Täna esitasid 18 Riigikogu liiget loomakaitseseaduse muutmise eelnõu, millega keelustataks Eestis kanade puurispidamine. Eelnõu algatajate seas on rahvasaadikuid Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Eesti 200, Keskerakonnast ning fraktsioonitutest saadikutest. Loomade heaolu organisatsioon Nähtamatud Loomad peab eelnõu märgiliseks sammuks farmiloomade heaolu parandamisel Eestis.
Kanade puurispidamine tähendab, et munakanad veedavad suure osa oma elust kitsastes traatpuurides, kus neil puudub võimalus liigile omaselt käituda. Kana kohta on puuris ruumi ca A4 suuruse paberi pinna jagu. Eestis peetakse 78% munakanadest endiselt puurides, kuigi mitmed Euroopa riigid on juba liikunud puurivabade süsteemide suunas või otsustanud puurid keelustada.
„Tervitame Riigikogu liikmete algatust keelustada kanade puurispidamine Eestis. Puurid piiravad rängalt kanade loomulikku käitumist ja põhjustavad neile tõsiseid heaoluprobleeme. Ühiskonna ootused loomade paremale kohtlemisele on selgelt kasvanud ning seadusemuudatus on vajalik, et munakanad ei peaks jätkuvalt piinarikastes tingimustes elama,“ ütles Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering.
Nähtamatud Loomad on aastaid teinud tööd selle nimel, et keelustada kanade puurispidamine Eestis. 2026. aasta veebruaris andis organisatsioon Riigikogule üle pea 35 000 allkirjaga rahvaalgatuse kanade puurispidamise keelustamiseks, mis näitas tugevat avalikku toetust seadusemuudatusele.
„Tuhandete Eesti inimeste toetus näitab, et kanade puurides pidamine ei vasta enam ühiskonna väärtustele. Loodame, et Riigikogu menetleb eelnõu kiiresti ning Eesti liitub nende Euroopa riikidega, kus kanade puurispidamine on juba keelustatud,“ lisas Mering.
Kanade puurispidamise keelustamise eelnõu annab munatootjatele üleminekuaja aastaks 2035 puurivabadele pidamissüsteemidele üleminekuks.
Link eelnõule Riigikogu kodulehel – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e5671f5a-d571-4fcb-96d5-cd2afd5734c4/loomakaitseseaduse-muutmise-seadus/
Täna hommikul andis loomade heaolu organisatsioon Nähtamatud Loomad Riigikogu esimehele Lauri Hussarile üle 34 582 allkirjaga rahvaalgatuse kanade puurispidamise keelustamiseks Eestis. Tegemist on suurima allkirjade arvuga rahvaalgatusega farmiloomade heaolu parandamiseks Eestis.
„34 582 inimese toetus näitab selgelt, et Eesti inimesed ootavad kanade puurispidamise lõpetamist ja loomade paremat kaitset seaduses,“ ütles Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering. „Kanade puurispidamise keeld on Eestis olnud arutelus juba aastaid ning vajalik eelnõu on valitsuses ootel. Nüüd on Riigikogul võimalus see kaua oodatud otsus lõpuni viia.“
Kanade puurispidamise keelustamist on arutatud Riigikogus ja ministeeriumites viimased kolm aastat ning kolm järjestikust põllumajandusministrit on oma ametiajal selle nimel töötanud. Eelnõu üleminekuajaga aastaks 2035 on seisnud valitsuse istungi ootejärjekorras alates 8. oktoobrist 2025.
„Kutsume Riigikogu liikmeid algatama eelnõu menetlust parlamendis, et lahendada pikalt arutatud loomade heaolu probleem lõpuks seadusemuudatusega. Avalik toetus on sellele väga tugev – kanapuuride keelustamist toetab 80% Eesti elanikest,“ lisas Mering.
Kanade puurispidamise keelustamist toetavad mitmed Eesti juhtivad loomateadlased, sh Aleksei Turovski, Mati Kaal, Marko Mägi ja Tuul Sepp, samuti paljud ornitoloogid ja loomaarstid. Eesti Loomakaitse Seltsi 2025. aasta rahvahääletusel valiti kanade puurispidamise keelustamise kampaania aasta loomasõbralikuks teoks.
Ühel tavalisel tööpäeval võib ka kõige väiksemasse talusse saabuda teade, mis muudab kõik: mõnel farmi linnul on tuvastatud linnugripp ja kogu kari tuleb hävitada. Sageli ei ole küsimus selles, et see konkreetne talu oma väikse linnukarjaga oleks just peamine murekoht. Kõikide lindude hukkamisega takistatakse riigi tasandil eelkõige linnugripi jõudmist suurtesse tööstusfarmidesse, mis on Eestis ülekaalukalt kõige levinum lindude pidamise viis nii munatootmises kui linnuliha puhul. Nii võib globaalne epideemia väga kiiresti jõuda ka kõige väiksemale kohalikule õuele.
Eesti puurikanala
Linnugripp on haigus, mis kõlab paljudele võõra ja tehnilisena, kuid selle mõju ulatub otse meie toidulauale, maapiirkondade majandusse ja rahvatervisesse. Linnugripi levik on otseses seoses ka loomade heaoluga. Viimaste aastate puhangud kogu Euroopas on näidanud, et kuigi viiruse toovad sageli rändlinnud, kujuneb haiguse tegelikuks kiirendiks ja levikusuurendajaks tänapäevane tööstuslik linnukasvatus.
Euroopa Liidus levib linnugripp praegu kiiremini kui kunagi varem. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) andmetel tuvastati ajavahemikus september 2025 – detsember 2025 kokku 2896 kõrge patogeensusega linnugripi juhtu 29 Euroopa riigis.
Euroopa Toiduohutusamet on teatanud, et viirus on hakanud nakatama ka liike, kes varem olid sellele immuunsed ning kirjeldatud on kümneid mutatsioone, mida peetakse potentsiaalselt inimestele ülekanduvaks. 2025. aasta viimastel kuudel nakatus linnugrippi ka 19 inimest ning dokumenteeriti ka kaks surmajuhtumit. Lisaks võib haigus kanduda kassidele, rebastele ja teistele lihatoidulistele imetajatele.
Alates 2021. aastast on maailmas hukatud umbes 300 miljonit farmides kasvatatavat lindu, et peatada viiruse levikut. Briti ajaleht The Guardian on nimetanud linnugrippi „unustatud epideemiaks“. See ei ole enam ammu üksikute farmide probleem, vaid süsteemne kriis.
Lindude hukkamine linnugripi tõttu tööstusfarmis Suffolkis
Kuidas linnugripp levib?
Linnugripi viirus levib lindude omavahelise kontakti, väljaheidete, tolmu ja saastunud vee kaudu. Metslinnud on viiruse looduslik reservuaar, kuid pelgalt viiruse jõudmine kodulindude lähedusse ei selgita veel epideemiate ulatust.
Otsustavaks saab keskkond, kuhu viirus satub.
Kui ühes hoones peetakse tuhandeid või kümneid tuhandeid linde, kes on üksteisega tihedas kontaktis, on viirusel ideaalne võimalus kiiresti paljuneda, muteeruda ja levida.
Sellistes tingimustes võib üks nakatunud lind lühikese ajaga nakatada kogu karja. Selline on tööstusfarmide ülikõrge riskifaktor.
Näiteks Eesti suurimas puurikanalas peetakse ühes hoones ca 50 000 kana, puurid on pikkades ridades mitmekorruseliselt, nii et linnud on neljal korrusel teineteise peal puurides. Käesoleva aasta jaanuari andmetel on erinevates hoonetes selles kompleksis kokku 328 410 lindu. Haiguste ülikiire leviku mõttes ei ole selline massikasvatus optimaalne lahendus. Loomade heaolu tagamise võimatusest rääkimata.
Miks on tööstusfarmid eriliselt haavatavad?
Tööstuslik linnukasvatus ühendab mitu riskitegurit ühte süsteemi:
Väga kõrge asustustihedus. Suur hulk linde on koondatud väikesele pinnale.
Räpased elutingimused. Nt broilerikasvandustes vahetatakse allapanu sageli alles siis, kui kümned tuhanded ühes farmihoones peetud linnud saadetakse tapamajja, mis tähendab, et nad elavad nädalaid oma väljaheidete ja mustuse sees.
Selektiivne aretus. Enamik broilereid on aretatud väga kiirelt kasvama, mille tõttu on lindude immuunsüsteem iga põlvkonnaga nõrgenenud. Ka munakanade puhul on munemise intensiivsus eelistatud omadus, mitte tugev immuunsüsteem.
Krooniline stress. Pidev müra, ebasobivad elutingimused, kunstlik valgus, suures loomade hulgas tähelepanuta jäävad vigastused, liikumispiirangud ja loomulikest käitumisviisidest ilmajätmine nõrgestavad lindude vastupanuvõimet.
Euroopa Toiduohutusamet on rõhutanud, et stress ja madal heaolu suurendavad loomade vastuvõtlikkust nakkushaigustele. Ometi elab suur osa Euroopa kanadest – hinnanguliselt kuni 95% broilerkanadest ja 38% munakanadest – endiselt väga kõrge asustustihedusega süsteemides.
Sellistes tingimustes ei ole üllatav, et viirus mitte ainult ei levi kiiresti, vaid omandab läbi mutatsioonide ka uusi, potentsiaalselt ohtlikumaid omadusi.
Broilerkanade tööstusfarm
Eesti kogemus: suurte farmide kaitseks piiratakse väikeste tegevust
Eestis on linnugripi puhangud toonud kaasa ulatuslikud piirangutsoonid, mis hõlmavad nii suurtootjaid kui ka väikeseid kodulinnupidajaid. Praktikas tähendab see, et ka väikesed talud peavad kehtestama ranged piirangud, lõpetama müügi isegi kui nakkuse allikas asub hoopis lähedalasuvas tööstuslikus tootmisüksuses.
Eesti linnukasvatus on tugevalt koondunud vähestesse ülisuurtesse ettevõtetesse nii munatootmise kui broilerikasvatuste puhul. Lõviosa Eesti linnukasvatusest on just tööstusfarmides.
See tähendab, et üksik puhang sellises hiigelfarmis võib ohustada märkimisväärset osa kogu riigi tootmisest – ja samal ajal seada löögi alla kümned väiketalud, mis Eestis niigi keerulisemas seisus.
Laabi broilerifarm Eestis, Harjumaal
Suured süsteemid, väikesed kannatajad
Siin ilmneb struktuurne vastuolu.
Tööstusfarmid loovad suure osa süsteemsest epidemioloogilisest riskist: suur lindude asustustihedus, geneetiliselt ühtlane populatsioon. Samal ajal on neil rohkem ressursse bioohutuseks, kindlustuseks ja kriisijuhtimiseks.
Väikefarmidel on sageli vaid pere pikaajalise suure töö ja hoolega aretatud linnukari. Lisaks ka tihti paremad elutingimused, kuna väiksema hulga loomade heaolu eest hoolitsemine ja neile liikumis- ja tegelusruumi tagamine on reaalselt võimalik, erinevalt suuremastaabilistest tööstusfarmidest. See tagab loomadele ka parema tervise. Kui kari hävitatakse, ei kata hüvitised tavaliselt tegelikku kahju ega taastumiseks kuluvat aega.
Väikefarmis on loomad enamasti tervemad, neil on tegelusvõimalused, liikumisruum, paljudel juhtudel saavad nad väljas käia. Kui kõrvutame seda tööstusfarmiga, kus loomad on puurides või muudes kinnistes pidamistingimustes, liikumisruumi pole ning loomadele-lindudele pole tagatud võimalust tegeleda sellele liigile omaste tegevustega, siis selline süsteem pitsitab nii mitmest otsast, et paratamatult ei ole jätkusuutlik.
Paradoksaalsel kombel sünnib risk suures süsteemis, kuid kriisi hind väikefarmidele on ebaproportsionaalselt suur.
Õppetunnid Sigade Aafrika Katkust
Tulles hetkeks ühe teise laialdase loomataudi juurde, siis näeme, et sarnased õppetunnid kaasnesid ka Eesti seafarme laastanud Sigade Aafrika Katku (SAK) puhul. Kuna Eesti seakasvatus on ülitööstuslik ja farmides tuhandeid või kümneid tuhandeid loomi koos, viis 2025. aasta SAKi puhang seakasvatuses rivist välja pea 20% sealihatootmisest.
Viljandimaal Ekseko farmis, kus kokku peetakse pea 60 000 siga, avastati SAK poegimissigala osast. Seetõttu hukati kokku 27 000 siga ühest farmist (!). Kuna see on Eesti suurim ja olulisim poegimissigala, on sellise industriaalse massikasvatuse süsteemi puhul loomataudide risk erakordselt kõrge.
Väiksemad hajutatud kõrge heaolu farmid aitaks tagada, et haiguspuhangu puhul ei peaks hukkama tohutult suurt hulka (ka terveid) loomi. See kaitseks nii tööstust kui ka vähendaks loomadele põhjustatavaid kannatusi.
Vigade parandusena on heas suunas regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Terrase otsus, et Ekseko megafarmi absurdsust ei plaani riik pikalt toetada – järgmised poegimissigalad on plaanitud 2500 loomaga farmi kohta ning jaotatuna kuue farmi peale. Kindlasti saab ka seal loomade heaolu parandamiseks samme ette võtta, asendades emisepuurid kõrgema heaoluga pidamisviisidega, aga samm paremuse poole on see igal juhul.
Linnugripp kui osa laiemast pandeemiariskist
Linnugripp ei ole erandlik nähtus. Uuringud näitavad, et umbes 75% uutest nakkushaigustest on zoonootilised – pärinevad loomadelt. Rohkem kui kolmandik uutest zoonootilistest haigustest on olnud seotud toidutootmisega. Täpsemalt siis tööstusliku toidutootmisega, mille riske ülal kirjeldasin.
Maailma Terviseorganisatsioon on oma uues pandeemialeppe eelnõus rõhutanud, et tulevaste pandeemiate ennetamine peab keskenduma nn „ülesvoolu põhjustele“ – sellele, mis toimub inimese, looma ja keskkonna kokkupuutepunktis.
Teisisõnu: kui me ei muuda tootmismudeleid, jääme reageerima tagajärgedele, mitte põhjustele.
Aeg poliitikamuutusteks
Kui tahame linnugripi ja SAKi kriisist päriselt õppida, ei piisa ainult ajutistest piirangutest ja loomade hävitamisest. Vajalikud on süsteemsed muutused.
Loomade heaolu organisatsioon Nähtamatud Loomad on oma ettepanekud kriisiennetuseks kokku võtnud järgnevalt:
Üleminek puurisüsteemidelt kõrgema heaoluga puurivabadele pidamislahendustele Eesti munatootmises. Kanapuuride keelu eelnõu on juba poliitikute laual.
Selged ja ranged ülempiirid asustustihedusele kõigis linnukasvatussüsteemides.
Aeglasemalt kasvavate ja vastupidavamate kanatõugude kasutamine broilerikasvatuses.
Loomade heaolu standardite sidumine epideemiate ennetamisega Eesti õigusaktides.
Euroopa tasandil on eksperdid ja loomakaitseorganisatsioonid sama ühtse lahenduste plaani välja pakkunud, mis ühtib ka Euroopa Toiduohutusameti seisukohtadega.
Lõpetuseks
Linnugripp on katkise loomakasvatussüsteemi sümptom.
See näitab, mis juhtub, kui koondame elusolendid äärmusliku asustustihedusega süsteemidesse, surume tootmise maksimaalse efektiivsuse raamidesse ja loodame, et bioloogia sellele vastu ei hakka.
Kui Euroopa ja Eesti tahavad tõsiselt vähendada epideemiate riski, peame võtma vastu otsused, mis parandavad loomade heaolu, vähendavad loomade asustustihedust ja muudavad tööstusliku loomakasvatuse struktuuri.
Ilma nende poliitikamuutusteta ei ole küsimus selles, kas järgmine kriis tuleb – vaid millal.
Nähtamatud Loomad saatis peaminister Kristen Michalile jõulutervituse video, kus erinevad Eesti inimesed jagavad oma suurimat jõulusoovi, milleks on kanade puurispidamise seadusega keelustamine.
Videotervituses astub üles mitukümmend inimest erinevatelt elualadelt üle Eestimaa. Oma sõnumi edastavad 90-aastane härra ning 32-aastane jurist, 25-aastane tarkvaraarendaja ja 39-aastane ettevõtja, 52-aastane muuseumidirektor ning paljud teised.
“Jõulutervitus sümboliseerib seda, et loomade heaolu on Eesti inimesi ühendav väärtus, sõltumata vanusest, päritolust või eluvaldkonnast,” kommenteeris Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering.
Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et 78% Eesti inimestest soovib, et kanu ei peetaks kitsastes traatpuurides.
Kanade puurispidamise seadusega keelustamine kerkis teravalt aktuaalseks teemaks 2023. sügisel, kui avalikkuseni jõudsid õõvatekitavad kaadrid kõigist Eesti suurimatest puurikanalatest. Kaadritel oli näha ekstreemset ruumipuudust, vigastusi, kannibalismi, elusate kanade vahel surnud linde ja palju muud, mida puurikanalad tarbijate eest kiivalt varjanud.
“Puurid paistavad silma oma täesti ebaloomulike elutingimuste poolest, kus kanad ei saa terve elu vältel isegi sirutada oma tiibu, kuna ühe kana jaoks on vaid A4 paberi jagu ruumi,” lisas Mering.
Eesti on ülejäänud Euroopast puuridest loobumisel kõvasti maha jäänud. Eesti munatootjad peavad 78% kanadest puurides, Euroopas on see näitaja langenud juba 38 protsendini.
Seaduseelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks jõudis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist valitsusse juba 8. oktoobril, kuid Kristen Michal pole tänaseni eelnõud valitsuse istungile võtnud, et see Riigikokku saata. Eelnõu on läbinud kaks ministeeriumidevahelist kooskõlastusringi ja on ka koalitsioonileppes teemana kirjas. Ka regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras toetab seadusemuudatust loomaheaolu parandamiseks munatootmises.
Petitsioon kanapuuride keelu toeks on kogunud pea 28 000 allkirja.
Tänavu detsembris avaneb erakordne võimalus teha loomade heaks midagi erilist. Suurannetaja kahekordistab püsiannetuse esimese makse, mis Nähtamatutele Loomadele enne selle aasta lõppu vormistatakse. See tähendab, et kui hakkad nüüd vähemalt 15-eurose panusega Nähtamatute Loomade püsiannetajaks, siis laekub detsembris loomadele 30 eurot ehk Sinu valitud püsiannetuse summa kahekordistub ja on seega loomade aitamiseks topeltmõjuga!
Tänavuse annetuskampaania keskmes on unistus sellest, et iga lind Eestis saaks sirutada oma tiibu. Hetkel elab Eestis 76% munakanadest kitsastes traatpuurides, kus igale linnule on ette nähtud vaid ca A4 paberi jagu ruumi. Selleks, et need enam kui pool miljonit munakana saaksid elada elamisväärset elu, on eesmärgiks lõpetada kanade puurispidamine Eestis ning see suur eesmärk on praegu lähemal kui kunagi varem!
Eesti loomasõprade kogukond on suutnud kanade puurispidamise teema viia poliitikute lauale. See pole olnud lihtne tee, aga üheskoos oleme tõestanud, et hoolivus ja ühine tahe võivad maailma muuta. Sinusugustel loomasõpradel on võtmeroll selles, et see suur muutus saaks teoks – kui nüüd endast parima anname ja ühise pingutusega ülitugeva kampaania läbi viime, on väga suur tõenäosus, et 2026 saame Eestis kanade puurispidamise keelustatud.
Liikumine farmiloomade kaitseks Eestis on viimastel aastatel saanud tugevamaks kui iial varem, et võidelda selliste õuduste lõpetamise eest. Nii suure muudatuse nagu kanade puurispidamise keelustamise tõhusaks elluviimiseks peab tegutsema mitmel rindel, et muutust eest vedada. Nähtamatute Loomade tegevused ulatuvad otsesest suhtlusest poliitikutega kuni meediatööni ning kampaaniateni, mis mõjutavad tarbijate ja ettevõtete otsuseid.
Püsiannetused on loomade jaoks kõige otsustavama tähtsusega, sest annavad võimaluse planeerida mõjusaid kampaaniaid ette ning vajadusel kiiresti reageerida tööstuse ootamatutele rünnakutele. Uuel aastal tuleb kanade puurispidamise keelustamiseks teha suuri samme. Tänu püsiannetustele saame hoida kanade kannatusi avalikus pildis, teha koostööd ekspertidega, korraldada meeleavaldusi ja teisi üritusi ning hoida teemat suurelt avalikkuse huviorbiidis. Kõik see on hädavajalik, et jõuda selleni, et kanad ei peaks enam puurides piinlema.
Need on suured sammud, kuid neid ei astuta kunagi üksi. Sina oled see, kes aitab need sammud reaalsuseks muuta. Püsiannetajaks hakkamine ei ole väike heategu – see on üks imeline tegu, et väljendada oma hoolivust ja kaitsta nõrgemaid.
Iga loom, kes tööstusfarmide kõledate puuritrellide ja betoonist põrandate külmusesse on sunnitud, väärib meie tähelepanu ja tegutsemist. Nüüd oleme suure muutuse lävepakul, et aidata sajad tuhanded kannatavad linnud puuridest välja. See on suur eesmärk, kuid teame, et koos Sinuga on see võimalik.
Sinu annetus ei ole lihtsalt rahaline panus. See on märk sellest, et soovid näha maailma, kus loomadel on parem elu ja kus Sinu teod muudavad tõeliselt midagi paremaks.
Hakates püsiannetajaks kuni 4. jaanuarini 2026 kahekordistab lahke suurannetaja Su annetuse. See on Sinu imeline pühadeaja võimalus elada parima iseendana ja toetada neid, kes meie abi kaugetes varjatud ja kõledates tööstusfarmides piineldes tohutult vajavad.
Fotod: Valitsuse ees toimus suur meeleavaldus kanapuuride keelu toetuseks
Täna korraldas loomade heaolu organisatsioon Nähtamatud Loomad Stenbocki maja ees meeleavalduse loomade heaolu ja kanapuuride keelu toetuseks. Üritusel osales üle saja inimese. Sõnavõttudega osalesid kirjanik Hasso Krull, sotsioloog Juhan Kivirähk ning Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering.
“Tänase meeleavalduse eesmärk oli anda peaministrile märku, et käputäie loomatööstuse lobistide asemel võiks kuulata hoopis oma rahvast ja saata Riigikokku edasi eelnõu, et päriselt lõpetada kanade piinamine kitsastes puurides,” kommenteeris Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering. “Peaministri eilsest sõnavõtust Riigikogu infotunnis nägime, et ta teab, et loomade heaolu väärib hindamist, kuid sellevõrra segasemaks jäi tolmu üles kloppimine, miks ta seadusemuudatust Riigikokku ei saada, et kriitiline probleem päriselt lahendada,” lisas Mering.
Kirjanik Hasso Krull rõhutas oma sõnavõtus loomade kaitsmise vajalikkust. “Tänasel üritusel taotleme vabadust ka neile, kes ise enda kaitseks välja astuda ei saa,” sõnas Krull. Juhan Kivirähk tõi välja, et seadusemuudatus on see, mis neid kohutavates elutingimustes loomi päriselt aitab: “Oleme näinud varemgi neid vabatahtlikke kokkuleppeid, mis tegelikult vett ei pea. Loomade heaolu tagamiseks on vaja kanade puurispidamine seadusega keelustada,” ütles Kivirähk.
Kanade puurispidamise keelustamisele on avaldanud toetust juhtivad loomateadlased Eestis – Aleksei Turovski, Mati Kaal, Marko Mägi, Tuul Sepp ning suur hulk ornitolooge ja loomaarste. Sel nädalal otsustas ka TV3 saate “Su nägu kõlab tuttavalt” võitja Alika annetada saate võidu 10 000€ MTÜle Nähtamatud Loomad kanade puurispidamise keelu kampaania toetuseks.
Homme kl 9.45 korraldab Nähtamatud Loomad meeleavalduse Stenbocki ees kanapuuride keelu eelnõu toetuseks
Homme, neljapäeval kl 9.45 – 10.15 korraldab loomade heaolu organisatsioon Nähtamatud Loomad Stenbocki maja ees meeleavalduse kanade puurispidamise keelustamise toetuseks.
Loomakaitseseaduse muudatuse eelnõu kanapuuride keeluks jõudis regionaal- ja põllumajandusministeeriumist Vabariigi Valitsuse lauale juba 8. oktoobril, kuid senini pole peaminister seda valitsuse istungi päevakorda lisanud, et see edasi Riigikokku saata.
“Oleme nördinud peaministri venitamisest ja seetõttu loomade kohutavate elutingimuste jätkumisest,” kommenteeris Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering. “See eelnõu on suurima avaliku toetusega loomade heaolu algatus, mis on lisaks läbinud kaks ministeeriumidevahelist kooskõlastusringi ning on punktina ka koalitsioonileppes kirjas. Jääb mõistmatuks, mida valitsusel veel kinnitusena vaja on, et eelnõu Riigikokku saata” lisas Mering.
Meeleavaldus toimub valitsuse istungi eel ja ajal, et näidata peaministrile Eesti inimeste ootust kanapuuride keeluks. Avaliku arvamuse uuringute järgi toetab 80% Eesti elanikest seadusemuudatust, mis keelustaks munakanade puurispidamise.
Algatus kanapuuride keeluks sai avapaugu 2023. aastal, mil “Pealtnägija” avaldas salaja filmitud šokeerivad kaadrid kolmest Eesti suurimast puurikanalast, mis katavad ca 95% puurimunade tootmisest. Selle tagajärjel avaldatud petitsioon kogus lühikese ajaga 21 421 digiallkirja ja jõudis Riigikokku jaanuaris 2024. Esialgu pakkus Nähtamatud Loomad Tartu Ülikooli RAKE mõjuanalüüsile tuginedes üleminekuajaks neli aastat, kuid munatootjad väljendasid poliitikutele pikema perioodi soovi ning eelnõusse on lisatud 10 aastat toojatele muudatusega kohanemiseks.
Meeleavaldusel võtavad sõna prominentsed loomade heaolu toetajad.
LISAINFO:
Kristina Mering MTÜ Nähtamatud Loomad tegevjuht 5302 6886 kristina.mering@nahtamatudloomad.ee
Nähtamatud Loomad esitas valitsusele ametliku pöördumise kanapuuride keelu eelnõu Riigikokku saatmiseks
MTÜ Nähtamatud Loomad esitas täna valitsusele ja Riigikogu maaelukomisjonile ametliku pöördumise, et kanade puurispidamise keelustamise eelnõu valitsusest Riigikokku saadetaks.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium saatis eelnõu Vabariigi valitsusse 8. oktoobril, kuid tänaseni pole seda valitsuse istungi päevakorda lisatud. Loomade heaolu organisatsioon Nähtamatud Loomad, mis kogus 21 421 digiallkirja kanapuuride keelu toetuseks, on nördinud valitsuse tegevusetusest loomade heaolu tagamisel toidutootmises.
Eesti puurikanala
“Kanade puurispidamise keelustamine on suurima avalikkuse toetusega loomade heaolu algatus, seega on arusaamatu, miks valitsus eelnõu Riigikokku jõudmist takistab. Eelnõu on läbinud edukalt kaks ministeeriumidevahelist kooskõlastusringi, kus praeguse valitsuse liikmed on andnud rohelise tule. Lisaks on see ka koalitsioonileppes punktina kirjas. Hetkel ei ole me saanud vastust, miks peaminister enda valitsuse kooskõlastatud eelnõud ja koalitsioonileppe punkti eirab, seega koostasime ametliku pöördumise, millele ootame vastust,” kommenteeris Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering.
Kanade puurispidamise keelustamisele on avaldanud toetust juhtivad loomateadlased Eestis – Aleksei Turovski, Mati Kaal, Marko Mägi, Tuul Sepp ning suur hulk ornitolooge ja loomaarste. Muuhulgas valiti kanade puurispidamise keelustamise kampaania ka Eesti Loomakaitse Seltsi rahvahääletusel ka aasta loomasõbralikuks teoks.
MTÜ Nähtamatud Loomad ametlik pöördumine Eesti Vabariigi valitsuse ja Riigikogu maaelukomisjoni poole kanade puurispidamise keelustamise toetuseks
4.12.2025
Eesti liigub üha enam vastutustundliku ettevõtluse ning keskkonna ja nõrgemate kaitse tugevdamise suunas. See tähendab muu hulgas süsteemseid samme, millega vähendatakse ebavajalikke kannatusi loomadele ning toetatakse jätkusuutlikku ja eetilist toidutootmist. Üheks oluliseks suunaks on siinkohal kõrgema heaoluga munatootmise arendamine ja puurispidamisel baseeruva tootmisviisi lõpetamine.
Lähtume põhimõttest, et toidutootmises kasutatavatel loomadel peab olema võimalus elada neile loomuomastes tingimustes ning et neile ei tohi põhjustada põhjendamatuid kannatusi. Võttes arvesse kanade vabapidamissüsteemides toodetud munade kasvavaid tarbimistrende, lähiriikide üleminekut vabapidamisele, kanade puurispidamise keeldu toetavat avalikku arvamust, leiame, et Eestil on strateegiliselt mõistlik luua õiguslik raamistik kanade puurispidamise keelustamiseks ja minna üle munatootmisele vabapidamissüsteemides.
Miks tuleks kanade puurispidamine keelustada?
Rahvusvaheline praktika ja maine
Mitmes Euroopa riigis (Austrias, Tšehhis, Saksamaal, Šveitsis, Sloveenias, Luksemburgis ja Taanis) on kanade puurispidamine juba seadusega keelatud. Ka Lätis ja Norras käib sama seadusemuudatuse arutelu. See näitab selget suundumust, et väga piiravad pidamissüsteemid ei vasta enam ühiskonna ootustele ega teaduspõhistele heaolunõuetele.
Eesti soovib olla osa vastutustundliku ja kõrge heaolustandardiga Euroopa toidutootmise ruumist. Puurispidamisest loobumine tugevdaks Eesti kui kaasaegse ja eetilise toidutootja mainet nii kodu- kui välisturgudel.
Eesti erandlikult kõrge puurikanade osakaal
Kui paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides toimub munatootmine üha suuremal määral vabapidamissüsteemides, siis Eestis on puurikanade osakaal Euroopa keskmisest oluliselt kõrgem – hinnanguliselt ligikaudu kahekordne.
See tähendab, et Eesti tootmismudel on ajale jalgu jäänud ning riskib tulevikus kaotada turupositsiooni, kui ettevõtted ja tarbijad liiguvad järjest enam puurivabade toodete poole.
Olemasolevad alternatiivid ja tootmisvõimekus
Puurispidamisele on olemas toimivad alternatiivid – erinevad vabapidamissüsteemid, mis võimaldavad kanadel liikumisvabadust, loomuomaseid käitumisviise ning paremat tervist.
Teiste riikide kogemus näitab, et üleminek kõrgema heaoluga pidamisviisidele on teostatav ning ei kahjusta sektorit pikaajaliselt, vaid aitab sel kohaneda uute turutingimustega.
Mõju tarbijahinnale ja sotsiaalne õiglustunne
Analüüsid näitavad, et puurisüsteemidest loobumine ei põhjusta munade hinna märkimisväärset tõusu. Õrrekanamunad maksavad praegu ligikaudu 10% rohkem kui puurikanamunad, mis on enamikule tarbijatest jõukohane hinnavahe.
Tarbijate hoiakud ja väärtused on kiiresti muutumas – üha rohkem inimesi on valmis maksma väikese lisatasu eest, et olla kindel, et nende tarbitud toit on toodetud loomade heaolu arvestades. See tugevdab ka usaldust toidutootjate suhtes.
Tarbimistrendid ja ettevõtete otsused
Tarbijad eelistavad üha sagedamini vabapidamises toodetud mune. See ei ole üksik trend, vaid laiem liikumine, mis väljendub nii jaeketis pakutavate toodete valikus kui ka avalikes aruteludes.
Sajad rahvusvahelised ja kohalikud toidusektori ettevõtted on võtnud selge kohustuse loobuda lähiaastatel täielikult puurikanamunade kasutamisest. See tähendab, et puurikanamunade nõudlus väheneb paratamatult ning puurisüsteemides toodetud munade turustamine muutub üha keerulisemaks.
Konkurentsivõime ja majanduslik prognoositavus
Puurikanalate keelustamine looks ettevõtjatele selge ja pikaajalise raamistiku, mille põhjal planeerida investeeringuid vabapidamissüsteemidesse. Selge poliitiline suund vähendaks ebakindlust, soodustaks õigeaegset üleminekut ning aitaks vältida olukorda, kus tootjad jäävad ooterežiimi ja kaotavad konkurentsivõime.
Puurispidamisest loobumine suurendaks vastutustundlikult toodetud munade kättesaadavust siseriiklikul turul ning toetaks Eesti tootjate positsiooni nii jae- kui äriklientide (nt toitlustus, tööstus) eelistustes.
Lindude heaolu ja teaduspõhine hinnang
Kanade heaolu ei ole puurisüsteemis tagatud. Kanadele on loomuomane pinnase kraapimine, toidu otsimine, liivavannide võtmine ning kõrgemal magamine. Puurides ei ole neil võimalik neid käitumisviise väljendada – ruumipuudus, piiratud liikumine ja keskkonna vaesus põhjustavad tõsiseid heaoluprobleeme.
Euroopa loomade heaolu teadlased on korduvalt rõhutanud, et puurisüsteemides ei ole lindude heaolu võimalik tagada piisaval tasemel. See tähendab, et puurispidamine on vastuolus nii tänapäevaste teaduslike teadmiste kui ka ühiskondlike ootustega.
Avalik arvamus ja demokraatlik legitiimsus
Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et märkimisväärne enamus Eesti elanikest (78%, Norstat 2023) toetab kanade puurispidamise keelustamist.
Puurispidamisest loobumine oleks seega kooskõlas elanikkonna väärtuste ja ootustega ning suurendaks usaldust riigi poliitikakujundajate ja seadusandlike otsuste vastu.
Ülemineku teostatavus ja ajakava
10-aastane üleminek vabapidamissüsteemidele on Eesti farmipidajatele realistlik ja jõukohane, eriti juhul, kui riik annab õigeaegse signaali ning vajaduse korral toetab üleminekut sihitud meetmetega (nt investeeringutoetused, nõustamine).
Selgelt määratletud üleminekuperiood võimaldab tootjatel oma äriplaane kohandada, jaotada investeeringud ajas ning vältida järske ja ootamatuid kulusid.
Kokkuvõte
Kanade puurispidamise keelustamine ja üleminek munatootmisele vabapidamissüsteemides on Eestile nii eetiliselt, majanduslikult kui ka strateegiliselt põhjendatud samm. See aitab:
vähendada loomade ebavajalikke kannatusi ja tagada teaduspõhisele heaolule vastavad tingimused;
hoida ja tugevdada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet muutuvas turuolukorras;
vastata tarbijate ja ettevõtete kasvavatele ootustele vastutustundliku toidutootmise osas;
viia Eesti toidutootmise kooskõlla Euroopa suundumuste ja avaliku arvamusega.
Sel põhjusel on otstarbekas saata loomakaitseseaduse muudatuse eelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks Riigikokku, et Eestis oleks õiguslik raamistik, mille eesmärk on munakanade puurispidamisest loobumine ning üleminek vabapidamissüsteemidele selge ajakava ja toetavate meetmetega.
Kanade puurispidamise keelustamise eelnõu peab saama Valitsuselt heakskiidu, et liikuda edasi Riigikokku.
Loomatööstuse lobistid avaldavad peaministrile tugevat survet ja Kristen Michal hoiab eelnõu Valitsuses kinni ja ei saada edasi.
Kristen Michal ja tema lähikondlased on loomasõpradelt saanud juba üle 1000 kirja. Kõik kirjad seisavad selle eest, et kanad pääseksid puuridest. Otsustajad survestavad Nähtamatuid Loomi seda üleskutset lõpetama. See näitab, et kirjadel on tugev mõju.
Kirjuta ka Sina ja anna Michalile teada, et Sina oled inimene, kes hoolib loomadest. Tee oma hääl kuuldavaks, et loomatööstuse huvid ei sõidaks üle 80% Eesti inimeste tahtest, kes soovivad kanapuuride keelustamist.
Kellele kiri saata?
Pane oma kirjasaajaks Kristen Michal ning CC reale lisa tema lähikondsed, et ka nemad oleksid kursis, kui palju kirju Michal saab.
Lisaks pane kirja pimekoopia ka Nähtamatute Loomade aadressile, et saaksime järge pidada, kui palju kirju Kristen Michalile saadetud on.
to: kristen.michal@riigikantselei.ee cc: keit.kasemets@riigikantselei.ee, risto.kaljurand@riigikantselei.ee, riigikantselei@riigikantselei.ee bcc: kiri@nahtamatudloomad.ee
Instruktsioonid kirjutamiseks
Sinu kiri ei pea olema pikk ja keeruline. Piisab vaid sellest, et tood oma sõnadega välja, et kanapuurid peaksid olema keelustatud. Poliitikud peavad kuulama rahva tahet.
Näiteid saadetud kirjadest
Siin on mõned näited kirjadest, mis Michal juba saanud on. Ära palun kopeeri neid kirju, vaid kirjuta oma sõnadega, miks puurid peaksid olema keelustatud. Nii teab Kristen Michal, et iga kirja taga on päris loomadest hoolib inimene. Just Sinu arvamus on see, mis loeb.
Jaanuse kiri Kristen Michalile loomade kaitseksNavitrolla kiri Kristen Michalile loomade kaitseksKristo kiri Kristen Michalile loomade kaitseks
