Nähtamatud Loomad

2023. aasta detsembris avaldas Euroopa Komisjoni kauaoodatud määruse eelnõu, millega lubati parandada elusloomade pikamaatranspordi tingimusi. Arvestades suuri kannatusi, mis loomadele transpordi ajal osaks saavad ning seniseid ebapiisavaid reegleid nende kaitseks, tervitab MTÜ Nähtamatud Loomad, et Komisjon on ette võtnud loomade heaolu tõstmise loomade veo ajal.

Samal ajal peame eelnõu tervikuna loomade heaolu parandamise jaoks äärmiselt ebapiisavaks. Usume, et Euroopa Liit peaks võtma eeskuju Saksamaast, Luksemburgist, Uus-Meremaast, Suurbritanniast ja Austraaliast, kes on juba keelustanud või plaanivad keelustada elusloomade transpordi ning täielikult keelama elusloomade transpordi kolmandatesse (ehk Euroopa Liidu välistesse) riikidesse. Samuti peame ebapiisavaks haavatavates seisundites olevat loomade kaitset – võõrutamata või kaugeleulatuva tiinusega loomi ei tohiks üldse transportida. Piisavaks ei saa pidada ka temperatuurinõuded, sest väljapakutud piirangud tähendavad loomadele endiselt väga suuri kannatusi. Samuti ei ole mitte kuidagi põhjendatud see, et laevatranspordi aega ei arvestata üldtranspordiaja sisse. Täpsemad põhjendused ja seisukohad järgnevad. 

Transport kolmandatesse riikidesse

Komisjoni ettepanek: Oluliselt muudetakse nõudeid kolmandatesse riikidesse ekspordil: kogu vedu peab vastama ELi nõuetele, lisatud on täpsemad nõuded veolaevadele, uue nõudena lisandub puhkekohtade heakskiitmine väljaspool ELi.

Nähtamatute Loomade seisukoht: Elusloomade transport Euroopa Liidust kolmandatesse riikidesse peaks olema keelatud. Kolmandates riikides väljaspool Euroopat puuduvad peaaegu eranditult piisavad õiguslikud alused loomade kaitseks transpordi ajal ja asjakohaseks kohtlemiseks sihtkohas; transpordi, pidamise ja tapmise ajal ilmnevad nendes riikides regulaarselt tõsised loomakaitserikkumised. Lisaks ei ole ELi õigusnormide järgimine loomade transpordi ajal ega loomade kohtlemine sihtkohas ELi välispiiridest kaugemal kontrollitav. Oleme seisukohal, et vähemalt nendesse riikidesse, kus loomakaitseseadused transpordi ja tapa osas ei ole sama tugevad kui EL-is, ei tohiks olla loomade elustransport lubatud. Asjaolu, et Euroopa riikidest (sh Eestist) transporditakse kolmandatesse riikidesse tiineid loomi, kes kohapeal pärast poegimist hukatakse, ei ole kuidagi inimlik.

Kui kolmandatesse riikidesse elusloomade transportimise eesmärk on liha, siis  saaks selle asendada liha transportimisega, et loomad ei peaks läbi tegema pikka ja kannatusterohket sõitu enne seda, kui nad suure tõenäosusega ELi nõuetele mittevastavas tapamajas hukatakse. Tõuaretuse eesmärgil transporditavate loomade puhul tuleks tegeleda tingimuste lihtsustamisega, et loomade asemel transportida spermat ja embrüoid, sest see vähendaks loomade kannatusi märkimisväärselt.

Transpordiaeg

Komisjoni ettepanek: Tapale minevate loomade teekond maksimum pikkusega 9 tundi. Pika veo muster on: 21+24+21 (10 tundi sõitu; 1 tund pausi, kus loomad on veovahendis; 10 tundi sõitu. Seejärel 24 tunniks loomad veovahendist välja ja edasi sama sõidurütm 10+1+10). Merel teekonna arvestus peatub, aga loomade söötmise ja ülevaatamise rütm jätkub. Laadimisaeg on teekonna aja sees, mis on eriti oluline näiteks puurides transporditavate loomade puhul. 

Nähtamatute Loomade seisukoht: Komisjon peaks lähtuma Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) soovitustest ning kehtestama kõigile loomadele maksimum 12-tunnise sõiduaja. Pole põhjendatud, et sõidu eesmärgi järgi või sõiduvahendi järgi tehakse erinevad regulatsioonid, sest loomade liigipõhised vajadused jäävad samaks.

Samuti oleme tugevalt meelestatud, et laevatransport tuleks arvata transpordiaja hulka. Praegune ettepanek näeb ette, et laevatransporti ei arvestata transpordiaja hulka, mis on põhjendamatu ja toob loomadele kaasa hulgaliselt lisakannatusi. Loomade transportimisel Euroopa Liidust Lähis-Idasse ja Põhja-Aafrikasse hõlmab tihti meretransporti ning EFSA hinnangul on reiside pikkused alustades 5 kuni 8 päevast kuni mitme nädalani. EFSA hinnangul on mäletsejate meretranspordil väga levinuteks probleemideks kuumastress, halb õhukvaliteet, merehaigus ning nälgimine. Arvestades pikki merereise ning seetõttu ka ettenägematuid ilmastikuolusid oleme seisukohal, et meretranspordi ajaarvestusest väljajätmine võib tekitada loomadele tohutult ebavajalikke lisakannatusi. 

Haavatavas seisundis loomade transport

Komisjoni ettepanek: Esitatud eelnõu sisaldab vaid väikeseid ja ebapiisavaid parandusi võõrutamata loomade transpordi osas, nagu näiteks vasikate miinimumea tõstmine 5 nädalale ja transpordiaja piiramine. Tiinete loomade kohta näeb ettepanek ette, et ei tohi vedada loomi, kui nende tiinus on viimases kolmandikus (ehk 80% tiinusest on kantud). 

Nähtamatute Loomade seisukoht: Võõrutamata loomi ei tohiks lubada üldse transportida, sest immuunsüsteem ei ole selles eas veel välja arenenud ja erineva päritoluga loomade ühine transport kujutab endast tohutut nakkusohtu. Eriti katastroofiline on selles kontekstis laevatransport. Loomad ei ole veel harjunud jootmissüsteemidega ja paljud loomad surevad pikkade transportide tõttu. Samuti näeme, et Komisjoni pakutud piirang tiinete loomade transpordi osas ei ole piisav. Arvestades iga transpordiga kaasnevat olulist füüsilist koormust ja suurenevat riski nurisünnitusteks, ei tohiks transportida loomi, kelle tiinus on 40% või enam kantud. 

Temperatuur

Komisjoni ettepanek: 

• Alla 0 C – loomi tuleb kaitsta tuulekülma eest.
• Alla -5 C – veoaeg lühem kui 9 tundi. 
• Vahemik 25-30 C – vedada tohib kuni 9 tundi, kui päevasel ajal vahemikus 10.00-21.00.
• Üle 30 C: vedu peab toimuma öösel vahemikus 21.00-10.00 ja loomadel peab olema 20% rohkem ruumi. 

Nähtamatute Loomade seisukoht: Välitemperatuuride kohandamise vahemik ettepanekus ei ole piisav loomade kannatuste vähendamiseks. Üldiselt peaks kõigi loomaliikide jaoks kehtestama temperatuuri alumise piiri 5 kraadi Celsiuse järgi ja ülemise piiri 25 kraadi Celsiuse järgi ning EFSA soovitustele orienteerudes kohandama seda vastavalt erilistele liigispetsiifilistele vajadustele. Lisaks peame hädavajalikuks, et kehtestaks ka piir sisetemperatuuridele. See tuleneb asjaolust, et sisetemperatuure ei saa võrdsustada välitemperatuuriga, kuna temperatuur tõuseb loomade kehatemperatuuri ja enamasti puuduva kliimaseadme tõttu alati välitemperatuurist kõrgemale. Samuti peaksid kehtima jääma senised õhuniiskuse piirangud. Õhuniiskus on loomade temperatuuritaju jaoks oluline tegur ning võimaliku kuumastressi näitaja.

Sanktsioonid ELi loomade transpordimääruse sätete järjepideva rakendamise tagamiseks

Komisjoni ettepanek: Esitatud eelnõu määratleb nn tõsised rikkumised, sealhulgas maksimaalse transpordiaja ületamise 30 protsendi võrra või minimaalse ruumivajaduse alahindamise rohkem kui 20 protsendi võrra. 

Nähtamatute Loomade seisukoht: Arvestades, et tegemist on minimaalsete nõuetega, mille järgimine on vajalik valu ja kannatuste ärahoidmiseks, ei pea me sellist liigitust asjakohaseks. See avab regulatsioonitehnika kuritarvitamise võimalused: on oht, et minimaalseid nõudeid ületatakse sageli tõsise rikkumise piirini ja seega ei rakendata ettenähtud parandusi piisavalt. See tähendab, et võrreldes praeguse transpordimäärusega ei oleks peaaegu ühtegi paranemist.

Euroopa Komisjoni määruse ettepaneku ja seletuskirja eestikeelse versiooniga saab tutvuda siin: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52023PC0770&qid=1708336962809

Eelmise aasta lõpus toimus Riigikogu maaelukomisjoni istung, kus komisjoni liikmed arutasid Eesti suurimate munatootjate ja Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhiga Eesti munatootmise tuleviku üle. 

Istungile olid kutsutud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot ning Eesti suurimad munatootjad Ats Albert (Eesti Muna OÜ), Jarno Hermet (Linnu Talu OÜ) ja Allan Tohver (Dava Foods OÜ). 

MTÜ Nähtamatud Loomad viis istungi protokolli põhjal läbi faktikontrolli. 

Faktikontrolli järelduste kokkuvõte:

• Munakanade puurispidamisel ei ole võimalik nende heaolu tagada ning puurisüsteemil pole lindude heaolu mõttes olulisi eeliseid vabapidamissüsteemide eest. 
• Eesti munatootmine on nii meie lähiriikidest kui ülejäänud Euroopast üleminekus kanade vabapidamissüsteemidele maha jäänud. Läti, Leedu ja Poola munaturg on lähiaastatel sisuliselt puurivabad, Põhjamaades ja Lääne-Euroopas ollakse üleminekus veelgi kaugemal.
• Vaadates Eesti munaturgu ning meie lähiriikides ja ülejäänud Euroopas toimuvat, peaks Eesti munatootmine konkurentsis püsimiseks olema puurivaba hiljemalt aastaks 2027/2028. 

Teema 1: Kanade heaolu

Väljavõtted Riigikogu maaelukomisjoni istungi protokollist: 

Ants Noot tõdes, et ilmselt ei mõtleks tootjad kanade vabapidamisele, kui poleks ühiskondlikku survet. Kanade pidamine täiustatud puurides on majanduslikult efektiivne ja linnu seisukohalt parem pidamisviis. Kohaliku ettevõtja konkurentsivõime võib väheneda kanade vabapidamisele üleminekul. 

Ants Noot märkis, et tootjatele jääb mulje, et vabapidamisele ülemineku otsus on juba tehtud ühiskonna/tarbija poolt. Samal ajal eelistab tarbija ostuotsuseid tehes odavamat toodet. Täna puudub selge ülevaade, mis on kana heaolu silmas pidades kõige parem pidamisviis. Euroopa Parlamendi tellitud teaduspõhine uuring kanade erinevate pidamisviiside kohta ei kinnitanud, et vabapidamine oleks kanade kõige parem pidamisviis. 

Ants Noot lisas, et ühiskonnas on tekkinud arusaam kanapidamisest üksikute juhtumite põhjal, millest on maalitud kole pilt kanakasvatusest. Lahendusena nähakse kanade täiustatud puuris pidamisviisi asendamist vabapidamisega. Samas on nii praktika kui ka uuringud näidanud, et selline lahendus ei pruugi anda soovitud tulemusi. Vabapidamisviisil peetud kanad on kehvemas olukorras, sh suremus ja haiguste levik on suurem. Kanade heaolu seisukohalt on kõige eelistatumaks pidamisviisiks kana pidamine täiustatud puuris. Ta märkis, et otsuseid ei saa teha kiirustades ning emotsioonidele põhinedes. Koledaid pilte kanade olukorrast võib leida ka vabapidamisega kanakasvatusfarmides. Ta lisas, et kodumaiste ettevõtjate konkurentsiolukorra parandamine eeldab täiendavaid investeeringuid.

Allan Tohver tutvustas erinevate pidamisviiside mõju kanade tervisele ja heaolule. Ta märkis, et uuringud näitavad, et kanade pidamisel täiustatud puuris on kanade haigestumus ja suremus kõige madalam.

NÄHTAMATUD LOOMAD VASTUS: Euroopa Komisjoni poolt tellitud laiapõhjalise teadusuuringu põhijärelduseks on, et puurispidamisel ei ole kanade heaolu võimalik tagada ning kõige esimene suure mõjuga ja kiireloomuline soovitus on pidada kanu puurivabades süsteemides.

Siit saab lugeda 2023. aastal avaldatud Euroopa Komisjoni tellitud teaduslikku analüüsi kanade heaolu kohta erinevates pidamisviisides. Uuringu järeldus on, et puurispidamisel ei ole kanade heaolu võimalik tagada ning kõige esimene suure mõjuga ja kiireloomuline soovitus on pidada kanu puurivabades süsteemides. Kanade puurispidamisega kaasnevad tugevad negatiivsed mõjud lindude heaolule ning kõigil vabapidamissüsteemidel (õrrelpidamine, vabalt pidamine ja mahepidamine) on palju olulisi kanade heaolu puudutavaid eeliseid puurispidamise ees. 

Uuring järeldab, et on kolm peamist kanade heaolu puudutavat erinevust puurispidamise ja erinevate vabapidamissüsteemide vahel, mis on kanadele heaolu tagamiseks asendamatult olulise tähtsusega. Puuris puuduvad kanadel liikumisvõimalused, võimalused ümbrust avastada ja toitu otsida ning võimalused igasugusteks loomuomasteks tegevusteks. Siin on uuringu eestikeelne lühikokkuvõte peamiste järeldustega.

Peale nende määrava tähtsusega heaoluprobleemide, mida saab lahendada vaid puuridest loobumisega, tõi nimetatud analüüs välja veel teisigi probleeme, mida õrresüsteemis ja veelgi enam vabapidamise puhul on võimalik lahendada. Üheks selliseks on vigastusi tekitav nokkimine, mille põhjusteks on allapanu puudumine, tibude ebasobiv kasvukeskkond (puurispidamise puhul on lubatud ka tibude puurispidamine) ja konkurents ressursside pärast. Vabapidamissüsteemides on oluliselt rohkem võimalusi vigastusi tekitavat nokkimist vältida pakkudes rohkem liikumis- ja põgenemisvõimalusi, allapanu, milles siblida ja kõrgemal asuvaid õrsi puhkamiseks. Sarnased meetmed vähendavad ka grupistressi. Euroopa Komisjonile on antud tungiv soovitus loobuda puuride kasutamisest ja pidada kanu vabalt hoones, kus on erinevad tasapinnad.

Viimased teaduslikud andmed näitavad ka seda, et vabapidamissüsteemides ei ole kõrgem suremus kui puurides. 2021. aastal mainekaimas teadusajakirjas Nature avaldatud metaanalüüs võttis kokku erinevates pidamisviisides kanade suremust puudutavad teadusartiklid alates aastast 2000. Selle tulemused näitavad, et suremus on iga aastaga puurivabades süsteemides 0,35 – 0,65% võrra langenud ja suremus ei ole puurides madalam.

 Teema 2: Naaberriikide olukord

Väljavõtted Riigikogu maaelukomisjoni istungi protokollist: 

Ats Albert lisas, et ka Lätis, Leedus ja Poolas peetakse kanu suuremas osas täiustatud puurides (u 80%). Ei saa nõuda, et Eestis peaks kanu pidama vabapidamisviisil, sest see ei lahenda olukorda. Naaberriigist tuuakse sisse mune, mis on odavamad.

Eraldi probleemina on välja toodud ka see, et Eestisse imporditakse Ukrainast toodud mune, mis ei vasta EL nõuetele. 

NÄHTAMATUD LOOMAD VASTUS: Läti, Leedu ja Poola munaturg on lähiaastatel sisuliselt puurivabad, Ukrainast imporditud munade maht on nii marginaalne, et meie koduturgu ei mõjuta. 

Toodangu, impordi ja ekspordi järgi arvestades on Eesti munadega isevarustatuse tase Statistikaameti andmetel aastaid püsinud umbes 50% juures. Impordist pärineb suurim osa Eestis müüdavatest munadest Lätist, aga ka Poolast ja Leedust. Ukrainast pärines eelmisel aastal vaid 1,6% Eestisse imporditavatest munadest ning koduturu kaitseks hoitakse seda taset ka edaspidi madalal. 

Läti

Lätis peetakse Euroopa Komisjoni andmetel veel 69% kanadest puurides, kuid see protsent on peatselt kardinaalselt vähenemas ning järgnevatel aastatel kaob Lätis kanade puurispidamine sisuliselt täielikult ära. 

Peamine põhjus selleks on Lätis asuv Põhjamaade ja Baltikumi suurim munatootja Balticovo, kes on võtnud eesmärgiks aastaks 2027 täielikult kanade puurispidamine lõpetada ja minna üle puurivabale munade tootmisele. Üleminek puurivabale tootmisele Balticovos juba käib. Balticovo peab ligikaudu 2,7 miljonit munakana, mis moodustab Läti Veterinaarameti andmetel 81,3% kõigist Läti munakanadest. 

Joonis 1. Läti munatootjate turuosa protsentuaalselt kanade arvu järgi. Allikas: Läti Veterinaaramet

Läti suuruselt teine ning Baltimaades tootmismahult kolmas munatootja on APF Holdings, kus peetakse Läti Veterinaarameti andmetel 415 760 munakana ehk 12,5% kõigist Läti munakanadest. Sellest farmist pärinevad Oluksne õrrekanamunad on juba ka Eestis Rimi kauplustes saadaval ja ettevõte on teada andnud plaanist Eesti turule veelgi enam laieneda pakkudes just õrrekanade mune. Järgmise paari aastaga plaanib APF Holdings eelkõige õrrepidamisega tootmist 60% võrra suurendada.

Nende kahe suurtootja üleminekul puurivabale tootmisele on sisuliselt kogu Läti munatootmine puurivaba. Lisaks on ligikaudu 70% Läti jaekettidest lubanud puurikanade munade müügist aastaks 2025 loobuda.

Leedu

Leedus on juba ligikaudu 90% jaeturust lubanud 2025. aastaks puurikanamunad täielikult vabapidamissüsteemidest pärinevate munadega asendada. See tähendab, et 2025. aastal Leedu suuremates poodides (Maxima, Iki, Lidl, Rimi, Norfa) enam puurikanamune osta ei saa ning tootjad peavad kiirelt olukorraga kohanema ja tootmisviisi muutma. Peale selle on algatusega liitunud umbes 160 Leedu ettevõtet (hotellid, restoranid). Ka Leedu suurim munatootja Groward group on andnud teada plaanist järgmise 3-4 aasta jooksul puurikanamunade tootmine täielikult lõpetada. Seega toimub ka Leedus kanade puurispidamise lõpetamine lähiaastatel. 

Poola

Poolas on algatusega puurikanade munade müük ja kasutamine lähiaastatel lõpetada liitunud koguni 97% jaekettidest, 89% toitlustusest (restoranid, kohvikud), 61% hulgimüüjatest ja 56% hotellidest. Üks Poola suurimatest munatootjatest Aktiw on juba puuride kasutamisest loobunud ning kõik viis Poola suurimat munatootjat teatasid 2020. aastal, et ei tee puurisüsteemidesse enam investeeringuid. 

Joonis 2. Eesti ja lähiriikide jaekettide turuosa, kes loobuvad lähiaastatel puurikanade munade müügist.

Olukord ülejäänud Euroopas

On selge, et üleminek puurivabale munatootmisele on toimumas üle kogu Euroopa ja Eestil on mõistlik arengutega kaasa tulla, mitte jääda viimaste riikide sekka, kus kodulinde äärmiselt julmalt koheldakse.

Joonis 3. Munakanade puurispidamise osakaal munakanade koguarvust Euroopa Liidu liikmesriikides 2024. aasta jaanuari seisuga. Allikas: Euroopa Komisjon

Euroopa suurimad munatootjad on Saksamaa ja Prantsusmaa – 30% Euroopa Liidu munakanadest elab nendes riikides. Saksamaal peetakse kanu peamiselt õrresüsteemis, vaid 5% on puurides ja 1. jaanuarist 2026 on puurispidamine riigis täielikult keelatud. Sealsetest poodidest puurikanamune juba praegu ei leia. Prantsusmaal elab kõige rohkem kanu vabapidamisel (31,5%), puuris peetakse 28% munakanadest. Aastaks 2025 on ka kõik sealsed jaeketid lubanud puurikanamunade müügi lõpetada.

Ukraina

Ukrainast imporditud munade osakaal oli eelmisel aastal vaid 1,6% kõigist Eestisse imporditud munadest, mis ei oma märkimisväärset efekti Eesti munaturule. Ukrainale kehtivad hetkel Euroopa Liidu turul alates 2022. aasta juunist nn autonoomsed kaubandusmeetmed, et toetada sealset majandust sõjaolukorras. Samal ajal ei ole ohtu, et munade impordimahud kasvaksid, kuna kõige tundlikumate toodete (kodulinnud, munad ja suhkur) puhul on ette nähtud nn hädapidur, mis hoiaks impordimahtu 2022. ja 2023. aastal keskmise impordimahu juures. See tähendab, et kui nende toodete import ületaks kahe viimase aasta koguseid, kehtestataks uuesti tariifid, et hoida mahtu eelmiste aastate tasemel.


Joonis 4. Eestisse 2023. aastal imporditud munade absoluutarvud ja osakaal päritoluriigi järgi. Allikas: Statistikaamet

Teema 3: Mõistlik üleminekuaeg puurivabale munatootmisele

Väljavõtted Riigikogu maaelukomisjoni istungi protokollist: 

Jarno Hermet vastas, et nimetatud organisatsiooni (Nähtamatud Loomad) esindajatega ei ole kohtutud, kuid nendega on räägitud telefoni teel. Nende huvi on, et kanade puuris pidamine lõpetataks kohe, kuid seda ei ole võimalik teha. Üleminekuperiood võiks olla u 30 aastat. 

Allan Tohver märkis, et ELi tasandil on arutatud, millal võiks minna üle kanade vabapidamisviisile ning on räägitud, et seda võiks teha 2035. aastaks.

NÄHTAMATUD LOOMAD VASTUS: MTÜ Nähtamatud Loomad ei ole kunagi pakkunud, et üleminek munakanade vabapidamissüsteemidele peaks toimuma kohe. Oleme seisukohal, et vaadates Eesti munaturgu ning meie lähiriikides ja ülejäänud Euroopas toimuvat, peaks Eesti munatootmine konkurentsis püsimiseks olema puurivaba hiljemalt aastaks 2027/2028. Sama hinnangu on andnud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus (RAKE), kes viis läbi majandusliku mõjuanalüüsi Eesti munatootmise üleminekuks vabapidamissüsteemidele.

Kõik Eesti lähiriigid ja riigid, kust Eesti mune impordib, lähevad lähiaastatel täielikult üle kanade vabapidamissüsteemidele. Põhjamaades ja Lääne-Euroopas ollakse üleminekus veelgi kaugemal. Eesti munatootjad kaotavad konkurentsis, kui nad ei suuda samuti selleks hetkeks puurivabu mune pakkuda, sest juba täna on üle poolte Eesti kaubanduskettidest teatanud, et lõpetavad puurikanade munade müügi aastaks 2025. Nõudlus kodumaiste vabapidamissüsteemidest pärit munade järele on märkimisväärselt kõrgem kui pakkumine.

Ka Jarno Hermet ise on teada andnud, et tema juhitav ettevõte Linnu Talu OÜ, mis on Eestis kolme suurima munatootja seas, loobub aastaks 2027 kanade puurispidamisest.

Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering annab ülevaate järgmistest sammudest seoses kanade puurispidamise keelustamisega.

Eile esitasime Riigikogu esimehele läbi ajaloo edukaima petitsiooni kanade puurispidamise keelustamiseks Eestis. 21 421 head inimest pani digiallkirja, et kaitsta kanu puurispidamise julmuse eest. Nii, nüüd on petitsioon Riigikogus. Mis saab edasi?

Nüüd on Riigikogul vastavalt rahvaalgatuse seadusele vaja kuu aja jooksul otsustada, mis saab meie ettepanekust edasi. Variante on erinevaid – Riigikogu juhatus võib saata selle edasi komisjoni, aga võib ka sootuks tagasi lükata.

Kollektiivse pöördumise esitamise seadus ütleb nii:
Komisjon võib pöördumist menetledes otsustada:
1) algatada eelnõu või olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu;
2) korraldada avalik istung;
3) edastada ettepanek pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks;
4) edastada ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks, kujundatud seisukohast teavitatakse ka komisjoni;
5) esitatud ettepanek tagasi lükata või
6) lahendada pöördumises püstitatud probleem muul viisil.

Praeguste prognooside kohaselt maandub meie algatus kõige suurema tõenäosusega Riigikogu maaelukomisjoni laual. Küll aga pole kõik maaelukomisjoni liikmed kindlasti kohe kahe käega meie algatuse poolt hääletamas – see tähendab, et peame palju tööd tegema, et toetus tagada.

Õnneks on meie tiimil karusloomafarmide keelustamise kampaaniast põhjalik kogemustepagas all ja mõtetest puudust ei tule, kuidas edasi minna. Aga väljakutsed on suured sellest sõltumata.

Seega algab nüüd Nähtamatute Loomade töös veelgi intensiivsem periood, et kindlustada meie algatuse seaduseks jõustumine.

Kohtume nii Riigikogu fraktsioonide kui eraldi Riigikogu liikmetega, koostame ülevaateid munatootmisest ja loomade heaolust, hoolitseme selle eest, et kõigil oleks adekvaatne info ja põhjalikud argumendid selle algatuse toetuseks. Järgnevatel nädalatel on juba hulk kohtumisi planeeritud ja suurem hulk on veel kokku leppimisel.

Näeme, et munatootjad levitavad infot nagu hakkaks munakarp pärast keelustamist maksma 10€ ja et lindudel ei ole vabapidamisel parem heaolu. Selleks, et nende töö ei kannaks vilja, peame olema kiirelt tegutsemas, et õige info jõuaks õigete inimesteni, enne kui hilja. Näiteks käisid munatootjad juba maaelukomisjonis rääkimas, et seda algatust ei tasu ellu viia.

Keegi teine seda olulist tööd lindude kaitseks ei tee, seega on eriti tähtis, et me oleks kiirelt reageerimas, proaktiivselt poliitikutega kohtumas ja suhtlemas ning tegelemas sellega, et otsustajad näeksid, kui suur avalik tugi loomade heaolu valdkonnal on.

Lisaks aktiivsele suhtlusele Riigikogu liikmetega, käib praegu kanade puurispidamise arutelu ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumis, kus aktiivselt panustame. Sel nädalal osalesime minister Madis Kallase juures järjekordsel ümarlaual, kus üleminekut vabapidamisele kaitsesime. Lähinädalatel tuleb uus infovahetus, kus munatootjad annavad omapoolse sisendi, kaua üleminek puurideta munatootamisele läheks.

Kui avalikustasime kaadrid Eesti suurimatest puurikanalatest, mille meie tiimiliige Mirjam salvestas, siis teadsime, et need ei jäta kedagi külmaks. Küll aga on meile praegu südantsoojendav üllatus, kui suur on olnud tugi kanade puurispidamise lõpetamiseks Eestis.

Järgnevatel kuudel on meil tulemas mitmeid ägedaid avalikke tegemisi ja üritusi, et kanade kannatustele veel tähelepanu tuua millest varsti juba lähemalt räägime.

Õige pea jagame Sinuga uusi üleskutseid ja abipalveid, sest nagu juba ilmselt mõistad, ootavad meid ees suured väljakutsed, mille ületame vaid meie hoolivate loomasõprade kogukonna toega. Aitäh, et käime koos seda rada, et Eestis loomade heaolu paraneks!

Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuht Kristina Mering võtab kokku 2023. aasta Nähtamatutes Loomades

Head loomasõbrad

Täna on 2023. aasta eelviimane päev ja ma tahan korra võtta hetke, et hinnata, milline erakordne aasta see loomade aitamiseks on olnud. 

Meil on Nähtamatutes Loomades töötempo intensiivne ja palju tööd toimub otsustajate ja mõjutajatega suheldes, mistõttu ei pruugi see alati meie jälgijateni infona jõuda. Anname endast parima, et see suur töö, mis loomade aitamiseks igapäevaselt teeme, oleks läbipaistvam. 

Sel aastal toimus Nähtamatutes Loomades palju suuri algatusi loomade kannatuste leevendamiseks, ent vaieldamatult suurim ja enim meie tööd võttis septembris Pealtnägija vahendusel avalikuks saanud paljastus Eesti puurikanalatest. Meie tiimiliige Mirjam töötas Eesti puurikanalates ning jäädvustas pildi- ja videomaterjali seal nähtust. Materjal katab 95% Eesti puurimunatootmisest.

Sisuliselt võib öelda, et oli munatööstus enne seda saadet ja on munatööstus pärast, kes ei saa enam ignoreerida kanade puurispidamise loobumise vajalikkust ja üleminekut vabapidamissüsteemidele. 

Oleme loonud head sidemed nii Riigikogus kui ministeeriumites, et kanade puurispidamise keelustamisega 2024. aastal täisvõimsusel edasi minna. Kerge see kindlasti olema ei saa, aga väljakutseid me ei karda. Karusloomafarmide keelustamine võttis ca 15 aastat mu elust ja andis nii väärtuslikud õppetunnid eduka kampaania üles ehitamisest. Kõik see annab kaalu juurde meie praegusele fookusele päästa kanad puuridest, mis mõjutab sadu tuhandeid elusolendeid igal aastal. 

Algatasime petitsiooni kanade puurispidamise keelustamiseks, mis läheb lukku 10. jaanuaril. See on juba praegu Eesti ajaloo edukaim digiallkirjade petitsioon loomade kaitseks ja aasta esimestel päevadel paneme pedaali põhja, et koguda veelgi enam loomasõpru kokku oma poolthäält andma. Juba praegu on üle 16 000 hea Eesti inimese öelnud oma digiallkirjaga, et kanade puurispidamine peab lõppema.

Aasta eredatest hetkedest tooksin välja veel aasta alguse kuuenädalase kampaania, millega tõime Eesti linnade tänavapilti nii sigade ja kanade kriitilise olukorra tööstusfarmides kui ka tõstsime fookusesse fakti, et soovituslik päevane lihakogus on vaid ühe-kahe tikutopsi suurune kogus. See pälvis palju tähelepanu ning käisime sellest lähemalt rääkimas nii ERRi raadioeetris kui Terevisioonis. Viisime selle sõnumi ka ajalehe esikaanele.

Kevadel organiseerisime päästeaktsiooni ühte Eesti suurimasse puurikanalasse ja tõime sealt ära 11 räsitud kana, kes muidu oleksid läinud tapale. Rajasime neile turvakodu Põhja-Eestisse, kus nad taastuvad puurikanala halbadest elutingimustest ja läbielamistest. Päästeaktsioon jõudis nii Reporterisse kui Ringvaatesse ning oli meediapildis, tänu millele saime näidata, millised on kanad, kes puurikanalas elavad – räsitud, sulgedeta, vigastustega ja stressis.

Teine suurem ja olulisem algatus oli augustis ja septembris läbi viidud kampaania tööstusliku loomakasvatuse telgitaguste paljastamiseks, kui tänu heade annetajate toele saime välireklaamidel, digiekraanidel, veebibännerite, sisuturundusartiklite ja sponsoreeritud postituste vahendusel rääkida nende miljonite loomade kannatustest, kes odava massitootmise jaoks kehvades elutingimustes kannatama peavad. See oli esmakordne nii kontsentreeritud ja suure ulatusega kampaania tööstusfarmide kriitiliste probleemide avalikkuse ette toomiseks Eestis. See poleks meil õnnestunud ilma sadade inimeste toeta, kes annetuskampaanias õla alla panid et loomade õudsed kannatused ei jääks varjatuks. 

Meile on Nähtamatutes Loomades mõju mõõtmine olnud oluline juba esimest päevast, mil organisatsiooni lõin. Paigutume efektiivse altruismi paradigmasse, et tuua võimalikult palju tulemusi, et kannatusi leevendada. Tänaseks on meie kanade heaolukampaania, kus veename toidufirmasid loobuma puurikanade munadest ja üle minema vabapidamismunade müügile mõjutanud ca 200 000 linnu heaolu. Meie Taimse Teisipäeva kampaania, millega liitunud 184 Eesti kooli ja lasteaeda, kus ca 30 000 õpilast sööb iga teisipäev taimse lõuna, säästab aastas 275 779 looma elu! Just selliste tulemuste toomise jaoks ma Nähtamatud Loomad ellu luua soovisingi.

Mul on suur rõõm, et nende kuue ja poole aasta jooksul, mil Nähtamatud Loomad on tegutsenud, oleme üha tugevamaks kasvanud ja tiimina arenenud oma valdkonna eksperte ühendavaks organisatsiooniks. Sel aastal on mul enda antud intervjuusid isegi raske kõiki kokku lugeda, teiste tiimiliikmete omadest rääkimata. 

Kõige selle juures tahan korra jagada oma imetlust Nähtamatute Loomade tiimiliikmete suunas. On kõige ilusam asi maailmas, kui kõrge motivatsioon kohtub targa ja läbimõeldud lähenemise ja professionaalsusega, et saavutada meie ambitsioonikaid eesmärke loomade heaks. Kui liigutav on näha, et meie tiimiliikmed tulevad vajadusel kokku ka nädalavahetusel või õhtutundidel, kui kampaanias kriitilisem hetk ja vaja kiirelt arutada, kuidas mõnele loomatööstuste algatusele reageerida. Ma olen iga päev tänulik nende maailmamuutjate eest, kellega koos Nähtamatutes Loomades seda rasket tööd teeme. Tiimiliikmete hoolivus inspireerib ennast ka tahtma olla üha parem inimene. 

Tunnen suurt uhkust, et sel aasta teises pooles, kui sain esmakordselt pisitütre emaks ja vähendasin seetõttu veidi töökoormust, on organisatsioon kütnud sama võimsalt. Meie tiim on läbitud raskustest sõltumata tugev ning ühtne. See teeb meid jätkusuutlikumaks, et võidelda loomade eest pikas plaanis – paraku need väljakutsed tööstusliku loomakasvatuse vähendamiseks ei käi ruttu ja peab varuma palju kannatlikkust ja nupukust, et leida viisid, kuidas seda muutust võimalikult efektiivselt katalüseerida. Tean, et me saame hakkama, sest selliste tarkade ja kirglike loomasõpradega, kelle sisemine motivatsioon loomade kannatuste ärahoidmiseks on kõrge, ei ole ükski barjäär ületamatu. 

Ilma pikema jututa tahaksin Sind kutsuda nüüd vaatama hoopis lühikest videot, mis meie selle aasta tegevused loomade aitamiseks tempokalt kokku võtab. 

Selleks, et 2024. aasta loomade jaoks veelgi võimsam tuleks, on vaid praegu 31. detsembrini võimalus osaleda annetuskampaanias, kus lahke suurannetaja kahekordistab kõik püsiannetused. See on supervõimalus olla veelgi tõhusam loomade aitamisel! Anneta siin – https://bit.ly/aitanloomi2024