Karjaküla karusloomafarm Harjumaal. Foto: Nähtamatud Loomad

Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad poole on hiljuti pöördunud mitmed Lääne-Harju valla elanikud, kes on häiritud kohaliku karusloomafarmi tegevusest.

Eesti ja kogu Baltikumi suurim karusloomafarm asub Karjakülas, Lääne-Harju vallas. Keila külje all asuva farmi omanik on AS Balti Karusnahk. Teema, millest ei ole palju räägitud, on see, kuidas hiigelfarmi asukoht mõjutab kohalike elanike igapäevaelu selle ümbruses – Karjaküla karusloomafarm on olnud aastaid kohalikele mureallikaks.

Töökohtade arv ettevõttes AS Balti Karusnahk on kümnekordselt vähenenud ja firma on suurtes majanduslikes raskustes

Karusloomana kasvatatavate loomade arv Eestis on viimastel aastatel drastiliselt vähenenud. Kui 2014. aastal oli Eesti Maaülikooli läbiviidud karusloomakasvatuse uuringu hinnangul Eestis umbes 170 000 karuslooma, siis Veterinaar- ja Toiduameti 2020. aasta andmete järgi võib hinnata praeguseks karusloomade hulgaks vaid ligi 2000 looma.

AS Balti Karusnahk esindaja Marge Tiiduse sõnul on Eesti suurim farm viimase nelja aastaga tootnud miljonitesse eurodesse küündivat kahjumit.

Töötajate arv Eesti suurimas karusloomafarmis AS Balti Karusnahk on viimase 5 aastaga kümnekordselt langenud: kui 2015. aastal oli töötajaid 73, siis 2020. aasta suvel oli neid vaid 7.

Keila elaniku Toomase (25) sõnul on karusloomafarmide töös hoidmine arenenud riikides karmide nõuete või keelustamise tõttu välja surnud. Ta lisab, et Eestis seevastu on regulatsioonid olematud, mis võimaldab pikalt kahjumit tootnud ning niigi madalaid nõudeid rikkunud farmil tänaseni tegutseda.

Karusloomafarm on tekitanud Keila linnale ja Karjaküla alevikule mitmeid olmeprobleeme

Karjaküla karusloomafarm on aastate jooksul rikkunud mitmeid nõudeid. Alustades pikalt tegevusloata tegutsemisest kuni selleni, et 170 000 loomaga farmil ei olnud pikka aega sõnnikuhoidlat. Valla elanik Andrus (37) sõnab, et farmi lähedal elavate kohalikeni jõuavad tihti ebameeldivad lõhnad. Karjaküla ümbruse elanikud kaebavad ka farmi ümbruses ja lähipiirkondades lendavate kajakate üle. Nimelt on kajakad mitmekümnepealiste parvedena koos ning tekitavad ohtralt väljaheiteid ja ebameeldivat lärmi.

Aastal 2009 viidi Eesti Ornitoloogiaühingu poolt läbi uuring, millest selgus, et Keila linna kajakate probleemi peamiseks põhjuseks on Karjaküla karusloomafarmi tootmisprotsess, mille käigus tekkinud loomade toit ja sõnnik meelitab kajakaid ohtralt ligi.

Kajakaparv Keilas aastal 2010. Foto: Andres Putting/DELFI

Eestlased toetavad karusloomafarmide keelustamist

Paljud Euroopa riigid on karusloomakasvatuse juba kas täielikult või osaliselt keelustanud. Värskest Kantar Emori uuringust selgus, et ka 75% Eesti elanikest pooldab karusloomafarmide keelustamist.

Ka kohalik elanik Toomas rõhutab, et soovib sellise ebaeetilise tööstuse lõppu. Tema hinnangul ei ole karusloomafarmidel tänapäevases ühiskonnas enam vajadust ega õigustust. Ta lisab: “Minu jaoks on täiesti mõeldamatu, et loomad tuuakse siia maailma ainult selleks, et nad tappa ning siis nende karvkatet majandusliku kasumi nimel müüa. Olles terve elu elanud Karjakülast paari kilomeetri kaugusel Keilas, tunnen erilist kohustust aidata selline tegevus Eestis lõpetada.”

Punarebane Karjaküla karusloomafarmis Eestis. Foto: Nähtamatud Loomad

Nähtamatud Loomad seisab farmiloomade heaolu eest Eestis. Karusloomafarmide keelustamise eelnõu toetuseks koguti möödunud aastal rekordarv digiallkirju ning käesoleval sügisel on eelnõu Riigikogus menetluses. Praeguseks on eelnõu läbinud edukalt esimese lugemise. 

Kampaania raames kutsutakse inimesi üles näitama toetust karusloomakasvatuse keelustamisele Eestis. Loe kampaania kohta lähemalt: https://nahtamatudloomad.ee/karusloomafarmid-ajalukku.

Allikad: