Kanade puurispidamise keelustamine oleks suurima mõjuga loomade heaolu parandav otsus, mida Eestis praegu teha saab. See parandaks sadade tuhandete loomade elu, viiks Eesti lähemale ülejäänud Euroopa arengule ning vastaks sellele, mida Eesti inimesed juba praegu soovivad.
Siin on kümme põhjust, miks on aeg puuridele seadusega punkt panna.
1. Sest kana ei ole loodud elama puuris A4 suurusel pinnal
Munakanal on praeguse seaduse järgi puuris ca A4 paberilehe suurune ruum. Ta ei saa seal liikuda ega tiibu sirutada ega käituda nii, nagu talle loomuomane: uudistada, siblida, liivavanne võtta ja otsida sobivat puhkekohta. Euroopa Toiduohutusamet EFSA soovitab teadusliku tõendusmaterjali põhjal pidada munakanu vaid puurivabades süsteemides.
2. Sest ülejäänud Euroopa liigub juba puuridest loobumise suunas
Kanapuurid on keelustatud Taanis, Sloveenias, Austrias, Saksamaal, Luksemburgis, Šveitsis, Belgia regioonis Wallonias ning Tšehhis. Arutelud seadusemuudatuse kohta käivad Lätis, Norras, Itaalias ja Rumeenias. Euroopa Liidus keskmiselt peetakse vaid 34% kanadest puurides ja see väheneb kiiresti. Eesti peab järgi võtma.
3. Sest Eesti on puurispidamisega Euroopa mahajääjate seas
Eestis pärineb 77% munadest puurisüsteemidest, samal ajal kui ELis tervikuna peetakse juba ligi kaks kolmandikku munakanadest puurivabalt. Eesti liigub seega Euroopa üldisest arengust vastupidises suunas.
4. Sest Eesti inimesed tahavad seda muutust
Kanade puurispidamise keelustamist toetab Eestis 78% inimestest. 2026. aasta veebruaris anti Riigikogule üle ka 34 582 inimese allkirjaga petitsioon – suurima toetusega loomade heaolu rahvaalgatus Eestis. Esmakordselt on loomade heaolu muudatuse taga olnud nii selge avalik toetus. Lisaks on poliitikutele saadetud kokku üle kümne tuhande kirja ning üle tuhande inimese on osalenud erinevatel meeleavaldustel kanapuuride keelu toeks.
5. Sest ühe seadusemuudatusega saame aidata tohutut hulka loomi
Eestis peetakse üle 700 000 munakana. Puuride keelustamine tähendaks, et aastast aastasse ei peaks sajad tuhanded linnud enam oma elu piinarikkalt puurivõrede vahel veetma. Vähesed loomakaitselised otsused Eestis puudutavad korraga nii suurt hulka loomi.
6. Sest munatootjad peavad suutma konkureerida ka homses Euroopas
Euroopa munatootmine liigub järjest enam puurivabade süsteemide poole: juba 64,3% ELi munakanadest peetakse puurivabalt. Selge ja piisavalt pika üleminekuajaga seadus annaks Eesti tootjatele kindluse investeerida süsteemidesse, mis vastavad tuleviku turule ja loomade heaolu ootustele.
7. Sest ainult turu iseeneslikule muutumisele lootmisest ei piisa
Eestis pärineb endiselt ligi neli muna viiest julmadest puurisüsteemidest, kuigi avalik vastuseis puurispidamisele on olnud tugev juba aastaid. Kui ühiskond on otsustanud, et teatud minimaalne loomade heaolu tase peab olema tagatud kõigile loomadele, on selle kehtestamine seadusega selgem ja võrdsem lahendus kõigile tootjatele.
8. Sest teadus ütleb, et puur ei vasta kana vajadustele
Euroopa Toiduohutusamet EFSA on toonud munakanade oluliste heaoluprobleemidena välja muu hulgas liikumisruumi puuduse, puhkeprobleemid ning võimetuse tegeleda piisavalt uudistamise, toiduotsimise ja teiste loomale loomulike käitumisviisidega. Selle põhjal soovitab EFSA munakanu pidada vaid puurivabades süsteemides.
9. Sest 2035. aasta annab muutuseks piisavalt aega
Puurispidamise lõpetamine ei tähenda üleöö tehtavat muutust. Eestis arutatud seadusemuudatus näeb ette ülemineku aastani 2035, mis võimaldab tootjatel investeeringuid ette planeerida ja tootmist järk-järgult ümber korraldada.
10. Sest Eesti peab olema riik, kus loomad on päriselt kaitstud
Loomade heaolu ei tohiks sõltuda ainult sellest, millise tootja juurde loom satub või millist muna tarbija poeriiulilt valib. Kõige elementaarsem kaitse peab tulema seadusest.
Eesti saab olla riik, kus nõrgemate heaolu võetakse tõsiselt ja kus loomakaitseseadus liigub koos ühiskonna väärtuste, teaduse ja ajaga edasi.
Kanapuuride keelustamine on üks konkreetne võimalus seda näidata – ja anda sadadele tuhandetele loomadele parem elu.
