Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad esitab täna, 18. jaanuari hommikul kell 10 Riigikogule ajaloo suurima digiallkirjade arvuga petitsiooni kanade puurispidamise keelustamiseks Eestis.
Nähtamatud Loomad paljastas möödunud sügisel seninägematud julmused Eesti puurikanalatest ja algatas koos sellega petitsiooni kanade puurispidamise seadusega keelustamiseks. Petitsioon pälvis tohutu toetuse, kogudes üle tuhande allkirja juba esimese tunniga. Kokku liitus petitsiooniga lausa 21 421 toetajat üle Eesti.
Täna hommikul kell 10 kogunetakse Riigikogu ees, et ühekordse visuaalse etteastega väljendada oma sõnumit ja anda seejärel ajalooline petitsioon üle Riigikogu esimees Lauri Hussarile menetlusse võtmiseks.
Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuht Kristina Mering, kellel on olnud kandev roll varasemalt ka karusloomafarmide keelustamises, kommenteerib algatust: „See on tugev avalik tahteavaldus, mis juhib tähelepanu tungivale vajadusele parandada põllumajandusloomade heaolu. Tänane ühiskond on väga valmis muutusteks selles sektoris.“
Riigikogu loomakaitse toetusrühm, kuhu kuuluvad Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Helmen Kütt, Tanel Kiik, Andrei Korobeinik, Ester Karuse, Vadim Belobrovtsev, Mario Kadastik, Zuzu Izmailova ja Tiit Maran, toetab igati kanade puurispidamise keelustamist Eestis. „Loomad ja linnud tunnevad valu, stressi ja muid emotsioone sarnaselt inimestega ning kui inimene seda valu ja piina põhjustab, peab inimene ka selle eest vastutama,“ ütleb loomakaitse toetusrühma esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
Kanade puurispidamise keelustamine on seadusega vastu võetud juba
Saksamaal, Austrias, Taanis, Luksemburgis, Tšehhis, Slovakkias, Šveitsis ja Belgia regioon Wallonias.
Ka teiste Euroopa riikide, sh Läti, Leedu, Poola ja Soome munaturul on toimumas suured muutused puuridest loobumise suunal. Kuna hulgaliselt üle-euroopalisi gigantseid toidutootjaid ja jaekette on võtnud vastu otsuse loobuda lähiaastatel puurikanade munadest, siis jääb munatööstusel üle vaid kohaneda muutuvate oludega ja leida võimalus üleminekuks vabapidamissüsteemidele.
Nähtamatud Loomad on Eesti loomakaitseorganisatsioon, mis tegutseb loomade heaolu tõstmise nimel tööstuslikus loomakasvatuses. Kõige enam on Nähtamatute Loomade tegevus puudutanud kanade heaolu ning karusloomafarmide keelustamist. Organisatsioon on pälvinud president Kersti Kaljulaidilt Aasta Vabaühenduse tiitli.
Nähtamatute Loomade tiimiliige töötas 2023. aasta jooksul talitajana kolmes Eesti suurimas puurikanalas ning jäädvustas seal oma tööülesandeid ning kuidas kanad puurides elavad. Dava Foods Harjumaal (Eggo munad), Eesti Muna Põlvamaal (Muna Liisa munad) ja Linnu Talu Valgamaal (Kollased talumunad) toodavad kokku 95% Eesti puurispeetavate kanade munadest. Esmalt avalikustati need kaadrid 20. septembril Pealtnägija saates. See haruldane sissevaade Eesti puurimunatootmise varjatud telgitagustesse šokeeris oma julmusega Eesti inimesi sügavalt ja tõi päevakorda arutelu kanade puurispidamise keelustamise kohta.
Pealtnägija saatelõik Eesti puurikanalates toimuvast
Pilt, mis Eesti puurimunatootmises salvestatud kaadritel avaneb, on ebainimlikult jõhker. Tavalised on vigastustega, verised, peaaegu ilma sulgedeta, parasiitide käes vaevlevad kanad. Surm ja kannibalism kehvadest elutingimustest on samuti igapäevased.
Lühiülevaade kanade olukorrast Eesti puurikanalates
Puuris ei ole võimalusi loomuomasteks tegevusteks nagu pinnase nokkimine ja kraapimine, sest puudub allapanu. Selle asemel nokivad puurikanad üksteisel sulgi välja. Sulestiku kadu tekitab ka pidev hõõrdumine puurivõrede vastu.
Praktiliselt kõik suled kaotanud kana ettevõtte Dava Foods puurikanalas. Foto: Nähtamatud Loomad
Oluline avastus oli, et Eesti puurikanalates ei täideta lindude heaolu kontrollimise nõuet ja surnud kanu ei koristata puuridest piisava sageduse ega hoolikusega, kuna ühe talitaja jälgimise all on kuni 100 000 lindu. Seetõttu on osad laibad avastades juba lagunema hakanud ja munad puutuvad sageli surnutega kokku. Sellegipoolest korjavad farmitöötajad iga päev kümnete kaupa surnuid puuridest välja.
Surnud kanad võivad pikalt märkamata jääda ja nendega kokku puutunud munad jõuavad inimeste söögilauale. Foto: Nähtamatud Loomad
Kui seaduse järgi peaks puurisüsteemis lindudele tagama umbes A4 paberilehe suuruse ala ühe kana kohta, mis on ka juba selgelt ebaloomulikult vähe, siis mitmes Eesti farmis dokumenteeriti sellest isegi kolmandiku võrra vähem ruumi. Linnud olid puurides nii tihedalt kokku surutud, et pidid võitlema söögi juurde pääsemise nimel.
Eesti Muna kanalates elavad kanad äärmuslikus ruumikitsikuses. Foto: Nähtamatud Loomad
Vigastusi tekitavad nii vähese liikumise tõttu nõrgenenud luud, puurivõrede vastu põrkamine või kinni jäämine kui ka üksteise nokkimine. Vigastuste teket soodustab kaitsva sulestiku puudumine.
Ettevõtte Dava Foods puurikanalates olid väga levinud lindude jala- ja tiivavigastused. Foto: Nähtamatud Loomad
Vigastuste korral ei ole linnud praeguses puurisüsteemis mõeldud abi saama ning ka linnu eraldamiseks ei ole võimalusi. Kuigi loomakaitseseadus keelab looma abitusse seisundisse jätmise, ei ole ka kõige hoolivamal töötajal võimalik kanade aitamiseks mitte midagi teha. Süsteem ei lase kanade eest hoolitseda ja nende heaolu tagada. Vigastuse tekkimisel võivad puurikaaslased haava nokkima hakata, põgeneda ei ole kuhugi ja see viib sageli kana aeglase ja piinarikka surmani.
Vigastuste korral kanad abi ei saa ja puurikaaslased võivad hakata haavasid nokkima. Foto: Nähtamatud Loomad
Kasutusel olevates täiustatud puurides on olemas õrteks nimetatavad torud, mis aga ei täida funktsiooni turvalise puhkekohana, vaid põhjustavad hoopis kanade kinnijäämist nende alla. Kuna ühe talitaja kohta on kuni 100 000 kana, siis jäävad abi vajavad linnud sageli märkamata.
See kana on jätnud oma elu jäädes puuris oleva toru alla kinni. Foto: Nähtamatud Loomad
Peale selle, et kanade puurispidamisega kaasneb hulganisti probleeme, oli Nähtamatute Loomade tiimiliige tunnistajaks ka sellele, kuidas toimub Eesti suurimasse kanalasse Dava Foods uute tibude toomine. Sellel korral oli 1500 tibu transpordil kannatada saanud. Nad jäeti külmale koridoripõrandale ja need tibud, kes nende hulgast veel elumärke näitasid, peksti vastu plastiktoru oimetuks ning laoti prügikottidesse.
Dava Foods’i koletu tibude tapmine
Vaata veel Eesti puurikanalates jäädvustatud fotosid siit.
Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering annab ülevaate järgmistest sammudest seoses kanade puurispidamise keelustamisega.
Eile esitasime Riigikogu esimehele läbi ajaloo edukaima petitsiooni kanade puurispidamise keelustamiseks Eestis. 21 421 head inimest pani digiallkirja, et kaitsta kanu puurispidamise julmuse eest. Nii, nüüd on petitsioon Riigikogus. Mis saab edasi?
Petitsiooni võttis vastu Riigikogu esimees Lauri Hussar. Foto: Erki Pärnaku / Õhtuleht
Nüüd on Riigikogul vastavalt rahvaalgatuse seadusele vaja kuu aja jooksul otsustada, mis saab meie ettepanekust edasi. Variante on erinevaid – Riigikogu juhatus võib saata selle edasi komisjoni, aga võib ka sootuks tagasi lükata.
Kollektiivse pöördumise esitamise seadus ütleb nii: Komisjon võib pöördumist menetledes otsustada: 1) algatada eelnõu või olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu; 2) korraldada avalik istung; 3) edastada ettepanek pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks; 4) edastada ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks, kujundatud seisukohast teavitatakse ka komisjoni; 5) esitatud ettepanek tagasi lükata või 6) lahendada pöördumises püstitatud probleem muul viisil.
Praeguste prognooside kohaselt maandub meie algatus kõige suurema tõenäosusega Riigikogu maaelukomisjoni laual. Küll aga pole kõik maaelukomisjoni liikmed kindlasti kohe kahe käega meie algatuse poolt hääletamas – see tähendab, et peame palju tööd tegema, et toetus tagada.
Õnneks on meie tiimil karusloomafarmide keelustamise kampaaniast põhjalik kogemustepagas all ja mõtetest puudust ei tule, kuidas edasi minna. Aga väljakutsed on suured sellest sõltumata.
Seega algab nüüd Nähtamatute Loomade töös veelgi intensiivsem periood, et kindlustada meie algatuse seaduseks jõustumine.
Kohtume nii Riigikogu fraktsioonide kui eraldi Riigikogu liikmetega, koostame ülevaateid munatootmisest ja loomade heaolust, hoolitseme selle eest, et kõigil oleks adekvaatne info ja põhjalikud argumendid selle algatuse toetuseks. Järgnevatel nädalatel on juba hulk kohtumisi planeeritud ja suurem hulk on veel kokku leppimisel.
Kohtumine Eesti200 Riigikogu fraktsiooniga
Näeme, et munatootjad levitavad infot nagu hakkaks munakarp pärast keelustamist maksma 10€ ja et lindudel ei ole vabapidamisel parem heaolu. Selleks, et nende töö ei kannaks vilja, peame olema kiirelt tegutsemas, et õige info jõuaks õigete inimesteni, enne kui hilja. Näiteks käisid munatootjad juba maaelukomisjonis rääkimas, et seda algatust ei tasu ellu viia.
Keegi teine seda olulist tööd lindude kaitseks ei tee, seega on eriti tähtis, et me oleks kiirelt reageerimas, proaktiivselt poliitikutega kohtumas ja suhtlemas ning tegelemas sellega, et otsustajad näeksid, kui suur avalik tugi loomade heaolu valdkonnal on.
Lisaks aktiivsele suhtlusele Riigikogu liikmetega, käib praegu kanade puurispidamise arutelu ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumis, kus aktiivselt panustame. Sel nädalal osalesime minister Madis Kallase juures järjekordsel ümarlaual, kus üleminekut vabapidamisele kaitsesime. Lähinädalatel tuleb uus infovahetus, kus munatootjad annavad omapoolse sisendi, kaua üleminek puurideta munatootamisele läheks.
Kohtumine regionaalminister Madis Kallasega
Kui avalikustasime kaadrid Eesti suurimatest puurikanalatest, mille meie tiimiliige Mirjam salvestas, siis teadsime, et need ei jäta kedagi külmaks. Küll aga on meile praegu südantsoojendav üllatus, kui suur on olnud tugi kanade puurispidamise lõpetamiseks Eestis.
Järgnevatel kuudel on meil tulemas mitmeid ägedaid avalikke tegemisi ja üritusi, et kanade kannatustele veel tähelepanu tuua millest varsti juba lähemalt räägime.
Õige pea jagame Sinuga uusi üleskutseid ja abipalveid, sest nagu juba ilmselt mõistad, ootavad meid ees suured väljakutsed, mille ületame vaid meie hoolivate loomasõprade kogukonna toega. Aitäh, et käime koos seda rada, et Eestis loomade heaolu paraneks!
Viimasel aastakümnel on nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas toimunud massiline muutus tarbijate ootustes meie toidulauale jõudva toidu päritolu osas. Teadlikkus kasvab ning aina enam tarbijaid ei soovi osta puurides elavate kanade mune. Euroopa munatootmine on võtnud kindla suuna eemale kanade puurispidamisest. Paljud Euroopa riigid, nagu näiteks Taani, Luksemburg, Austria, Saksamaa, Tšehhi ja Šveits, on otsustanud kanade puurispidamise seaduse tasandil keelustada.
Lisaks sellele on tarbijate muutunud ostueelistused käima lükanud suured muutused ka ettevõtete käitumises. Puurikanade munadest loobumine on saanud vastutustundliku ettevõtluse märgiks – aina enam toidusektori ettevõtteid annab teada otsusest lähiaastatel puurikanade munade tootmisest, müügist ja kasutamisest loobuda.
Põhja-Euroopa suurima munatootja Balticovo farm Lätis. Foto: Balticovo
Kuna Euroopa suurimad jaeketid ja teised toidusektori ettevõtted tegutsevad korraga paljudes riikides, on ühiseks üleminekuajaks võetud valdavalt sama aeg – aasta 2025.
Just seetõttu, et massiliselt toidutootjaid ja jaekette on võtnud vastu otsuse mitte toetada kanade puurispidamist, on Euroopa munaturul toimumas suured muutused, mis realiseeruvad suuremalt jaolt aastaks 2025.
See tähendab, et on palju riike, kus küll pole puuride kasutamine kanade pidamisel seadusega keelustatud, kuid tootmine on juba kohanenud või peab seda lähiajal tegema, et poode vabapidamissüsteemidest pärinevate munadega varustada.
Ka rohkem kui pooled Eestis tegutsevad jaeketid on andnud välja poliisi aastaks 2025 puurikanade munade müügist loobuda. Eestis loobuvad Rimi, Maxima, Stockmann, Lidl, R-Kiosk ja Circle K juba 2025. aastaks puurikanade munade müügist ning omatoodetes kasutamisest ja Prisma on lubanud seda teha aasta hiljem1. Sama trend levib restoranide ja hotellikettide seas – kokku on puurikanade munade kasutamisest loobumisest teatanud umbes 130 toidusektori ettevõtet. Eesti munatootjad peavad arvestama muutunud turuolukorraga. Eesti neljast suurimast munatootjast on tänaseks Linnu Talu teada andnud, et loobub aastaks 2027 puuride kasutamisest täielikult2.
OÜ Linnu Talu ärijuht Jarno Hernet oma õrrekanalas. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane
Eestis toodetakse endiselt üle 80% munadest pidades kanu puurides, mis on võrreldes teiste Euroopa riikidega pea kõige kõrgem osakaal ning Euroopa keskmisest pea kaks korda kõrgem3. Eesti on arengutes maas nii meie naaberriikidest, riikidest, kust mune impordime kui ka Euroopa suurimatest munatootjatest.
Olukord riikides, kust Eesti peamiselt mune impordib
Statistikaameti andmetel toodab Eesti umbes pooled siin tarbitavatest kanamunadest, ülejäänud saabuvad siia ekspordiga teistest riikidest.Eesti impordib mune peamiselt Lätist, aga ka Leedust ja Poolast.
2022. aastal imporditi Statistikaameti andmetel Eestisse 6899 tonni mune, millest enamik saabus meile kolmest riigist – 4468 tonni imporditi Lätist, 663 tonni Poolast ja 613 tonni Leedust. Soomest imporditi eelmisel aastal Eestisse 264 tonni ning Ukrainast marginaalsed 112 tonni mune. Läti, Leedu ja Poola on ka varasematel aastatel olnud riigid, kust valdav osa Eestisse imporditavatest munadest pärineb.
Joonis 1. Eestisse 2022. aastal imporditud munade absoluutarvud ja osakaal päritoluriigi järgi. Allikas: Statistikaamet
Läti
Läti olukord on Eesti jaoks teistest riikidest kõige olulisem, kuna Eestisse saabuvatest importmunadest oli eelmisel aastal ligikaudu 65% toodetud Lätis. Ka eelnevatel aastatel on suur enamus meile saabuvaid importmune pärit just lõunanaabritelt.
Lätis peetakse 2022. aasta seisuga veel 69% kanadest puurides4, kuid see protsent on peatselt kardinaalselt vähenemas ning järgnevatel aastatel kaob Lätis kanade puurispidamine sisuliselt täielikult ära.
Kanad vabapidamisel Lätis Balticovo farmis. Foto: Balticovo
Peamine põhjus selleks on Lätis asuv Põhjamaade ja Baltikumi suurim munatootja Balticovo, kes on võtnud eesmärgiks aastaks 2027 täielikult kanade puurispidamine lõpetada ja minna üle puurivabale munade tootmisele. Üleminek puurivabale tootmisele Balticovos juba käib ja ettevõte hindab koguinvesteeringute mahuks 30 miljonit eurot5. Balticovo peab ligikaudu 2,7 miljonit munakana, mis moodustab 81,3% kõigist Läti munakanadest6.
Joonis 2. Läti munatootjate turuosa protsentuaalselt kanade arvu järgi. Allikas: Läti Veterinaaramet
Läti suuruselt teine ning Baltimaades tootmismahult kolmas munatootja on APF Holdings, kelle farm on Eesti piirist 15 kilomeetri kaugusel Alūksne linnas ning kus peetakse Läti Veterinaarameti andmetel 415 760 munakana ehk 12,5% kõigist Läti munakanadest7. Sellest farmist pärinevad Oluksne õrrekanamunad on juba ka Eestis Rimi kauplustes saadaval ja ettevõte on teada andnud plaanist Eesti turule veelgi enam laieneda pakkudes just õrrekanade mune. Järgmise paari aastaga plaanib APF Holdings eelkõige õrrepidamisega tootmist 60% võrra suurendada8.
Nende kahe suurtootja üleminekul puurivabale tootmisele on sisuliselt kogu Läti munatootmine puurivaba. Ligikaudu 70% Läti jaekettideston lubanud loobuda puurikanade munade müügist aastaks 2025.
Leedu
Eestisse imporditud munadest pärines Statistikaameti andmetel eelmisel aastal ligikaudu 9% Leedust. Leedus on juba ligikaudu 90% jaeturust lubanud 2025. aastaks puurikanamunad täielikult vabapidamissüsteemidest pärinevate munadega asendada. See tähendab, et 2025. aastal Leedu suuremates poodides (Maxima9, Iki10, Lidl11, Rimi12, Norfa13) enam puurikanamune osta ei saa ning tootjad peavad kiirelt olukorraga kohanema ja tootmisviisi muutma. Peale selle on algatusega liitunud umbes 160 Leedu ettevõtet (hotellid, restoranid). Ka Leedu suurim munatootja Groward group on andnud teada plaanist järgmise 3-4 aasta jooksul puurikanamunade tootmine täielikult lõpetada14. Seega toimub ka Leedus kanade puurispidamise lõpetamine lähiaastatel.
Poola
Poolas, kust tuli eelmisel aastal ligikaudu 10% Eestisse imporditud munadest, on algatusega puurikanade munade müük ja kasutamine lähiaastatel lõpetada liitunud koguni 97% jaekettidest, 89% toitlustusest (restoranid, kohvikud), 61% hulgimüüjatest ja 56% hotellidest. Üks Poola suurimatest munatootjatest Aktiw15 on juba puuride kasutamisest loobunud ning kõik viis Poola suurimat munatootjat teatasid 2020. aastal, et ei tee puurisüsteemidesse enam investeeringuid.
Joonis 3. Eesti ja lähiriikide jaekettide turuosa, kes loobuvad lähiaastatel puurikanade munade müügist.
Soome ja Rootsi
Soomes on samuti toimumas üleminek puurivabale munatootmisele, mis on Balti riikide ja Poolaga võrreldes juba kaugemal. Praegu peetakse Soomes vaid 24% munakanadest puurides, kuid koguni 92% jaeturust lõpetab aastatel 2025 ja 2026 puurikanade munade müügi. Poliisid on kõikidel suurematel jaekettidel (Kesko16, S-Grupp17, Lidl18). S-Grupp (Prisma) ja K-Grupp (Kesko) on jaeketid, millel on Soomes oma munatootmine. Kuna nad varsti enam puurikanamune ei müü, siis lõpetavad nad ka puurikanade pidamise ja lähevad üle vabapidamissüsteemide kasutamisele. Soome Dava Foodsi tuntuima bränd Kultamuna mune toodetakse samuti vabapidamissüsteemides19.
Rootsis juba praegu kanade puurispidamist praktiliselt ei eksisteeri – Euroopa Komisjoni andmetel elab Rootsis puurides vaid 2,7% munakanadest20.
Olukord ülejäänud Euroopas
On selge, et üleminek puurivabale munatootmisele on toimumas üle kogu Euroopa ja Eestil on mõistlik arengutega kaasa tulla, mitte jääda viimaste riikide sekka, kus kodulinde äärmiselt julmalt koheldakse.
Joonis 4. Munakanade puurispidamise osakaal munakanade koguarvust Euroopa Liidu liikmesriikides 2024. aasta jaanuari seisuga. Allikas: Euroopa Komisjon
Euroopa suurimad munatootjad on Saksamaa ja Prantsusmaa – 30% Euroopa Liidu munakanadest elab nendes riikides. Saksamaal peetakse kanu peamiselt õrresüsteemis, vaid 5% on puurides ja 1. jaanuarist 2026 on puurispidamine riigis täielikult keelatud. Sealsetest poodidest puurikanamune juba praegu ei leia. Prantsusmaal elab kõige rohkem kanu vabapidamissüsteemis (31,5%), puuris peetakse 28% munakanadest. Aastaks 2025 on ka kõik sealsed jaeketid lubanud puurikanamunade müügi lõpetada.
Euroopa Toiduohutusamet (European Food Safety Authority, EFSA) on avaldanud põhjaliku analüüsi munakanade heaolu kohta farmitingimustes1. Selle tulemused näitavad, et on kolm peamist kanade heaolu puudutavat erinevust puurispidamise ja erinevate vabapidamissüsteemide vahel. Need erinevused on kanadele heaolu tagamiseks asendamatult olulise tähtsusega. Nende kõigi puhul on tegemist võimaluse puudumisega rahuldada oma loomuomaseid käitumuslikke vajadusi.
Puuduvad liikumisvõimalused
Neist esimene on vajadus liikuda, milleks on puurides võimalused väga piiratud. Euroopa Liidu normide kohaselt on puuris ühe linnu jaoks määratud vaid umbes A4 paberilehe suurune ala. Raskendatud või võimatu on nii jooksmine, suuremate vahemaade läbimine kõndides, lendamine, hüppamine kui ka tiibade sirutamine ja lehvitamine ning liivavannide võtmine. Selle asemel hõõrduvad kanad vastu puuriseinu, mis kahjustab sulestikku ja mis omakorda soodustab vigastusi tekitavat nokkimist. Vigastused võivad tekkida ka vastu puuriseina lendamise tõttu või puurivõrede vahele varvaste kinni jäämise tõttu. Liikumisvõimalused on märkimisväärselt paremad kõigis teistes munakanade pidamissüsteemides – õrrelpidamisel, vabapidamisel ja mahepidamisel.
Vigastusi tekitavad nii vähese liikumise tõttu nõrgenenud luud, puurivõrede vastu põrkamine või kinni jäämine kui ka üksteise nokkimine. Vigastuste teket soodustab kaitsva sulestiku puudumine. Pilt tehtud Eesti suurimas puurikanalas Dava Foods AS. Foto: Nähtamatud Loomad.
Puuduvad võimalused ümbrust avastada ja toitu otsida
Teiseks EFSA poolt kindlaks määratud kanade heaolu tugevalt mõjutavaks teguriks on võimalus tegeleda toidu otsimise ja ümbruse avastamisega. Nii nagu kõik loomad, veedaks ka kana suurema osa oma ajast toitu otsides ehk pinnast kraapides ja nokkides. Ümbruse avastamisega tegelevad kanad ka muude ressursside leidmiseks. Uuringud on näidanud, et isegi juhul, kui kanadel on toit ees, on nad tugevalt motiveeritud uudistava käitumisega tegelema. Millekski selliseks puuris võimalust ei ole, sest ruumi on väga vähe, põrandaks on metallvõre ja puudub allapanu või on seda ebapiisavalt. Selle asemel suunatakse uudistav käitumine puurikaaslastele ning see väljendub sulgede nokkimise ja kannibalismina.
Pinnase nokkimise asemel nokivad puurikanad üksteisel sulgi välja. Sulestiku kadu tekitab ka pidev hõõrdumine puurivõrede vastu. Sulestik on oluline soojusregulatsiooniks ja naha kaitsmiseks vigastuste eest. Pilt tehtud Dava Foods AS kanalas. Foto: Nähtamatud Loomad.
Puuduvad võimalused igasugusteks loomuomasteks tegevusteks
Kolmandaks oluliseks kanade heaolu negatiivselt mõjutavaks tagajärjeks puurisüsteemis on võimetus tegeleda mugavuskäitumisega. Need on tegevused, millega loomad hoolitsevad oma sulestiku, karvastiku, naha või lihaste eest ja suurendavad füüsilist mugavustunnet. Mugavuskäitumise alla kuuluvad kanade puhul liivavannide võtmine enda hügieeni tagamiseks, tiibade sirutamine ja lehvitamine, jalgade sirutamine, sulgede silumine, saba liputamine, päikese võtmine, sulgede tõstmine ja keha raputamine ning enese kratsimine. Puuris ei ole selliste tegevuste ega muu loomuomase käitumise jaoks piisavalt ruumi, allapanu ega päikesevalgust, mis soodustab neist kõige olulisemat – liivavannide võtmist. Kõigis vabapidamissüsteemides (õrrekanalates, vabapidamise kanalates ja mahekanalates) on vähemalt kolmandik põrandapinnast kaetud allapanuga, milles kanadel on võimalus siblida. Lisaks on neil rohkem ruumi tiibade välja sirutamiseks ja vaba- ning mahepidamise puhul ka päikesepaiste nautimise võimalus.
Puurikanadel ei ole ruumipuuduse tõttu mitte kunagi võimalik isegi oma tiibu välja sirutada, rääkimata jooksmisest. Pilt tehtud Eesti Muna OÜ puurikanalas. Foto: Nähtamatud Loomad
Õrresüsteemis, vabapidamisel ja mahepidamisel on kanade heaolu puurisüsteemiga võrreldes märkimisväärselt kõrgem
Liiga vähene ruum puurisüsteemis soodustab grupistressi tekkimist, mis tuleneb sagedastest negatiivsetest sotsiaalsetest kokkupuudetest teiste lindudega. Puurisüsteemis on ühe ruutmeetri kohta lubatud paigutada 16,7 kana. Õrresüsteemis, nagu ka vabapidamisel, on ühe ruutmeetri kohta ette nähtud 9 kana ning mahetootmisel on lubatud maksimum 6 kana ruutmeetri kohta.
Õrrekanalad, vabapidamisel kanalad ja mahekanalad on disainitud selliselt, et kanad saavad kasutada erinevaid tasapindasid, õrsi ja vaheseinu, mis võimaldavad kanadel soovimatuid sotsiaalseid kontakte vältida. Samamoodi on vabapidamissüsteemides võimalik kasutada palju enam ennetavaid meetmeid vigastusi tekitava nokkimise vältimiseks (rohkem ressursse, võimalused toiduotsinguga tegelemiseks jm käitumiseks).
Puurispidamise negatiivne mõju kanade heaolule väljendub selles, et lind kogeb stressi või negatiivseid tundeseisundeid nagu valu, hirm, ebamugavus või frustratsioon, kuna ta ei saa loomuomaselt käituda või soovimatuid olukordi vältida. Oluline selle juures on ka nende heaoluprobleemide kestvus, mis on terve kana eluaeg. Euroopa Toiduohutusamet rõhutab, et nende ja teiste heaoluprobleemide lahendamiseks peab loobuma puuride kasutamisest kanade pidamisel. Võttes kasutusele õrresüsteemi on võimalik pakkuda piisavalt ressursse, et vältida lindudevahelist konkurentsi ja rahuldada nende käitumuslikke vajadusi. Võimaldades kanadel kasutada väliala ja/või kiskjate eest kaitstud varjualust ehk verandat, saab negatiivseid mõjusid lindude heaolule veelgi enam vähendada.
1 Nielsen, et al (2023). Welfare of laying hens on farm. EFSA Journal. 21. 10.2903/j.efsa.2023.7789.
Detsembris lõppes Eesti läbi aegade võimsaim annetuskampaania farmiloomade toetuseks, mille tulemusena hakkas loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad püsiannetajaks või suurendas juba olemasolevat püsiannetust lausa 548 head inimest.
Nähtamatute Loomade põhifookus on hetkel kanade puurispidamise keelustamine ja üleminek vabapidamissüsteemidele. Selle suure eesmärgi elluviimise nimel püsiannetajaid kaasatigi. „Pistame rinda suurte korporatsioonidega, kelle puhul ainuüksi turunduseelarved on ilmselt juba mitu korda suuremad kui meie organisatsiooni aasta käive,“ kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. „Kaasasime toetajatest püsiannetajaid, et tagada vajalikke ressursse läbimõeldud mõjusa kampaania elluviimiseks, võttes arvesse kõiki karusloomafarmide keelustamisest saadud õppetunde,“ lisas ta.
Eesti puurikanala
Nähtamatud Loomad paljastas möödunud sügisel seninägematud julmused Eesti puurikanalatest ja algatas koos sellega petitsiooni kanade puurispidamise seadusega keelustamiseks. Petitsioon kogus üle tuhande allkirja juba esimese tunniga. Tänaseks on digiallkirju kogunenud juba üle 17 000. Petitsiooniga saab liituda veel vaid viimaseid päevi. 10. jaanuaril läheb petitsioon lukku ning esitatakse Riigikogule.
Kampaaniale on õla alla pannud ka armastatud Eesti näitlejad ja muusikud. Värskes videos kutsuvad Inger, Karl Robert Saaremäe ja Elina Pähklimägi toetama kanade puurispidamise keelustamist Eestis:
Kogu Euroopa liigub kanade puurispidamisest loobumise suunas. Saksamaal, Austrias, Taanis, Luksemburgis, Tšehhis, Slovakkias, Šveitsis ja Belgia regioonis Wallonias on kanade puurispidamine keelustatud. Paljudes teistes riikides on sarnane seadusloomeprotsess veel pooleli. Enamikes Euroopa riikides on suurimad jaeketid, hotelliketid, toiduainete tootjad jt teatanud üleminekust puurikanade munadelt vabapidamise kanade munadele: Lidl, Rimi, Prisma, Maxima, ICA, Aldi, Radisson, Hilton, Four Seasons, Nestle, Unilever, Barilla, IKEA, Vapiano, Circle K jpt.
Üleminek ei saa toimuda üleöö ja on aastatepikkune protsess, aga munatootjad on võimelised kohanema tarbija nõudluse muutustega ja suutelised ümberstruktureerima oma tootmise. Eesti üks suurimatest munatootjatest – Linnu Talu – on lubanud ülemineku täide viia aastaks 2027.
Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuht Kristina Mering võtab kokku 2023. aasta Nähtamatutes Loomades
Head loomasõbrad
Täna on 2023. aasta eelviimane päev ja ma tahan korra võtta hetke, et hinnata, milline erakordne aasta see loomade aitamiseks on olnud.
Meil on Nähtamatutes Loomades töötempo intensiivne ja palju tööd toimub otsustajate ja mõjutajatega suheldes, mistõttu ei pruugi see alati meie jälgijateni infona jõuda. Anname endast parima, et see suur töö, mis loomade aitamiseks igapäevaselt teeme, oleks läbipaistvam.
Sel aastal toimus Nähtamatutes Loomades palju suuri algatusi loomade kannatuste leevendamiseks, ent vaieldamatult suurim ja enim meie tööd võttis septembris Pealtnägija vahendusel avalikuks saanud paljastus Eesti puurikanalatest. Meie tiimiliige Mirjam töötas Eesti puurikanalates ning jäädvustas pildi- ja videomaterjali seal nähtust. Materjal katab 95% Eesti puurimunatootmisest.
Sisuliselt võib öelda, et oli munatööstus enne seda saadet ja on munatööstus pärast, kes ei saa enam ignoreerida kanade puurispidamise loobumise vajalikkust ja üleminekut vabapidamissüsteemidele.
Oleme loonud head sidemed nii Riigikogus kui ministeeriumites, et kanade puurispidamise keelustamisega 2024. aastal täisvõimsusel edasi minna. Kerge see kindlasti olema ei saa, aga väljakutseid me ei karda. Karusloomafarmide keelustamine võttis ca 15 aastat mu elust ja andis nii väärtuslikud õppetunnid eduka kampaania üles ehitamisest. Kõik see annab kaalu juurde meie praegusele fookusele päästa kanad puuridest, mis mõjutab sadu tuhandeid elusolendeid igal aastal.
Algatasime petitsiooni kanade puurispidamise keelustamiseks, mis läheb lukku 10. jaanuaril. See on juba praegu Eesti ajaloo edukaim digiallkirjade petitsioon loomade kaitseks ja aasta esimestel päevadel paneme pedaali põhja, et koguda veelgi enam loomasõpru kokku oma poolthäält andma. Juba praegu on üle 16 000 hea Eesti inimese öelnud oma digiallkirjaga, et kanade puurispidamine peab lõppema.
Kohtusime mitmel korral regionaalministri Madis Kallasega, et arutada kanade puurispidamise keelustamist
Aasta eredatest hetkedest tooksin välja veel aasta alguse kuuenädalase kampaania, millega tõime Eesti linnade tänavapilti nii sigade ja kanade kriitilise olukorra tööstusfarmides kui ka tõstsime fookusesse fakti, et soovituslik päevane lihakogus on vaid ühe-kahe tikutopsi suurune kogus. See pälvis palju tähelepanu ning käisime sellest lähemalt rääkimas nii ERRi raadioeetris kui Terevisioonis. Viisime selle sõnumi ka ajalehe esikaanele.
Nähtamatute Loomade Taimse Teisipäeva teavituskampaania EPLi esilehel
Kevadel organiseerisime päästeaktsiooni ühte Eesti suurimasse puurikanalasse ja tõime sealt ära 11 räsitud kana, kes muidu oleksid läinud tapale. Rajasime neile turvakodu Põhja-Eestisse, kus nad taastuvad puurikanala halbadest elutingimustest ja läbielamistest. Päästeaktsioon jõudis nii Reporterisse kui Ringvaatesse ning oli meediapildis, tänu millele saime näidata, millised on kanad, kes puurikanalas elavad – räsitud, sulgedeta, vigastustega ja stressis.
Puurikanalast päästetud Matilda, kes sai minna Nähtamatute Loomade rajatud kanade turvakodusse taastuma
Teine suurem ja olulisem algatus oli augustis ja septembris läbi viidud kampaania tööstusliku loomakasvatuse telgitaguste paljastamiseks, kui tänu heade annetajate toele saime välireklaamidel, digiekraanidel, veebibännerite, sisuturundusartiklite ja sponsoreeritud postituste vahendusel rääkida nende miljonite loomade kannatustest, kes odava massitootmise jaoks kehvades elutingimustes kannatama peavad. See oli esmakordne nii kontsentreeritud ja suure ulatusega kampaania tööstusfarmide kriitiliste probleemide avalikkuse ette toomiseks Eestis. See poleks meil õnnestunud ilma sadade inimeste toeta, kes annetuskampaanias õla alla panid et loomade õudsed kannatused ei jääks varjatuks.
Augustis ja septembris Eesti tänavatel olnud tööstusfarmide reaalsust paljastav kampaania
Meile on Nähtamatutes Loomades mõju mõõtmine olnud oluline juba esimest päevast, mil organisatsiooni lõin. Paigutume efektiivse altruismi paradigmasse, et tuua võimalikult palju tulemusi, et kannatusi leevendada. Tänaseks on meie kanade heaolukampaania, kus veename toidufirmasid loobuma puurikanade munadest ja üle minema vabapidamismunade müügile mõjutanud ca 200 000 linnu heaolu. Meie Taimse Teisipäeva kampaania, millega liitunud 184 Eesti kooli ja lasteaeda, kus ca 30 000 õpilast sööb iga teisipäev taimse lõuna, säästab aastas 275 779 looma elu! Just selliste tulemuste toomise jaoks ma Nähtamatud Loomad ellu luua soovisingi.
Mul on suur rõõm, et nende kuue ja poole aasta jooksul, mil Nähtamatud Loomad on tegutsenud, oleme üha tugevamaks kasvanud ja tiimina arenenud oma valdkonna eksperte ühendavaks organisatsiooniks. Sel aastal on mul enda antud intervjuusid isegi raske kõiki kokku lugeda, teiste tiimiliikmete omadest rääkimata.
Üks vestlus paljudest: käisime koos meie loomade heaolu spetsialisti Mirjam Näkiga TV3 Stuudios kanade puurispidamise keelustamisest intervjuud andmas
Kõige selle juures tahan korra jagada oma imetlust Nähtamatute Loomade tiimiliikmete suunas. On kõige ilusam asi maailmas, kui kõrge motivatsioon kohtub targa ja läbimõeldud lähenemise ja professionaalsusega, et saavutada meie ambitsioonikaid eesmärke loomade heaks. Kui liigutav on näha, et meie tiimiliikmed tulevad vajadusel kokku ka nädalavahetusel või õhtutundidel, kui kampaanias kriitilisem hetk ja vaja kiirelt arutada, kuidas mõnele loomatööstuste algatusele reageerida. Ma olen iga päev tänulik nende maailmamuutjate eest, kellega koos Nähtamatutes Loomades seda rasket tööd teeme. Tiimiliikmete hoolivus inspireerib ennast ka tahtma olla üha parem inimene.
Tunnen suurt uhkust, et sel aasta teises pooles, kui sain esmakordselt pisitütre emaks ja vähendasin seetõttu veidi töökoormust, on organisatsioon kütnud sama võimsalt. Meie tiim on läbitud raskustest sõltumata tugev ning ühtne. See teeb meid jätkusuutlikumaks, et võidelda loomade eest pikas plaanis – paraku need väljakutsed tööstusliku loomakasvatuse vähendamiseks ei käi ruttu ja peab varuma palju kannatlikkust ja nupukust, et leida viisid, kuidas seda muutust võimalikult efektiivselt katalüseerida. Tean, et me saame hakkama, sest selliste tarkade ja kirglike loomasõpradega, kelle sisemine motivatsioon loomade kannatuste ärahoidmiseks on kõrge, ei ole ükski barjäär ületamatu.
Ilma pikema jututa tahaksin Sind kutsuda nüüd vaatama hoopis lühikest videot, mis meie selle aasta tegevused loomade aitamiseks tempokalt kokku võtab.
Selleks, et 2024. aasta loomade jaoks veelgi võimsam tuleks, on vaid praegu 31. detsembrini võimalus osaleda annetuskampaanias, kus lahke suurannetaja kahekordistab kõik püsiannetused. See on supervõimalus olla veelgi tõhusam loomade aitamisel! Anneta siin – https://bit.ly/aitanloomi2024
Puurikanalast päästetud kana Matilda pool aastat pärast Nähtamatute Loomade päästeaktsiooni kenasti taastunud ja naudib head elu turvakodus
Nähtamatud Loomad kutsub kõiki loomasõpru detsembris hakkama püsiannetajaks, sest just siis kahekordistab lahke suurannetaja kõik vormistatud püsiannetused ühekordselt kuni 4000€ ulatuses. https://www.aitan.nahtamatudloomad.ee/
Seekordse annetuskampaania fookuses on kanade puurispidamise keelustamine, millega Nähtamatud Loomad koos võimsa ja hooliva kogukonnaga pühendunult tegeleb. Iga püsiannetaja on loomade jaoks superkangelane, sest toetab reaalsete tegudega loomade kannatuste leevendamist!
Nähtamatute Loomade tiimiliikmed on suutnud kanade puurispidamise keelustamise initsiatiivi viia poliitikute lauale ning jõudnud sellega piisavalt kaugele, et julgeme öelda – kui nüüd endast parima anname ja ühise pingutusega ülitugeva kampaania läbi viime, on väga suur tõenäosus, et 2024 saame Eestis kanade puurispidamise keelustatud.
Selle jaoks pöördumegi loomasõprade kogukonna poole, et üheskoos kokku koguda ressursid, et see julm lindude puurispidamine Eestis lõppeks.
Oleme kaardistanud ja planeerinud 2024 suure ja mõjusa kampaania, mis võtab arvesse kõiki õppetunde, mis karusloomafarmide keelustamisest kogusime. Meie organisatsiooni asutaja pühendas karusloomafarmide keelustamisele 15 aastat oma elust, seega õppetunde on kogunenud kindlasti omajagu. Nüüd on oluline teha oluline pingutus, et tagada selle kampaaniaplaani õnnestumiseks ka rahalised ressursid. Pistame rinda suurte korporatsioonidega, kelle puhul ainuüksi turunduseelarved on juba mitu korda suuremad kui meie organisatsiooni kogu aastakäive. Seega on oluline, et meie toetajate kogukond mobiliseeruks ja ühiselt kannatavate lindude heaks selle väljakutse ületaksime.
Kanade puurispidamine on julm ja iganenud praktika, mida ei toeta enamus Eesti elanikest. Linnud on mitmekümnekesi kitsas traatpuuris võimaluseta astuda sammugi maapinnal või viibida väljas. Halvad pidamistingimused tekitavad neis stressi, mis paneb neid puurikaaslasi nokkima ja neile vigastusi tekitama. Puurielu on nende jaoks maapealne põrgu.
Nähtamatute Loomade tiimi motivatsioon ja teotahe on tugevamad kui kunagi varem, et võidelda selle õuduse lõpetamise poolt. Meie kampaania koosneb peamiselt tööst avaliku sektori institutsioonidega, meediatööst ja turundustegevustest, koostööst toidusektori firmadega ning tarbijateadlikkuse edendamisest. Paljusid tegevusi ei saa me enne avalikustada, kui aeg on käes, et tööstusfarmerid ei saaks meie tegevusi takistada.
Nii suure muudatuse nagu kanade puurispidamise keelustamise tõhusaks elluviimiseks peame tegutsema mitmel rindel, et muutust eest vedada. Seda saame aga teha ainult koostöös meie hooliva loomasõprade võrgustikuga.
Püsiannetajaks hakkamine ei ole väike heategu – see on üks imeline ja suur samm, et oma tegudes näidata hoolivust ja nõrgemate kaitsmist.
Iga loom ja lind, kes tööstusfarmide kõledate puuritrellide ja betoonist põrandate külmusse on sunnitud, väärib meie tähelepanu ja tegutsemist. Nüüd oleme suure muutuse lävepakul, et aidata sadu tuhandeid kannatavaid linde puuridest välja.
Teeme 2024 kanade aastaks ja kingime neile vabaduse! Hakates püsiannetajaks kuni 31. detsembrini 2023 vähemalt 10€ kuus kahekordistab lahke suurannetaja Su annetuse. See on imeline pühadeaja võimalus toetada neid, kes meie abi kaugetes ja varjatud kõledates tööstusfarmides piineldes tohutult vajavad.
Nähtamatud Loomad tellis Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuselt (RAKE) mõjuanalüüsi, kuidas mõjutab Eestit munakanade puurispidamise keelustamine.
Analüüs hõlmab endas poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete, tehnoloogiliste, juriidiliste ja keskkondlike mõjutegurite kooshindamist.
Erilist tähelepanu on pööratud majanduslikele mõjudele, keskendudes munatootjate hinnangulistele investeeringute mahtudele ja munade hinnale tarbija jaoks, kui Eestis loobutakse munakanade puurispidamisest.
Kanade puurispidamisest on otsustatud täielikult loobuda Taanis, Luksemburgis, Austrias, Saksamaal, Belgia regioonis Wallonias, Tšehhis, Šveitsis, Bhutanis ja Iisraelis. Ameerika Ühendriikides on kanade puurispidamine keelustatud kümnes osariigis: Washingtonis, Oregonis, Californias, Colorados, Michiganis, Massachusettsis, Ohios, Nevadas, Arizonas ja Rhode Islandil. Mitmetes teistes riikides on sarnane seadusloomeprotsess veel pooleli.
Kana elu puuris
Puurikeskkond on disainitud nii, et kanad muneksid kõige rohkem mune, tarbiksid võimalikult vähe sööta ning hõlmaksid minimaalse pinna. Puurikanad ei näe iialgi päikesevalgust ega saa ruumikitsikuse tõttu täies ulatuses isegi oma tiibu sirutada. Kanade loomuomased vajadused on täielikult rahuldamata ning elu puuris on nende jaoks piin. Täpsemalt kanade elutingimuste kohta erinevates munatootmisviisides saab lugeda siit.
Puurikanade sulestik on hõre, kuna ruumikitsikuse tõttu hõõrduvad nende kehad vastu puurivõresid ja stressi tõttu nokitakse üksteiselt sulgi välja.
Eesti on kanade puurispidamise poolest Euroopa tipus
Kurb reaalsus on see, et täna seisab Eesti teadlik tarbija poes pahatihti valiku ees, kas eelistada eestimaist puurikana muna või imporditud kõrgema heaolu standartitega toodetud kanamuna, sest suurimad Eesti munatootjad kasvatavad endiselt enamiku oma kanadest julmades puurides.
Eestis toodetakse praegu üle 80% kanamunadest puurisüsteemis, mis on kõige loomavaenulikum munatootmisviis. Kuigi Eesti pole ainuke riik Euroopas, kus kanade puurispidamine veel lubatud on, siis oleme me teistega võrreldes siiski väga kurvas olukorras. Euroopa keskmine puurikanade osakaal on 45%, aga Eestis peab 82% kanadest elama kohutavates puuritingimustes. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on kanade olukord hullem ainult Maltal!
Tõsiseltvõetavaid eeliseid puurisüsteemidel tegelikult ei olegi, sest tootmiskulud loomasõbralikumas õrresüsteemis märkimisväärselt ei kasva ning enamik inimesi puurispidamist ei toeta. Meie munahindade analüüs näitas, et paremates tingimustes toodetud õrrekanamuna maksab Eesti suurtes toidukauplustes keskmiselt vaid 1 sent rohkem kui puurikana muna.
Eesti elanike seas läbi viidud avaliku arvamuse uuringu tulemused näitavad, et üle 78% inimestest arvab, et kanade puurispidamine ei tohiks lubatud olla.
Sadakond restorani on juba praegu teatanud puurikanamunade kasutamise lõpetamisest ning suured toidukauplused nagu Prisma, Rimi, Maxima, Lidl ja Stockmann ei kavatse aastast 2025 oma valikus enam puurikanade mune üldse müüagi.
Sellest hoolimata võib ka lindude heaolust hooliv tarbija olla poes sunnitud ostma puurikanamune, kuna paremates tingimustes elanud lindude munad ei pruugi olla lihtsalt kodupoes kättesaadavad või ei oska ostleja vahet teha, millistes tingimustes kanade munad tema korvi satuvad.
Eestist võib saada järgmine riik, kus puurid keelustatakse
Nähtamatud Loomad paljastas septembris Eesti puurikanalate julmused ja algatas koos sellega petitsiooni kanade puurispidamise seadusega keelustamiseks. Tänaseks päevaks on oma toetusallkirja andnud üle 14 400 inimese. Nüüd on olulisem kui kunagi varem näidata poliitikutele jätkuvat huvi selle julmuse kiireks lõpetamiseks, et Eesti saaks olla järgmine riik, kus minnakse üle kanade pidamisele vabapidamissüsteemides. Jaga petitsiooni ka oma sõpradega, et saaksime Riigikogule üle anda vähemalt 15 000 allkirja!
