasõbralikud valikud ja käitumine üha enamate inimeste hulgas leviks. Seepärast oleme eriti õnnelikud, et olgugi, et meie suurepärane kommunikatsioonijuht alustas töötamist Nähtamatutes Loomades aprillist ja ta töötab poole kohaga, suutsime me meedias erinevates väljaannetes 450 korral avaldatud saada! Andsime intervjuusid nii uudistesaadetes, raadios kui kommenteerisime telefoniintervjuude vahendusel. Meie pressiteated leidsid korduvalt koha ka BNSi avaldatud uudiste hulgas, mis tagab veelgi suurema leviku. Aitäh kõigile, kes meie uudiseid avasid, lugesid ja sõpradega jagasid!

Nähtamatud Loomad annab tööd kaheksale inimesele ja kaasab vabatahtlikena pea sadakond head inimest üle Eesti

Oleme väga uhked meie tiimi kiire kasvu üle – ei pruugi tihti kohata, et 2,5 aastase tegutsemisajaga on MTÜs palgal 8 inimest, kes iga päev tegutsevad selle nimel, et loomade olukord paraneks. Kõik töötajad on täistööajaga, välja arvatud kommunikatsioonijuht, kes töötab poole kohaga. Palgaliste töötajatena on Nähtamatutes Loomades fundraiser, korporatiivsuhete juht, organisatsiooni president, Taimse Teisipäeva kampaaniajuht, Taimse Teisipäeva institutsionaalse suuna juht, väljakutse 22/66 koordinaator ja kommunikatsioonijuht. See tagab jätkusuutliku ja läbimõeldud tegutsemise, et loomade eest veelgi tõhusamalt seista. Väga suur tööpanus organiatsiooni kampaaniates tuleb aga meie suurepärastelt vabatahtlikelt, kes on jaotunud erinevatesse tiimidesse ja tegutsevad ka osade tiimijuhtidena. Vabatahtlikud on Nähtamatute Loomade süda. Tänu vabatahtlike panusele oleme suutnud nii kiiresti saavutada palju tulemusi ja tõmmata tähelepanu loomade olukorrale. Vabatahtlikud panustavad väga erinevates rollides – nii firmadega suhtlemisest kuni sotsiaalmeedia- ja turundustööni kuni heategevuslike küpsetiste müükide organiseerimiseni ja infolaudadel inimestele loomasõbraliku tarbimise kohta info jagamine. On nii koordineerivaid tiimijuhtide rolle kui väiksema vastutusega ülesandeid. 

Nähtamatud Loomad korraldas 50 infolauda ja heategevusmüüki üle Eesti

Olime regulaarsed külalised nii suvistel festivalidel üle Eesti kui laatadel oma heategevusliku küpsetistemüügiga, millega kogusime ressursse organisatsiooni tegevuse toetuseks. Organiseerisime vabatahtlikud küpsetajad, kes tõid oma hoolega valmistatud taimsed koogid, pirukad, tordid ja muud põnevad ja ülimaitsvad küpsetised heategevusmüükidele.

Nähtamatud Loomad valiti esmakordselt Eesti aasta vabaühenduseks ja kuulume Animal Charity Evaluatorsi maailma tõhusaimate loomakaitseorganisatsioonide nimistusse!

Detsembris andis president Kaljulaid Vabaühenduste Liidu poolt Nähtamatutele Loomadele aasta vabaühenduse tiitli. See oli suur au, sest oleme tegutsenud küllaltki lühikest aega ja alles ehitame organisatsiooni üles, seega nii suure tunnustuse pälvimine tähendas meile ka suurt vastutust. Veel suurema rahvusvahelise tunnustuse pälvisime me aga rahvusvaheliselt efektiivse altruismi organisatsioonilt Animal Charity Evaluators. ACE omistas kogu meie koostöövõrgustikule pärast ülipõhjalikku analüüsi ja organisatsioonitöö läbiuurimist Top Charity tiitli, mis tähendab, et oleme nelja maailma kõige efektiivsema loomakaitseorganisatsiooni hulgas. See on meile väga oluline tunnustus, sest tõhusus loomade aitamisel on üks Nähtamatute Loomade olulisemaid alustalasid. 

Jõulud on kohe-kohe ukse ees, kingitused vajavad ostmist ning jõululaud katmist. Olenemata sellest, mida Sa sel aastal oma perele jõululauas pakud, kutsume Sind üles arvestama ka loomade heaoluga.

Sadu miljardeid farmiloomi, keda meile toidu saamise eesmärgil kasutatakse, ei oota kahjuks õdus jõulurahu ja pühademeeleolu. Nad veedavad oma lühikese ja piinarikka elu pimedas, kitsas ja ebameeldivas hoones, laudas või puuris. 

Kas Sa teadsid, et ainuüksi Eestis on ligi 14 miljonit farmilooma, kellest enamus on broileri -ja munakanad? Ning just munakanu on nende seas kokku umbes 1,1 miljonit. See on peaaegu sama palju, kui Eestis on inimesi. Üle 79% munakanadest, ca 900 000 lindu, on puurikanad, kes veedavad terve oma lühikese elu umbes ühe A4 suurusel alal, ei näe kunagi päevavalgust ega saa mitte kunagi oma tiibu sirutada. Ülejäänud kanade arvu moodustavad teistest süsteemidest pärit kanad (õrrekanad, vabapidamise kanad ning mahetootmise kanad).

Nähtamatud Loomad kutsub Sind sel aastal jõululauas eelistama puurivabade kanade mune, mis on poes märgistatud numbriga 2, 1 või 0. Sellega keeldud puurisüsteemidest pärit munade tööstuse toetamisest ning aitad meil jõuda lähemale oma eesmärgile – et puurid meie ühiskonnast kaoksid. Ära lase end poes eksitada munakarpidest, mille peal illustreerivalt jooksevad õnnelikud aasal elavad kanad, vaid loe kindlasti muna peal olevat koodi. Vaid nii saad kindel olla, et ka päriselt kanade heaolusse panustad!

Seega on Sul sel aastal jõululauas puurivaba muna eelistades võimalus seista ligi 900 000 puurikana eest, kes soovivad samuti hellust ja hoolt, üksteisega mängimist ja liivavannide võtmist, päevavalguse nägemisest rääkimata. Kanad VÄÄRIVAD paremat kui puurielu ja Sina saad olla osa sellest muutusest. Aitäh, et hoolid loomade heaolust!

Eelista jõuludel, ja ka edaspidi, poes käies puurivabade kanade mune! Kanad tänavad Sind 🙂

ehk siis kõne, mida mul kunagi pidada ei palutud 🙂

Kristina Mering, Nähtamatute Loomade asutaja ja president

Armsad sõbrad, Nähtamatute Loomade toetajad

Ilmselt olete viimastel nädalatel näinud imeliselt pööraseid aegu ja arenguid Nähtamatute Loomade organisatsioonis. Aitäh teile selle eest, et olete osa loomadest hooliva liikumise eduloost ja et me üheskoos loomade heaks seisame! 

Lisaks sellele, et oleme tänu teie toele veennud kümneid ja kümneid toidufirmasid üle minema vabalt peetavate kanade munade kasutamisele ja panustama farmiloomade heaolusse, on Taimse Teisipäevaga liitunud tänaseks ca 130 restorani ja meie 22/66 väljakutsega on mõne kuu jooksul ühinenud pea 2000 inimest. Nähtamatutes Loomades on tänaseks 8 töötajat, üks neist lapsehoolduspuhkusel uut hoolivat põlvkonda kasvatamas, aga pere kõrvalt ikka meile pöialt hoidmas ja vajadusel nõu ja jõuga panustamas. Meie peamine jõud seisneb aga vabatahtlikes, keda on erinevates rollides tänaseks juba umbes sadakond. Osasid meie tiime juhivad vabatahtlikud ja enamik meie kampaaniatiimidest ja organisatsatoorsest tööst tehakse erinevate ülesannete raames tänu vabatahtlike imelisele panusele. 

Väga palju on juhtunud sellest hetkest, kui ma kaks ja pool aastat tagasi Nähtamatute Loomadega alustasin. Paljud teist võib-olla ei tea, aga olen Eestis farmiloomade heaoluga tegelenud tänaseks tegelikult pea 13-14 aastat, pea poole oma elust, varem teistes organisatsioonides. Kui ma Nähtamatute Loomadega alustasin, olin aga täiesti üksi. Rahvusvahelise loomakaitsekogukonna liidrid toetasid ja utsitasid mind uut organisatsiooni looma, aga Eestis oli tol hetkel raske efektiivse altruismi raamistikus tegutseva organisatsiooni loomiseks toetust leida. Selleks, et Eestis MTÜd asutada, on vaja kahte inimest, et avaldus sisse anda. Mul ei olnud teist inimest, kellega koos kõiki oma suuri mõtteid ellu viia. Lõpuks tegin ettepaneku oma armsale sotsioloogia kursaõele, kes samuti loomadest hoolis ja aitas mul selle hullumeelse projektiga edasi minna (aitäh Sulle, L! Olen Sulle igavesti tänuvõlglane). Ma mäletan kõiki neid tundeid enne Nähtamatute Loomade ellukutsumist – seda hirmu, kas ma saan ikka selle kõigega hakkama, mis käsile plaanin võtta; ebakindlust, kas leian vabatahtlikud, rahastusvõimalused, toetajad, abiväe; põnevust, sest teadsin, et see on suurim asi, millega senises elus tegelema hakkan ja absoluutselt parim valdkond, kus töötada, sest läbi igapäevase töö saan aidata neid, kel ise enda eest seista ei ole võimalik. 

Kui mõtlen toonasele ajale ja hirmudele tagasi täna, kus ühe nädala jooksul on Nähtamatud Loomad pälvinud Vabaühenduste Liidult aasta vabaühenduse tiitli ja rahvusvaheliselt Animal Charity Evaluatorsilt Top Charity tunnustuse, siis võin ilmselt julgelt väita, et risk oli asja väärt ja kunagine mõte, mis seemnena mu peas kasvas, et tahaks Eestisse luua suure, efektiivsusel baseeruva, inimesi loomadest hoolimises kokkutoova, mittevastanduva, sõbraliku, positiivse, tulemustele orienteeritud ja teaduspõhise organisatsiooni on nüüdseks 2.5 aastaga penikoormasaabastega õnnestumise ja edu poole liikuma lükatud. 

Mida Nähtamatute Loomade jaoks tähendab aasta vabaühenduse tiitel? 

Aasta vabaühenduseks saamine on suur au, põnevus, elevus ja natuke hirmutav samal ajal. Väärtuspõhiselt tähendab see, et tahame olla heaks eeskujuks teistele, jagada veelgi enam oma kogemusi, loetud, õpitut teiste organisatsioonidega ja aidata kolmandal sektoril muutuda tõhusamaks. Kuna ma ise loen palju, et organisatsiooni juhtimises laiapõhjalisemat vaadet kasvatada, annab see taustainfot, et organisatsiooni jätkusuutlikumalt suunata, luua organisatsioonikultuur, mis põhineb toetamisel, oskuste kasvul, lahendustele orienteeritusel ja ei soodusta läbipõlemist, vaid keskendub sellele, et tagasihoidlikke hoolivaid inimesi jõustada, kasvatada nende enesekindlust, ajaplaneerimise oskuseid, suhtlemisoskuseid ja muid kasulikke teadmisi, et sirge seljaga panustada ühiskonda kõigile paremaks kohaks saamisse. 

Nähtamatute Loomade töötajate hulgas kuulen aeg-ajalt nalja, et mis iganes teemast me räägime, oskab Kristina selle kohta raamatut soovitada. See ilmselt iseloomustab meie lähenemist ühiskonna muutmisele päris kenasti. Selleks, et maailma paremaks kohaks muuta, peab esmalt päris põhjalikult mõistma, kuidas see maailm üles ehitatud on, mis asjad toimivad ja mis mitte. Meie organisatsioonis on kogunenud päris suur teadmistepagas selles vallas ja aasta vabaühendusena tahaks kindlasti pühendada aega veel enam sellele, et seda kasulikku pagasit ka teistega jagada. 

Lisaks tekitab aasta vabaühenduse tiitel suurt tänutunnet meie organisatsiooni raske ja pühendunud töö märkamise eest. Ma pean hästi ausalt ütlema, et kui sellest uudisest kuulsin, valdas mind hämming – ma ei suutnud seda uskuda, sest me ju alles alustame kõigega, need 2.5 aastat meeletut arengut on soojendusringid maratoni jaoks ja õige töö on alles ees. Aga ka soojendusjooksul pühendad ennast tegevusele ja annad parima, seega kõik, mis me seni organisatsiooni ülesehitamiseks, koostöösuhete loomiseks, rahastusallikate kindlustamiseks, teadmiste kasvatamiseks teinud oleme, on olnud täie südame ja pingutusega, seega oleme väga tänulikud, et seda pingutust on märgatud. Loodan, et tulevaseid tunnustusi hoitakse soojas, sest kui me päriselt organisatsioonina lapsekingadest välja saame, hakkavad head asjad alles juhtuma. 

Kui eelmisel aastal pärjati mind aasta vabatahtlike kaasaja/juhendaja tiitliga ja see tundus juba tohutult suur tunnustus, siis seekordne aasta vabaühenduseks saamine on midagi, mis Nähtamatute Loomade inimesi ilmselt kogu aasta vältel naeratama paneb ja motivatsiooni lisab, kui ajad raskemad või mõni keerulisem kampaania käsil. See tekitab sees olulise sooja tunde, kui tead, et Su tööd ja panust hinnatakse. 

Rahvusvahelise areeni tunnustus – Animal Charity Evaluators – Top Charity

Nähtamatud Loomad kuulub rahvusvahelisse koostööorganisatsiooni Anima International ehk siis tegutseme lisaks Eestile veel Leedus, Poolas, Venemaal, Valgevenes, Ukrainas, Taanis, Norras ja UKs. Sel suvel läbisime väga põhjaliku mõju mõõtmise protsessi, mille raames uuriti kogu organisatsioon kihtide kaupa põhjalikult läbi, viidi eestvedajate ja töötajatega läbi intervjuud ja tagasisideküsitlused, esitasime kõikvõimaliku info meie kampaaniate, programmide, struktuuri, strateegiate, tulevikuplaanide, meediatöö, rahastuse, vabatahtlike kaasamise ja kõige muu võimaliku kohta. See võttis nädalaid ja nädalaid aega ja samal ajal hinnati väga paljusid teisi organisatsioone üle maailma. Animal Charity Evaluators on osa efektiivse altruismi liikumisest, mis kutsub üles piiratud ressurssidega kõige rohkem head tegema. Ehk siis ACE uurib loomakaitseorganisatsioone selleks, et läbi analüüsi jõuda tulemuseni – kes aitab samade ressurssidega kõige rohkem loomi? 

Kui saime teada, et meid on valitud nelja maailma efektiivsema loomakaitseorganisatsiooni sekka, hakkas hetkeks maapind kõikuma. Tõhusus ja piiratud ressursside efektiivne kasutamine on meie organisatsioonis üliolulised alustalad, mille põhjal otsustame, mis kampaaniatega välja tuleme, kuidas organisatsiooni struktuuri arendame ja kõik muu, mis sinna vahele jääb. Kui aga Animal Charity Evaluatorsi tunnustus tuli, siis pärast maapinna kõikumise taandumist saime aru, et midagi on paika loksunud ja pingutused selle nimel, et võimalikult palju loomi aidata, muidugi jätkuvad, aga liigume selgelt vähemalt õigel kursil. Heaks näiteks tõhusast loomade aitamisest on munatööstuse puurikanade eest seismine – kuna need linnud kannatavad kõigist farmiloomadest erakordselt halbade elutingimuste tõttu kõige enam ning neid on võimalik aidata, pidades firmadega läbirääkimisi puurimunadest loobumiseks, keskendume olulisel määral oma töös just kanadele. Õige pea oleme alustamas ka broilerkanadele suunatud heaolukampaaniat, et neil ca 14 miljonil broilerkanal, kes Eestis aastas hukatakse, elutingimused paraneksid. 

Tõhususe kasv heategevusmaastikul aitaks kõigil heategevusorganisatsioonidel samade ressurssidega rohkem tulemusi saavutada ja abivajajaid aidata. Jätkame kindlasti Nähtamatute Loomadega info jagamist tõhusast tegevusest ja efektiivsusele suunatud mõtteviisist. Me näeme, et masside kaasamine ja tõhusus ei ole kindlasti vastandlikud mõisted, vaid pigem vastupidi – me saavutame rohkem, kui oleme organisatsiooni siseelult tõhusalt ja läbimõeldult üles ehitatud ja kaasame enam inimesi, kui meie sõnum on sõnastatult viisil, mis kõnetab võimalikult paljusid. 

Aitäh teile, head, hoolivad ja tegutsevad Nähtamatute Loomade toetajad, kangelased nende jaoks, kes ise enda eest seista ei saa. Tänu teie toele on need suured asjad sündinud ja tänu teie toele on meie 2020 plaanid veelgi kõrgema lennuga, et loomi kannatustest välja aidata! Teeme ära!

Nähtamatute Loomade kampaania, mis kutsub üles Selverit ning Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailma üle minema puurivabadele munadele aastaks 2025, on kestnud üle kolme kuu. Seni on Selver aktiivselt sellele vastutustundliku ettevõtluse näitele vastu võidelnud. Nähtamatute Loomade esindajad on praeguseks hetkeks Selveri ja Tallinna Kaubamaja Grupi juhatusega kohtunud kokku kolmel korral. Olenemata läbirääkimistest ja Nähtamatute Loomade välja pakutud lahendustest edasiste sammude seadmisel, pole Selver ning TKM Grupp nõus olnud ühegi lahendusega.

Selveri vastuargumendid sisaldavad muuhulgas ka väidet, et Selveris käib hinnatundlik klient, kes ei suudaks peale Selveri puurivabadele munadele üleminekut omale puurivabu mune osta. Samas kinnitavad mitmed uuringud, mida viiakse läbi igal aastal ning mis keskenduvad toidukorvi hinnataseme võrdlusele erinevates jaekettides, juba mitmendat aastat järjest, et kalleima hinnaga toidukorvi sisu saab just Selveri kauplustest. Nt kirjutab 2017. aasta Postimehe artikkel lausa oma pealkirjas, et kalleim ostukorv tuleb jätkuvalt Selverist: https://tarbija24.postimees.ee/4095271/suur-hinnavordlus-kalleim-ostukorv-tuleb-jatkuvalt-selverist. Samuti 2018. aastal Postimehes ilmunud artikkel toob välja, et soodsaim ostukorv on kliendil võimalik kokku panna Maximas ning kalleim Selveris: https://tarbija24.postimees.ee/4889946/juulikuu-ostukorv-soodsaimalt-saab-prismast-kalleim-selver. Seega võib väita, et hinnatundlikud kliendid pigem igapäevaselt Selveris ostlemas ei käi.

Samuti saab ka kindlalt väita, et puurivaba muna uueks standardiks saades ühtlustuvad erinevatest tootmissüsteemidest pärit munade hinnad. Seda on näha juba välismaa näidetel – nt Austrias, Taanis ning Saksamaal, kus puurikana munadest on loobunud 100% jaekettidest, on munade hinnad juba ühtlustunud ning õrrekana munast saanud uus standard. See tähendab, et ka hinnatundlikul kliendil ei ole pärast Selveri ja Tallinna ning Tartu Kaubamaja Toidumaailma puurivabadele munadele üleminekut vaja karta, et ta endale enam üldse mune lubada ei saa.

Nähtamatud Loomad veab eest kampaaniat, mis kutsub üles kõiki toidusektori ettevõtteid üles loobuma puurikanade munade müügist ja/või kasutusest aastaks 2025. See annab aega 6 aastat, et oma tarneahelat muuta. Seda on teinud juba 40% Eesti jaesektorist ning ligi 50 teist ettevõtet toidusektorist. 

Selver ning Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailm, millal otsustad näidata oma tõelist väärtust ning teed ainuõige valiku, mida nii paljud sinu kliendid sinult ootavad? Loobu puurikanade munade müügist, sest tulevik on puurivaba! 

Kui Sa soovid olla üks nendest headest inimestest, kes annab Selverile märku, et on aeg loobuda puurikanade munade müügist, külasta lehte https://www.sydametuselver.ee/ allkirjasta petitsioon ning jaga seda ka enda sotsiaalmeedias.

Viimaste andmete kohaselt on Eestis lihatarbimine eelmise aastaga võrreldes kasvanud elaniku kohta ca 9 kilo ning jõudnud 87 kiloni aastas. Lihatööstus rõõmustab, toitumisteadlased lasevad pead norgu. Mida need numbrid tähendavad ja mis mõju omab see laiemas plaanis, arutleb Kristina Mering.

Tervise Arengu Instituudi toitumisteadlased on aastaid valutanud südant eestlaste tasakaalust väljas toidulaua üle, kus lihatooted domineerivad aukohal, tõrjudes taldrikult välja piisavas koguses köögiviljad, teraviljad ja muu tasakaalustatud toitumise jaoks olulised toidugrupid.

Kui riiklike toitumissoovituste järgi oleks hea mõte mitte süüa rohkem kui ca 1-3 tikutopsi suurune kogus liha päevas, mis on ca 100 grammi, siis tegelikult sööme mõnikord ühe toidukorraga mitme päeva normi lihatooteid.

Kui norm oleks alla 40 kg liha aastas, siis 87 kg elaniku kohta on midagi, mida me lihtsalt ei saa endale lubada, kui me ei taha elustiilihaiguste kummitama tulekut.

Eriti suureks probleemiks osutuvad töödeldud lihatooted nagu vorstid, singid ja peekon. Seda arvestades on väga murettekitav lugeda lihatööstuse esindajate reklaamlauseid, et “Peekon sobib teadupoolest iga toidu kõrvale”, kui pikaaegse tervise vaatevinklist sellised soovitused ei ole eriti hea mõte.

Südame- ja veresoonkonnahaigused

Liigse lihatarbimise puhul võib esmapilgul tunduda, et milles siis ikka asi on, mis see väike vatsake nii halb on või et mõni ülekilo ei pea kohe probleem olema. Murekoht seisneb selles, et süües liiga palju töödeldud lihatooteid, nagu me praegu kipume tegema, kasvatame riski südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks, soolehaigusteks ja isegi teatud vähi tekkeks.

Probleem ei ole lihatarbimises kui sellises, vaid sellises lihatarbimises, mis küündib 87 kiloni elaniku kohta ja on üle kahe korra rohkem kui teadlaste poolt määratud norm. Praeguste lihatarbimise harjumuste statistika järgi võib järeldada, et me sööme ennast haigeks ja võime lühendada sellega oma tervelt elatud eluaastaid.

Kindlasti ei ole ainult lihatarbimine haiguste põhjustajaks, kuid see on üks oluline osa teguritest ja meie toitumisharjumustest üks suurimaid osasid.

Enamik mu tutvusringkonnast, kellega olen riiklikest toitumissoovitustest rääkinud, on ausalt tunnistanud, et neil ei ole aimugi, mis on normi piiresse jääv lihakogus ja on ausalt nentinud, et piisavas koguses köögivilju nende toidulaualt läbi ei käi.

Sellises olukorras mõjuvad turunduskampaaniad “Sealiha – hea liha” ilmselt väga veenvatena, olgugi, et sealihatarbimine on juba praegu tugevalt üle soovitusliku normi, kuid sellegipoolest soovib lihatööstus selle rasvase liha tarbimist veelgi kasvatada.

Kuna me lähtume kognitiivsest mõtteveast, et kui see oleks meile kuidagi halb, siis seda ilmselt ei reklaamitaks ja see poleks lubatud, võime sattuda ebatervisliku ja südame- ja veresoonkonnahaigusi süvendava liigse töödeldud lihatoodete tarbimise küüsi, ise seda isegi mõistmata, sest meil lihtsalt puudub info, kui palju oleks mõistlik liha tarbida.

Nagu enamik meist, olen ka mina huvitatud, et inimesed elaksid tervelt ja pikalt hea elu, seega ei tundu vastutustundlik lihatööstuse suurenev promotöö, et nende tooteid veelgi enam tarbitaks.

Liha tundlik maine

Miks on selline olukord juba aastaid kestnud, et lihatarbimine Eestis üha kasvab ja on ammu ületanud soovitusliku normi kahekordselt ja laastavad tervisemõjud näivad justkui paratamatusena, aga lihatööstuse turundusveskid jätkavad jahvatamist, et liha veelgi rohkem söödaks?

“Lihatoodete soolane ja rasvane hõrk mekk mõjub enamikele inimestele üsna hullutavalt, seega oleme altimad välja lülitama igasuguse info, mis kutsub lihatarbimisel üles mõõdukusele.”

Ühelt poolt on lihatarbimine ja toiduvalikud kindlasti tundlik teema. Ilmselt on sedagi artiklit lugedes üsna ebamugav hakanud, sest vaikselt hiilib naha vahele tunne, et justkui midagi head tahetakse käest ära võtta ja õnnis teadmatus rikutakse ära. Lihatoodete soolane ja rasvane hõrk mekk mõjub enamikele inimestele üsna hullutavalt, seega oleme altimad välja lülitama igasuguse info, mis kutsub lihatarbimisel üles mõõdukusele.

Teisalt oleme jõudnud Eestis olukorda, et elanikkonna majanduslik võimekus on piisavalt kasvanud, et saame endale lubada liigse lihatarbimise luksust. Kasvanud pole ainult lihatarbimine, vaid tarbimine tervikuna. Toidu osas on lihal teatud luksuslik maine, mistõttu majandusliku eduloo arenedes haarame pigem rasvaste ribide järgi ja jätame köögiviljasalati tähelepanuta kui vastupidi.

Lisaks ei ole praegu veel toimumas midagi, mis takistaks vabaturumajanduse kontekstis lihatööstusel endiselt suuremaid numbreid ambitsioneerimast ja suurt kasvupotentsiaali planeerimast.

Meil ei ole veel laual arutelu lihamaksust, ühest taimse toidu päevast nädalas või muudest meetmetest, mida kaaluda ja erinevates riikides ka rakendatud on, et asi kontrolli alla saada.

Sellega seoses meenub Soome presidendi Sauli Niinistö kommentaar, kui temalt küsiti, mida ta arvab ühest taimsest päevast nädalas. Niinistö osutas, et ta ei oska midagi arvata, sest ta ise tarbib liha vaid ühel päeval nädalas.

Lahenduste varalaegas

87 lihakilo pealt 40 peale enamasti üleöö ei keri, kui arvestada tõhusat harjumuste muutmise teadust ja meie aju ülesehitust.

Hea uudis on see, et alternatiivid liigsele lihatarbimisele on muutumas üha paremaks ja osad neist on nii head, et on võlunud ka suurimad lihasõbrad andnud fännideks. Näiteks Beyond Meat’i hernevalgust taimne burgerikotlett on toidupoodide lihaletis, sest see on tekstuurilt ja maitselt läbinud ka kõige nõudlikuma maitsemeele testid ja lihtsalt ei sobiks mujale letile seetõttu kuidagi.

Positiivsel noodil saab välja tuua, et ka lihatööstused ise on taimseid lihaalternatiive tootma hakanud, et tooteportfelli laiendada. Hiljuti teatas HKScan, et tuleb 2020. aastal turule uute taimsete toodetega. Sarnased näited on tuua enamikest Euroopa riikidest, kus lihatööstused oma oskusteabe heast maitsestamisest, marinaadidest ka taimse tooraine tarbes rakendusse lasevad.

Liigse lihatarbimise probleemi lahenduste radadel veel rännates on lihavaba päeva näiteks Eestis Taimne Teisipäev, mis jagab praktilist infot – retseptid, toidunipid, tootesoovitused – kuidas vähendada lihatarbimist ja lisada rohkem taimset oma menüüsse, et tasakaalustatumalt toituda.

Praegu tegutseb Taimne Teisipäev vabatahtliku algatusena, aga probleemi kasvades ei jää muud üle, kui rakendada lihavaba päev koolides, kaitseväes, riigiasutustes kui riigipoolse sekkumisena tasakaalustatuma ja keskkonnasõbralikuma toidulaual nimel.

Sellest sügisest rakendas näiteks New Yorki linnavalitsus kõikides koolides Meatless Monday (ek – lihavaba esmaspäev), et USA liigse lihatarbimisega võidelda ja noortele tervislikuma toidu kogemust varajasest east peale jagada. Ameerikas on lihatarbimine elaniku kohta ca 100 kg ehk siis neil on veel rohkem tööd tarvis teha kui meil Eestis.

Esimene samm, mida igaüks meist astuda saab, on enda valikute peale mõtlemine. Hea mõte on aeg-ajalt vahetada liharoog taimse variandi vastu või vähendada liha kogust taldrikul, suurendades taimse toidukraami osakaalu. Sellega teed ennekõike teene iseendale ja oma tervisele, kõrvalmõjuna vähendades oma mõju keskkonnale.

Kui leiad hea toidunipi, kuidas vähem liha süüa ja rohkem taimset eelistada, soovita seda ka sõbrale, sest ilmselt kuluks ka tal ära info, kuidas paremini süüa. Pühad on tulekul – tervislikumad igapäevaharjumused on ilmselt üks toredaim kink meie lähedastele, mis me teha saaksime. 

Artikkel ilmus esmaskordselt ERRi arvamusportaalis