Eelmise aasta lõpus toimus Riigikogu maaelukomisjoni istung, kus komisjoni liikmed arutasid Eesti suurimate munatootjate ja Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhiga Eesti munatootmise tuleviku üle.
Istungile olid kutsutud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot ning Eesti suurimad munatootjad Ats Albert (Eesti Muna OÜ), Jarno Hermet (Linnu Talu OÜ) ja Allan Tohver (Dava Foods OÜ).
MTÜ Nähtamatud Loomad viis istungi protokolli põhjal läbi faktikontrolli.
Faktikontrolli järelduste kokkuvõte:
- Munakanade puurispidamisel ei ole võimalik nende heaolu tagada ning puurisüsteemil pole lindude heaolu mõttes olulisi eeliseid vabapidamissüsteemide eest.
- Eesti munatootmine on nii meie lähiriikidest kui ülejäänud Euroopast üleminekus kanade vabapidamissüsteemidele maha jäänud. Läti, Leedu ja Poola munaturg on lähiaastatel sisuliselt puurivabad, Põhjamaades ja Lääne-Euroopas ollakse üleminekus veelgi kaugemal.
- Vaadates Eesti munaturgu ning meie lähiriikides ja ülejäänud Euroopas toimuvat, peaks Eesti munatootmine konkurentsis püsimiseks olema puurivaba hiljemalt aastaks 2027/2028.
Teema 1: Kanade heaolu
Väljavõtted Riigikogu maaelukomisjoni istungi protokollist:
Ants Noot tõdes, et ilmselt ei mõtleks tootjad kanade vabapidamisele, kui poleks ühiskondlikku survet. Kanade pidamine täiustatud puurides on majanduslikult efektiivne ja linnu seisukohalt parem pidamisviis. Kohaliku ettevõtja konkurentsivõime võib väheneda kanade vabapidamisele üleminekul.
Ants Noot märkis, et tootjatele jääb mulje, et vabapidamisele ülemineku otsus on juba tehtud ühiskonna/tarbija poolt. Samal ajal eelistab tarbija ostuotsuseid tehes odavamat toodet. Täna puudub selge ülevaade, mis on kana heaolu silmas pidades kõige parem pidamisviis. Euroopa Parlamendi tellitud teaduspõhine uuring kanade erinevate pidamisviiside kohta ei kinnitanud, et vabapidamine oleks kanade kõige parem pidamisviis.
Ants Noot lisas, et ühiskonnas on tekkinud arusaam kanapidamisest üksikute juhtumite põhjal, millest on maalitud kole pilt kanakasvatusest. Lahendusena nähakse kanade täiustatud puuris pidamisviisi asendamist vabapidamisega. Samas on nii praktika kui ka uuringud näidanud, et selline lahendus ei pruugi anda soovitud tulemusi. Vabapidamisviisil peetud kanad on kehvemas olukorras, sh suremus ja haiguste levik on suurem. Kanade heaolu seisukohalt on kõige eelistatumaks pidamisviisiks kana pidamine täiustatud puuris. Ta märkis, et otsuseid ei saa teha kiirustades ning emotsioonidele põhinedes. Koledaid pilte kanade olukorrast võib leida ka vabapidamisega kanakasvatusfarmides. Ta lisas, et kodumaiste ettevõtjate konkurentsiolukorra parandamine eeldab täiendavaid investeeringuid.
Allan Tohver tutvustas erinevate pidamisviiside mõju kanade tervisele ja heaolule. Ta märkis, et uuringud näitavad, et kanade pidamisel täiustatud puuris on kanade haigestumus ja suremus kõige madalam.
NÄHTAMATUD LOOMAD VASTUS: Euroopa Komisjoni poolt tellitud laiapõhjalise teadusuuringu põhijärelduseks on, et puurispidamisel ei ole kanade heaolu võimalik tagada ning kõige esimene suure mõjuga ja kiireloomuline soovitus on pidada kanu puurivabades süsteemides.
Siit saab lugeda 2023. aastal avaldatud Euroopa Komisjoni tellitud teaduslikku analüüsi kanade heaolu kohta erinevates pidamisviisides. Uuringu järeldus on, et puurispidamisel ei ole kanade heaolu võimalik tagada ning kõige esimene suure mõjuga ja kiireloomuline soovitus on pidada kanu puurivabades süsteemides. Kanade puurispidamisega kaasnevad tugevad negatiivsed mõjud lindude heaolule ning kõigil vabapidamissüsteemidel (õrrelpidamine, vabalt pidamine ja mahepidamine) on palju olulisi kanade heaolu puudutavaid eeliseid puurispidamise ees.
Uuring järeldab, et on kolm peamist kanade heaolu puudutavat erinevust puurispidamise ja erinevate vabapidamissüsteemide vahel, mis on kanadele heaolu tagamiseks asendamatult olulise tähtsusega. Puuris puuduvad kanadel liikumisvõimalused, võimalused ümbrust avastada ja toitu otsida ning võimalused igasugusteks loomuomasteks tegevusteks. Siin on uuringu eestikeelne lühikokkuvõte peamiste järeldustega.
Peale nende määrava tähtsusega heaoluprobleemide, mida saab lahendada vaid puuridest loobumisega, tõi nimetatud analüüs välja veel teisigi probleeme, mida õrresüsteemis ja veelgi enam vabapidamise puhul on võimalik lahendada. Üheks selliseks on vigastusi tekitav nokkimine, mille põhjusteks on allapanu puudumine, tibude ebasobiv kasvukeskkond (puurispidamise puhul on lubatud ka tibude puurispidamine) ja konkurents ressursside pärast. Vabapidamissüsteemides on oluliselt rohkem võimalusi vigastusi tekitavat nokkimist vältida pakkudes rohkem liikumis- ja põgenemisvõimalusi, allapanu, milles siblida ja kõrgemal asuvaid õrsi puhkamiseks. Sarnased meetmed vähendavad ka grupistressi. Euroopa Komisjonile on antud tungiv soovitus loobuda puuride kasutamisest ja pidada kanu vabalt hoones, kus on erinevad tasapinnad.
Viimased teaduslikud andmed näitavad ka seda, et vabapidamissüsteemides ei ole kõrgem suremus kui puurides. 2021. aastal mainekaimas teadusajakirjas Nature avaldatud metaanalüüs võttis kokku erinevates pidamisviisides kanade suremust puudutavad teadusartiklid alates aastast 2000. Selle tulemused näitavad, et suremus on iga aastaga puurivabades süsteemides 0,35 – 0,65% võrra langenud ja suremus ei ole puurides madalam.
Teema 2: Naaberriikide olukord
Väljavõtted Riigikogu maaelukomisjoni istungi protokollist:
Ats Albert lisas, et ka Lätis, Leedus ja Poolas peetakse kanu suuremas osas täiustatud puurides (u 80%). Ei saa nõuda, et Eestis peaks kanu pidama vabapidamisviisil, sest see ei lahenda olukorda. Naaberriigist tuuakse sisse mune, mis on odavamad.
Eraldi probleemina on välja toodud ka see, et Eestisse imporditakse Ukrainast toodud mune, mis ei vasta EL nõuetele.
NÄHTAMATUD LOOMAD VASTUS: Läti, Leedu ja Poola munaturg on lähiaastatel sisuliselt puurivabad, Ukrainast imporditud munade maht on nii marginaalne, et meie koduturgu ei mõjuta.
Toodangu, impordi ja ekspordi järgi arvestades on Eesti munadega isevarustatuse tase Statistikaameti andmetel aastaid püsinud umbes 50% juures. Impordist pärineb suurim osa Eestis müüdavatest munadest Lätist, aga ka Poolast ja Leedust. Ukrainast pärines eelmisel aastal vaid 1,6% Eestisse imporditavatest munadest ning koduturu kaitseks hoitakse seda taset ka edaspidi madalal.
Läti
Lätis peetakse Euroopa Komisjoni andmetel veel 69% kanadest puurides, kuid see protsent on peatselt kardinaalselt vähenemas ning järgnevatel aastatel kaob Lätis kanade puurispidamine sisuliselt täielikult ära.
Peamine põhjus selleks on Lätis asuv Põhjamaade ja Baltikumi suurim munatootja Balticovo, kes on võtnud eesmärgiks aastaks 2027 täielikult kanade puurispidamine lõpetada ja minna üle puurivabale munade tootmisele. Üleminek puurivabale tootmisele Balticovos juba käib. Balticovo peab ligikaudu 2,7 miljonit munakana, mis moodustab Läti Veterinaarameti andmetel 81,3% kõigist Läti munakanadest.
Joonis 1. Läti munatootjate turuosa protsentuaalselt kanade arvu järgi. Allikas: Läti Veterinaaramet
Läti suuruselt teine ning Baltimaades tootmismahult kolmas munatootja on APF Holdings, kus peetakse Läti Veterinaarameti andmetel 415 760 munakana ehk 12,5% kõigist Läti munakanadest. Sellest farmist pärinevad Oluksne õrrekanamunad on juba ka Eestis Rimi kauplustes saadaval ja ettevõte on teada andnud plaanist Eesti turule veelgi enam laieneda pakkudes just õrrekanade mune. Järgmise paari aastaga plaanib APF Holdings eelkõige õrrepidamisega tootmist 60% võrra suurendada.
Nende kahe suurtootja üleminekul puurivabale tootmisele on sisuliselt kogu Läti munatootmine puurivaba. Lisaks on ligikaudu 70% Läti jaekettidest lubanud puurikanade munade müügist aastaks 2025 loobuda.
Leedu
Leedus on juba ligikaudu 90% jaeturust lubanud 2025. aastaks puurikanamunad täielikult vabapidamissüsteemidest pärinevate munadega asendada. See tähendab, et 2025. aastal Leedu suuremates poodides (Maxima, Iki, Lidl, Rimi, Norfa) enam puurikanamune osta ei saa ning tootjad peavad kiirelt olukorraga kohanema ja tootmisviisi muutma. Peale selle on algatusega liitunud umbes 160 Leedu ettevõtet (hotellid, restoranid). Ka Leedu suurim munatootja Groward group on andnud teada plaanist järgmise 3-4 aasta jooksul puurikanamunade tootmine täielikult lõpetada. Seega toimub ka Leedus kanade puurispidamise lõpetamine lähiaastatel.
Poola
Poolas on algatusega puurikanade munade müük ja kasutamine lähiaastatel lõpetada liitunud koguni 97% jaekettidest, 89% toitlustusest (restoranid, kohvikud), 61% hulgimüüjatest ja 56% hotellidest. Üks Poola suurimatest munatootjatest Aktiw on juba puuride kasutamisest loobunud ning kõik viis Poola suurimat munatootjat teatasid 2020. aastal, et ei tee puurisüsteemidesse enam investeeringuid.
Joonis 2. Eesti ja lähiriikide jaekettide turuosa, kes loobuvad lähiaastatel puurikanade munade müügist.
Olukord ülejäänud Euroopas
On selge, et üleminek puurivabale munatootmisele on toimumas üle kogu Euroopa ja Eestil on mõistlik arengutega kaasa tulla, mitte jääda viimaste riikide sekka, kus kodulinde äärmiselt julmalt koheldakse.
Joonis 3. Munakanade puurispidamise osakaal munakanade koguarvust Euroopa Liidu liikmesriikides 2024. aasta jaanuari seisuga. Allikas: Euroopa Komisjon
Euroopa suurimad munatootjad on Saksamaa ja Prantsusmaa – 30% Euroopa Liidu munakanadest elab nendes riikides. Saksamaal peetakse kanu peamiselt õrresüsteemis, vaid 5% on puurides ja 1. jaanuarist 2026 on puurispidamine riigis täielikult keelatud. Sealsetest poodidest puurikanamune juba praegu ei leia. Prantsusmaal elab kõige rohkem kanu vabapidamisel (31,5%), puuris peetakse 28% munakanadest. Aastaks 2025 on ka kõik sealsed jaeketid lubanud puurikanamunade müügi lõpetada.
Ukraina
Ukrainast imporditud munade osakaal oli eelmisel aastal vaid 1,6% kõigist Eestisse imporditud munadest, mis ei oma märkimisväärset efekti Eesti munaturule. Ukrainale kehtivad hetkel Euroopa Liidu turul alates 2022. aasta juunist nn autonoomsed kaubandusmeetmed, et toetada sealset majandust sõjaolukorras. Samal ajal ei ole ohtu, et munade impordimahud kasvaksid, kuna kõige tundlikumate toodete (kodulinnud, munad ja suhkur) puhul on ette nähtud nn hädapidur, mis hoiaks impordimahtu 2022. ja 2023. aastal keskmise impordimahu juures. See tähendab, et kui nende toodete import ületaks kahe viimase aasta koguseid, kehtestataks uuesti tariifid, et hoida mahtu eelmiste aastate tasemel.
Joonis 4. Eestisse 2023. aastal imporditud munade absoluutarvud ja osakaal päritoluriigi järgi. Allikas: Statistikaamet
Teema 3: Mõistlik üleminekuaeg puurivabale munatootmisele
Väljavõtted Riigikogu maaelukomisjoni istungi protokollist:
Jarno Hermet vastas, et nimetatud organisatsiooni (Nähtamatud Loomad) esindajatega ei ole kohtutud, kuid nendega on räägitud telefoni teel. Nende huvi on, et kanade puuris pidamine lõpetataks kohe, kuid seda ei ole võimalik teha. Üleminekuperiood võiks olla u 30 aastat.
Allan Tohver märkis, et ELi tasandil on arutatud, millal võiks minna üle kanade vabapidamisviisile ning on räägitud, et seda võiks teha 2035. aastaks.
NÄHTAMATUD LOOMAD VASTUS: MTÜ Nähtamatud Loomad ei ole kunagi pakkunud, et üleminek munakanade vabapidamissüsteemidele peaks toimuma kohe. Oleme seisukohal, et vaadates Eesti munaturgu ning meie lähiriikides ja ülejäänud Euroopas toimuvat, peaks Eesti munatootmine konkurentsis püsimiseks olema puurivaba hiljemalt aastaks 2027/2028. Sama hinnangu on andnud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus (RAKE), kes viis läbi majandusliku mõjuanalüüsi Eesti munatootmise üleminekuks vabapidamissüsteemidele.
Kõik Eesti lähiriigid ja riigid, kust Eesti mune impordib, lähevad lähiaastatel täielikult üle kanade vabapidamissüsteemidele. Põhjamaades ja Lääne-Euroopas ollakse üleminekus veelgi kaugemal. Eesti munatootjad kaotavad konkurentsis, kui nad ei suuda samuti selleks hetkeks puurivabu mune pakkuda, sest juba täna on üle poolte Eesti kaubanduskettidest teatanud, et lõpetavad puurikanade munade müügi aastaks 2025. Nõudlus kodumaiste vabapidamissüsteemidest pärit munade järele on märkimisväärselt kõrgem kui pakkumine.
Ka Jarno Hermet ise on teada andnud, et tema juhitav ettevõte Linnu Talu OÜ, mis on Eestis kolme suurima munatootja seas, loobub aastaks 2027 kanade puurispidamisest.