Sel sügisel menetleb Riigikogu seaduseelnõud, millega keelustataks Eestis karusloomafarmide tegevus. Nähtamatutel Loomadel oli au intervjueerida Riigikogu liiget Maria Jufereva-Skuratovskit Keskerakonnast, kes räägib enda seisukohtadest karusloomafarmide ja loomade heaolu teemal.

Kuidas jõudsite arusaamani, et ei poolda karusloomafarmide tegevust?

Teatud arenguetapil vajas inimene naturaalset materjali, mis säilitaks sooja. Tänapäeval on olemas plasti teisese ümbertöötlemise tulemusena saadud materjalid, mis oma omaduste poolest ületavad naturaalset karusnahka. Samuti, loomulikult, tekitab minus õudust see, millistes tingimustes loomi farmides peetakse.

Miks on Eesti ühiskond teie arvates küps karusloomafarmide keelustamiseks?

Kindlasti on see loomakaitseorganisatsiooni pidev töö ja ühiskonna enda arengu tase. Lisaks sellele hakkavad inimesed aina rohkem loodust hindama. Ühiskonna arengus on saabunud niisugune hetk, mil inimesest saab teda ümbritseva looduse sõber, mitte enam ekspluateerija ja tarbija.

Milliseid väärtuseid karusloomafarmide tegevuse lõpetamine teie jaoks kätkeb?

Esmajärjekorras on see loomade kannatuste lõpetamine.

Mis on teie arvates viinud selleni, et karusloomakasvatus on hääbumas?

Nagu ma juba varem ütlesin, see on niisuguste nüüdisaegsete materjalide areng, mis suudavad karusnahast rõivaid asendada.

Kas on veel mõni loomade heaoluga seotud teema, mida oluliseks peate?

Muidugi, esmajärjekorras on see tarbimisstruktuuri muutmine. Eestis süüakse väga palju liha, seda on öelnud isegi arstid. Vähem oluline pole ka olla ökoloogilisem, kaitsta keskkonda prügi eest, täiustada selle ümbertöötlemise süsteemi, välistada maksimaalselt tegurid, mis soodustavad mere ja jõgede saastumist.

Eraldi tahan märkida, et on vaja arendada humaansemat suhtumist põllumajandusloomadesse, tänapäeva tootjad suhtuvad neisse kõige sagedamini kalgilt ja südametult, nagu oleks tegemist biorobotite ning liha ja munade tootmise vabrikutega. Linnud elavad halbades tingimustes, puurides. Oleks õiglane võtta kasutusele meetmed, et need loomad veedaksid oma päevad väärikalt, võimalust mööda vabapidamisel (karjamaal), mitte kitsastes puurides või latrites. Ma ise eelistan osta niisuguste kanade mune, keda ei peeta puurides.

Ma oleksin rõõmus, kui mittetulundusühendused pakuksid oma lahendusi nendes küsimustes, me võiksime hakata arendama koostööd talunikega, et leida kahekümne esimese sajandi esitatud väljakutsetele tsiviliseeritud lahendused.