Kanade puurispidamise lõpetamine Eestis on olnud Nähtamatute Loomade üks prioriteete juba organisatsiooni asutamise algusest peale. 2023. aasta sügisel aga viis Nähtamatud Loomad kanade heaolu teema Eestis uuele tasemele. Pealtnägijas avaldatud paljastus näitas kogu Eestile, kui šokeeriv ja julmmunakanade puurispidamise reaalsus tegelikult on ning ei jätnud kedagi kahtlema, et kanade piinad selles laialdaselt kasutusel olevas pidamisviisis on tohutud. Saate järelkaja oli tohutu, tuues kokku 21 421 inimest, kes näitasid oma meelsust puuride vastu, andes digiallkirja petitsioonile. Hetkel on Riigikogu arutamas kanade puurispidamise keelustamist Eestis, kuid siinkohal me jalga sirgu lasta ei saa, sest algatuse vastu seisavad väga tugevad vastased: puurikanalaid omavate ettevõtete juhid ja kasusaajad.
Eesti suurimaid puurikanalaid omavad ettevõtted teevad kõik selleks, et Eestis kanade puurispidamise keelustamise seadust vastu ei võetaks. Puurikanalate esindajad loovad kohtumistel puurisüsteemide kasutamisel vale narratiivi, esindades seisukohta, et kanade pidamisel puurides on kanade haigestumus ja suremus kõige madalam. Lisaks õigustustele, et kanadel on puuris heaolu tagatud, toovad ettevõtte esindajad välja valeväiteid ja enda narratiivi toetavaid valefakte naaberriikide munatootmisest, konkurentsi puudutavatest importmunadest kui ka üleminekuks vajaminevatest rahalistest ja ajalistest ressurssidest. Sellise vale mulje jätmise vastu peame väga intensiivselt töötama, et munatootjad Riigikogu ja ministeeriumi tagatubades otsustajate seas kanade heaolust mitte lähtuvat kuvandit ei kujundaks. Plaan on valmis, nüüd on aga vaja toetajate abi, et see ka ellu viia.
13. maist 7. juunini 2024 toimub annetuskampaania, mille raames on võimalik annetada kanade puurispidamise keelustamiseks Eestis. Keelustamiseks vajalikud tegevused koosnevad peamiselt tööst poliitikute ja otsustajatega, meediatööst ja turundustegevustest, koostööst toidusektori firmadega ning tarbijateadlikkuse edendamisest. Ainult tänu annetajatele on kanadel võimalus võita infosõda nende suurte korporatsioonidega, kelle puhul ainuüksi turunduseelarved on juba mitu korda suuremad kui meie organisatsiooni kogu aastakäive, mis 2023 aastal oli 404 848 eurot. Seega on oluline, et kanade toetajate kogukond mobiliseeruks ja ühiselt kannatavate lindude heaks selle väljakutse ületaks.
Oluline on, et poliitikud, kelle otsustada on kanade puurispidamise keelustamine Eestis, saaksid teha otsuseid tuginedes teaduspõhistele faktidele, mitte puurikanalate juhtide loodud valedele. Selleks peab lobitöö olema väga tõhus ja efektiivne. Korraldame poliitikutega kohtumisi ja üritusi ning võimaldame neile värske infoga teaduspõhised dokumendid ja trükised, mille loomiseks kaasame eksperte ja täiendame neid infoga avaliku arvamuse uuringute tulemustest.
Kogu kampaania võtmetähtsusega taustajõuks on suure mõjuga turundustegevused, mis hõlmavad endas sotsiaalmeedia tasulisi reklaame, sisuturundusartikleid suuremates meediaportaalides ja välireklaame. Kanad vajavad veelgi suuremat avalikku tuge puurispidamise keelustamise algatusele ning läbi erinevate platvormide jõuame sadade tuhandete Eesti inimesteni. Just avaldatud reklaam või artikkel võib olla tõuge poliitikule, kes otsustab kanade puurispidamise keelustamise üle või tarbijale, kes poeriiulilt muna valima hakkab. Tarbija käitumine on omakorda sisendiks ka toidusektori ettevõtetele, kes otsustavad, millist kanamuna oma kauplustes müüa. Muutus tarbijate seas eelistada vabapidamisest pärinevaid mune, aitab kaasa toidufirmadega läbirääkimiste pidamiseks, et nad läheksid üle puurivabade munade müümisele. Mida rohkem on ettevõtteid, kes on otsustanud loobuda puurikanade munade müügist, seda rohkem näevad otsustajad, et toetus algatusele on järjest suurem ning ka ettevõtted on valmis. Kõik osapooled, tarbijatest jaekettideni ning kohvikupidajatest poliitikuteni, omavad olulist rolli kanade puurispidamise keelustamise teekonnal ning on omavahel ka tihedalt seotud.
Ainult tänu tugevale loomasõprade kogukonnale on saavutatud senised edusammud teekonnal kanade puurispidamise lõpetamise poole. Praegu on oluline hetk, kus kanad vajavad just Sinu abi, sest Eesti suurimate puurikanalate omanikud on asunud vastuseisule, et kanade puurispidamise keelustamist Eestis ei toimuks. Annetades annad Sa kanadele võimaluse võita võitlus tööstuslike hiiglaste vastu ning tegutsed selle nimel, et kitsastes puurides kannatavad linnud ei jääks ka teistele Eesti elanikele varjatuks ja selline loomi piinav süsteem ei saaks jätkuda.
Eesmärk on jõuda Eestis kanade puurispidamise keelustamise otsuseni juba sellel aastal. Sinu annetus aitab päästa kanad.
Juba sel laupäeval korraldab loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad Tallinna vanalinnas suure rongkäigu “Marss kanad puurist vabaks”, millega avaldatakse toetust kanade puurispidamise keelustamisele.
Kanade puurispidamine munatööstuses šokeeris septembris “Pealtnägija” saates avaldatud kaadritega Eesti puurikanalatest kogu ühiskonda. Nähtamatute Loomade algatatud petitsioon kanade puurispidamise keelustamiseks kogus 21 421 digiallkirja. See on ajaloo edukaim loomade heaolu puudutav algatus, mis on nüüd jõudnud Riigikogus arutlusele.
Rongkäik „Marss kanad puurist vabaks“ suunab loomade heaolu sõnumi poliitikutele, et avalik tugi on suur ja kanade puurispidamise keelustamine on oluline.
„Viimaste avaliku arvamuse uuringute järgi toetab pea 80% Eesti elanikest kanade puurispidamist ja hea meel, et soovime liikuda suunas, kust ülejäänud Euroopast praegu kõvasti maha jäänud oleme, et puuridest loobuda,“ kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht ja rongkäigu ellukutsuja Kristina Mering. „Rongkäik on hea tahte avaldus, et sadade tuhandete puuris kannatavate lindude olukord lahenduseta ei jääks ja üleminek vabapidamisele Eestis toimuks,“ lisas ta.
„Marss kanad puurist vabaks“ saab alguse 11. mail kell 13 Tallinnas kino Sõpruse eest. See on peresõbralik sündmus, millega on oodatud liituma kõik, kes tahavad nendele sadadele tuhandete lindudele paremaid elutingimusi.
Kanade puurispidamine munatööstuses on viimastel aastatel üha enam varjatud seisundist päevavalgele tulnud. Oleme jõudnud punkti, kus paljudele tarbijatele on oluline, kas lind on elanud puuris A4 suurusel alal või on saanud vabalt ringi liikuda ja tiibu sirutada. See muutus on hea märk, et ühiskonnana on meil võhma märgata ka nende elusolendite kannatusi, kes meile igapäevaelus muidu tihti nähtamatuks jäävad.
Riigikogu arutab praegu ettepanekut keelustada kanade puurispidamine Eestis. Ettepaneku taga on 21 421 Eesti inimest, kes allkirjastasid Nähtamatute Loomade petitsiooni. Avaliku arvamuse uuringu järgi toetab kanade puurispidamise keeldu lausa 78% Eesti elanikest (Norstat, 2023). Avalik huvi loomade heaolu teemade vastu aasta-aastalt üha kasvab.
Kas Eesti toidupoed, tarbijad ja munatootjad on üleminekuks vabapidamissüsteemidele valmis?
Puurivaba munatootmine tähendab kas õrrekanalat, vabalt peetavaid kanu või mahepõllumajanduslikku munatootmist. Kõige soodsamad neist on õrrekanamunad, kalleimad mahemunad. Teiste riikide näitel teame, et puurispidamisest loobudes muutub enamasti õrrelpidamine kõige levinumaks tootmisviisiks, küll aga kasvavad ka vabalt peetavate ja mahekanade osakaalud.
Eesti jaekettides on puurivabade munade kättesaadavus teinud suure arenguhüppe. Tarbijate kasvava nõudluse toel on see üks kiireimaid muutusi mistahes kategooria toodetest. Viimaste aastate nõudluse kasv puurivabade munade järele on märkimisväärne.
Jaeketid näevad ostjate huvi loobuda puurikanade munadest ning enamik suuri jaekette, nende hulgas Rimi, Maxima, Prisma, Stockmann jt on juba teatanud, et 2025/2026. aastaks loobuvad puurikanade müügist täielikult ning lähevad üle vabapidamissüsteemidest pärinevate munade müügile. See otsus näitab, et vastutustundlik ettevõtlus on Eestis üha enam kanda kinnitamas ning poed kuulavad tarbijate soove.
Eelmise aasta septembris “Pealtnägija” saates avaldatud kaadrid Eesti puurikanalatest, mis paljastasid süstemaatilise lindude piinarikastes elutingimustes pidamise, šokeerisid meid kõiki. See tõlgendus ka jaekettide munariiulite ees tehtud ostuotsuste muutusesse. Eesti inimene hoolib.
Kuidas aga munatootjad tarbijate eelistuste muutustesse suhtuvad? Paraku ei tule tootjad nii kiiresti kaasa, kui konkurentsis püsimiseks vaja oleks. Ca 80% kanadest Eesti munatootmises peetakse endiselt kitsastes traatpuurides. Jaeketid võtavad pidevalt munatoojatega ühendust ja küsivad neilt puurivabu mune. Munatootjad keelduvad ja jaekettidel ei jää muud üle, kui puurivabade munade nõudluse katmiseks tellida need lähiriikidest.
Seega seisame silmitsi turuanomaaliaga – teoorias peaks turg end ise reguleerima, kus nõudlus loob pakkumise. Siiski, praegu blokeerivad kohalikud suured munatootjad seda muutust, keeldudes tootmast jaekettidele nende soovitud koguses puurivabu mune. See tekitab olukorra, kus kauplused on sunnitud otsima puurivabade munade tarnijaid välismaalt.
Saab vaid loota, et tootjad pikalt seda seisu ei jätka, sest juba praegu on Eesti munadega isevarustatuse tase 55% ehk siis toodame kohalikult vaid veidi rohkem kui pooled siin tarbitud munadest. Selleks, et toidujulgeolek oleks tagatud, peab Eesti üle minema vabapidamisüsteemides tootmisele.
Mida teevad lähiriikide munatootjad?
Pilgu lähiriikide munaturule pöörates suureneb ajakriitilisus, et Eesti astuks kiiremini läbimõeldud samme munatootmise üleminekus vabapidamissüsteemides. Sisuliselt kõik meie lähiriigid ning ülejäänud Euroopa on selles muutuses meist kõvasti kaugemal. Lähiaastad muudavad seda olukorda veelgi drastilisemalt, sest siis saabuvad paljudel jaekettidel tähtajad, millest alates müüvad nad ainult puurivabu mune.
Kõige enam mune impordib Eesti Lätist. Lätis asub ka Põhja-Euroopa ja Baltikumi suurim munatootja Balticovo, mis on 2027. aastaks täielikult puuridest loobunud. Sama otsuse on välja kuulutanud Läti teised suurimad munatootjad, Leedu ning Poola turul toimub sama protsess. Soome on meist selles valdkonnas juba pikalt ees olnud. Kõik Soome toidupoed loobuvad lähima kahe aasta jooksul puurikanade munade müügist, pakkudes edaspidi ainult õrrekanade, vabalt peetavate kanade või mahekanade mune.
Mida teeb muna hind, kui tootmine läheb Eestis puurivabaks?
Praegu on Eesti toidupoodide hinnaanalüüsis õrrekanade munad 10-munalise karbi kohta 7-11 senti kallimad kui puurikanade munad. Ühe muna hinnale lisab humaansem tootmine vaid ühe sendi. Hinnatundlikule kliendile jääb ka munatootmise üleminekul soodsama variandina kättesaadavaks õrrekanade munad. Kes tahab veel paremat lindude heaolu, saab soetada mahekanade mune. Need on küll kõrgema hinnaga, aga pakuvad lindudele oluliselt suuremat liikumisruumi, õueala ja väiksemat lindude arvu võrreldes teiste tootmisviisidega.
Suur avalik huvi puurispidamise lõpetamise toetuseks Eestis
Olen loomade heaolu teemadega Eestis tegelenud umbes 18 aastat ja kõikidest algatustest on just kanade puurispidamise lõpetamine see, kus on näha suurimat rahva toetust see muutus ellu viia. Isegi karusloomafarmide keelustamisel tuli veenmistööga rohkem vaeva näha, olgugi, et karusnahatööstus puudutab vähem inimesi võrreldes toidulaua küsimustega.
Sel laupäeval toimub Tallinna vanalinnas võimas rongkäik “Marss kanad puurist vabaks”, kuhu juba praegu on end sajad inimesed kirja pannud, et näidata toetust kanade puurispidamise keelustamisele. Üritus algab laupäeval kell 13.00 kino Sõpruse eest, et head sõnumit levitada. Rongkäigud pole Eestis väga levinud, aga vahel läheb mõni teema piisavalt korda, et selle toetuseks välja tulla.
Praegu on suur võimalus aidata sadu tuhandeid linde Eestis parematele elutingimustele. Lisaks munaleti ees puurivabade munade valimisele on laupäeval rongkäigule tulemine kindlasti oluline žest, et toetada loomasõbralikku Eestit.
Nii Eestis kui rahvusvaheliselt on munaturul toimumas väga suured muudatused, mis realiseeruvad enamasti aastaks 2025 – massiliselt suuri jaekette, toidutootjaid ja teisi toidusektori ettevõtted on teada andnud, et loobuvad täielikult puurikanade munade müügist ja kasutamisest.
Nõudlus kodumaiste vabapidamissüsteemidest pärit munade järele on Eestis läbi aastate olnud märkimisväärselt kõrgem kui pakkumine, ent järgmisel aastal võtab see täiesti uued mõõtmed. Eesti munatootmine ei ole puurivabade munade tootmisele veel ümber orienteerunud ning kui midagi ei muutu, tekib järgmisest aastast munaturul tohutu defitsiit puurivabadest munadest.
Puurikanade mune ei ole lootust müüa ka teistesse riikidesse, sest nii Eesti lähiriigid kui ülejäänud Euroopa on vabapidamissüsteemidele üleminekus meist märkimisväärselt kaugemal. Näiteks Läti munatootmine on nende suurima munatootja Balticovo eestvedamisel puurivaba aastaks 2027.
Konkurentsieelise saavad tootjad, kes suudavad nõudluse kasvades pakkuda puurivabade kanade mune. Selleks, et Eesti munatootja ei kaotaks oma konkurentsipositsiooni ning kohalik tootmine jääks püsima ka järgnevatel aastetel, oleks vaja otsustavat suunanäitamaist ja tuge seadusandjatelt, et Eestis lõppeks puurikanade munade tootmine ning munatootjad läheksid üle tootmisele vabapidamissüsteemides. Nii saame tagada oma toidujulgeoleku ning Eesti inimestele jääb alles võimalus tarbida kodumaist toitu.
Ülevaade toidusektori ettevõtete avaldustest, kes on otsustanud puurikanade munadest loobuda
Lidl
2025. aastal lõpetab Lidl Eestis mitte ainult puurikanade munade müügi, vaid ka nende kasutamise omakaubamärgi toodetes – majoneesis, küpsetistes, pastatoodetes ja paljudes muudes toitudes.
“Koos eelpakendatud munadega, mida tarnivad meile kolmandad osapooled, saame öelda, et juba praegu tuleb ligi pool Lidli munavalikust puurivabadelt kanadelt,” ütles Lidl Eesti ja Lidl Läti sotsiaalse vastutuse juht Antra Birzule. Ta lisas, et suuremate munatootjate investeeringud kanade heaolustandarditesse, tootmisruumide kaasajastamisse ja rahvusvaheliste nõuete järgimisse kannavad vilja.
Puurimunade turult kadumine tähendab, et nõudlus puurivabade kanade munade järele kasvab alates 2025. aastast järsult. Seetõttu võib järgmisel aastal tekkida kohalikest puurivabalt munetud munadest märkimisväärne puudus, mis võib kaasa tuua nende munade hüppelise hinnatõusu. Birzule loodab sellele vaatamata, et Eestil õnnestub nn vabade munade puudust vältida.
Alates detsembrist 2023 kasutab Maxima oma kaubamärgi „Meistrite kvaliteet“ kulinaaria- ja kondiitritoodetes vaid õrrekanade mune. Maxima poodides on puurikanade munad veel müügil, kuid jaekett plaanib nende müügi lõpetada 2025. aastal.
„Maxima peab oluliseks nii toodete kvaliteeti, hinda kui ka kaupade tootmismeetodeid, mida Maxima kauplustes müüakse,“ sõnas Maxima Eesti tegevjuht Kristina Mustonen. „Oleme märganud tarbijate üha kasvavat muret loomade heaolu puudutavatel teemadel. Sellest lähtuvalt oleme teinud otsuse, et lõpetame puurikanadelt pärit munade kasutamise meie „Meistrite kvaliteet“ kaubamärgi toodetes. Aastaks 2025 lõpetame puurikanade müügi ka meie poodides.“
Linda Jākobsone, Rimi Balticu kategooriajuhtimise direktor värske toidu alal ütleb: „Rimi on võtnud eesmärgiks lõpetada aastal 2025 puurikanade munade müügi”.
“Alates 2018. aastast on Rimi Baltic keskendunud strateegiliselt üleminekule puurivabade munade jaemüüjaks, vähendades järk-järgult nr 3 munade turuosa meie sortimendis. 2017. aastal võetud ambitsioon ei ole ainult plaan paberil – juba praegu astume konkreetseid samme nii omamärgitoodete osas kui ka partnerluses tarnijatega. Meie eesmärk on õiglane ja vastutustundlik kaubandus ning jätkusuutlikkuse järgmise taseme saavutamine, seega astume väikeseid, kuid sihikindlaid samme parema homse poole, prioritiseerides nii kohalikkust kui taskukohaseid valikuid meie klientidele. Oleme kindlad, et just koostöös kohalike tootjate ja teiste sidusrühmadega saavutame oma ambitsioonid”.
Prisma lubab olla jätkuvalt vastutustundlik nii oma klientide kui ka tarnijate suhtes ning loobub järk-järgult 2026. aasta lõpuks puurikanade munade müümisest. 2023. aasta lõpuks loobus Prisma omabrändi munade hulgas puurikanade munade müügist ning 2026. aasta lõpuks järk-järgult ülejäänud puurikanade munadest.
R-kioski omanik ja üks Euroopa suurimaid jaekaubandusettevõtteid Reitan Grupp on võtnud vastu otsuse loobuda puurikanade munade kasutamisest oma kaubamärki kandvates toodetes aastaks 2025.
“R-kiosk kasutab oma kaubamärgi toodetes võimalikult palju kohalikku toorainet ning meie soov on, et aastal 2025 kasutatavate vabakanade munad oleks kõik pärit Eestist,” ütleb R-kioski tegevjuht Tiia Ilves. “Loodame, et meie otsus annab vabakanade pidamisele Eestis sisse suurema hoo.”
Restoranid, hotellid ja teised toidusektori ettevõtted, kes on samuti otsustanud puurikanade munadest loobuda
Eestis on veel hulgaliselt toidusektori ettevõtteid, kes juba praegu ei kasuta puurikanade mune või lõpetavad nende kasutamise aastaks 2025. Lisaks on sama otsuse teinud paljud maailma suurimad restoranid, hotellid ja toidutootjad. Järgnev nimekiri Eesti ettevõtetest, kes on otsustanud puurikanade munadest loobuda, ei ole täielik, kuna igapäevaselt liitub algatusega aina uusi ettevõtteid.
Sinu osalemine rongkäigul kanade kaitseks on üks nendest tegudest, mis tõeliselt loeb ja jääb meelde elu lõpuni. Sa ei marsi enda jaoks – Sa seisad endast nõrgemate eest, et teoks saaks läbi aegade võimsaim ühiskondlik muutus loomade heaks. Sa astud välja, et nõuda elamisväärseid elutingimusi poolele miljonile süütule, inimese tõttu kannatavale kanale.
Viimased kaheksa kuud on Eesti farmiloomade jaoks olnud murrangulised. Septembris Nähtamatute Loomade tiimiliikme poolt filmitud ja Pealtnägija vahendusel avalikkuseni jõudnud kaadrid Eesti munakanade eluolust ei jätnud mitte kedagi külmaks. See oli äratuskell paljudele, tuues esile, kui oluline on seista vastu õudustele, mis meie ühiskonnas loomadega toimuvad.
Ühiskondliku surve jõud
Pärast “Pealtnägija” paljastust on toimunud märgilised sündmused selleks, et kanade puurispidamine Eestis lõppeks.
Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et 78% Eesti elanikest soovib, et kanade puurispidamine ei oleks seadusega lubatud (Norstat, 2023).
Läbi aegade suurima loomakaitse petitsiooni üleandmine Riigikogus, et lõpetada kanade puurispidamine. (2024 jaanuar)
Linnu Talu, üks kolmest Eesti suurimast puurikanalast, teatas, et ehitab oma kanala ümber ning lõpetab kanade puurispidamise täielikult aastaks 2027.
Puurikanade munade läbimüük poodides on drastiliselt vähenenud. Rohkem kui pooled Eesti jaekettidest ja üle saja toidusektori ettevõtte on teatanud, et loobuvad puurikanamunade müügist ja kasutamisest.
Kümned tuhanded inimesed andsid oma digiallkirja läbi aegade kõige võimsamale loomakaitsepetitsioonile, et nõuda poliitikutelt kanade puurispidamise keelustamist.
Kuid see ei tähenda, et meie töö on tehtud, sest täna piinleb pool miljonit kana endiselt puurides
Riigikogu ja Regionaalministeerium küll arutlevad kanade puurispidamise keelustamise üle, ent munatööstus paneb mängu kõik, et sellist muutust ei tuleks.
Munatootjad, kes kanade puurispidamisega kasumit teenivad, levitavad aktiivselt poliitikute seas absurdseid valeväiteid. Nad ütlevad, et kanadel on tegelikult puuris hea olla ning just sellised on lindude jaoks parimad elutingimused. Nad ei lase end kõigutada asjaolust, et Euroopa juhtivad loomade heaolu teadlased on juba ammu selgelt välja öelnud, et puurisüsteemis lihtsalt ei ole võimalik lindude heaolu tagada. Nad loodavad, et need õõvastavad klipid, mis Pealtnägija vahendusel nende oma farmidest Eesti inimesteni jõudsid, hakkavad ununema.
Puurikanalates surevad paljud linnud seetõttu, et jäävad puuri konstruktsiooni vahele kinni. Pilt tehtud ühes Eesti suurimas puurikanalas (2023)
Kui me praegu ei näita, et meid on palju, me ei unusta neid abituid piinlevaid linde, me mõtleme seda tõsiselt ja me ei peatu enne, kui kanade puurispidamine Eestis lõppeb, siis võib juhtuda, et see kõik on olnud asjata.
Rongkäigu tähendus
Rongkäigul osalemine on midagi enamat kui lihtsalt kohalolek. See on võimas viis näidata oma pühendumust ja solidaarsust, et seista nende eest, kes ise enda eest seista ei saa. See on viis, kuidas me ühiskonnana väljendame oma väärtusi ja nõudmisi – et loomade heaolu ei ole midagi, millest saab mööda vaadata.
Puurikanalates on lindudel palju vigastusi, ruumipuudusest ja puurivõrede vastu hõõrdumisest kaotavad nad suled. Pilt tehtud ühes Eesti suurimas puurikanalas (2023)
Miks just nüüd?
Praegu on kriitiline hetk, mil peame tegutsema. Avalikkuse tähelepanu ja toetus on kõrgpunktis, mis annab meile unikaalse võimaluse viia sisse reaalsed ja püsivad muutused enne, kui see võimalus hajub.
Munatööstus üritab poliitikuid veenda, et Eesti inimesi ei huvita kanade elutingimused ja muutusi ei ole vaja. Nad ei hooli faktidest ja tõenduspõhistest allikatest, vaid kasutavad oma tugevat mõjuvõimu. On oluline, et poliitikud ja ühiskond mõistaksid: inimesed ei toeta loomade piinamist kasumi nimel ning me ei lase seda teemat vaiba alla pühkida. Me ei peatu enne, kui kanade puurispidamine on saanud lõpu – mitte homme, mitte kunagi tulevikus, vaid nüüd.
Sinu panus loeb
Võib tunduda, et üksikisiku panus on liiga väike, et tuua muutusi. Kuid Sinu osalus rongkäigul lisab häälele kanade kaitseks kaalu ja tugevust. Koos oleme võimelised looma muutust, mis on suurem kui meie summa. Loomad vajavad meie häält, et neid oleks kuulda.
Puurikanalates on lindudel palju vigastusi, ruumipuudusest ja puurivõrede vastu hõõrdumisest kaotavad nad suled. Pilt tehtud ühes Eesti suurimas puurikanalas (2023)
Nüüd on aeg tegutseda. Liitudes rongkäiguga, astud Sa sammu, mis võib muuta ajalugu. See on Sinu võimalus näidata, et hoolid ja oled valmis seisma selle eest, mis on õige. Ära alahinda oma panuse jõudu. Koos saame muuta seda pilti, mis sügisel Pealtnägija vahendusel kõiki loomasõpru šokeeris.
Registreeru nüüd ja teeme sellest koos võimsaima rongkäigu loomade kaitseks, mis viib kõige suurema muutuseni Eesti farmiloomade elus.
Teeme nii, et enne järgmisi kevadpühi on Eestis vastu võetud seadus, mis ütleb, et meie munakanad väärivad samuti elust rõõmu tundmist, andes neile võimaluse liikuda, õrrel puhata ja ehk ka õues värsket õhku hingata ja looduslikul pinnasel päikesepaistet nautida, kirjutab Mirjam Näkk.
Eestlased on usuleige rahvas, kuid ühest pikendatud nädalavahetusest, mil perega kvaliteetaega veeta, ei ütleks keegi meist ära. Seetõttu veedetakse ülestõusmispühad enamasti pere keskel ja on vähe inimesi, kelle ostukorvi sellel ajal mõni karp kanamune ei satuks. On ju need pühad peamiselt tuntudki kui munadepühad.
Kust munad tulevad, teab öelda iga lapski – muna muneb kana. Ja silme ette kangastub taluhoovi õuel ringi uudistavad ja nokkivad kanad. Nii mõnelgi meist on õnn teada mõnda talunikku, kellelt otse värskeimaid ja täisväärtuslikku kanaelu nautiva kana mune saada.
Paraku on kurb tõsiasi, et tööstuslikult toodetakse üle 80 protsendi kanamunadest Eestis süsteemis, kus kanadel puuduvad igasugused võimalused tavapäraseid kanaasju ajada ehk loomuomaselt käituda.
Nagu nii mõnigi lugeja juba ära arvas, pean silmas kanade puurides pidamist. Lisan aga kohe ka ühe hea uudise, nimelt võib Eestist õige pea saada järgmine riik, kus selline tootmisviis keelustatakse ja minnakse ülemineku perioodi vältel üle kanade õrre-, vabapidamisele ja mahepõllumajanduslikule tootmisele.
Kuidas täpselt kanade puurispidamine välja näeb, on oma silmaga näinud vaid vähesed. Selleks, et inimesed teaksid, milline puurimunatootmine seestpoolt välja näeb ja saaksid mune ostes teadliku valiku teha, käisin eelmisel aastal Eesti puurikanalates toimuvat talitajana dokumenteerimas.
Võikad kaadrid koos asjaosaliste kommentaaridega avalikustati esmalt 2023. aasta septembris ETV saates “Pealtnägija”. Vaatepildid, mille tunnistajaks ma farmitöölisena kanalates olin, olid nii õõvastavad, et teleekraanile jõudsid nii mõnedki kaadrid vaid udustatult.
Kõikide meeltega puuriridade vahel kogetu oli paraku veelgi südantlõhestavam. Ühes kanalas võib koos olla kuni 50 000 hirmunud lindu, kes ei saa kunagi tunda päikesepaistet ega maapinda oma jalge all. Selle asemel ümbritsevad neid igast küljest puurivõred, mille vastu nad pidevalt põgeneda soovides põrkavad.
Kümnete tuhandete kanade trampimine ja kisa tekitavad ka endas stressi, eriti kui tööjuhis näeb ette taskulambi abil nelja korruse peal olevate puuriridade valgustamist, et leida üles järjekordsed hukkunud linnud. Äkilise valguse ja inimese mööda tormamise peale nimelt kanad ehmuvad, sellest ka vastu puurilage lendamine, kisa ja üksteisest üle trampimine.
Mina olin selle hulluse tunnistajaks võrdlemisi lühikest aega, kuid kanade jaoks on see kõik, mida nad oma elu jooksul kogevad. Pidevast stressist ja muu tegevusvõimaluse puudumise tõttu hakatakse nõrgemaid linde nokkima, mis viib aeglase ja piinarikka surmani. Mõni nägi välja kui sõjaveteran, puuduvate varvaste ja paistetanud jalgadega, haavadega tiivanukil või seljal, sulestikust järel vaid mõni roots ning silmades pilk, mis näis mind, inimest, põlgusega vaatavat.
Tean, et inimesed hoolivad ega tahaks sellist lindude julma kohtlemist toetada. Esimese sammuna ongi oluline teha kindel otsus ja jätta puuris peetavate kanade munad ostmata.
Need tunneb kõige kindlamalt ära munal oleva templi esimese numbri järgi: kui see on 3, siis elab selle munenud kana puuris. Kui number on 2, 1 või 0, siis need on vastavalt õrrekanadelt, vabalt või mahepõllumajanduslikult peetavatelt kanadelt. Seega, mida väiksem number, seda õnnelikum kana.
Tean, et kanade heaolu läheb Eesti inimestele korda. Seda näitab ka Nähtamatute Loomade loodud Facebooki ürituse “Minu pühademuna on puurivaba” populaarsus, millel on üle tuhande osaleja. Neid inimesi, kes poes alati vabapidamissüsteemidest pärinevad munad valivad, on kindlasti veelgi rohkem.
Saabuvatel pühadel on oma meelsust näidata olulisem kui kunagi varem, kuna poliitilise arutelu all on kanade puurispidamise keelustamine. Koos salaja filmitud kaadrite avaldamisega avas loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad rahvaalgatuse kanade puurispidamise seadusega keelustamiseks. See kogus nelja kuuga 21 421 digiallkirja, mis on loomade heaolu puudutavate petitsioonide hulgas rekordiline tulemus. Allkirjad on riigikogule üle antud ja toimuvad arutelud.
Praeguse seisuga on kanade puurispidamise osakaal Eestis Euroopa riikide hulgas üks kõrgemaid. Samal ajal näitavad avaliku arvamuse uuringud, et 78 protsenti elanikest soovib, et kanade puurispidamine ei oleks Eestis lubatud (Norstat, 2023).
Jättes saabuvatel munadepühadel puuridest tulnud munad ostmata, annad omapoolse signaali, et isegi rõõmsate pühade ajal, mille keskmes on munade värvimine ja koksimine, ei ole me unustanud endast nõrgemaid.
Teeme üheskoos nii, et enne järgmisi kevadpühi on Eestis vastu võetud seadus, mis ütleb, et meie munakanad väärivad samuti elust rõõmu tundmist, andes neile võimaluse liikuda, ümbrust avastada, allapanul siblida, õrrel puhata, liivavanne võtta ja ehk ka õues värsket õhku hingata ja looduslikul pinnasel päikesepaistet nautida. Nii saabub mõne aasta pärast aeg, mil saame kõik südamerahus Eesti tootjate mune osta, teades, et muna tuleb kanalt, kes on saanud olla kana.
Läbipaistvus on Nähtamatute Loomade jaoks oluline väärtus, mida rakendame oma organisatsiooni igas valdkonnas – sisekommunikatsioonist kuni rahastuseni. Usume, et kui ühiskonnas oleks rohkem läbipaistvust, saaks suure hulga probleeme ära hoida. Seega tahame ise head eeskuju näidata, et see idee laiemalt leviks. Oleme liitunud ka vabaühenduste eetikakoodeksiga, mille olulisteks alustaladeks on ausus ja läbipaistvus.
Järgnevalt anname ülevaate meie 2023. aasta tuludest ja kuludest ning sellest, kuhu oleme ressursse suunanud, et loomi aidata.
Fundraising kui eesmärkide täitmise alustala
Selleks, et organisatsioon oleks jätkusuutlik ja majanduslikult toimetulev, analüüsime enne mistahes kampaania tegevuse alustamist, kas see konkreetne tegevus aitab piisavalt ja võimalikult palju loomade heaolu kasvatamisele kaasa ning kas meil on ressursse selle läbiviimiseks. See aitab hoida fookust, et kasutaksime vajalikke ressursse optimaalselt ja sihtotstarbeliselt ning organisatsiooni pikaajalist majanduslikku toimetulekut tagades. Selleks, et ressursse võimalikult vastutustundlikult kasutada, küsime alati soodustust või võimalikult madalat hinda kaupadelt ja teenustelt, mida tõhusaks tööks vajame.
2023. aasta olulisemad tegevused
Anname väikse ülevaate, mis me tänu oma hooliva loomasõprade kogukonna toele ellu oleme viinud. Tänu püsitoetajatele ja annetajatele ning projektitaotluste kirjutamisele oleme saanud läbi viia ulatusliku tööstusfarmide kriitika kampaania, mille eesmärk oli tutvustada Eesti elanikele tööstusfarmide julmuseid: loomade pidamistingimusi ja argipraktikaid, mida paraku laialdaselt tehakse. Augusti kuus võis üle Eesti näha tööstusfarmides tehtud fotosid välireklaamide pindadel, kuid palju leebemal versioonil, kui esialgu plaanis oli. Mis täpsemalt juhtus, saad lugeda meie blogist.
Lisaks keskendusime sigade heaolu probleemidele, kutsudes seakasvatajaid üles lõpetama põrsaste sabade lõikamist ja parandama loomade heaolu.
Septembris avalikustasime meie kogutud kaadrid Eesti puurikanalatest ja alustasime kampaaniaga, et keelustada kanade puurispidamine Eestis. See mõjutab 300 000 linnu elu Eestis. Kampaania raames kogusime Eesti ajaloo kõige edukamale loomakaitse petitsioonile kanade puurispidamise keelustamiseks 21 241 digiallkirja. Seadusemuudatus mõjutaks poole miljoni linnu elu Eestis, vähendades nende piinu ja kannatusi, mis ebasobivates tingimustes kitsastes puurides tekivad.
Kanade puurispidamise keelustamise kampaania välireklaam koos digiallkirjastamise üleskutsega, september 2023
Samuti oleme saanud läbi viia Taimse Teisipäeva kampaaniat liigse lihatarbimise vähendamiseks Eestis. Töötame selle nimel, et koolides saaksid õpilased kord nädalas täisväärtuslikku taimset koolilõunat süüa. Taimse Teisipäeva kampaaniaga on liitunud 101 kooli ja 84 lasteaeda ning 246 toitlustusettevõtet. Igas liitunud haridusasutustes on kord nädalas taimne lõuna ning kampaaniaga liitunud restoranides saab vähemalt kord nädalas menüüst valida taimse toidukorra. Koolikampaania säästab aastas 276 157 looma elu ning hoiab kokku 690 392.5 kg CO2 gaasi emissiooni tekkimisele. Aitäh, armsad ja võimsad annetajad, et selle võimalikuks teete!
Jätkusuutlik ja läbipaistev organisatsioon
Nähtamatud Loomad on kõvasti vaeva näinud eesmärgiga ehitada üles jätkusuutlik organisatsioon ja luua võimalus palgata täistööajaga valdkonna ekspertidest personal, kes tegeleks tõhusalt loomade heaolu tõstmisega Eestis. Need inimesed saavad pühenduda meie kampaaniate ülesehitamisele ja eestvedamisele, et kindlustada loomade heaolu paranemine. Meil on praegu kaheksa erineva koormusega töötajat, kes on peamiselt kampaaniate eestvedajad ja elluviijad. Lisaks kaasame aktiivselt vabatahtlikke, kes panustavad kiire elu kõrvalt olulisi tunde, olles oma rollidele pühendunud ja töökad. Vabatahtlikud on kaasatud organisatsiooni töö igasse etappi ettevõtetega läbirääkimisest kuni turunduseni.
Kõik tiimiliikmed panustavad ühiselt sellese, et organisatsioonil oleks piisavalt vahendeid kampaaniategevuste läbiviimiseks. Pühendame aega, et annetamine oleks Eestis aina levinum ning töötame selle nimel, et annetuskampaaniatega koguda rohkem vahendeid loomade aitamiseks. Ainult annetustest ei piisa, seega peame lisaks kirjutama põhjalikke projektitaotlusi, et rahastusvõimalusi leida nii kohalike kui ka rahvusvaheliste rahastajate käest. Selleks, et saaksime keskenduda tõhusate ja edukate kampaaniate läbiviimisele, katame enamik palgakulust just tänu projektidest saadud rahastusele, väike osa palgafondist tuleb ka annetusest.
Nagu juba mainitud, on läbipaistvus meie jaoks oluline väärtus, mistõttu lisame MTÜ majandusaasta aruanded pärast esitamist alati kodulehele, kus kõigil on võimalik nendega tutvuda. Meie kulud ja tulud on kõigile nähtavad ja kättesaadavad. Need leiab meid tutvustava sektsiooni allosast koos meie põhikirja ja eetikakoodeksiga. Lisaks on kodulehel paljude firmade logod, kes meid toetavad – esmalt, et tänada neid olulise panuse eest, kuid teisalt ka selleks, et inimesed teaksid, kes meid toetavad. Samas austame alati ka koostööpartnerite soovi olla anonüümsed toetajad ning seljuhul nende logosid kodulehele ei lisa. Samuti oleme otsustanud, et ei võtaks vastu toetust firmalt, kelle puhul meie töö esindaks nende huve (nt puurivaba munatootja või mõni muu sarnaste huvidega ettevõte). Tegutseme ainult loomade heaolu huvides ning väärtustame oma töös tegevusvabadust, ausust ja läbipaistvust.
Kuidas leiame ressursse loomade aitamiseks?
Nähtamatute Loomade sissetulek jaguneb neljaks valdkonnaks: – annetused ja püsitoetajate panus – projektitoetused, mida oleme tegevuste elluviimiseks taotlenud – teenuste müük (koolitused-ettekanded koolidele ja ettevõtetele ja Food Innovation Summiti piletitulu) – heategevusmeenete müük (riidest kotid, särgid, pusad, rinnamärgid jms)
Meie kogutulu 2023. aastal oli 386 365.32 eurot. Sellest mitu projektirahastust on mõeldud pika aja peale – näiteks kanade heaolukampaania avaliku sektori koostöö koordinaatori projekti palgarahastus laekus küll 2023. aastal, kuid kampaaniategevused kestavad 2025. aasta veebruarini.
Tulude jaotus 2023. aastal
Püsiannetajaid on meil 2023. aasta detsembri seisuga 960. Püsiannetajate kasvu kiire tõusu tagas detsembris läbi viidud kanade puurispidamise keelustamise annetuskampaania, millega liitus kõige rohkem annetajaid. Aitäh kõigile annetajatele, oleme siiralt õnnelikud, et kanade heaolu läheb korda nii paljudele inimestele!
Kanade puurispidamise keelustamine on ka Nähtamatute Loomade ühekordsete annetajate jaoks oluline teema, sest septembris, pärast “Pealtnägija” saates Eesti puurikanalate õuduste avalikustamist, annetati algatuse toetuseks 34% kogu aasta ühekordsetest annetustest.
Eriline tänu ka suurannetajatele, kelle abiga saame tõhusalt ja suures ulatuses loomade elu mõjutada. 2023. aastal lõppes meil koostöö ühe väga erilise suurannetajaga, kelle panusega saime läbi viia suure mõjuga tegevusi. Sellel aastal oleme võtnud suurannetajate suuna arendamise üheks prioriteediks ning loodame teha koostööd eraisikute või ettevõtetega, et loomade kannatusi vähendada. Huvi korral loe lisaks Nähtamatute Loomade suurtoetaja lehelt.
Raske on sõnadesse panna meie siirast tänu, et nii paljud head inimesed annetusega loomade ja lindude kaitseks välja astuvad. Tänu annetajatele saame vedada eest kampaaniaid, mis kasvatavad tarbijateadlikkust, suurendavad toidusektoris kasutatavate loomade heaolu ning muudavad seadusandlust, nii et loomade huvid oleksid esindatud.
Projektitaotluste osas oleme hoolega oma oskuseid lihvinud, õppinud ja vigasid märganud ning 2023. aastal saime eduka rahastusotsuse kuuest uuest projektist ning maksed laekusid veel neljast varasemast projektist. Kirjutasime mitmeid projekte veel, kuid neid ei rahuldatud. Võtame kogu tagasiside arvesse ning proovime taotlemisel veel paremad olla, sest projektide kirjutamine ja aruandlus on väga ajamahukad. Ainuüksi annetustele aga toetudes poleks võimalik palgata ekspertidest inimesi süvenenult kampaaniaid eest vedama ning sellisel juhul jääksid pooled Nähtamatute Loomade tegevused tegemata. Projektirahastused on 2023. aastal laekunud Open Wing Alliance’ist kanade heaolukampaania jaoks, Effective Ventures Foundations’ist avaliku sektori koostöö jaoks, Anima International’ist ja Karuna Foundation’ist Taimse Teisipäeva ettevõtetega koostöö ja kooliprogrammi arendamise jaoks, Vegfund’ist, Proveg’ist, A Well Fed World Inc’ist ja Kondanikuühiskonna Sihtkapitalist konverentsi Food Innovation Summiti korraldamise jaoks ning Avatud Eesti Fondilt kodanikuühiskonna arendamiseks ja heaks vabatahtlike kaasamiseks.
Oleme loonud koostöösuhted erinevate ametiasutuste, ministeeriumite, ametkondade, koolide ja ettevõtetega, et jagada Nähtamatute Loomade väärtusi, teadmisi ja kogemusi ka teistega. Näiteks pakume võimalust koostööks läbi ettekannete või koolituste tegemise. Selliste teenuste müügist saadud kasu on mitmetahuline, panustades rahaliselt kampaaniategevuste läbiviimisele kui kasvatades ka tarbijateadlikkust.
Heategevusmeenete müük on samuti hea viis, kuidas meie toetajad saavad soetada toreda sõnumiga riidest koti, T-särgi või sooja pusa ning samal ajal toetada meie tegevust loomade kaitseks. See moodustab meie tuludest küll vaid 4%, kuid loodame seda osakaalu leidlike ja praktiliste heategevusmeenete abil veel suurendada. Heategevusmeenete nagu näiteks särgi, pusa või riidest koti kandmine on ka hea viis, kuidas loomade heaolu sõnumit teistele tutvustada. Heategevusmeenetega saad tutvuda e-poe kodulehel.
Kuidas jaotuvad organisatsiooni kulud?
Oleme koostanud organisatsiooni kulude kategoriseerimiseks põhjaliku süsteemi, mille järgi lisame igale kulutusele põhjalikud sildid, et saaksime hinnata, kas ressursside suunamine on olnud tõhus. Meie kulud 2023. aastal olid 396 933.56 eurot.
Kõige suurema osakaaluga kampaania oli kanade heaolukampaania, mille kulud olid kogu aasta kuludest 34.3%. Kõige suurema mõju ja potentsiaaliga algatus, mille eesmärk on keelustada Eestis kanade puurispidamine, on olnud Nähtamatute Loomade põhieesmärgiks ning 2023. aastal lõime aluse, millega seadusemuudatuseni jõuda.
Kulude jaotus 2023. aastal
Kõige rohkem ressursse kulus kampaaniate turundustegevustele, sest erakordselt oluline on hoida loomade ja lindude heaolu puudutavaid teemasid nähtaval. Selleks tellisime tööstusfarmide kriitika teemalised ja kanade puurispidamise keelustamise petitsioonile allkirjade kogumise üleskutsega välireklaamid üle Eesti, olime veebibänneritega kõikide suuremate ajalehtede portaalides ja digiekraanidel. Lisaks tellisime munakanade puurides pidamise keelustamise mõjuanalüüsi Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskusest (RAKE), et hinnata ülemineku majanduslikku mõju. Analüüs oli küll kallis, aga ääretult vajalik, et omada tõenduspõhist infot aruteludel otsustajate ja poliitikutega. See analüüs aitas Riigikogu liikmeid veenda kanade puurispidamise keelustamise vajalikkuses. Analüüsi tulemuste avaldamiseks korraldasime Riigikogus avaliku ürituse, kus sõna võtsid analüüsi koostaja, poliitikud, jaesektori esindajad ja Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. Vaata videot mõjuanalüüsi esitlusest siit.
Kampaania edukaks elluviimiseks kulub hulgaliselt ressursse. Selleks, et ühiskonnas suuri positiivseid muutusi loomade heaks teostada, on tarvis häid IT-süsteeme uudiskirjade jaoks, samuti projektijuhtimistarkvara, et hallata tiimide erinevaid tegevusi – organisatsioonis on juba sadakond vabatahtlikku, kes panustavad erinevates rollides ja kes vajavad head infovahetussüsteemi. Lisaks on asendamatult oluline jagada kriitilisi üleskutseid loomade kannatuste leevendamiseks tasuliste sotsiaalmeedia reklaamidega Facebooki ja Instagrami vahendusel. Kõik need tegevused on vajalikud selleks, et kasvatada kogukonda, kes kõik koos loomade parema kohtlemise nimel võitlevad.
Palgalised töötajad loomade heaolu eest pühendunud võitlejatena
Organisatsiooni esimesest päevast peale on Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering võidelnud selle eest, et organisatsioon oleks majanduslikult tõhus ja jätkusuutlik. Näinud vaeva selle nimel, et organisatsiooni saaks palgata pühendunuid eksperte ja spetsialiste, kes töötavad loomade kannatuste vähendamise nimel. Üks Nähtamatute Loomade edu võti on see, et meil on töötajad, kes saavad kiiresti reageerida seal, kus loomad kõige rohkem abi vajavad. Näiteks saame kohtuda tööpäeva sees ministeeriumite või jaekettide esindajatega. See oleks keeruline, kui organisatsiooni esindaksid vaid vabatahtlikud, sest enamik neist on päevasel ajal oma töökohustuste tõttu hõivatud. Tänu sellele oleme saanud kindlustada karusloomafarmide keelustamise eduka läbiminemise ning veennud üle 50% Eesti jaekettidest üle minema puurivabade munade müügile.
Vabatahtlikud on küll Nähtamatute Loomade hing ja süda, kuid töötajad aitavad hoida tegevustes stabiilsust ja kiiret reageerimisvõimet. Loomade heaoluprobleemid, nagu paljud teisedki sotsiaalvaldkonna teemad, on erakordselt rasked küsimused, mille puhul riigi käed jäävad lühikeseks ja mille lahendamisel on asendamatu roll mittetulundusühingutel. Kolmanda sektori eksperdid on riigile väärtuslik ressurss põletavate probleemide esiletoomisel ja lahenduste leidmisel, kuid see eeldab pühendumist ja aega, et ehitada üles strateegia, kasvatada oskusi ja kommunikatsiooniteadmisi ning keskenduda tõhusale tööle.
Jätkame tööd loomade elutingimuste parandamiseks
2024. aastal jätkame tööd kanade puurispidamise keelustamise nimel. Andsime 21 421 petitsiooni allkirja Riigikogule üle, aga selleks, et seadusemuudatusele kanade heaolu arvestav otsus tuleks, on meil vaja teha veel kõvasti tööd. Näeme vaeva selle nimel, et teema oleks nii otsustajate, avalikkuse kui ka meedia huviorbiidis. Kohtume nii Riigikogu fraktsioonide kui eraldi Riigikogu liikmetega, koostame ülevaateid munatootmisest ja loomade heaolust, hoolitseme selle eest, et kõigil oleks adekvaatne info ja põhjalikud argumendid selle algatuse toetuseks. Näiteks tellime avaliku arvamuse uuringud ja täiendatud informatsiooniga kampaaniat ja kanade heaolu tutvustavad bukletid. Lisaks aktiivsele suhtlusele Riigikogu liikmetega, käib praegu kanade puurispidamise arutelu ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis, kus aktiivselt panustame. Lisaks korraldame erinevaid avalikke üritusi. Edukate ürituste läbiviimiseks on vaja ressursse näiteks reklaamimise või ülekandeteenuse jaoks. Hoia silm peal meie sotsiaalmeedial, sest järgmine üritus on toimumas juba õige varsti.
Saatsime täiendatud informatsiooniga kanade heaolu teemalised bukletid Riigikogu liikmetele
Lootus on, et 2024 aastal kanade puurispidamise keelustamise algatus positiivse lõpu saab ja seadusemuudatus Eestis jõustub, aga see ei tähenda, et meil Nähtamatutes Loomades töö otsa saaks. Tegeleme endiselt tööstusfarmides toimuvate julmuste avalikkuse ette toomisega, alustades lihakanade ehk broilerite kampaaniat. Taimse Teisipäeva suunal keskendume aktiivsele koostööle koolide, lasteaedade ja toitlustusettevõtetega. Töötame igapäevaselt selle nimel, et loomade heaolu Eestis paraneks.
Tänu headele toetajatele on meil võimalik üheskoos loomade heaks suuri tegusid teha – meie poolt tuleb töö, tiim, plaanid, strateegiad, pikk kogemus ja palju teadmisi valdkonnast, ning toetajate poolt ressursid, et kampaaniaid ellu viia – AITÄH, et sellises ühtsuses ühiskonda paremaks muudame! Töö jätkub, et loomade hääled kuuldavaks saaksid!
2023. aasta detsembris avaldas Euroopa Komisjoni kauaoodatud määruse eelnõu, millega lubati parandada elusloomade pikamaatranspordi tingimusi. Arvestades suuri kannatusi, mis loomadele transpordi ajal osaks saavad ning seniseid ebapiisavaid reegleid nende kaitseks, tervitab MTÜ Nähtamatud Loomad, et Komisjon on ette võtnud loomade heaolu tõstmise loomade veo ajal.
Lehm veomasinas pikal teekonnal Euroopa Liidust Türki. September 2023. Foto: We Animals Media
Samal ajal peame eelnõu tervikuna loomade heaolu parandamise jaoks äärmiselt ebapiisavaks. Usume, et Euroopa Liit peaks võtma eeskuju Saksamaast, Luksemburgist, Uus-Meremaast, Suurbritanniast ja Austraaliast, kes on juba keelustanud või plaanivad keelustada elusloomade transpordi ning täielikult keelama elusloomade transpordi kolmandatesse (ehk Euroopa Liidu välistesse) riikidesse. Samuti peame ebapiisavaks haavatavates seisundites olevat loomade kaitset – võõrutamata või kaugeleulatuva tiinusega loomi ei tohiks üldse transportida. Piisavaks ei saa pidada ka temperatuurinõuded, sest väljapakutud piirangud tähendavad loomadele endiselt väga suuri kannatusi. Samuti ei ole mitte kuidagi põhjendatud see, et laevatranspordi aega ei arvestata üldtranspordiaja sisse. Täpsemad põhjendused ja seisukohad järgnevad.
Transport kolmandatesse riikidesse
Komisjoni ettepanek: Oluliselt muudetakse nõudeid kolmandatesse riikidesse ekspordil: kogu vedu peab vastama ELi nõuetele, lisatud on täpsemad nõuded veolaevadele, uue nõudena lisandub puhkekohtade heakskiitmine väljaspool ELi.
Nähtamatute Loomade seisukoht: Elusloomade transport Euroopa Liidust kolmandatesse riikidesse peaks olema keelatud. Kolmandates riikides väljaspool Euroopat puuduvad peaaegu eranditult piisavad õiguslikud alused loomade kaitseks transpordi ajal ja asjakohaseks kohtlemiseks sihtkohas; transpordi, pidamise ja tapmise ajal ilmnevad nendes riikides regulaarselt tõsised loomakaitserikkumised. Lisaks ei ole ELi õigusnormide järgimine loomade transpordi ajal ega loomade kohtlemine sihtkohas ELi välispiiridest kaugemal kontrollitav. Oleme seisukohal, et vähemalt nendesse riikidesse, kus loomakaitseseadused transpordi ja tapa osas ei ole sama tugevad kui EL-is, ei tohiks olla loomade elustransport lubatud. Asjaolu, et Euroopa riikidest (sh Eestist) transporditakse kolmandatesse riikidesse tiineid loomi, kes kohapeal pärast poegimist hukatakse, ei ole kuidagi inimlik.
Kui kolmandatesse riikidesse elusloomade transportimise eesmärk on liha, siis saaks selle asendada liha transportimisega, et loomad ei peaks läbi tegema pikka ja kannatusterohket sõitu enne seda, kui nad suure tõenäosusega ELi nõuetele mittevastavas tapamajas hukatakse. Tõuaretuse eesmärgil transporditavate loomade puhul tuleks tegeleda tingimuste lihtsustamisega, et loomade asemel transportida spermat ja embrüoid, sest see vähendaks loomade kannatusi märkimisväärselt.
Transpordiaeg
Komisjoni ettepanek: Tapale minevate loomade teekond maksimum pikkusega 9 tundi. Pika veo muster on: 21+24+21 (10 tundi sõitu; 1 tund pausi, kus loomad on veovahendis; 10 tundi sõitu. Seejärel 24 tunniks loomad veovahendist välja ja edasi sama sõidurütm 10+1+10). Merel teekonna arvestus peatub, aga loomade söötmise ja ülevaatamise rütm jätkub. Laadimisaeg on teekonna aja sees, mis on eriti oluline näiteks puurides transporditavate loomade puhul.
Nähtamatute Loomade seisukoht: Komisjon peaks lähtuma Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) soovitustest ning kehtestama kõigile loomadele maksimum 12-tunnise sõiduaja. Pole põhjendatud, et sõidu eesmärgi järgi või sõiduvahendi järgi tehakse erinevad regulatsioonid, sest loomade liigipõhised vajadused jäävad samaks.
Samuti oleme tugevalt meelestatud, et laevatransport tuleks arvata transpordiaja hulka. Praegune ettepanek näeb ette, et laevatransporti ei arvestata transpordiaja hulka, mis on põhjendamatu ja toob loomadele kaasa hulgaliselt lisakannatusi. Loomade transportimisel Euroopa Liidust Lähis-Idasse ja Põhja-Aafrikasse hõlmab tihti meretransporti ning EFSA hinnangul on reiside pikkused alustades 5 kuni 8 päevast kuni mitme nädalani. EFSA hinnangul on mäletsejate meretranspordil väga levinuteks probleemideks kuumastress, halb õhukvaliteet, merehaigus ning nälgimine. Arvestades pikki merereise ning seetõttu ka ettenägematuid ilmastikuolusid oleme seisukohal, et meretranspordi ajaarvestusest väljajätmine võib tekitada loomadele tohutult ebavajalikke lisakannatusi.
Haavatavas seisundis loomade transport
Komisjoni ettepanek: Esitatud eelnõu sisaldab vaid väikeseid ja ebapiisavaid parandusi võõrutamata loomade transpordi osas, nagu näiteks vasikate miinimumea tõstmine 5 nädalale ja transpordiaja piiramine. Tiinete loomade kohta näeb ettepanek ette, et ei tohi vedada loomi, kui nende tiinus on viimases kolmandikus (ehk 80% tiinusest on kantud).
Nähtamatute Loomade seisukoht: Võõrutamata loomi ei tohiks lubada üldse transportida, sest immuunsüsteem ei ole selles eas veel välja arenenud ja erineva päritoluga loomade ühine transport kujutab endast tohutut nakkusohtu. Eriti katastroofiline on selles kontekstis laevatransport. Loomad ei ole veel harjunud jootmissüsteemidega ja paljud loomad surevad pikkade transportide tõttu. Samuti näeme, et Komisjoni pakutud piirang tiinete loomade transpordi osas ei ole piisav. Arvestades iga transpordiga kaasnevat olulist füüsilist koormust ja suurenevat riski nurisünnitusteks, ei tohiks transportida loomi, kelle tiinus on 40% või enam kantud.
Temperatuur
Komisjoni ettepanek:
Alla 0 C – loomi tuleb kaitsta tuulekülma eest.
Alla -5 C – veoaeg lühem kui 9 tundi.
Vahemik 25-30 C – vedada tohib kuni 9 tundi, kui päevasel ajal vahemikus 10.00-21.00.
Üle 30 C: vedu peab toimuma öösel vahemikus 21.00-10.00 ja loomadel peab olema 20% rohkem ruumi.
Nähtamatute Loomade seisukoht: Välitemperatuuride kohandamise vahemik ettepanekus ei ole piisav loomade kannatuste vähendamiseks. Üldiselt peaks kõigi loomaliikide jaoks kehtestama temperatuuri alumise piiri 5 kraadi Celsiuse järgi ja ülemise piiri 25 kraadi Celsiuse järgi ning EFSA soovitustele orienteerudes kohandama seda vastavalt erilistele liigispetsiifilistele vajadustele. Lisaks peame hädavajalikuks, et kehtestaks ka piir sisetemperatuuridele. See tuleneb asjaolust, et sisetemperatuure ei saa võrdsustada välitemperatuuriga, kuna temperatuur tõuseb loomade kehatemperatuuri ja enamasti puuduva kliimaseadme tõttu alati välitemperatuurist kõrgemale. Samuti peaksid kehtima jääma senised õhuniiskuse piirangud. Õhuniiskus on loomade temperatuuritaju jaoks oluline tegur ning võimaliku kuumastressi näitaja.
Sanktsioonid ELi loomade transpordimääruse sätete järjepideva rakendamise tagamiseks
Komisjoni ettepanek: Esitatud eelnõu määratleb nn tõsised rikkumised, sealhulgas maksimaalse transpordiaja ületamise 30 protsendi võrra või minimaalse ruumivajaduse alahindamise rohkem kui 20 protsendi võrra.
Nähtamatute Loomade seisukoht: Arvestades, et tegemist on minimaalsete nõuetega, mille järgimine on vajalik valu ja kannatuste ärahoidmiseks, ei pea me sellist liigitust asjakohaseks. See avab regulatsioonitehnika kuritarvitamise võimalused: on oht, et minimaalseid nõudeid ületatakse sageli tõsise rikkumise piirini ja seega ei rakendata ettenähtud parandusi piisavalt. See tähendab, et võrreldes praeguse transpordimäärusega ei oleks peaaegu ühtegi paranemist.
Eelmise aasta lõpus toimus Riigikogu maaelukomisjoni istung, kus komisjoni liikmed arutasid Eesti suurimate munatootjate ja Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhiga Eesti munatootmise tuleviku üle.
Istungile olid kutsutud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot ning Eesti suurimad munatootjad Ats Albert (Eesti Muna OÜ), Jarno Hermet (Linnu Talu OÜ) ja Allan Tohver (Dava Foods OÜ).
MTÜ Nähtamatud Loomad viis istungi protokolli põhjal läbi faktikontrolli.
Faktikontrolli järelduste kokkuvõte:
Munakanade puurispidamisel ei ole võimalik nende heaolu tagada ning puurisüsteemil pole lindude heaolu mõttes olulisi eeliseid vabapidamissüsteemide eest.
Eesti munatootmine on nii meie lähiriikidest kui ülejäänud Euroopast üleminekus kanade vabapidamissüsteemidele maha jäänud. Läti, Leedu ja Poola munaturg on lähiaastatel sisuliselt puurivabad, Põhjamaades ja Lääne-Euroopas ollakse üleminekus veelgi kaugemal.
Vaadates Eesti munaturgu ning meie lähiriikides ja ülejäänud Euroopas toimuvat, peaks Eesti munatootmine konkurentsis püsimiseks olema puurivaba hiljemalt aastaks 2027/2028.
Teema 1: Kanade heaolu
Väljavõtted Riigikogu maaelukomisjoni istungi protokollist:
Ants Noot tõdes, et ilmselt ei mõtleks tootjad kanade vabapidamisele, kui poleks ühiskondlikku survet. Kanade pidamine täiustatud puurides on majanduslikult efektiivne ja linnu seisukohalt parem pidamisviis. Kohaliku ettevõtja konkurentsivõime võib väheneda kanade vabapidamisele üleminekul.
Ants Noot märkis, et tootjatele jääb mulje, et vabapidamisele ülemineku otsus on juba tehtud ühiskonna/tarbija poolt. Samal ajal eelistab tarbija ostuotsuseid tehes odavamat toodet. Täna puudub selge ülevaade, mis on kana heaolu silmas pidades kõige parem pidamisviis. Euroopa Parlamendi tellitud teaduspõhine uuring kanade erinevate pidamisviiside kohta ei kinnitanud, et vabapidamine oleks kanade kõige parem pidamisviis.
Ants Noot lisas, et ühiskonnas on tekkinud arusaam kanapidamisest üksikute juhtumite põhjal, millest on maalitud kole pilt kanakasvatusest. Lahendusena nähakse kanade täiustatud puuris pidamisviisi asendamist vabapidamisega. Samas on nii praktika kui ka uuringud näidanud, et selline lahendus ei pruugi anda soovitud tulemusi. Vabapidamisviisil peetud kanad on kehvemas olukorras, sh suremus ja haiguste levik on suurem. Kanade heaolu seisukohalt on kõige eelistatumaks pidamisviisiks kana pidamine täiustatud puuris. Ta märkis, et otsuseid ei saa teha kiirustades ning emotsioonidele põhinedes. Koledaid pilte kanade olukorrast võib leida ka vabapidamisega kanakasvatusfarmides. Ta lisas, et kodumaiste ettevõtjate konkurentsiolukorra parandamine eeldab täiendavaid investeeringuid.
Allan Tohver tutvustas erinevate pidamisviiside mõju kanade tervisele ja heaolule. Ta märkis, et uuringud näitavad, et kanade pidamisel täiustatud puuris on kanade haigestumus ja suremus kõige madalam.
NÄHTAMATUD LOOMAD VASTUS: Euroopa Komisjoni poolt tellitud laiapõhjalise teadusuuringu põhijärelduseks on, et puurispidamisel ei ole kanade heaolu võimalik tagada ning kõige esimene suure mõjuga ja kiireloomuline soovitus on pidada kanu puurivabades süsteemides.
Siit saab lugeda 2023. aastal avaldatud Euroopa Komisjoni tellitud teaduslikku analüüsi kanade heaolu kohta erinevates pidamisviisides. Uuringu järeldus on, et puurispidamisel ei ole kanade heaolu võimalik tagada ning kõige esimene suure mõjuga ja kiireloomuline soovitus on pidada kanu puurivabades süsteemides. Kanade puurispidamisega kaasnevad tugevad negatiivsed mõjud lindude heaolule ning kõigil vabapidamissüsteemidel (õrrelpidamine, vabalt pidamine ja mahepidamine) on palju olulisi kanade heaolu puudutavaid eeliseid puurispidamise ees.
Uuring järeldab, et on kolm peamist kanade heaolu puudutavat erinevust puurispidamise ja erinevate vabapidamissüsteemide vahel, mis on kanadele heaolu tagamiseks asendamatult olulise tähtsusega. Puuris puuduvad kanadel liikumisvõimalused, võimalused ümbrust avastada ja toitu otsida ning võimalused igasugusteks loomuomasteks tegevusteks. Siin on uuringu eestikeelne lühikokkuvõte peamiste järeldustega.
Peale nende määrava tähtsusega heaoluprobleemide, mida saab lahendada vaid puuridest loobumisega, tõi nimetatud analüüs välja veel teisigi probleeme, mida õrresüsteemis ja veelgi enam vabapidamise puhul on võimalik lahendada. Üheks selliseks on vigastusi tekitav nokkimine, mille põhjusteks on allapanu puudumine, tibude ebasobiv kasvukeskkond (puurispidamise puhul on lubatud ka tibude puurispidamine) ja konkurents ressursside pärast. Vabapidamissüsteemides on oluliselt rohkem võimalusi vigastusi tekitavat nokkimist vältida pakkudes rohkem liikumis- ja põgenemisvõimalusi, allapanu, milles siblida ja kõrgemal asuvaid õrsi puhkamiseks. Sarnased meetmed vähendavad ka grupistressi. Euroopa Komisjonile on antud tungiv soovitus loobuda puuride kasutamisest ja pidada kanu vabalt hoones, kus on erinevad tasapinnad.
Viimased teaduslikud andmed näitavad ka seda, et vabapidamissüsteemides ei ole kõrgem suremus kui puurides. 2021. aastal mainekaimas teadusajakirjas Nature avaldatud metaanalüüs võttis kokku erinevates pidamisviisides kanade suremust puudutavad teadusartiklid alates aastast 2000. Selle tulemused näitavad, et suremus on iga aastaga puurivabades süsteemides 0,35 – 0,65% võrra langenud ja suremus ei ole puurides madalam.
Teema 2: Naaberriikide olukord
Väljavõtted Riigikogu maaelukomisjoni istungi protokollist:
Ats Albert lisas, et ka Lätis, Leedus ja Poolas peetakse kanu suuremas osas täiustatud puurides (u 80%). Ei saa nõuda, et Eestis peaks kanu pidama vabapidamisviisil, sest see ei lahenda olukorda. Naaberriigist tuuakse sisse mune, mis on odavamad.
Eraldi probleemina on välja toodud ka see, et Eestisse imporditakse Ukrainast toodud mune, mis ei vasta EL nõuetele.
NÄHTAMATUD LOOMAD VASTUS: Läti, Leedu ja Poola munaturg on lähiaastatel sisuliselt puurivabad, Ukrainast imporditud munade maht on nii marginaalne, et meie koduturgu ei mõjuta.
Toodangu, impordi ja ekspordi järgi arvestades on Eesti munadega isevarustatuse tase Statistikaameti andmetel aastaid püsinud umbes 50% juures. Impordist pärineb suurim osa Eestis müüdavatest munadest Lätist, aga ka Poolast ja Leedust.Ukrainast pärines eelmisel aastal vaid 1,6% Eestisse imporditavatest munadest ning koduturu kaitseks hoitakse seda taset ka edaspidi madalal.
Läti
Lätis peetakse Euroopa Komisjoni andmetel veel 69% kanadest puurides, kuid see protsent on peatselt kardinaalselt vähenemas ning järgnevatel aastatel kaob Lätis kanade puurispidamine sisuliselt täielikult ära.
Joonis 1. Läti munatootjate turuosa protsentuaalselt kanade arvu järgi. Allikas: Läti Veterinaaramet
Läti suuruselt teine ning Baltimaades tootmismahult kolmas munatootja on APF Holdings, kus peetakse Läti Veterinaarameti andmetel 415 760 munakana ehk 12,5% kõigist Läti munakanadest. Sellest farmist pärinevad Oluksne õrrekanamunad on juba ka Eestis Rimi kauplustes saadaval ja ettevõte on teada andnud plaanist Eesti turule veelgi enam laieneda pakkudes just õrrekanade mune. Järgmise paari aastaga plaanib APF Holdings eelkõige õrrepidamisega tootmist 60% võrra suurendada.
Nende kahe suurtootja üleminekul puurivabale tootmisele on sisuliselt kogu Läti munatootmine puurivaba. Lisaks on ligikaudu 70% Läti jaekettidest lubanud puurikanade munade müügist aastaks 2025 loobuda.
Leedu
Leedus on juba ligikaudu 90% jaeturust lubanud 2025. aastaks puurikanamunad täielikult vabapidamissüsteemidest pärinevate munadega asendada. See tähendab, et 2025. aastal Leedu suuremates poodides (Maxima, Iki, Lidl, Rimi, Norfa) enam puurikanamune osta ei saa ning tootjad peavad kiirelt olukorraga kohanema ja tootmisviisi muutma. Peale selle on algatusega liitunud umbes 160 Leedu ettevõtet (hotellid, restoranid). Ka Leedu suurim munatootja Groward group on andnud teada plaanist järgmise 3-4 aasta jooksul puurikanamunade tootmine täielikult lõpetada. Seega toimub ka Leedus kanade puurispidamise lõpetamine lähiaastatel.
Poola
Poolas on algatusega puurikanade munade müük ja kasutamine lähiaastatel lõpetada liitunud koguni 97% jaekettidest, 89% toitlustusest (restoranid, kohvikud), 61% hulgimüüjatest ja 56% hotellidest. Üks Poola suurimatest munatootjatest Aktiw on juba puuride kasutamisest loobunud ning kõik viis Poola suurimat munatootjat teatasid 2020. aastal, et ei tee puurisüsteemidesse enam investeeringuid.
Joonis 2. Eesti ja lähiriikide jaekettide turuosa, kes loobuvad lähiaastatel puurikanade munade müügist.
Olukord ülejäänud Euroopas
On selge, et üleminek puurivabale munatootmisele on toimumas üle kogu Euroopa ja Eestil on mõistlik arengutega kaasa tulla, mitte jääda viimaste riikide sekka, kus kodulinde äärmiselt julmalt koheldakse.
Joonis 3. Munakanade puurispidamise osakaal munakanade koguarvust Euroopa Liidu liikmesriikides 2024. aasta jaanuari seisuga. Allikas: Euroopa Komisjon
Euroopa suurimad munatootjad on Saksamaa ja Prantsusmaa – 30% Euroopa Liidu munakanadest elab nendes riikides. Saksamaal peetakse kanu peamiselt õrresüsteemis, vaid 5% on puurides ja 1. jaanuarist 2026 on puurispidamine riigis täielikult keelatud. Sealsetest poodidest puurikanamune juba praegu ei leia. Prantsusmaal elab kõige rohkem kanu vabapidamisel (31,5%), puuris peetakse 28% munakanadest. Aastaks 2025 on ka kõik sealsed jaeketid lubanud puurikanamunade müügi lõpetada.
Ukraina
Ukrainast imporditud munade osakaal oli eelmisel aastal vaid 1,6% kõigist Eestisse imporditud munadest, mis ei oma märkimisväärset efekti Eesti munaturule. Ukrainale kehtivad hetkel Euroopa Liidu turul alates 2022. aasta juunist nn autonoomsed kaubandusmeetmed, et toetada sealset majandust sõjaolukorras. Samal ajal ei ole ohtu, et munade impordimahud kasvaksid, kuna kõige tundlikumate toodete (kodulinnud, munad ja suhkur) puhul on ette nähtud nn hädapidur, mis hoiaks impordimahtu 2022. ja 2023. aastal keskmise impordimahu juures. See tähendab, et kui nende toodete import ületaks kahe viimase aasta koguseid, kehtestataks uuesti tariifid, et hoida mahtu eelmiste aastate tasemel.
Joonis 4. Eestisse 2023. aastal imporditud munade absoluutarvud ja osakaal päritoluriigi järgi. Allikas: Statistikaamet
Teema 3: Mõistlik üleminekuaeg puurivabale munatootmisele
Väljavõtted Riigikogu maaelukomisjoni istungi protokollist:
Jarno Hermet vastas, et nimetatud organisatsiooni (Nähtamatud Loomad) esindajatega ei ole kohtutud, kuid nendega on räägitud telefoni teel. Nende huvi on, et kanade puuris pidamine lõpetataks kohe, kuid seda ei ole võimalik teha. Üleminekuperiood võiks olla u 30 aastat.
Allan Tohver märkis, et ELi tasandil on arutatud, millal võiks minna üle kanade vabapidamisviisile ning on räägitud, et seda võiks teha 2035. aastaks.
NÄHTAMATUD LOOMAD VASTUS: MTÜ Nähtamatud Loomad ei ole kunagi pakkunud, et üleminek munakanade vabapidamissüsteemidele peaks toimuma kohe. Oleme seisukohal, et vaadates Eesti munaturgu ning meie lähiriikides ja ülejäänud Euroopas toimuvat, peaks Eesti munatootmine konkurentsis püsimiseks olema puurivaba hiljemalt aastaks 2027/2028. Sama hinnangu on andnud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus (RAKE), kes viis läbi majandusliku mõjuanalüüsi Eesti munatootmise üleminekuks vabapidamissüsteemidele.
Kõik Eesti lähiriigid ja riigid, kust Eesti mune impordib, lähevad lähiaastatel täielikult üle kanade vabapidamissüsteemidele. Põhjamaades ja Lääne-Euroopas ollakse üleminekus veelgi kaugemal. Eesti munatootjad kaotavad konkurentsis, kui nad ei suuda samuti selleks hetkeks puurivabu mune pakkuda, sest juba täna on üle poolte Eesti kaubanduskettidest teatanud, et lõpetavad puurikanade munade müügi aastaks 2025. Nõudlus kodumaiste vabapidamissüsteemidest pärit munade järele on märkimisväärselt kõrgem kui pakkumine.
Tuludeklaratsioonide esitamisega kaasneb Eestis suurepärane võimalus ka tulumaksu annetamiseks!
Nähtamatud Loomad kutsub üles alates veebruarist annetama enammakstud tulumaksu Eesti puurikanalates kannatavate kanade aitamiseks. Tulumaksu saab annetada Eestis tegutsevatele ühingutele, muuhulgas ka loomakaitseorganisatsioonile Nähtamatud Loomad.
Tulumaksu annetamine on maksuameti kodulehel lihtne ja mugav. Annetada saab vastavalt soovile, kas kogu tagasisaadava tulumaksu summa või osa sellest. Annetada võib ka mitmele organisatsioonile, summad ja saajad valib iga annetaja ise.
Võimalus tulumaksu annetada on iga aasta üha enam populaarsust koguv viis lihtsalt head teha, sest vaid mõne klikiga saab aidata neid, kes seda väga vajavad.
Kasuta Sinagi võimalust näidata oma headust, hoolivust ja armastust loomade suhtes, märkides oma annetuse saajaks Mittetulundusühing Nähtamatud Loomad.
2023. aasta tuludeklaratsiooni esitamine toimub 15.02 – 30.04.2024. Kui soovid deklaratsiooni esitamiseks meeldetuletuskirja, täida kontaktivorm.
Annetustest saadud tulu kasutame kanade puurispidamise keelustamise kampaania järgmisteks olulisteks tegevusteks, millega seadusemuudatus saavutada. Plaanis on kohtumised poliitikute ja otsustajatega, erinevad üritused ning võimsad turundustegevused.
Oleme kanade puurispidamise keelustamisega Eestis lävepakul, kus rahva toetus algatusele on suur ja selleks, et seadus vastu võetaks, käivad tihedad läbirääkimised poliitikute ja otsustajatega. Teeme neile ülevaate munatootmisest ja lindude heaolust ning hoolitsesime selle eest, et kõigil oleks adekvaatne info algatusest. Selleks, et nende seas kujundada kanade heaolu arvestavat hoiakut, peame tegema veel palju tööd. Sinu abiga saame üles ehitada võimsa avaliku kampaania, mis näitab poliitikutele, kui oluline see algatus Eesti inimestele on. Nii hoolitseme, et seadusemuudatust ei pandaks sahtlipõhja tolmu koguma ja lindude kannatused saaksid leevendust võimalikult kiiresti. Loe edasistest sammudest kanade puurispidamise lõpetamisest meie blogipostitusest.
Kui soovid kanade parema tuleviku heaks annetada otse Nähtamatutele Loomadele, tee seda SIIN.
