Euroopa Toiduohutusamet (European Food Safety Authority, EFSA) on avaldanud põhjaliku analüüsi munakanade heaolu kohta farmitingimustes1. Selle tulemused näitavad, et on kolm peamist kanade heaolu puudutavat erinevust puurispidamise ja erinevate vabapidamissüsteemide vahel. Need erinevused on kanadele heaolu tagamiseks asendamatult olulise tähtsusega. Nende kõigi puhul on tegemist võimaluse puudumisega rahuldada oma loomuomaseid käitumuslikke vajadusi.
Puuduvad liikumisvõimalused
Neist esimene on vajadus liikuda, milleks on puurides võimalused väga piiratud. Euroopa Liidu normide kohaselt on puuris ühe linnu jaoks määratud vaid umbes A4 paberilehe suurune ala. Raskendatud või võimatu on nii jooksmine, suuremate vahemaade läbimine kõndides, lendamine, hüppamine kui ka tiibade sirutamine ja lehvitamine ning liivavannide võtmine. Selle asemel hõõrduvad kanad vastu puuriseinu, mis kahjustab sulestikku ja mis omakorda soodustab vigastusi tekitavat nokkimist. Vigastused võivad tekkida ka vastu puuriseina lendamise tõttu või puurivõrede vahele varvaste kinni jäämise tõttu. Liikumisvõimalused on märkimisväärselt paremad kõigis teistes munakanade pidamissüsteemides – õrrelpidamisel, vabapidamisel ja mahepidamisel.
Vigastusi tekitavad nii vähese liikumise tõttu nõrgenenud luud, puurivõrede vastu põrkamine või kinni jäämine kui ka üksteise nokkimine. Vigastuste teket soodustab kaitsva sulestiku puudumine. Pilt tehtud Eesti suurimas puurikanalas Dava Foods AS. Foto: Nähtamatud Loomad.Vigastuste tekkimisel kanad mingisugust abi ei saa ja langevad puurikaaslaste rünnakute ohvriks, põgenemisvõimalused puuduvad. Pilt tehtud Dava Foods AS kanalas. Foto: Nähtamatud Loomad.
Puuduvad võimalused ümbrust avastada ja toitu otsida
Teiseks EFSA poolt kindlaks määratud kanade heaolu tugevalt mõjutavaks teguriks on võimalus tegeleda toidu otsimise ja ümbruse avastamisega. Nii nagu kõik loomad, veedaks ka kana suurema osa oma ajast toitu otsides ehk pinnast kraapides ja nokkides. Ümbruse avastamisega tegelevad kanad ka muude ressursside leidmiseks. Uuringud on näidanud, et isegi juhul, kui kanadel on toit ees, on nad tugevalt motiveeritud uudistava käitumisega tegelema. Millekski selliseks puuris võimalust ei ole, sest ruumi on väga vähe, põrandaks on metallvõre ja puudub allapanu või on seda ebapiisavalt. Selle asemel suunatakse uudistav käitumine puurikaaslastele ning see väljendub sulgede nokkimise ja kannibalismina.
Pinnase nokkimise asemel nokivad puurikanad üksteisel sulgi välja. Sulestiku kadu tekitab ka pidev hõõrdumine puurivõrede vastu. Sulestik on oluline soojusregulatsiooniks ja naha kaitsmiseks vigastuste eest. Pilt tehtud Dava Foods AS kanalas. Foto: Nähtamatud Loomad.Puurides puuduvad igasugused tegevusvõimalused. Uudistav käitumine suunatakse puurikaaslastele ja seetõttu nokitakse üksteisel sulgi välja. Samuti kaotavad linnud sulgi puurivõrede vastu hõõrdudes. Pilt tehtud Linnu Talu OÜ puurikanalas. Foto: Nähtamatud Loomad.
Puuduvad võimalused igasugusteks loomuomasteks tegevusteks
Kolmandaks oluliseks kanade heaolu negatiivselt mõjutavaks tagajärjeks puurisüsteemis on võimetus tegeleda mugavuskäitumisega. Need on tegevused, millega loomad hoolitsevad oma sulestiku, karvastiku, naha või lihaste eest ja suurendavad füüsilist mugavustunnet. Mugavuskäitumise alla kuuluvad kanade puhul liivavannide võtmine enda hügieeni tagamiseks, tiibade sirutamine ja lehvitamine, jalgade sirutamine, sulgede silumine, saba liputamine, päikese võtmine, sulgede tõstmine ja keha raputamine ning enese kratsimine. Puuris ei ole selliste tegevuste ega muu loomuomase käitumise jaoks piisavalt ruumi, allapanu ega päikesevalgust, mis soodustab neist kõige olulisemat – liivavannide võtmist. Kõigis vabapidamissüsteemides (õrrekanalates, vabapidamise kanalates ja mahekanalates) on vähemalt kolmandik põrandapinnast kaetud allapanuga, milles kanadel on võimalus siblida. Lisaks on neil rohkem ruumi tiibade välja sirutamiseks ja vaba- ning mahepidamise puhul ka päikesepaiste nautimise võimalus.
Puurikanadel ei ole ruumipuuduse tõttu mitte kunagi võimalik isegi oma tiibu välja sirutada, rääkimata jooksmisest. Pilt tehtud Eesti Muna OÜ puurikanalas. Foto: Nähtamatud LoomadTorud puurides, mis ei täida oma funktsiooni turvalise puhkekohana, põhjustavad hoopis kanade kinni jäämist nende alla. Pilt tehtud Dava Foods AS kanalas. Foto: Nähtamatud Loomad.
Õrresüsteemis, vabapidamisel ja mahepidamisel on kanade heaolu puurisüsteemiga võrreldes märkimisväärselt kõrgem
Liiga vähene ruum puurisüsteemis soodustab grupistressi tekkimist, mis tuleneb sagedastest negatiivsetest sotsiaalsetest kokkupuudetest teiste lindudega. Puurisüsteemis on ühe ruutmeetri kohta lubatud paigutada 16,7 kana. Õrresüsteemis, nagu ka vabapidamisel, on ühe ruutmeetri kohta ette nähtud 9 kana ning mahetootmisel on lubatud maksimum 6 kana ruutmeetri kohta.
Õrrekanalad, vabapidamisel kanalad ja mahekanalad on disainitud selliselt, et kanad saavad kasutada erinevaid tasapindasid, õrsi ja vaheseinu, mis võimaldavad kanadel soovimatuid sotsiaalseid kontakte vältida. Samamoodi on vabapidamissüsteemides võimalik kasutada palju enam ennetavaid meetmeid vigastusi tekitava nokkimise vältimiseks (rohkem ressursse, võimalused toiduotsinguga tegelemiseks jm käitumiseks).
Puurispidamise negatiivne mõju kanade heaolule väljendub selles, et lind kogeb stressi või negatiivseid tundeseisundeid nagu valu, hirm, ebamugavus või frustratsioon, kuna ta ei saa loomuomaselt käituda või soovimatuid olukordi vältida. Oluline selle juures on ka nende heaoluprobleemide kestvus, mis on terve kana eluaeg. Euroopa Toiduohutusamet rõhutab, et nende ja teiste heaoluprobleemide lahendamiseks peab loobuma puuride kasutamisest kanade pidamisel. Võttes kasutusele õrresüsteemi on võimalik pakkuda piisavalt ressursse, et vältida lindudevahelist konkurentsi ja rahuldada nende käitumuslikke vajadusi. Võimaldades kanadel kasutada väliala ja/või kiskjate eest kaitstud varjualust ehk verandat, saab negatiivseid mõjusid lindude heaolule veelgi enam vähendada.
1 Nielsen, et al (2023). Welfare of laying hens on farm. EFSA Journal. 21. 10.2903/j.efsa.2023.7789.
Detsembris lõppes Eesti läbi aegade võimsaim annetuskampaania farmiloomade toetuseks, mille tulemusena hakkas loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad püsiannetajaks või suurendas juba olemasolevat püsiannetust lausa 548 head inimest.
Nähtamatute Loomade põhifookus on hetkel kanade puurispidamise keelustamine ja üleminek vabapidamissüsteemidele. Selle suure eesmärgi elluviimise nimel püsiannetajaid kaasatigi. „Pistame rinda suurte korporatsioonidega, kelle puhul ainuüksi turunduseelarved on ilmselt juba mitu korda suuremad kui meie organisatsiooni aasta käive,“ kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. „Kaasasime toetajatest püsiannetajaid, et tagada vajalikke ressursse läbimõeldud mõjusa kampaania elluviimiseks, võttes arvesse kõiki karusloomafarmide keelustamisest saadud õppetunde,“ lisas ta.
Eesti puurikanala
Nähtamatud Loomad paljastas möödunud sügisel seninägematud julmused Eesti puurikanalatest ja algatas koos sellega petitsiooni kanade puurispidamise seadusega keelustamiseks. Petitsioon kogus üle tuhande allkirja juba esimese tunniga. Tänaseks on digiallkirju kogunenud juba üle 17 000. Petitsiooniga saab liituda veel vaid viimaseid päevi. 10. jaanuaril läheb petitsioon lukku ning esitatakse Riigikogule.
Kampaaniale on õla alla pannud ka armastatud Eesti näitlejad ja muusikud. Värskes videos kutsuvad Inger, Karl Robert Saaremäe ja Elina Pähklimägi toetama kanade puurispidamise keelustamist Eestis:
Kogu Euroopa liigub kanade puurispidamisest loobumise suunas. Saksamaal, Austrias, Taanis, Luksemburgis, Tšehhis, Slovakkias, Šveitsis ja Belgia regioonis Wallonias on kanade puurispidamine keelustatud. Paljudes teistes riikides on sarnane seadusloomeprotsess veel pooleli. Enamikes Euroopa riikides on suurimad jaeketid, hotelliketid, toiduainete tootjad jt teatanud üleminekust puurikanade munadelt vabapidamise kanade munadele: Lidl, Rimi, Prisma, Maxima, ICA, Aldi, Radisson, Hilton, Four Seasons, Nestle, Unilever, Barilla, IKEA, Vapiano, Circle K jpt.
Üleminek ei saa toimuda üleöö ja on aastatepikkune protsess, aga munatootjad on võimelised kohanema tarbija nõudluse muutustega ja suutelised ümberstruktureerima oma tootmise. Eesti üks suurimatest munatootjatest – Linnu Talu – on lubanud ülemineku täide viia aastaks 2027.
Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuht Kristina Mering võtab kokku 2023. aasta Nähtamatutes Loomades
Head loomasõbrad
Täna on 2023. aasta eelviimane päev ja ma tahan korra võtta hetke, et hinnata, milline erakordne aasta see loomade aitamiseks on olnud.
Meil on Nähtamatutes Loomades töötempo intensiivne ja palju tööd toimub otsustajate ja mõjutajatega suheldes, mistõttu ei pruugi see alati meie jälgijateni infona jõuda. Anname endast parima, et see suur töö, mis loomade aitamiseks igapäevaselt teeme, oleks läbipaistvam.
Sel aastal toimus Nähtamatutes Loomades palju suuri algatusi loomade kannatuste leevendamiseks, ent vaieldamatult suurim ja enim meie tööd võttis septembris Pealtnägija vahendusel avalikuks saanud paljastus Eesti puurikanalatest. Meie tiimiliige Mirjam töötas Eesti puurikanalates ning jäädvustas pildi- ja videomaterjali seal nähtust. Materjal katab 95% Eesti puurimunatootmisest.
Sisuliselt võib öelda, et oli munatööstus enne seda saadet ja on munatööstus pärast, kes ei saa enam ignoreerida kanade puurispidamise loobumise vajalikkust ja üleminekut vabapidamissüsteemidele.
Oleme loonud head sidemed nii Riigikogus kui ministeeriumites, et kanade puurispidamise keelustamisega 2024. aastal täisvõimsusel edasi minna. Kerge see kindlasti olema ei saa, aga väljakutseid me ei karda. Karusloomafarmide keelustamine võttis ca 15 aastat mu elust ja andis nii väärtuslikud õppetunnid eduka kampaania üles ehitamisest. Kõik see annab kaalu juurde meie praegusele fookusele päästa kanad puuridest, mis mõjutab sadu tuhandeid elusolendeid igal aastal.
Algatasime petitsiooni kanade puurispidamise keelustamiseks, mis läheb lukku 10. jaanuaril. See on juba praegu Eesti ajaloo edukaim digiallkirjade petitsioon loomade kaitseks ja aasta esimestel päevadel paneme pedaali põhja, et koguda veelgi enam loomasõpru kokku oma poolthäält andma. Juba praegu on üle 16 000 hea Eesti inimese öelnud oma digiallkirjaga, et kanade puurispidamine peab lõppema.
Kohtusime mitmel korral regionaalministri Madis Kallasega, et arutada kanade puurispidamise keelustamist
Aasta eredatest hetkedest tooksin välja veel aasta alguse kuuenädalase kampaania, millega tõime Eesti linnade tänavapilti nii sigade ja kanade kriitilise olukorra tööstusfarmides kui ka tõstsime fookusesse fakti, et soovituslik päevane lihakogus on vaid ühe-kahe tikutopsi suurune kogus. See pälvis palju tähelepanu ning käisime sellest lähemalt rääkimas nii ERRi raadioeetris kui Terevisioonis. Viisime selle sõnumi ka ajalehe esikaanele.
Nähtamatute Loomade Taimse Teisipäeva teavituskampaania EPLi esilehel
Kevadel organiseerisime päästeaktsiooni ühte Eesti suurimasse puurikanalasse ja tõime sealt ära 11 räsitud kana, kes muidu oleksid läinud tapale. Rajasime neile turvakodu Põhja-Eestisse, kus nad taastuvad puurikanala halbadest elutingimustest ja läbielamistest. Päästeaktsioon jõudis nii Reporterisse kui Ringvaatesse ning oli meediapildis, tänu millele saime näidata, millised on kanad, kes puurikanalas elavad – räsitud, sulgedeta, vigastustega ja stressis.
Puurikanalast päästetud Matilda, kes sai minna Nähtamatute Loomade rajatud kanade turvakodusse taastuma
Teine suurem ja olulisem algatus oli augustis ja septembris läbi viidud kampaania tööstusliku loomakasvatuse telgitaguste paljastamiseks, kui tänu heade annetajate toele saime välireklaamidel, digiekraanidel, veebibännerite, sisuturundusartiklite ja sponsoreeritud postituste vahendusel rääkida nende miljonite loomade kannatustest, kes odava massitootmise jaoks kehvades elutingimustes kannatama peavad. See oli esmakordne nii kontsentreeritud ja suure ulatusega kampaania tööstusfarmide kriitiliste probleemide avalikkuse ette toomiseks Eestis. See poleks meil õnnestunud ilma sadade inimeste toeta, kes annetuskampaanias õla alla panid et loomade õudsed kannatused ei jääks varjatuks.
Augustis ja septembris Eesti tänavatel olnud tööstusfarmide reaalsust paljastav kampaania
Meile on Nähtamatutes Loomades mõju mõõtmine olnud oluline juba esimest päevast, mil organisatsiooni lõin. Paigutume efektiivse altruismi paradigmasse, et tuua võimalikult palju tulemusi, et kannatusi leevendada. Tänaseks on meie kanade heaolukampaania, kus veename toidufirmasid loobuma puurikanade munadest ja üle minema vabapidamismunade müügile mõjutanud ca 200 000 linnu heaolu. Meie Taimse Teisipäeva kampaania, millega liitunud 184 Eesti kooli ja lasteaeda, kus ca 30 000 õpilast sööb iga teisipäev taimse lõuna, säästab aastas 275 779 looma elu! Just selliste tulemuste toomise jaoks ma Nähtamatud Loomad ellu luua soovisingi.
Mul on suur rõõm, et nende kuue ja poole aasta jooksul, mil Nähtamatud Loomad on tegutsenud, oleme üha tugevamaks kasvanud ja tiimina arenenud oma valdkonna eksperte ühendavaks organisatsiooniks. Sel aastal on mul enda antud intervjuusid isegi raske kõiki kokku lugeda, teiste tiimiliikmete omadest rääkimata.
Üks vestlus paljudest: käisime koos meie loomade heaolu spetsialisti Mirjam Näkiga TV3 Stuudios kanade puurispidamise keelustamisest intervjuud andmas
Kõige selle juures tahan korra jagada oma imetlust Nähtamatute Loomade tiimiliikmete suunas. On kõige ilusam asi maailmas, kui kõrge motivatsioon kohtub targa ja läbimõeldud lähenemise ja professionaalsusega, et saavutada meie ambitsioonikaid eesmärke loomade heaks. Kui liigutav on näha, et meie tiimiliikmed tulevad vajadusel kokku ka nädalavahetusel või õhtutundidel, kui kampaanias kriitilisem hetk ja vaja kiirelt arutada, kuidas mõnele loomatööstuste algatusele reageerida. Ma olen iga päev tänulik nende maailmamuutjate eest, kellega koos Nähtamatutes Loomades seda rasket tööd teeme. Tiimiliikmete hoolivus inspireerib ennast ka tahtma olla üha parem inimene.
Tunnen suurt uhkust, et sel aasta teises pooles, kui sain esmakordselt pisitütre emaks ja vähendasin seetõttu veidi töökoormust, on organisatsioon kütnud sama võimsalt. Meie tiim on läbitud raskustest sõltumata tugev ning ühtne. See teeb meid jätkusuutlikumaks, et võidelda loomade eest pikas plaanis – paraku need väljakutsed tööstusliku loomakasvatuse vähendamiseks ei käi ruttu ja peab varuma palju kannatlikkust ja nupukust, et leida viisid, kuidas seda muutust võimalikult efektiivselt katalüseerida. Tean, et me saame hakkama, sest selliste tarkade ja kirglike loomasõpradega, kelle sisemine motivatsioon loomade kannatuste ärahoidmiseks on kõrge, ei ole ükski barjäär ületamatu.
Ilma pikema jututa tahaksin Sind kutsuda nüüd vaatama hoopis lühikest videot, mis meie selle aasta tegevused loomade aitamiseks tempokalt kokku võtab.
Selleks, et 2024. aasta loomade jaoks veelgi võimsam tuleks, on vaid praegu 31. detsembrini võimalus osaleda annetuskampaanias, kus lahke suurannetaja kahekordistab kõik püsiannetused. See on supervõimalus olla veelgi tõhusam loomade aitamisel! Anneta siin – https://bit.ly/aitanloomi2024
Puurikanalast päästetud kana Matilda pool aastat pärast Nähtamatute Loomade päästeaktsiooni kenasti taastunud ja naudib head elu turvakodus
Nähtamatud Loomad kutsub kõiki loomasõpru detsembris hakkama püsiannetajaks, sest just siis kahekordistab lahke suurannetaja kõik vormistatud püsiannetused ühekordselt kuni 4000€ ulatuses. https://www.aitan.nahtamatudloomad.ee/
Seekordse annetuskampaania fookuses on kanade puurispidamise keelustamine, millega Nähtamatud Loomad koos võimsa ja hooliva kogukonnaga pühendunult tegeleb. Iga püsiannetaja on loomade jaoks superkangelane, sest toetab reaalsete tegudega loomade kannatuste leevendamist!
Nähtamatute Loomade tiimiliikmed on suutnud kanade puurispidamise keelustamise initsiatiivi viia poliitikute lauale ning jõudnud sellega piisavalt kaugele, et julgeme öelda – kui nüüd endast parima anname ja ühise pingutusega ülitugeva kampaania läbi viime, on väga suur tõenäosus, et 2024 saame Eestis kanade puurispidamise keelustatud.
Selle jaoks pöördumegi loomasõprade kogukonna poole, et üheskoos kokku koguda ressursid, et see julm lindude puurispidamine Eestis lõppeks.
Oleme kaardistanud ja planeerinud 2024 suure ja mõjusa kampaania, mis võtab arvesse kõiki õppetunde, mis karusloomafarmide keelustamisest kogusime. Meie organisatsiooni asutaja pühendas karusloomafarmide keelustamisele 15 aastat oma elust, seega õppetunde on kogunenud kindlasti omajagu. Nüüd on oluline teha oluline pingutus, et tagada selle kampaaniaplaani õnnestumiseks ka rahalised ressursid. Pistame rinda suurte korporatsioonidega, kelle puhul ainuüksi turunduseelarved on juba mitu korda suuremad kui meie organisatsiooni kogu aastakäive. Seega on oluline, et meie toetajate kogukond mobiliseeruks ja ühiselt kannatavate lindude heaks selle väljakutse ületaksime.
Kanade puurispidamine on julm ja iganenud praktika, mida ei toeta enamus Eesti elanikest. Linnud on mitmekümnekesi kitsas traatpuuris võimaluseta astuda sammugi maapinnal või viibida väljas. Halvad pidamistingimused tekitavad neis stressi, mis paneb neid puurikaaslasi nokkima ja neile vigastusi tekitama. Puurielu on nende jaoks maapealne põrgu.
Nähtamatute Loomade tiimi motivatsioon ja teotahe on tugevamad kui kunagi varem, et võidelda selle õuduse lõpetamise poolt. Meie kampaania koosneb peamiselt tööst avaliku sektori institutsioonidega, meediatööst ja turundustegevustest, koostööst toidusektori firmadega ning tarbijateadlikkuse edendamisest. Paljusid tegevusi ei saa me enne avalikustada, kui aeg on käes, et tööstusfarmerid ei saaks meie tegevusi takistada.
Nii suure muudatuse nagu kanade puurispidamise keelustamise tõhusaks elluviimiseks peame tegutsema mitmel rindel, et muutust eest vedada. Seda saame aga teha ainult koostöös meie hooliva loomasõprade võrgustikuga.
Püsiannetajaks hakkamine ei ole väike heategu – see on üks imeline ja suur samm, et oma tegudes näidata hoolivust ja nõrgemate kaitsmist.
Iga loom ja lind, kes tööstusfarmide kõledate puuritrellide ja betoonist põrandate külmusse on sunnitud, väärib meie tähelepanu ja tegutsemist. Nüüd oleme suure muutuse lävepakul, et aidata sadu tuhandeid kannatavaid linde puuridest välja.
Teeme 2024 kanade aastaks ja kingime neile vabaduse! Hakates püsiannetajaks kuni 31. detsembrini 2023 vähemalt 10€ kuus kahekordistab lahke suurannetaja Su annetuse. See on imeline pühadeaja võimalus toetada neid, kes meie abi kaugetes ja varjatud kõledates tööstusfarmides piineldes tohutult vajavad.
Nähtamatud Loomad tellis Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuselt (RAKE) mõjuanalüüsi, kuidas mõjutab Eestit munakanade puurispidamise keelustamine.
Analüüs hõlmab endas poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete, tehnoloogiliste, juriidiliste ja keskkondlike mõjutegurite kooshindamist.
Erilist tähelepanu on pööratud majanduslikele mõjudele, keskendudes munatootjate hinnangulistele investeeringute mahtudele ja munade hinnale tarbija jaoks, kui Eestis loobutakse munakanade puurispidamisest.
Kanade puurispidamisest on otsustatud täielikult loobuda Taanis, Luksemburgis, Austrias, Saksamaal, Belgia regioonis Wallonias, Tšehhis, Šveitsis, Bhutanis ja Iisraelis. Ameerika Ühendriikides on kanade puurispidamine keelustatud kümnes osariigis: Washingtonis, Oregonis, Californias, Colorados, Michiganis, Massachusettsis, Ohios, Nevadas, Arizonas ja Rhode Islandil. Mitmetes teistes riikides on sarnane seadusloomeprotsess veel pooleli.
Kana elu puuris
Puurikeskkond on disainitud nii, et kanad muneksid kõige rohkem mune, tarbiksid võimalikult vähe sööta ning hõlmaksid minimaalse pinna. Puurikanad ei näe iialgi päikesevalgust ega saa ruumikitsikuse tõttu täies ulatuses isegi oma tiibu sirutada. Kanade loomuomased vajadused on täielikult rahuldamata ning elu puuris on nende jaoks piin. Täpsemalt kanade elutingimuste kohta erinevates munatootmisviisides saab lugeda siit.
Puurikanade sulestik on hõre, kuna ruumikitsikuse tõttu hõõrduvad nende kehad vastu puurivõresid ja stressi tõttu nokitakse üksteiselt sulgi välja.
Eesti on kanade puurispidamise poolest Euroopa tipus
Kurb reaalsus on see, et täna seisab Eesti teadlik tarbija poes pahatihti valiku ees, kas eelistada eestimaist puurikana muna või imporditud kõrgema heaolu standartitega toodetud kanamuna, sest suurimad Eesti munatootjad kasvatavad endiselt enamiku oma kanadest julmades puurides.
Eestis toodetakse praegu üle 80% kanamunadest puurisüsteemis, mis on kõige loomavaenulikum munatootmisviis. Kuigi Eesti pole ainuke riik Euroopas, kus kanade puurispidamine veel lubatud on, siis oleme me teistega võrreldes siiski väga kurvas olukorras. Euroopa keskmine puurikanade osakaal on 45%, aga Eestis peab 82% kanadest elama kohutavates puuritingimustes. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on kanade olukord hullem ainult Maltal!
Tõsiseltvõetavaid eeliseid puurisüsteemidel tegelikult ei olegi, sest tootmiskulud loomasõbralikumas õrresüsteemis märkimisväärselt ei kasva ning enamik inimesi puurispidamist ei toeta. Meie munahindade analüüs näitas, et paremates tingimustes toodetud õrrekanamuna maksab Eesti suurtes toidukauplustes keskmiselt vaid 1 sent rohkem kui puurikana muna.
Eesti elanike seas läbi viidud avaliku arvamuse uuringu tulemused näitavad, et üle 78% inimestest arvab, et kanade puurispidamine ei tohiks lubatud olla.
Sadakond restorani on juba praegu teatanud puurikanamunade kasutamise lõpetamisest ning suured toidukauplused nagu Prisma, Rimi, Maxima, Lidl ja Stockmann ei kavatse aastast 2025 oma valikus enam puurikanade mune üldse müüagi.
Sellest hoolimata võib ka lindude heaolust hooliv tarbija olla poes sunnitud ostma puurikanamune, kuna paremates tingimustes elanud lindude munad ei pruugi olla lihtsalt kodupoes kättesaadavad või ei oska ostleja vahet teha, millistes tingimustes kanade munad tema korvi satuvad.
Eestist võib saada järgmine riik, kus puurid keelustatakse
Nähtamatud Loomad paljastas septembris Eesti puurikanalate julmused ja algatas koos sellega petitsiooni kanade puurispidamise seadusega keelustamiseks. Tänaseks päevaks on oma toetusallkirja andnud üle 14 400 inimese. Nüüd on olulisem kui kunagi varem näidata poliitikutele jätkuvat huvi selle julmuse kiireks lõpetamiseks, et Eesti saaks olla järgmine riik, kus minnakse üle kanade pidamisele vabapidamissüsteemides. Jaga petitsiooni ka oma sõpradega, et saaksime Riigikogule üle anda vähemalt 15 000 allkirja!
Eestis ja teistes Euroopa riikides on kasutusel neli erinevat kanade pidamisviisi munade tootmiseks. Neist kolm: õrre-, vaba- ja mahepõllumajanduslik pidamine, on kõik vabapidamissüsteemid. Kahe viimase puhul võimaldatakse kanadel ka õues käimine. Õrresüsteem tähendab hoonesisest vabapidamist. Hetkel aga kõige levinum pidamisviis Eestis on kanade puurispidamine. Sellisel juhul on kanadelt võetud ära pea kõik võimalused loomuomasteks tegevusteks.
Kanade heaolu mõttes on täiesti erinev elu, mis möödub A4 paberilehe suurusel alal traadist puuris või saab lind liikuda erinevate tasapindade vahel ja minna põrandale siblima, kus on selleks kuiv allapanu. Õrrekanamunad maksavad keskmiselt vaid 11 senti karbi kohta rohkem kui puurikanamunad, kuid kanade jaoks on need kaks pidamisviisi erinevad kui öö ja päev.
Kanade pidamisviisi tähistab munatempli esimene number: 3 – puuris peetava kana muna, 2, 1, 0 – vabapidamissüsteemist pärit muna.
1. Kanad saavad õrresüsteemis liikuda
Liikumise alla kuuluvad jooksmine, kõndides pikemate vahemaade läbimine ja lendamine ilma, et vastu puuriseina või -lage ei põrkaks kui ka tiibade ning jalgade sirutamine ja liivavannide võtmine. Viimased neist on nn mugavuskäitumised, millega linnud suurendavad oma füüsilist mugavustunnet ja hoolitsevad oma sulestiku eest. Ka need nõuavad teatud ruumi, mida puuris ei ole. Peale selle, et liikumiseks ei ole puuris piisavalt ruumi, on võrepõrandal ebamugav kõndida ja allapanu puudumise tõttu kulutamata jäänud küüned võivad puuritraatide taha takerduda ja varbad võivad seetõttu viga saada. Lisaks kaotavad kanad puurivõrede vastu hõõrdudes oma sulestikku, mis omakorda põhjustab soojusregulatsiooni häireid.
Puurikanalates on ühe kana kohta ette nähtud vaid ligikaudu A4 suurune ala, linnud ei saa kunagi isegi joosta ega tiibu sirutada. Õrrekanalates on põrandapinda ühe kana kohta peaaegu kaks korda rohkem ning lindudel on võimalus läbida pikemaid vahemaid. Pilt tehtud Eesti suuruselt teises puurikanalas Eesti Muna OÜ. Foto autor: Nähtamatud Loomad
2. Kanad saavad õrresüsteemis toiduotsinguga tegeleda
Kodukanade, nii nagu kõikide teiste liikide puhul, sõltub nende ellu jäämine sellest, kui edukalt nad suudavad toitu leida. Toiduotsinguga tegelemine jääb nende käitumuslikuks vajaduseks ka siis, kui täisväärtuslik toit on alati saadaval. Õrresüsteemis on muidugi samamoodi nagu puurides graanulite või jahuna sööt olemas, kuid õrrekanalas saavad linnud minna põrandale allapanu peale nokkima ja kraapima. Kanad on motiveeritud seda tegema isegi siis, kui allapanu sees midagi söödavat ei leidu. Kuna puuris midagi nokkida ei ole, siis tekitab selle vajaduse rahuldamata jätmine kanade frustratsiooni ning tegevus suunatakse ümber puurikaaslaste sulgede välja nokkimisele.
Puurikanalates on põrand traatvõredest ning kanad ei saa siblida ega toitu otsida. Frustratsioonist nokitakse hoopis puurikaaslaste sulgi. Pilt on tehtud Eesti suurimas puurikanalas AS Dava Foods. Foto autor: Nähtamatud Loomad
3. Kanad saavad õrresüsteemis õrrele puhkama minna
Puuris asuvad “õrred” enamasti puuripõhjast vähem kui 10 cm kõrgusel. Põhjus, aga miks neid vaja on, peitub selles, et kanad tunnevad ennast puhates turvalisemalt, kui saavad seda teha kõrgemal, kuhu kiskjad nii kergesti ligi ei pääseks. Olgugi, et kodukanad on farmis kiskjate eest kaitstud, on kanadele sellegipoolest sisse kodeeritud enda kaitsmine. Peale kõrgel asuvate õrte on õrrekanalates enamasti olemas ka erinevad tasapinnad, mille vahel saavad linnud liikuda. Puuris aga pole vähese ruumi tõttu võimalik õrsi piisavalt kõrgele paigutada ja need põhjustavad sageli hoopis kanade kinni jäämist nende alla ning tekitavad sellega raskeid vigastusi ning surma.
Õrrekanalas saavad linnud liikuda eri tasapindade vahel ning vabalt ringi liikuda, mis on nende heaoluks ääretult oluline. Pildil OÜ Linnu Talu ärijuht Jarno Hernet oma õrrekanalas. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane
Lõpetame julma puurispidamise
Puurides on kanadelt ära võetud nii loomulikud tegevused nagu ringi uudistamine, tiibade lehvitamine, toidu otsimine ja õrrel puhkamine. Sellele julmale süsteemile on olemas toimivad alternatiivid. Õrresüsteemis on kanad hoones lahtiselt ja saavad minna põrandale allapanu peale siblima ja liikuda erinevate tasapindade vahel. On aeg lõpetada selle aegunud süsteemi kasutamine, kus pole võimalik kanade heaolu tagada.
Tööstusfarmid on osavad varjamaks, missugustest tingimustest nende toodang tuleb. Poes mune valides ei tuleks selle peale, et mõned neist ilusate siltide taga peituvad munad tulevad nii julmadest ja jälkidest oludest. Puurikanalate ebaeetilisus väljendub esiteks muidugi kanade ära lõikamises neile loomuomastest tegevustest ja selle pidamisviisi uskumatus jõhkruses, milles kanad terve oma elu veetma peavad. Kuid küsimusi tekitavad ka puurikanalate igapäevased nähtused, mis puudutavad toiduhügieeni. Kanalast sõidavad munad mööda munalinte sorteerimisliinile, kust küll nopitakse välja silmnähtavalt määrdunud munad ja pestakse need enne karpi panekut ära, kuid on ka seda, mida munakarpi avades ei näeks. Kas me ikka soovime, et otse meie toidulauale jõuaks toit, mis on kokku puutunud lagunevate laipade, väljaheidete, vere ja parasiitidega?
Laipadega kokku puutuvad munad
Puurikanalates on tavalised mitmesugused vigastused, mille tagajärjel jäävad kannatanud piinarikkalt oma lõppu ootama. Mingit ravi ega hoolt neile ei pakuta. Surnuid on iga päev kümneid ja neid otsitakse kiiruga. Seetõttu on tavaline, et mõni laip jääb mitmeks päevaks elusate kanade vahele vedelema ja lagunema. Munetud munad takerduvad sageli laiba taha ja kui surnu lõpuks leitakse ning eemaldatakse, siis laibaga kokku puutunud munad jõuavad munalindile ning jätkavad oma teekonda toidulauale. Samuti on tavaline nähtus, et surnu ülakeha on vajunud munalindile peale ja munad hõõrduvad vastu surnu pead või kaela.
Ka need laiba taha takerdunud munad jõudsid pakkimisliinile.
Verised munad
Uskumatuna võib kõlada ka tõsiasi, et puurikanalates ravita jäänud kanad munevad sageli veriseid mune. Karbi seest selliseid mune ei leia, sest enne loputatakse veri maha. Farmiseinte vahelt väljaspool sellist vaatepilti meil kunagi näha ei lastaks, sest kes sooviks pannile lahti lüüa verega kaetud muna. See oleks ju ilmselge signaal, et selles tootmises on midagi mäda ja eelistus langeks munadele, mis pärinevad kõrgema lindude heaoluga farmist.
Verised munad sorteeritakse välja, pestakse ja lähevad seejärel pakkimisse.
Munadel ronivad parasiidid
Või mida arvaksid, kui munakarpi avades näeksid munadel siblivaid satikaid? Ilmselt kaoks munaisu ära. Puurikanalates on levinud kanalestad, kes põhjustavad kanadele nende verd imedes palju ebamugavust ja sügelust. Puuritingimustes puudub neil lindudel võimalus oma nahka ja sulestikku puhastada, mida nad teeksid liivavanne võttes. Lestad üha paljunevad, ronivad nii kanade kui töötajate kehadel ning ronivad ka meie toidul – munadel.
Puurikanalates on levinud väikesed parasiidid, kes ronivad kõikjal, sh munade peal.
Hingemattev tolm
Inimeste silme eest varjatuks jääb ka see mustus ja tolm, mille sees kanad oma elu veetma peavad ja kust jällegi tulevad ka munad. Kümned tuhanded kanad rapsivad stressis puurides püüdes asjatult põgeneda. Selle käigus lendavad nad vastu puurilage ning -seinu ja kaotavad pidevalt sulgi. Selle tagajärjel on puurikanalad ülimalt tolmused. Jõudumööda põrandaid pühitakse ning sellega keerleb tolm jälle üles. Eriti alumiste korruste kanad peavad taluma tolmupilvi ning muna kattuvad samuti halli tolmukihiga.
Vaid paari meetri pealt kokku pühitud suletolm ja kuivanud sõnnik.
Väljaheited munadel
Selles pole küll midagi tavapäratut, et munad kana väljaheidetega kokku saavad, kuid väärib märkimist, et ka puurikanalast ei tule välja ainult puhtad munad. Nii nagu verega määrdunud munade puhul, pannakse ka väljaheidetega kaetud munad ühte ämbrisse, kus need räpase švammiga üle tõmmatakse. Pärast kuivamist on ka need munad valmis karpi panekuks.
Ka väljaheidetega kaetud munad pühitakse veeämbris puhtaks ja on seejärel valmis pakendamiseks.
Puurikanalate argipäeva juurde kuuluvad kanalaibad, millega ka munad kokku puutuvad. Tihtipeale nokitakse surnukehasid ja on tavaline, et need vedelevad puurides mitu päeva. Seal tekib lõputult tolmu ja levivad parasiidid. Paljud munad on kaetud väljaheidete ja verega. Peale lindude heaolu küsimuste peaksime läbi mõtlema, kas tahame süüa mune, mis tulevad sellistest tingimustest või saaks koos lindude heaoluga parandada ka toiduhügieeni.
On vähe inimesi, keda on jätnud külmaks kaadrid Eesti puurikanalatest, mis septembris loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad poolt avalikustati. Vaatepilt, mis nendelt materjalidelt avaneb, on nii julm ja õõvastav, et oma digiallkirja sellise tootmisviisi keelustamiseks on tänaseks andnud üle 14 000 Eesti inimese. Enam pole kahtlust, et õudus, mida varasemalt oleme näinud teistes riikides filmitud videotelt, toimub ühtviisi ka meie väikeses Eestis. Kuid üles on kerkinud ka küsimus, mis saab muna hinnast ja kas üldse mune poelettidel saada on, kui kanade puurispidamisest loobume.
Kanad puuris ettevõttes Eesti Muna.
Praegu, kui puurikanalate õudused on ühiskonda raputanud, on kuulda, et väiketalunike telefonid on punased, sest kõik uurivad, kas saaks mune osta kohalikult kanapidajalt, kelle puhul saab kindel olla, et kanad elavad täisväärtuslikku elu. Muidugi ei ole selliste väiketootjate tootlikkus piisav suurte poekettide munadega varustamiseks. Ka paljudes poodides on märgata, et munaletid on vabapidamissüsteemidest pärinevatest munadest tühjaks ostetud ja tundub, et puurikanade munadest püütakse lahti saada pakkudes soodushinda.
Arvatavasti tuleb puuride keelustamise korral juurde ka mahetootjaid, kuid munadega varustusega tagamiseks on oodata suurte munatootjate üleminekut õrrepidamisele ja ka uute õrrekanalate rajamist. See on sarnaselt puurisüsteemiga masstootmine, kuid kanade heaolu on sellises süsteemis oluliselt kõrgem. Õrrepidamine tähendab sisuliselt hoonesisest vabapidamist, kus kanadel on kanalas võimalus liikuda erinevate tasapindade vahel, minna põrandale allapanu peale kraapima ja nokkima ning öösel puhata kõrgemal asetseva õrre peal, kus kana tunneb ennast kiskjate eest kaitstult. Selles õrrepidamise lühikirjelduses on ühtlasi mainitud mõned olulisemad kanade vajadused, mida ka hoonesisese vabapidamise puhul on kanadel võimalik rahuldada. Puuris sellisteks lihtsateks asjadeks võimalust ei ole.
Niisiis puurispidamise keelustamise korral toimub üleminek eelkõige õrrepidamisele ning oluline on seega nende kahe pidamisviisi kulukuse erinevus. Puurispidamine on kõige odavam tootmisviis. Selle ainuke “eelis” ongi see, et kanade heaolu arvelt hoitakse nii palju kulusid kokku, kui võimalik. Küsimus peakski olema püstitatud, kuidas on puurikanade munad nii odavad ja millistelt lindude elutingimustelt on kokku hoitud, et massikasvatuses kulusid kärpida. Hea tendentsina on viimastel aastatel keskmine hinnavahe puuri- ja õrrekanade munade vahel kokku kuivanud. Viimane hinnavõrdlus e-poodide valikus olevate 10-munalise karbi kohta näitab, et õrrekanade munad on keskmiselt vaid 11 senti kallimad! Kuu varem oli hinnavahe 7 senti. Kuust-kuusse jääb hinnavahe sentide tasandile.
Peale selle, et inimesed on üha teadlikumad ning paljud valivad poes vabapidamissüsteemides peetavate kanade munad, on suur osa jaekettidest andnud lubaduse täielikult loobuda puurikanade munade müügist. Juba 2025. a lõpus Rimi, Maxima, Lidli, ja Stockmanni lettidelt enam puurides kannatanud kanade mune ei leia, Prisma seadis selleks eesmärgiks 2026. aasta. See tähendab, et suured muutused on tulemas ja nõudlus vabapidamisel elavate kanade (olgu see siis hoonesiseselt või koos õues käimise võimalusega) munade järgi on veelgi tõusmas. Juba praegu imporditakse suur osa vabapidamise kanade munadest mujalt Baltikumist ja Poolast, sest üle 80% Eestis toodetavast munadest tuleb puurikanadelt. Seega on viimane aeg, et Eesti suuremad munatootjad hakkaksid puurivabale tootmisele üle minema olenemata sellest, kas puurid keelustatakse või mitte.
Samuti on sadakond restorani, toidutootjat, hotelli ja muud toidusektori firmat teatanud otsusest loobuda puurikanamunade kasutamisest aastaks 20251. Teised on ootel, et Eestis vabapidamise kanade mune rohkem tootma hakatakse, sest sellisel suurel hulgal neid saada ei ole ja ettevõtete seas on selge eelistus kasutada just Eesti kanamune. See viitab sellele, et on suur nõudlus Eestis toodetud õrrekanamunadele ning asi seisab vaid selle taga, et kodumaised suurtootjad pole seni muutustega kaasa tulnud ja jätkavad munade tootmist puurides tekitades lindudele kujutletamatuid kannatusi.
Üleminek vabapidamissüsteemidele on toimumas kõikjal Euroopas ja Eesti on selles osas tugevalt maha jäänud. Munakanade puurispidamise poolest oleme Euroopa tipus ja mitmed teiste Balti riikide suured munatootjad on juba andnud lubaduse puuridest loobuda. Näiteks Lätis paiknev kogu Põhja-Euroopa suurim munatootja Balticovo on lubanud lõpetada munakanade puurides pidamise 2026. aastaks2. Seda trendi on näha ka Poolas, kus mitmed munatootjad, sh nt üks suurimatest Aktiw Sp on otsustanud munakanade puurides pidamisest järk-järgult loobuda. Lätis Eesti piirist vaid 15 km kaugusel Aluksnes asub farm, mis on valmis pakkuma Eesti turule suures hulgas “peaaegu kohalikke” õrrekanamune3. Vabapidamissüsteemidest pärit munade nõudluse kasv ja trendid mujal Euroopas, sh Lätis, Leedus ja Poolas, kust meile kõige enam mune imporditakse, viitavad vaid sellele, et muutused on tulemas.
Seni aga on Eesti tootjad palju aeglasemad reageerijad olnud. 2023 oktoobri seisuga toodetakse lausa 86% munadest Eestis puurisüsteemis. Oleme Euroopa Liidu tipus puurispidamise hulgalt, teised riigid on palju kaugemal üleminekuga puurivabadele süsteemidele. Muidugi nõuab üleminek vabapidamissüsteemidele investeeringuid, kuid on viimane aeg muutustega kaasa tulla ja ajale jalgu jäänud puure õrresüsteemi vastu välja vahetama hakata. Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskuse (RAKE) hinnangul võib üleminekuks vajalike investeeringute suurus olla 51 – 60 eurot ühe kana kohta, mis tähendaks ostja jaoks 0,55 – 0,59 eurost hinnatõusu munakarbi kohta4. Nendes kalkulatsioonides ei ole arvestatud riiklikke ega EL toetuseid, mille abil on hind tarbija jaoks väiksem. Seejuures tasub silmas pidada, et arvestades valitsevaid trende, võivad nõudluse muutustele kiiremini reageerinud ettevõtted tugevdada oma konkurentsipositsiooni ning tootmise ümberkorraldamiseks vajalikud investeeringud võivad osutuda väiksemateks, võrreldes ettevõtetega, mis on sunnitud investeeringud tegema kiirendatud korras. Ülemineku positiivsete mõjude hulka kuuluvad ka munatootmise kaasajastamine ja tugevdamine, tulu suurenemine, toidukvaliteedi paranemine, kaubamärgi tugevdamine ja moraalse koorma leevenemine, mis tuleneb praegusest piinarikkast viisist, kuidas kanu peetakse. Eesti neljast suurimast munatootjast, kes toodavad kokku 99,5% puurikanade munadest, teatas esimesena täielikult vabapidamissüsteemidele üleminekust aastaks 2027 suurtootja nimega Linnu Talu5. Teised on hetkel veel äraootaval seisukohal.
Kuna Eesti suurtootjad peale Linnu Talu ei ole muutustega kaasa tulnud, siis on munatootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik riiklikul tasandil puuride kasutamine keelustada. Konkurentsieelis on ka varem muutustega kaasa tulevatel riikidel. Euroopa riikidest on suurim eelis Austrial, mis on kanade heaolu poolest kõikidest teistest riikidest pikalt ees. Alates 2021. aastast on sealsed kanad puurivabad: 58% kanadest elavad õrresüsteemis, 28% vabapidamissüsteemis ehk neil on ligipääs ka õuealale ja 13% on mahepõllumajanduslikul viisil peetavaid munakanu. Keskmine muna hind on tõepoolest Austrias veidi kõrgem, tõustes nii nagu teisteski Euroopa riikides 2008. aastal koos toidu hinnaindeksiga ja jäädes sarnasele tasemele ka pärast seda. Seejuures on aga väga oluline, et keskmise munahinna teeb seal kalliks mahemuna; õrrekanamuna keskmine müügihind on Austrias aga soodsam kui näiteks Itaalias (2022 aasta andmetel)6.
Eestile antud hinnang, 55 – 59 senti hinnatõusu munakarbi kohta, tundub teiste Euroopa riikide kogemusi vaadates isegi üle pakutud. Näiteks Tšehhis keelustati puurid 2020. aastal (üleminek kestab aastani 2027) kui puurides peeti 80% sealsetest kanadest ja toona hinnati muna tootmishinna tõusuks keelustamise otsesel mõjul vaid 8-16 senti munakarbi kohta7. See vastab tegelikule keelustamisjärgsele hinnamuutusele Saksamaal, Austrias ja Hollandis.
Munatootjad on tegelikult pikka aega olnud teadlikud, et üleminek vabapidamissüsteemidele on varem või hiljem tulemas. Need protsessid on kogu maailmas toimumas ja tagasi pöörata neid ei saa. Kanade puurispidamine on ajale jalgu jäänud süsteem, millel ei ole tuleviku Eestis kohta. Inimesed on üha teadlikumad ja hoolivad sellest, kuidas toit lauale jõuab. Uuringud ja teiste riikide kogemused näitavad, et muna jääb ka õrresüsteemis tootes väga soodsaks ja kättesaadavaks kõigile ühiskonnagruppidele. Puuride keelustamine kanade pidamisel on vajalik, et kõikide poelettidele jõudnud munade tegelikud tootjad – kanad – saavad täita oma põhivajadusi nagu näiteks kraapimine, nokkimine ja õrrel puhkamine.
Kristina Meringu kõne 12.10.2023 Riigikogus toimunud ürituselt kanade puurispidamise lõpetamise toetuseks
Aitäh kõigile kuulajatele, kohapeal ja otseülekandes. Sõnastasin oma esinemise pealkirjaks täna siin Riigikogus teadlikult veidi polemiseerivalt “Eesti on valmis kanade puurispidamise lõpetamiseks”. Teen nüüd väikse kokkuvõtte, miks ma siiralt usun, et see nii on ja miks tugevad märgid nii avalikust kui erasektorist seda tõdemust toetavad.
Nähtamatute Loomade ettepanek on lõpetada kanade puurispidamine Eesti munatootmises ning üle minna vabapidamisüsteemidele. Nii lõpetame suurima julmuse, mis loomakasvatuses lindude vastu toime pannakse ning läheme üle kõrgema heaolu ning kõrgema kvaliteediga munatootmisele. Rahvaalgatus.ee lehe kaudu on meie petitsioonile juba toetus-digiallkirja pannud ligi 14 000 inimest. Riigikogule esitamiseks vajalikud tuhat digiallkirja saime kokku vaid tunniga pärast Pealtnägija saatelõigu linastumist 20. septembril, kui linastusid meie kogutud kaadrid Eesti puurikanalatest.
Videomaterjal Eesti puurikanalatest on toonud seni suurima kaasaelamise ja reaktsioonide laine tööstusfarmide tegevuse ja lindude julma kohtlemise vastu. Nii paljud hoolivad Eesti inimesed on digiallkirjastanud petitsiooni ja nende sõnumeid ja meile, mis Nähtamatutele Loomadele saadetakse, vastame ilmselt veel pikka aega. Eesti inimesed hoolivad ja mõtlevad kaasa ja soovivad näha selle kriitilise probleemi lahendamist, et lindude vastane julmus lõppeks.
Avalik toetus kanade puurispidamise keelustamisele on kõrge – 78% Eesti elanikest toetab kanade puurispidamise keelustamist nagu selgus värskelt septembris avaldatud Norstati avaliku arvamuse uuringust. See on tugev enamus Eesti inimestest, kes tahavad näha, et lõppeks praegu veel seaduslik julmus ja olukord munatootmises astuks olulise sammu paremuse poole.
Nähtamatute Loomade sotsiaalmeediakanalite analüüs näitab suurimat toetust kanade puurispidamise kampaaniale, mida me senise kuue ja poole tegutsemisaasta jooksul näinud oleme. See on võrreldav karusloomafarmide keelustamise toetusega, millega 2021. aasta suvel eduka lõpuni Eestis jõudsime.
Meieni jõuavad järjest iga päev teated kümnetest toidukauplustest, kus vabapidamise kanamunad on lettidelt tühjaks ostetud ja puurikanade munad on puutumata. Inimesed annavad ostuotsusega selgelt märku, et aitab, puurikanamunade aeg on läbi.
Lisaks suurele toetusele avalikkuses ja tarbijate hulgas, näeme viimastel aastatel üha tugevamat trendi eelistada vabapidamismune ka toidusektoris. Tänaseks päevaks on üle poole jaesektorist ja 113 muud toidusektori firmat teatanud otsusest üleminekuajaga üle minna vabapidamismunade müügile ja loobuda kanade puurispidamise toetamisest. See tähendab, et restoranides, pagarites ja muudes toiduettevõtetes kasutatakse vaid vabapidamissüsteemidest pärinevaid kanamune.
Näeme, et ka munatootjad ise on hästi kursis üha kasvavast algatusest üle minna vabapidamisele. Eestis on neli suurimat munatootjat, kes toodavad puurikanamune. Neist esimene on juba andnud avalikkusele selge lubaduse asendada puurisüsteem õrrekanade pidamisega. Suurim tootja on öelnud meedia vahendusel, et muutus toimub kindlasti, aga nad ei ole kinnitanud ajaraami. Ning teised kaks on samuti kaasa mõtlemas ja kursis, kui suur teema see nende tegevusvaldkonnas on.
Me oleme Eestis mitme sektori lõikes rohkem valmis kui kunagi varem, et see oluline lindude heaolu parandav muudatus vastu võtta. See päästaks alla miljoni linnu piinarikkast puurielust, kus linnu kohta on ca A4 pinna jagu ruumi ja vigastused ja stress on igapäevased nähtused.
Lõpetuseks – maailmas on palju julmust, mis on õudne ja mida on raske lõpetada. Kanade puurispidamine on kriitiline probleem, kus meil on laual realistlik lahendus, mis paljudes riikides juba rakendatud ja mis aitab leevendada nende tundevõimeliste olendite kannatusi.
Nähtamatutes Loomades oleme võtnud selge fookuse selle kampaaniaga eduka lõpuni minna. Me ei lõpeta ega vaiki, kuni julmus on lõppenud ja kanade puurispidamine on keelustatud.
Videosalvestus Riigikogus 12.10.2023 toimunud ürituselt
