Koroonaviiruse levik mingifarmides kasvab: Hispaanias hukatakse üle 90 000 looma

Põhja-Hispaania võimud on andnud korralduse enam kui 90 000 mingi hukkamiseks. Mingid pärinevad kohalikust karusloomafarmist, kus 90 loomalt võetud COVID-19 proov osutus positiivseks.

Mingid karusloomafarmis. Foto: Andrew Skowron

Juba 22. mail andsid selle Terueli provintsis asuva farmi 7 töötajat posiitvse COVID-19 proovi ning sellest ajast on farmi hoitud isolatsioonis.

Piirkonna põllumajanduse ja keskkonnaküsimuste eest vastutav ametnik Joaquin Olona sõnul ei tea me kindlalt, kas viirus levis inimestelt minkidele või minkidelt inimestele. “Me oleme täiesti kindlad, et need loomad kannavad viirust ning levitavad seda edasi,” sõnas Olona Europa Pressi vahendusel. “Hukkamiste põhjuseks on ära hoida riski rahvatervisele.”

Koroonaviirus levib ka Taani ja Hollandi karusloomafarmides, viimases on alates juuni algusest nakkus leitud 24 farmis ja hukatud sadu tuhandeid minke. Mitmed farmide töötajad on samuti andnud positiivse COVID-19 proovi.

Holland on üks maailma suurimaid minginahkade eksportijaid, ent võttis juba 2015. aastal vastu otsuse loomade kasvatamine karusnaha saamise eesmärgil üleminekuajaga aastaks 2024 keelustada. Nüüd arutletakse Hollandis aga koroonaviiruse tõttu isegi varasema karusloomafarmide sulgemise üle.

Kuigi hetkel on Eestis mingikasvatus nahkade madalate hindade tõttu pausil, on mink olnud siin läbi aegade üks arvukaim karusloom. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad kutsub üles karusloomafarmide keelustamisele Eestis, et vältida COVID-19 levikut.

Allikas:

https://www.euronews.com/2020/07/17/coronavirus-spain-to-cull-90-000-mink-after-farmworkers-test-positive

Teadlased hoiatavad: karusloomafarmid võivad esile kutsuda uue COVID-19 puhangu

Aprilli lõpus hakkasid kahes Hollandi mingifarmis loomad haigestuma. Sümptomid olid murettekitavad – tilkuvate ninadega naaritsad köhisid, osadel avaldusid tõsisemad hingamisteede nakkuste sümptomid. Peatselt hakkasid loomad surema.

Tänaseks on COVID-19 nakkus leitud juba umbes kahekümnes Hollandi mingifarmis ning viimastel kuudel on Hollandi valitsus lasknud hukata tuhandeid minke. Haigusest ei ole pääsenud ka Euroopa suurim mingikasvataja Taani, kus praeguseks on viirus leitud kolmest karusloomafarmist.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kinnitusel on põhjust arvata, et viirus on levinud minkidelt ka mitmetele talitajatele, kes seda omakorda teiste inimeste seas edasi levitavad. Näiteks Hispaanias leiti ühe mingifarmi 14-st töötajast seitsmel koroonaviiruse nakkus.

Eksperdid ütlevad, et kui viirus kinnitab kanda loomade populatsioonis, ei pruugi me sellest kunagi lahti saada. Loomadest saavad haiguse “reservuaarid”, mis võib tekitada uue koroonaviiruse laine isegi juhul, kui oleme suutnud inimeste seast viiruse välja juurida.

Eestis kasvatatavatest karusloomadest on aegade jooksul olnud arvukaim just minkide populatsioon. Kuigi hetkel nahkade madala hinna tõttu siin minke ei kasvatata, on meil mitu farmi, kes on valmis neid turuolukorra paranemisel kohe sisse võtma.

Organisatsioon Nähtamatud Loomad kutsub üles Riigikogu vastu võtma menetluses olevat karusloomafarmide keelustamise eelnõu, et vältida koroonaviiruse levikut Eesti karusloomafarmides.

Allikad:

https://landbrugsavisen.dk/en-tredje-minkfarm-er-smittet-med-corona

https://www.npr.org/sections/goatsandsoda/2020/06/25/882095588/dutch-minks-contract-covid-19-and-appear-to-infect-humans?t=1594064859911

https://www.wur.nl/en/Research-Results/Research-Institutes/Bioveterinary-Research/show-bvr/COVID-19-detected-on-two-mink-farms.htm

https://www.thejakartapost.com/news/2020/07/03/dutch-report-new-coronavirus-infection-on-mink-farm.html

https://www.heraldo.es/noticias/aragon/teruel/2020/05/22/siete-de-14-empleados-de-una-granja-de-visones-dan-positivo-1376214.html

https://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-8436487/Scientists-warn-animals-reservoirs-coronavirus.html

Selver väidab, et kliendid soovivad puurikanade mune

Nähtamatute Loomade avalik kampaania Selveri ja selle emafirma Tallinna Kaubamaja Grupi suhtes on kestnud juba eelmise aasta septembrist saati. Kampaania eesmärk on, et TKM Grupp teataks avalikult puurikanade munade müügist loobumisest aastaks 2025. 

Kampaania on viimasel ajal palju kõlapinda saanud nii meedias kui mujal.Põhjuseid ja vabandusi, miks TKM Grupp ja Selver otsust välja ei kuuluta, on kampaania jooksul olnud mitmeid. Üheks neist on väide, et Selver müüb oma poodides vaid seda, mida nende kliendid soovivad. Kas kliendid aga soovivad tõesti osta ebainimlikes tingimustes kasvatatud puurikanade mune? 

Puuris on kanal “ringi liikumiseks” vaid ca ühe A4-suurune ala, mis tähendab, et tegelikult ta seal ringi liikuda ei saagi. Linnul ei ole puuris ruumi isegi tiibade sirutamiseks, samuti ei saa ta mitte kunagi näha päikesevalgust. Kahjuks on puurikanadel sellised tingimused kõigis Euroopra riikides ning Eesti ei ole selles osas erand.

Hiljuti ilmunud artiklist saab lugeda ka Nähtamatute Loomade vastust Selveri kommunikatsioonijuhi kommentaarile, et kanadel on kitsastes traatpuurides hea elu.  

Eesti inimene hoolib

Eelmisel aastal Kantar Emori poolt läbi viidud uuringust selgus, et ligi 70% vastanutest ei poolda kanade pidamist väikestes traatpuurides.

Kantar Emor, 2019

Eelmisel aastal Kantar Emori poolt läbi viidud uuringust selgus, et ligi 70% vastanutest ei poolda kanade pidamist väikestes traatpuurides. 

Oleme oma kampaania jooksul korraldanud lugematul arvul meeleavaldusi nii Tallinnas kui Tartus, millest on osa võtnud väga palju inimesi. Meeleavaldused on toimunud nii Selveri poodide kui Kaubamaja Toidumaailma ees. Meie petitsioonile, mis palub Selveril ja TKM Grupil loobuda puurikanade munade müügist, koguneb järjepidevalt allkirju. Kampaania raames uuritakse meilt pidevalt, kas Selver on juba puurikanade munadest loobumisest teatanud. Väide, et Eesti inimene ei hooli loomade heaolust ning et tarbijaid tahavad osta puurikanade mune, ei pea seega paika. 

November 2019

Samuti on Selver väitnud, et nende valikus on Eesti jaekettidest kõige suurem valik vabal pidamisel, öko- ja õrrekanade mune – need moodustavad väidetavalt kogu munade sortimendist lausa 20%. Ometi on Selveri konkurendid nagu Prisma, Maxima, Stockmann ja Rimi juba ammu avalikult teatanud, et loobuvad lähiaastatel puurikanade munadest, kuigi nende munavalikus praegu puurivabad munad nii suurt protsenti ei moodusta. 

Suur puurivabade munade sortimendi protsent Selverites annab neile veelgi enam põhjust teatada, et aastaks 2025 moodustab 100% poeriiulitel müüdavatest munadest puurivabade kanade omad. Selveril on praegu suurepärane võimalus astuda samm uude sajandisse, et mitte konkurentsist maha jääda. 

Tutvu Nähtamatute Loomade kampaaniaga Tallinna Kaubamaja Grupi ja Selveri suhtes lähemalt ja anna oma allkiri siin: www.sydametuselver.ee 

Naaritsafarmid ja koroona

Tänavu aprillikuus sai teatavaks uudis mitmetes Hollandis asuvates naaritsafarmides levima hakanud koroonaviiruse  juhtumitest, mida kinnitas Hollandi põllumajandusministeerium. Nakatusid mitmed farmi talitajad. Sel hetkel ei olnud teada, et loomadel on viirus, seetõttu ei teatud kanda kaitsevahendeid. Kui algselt kaheldi, kas viirus ikka loomadelt inimestele on levinud, siis uuringute järgselt oli näha, et nii loomadel kui talitajatel leitud viirus oli väga sarnase genoomiga.

Hollandi põllumajandusministeeriumi kohaselt testiti naaritsaid pärast mitmesuguste sümptomite ilmnemist, sealhulgas hingamisraskuste ja tavapärasest kõrgema suremuse tõttu. Beek en Donkis ja Milheeze’is asuvates farmides on kokku üle 20 000 naaritsa. Mõlemad farmid on Põhja-Brabanti provintsis, mis on Hollandi koroonapuhangu epitsentris ja Hollandi naaritsatööstuse südames. Varasemad uuringud on näidanud, et naaritsad on vastuvõtlikud koroonaviirustele. 

Olgu öeldud, et Holland keelustas karusloomafarmid 2013. aastal 11-aastase üleminekuajaga.

Hollandi valitsus tegi kindlaks, et naaritsafarmid võivad saada pikaajalisteks haiguskolleteks, mistõttu korraldati valitsuse poolt naaritsafarmides tehtav massiline naaritsate hukkamine. Hukkamisele läks kokku 10 000 naaritsat, kuna koroonaviirusega nakatunud loomad võivad haigust kanda inimesele edasi.

Hetkel on koroonaviirust avastatud lisaks vähemalt kolmeteistkümnele Hollandi naaritsafarmile ka Hispaania ja Taani naaritsafarmides ning on alustatud laiaulatusliku kontrolliga.

Kasutatud allikad: 

https://lounapostimees.postimees.ee/6989363/loomakaitsjad-naaritsafarmid-kui-covid-19-kolded-peab-koikjal-sulgema

https://maaelu.postimees.ee/6961334/kahes-hollandi-naaritsafarmis-tuvastati-loomadel-koroonaviirus

https://www.ohtuleht.ee/1003745/hollandi-farmides-kasti-koroonaviiruse-ohu-tottu-tappa-10-000-naaritsat

Selver väidab, et kanadel on puuris hea

Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski sõnas hiljutises Delfi artiklis, et usub, et kanadel on kitsastes traatpuurides head elutingimused. Nähtamatud Loomad vastab sellele Veterinaar- ja Toiduameti kommentaariga. 

“Oleme täiesti veendunud, et Eesti kasvatajad peavad oma lindude eest kenasti hoolt, mistahes viisil nad neid kasvatavad,” ütles Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski. “Meil müüdavad puurikanade munad pärinevad kanadelt, mida on peetud heades tingimustest ja oluliselt paremini kui seadusandlus täna ette näeb.”

Kõigist kanadest on puurikanad kõige õnnetumad 

Kanamunade saamiseks on neli erinevat tootmisviisi: puuri-, õrre-, vabapidamise- ning mahepõllumajanduslikud kanalad. Põhinedes mitmetele teadusuuringutele ning tõestusmaterjalidele saame väita, et just puurikanalates elavatel kanadel on teistest süsteemidest pärit kanadega võrreldes halvimad elutingimused. Kahjuks ei ole Eesti puurikanalad erand – seal valitsevad samasugused tingimused nagu mujal Euroopa riikides. 

Veterinaar- ja Toiduamet kinnitab 

Mõni aeg tagasi suhtles Nähtamatud Loomad Veterinaar- ja Toiduameti loomakaitse peaspetsialist Erika Mäeloogiga ning uuris puurikanade elutingimuste kohta Eestis lähemalt. „Puuris peetavate munakanade heaolu on ohustatud rohkem, kui muudel pidamisviisidel peetavate munakanade oma,” kommenteeris Mäeloog. “Olgugi, et puuris on olemas minimaalsed võimalused liigiomaseks käitumiseks, siis muudel pidamisviisidel on need võimalused kahtlemata suuremad. Nende tegevuste hulka kuuluvad näiteks omale sobiva asukohaga pesa või õrre valimine.”

Puurikanadel on terve oma elu jooksul võimalik liikuda vaid ca ühe A4 paberi suurusel alal. Neil ei ole mitte kunagi võimalik näha isegi päikesevalgust, rääkimata oma tiibade sirutamisest. “Puur on suletud keskkond mõnekümne linnu jaoks, kus probleemid on kerged ilmnema juhul, kui keegi domineerima hakkab ja tekkinud olukorda õigeaegselt ei märgata,“ lisas Mäeloog. 

Kuidas Sina kanu aidata saad? 

Nähtamatud Loomad on heade ja hoolivate inimeste tahtel ja toetusel alustanud avalikku kampaaniat Tallinna Kaubamaja Grupi ja Selveri suhtes, mis kutsub neid üles loobuma puurikanade munade müügist aastaks 2025. Aastaks 2025 on puurimunadest loobumas juba ca 90 Eesti toidusektori ettevõtet ning kogu maailmas on neid ligi 2000. Aita TKM Grupil ja Selveril teha õige valik: www.sydametuselver.ee 

Foto: Andrew Skowron

Selveri-vastasel algatusel on juba paar tuhat osalejat

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad kutsub üles tegema oma jaaniostud mujalt kui Selverist või Kaubamaja Toidumaailmast, kuna Tallinna Kaubamaja Grupp ei ole nõus loobuma puurikanade munade müügist. 

Nähtamatute Loomade Facebooki algatus tegema jaaniostud mujal kui Selveris kogub jõudsalt osalejaid. Praegu on neid vähem kui nädalaga juba paar tuhat. Läbi algatuse püüavad loomakaitsjad tõsta teadlikkust Selveri ebaeetiliste praktikate ja puurikanade elu kohta ning mõjutada TKM Gruppi loobuma puurikanade munade müügist aastaks 2025. 

„Meil on rõõm näha, et Eesti inimesed hoolivad loomade heaolust ja ei toeta oma rahakotiga ettevõtteid, kes sellesse ei panusta,” kommenteerib Nähtamatute Loomade korporatiivsuhete juht Sirly Meriküll. 

„Oleme Selveri ja TKM Grupi juhatusega ka korduvalt kohtunud ja omapoolset abi üleminekul pakkunud. Sellest on nad aga keeldunud. Vabanduseks toovad nad puurivabade munade kõrgema hinna, mis on aga pidevalt ühtlustumas teistest süsteemidest pärit munadega. Õrrekanade munad on kohati poes juba isegi odavamad kui puurimunad.” 

Nähtamatud Loomad tegeleb sellega, et kanu enam puurides ei peetaks. Üle maailma on puurikanade munadest loobumisest teatanud juba pea 2000 toidusektori ettevõtet. Eestis on nende seas ka juba 40 protsenti jaekettidest, sealhulgas Maxima, Rimi, Stockmann ja Prisma. 


„Oleme kindlad, et saame peagi ka Selveri ja TKM Grupi kohta positiivse uudise välja kuulutada,” lõpetas Meriküll. 

Karusloomafarmide keelustamine ei ole poliitilise maailmavaate küsimus

23 Riigikogu liiget algatasid täna taas eelnõu karusloomafarmide keelustamiseks Eestis. Nähtamatud Loomad kiidab algatuse erakondlikku mitmekesisust ning rõhutab keelu olulisust ajal, mil karusnahatööstus on pankroti äärel. 

Riigikogule esitati täna eelnõu loomakaitse- ja looduskaitseseaduse muutmiseks, mille eesmärgiks on keelata loomade pidamine, aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Esindajate seas on nii Keskerakonna, Reformierakonna kui ka Sotsiaaldemokraatiliku erakonna liikmeid.

Rebane Eesti suurimas Karjaküla farmis, mis on tänaseks pankroti äärel

«Meil on rõõm näha, et Riigikogu saadikud toetavad ühiselt seisukohta, et karusloomafarmid ei kuulu Eesti tulevikku. Lisaks eelnõu esitajate koosseisule näeme, et karusloomafarmide keelustamise põhimõttelisi toetajaid leidub kõigist erakondadest,» ütles Nähtamatute Loomade esindaja Merit Valge.

Loomakaitsjate sõnul on farmide keelustamiseks soodne aeg. Seoses karusnahaäri rekordilise madalseisuga on võrreldes 5 aasta taguse ajaga Eesti suurimas farmis AS Balti Karusnahk alles umbes 5 protsenti loomadest. Naaritsaid enam 2020. aasta seisuga Eestis ei kasvatata. 

«Naaritsakasvatus on küll hetkel pausil, kuid see võib iga hetk taaskäivituda. Murettekitavalt on selgunud, et naaritsad on vastuvõtlikud koroonaviirusele ja see levib neilt ka inimestele. Farmide keelustamine on hädavajalik juba rahvatervise huvides,» lisas Valge. 

Riigikogu suures saalis on karusloomafarmide keelustamist arutatud varem kahel korral, viimane kord 2019. aasta alguses, mil eelnõu hääletati napilt menetlusest välja. 

Kantar Emori 2018. aastal tehtud uuring näitas, et 84 protsenti Eesti noortest (15-34 eluaastat) on karusnahafarmide vastu ning mitte ühegi suurema Eesti erakonna toetajaskonna enamus ei toeta karusloomafarmide tegevuse jätkumist. 

Täna saab veel anda allkirju loomaturgude keelustamiseks

Nähtamatute Loomade algatust elusloomaturgude keelustamiseks on toetanud juba üle 11 000 inimese Eestis. Allkirju saab veel anda täna südaööni lehel loomaturud.nahtamatudloomad.ee

Nähtamatud Loomad alustas aprilli lõpus koos Euroopa loomakaitsevõrgustikuga Taanis, Norras, Poolas, Ukrainas ja Suubritannias kampaaniat, et keelustada elusloomadega kauplevad turud maailmas. Põhjusena nähakse ebasanitaarsete turgude pandeemiariski ja loomade julma kohtlemist. 

„Loomaturgude poolest arvukas Hiina on astunud vahepeal mitmeid positiivseid samme, piirates eksootiliste liikidega kauplemist ja keelustades koeraliha söömise. Samas näitas hiljutine uuring Vietnamis, et sealsed turud toimivad edasi sama ohtlikul moel,” sõnas Nähtamatute Loomade kommunikatsioonijuht Liis Hainla, rõhutades globaalse keelu olulisust. 

Koer Vietnami loomaturul. Jo-Anne McArthur / We Animals

Elusloomaturud jõudsid avalikkuse tähelepanu alla seoses Hiina Wuhani loomaturuga, mida kahtlustatakse koroonaviiruse levitamisel nahkhiirtelt inimesele. Olgugi, et teooria pole saanud lõplikku kinnitust, on teadlaste sõnul turud ohtlikud nakkuskolded, millele tuleb leida turvalisemaid alternatiive.

„Ühe variandina kaalutakse näiteks turgude kolimist supermarketitesse, mis suudaksid paremini tagada toidu turvalisuse ja loomade heaolu. Võimalikke lahendusi on palju, sest selge on see, et samal kujul need turud jätkata ei saa – kaalul on meie kõigi tervis,” lisas Hainla.

Allkirju loomaturgude keelustamise toetuseks on võimalik anda lehel loomaturud.nahtamatudloomad.ee täna, 15. juuni südaööni. Seejärel anname allkirjad üle Maailma Terviseorganisatsiooni esindajale Eestis. 

Sirly Meriküll: “Selver võiks võtta vastutuse ja oma klientide tagasisidet tõsiselt.”

Hiljuti ilmunud artiklis väidab Selver, et loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad esitab nende kohta valeväiteid ja nimetab oma klientide tagasisidet “trollimiseks”. 

Nähtamatud Loomad on taasalustanud avalikku kampaaniat Tallinna Kaubamaja Grupi ja Selveri suhtes. Põhjuseks see, et Grupi ettevõtted ei ole nõus loobuma puurikanade munade müügist aastaks 2025, nagu nende konkurendid juba teinud on.

Artiklis kommenteerib olukorda Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski. Ta väidab, et Nähtamatud Loomad esitab Selveri kohta valeväiteid ja et Selver vaatab sortimenti üle pidevalt ning müüb seda, mida nende kliendid soovivad. Samuti nimetab Veski Selverile laekunud klientide tagasisidet “trollimiseks”. 

“Nähtamatud Loomad tegeleb avalikes huvides, mis tähendab seda, et me esindame Eesti tarbijate ja Selveri klientide huve. Viimase Kantar Emori poolt läbi viidud uuringu andmetel ei poolda 70% Eesti elanikest kanade kitsastes puurides pidamist,” ütleb Nähtamatute Loomade korporatiivsuhete juht Sirly Meriküll. “Meilt uuritakse pidevalt, kas Selver ja Tallinna Kaubamaja Grupp on otsuse puurimunadest loobuda juba välja kuulutanud, nagu paljud teised jaeketid seda juba teinud on. Selver võiks võtta vastutuse ning klientide tagasisidet tõsiselt.” 

Samuti lükkab Meriküll ümber väite, nagu oleks TKM Grupi ning Selveri juhatus Nähtamatutele Loomadele kohtumistel ühiseid lahendusi välja pakkunud. “TKM Grupp on meid viimased mitu kuud ignoreerinud, jättes vastamata meilidele ning ignoreerides enamikke kõnesid. Hiljuti Rivo Veskile helistades lubas ta meiega vestlust kirja teel jätkata. Seda aga juhtunud ei ole.”
“Puurivaba suund on maailmas selges tõusutrendis ning Eesti ei ole erand. Üle maailma on puurimunadest loobumisest teatanud juba pea 2000 toidusektori ettevõtet. Eestis on neid ca 90, s.h 40% jaekettidest. Loomade heaoluga arvestamine on osa vastutustundlikkust ettevõtlusest, mida ka TKM Grupp ja Selver väidavad end praktiseerivat. Kahjuks ei kajastu see aga nende tegudes,” kommenteeris Meriküll. 

Karusloomafarmide keelustamise arutelu jätkub sügisel

Riigikogu maaelukomisjon arutles täna koos Nähtamatute Loomadega karusloomafarmide keelustamise üle Eestis. Aruteluga otsustati jätkata sügisel.

Tänasel maaelukomisjoni istungil arutleti Nähtamatute Loomade kollektiivset pöördumist karusloomafarmide keelustamiseks Eestis. Maaelukomisjon otsustas aruteludega jätkata põhjalikumalt sügisel, kaasates vestlusesse erinevaid osapooli.

Rebane Karjaküla karusloomafarmis

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm avaldas istungil lootust, et keelustamise otsus ka peagi sünnib seoses tõsiasjaga, et farmide keelustamist toetab juba ligikaudu 70 protsenti Eesti elanikest. Lisaks toodi istungil välja ka  karusloomafarmide võimalik pandeemiaoht, mis võib sundida farme sulgema. 

«Sügisel ei arutle me kindlasti vaid karusloomafarmide keelustamise eetiliste argumentide üle, vaid analüüsime ka koroonaviiruse ohtu farmides ja seda rahvatervise huvides,» kommenteeris Tamm.

Ka istungil osalenud loomakaitsjad on rahul arutelude jätkumisega. «Meil on hea meel, et arutelu kätkeb lisaks loomade heaolule ka majanduslikke ja pandeemiaohu argumente ning oleme lootusrikkad, et lõpuks see positiivne otsus karusloomafarmide keelustamiseks sünnib,» sõnas Nähtamatute Loomade esindaja Merit Valge.

Maaelukomisjoni üheksaliikmeline koosseis eesotsas esimees Tarmo Tamme ja aseesimees Urmas Kruusega käsitles karusloomafarmide keelustamise teemat tänasel, 8. juuni istungil. Virtuaalsel istungil osalesid ka Nähtamatute Loomade liikmed Merit Valge ja Kristina Mering.