28. juunil toimus loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad poolt korraldatud sigade heaoluteemaline vestluspaneel.
Peamine aruteluteema oli põrsaste sabade tuimestuseta lõikamine ja selle lõpetamine Eestis.
Vaatamata sellele, et sabade lõikamine on Euroopa Liidus juba üle 20 aasta keelustatud, tehakse seda Eesti tööstusfarmides igapäevase protseduurina tänase päevani. Teiste riikide näitel on selge, et see pole põhjendatud ja seda teguviisi on loomakasvatuse juures võimalik vältida. Vestluspaneelis arutlesimegi, kuidas Eesti sigade heaolu parandada.
Paneelarutelul osalesid seakasvatuse spetsialist Varpo Vare, Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda ja Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering.
Inglismaal, Lincolnshire’is asuvast broilerifarmist, mis varustab oma toodetega jaekaubandusketti Lidl, on lekkinud video, mis näitab, kuidas seal linde jõhkralt koheldakse ja neist näiteks rutiinselt tõstukiga üle sõidetakse. Kaamerale on jäänud ka töötajate tunnistus, et see on vältimatu igapäevatöö juurde kuuluv tegevus.
Videomaterjali filmijaks on Tom Herok, Lancasteri Ülikooli filosoofiaõppejõud, kes paljastab, et töötas eelmisel aastal 5 kuud Ühendkuningriigi kanatööstuses, uurides kiirekasvuliste broilerite heaolu. Farm, kus ta töötas varustab Lidlit “Birchwood” brändi kanalihatoodetega, mis on märgistatud “kontrollitud heaolugarantii” siltidega.
Tom Herok kirjeldas tööperioodi kanalas kui üht elu halvimat kogemust. Lisaks sellele, et neid seal pidevalt surnuks sõidetakse ja loobitakse, kannatavad kiirekasvulised kanabroilerid ka paljude muude haiguste ja vigastuste käes nagu enda raskuse all murdunud jalad, infarktid, lämbumine, artriit, vahetamata allapanu ja seismajäänud väljaheidete tagajärjel tekkinud ammoniaagist põletatud jalad.
Suurbritannia loomakaitseorganisatsioon Open Cages on lubanud esitada farmi vastu kriminaalsüüdistuse mitmete loomakaitseseaduste ja -eeskirjade rikkumises.
Kas Lidl eksitab oma kliente?
Varasemalt on rahvusvahelise jaeketi Lidl’i kanalihatoodete tarneahelas lindude skandaalselt julma kohtlemist ilmnenud Saksamaalt, Hispaaniast, Itaaliast ja Austriast. Nendele probleemidele viidates pöördusid veel tänavu jaanuaris loomade heaolu eest võitleva organisatsiooni The Humane League UK vabatahtlikud Lidl’i poole. Lidl’i esindajad vastasid korduvalt, et Ühendkuningriigis selliseid probleeme ei esine.
Paraku tõestab peidetud kaameraga dokumenteeritud materjal, et need ütlused ei pea paika. Videos on kuulda, kuidas farmi juhataja paljastab, et nad varustavad Lidl’it.
Eesti loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad kanade heaolukampaania juht Mari-Liis Jaik kommenteerib lekkinud videot: “Pole vahet, kas need materjalid pärinevad Ühendkungingriigist, Itaaliast, Saksamaalt või kusagilt mujalt. Fakt on see, et globaalne jaekaubanduskett Lidl, kellel on täna Eestiski 12 poodi, eksitab teadlikult tarbijaid väites, et Saksamaalt, Hispaaniast, Itaaliast, Austriast ning nüüd Inglismaalt pärinevate kohutavate kaadrite näol on tegemist isoleeritud juhtumitega ja nende tooted pärinevad rangelt kontrollitud heaolugarantiiga farmidest.”
Selleks, et olukorda muuta, kutsub MTÜ Nähtamatud Loomad inimesi allkirjastama petitsiooni, mis suunab Lidli liituma rahvusvahelise algatusega “Broileri Palve” European Chicken Commitment. Eesmärgiks on aastaks 2026 suurendada märkimisväärselt kanade heaolu: lindudel rohkem ruumi tootmisruumides, võimalusi kasutada õrsi ning eelkõige tervemad kehad, mis tuleneb aeglasemini kasvavate broileri tõugude teadlikust valimisest. Algatusega on tänaseks liitunud juba üle 550 ettevõtte Euroopast, teiste seas KFC ja Subway.
MTÜ Nähtamatud Loomad on Eesti loomakaitseorganisatsioon, mille eesmärgiks on vähendada loomade kannatusi tööstuslikus loomakasvatuses. Adresseerime kõige põletavamaid probleeme loomade intensiivpidamise juures ja kutsume üles tööstusfarmide asemel arendama kõrgema heaoluga väikefarme.
Nähtamatutes Loomades tegutseb suur hulk tõeliselt toredaid ja võimsaid vabatahtlikke, kes panustavad oma vabast ajast sellesse, et loomi aidata. Soovime tuua rohkem esile neid imelisi inimesi, kes on tohutult oluline osa ühiskondlike muutuste elluviimisest. Seekord tutvustame Taimse Teisipäeva sotsiaalmeedia tiimi vabatahtlikku Kristelit.
Millega sa tegeled? Mida sulle meeldib vabal ajal teha?
Olen ülikooli lõpetanud pedagoogika erialal, aga töötan praegu hoopis turundus- ja kommunikatsioonispetsialistina. Enamuse oma vabast ajast veedan ma oma koeraga. Lisaks meeldib mulle väga raamatuid lugeda, reisida ning erinevaid toite proovida – nii ise kokates kui ka väljas söömas käies.
Kuidas sa jõudsid loomade heaolu küsimusteni?
Olen alati end suureks loomasõbraks pidanud ning tahan, et kõigil elusolenditel oleks hea ja turvaline.
Räägi oma teekonnast Nähtamatutesse Loomadesse.
Nähtamatutest Loomadest olin varem kuulnud küll juba, kuid ei tulnud kunagi selle pealegi, et võiksin ise vabatahtlikuks kandideerida. Arvasin, et minust suuremat kasu nagunii poleks ja aega nappis samuti. Lõpuks siiski leidsin oma tee Nähtamatute Loomade ridadesse, kui minus oli tekkinud huvi turunduse vastu ja nägin, et Taimne Teisipäev otsis oma tiimi sotsiaalmeedia vabatahtlikku. Võtsin julguse kokku ja siin ma nüüd olen.
Kas sul on vabatahtliku kogemus ka väljaspool Nähtamatuid Loomi?
Kooli ajal tegutsesin palju erinevates organisatsioonides, kuid pärast kooli lõpetamist jäi see kuidagi soiku, kahjuks.
Millega sa Nähtamatutes Loomades tegeled?
Olen Taimse Teisipäeva tiimis sotsiaalmeedia vabatahtlik ehk teen sotsiaalmeedia kanalitesse postitusi ja suhtlen meie jälgijatega. Kui aega vähegi üle jääb, siis proovin ka teistes projektides jooksvalt panustada nii palju kui saan.
Mida sa oled Nähtamatutes Loomades tegutsemise käigus õppinud?
Olen õppinud nii meeletult palju, kuid võib olla kõige olulisem on see, et iga panus on oluline ja kõik saavad kuidagi aidata. Nähtamatutes Loomades on väga turvaline ja mõnus õppida ja end proovile panna. Kogu tiim on väga toetav ja abivalmis ning alati on võimalus soovi korral proovida kätt enda jaoks uues valdkonnas.
Mis sulle Nähtamatutes Loomades tegutsemise juures meeldib?
Saan aidata neid, kellel pole ise võimalik enda eest seista. Suureks boonuseks on ka see kui toredad kõik Nähtamatute Loomade liikmed on.
Miks vabatahtlikuna tegutsemine on sinu jaoks oluline? Kuidas sa leiad aega vabatahtliku tegevuse jaoks ja tasakaalu erinevate eluvaldkondade vahel?
Minu jaoks on loomade heaolu meeletult oluline ning tahan neid aidata nii, kuidas vähegi saan – Nähtamatute Loomade vabatahtlikuna saan seda teha. Proovin seda tasakaalu siiani leida ning hoida, kuid kuna loomad väga vajavad meie abi, siis on kergem vabatahtliku töö jaoks aega tekitada.
Kas sul on koduloomi?
Mul on kõige armsam ja memmekam koer nimega Bubu. Bubu tuli mu ellu väga ootamatult, kui külastasin välismaal juhuslikult koerte varjupaika ilma mingisuguse plaanita sealt kellegagi koos lahkuda. Saatusel olid aga teised plaanid ning pärast hunnikut paberitööd tuli Bubu siiski minuga koju ning oleme sellest hetkest saadik olnud lahutamatud. Bubu on kõige suurem kaisutaja ja kõige truum väike sõbrake üldse.
Milliseid huvitavaid filme/raamatuid/etendusi oled viimasel ajal näinud/lugenud/külastanud?
Neid raamatuid ei lugend ma küll nii lähiajal, aga on siiani ühed parimad, mida lugenud olen, ja esimesed, mis alati meenuvad: “The Power of Habit” ja “Songbirds”.
Mõni soovitus tulevastele vabatahtlikele?
Isegi, kui sa tunned end natuke ebakindlalt ja kardad, siis kandideeri ikkagi. Nähtamatutes Loomades võetakse sind alati soojalt vastu!
Ootame oma tiimi alati uusi vahvaid vabatahtlikke. Kui soovid ka koos meiega loomade elu paremaks muuta, täida ankeet siin.
Vabatahtlike koordineerimise arendamine toimub projekti raames, mille eesmärgiks on kasvatada Eestis kodanikuteadlikkust, tugevdada kodanikuühiskonda ja populariseerida vabatahtlikku tegevust. Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.
Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuhi Kristina Meringu kõne Nähtamatute Loomade 6. sünnipäeva tähistamisel 13. juunil 2023
Meie organisatsioon on nüüd 6-aastane. Äge. See on rõõm, sest mäletan asutamispäevade hetki ja unistusi pikaajaliselt võimekast ja jätkusuutlikkust organisatsioonist, mis saab aina jõudu juurde. Palju on lühiajalisi sutsakaid, mis tekivad ja kaovad. Nähtamatus Loomad on teist masti organisatsioon. Antifragile organisatsioon, mis saab raskustest hoopis tugevamaks. Nagu hüdra mütoloogiast, mida rohkem temaga võitled, seda tugevamaks ta saab.
Viimane aasta on toonud uusi väljakutseid, mille oleme seni hästi ja nupukalt lahendanud. Mul on nii hea meel, et me ei mõtle probleeme ise oma lähenemise ja suhtumisega suuremaks, vaid keskendume lahendustele ja oleme realistlikud, et eduka organisatsiooni ehitamisel tulebki takistusi ette ja vahel ongi raske olukord ja see on okei. Varsti on jälle kergem.
Ma tahaksin tuua ühe hea näite meie orgikultuurist, kus oleme mu hinnangul sel aastal hea arengu teinud. Teal organisatsioonikultuuri lähenemises on selline printsiip, et lähtepunktiks ei ole mitte Predict and Control, vaid on hoopis Sense and Respond. See tähendab, et Nähtamatute Loomade tööd strateegiliselt planeerides me mitte ei pane endale eeldusi kontrollida olukordi, vaid tajuda potentsiaali meie erinevate kampaaniate tegevustes loomade aitamiseks ja vastata sellele. See teeb meid töös tõhusamaks ja aitab paremini eesmärkide poole liikuda, sest kuulame, mis ühiskonnas toimub ja integreerime loomade aitamise selle sisse. Eelmisel aastal toimunud Ukraina varjupaigaloomade päästeaktsioon on hea näide sellest kiirest paindlikkusest.
Aga loomadest tahaksin ma korraks rohkem rääkida. Eile oli huvitav hetk, kus Riigikogus loomakaitse töörühmaga kohtudes ütles töörühma esinaine Anastassia Kovalenko-Kõlvart, et huvitav, me oleme ikka kaugel veel sellest, et loomade heaolu oleks väärtus iseenesest, sest siin kohtumisel ka räägime selle positiivsetest mõjudest inimtervisele, kui otsustada puurikana muna asemel vabapidamise muna osta. Me ei räägi loomade heaolust väärtusena iseenesest.
Kohtusime Meritiga eelmisel nädalal regionaal- ja maaeluminister Madis Kallasega. Ka tema ütles, et keegi pole ju vastu loomade heaolule, tuleb lihtsalt välja mõelda, kuidas, see pole selge.
Nähtamatute Loomade roll nende mõlema küsimuse puhul muutub üha olulisemaks. Lahendused on olemas ja kättesaadavad, aga peale meie ei nügi keegi piisava tarkuse ja tõhususega nende poole.
Peame olema loomade heaolu ja huve pildis esindamas praegu rohkem kui varem, sest seoses rohepöörde tegevusplaanidega on oluline, et loomatööstuste roll ei jääks tagaplaanile. Eestis räägitakse sellest palju vähem kui muudes riikides. Meie saame seda seost pildis hoida ja rääkida lihatarbimise ja tööstusfarmide vähenemise olulisusest.
Kui me seda ei tee, jäävad need miljonid loomad ja linnud oma kannatustes tööstusfarmides täiesti varjatuks ja üksi.
Selle aasta jooksul oleme tööstusfarmides toimuva suuremalt teemaks võtnud. On oluline, et inimesed teaks, mis seal loomadega toimub. See on olnud ka endale raskem väljakutse. Kui valmistasin ette pikka ülevaadet tööstuslikust loomakasvatusest meie kodulehele, valisin fotosid ja lugesin allikaid, siis tulid peale kõige nördinumad ja kurvemad tunded sellest, kui õudsa süsteemi loomade kannatustest me inimestena loonud oleme.
Last oodates olen eriti tundlik emisepuuride ja piimatööstuses vastsündinud vasikate emadest eemaldamise suhtes. See on nende loomade igapäevane reaalsus, mis koosneb vaid õudustest.
Aga. Täna on tähistamise päev. Ja seda kõike toimuvat arvestades saan ainult veel eriti tänulik, rõõmus ja uhke olla selle töö üle, mida olukorra parandamiseks Nähtamatutes Loomades teeme.
Me oleme organisatsiooni esimesest päevast alates tegutsenud võimalikult suurt positiivset mõju silmas pidades ja mul on hea meel, et oleme 6. sünnipäevaks seda ka juba korralikult tõestanud. Tänaseks päevaks on meie kanade heaolu kampaania korporatiivtöö mõjutanud 200 000 linnu heaolu ja Taimse Teisipäeva kooliprojekt säästab aastas üle 240 000 looma elu, kui koolides üle Eesti söövad õpilased teisipäeviti taimset.
Eile oli eriti tore Riigikogus kuulda, kuidas meie kampaaniad on väga nähtavad ja meie sõnum jõudnud paljudeni.
See on kõik meie tehtud oluline töö. See on tähendusrikas, sest oleme loonud organisatsiooni, mis seisab nõrgemate kaitseks, nähtamatuks jäävate loomade eest. Ja teeb seda pikemat plaani arvestades, mitte jäädes ajutiseks sutsakaks, kelle peale abivajajad loota ei saa.
Aitäh, head võitluskaaslased, toetajad ja sõbrad, et seda koos teeme. Me ei vannu alla suurte väljakutsete ees ka edaspidi ja seisame loomade eest sama südikalt ja tulevikus.
Aitäh kogu tiimile, et tõestame, et see on võimalik.
Palju õnne meile kõigile Nähtamatute Loomade 6. sünnipäeva puhul!
Nähtamatute Loomade 6. sünnipäeva tort, autoriks CAFU
Hinnavaatlus suurte jaekettide e-poodides näitab – julmal viisil puurides peetud kanade munade ainuke eelis, kõige odavam hind, hakkab kaduma.
Hoolivate inimestena saame aru, et kanadel ei ole puurides hea elada. Jaanuaris läbiviidud Kantar Emori avaliku arvamuse küsitluse tulemused näitavad, et 77% Eesti elanikest ei toeta munakanade kitsastes puurides pidamist. Oleme Eesti ühiskonnas jõudnud punkti, kus mõistame, et kõikide elusolendite elukvaliteet on oluline.
Levinud on arusaam, et poes teadlikku ja vastutustundlikku valikut langetades saame valida vaid soodsa ja väga tööstuslikult toodetud või kalli mahetoote vahel. Tegelikult saab kanamune ostes valida neljast erinevast pidamisviisist pärinevate munade seast ning mis veel rõõmustavam – puurikanade ja õrrekanade munade keskmise hinna vahe on suurte jaekettide e-poodide võrdluse põhjal vaid 13 senti.
Hinnavõrdlus viidi läbi 15.06.2023 Rimi, Prisma, Selveri, Coopi ja Barbora e-poodide valiku põhjal. Võrreldi 10 munaga pakendite hindu.
Hinnad erinevate pidamisviiside lõikes on ühtlustunud. Näiteks Prismas on õrrekanade ja puurikanade munade keskmiste hindade vahe täna vaid 1 sent. Tekib küsimus – miks peaks veel üldse julmal viisil toodetud puurikanade mune ostma?
Käesoleval aastal Euroopa Komisjoni poolt tellitud teadusliku uuringu tulemused munakanade pidamistingimuste kohta ütlevad otse ja keerutamata – munakanade puurides pidamisel ei ole võimalik nende heaolu tagada ning puurispidamine peab lõppema.
Puurides ei saa kanad käituda loomuomaselt. Nad ei näe mitte kunagi päikesevalgust ega saa kitsastes tingimustes isegi oma tiibu sirutada.
Munakanade puurides pidamine on nii julm, et paljudes Euroopa riikides on see seadusega keelatud. Eestis on pooled jaeketid ning sadakond teist toidusektori ettevõtet teinud põhimõttelise otsuse loobuda julmal viisil toodetud puurikanade munadest toodete valmistamisel ja tarneahelates.
Mida see loomasõbralik valik tarbija jaoks tähendab?
Kui puurikanade munade ja õrrekanade munade 10 munaga pakkide keskmiste hindade vahe on vaid 13 senti ja pere tarbib nädalas umbes 1 paki mune, maksab kanade parem elu selle pere jaoks umbes 52 senti kuus.
Mida see kanade jaoks tähendab?
Õrrekanadel on puurikanadega võrreldes oluliselt paremad elutingimused. Nad saavad hoonesiseselt vabalt liikuda ning kasutada erinevaid tasapindu. Nagu pidamisviisi nimigi ütleb, saavad õrrekanad kasutada hoone põrandalt piisavalt kõrgel asuvaid õrsi. Õrsi kasutavad kanad puhkamiseks. Ei ole vähem tähtis, et kanade paiknemine õrtel väljendab lindude positisooni karjahierarhias. Kanad on äärmiselt arenenud sotsiaalsete oskustega tundevõimelised linnud, kes teevad koostööd, õpivad üksteiselt ning loovad keerukaid karjasuhteid. Õrrekanad saavad allapanus kraapida, siblida ning enda puhastamiseks olulisi liivavanne võtta. Kogu see loomulik käitumine jääb puurikanade jaoks vaid kättesaamatuks unistuseks.
Aita kanu, valides poes kõrgema heaoluga kanade munad
Poes aitab loomasõbraliku valiku langetamisel munadele trükitud koodi esimese numbri jälgimine. Niinimetatud munakoodi esimene number tähistab kanade pidamisviisi.
Abiks on seegi, et kõrgema heaoluga kanade munade pakenditel toovad tootjad tavaliselt välja, et tegemist on õrrekanade, vabalt peetud kanade või mahekanade munadega. Kui munade päritolu osas tekib kahtlus, tasub kindlasti karp avada ning kontrollida ega munal asetsev kood alga numbriga 3, mis tähistab julmal viisil peetud puurikanade mune. Kõrgema heaoluga õrrekanade, vabalt peetavate kanade ja mahekanade munade eelistamine on üks lihtsamaid asju, mida on võimalik loomade heaolu parandamiseks igapäevaselt teha. Nii anname oma väärtustest märku ka jaekettidele, kes vastavalt meie valikutele oma sortimenti koostavad. Ja mis kõige tähtsam, nii loome muutust mida näha soovime – farmiloomad peavad saama elada tingimustes, kus nad saavad käituda loomuomaselt ja nende heaolu peab olema tagatud.
Kana – toidutootmises enim kasutatav ja kõige arvukam linnuliik meie planeedil. Täiesti ekslikult pisendatakse nad rumalateks lindudeks ning kanadega üha vähem kokku puutudes unustatakse, missugused on nende vajadused. Tööstusrevolutsiooni efektiivistamise õhinas aretati kanad kordades rohkem mune munema, kui nende kehadele loomulik ning võeti kasutusele puurisüsteemid, kus võimalikult väikesel pindalal massiliselt linde üheskoos.
On vähe inimesi, kes kannatavat looma nähes ei reageeriks sooviga teda aidata. Tööstusfarmides elavaid loomi on küll tohutul hulgal ja kannatused igapäevased, kuid nad on meie silme alt ära peidetud. Kas teadsid, et Eestis elab 600 000 munade tootmiseks kasutatavat kana ja üle 80% neist elab puurides?
Puurisüsteemis pannakse võimalikult väikesele pindalale kokku mitukümmend tuhat kana.
Puuris ei ole kanadel võimalik käituda viisil, mis on neile omane. Kui anda neile selleks võimalus, siis veedavad nad suurema osa oma ajast pinnast kraapides ja nokkides toitu otsides. Kanad on uudishimulikud ja sotsiaalsed linnud, kes tunnevad üksteist ära ja grupis valitseb kindel hierarhia. Oma sulestiku hoiavad nad puhtad võttes liivavanne ning öö saabudes lähevad nad meeleldi magama kõrgemale puuoksale, kus tunnevad ennast turvalisemalt.
Selleks kõigeks ei ole mitmekümnekesi ühte traatpuuri surutuna mitte mingit võimalust tegeleda. Mune valides on meil hea võimalus puurides kannatavaid kanu aidata. Ostes puurivabade kanade mune anname omalt poolt signaali, et toetame nende lindude pidamist viisil, kus neil on võimalik loomuomaselt käituda ja kannatuste asemel kogeda ka positiivseid emotsioone. Kõige kindlamalt saab kanade pidamisviisi kindlaks teha avades munakarbi ja vaadates munal olevat templit.
Puurivabades süsteemides on templi esimeseks numbriks 0, 1 või 2, mis tähistavad vastavalt mahepidamisel kana muna; vabapidamisel kana muna ja õrrekana muna. Hoolides kanade heaolust jäta ostmata puurikanade munad, mille tempel algab number 3-ga. Alljärgnevalt täpsemalt sellest, mis nende numbriliste tähistuste taga peitub.
Puurikanade munad – templi esimene number: 3
Alustame puurikanadest, kelle munadelt leiate templi, mis algab number 3-ga ja kus kannatused kõige suuremad. Nende lindude elu möödub puurides, kus ühe kana jaoks on arvestatud vaid A4 paberilehe suurune ala. Neil on ees küll piisavalt sööta, kuid nende heaolule see kaasa ei aita, sest puudub võimalus loomulikul viisil toidu otsimisega tegeleda. Pinnase asemel, mida kraapida, on traatpõrand, kuhu kulutamata küüned takerduvad. Puuritraatide vastu hõõrdudes hakkavad nad juba mõnekuusena sulgi kaotama. Suurest stressist ja parema tegevuse puudumise tõttu nokivad kanad üksteist. Vigastuse tekkimisel mõnel kanal viib see kannibalismini ja nõrgaks jäänud kana võidakse aegamisi surnuks nokkida. Nn rikastatud puurides on olemas küll torud, mille peal seista, kuid need ei täida oma funktsiooni õrrena, sest asuvad vaid mõni sentimeeter traatpõrandast kõrgemal.
Puurikana elu möödub traatpuuris mitmekümne puurikaaslase vahel, kus puudub võimalus loomuomaseks käitumiseks.
Õrrekanade munad – templi esimene number: 2
Kui leiad munalt templi, mille esimene number on “2”, siis on tegemist õrrekana munaga. Nende kanade elutingimused on märkimisväärselt paremad, sest puurid on lahtised ja neil on võimalus hoones eri tasapindade vahel ringi liikuda ja minna ka põrandale siblima. Igal kanal on natuke rohkem ruumi: lubatud on 9 kana 1 m2 kohta. Seitsme kana kohta peab olema vähemalt üks pesa, millel muneda. Õrrekanadel on võimalus istuda kõrgemal asuval õrrel ja kraapida ning nokkida allapanu sees nagu kanadel kombeks.
Õrrekanalas on kanadel võimalik puhata kõrgemal asuval õrrel, kus tunnevad end turvalisemalt.
Vabalt peetavate kanade munad – templi esimene number: 1
Sellest veel samm edasi on vabalt peetavad kanad, kelle munadel oleva templi esimeseks numbriks on „1“. Lisaks sellele, et neil on võimalik hoones ringi liikuda, on vabalt peetavatel kanadel ligipääs kiskjate eest kaitstud välialale. Nii on kanadel võimalus tunda päikese soojust, hingata värsket õhku, nokkida ja kraapida looduslikul pinnasel. Vabalt liikuvate lindude vahel saavad tekkida keerukad karjahierarhiad, mis on kanadele väga omased.
Vabalt peetavatel kanadel on ligipääs välialale, kus saavad pinnast kraapida, hingata värsket õhku ja näha päikesevalgust.
Mahekanade munad – templi esimene number: 0
Veelgi eetilisemad on mahepõllumajanduslikud linnukasvatused, kus esikohal on kanade heaolu, mitte võimalikult suur munatoodang. Munal on see tähistatud templiga, mille esimene number on „0“. Siin on kanadel võimalus liigiomaselt käituda: peale pesal munemise, õrrel istumise ja pinnasel kraapimise saavad nad võtta liivavanne, et oma nahka ja sulgi puhastada. Lubatud ei ole nokkade kärpimine, mida intensiivsemate tootmisviiside korral tihti tehakse, lootes vältida lindude poolt üksteise vigastamist.
Mahepõllumajanduslikus tootmises on võimalused loomuomaseks käitumiseks nagu liivavannide võtmine sulestiku puhastamiseks.
Tee mune ostes teadlik valik
Kogu Euroopa Liidus kehtiva ühtse munade märgistuse järgi saad teha loomasõbraliku valiku ka teistes riikides. Vältides puurikanade munade (nr 3) ostmist ja eelistades muid tootmisviise (nr 2, 1 või 0) annad oma panuse selleks, et kasvaks nõudlus munade järgi, mille muneja ei ole pidanud kannatama kitsas puuris ja need intelligentsed linnud saaksid elada väärilist elu.
Kunagi tundus tööstuslik põllumajandus kui võluvits lahendamaks probleeme, mis kaasnesid kiirelt kasvava rahvaarvuga. Sünteetilised väetised ja pestitsiidid ning kõrge tootlikkusega teravilja hübriidid lubasid vähendada nälga kannatavate inimeste hulka, toita suurenevat inimpopulatsiooni ja suurendada majanduslikku jõukust. Aastatel 1960. – 2015. kasvas põllumajanduslik tootlikkus üle kolme korra, mille tulemusena jagus küllaldaselt madalahinnalist toitu ja vähenes toidu nappus üle kogu maailma.
Kuid kõik ei läinud nii nagu oodatud. Aastakümneid kestnud tööstuslik põllumajandus on toimunud looduse arvelt ja esile on kerkinud tõsised murekohad toidutootmise tuleviku üle. ÜRO Keskkonna Programmi (inglise keeles United Nations Environment Programme, lühend UNEP) programmijuht James Lomax on kommenteerinud: “Efektiivne põllumajandus ei seisne ainult tootlikkuses. Olulised on ka jätkusuutlikkus, rahvatervis ja majanduslikult võrdsed võimalused.”
Alljärgnevalt 10 fakti, mida tööstusfarmide kohta teadma peaksid.
SEE EI OLE NII HEA TEHING KUI TUNDUB
Mõnede hinnangute kohaselt läheb tööstuslik põllumajandus, mis toodab kasvuhoonegaase, reostab õhku ja vett ning hävitab elusloodust, keskkonnale iga aasta ligi 3 triljonit USD (2,8 triljonit EUR) maksma, kui kahju rahalisse väärtusesse arvestada.
Lisakulutuste eest, mis on vajalikud saastunud joogivee puhastamiseks või kehvast toitumusest tulenevate haiguste raviks, ei vastuta samuti tööstus, vaid selle maksavad seda isegi märkamata kinni kogukonnad ja maksumaksjad.
Keskkonnareostus Odra jões Poolas. Foto: We Animals Media
2. SEE VÕIB KAASA TUUA VIIRUSTE LEVIKU LOOMADELT INIMESTELE
Geneetiline mitmekesisus tagab loomadele vastupanuvõime haiguste suhtes, aga intensiivses loomakasvatuses on karjas geneetiliselt sarnased isendid. See teeb nad haigustekitajatele vastuvõtlikumaks ja kuna loomi peetakse tihedalt koos, siis saavad viirused nende seas kergelt levida. Intensiivsed loomafarmid võivad haigustekitajatele vaheastmeks olla, võimaldades neil metsloomadelt farmiloomadele ning seejärel inimestele üle kanduda.
Covid-19 viiruse visualiseering, mis kandus üle vaheastme metsloomadelt inimestele. Foto: Unsplash
3. NEED ON SEOTUD ZOONOOTILISTE HAIGUSTEGA
Metsade lageraie ja eluslooduse hävitamine selleks, et teha ruumi põllumajandusele ja farmide linnadele lähemale toomine võivad samuti eemaldada loodusliku puhvri, mis kaitseb inimesi viiruste eest, mis metsloomade seas ringlevad. Hiljutise UNEP-i analüüsi järgi on kasvav nõudlus loomsete toodete järgi, põllumajanduse intensiivistumine ja kliimamuutus inimfaktorite seas, mis mõjutavad zoonootiliste haiguste teket.
Intensiivselt kasutatav põllumajandusmaa Austaalias Melbourne suurlinna lähedal. Foto: Unsplash
4. NEED SUURENDAVAD ANTIMIKROOBSET RESISTENTSUST
Lisaks haiguste ennetamisele ja ravimisele, kasutatakse antimikroobseid aineid sageli farmiloomade kasvu kiirendamiseks. Aja jooksul tekib mikroorganismidel resistentsus, mis vähendab antimikroobsete ainete efektiivsust ravimina. Iga aasta sureb umbes 700 000 inimest resistentsete infektsioonide tõttu. Arvatakse, et aastaks 2050 põhjustavad sellised haigused rohkem surmi kui vähk. Maailma Terviseorganisatsioon hoiatab, et antimikroobne resistentsus ohustab tänapäevase meditsiini saavutusi ja võib kaasa tuua antibiootikumide-järgse ajastu, kus tavalised nakkushaigused ja väikesed vigastused võivad surmaga lõppeda.
Antibiootikumid on liigse antimikroobsete ainete kasutamise tõttu kasutuks muutumas. Foto: Unsplash
5. PESTITSIIDIDE KASUTAMINE VÕIB KAHJUSTADA TERVIST Põllumajandustoodangu suurendamiseks kasutatakse suures koguses sünteetilisi väetisi ja taimekaitsevahendeid. Läbi toidu nende potentsiaalselt mürgiste ainetega kokku puutudes, võivad kaasneda kahjulikud tervisemõjud. On tõestatud, et osad pestitsiidid kahjustavad sisesekretsioonisüsteemi ja võivad nii mõjutada reproduktiivseid funktsioone, suurendada rinnavähi esinemissagedust, põhjustada ebanormaalseid kasvumustreid ja arengupeetust lastel ning muuta immuunsüsteemi toimimist.
6. NEED SAASTAVAD VETT JA MULDA NING MÕJUTAVAD INIMTERVIST
Tööstuslik loomakasvatus on väga saastav, kuna vette lastakse suurtes kogustes sõnnikut, kemikaale, antibiootikume ja kasvuhormoone. See on ohuks nii veeökosüsteemidele kui inimtervisele. Kõige levinum põllumajanduse saasteaine, nitraat, võib põhjustada sinitõbe, mis võib põhjustada imikute surma.
Põllumajanduses tekkiv saaste jõuab tihti koos veega loodusesse. Foto: iStock
7. NEED ON PÕHJUSTANUD ÜLEKAALULISUSE JA KROONILISTE HAIGUSTE EPIDEEMIAID
Tööstuslikus põllumajanduses toodetakse peamiselt saadusi, mida kasutatakse paljudes odavates suure kalorsusega ja laialdaselt kättesaadavas toidus. Lausa 60% kogu toiduenergiast pärineb ainult kolmest teraviljast – riis, mais ja nisu.
Kuigi see on vähendanud nälga kannatavate inimeste osakaalu, ei täida see kaloritel põhinev lähenemine toitumissoovitusi nagu näiteks puu-, aed- ja kaunviljade piisav tarbimine. Töödeldud, pakendatud ja valmistoitude populaarsus on kasvanud pea kõikides kogukondades. Maailmas on üha levinumad ülekaalulisus ja ennetatavad haigused nagu südamehaigused, insult, diabeet ja mõned vähivormid, mis on sageli toitumisega seotud.
Tööstuslikult toodetud mais, riis ja nisu muudetakse suure kalorsusega ja kergelt kättesaadavateks snäkkideks. Foto: Unsplash
8. SEE ON EBAEFEKTIIVNE MAAKASUTUS
Vaatamata sellele, et maailma rahvastik ei ole kaun-, puu- ja aedviljadega piisavalt varustatud, on farmiloomade kasvatamine laialt levinum kui kunagi varem, hoides ise pakkumist ja nõudlust üleval. Aastatel 1970-2011 suurenes farmiloomade arv 7,3 miljardilt 24,2 miljardi ühikuni, kusjuures umbes 60 % kogu põllumajandusmaast kasutatakse karjatamiseks. Põllumajandus ei tähenda enam niivõrd toidu kasvatamist, kui loomasööda, biokütuste ja töödeldud toidu jaoks koostisosade tootmist. Kuigi maailmas võib nüüd olla vähem inimesi, kes on alatoitumuses, siis on palju rohkem neid, kes on vaegtoitumuses ehk ei saa piisavalt vajalikke toitaineid.
Intensiivne veisefarm Kreekas. Foto: We Animals Media
9. NEED SUURENDAVAD EBAVÕRDSUST
Kuigi väikefarme on kõikidest farmidest 72%, siis kasutavad nad ainult 8% kogu põllumajandusmaast. Samas kui suurfarmid, mis on 1% kõikidest farmidest, hõivavad 65% põllumajandusmaast. See annab suurfarmidele ebaproportsionaalselt suure kontrolli ja väikefarmeritele kasulike tehnoloogiate arendamiseks ei ole piisavalt ajendit.
Tootmisahela teises otsas on vaestele inimestele kättesaadav energiarikas toit peaaegu eranditult toitainevaene. Mikrotoitainete puudujääk võib kahjustada kognitiivset arengut, alandada vastupanuvõimet haigustele, suurendada sünnitusega seotud riske ja kokkuvõttes mõjutada majanduslikku tootlikkust. Vaesed on kehvemal positsioonil nii tootjatena kui tarbijatena.
Nisupõld USA-s. Foto: Unsplash
10. NEED ON KESKKONNA TERVISEGA FUNDAMENTAALSELT VASTUOLUS
20. sajandi alguses leiutati Haber-Boschi protsess, millega eraldatakse väga kõrgel temperatuuril ja rõhul õhust lämmastikku, liidetakse see vesinikuga ja toodetakse ammoonium, mis on nüüdseks sünteetiliste väetiste tootmise aluseks. See muutis looduse enda väetamisprotsessi (päike, terve elustikuga muld, külvikord) sisuliselt iganenuks. Tänasel päeval kasutab ammooniumi tootmine 1-2% maailma koguenergiast ja moodustab umbes 1,5% maailma süsinikdioksiidi heitmest.
Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuht Kristina Mering andis video-intervjuu Skadal’i podcastis, kus ta rääkis oma 17-aastasest kogemusest loomade heaolu valdkonnas, edukast lobitööst karusloomafarmide keelustamiseks, Nähtamatute Loomade organisatsiooni asutamisest ja ülesehitamisest ja suurimatest väljakutsetest.
Nähtamatud Loomad alustas annetuskampaaniat, et tuua päevavalgele tööstusfarmide julmused
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad alustas oma kuuendale sünnipäevale pühendatud annetuskampaaniat, millega kogutakse ressursse, et viia läbi suur üleriigiline kampaania tööstusliku loomakasvatuse telgitaguste paljastamiseks.
Eesti suurim tööstuslik sigala Ekseko Viljandimaal, kus sead terve elu kinniselt veedavad
“Eesti loomakasvatuses saab palju teha, et loomade heaolu parandada. Mida rohkem oleks kõrge heaoluga väiketootmisi, seda rohkem oleks ka tarbijatel võimalust eelistada tooteid, kus loomad on saanud liikuda, tegeleda liigiomaste tegevustega ning mitte olla terve elu liikumisvõimaluseta kitsasse traatpuuri surutud,” kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. “Eesti loomakasvatus on aga paraku eriti intensiivne ning valdav osa toodangust tulebki just tööstusfarmidest. Annetuskampaaniaga kogume ressurssi, et aidata neid ruumikitsikuses virelevaid loomi ning ellu viia suur kampaania, mis toob probleemile tähelepanu ning liigutab lähemale parema loomakasvatussüsteemi levikule,” lisas Mering.
Annetuskampaaniale on esimese päevaga õla alla pannud sadakond inimest. Annetuskampaaniaga kogutud ressursside toel viib Nähtamatud Loomad suve lõpus läbi üleriigilise teavituskampaania, mis toob päevavalgele tööstusfarmides loomadega toimuva. Läbi välireklaamide, digiekraanide, veebibännerite, sisuturundusartiklite ning sponsoreeritud sotsiaalmeediareklaamide räägitakse tarbijatele, miks tasub eelistada pigem kõrgema loomade heaoluga farmide toodangut ning vähendada liigset lihatarbimist.
Nähtamatud Loomad on Eesti loomakaitseorganisatsioon, mille tegevus algas 2017. aastal. Organisatsioon tegeleb farmiloomade heaolu parandamisega ning tööstuslikule loomakasvatusele parema alternatiivi pakkumisega kõrge loomade heaoluga väikefarmide näol. Nähtamatud Loomad on pälvinud Eesti presidendilt aasta vabaühenduse ning aasta vabatahtlike kaasaja tiitli.
Euroopa Liidu riikides on sadu miljoneid loomi, kes veedavad puuris terve oma elu ja on veel miljoneid, kes olulise osa oma elust on kitsastes puurides sunnitud olema. See puudutab munakanu, küülikuid, vutte, parte ja hanesid. Samuti aretuseks kasutatavaid broilerkanu, emiseid ning vasikaid oma esimesel 8 elunädalal.
End the Cage Age (ECA) ehk lõpp puuriajastule on üleeuroopaline rahvaalgatus farmiloomade puurispidamise lõpetamiseks, millele andis oma allkirja üle 1,4 miljoni inimese. Selles tulenevalt lubas Euroopa Komisjon vastava seadusettepaneku välja töötada. Selleks, et seadus ka vastu võetaks, on oluline, et Euroopa Liidu liikmesriigid oma toetust näitaksid.
Euroopa Liidu tööstusfarmides on umbes 119 miljonit küülikut.
Eurooplased on puuride keelu poolt
Avalik toetus farmiloomade heaolu parandamiseks on üüratu – seda peab oluliseks 94% Euroopa rahvast. Praegust seadusandlust ei peeta farmiloomade kaitsmiseks piisavaks, sest masstootmises on loomade heaolu täielikult tagaplaanile jäetud ning loomadel puuduvad võimalused oma loomuomaste vajaduste rahuldamiseks. Puurispidamise lõpetamiseks andis 2020. a ECA algatusele oma toetusallkirja rekordiliselt 1,4 miljonit inimest. Allkirjade kogumisega Eestis tegeles ka Nähtamatud Loomad. Loomatööstuse vastuseis algatusele on aga väga suur ning on suur oht, et vaatamata senisele edule võib ettepanek takerduda.
Kas ka Eestis?
Eestit puudutab see algatus vägagi, sest oleme Euroopas loomade puurispidamise osakaalu poolest esirinnas. Eestis kasutatakse peaaegu kõikides farmides emisepuure, vasika üksiksulge ning ka suur enamik vuttidest ja munakanadest peab oma elu puurivõrede vahel veetma.
Üle 80 % Eestis peetavatest munakanadest veedab terve oma elu traatpuuris, kus on talt ära võetud igasugused võimalused loomuomaseks tegevuseks. Pinnase asemel, mida kraapida ja kust toitu otsida, on vaid traatpõrand, millel on ebamugav liikuda. Tegevusvõimaluste puudumise ja stressi tõttu nokivad kanad oma puurikaaslasi. Vigastuste tekkimisel jäävad kümnete või isegi sadade tuhandete kanade ühes farmis pidamisel probleemid märkamata ja mingisugust abi ei saabu. Tihti leiavad kanad piinarikka lõpu saades stressis liigikaaslaste poolt surnuks nokitud.
Samuti on Eestis levinud paljundamiseks kasutatavate emaste sigade hoidmine üksiksulgudes, kus loomal on võimalus ainult seista või lamada nii seemendamise kui ka poegimise ja imetamise ajal. Sellistes ülikitsastes oludes möödub suur osa emiste elust ja pole kahtlustki, et sead kannatavad sellistes tingimustes, kus pole võimalik liikuda ega loomulikul viisil oma järglastega suhelda.
Emis üksiksulus, kus puudub igasugune liikumisvõimalus.
Teadlased nõustuvad
Loomade heaoluga tegelevate teadlaste andmed näitavad samuti, et loomad kannatavad puurides. Euroopa Komisjon on tellinud vastavad teadusuuringud, et põhineda seadusmuudatuste sisseviimisel parimal teaduslikul teadmisel. Euroopa Toiduohutusamet on juba esitanud oma põhjaliku teadusliku arvamuse sigade ja kanade heaolu kohta. Teadlaste järeldused on ühesed – kui me tahame loomadele heaolu tagada, siis ei saa me jätkata nende tundlike olendite puurides pidamisega.
Emiste puhul soovitatakse kasutada poegimisaedikuid praegu kasutusel olevate üksiksulgude asemel. Põrsaste sabade lõikamise kõrval on see teine suurim sigade heaolu kahjustav praktika, mida tungivalt lõpetada soovitatakse. Selleks, et põrsaste suremus ei suureneks võrreldes emise üksiksulus hoidmisega, peab aediku suurus olema ligi 8 m2.
Kanade puhul tõid teadlased välja, et puuridest loobumine on nende lindude heaoluks kriitilise tähtsusega. Puurides ei ole ruumi liikumiseks, puudub loomulik päevavalgus ja vigastused on kerged tekkima. Munakanade pidamisel on ühe soovitusena välja toodud nn veranda kasutamine. See on suletud soojustuseta ala, kus on värske õhk ja loomulik pinnas, kuid samas on haiguste levik metsikutelt lindudelt tõkestatud.
Teaduslikud uuringud näitavad, et kõrgem heaolu parandab loomade tervist ja vähendab vajadust ravimeid kasutada. Vähemate ravimite kasutamine loomakasvatuses on oluline ka inimtervisele, sest aeglustab võimalikku antimikroobse resistentsuse teket ja parandab märkimisväärselt toidu kvaliteeti. Lisaks vähendab munakande stressi alandamine salmonella esinemist lindude seas.
Üks kanade loomuomastest vajadustest on liivavannide võtmine sulestiku puhastamiseks, milleks puuris puudub igasugune võimalus.
Kõrgem heaolu on võimalik
Farmiloomade puurispidamisele on alternatiivid juba olemas ja kasutusel. Näiteks kasvatakse ju munevaid kanu juba praegu ka puurivabades süsteemides. Sigade pidamisel saaksime eeskuju võtta oma naaberriigist Rootsist, kus emiste pidamine üksiksulgudes on täielikult keelustatud. Üleminekul puurivabadele süsteemidele saavad farmerid rahalist abi EL-i ühise põllumajanduspoliitika vahenditest. Vastupidiselt levinud arvamusele ei kahjusta kõrgemad heaolu nõuded maapiirkondade arengut, vaid annavad kohalikele väikefarmidele paremad võimalused, kuna vähendab konkurentsieelist, mis on odava masstoodangu tootjatel.
Kuidas aidata?
Hea uudis kõikidele loomasõpradele on see, et meil kõigil on võimalik kaasa aidata, et süütud loomad enam puurides ei peaks kannatama. Selleks, et seadus vastu võetaks, on oluline kõikide EL liikmesriikide toetus. Allkirjastades petitsiooni ütled meid esindavale regionaalminister Madis Kallasele, et ei toeta farmiloomade kitsastes puurides pidamist. Näita oma toetust siin: bit.ly/eipuuridele.
