Fotod: Valitsuse ees toimus suur meeleavaldus kanapuuride keelu toetuseks
Täna korraldas loomade heaolu organisatsioon Nähtamatud Loomad Stenbocki maja ees meeleavalduse loomade heaolu ja kanapuuride keelu toetuseks. Üritusel osales üle saja inimese. Sõnavõttudega osalesid kirjanik Hasso Krull, sotsioloog Juhan Kivirähk ning Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering.
“Tänase meeleavalduse eesmärk oli anda peaministrile märku, et käputäie loomatööstuse lobistide asemel võiks kuulata hoopis oma rahvast ja saata Riigikokku edasi eelnõu, et päriselt lõpetada kanade piinamine kitsastes puurides,” kommenteeris Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering. “Peaministri eilsest sõnavõtust Riigikogu infotunnis nägime, et ta teab, et loomade heaolu väärib hindamist, kuid sellevõrra segasemaks jäi tolmu üles kloppimine, miks ta seadusemuudatust Riigikokku ei saada, et kriitiline probleem päriselt lahendada,” lisas Mering.
Kirjanik Hasso Krull rõhutas oma sõnavõtus loomade kaitsmise vajalikkust. “Tänasel üritusel taotleme vabadust ka neile, kes ise enda kaitseks välja astuda ei saa,” sõnas Krull. Juhan Kivirähk tõi välja, et seadusemuudatus on see, mis neid kohutavates elutingimustes loomi päriselt aitab: “Oleme näinud varemgi neid vabatahtlikke kokkuleppeid, mis tegelikult vett ei pea. Loomade heaolu tagamiseks on vaja kanade puurispidamine seadusega keelustada,” ütles Kivirähk.
Kanade puurispidamise keelustamisele on avaldanud toetust juhtivad loomateadlased Eestis – Aleksei Turovski, Mati Kaal, Marko Mägi, Tuul Sepp ning suur hulk ornitolooge ja loomaarste. Sel nädalal otsustas ka TV3 saate “Su nägu kõlab tuttavalt” võitja Alika annetada saate võidu 10 000€ MTÜle Nähtamatud Loomad kanade puurispidamise keelu kampaania toetuseks.
Homme kl 9.45 korraldab Nähtamatud Loomad meeleavalduse Stenbocki ees kanapuuride keelu eelnõu toetuseks
Homme, neljapäeval kl 9.45 – 10.15 korraldab loomade heaolu organisatsioon Nähtamatud Loomad Stenbocki maja ees meeleavalduse kanade puurispidamise keelustamise toetuseks.
Loomakaitseseaduse muudatuse eelnõu kanapuuride keeluks jõudis regionaal- ja põllumajandusministeeriumist Vabariigi Valitsuse lauale juba 8. oktoobril, kuid senini pole peaminister seda valitsuse istungi päevakorda lisanud, et see edasi Riigikokku saata.
“Oleme nördinud peaministri venitamisest ja seetõttu loomade kohutavate elutingimuste jätkumisest,” kommenteeris Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering. “See eelnõu on suurima avaliku toetusega loomade heaolu algatus, mis on lisaks läbinud kaks ministeeriumidevahelist kooskõlastusringi ning on punktina ka koalitsioonileppes kirjas. Jääb mõistmatuks, mida valitsusel veel kinnitusena vaja on, et eelnõu Riigikokku saata” lisas Mering.
Meeleavaldus toimub valitsuse istungi eel ja ajal, et näidata peaministrile Eesti inimeste ootust kanapuuride keeluks. Avaliku arvamuse uuringute järgi toetab 80% Eesti elanikest seadusemuudatust, mis keelustaks munakanade puurispidamise.
Algatus kanapuuride keeluks sai avapaugu 2023. aastal, mil “Pealtnägija” avaldas salaja filmitud šokeerivad kaadrid kolmest Eesti suurimast puurikanalast, mis katavad ca 95% puurimunade tootmisest. Selle tagajärjel avaldatud petitsioon kogus lühikese ajaga 21 421 digiallkirja ja jõudis Riigikokku jaanuaris 2024. Esialgu pakkus Nähtamatud Loomad Tartu Ülikooli RAKE mõjuanalüüsile tuginedes üleminekuajaks neli aastat, kuid munatootjad väljendasid poliitikutele pikema perioodi soovi ning eelnõusse on lisatud 10 aastat toojatele muudatusega kohanemiseks.
Meeleavaldusel võtavad sõna prominentsed loomade heaolu toetajad.
LISAINFO:
Kristina Mering MTÜ Nähtamatud Loomad tegevjuht 5302 6886 kristina.mering@nahtamatudloomad.ee
Nähtamatud Loomad esitas valitsusele ametliku pöördumise kanapuuride keelu eelnõu Riigikokku saatmiseks
MTÜ Nähtamatud Loomad esitas täna valitsusele ja Riigikogu maaelukomisjonile ametliku pöördumise, et kanade puurispidamise keelustamise eelnõu valitsusest Riigikokku saadetaks.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium saatis eelnõu Vabariigi valitsusse 8. oktoobril, kuid tänaseni pole seda valitsuse istungi päevakorda lisatud. Loomade heaolu organisatsioon Nähtamatud Loomad, mis kogus 21 421 digiallkirja kanapuuride keelu toetuseks, on nördinud valitsuse tegevusetusest loomade heaolu tagamisel toidutootmises.
Eesti puurikanala
“Kanade puurispidamise keelustamine on suurima avalikkuse toetusega loomade heaolu algatus, seega on arusaamatu, miks valitsus eelnõu Riigikokku jõudmist takistab. Eelnõu on läbinud edukalt kaks ministeeriumidevahelist kooskõlastusringi, kus praeguse valitsuse liikmed on andnud rohelise tule. Lisaks on see ka koalitsioonileppes punktina kirjas. Hetkel ei ole me saanud vastust, miks peaminister enda valitsuse kooskõlastatud eelnõud ja koalitsioonileppe punkti eirab, seega koostasime ametliku pöördumise, millele ootame vastust,” kommenteeris Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering.
Kanade puurispidamise keelustamisele on avaldanud toetust juhtivad loomateadlased Eestis – Aleksei Turovski, Mati Kaal, Marko Mägi, Tuul Sepp ning suur hulk ornitolooge ja loomaarste. Muuhulgas valiti kanade puurispidamise keelustamise kampaania ka Eesti Loomakaitse Seltsi rahvahääletusel ka aasta loomasõbralikuks teoks.
MTÜ Nähtamatud Loomad ametlik pöördumine Eesti Vabariigi valitsuse ja Riigikogu maaelukomisjoni poole kanade puurispidamise keelustamise toetuseks
4.12.2025
Eesti liigub üha enam vastutustundliku ettevõtluse ning keskkonna ja nõrgemate kaitse tugevdamise suunas. See tähendab muu hulgas süsteemseid samme, millega vähendatakse ebavajalikke kannatusi loomadele ning toetatakse jätkusuutlikku ja eetilist toidutootmist. Üheks oluliseks suunaks on siinkohal kõrgema heaoluga munatootmise arendamine ja puurispidamisel baseeruva tootmisviisi lõpetamine.
Lähtume põhimõttest, et toidutootmises kasutatavatel loomadel peab olema võimalus elada neile loomuomastes tingimustes ning et neile ei tohi põhjustada põhjendamatuid kannatusi. Võttes arvesse kanade vabapidamissüsteemides toodetud munade kasvavaid tarbimistrende, lähiriikide üleminekut vabapidamisele, kanade puurispidamise keeldu toetavat avalikku arvamust, leiame, et Eestil on strateegiliselt mõistlik luua õiguslik raamistik kanade puurispidamise keelustamiseks ja minna üle munatootmisele vabapidamissüsteemides.
Miks tuleks kanade puurispidamine keelustada?
Rahvusvaheline praktika ja maine
Mitmes Euroopa riigis (Austrias, Tšehhis, Saksamaal, Šveitsis, Sloveenias, Luksemburgis ja Taanis) on kanade puurispidamine juba seadusega keelatud. Ka Lätis ja Norras käib sama seadusemuudatuse arutelu. See näitab selget suundumust, et väga piiravad pidamissüsteemid ei vasta enam ühiskonna ootustele ega teaduspõhistele heaolunõuetele.
Eesti soovib olla osa vastutustundliku ja kõrge heaolustandardiga Euroopa toidutootmise ruumist. Puurispidamisest loobumine tugevdaks Eesti kui kaasaegse ja eetilise toidutootja mainet nii kodu- kui välisturgudel.
Eesti erandlikult kõrge puurikanade osakaal
Kui paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides toimub munatootmine üha suuremal määral vabapidamissüsteemides, siis Eestis on puurikanade osakaal Euroopa keskmisest oluliselt kõrgem – hinnanguliselt ligikaudu kahekordne.
See tähendab, et Eesti tootmismudel on ajale jalgu jäänud ning riskib tulevikus kaotada turupositsiooni, kui ettevõtted ja tarbijad liiguvad järjest enam puurivabade toodete poole.
Olemasolevad alternatiivid ja tootmisvõimekus
Puurispidamisele on olemas toimivad alternatiivid – erinevad vabapidamissüsteemid, mis võimaldavad kanadel liikumisvabadust, loomuomaseid käitumisviise ning paremat tervist.
Teiste riikide kogemus näitab, et üleminek kõrgema heaoluga pidamisviisidele on teostatav ning ei kahjusta sektorit pikaajaliselt, vaid aitab sel kohaneda uute turutingimustega.
Mõju tarbijahinnale ja sotsiaalne õiglustunne
Analüüsid näitavad, et puurisüsteemidest loobumine ei põhjusta munade hinna märkimisväärset tõusu. Õrrekanamunad maksavad praegu ligikaudu 10% rohkem kui puurikanamunad, mis on enamikule tarbijatest jõukohane hinnavahe.
Tarbijate hoiakud ja väärtused on kiiresti muutumas – üha rohkem inimesi on valmis maksma väikese lisatasu eest, et olla kindel, et nende tarbitud toit on toodetud loomade heaolu arvestades. See tugevdab ka usaldust toidutootjate suhtes.
Tarbimistrendid ja ettevõtete otsused
Tarbijad eelistavad üha sagedamini vabapidamises toodetud mune. See ei ole üksik trend, vaid laiem liikumine, mis väljendub nii jaeketis pakutavate toodete valikus kui ka avalikes aruteludes.
Sajad rahvusvahelised ja kohalikud toidusektori ettevõtted on võtnud selge kohustuse loobuda lähiaastatel täielikult puurikanamunade kasutamisest. See tähendab, et puurikanamunade nõudlus väheneb paratamatult ning puurisüsteemides toodetud munade turustamine muutub üha keerulisemaks.
Konkurentsivõime ja majanduslik prognoositavus
Puurikanalate keelustamine looks ettevõtjatele selge ja pikaajalise raamistiku, mille põhjal planeerida investeeringuid vabapidamissüsteemidesse. Selge poliitiline suund vähendaks ebakindlust, soodustaks õigeaegset üleminekut ning aitaks vältida olukorda, kus tootjad jäävad ooterežiimi ja kaotavad konkurentsivõime.
Puurispidamisest loobumine suurendaks vastutustundlikult toodetud munade kättesaadavust siseriiklikul turul ning toetaks Eesti tootjate positsiooni nii jae- kui äriklientide (nt toitlustus, tööstus) eelistustes.
Lindude heaolu ja teaduspõhine hinnang
Kanade heaolu ei ole puurisüsteemis tagatud. Kanadele on loomuomane pinnase kraapimine, toidu otsimine, liivavannide võtmine ning kõrgemal magamine. Puurides ei ole neil võimalik neid käitumisviise väljendada – ruumipuudus, piiratud liikumine ja keskkonna vaesus põhjustavad tõsiseid heaoluprobleeme.
Euroopa loomade heaolu teadlased on korduvalt rõhutanud, et puurisüsteemides ei ole lindude heaolu võimalik tagada piisaval tasemel. See tähendab, et puurispidamine on vastuolus nii tänapäevaste teaduslike teadmiste kui ka ühiskondlike ootustega.
Avalik arvamus ja demokraatlik legitiimsus
Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et märkimisväärne enamus Eesti elanikest (78%, Norstat 2023) toetab kanade puurispidamise keelustamist.
Puurispidamisest loobumine oleks seega kooskõlas elanikkonna väärtuste ja ootustega ning suurendaks usaldust riigi poliitikakujundajate ja seadusandlike otsuste vastu.
Ülemineku teostatavus ja ajakava
10-aastane üleminek vabapidamissüsteemidele on Eesti farmipidajatele realistlik ja jõukohane, eriti juhul, kui riik annab õigeaegse signaali ning vajaduse korral toetab üleminekut sihitud meetmetega (nt investeeringutoetused, nõustamine).
Selgelt määratletud üleminekuperiood võimaldab tootjatel oma äriplaane kohandada, jaotada investeeringud ajas ning vältida järske ja ootamatuid kulusid.
Kokkuvõte
Kanade puurispidamise keelustamine ja üleminek munatootmisele vabapidamissüsteemides on Eestile nii eetiliselt, majanduslikult kui ka strateegiliselt põhjendatud samm. See aitab:
vähendada loomade ebavajalikke kannatusi ja tagada teaduspõhisele heaolule vastavad tingimused;
hoida ja tugevdada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet muutuvas turuolukorras;
vastata tarbijate ja ettevõtete kasvavatele ootustele vastutustundliku toidutootmise osas;
viia Eesti toidutootmise kooskõlla Euroopa suundumuste ja avaliku arvamusega.
Sel põhjusel on otstarbekas saata loomakaitseseaduse muudatuse eelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks Riigikokku, et Eestis oleks õiguslik raamistik, mille eesmärk on munakanade puurispidamisest loobumine ning üleminek vabapidamissüsteemidele selge ajakava ja toetavate meetmetega.
Kanade puurispidamise keelustamise eelnõu peab saama Valitsuselt heakskiidu, et liikuda edasi Riigikokku.
Loomatööstuse lobistid avaldavad peaministrile tugevat survet ja Kristen Michal hoiab eelnõu Valitsuses kinni ja ei saada edasi.
Kristen Michal ja tema lähikondlased on loomasõpradelt saanud juba üle 1000 kirja. Kõik kirjad seisavad selle eest, et kanad pääseksid puuridest. Otsustajad survestavad Nähtamatuid Loomi seda üleskutset lõpetama. See näitab, et kirjadel on tugev mõju.
Kirjuta ka Sina ja anna Michalile teada, et Sina oled inimene, kes hoolib loomadest. Tee oma hääl kuuldavaks, et loomatööstuse huvid ei sõidaks üle 80% Eesti inimeste tahtest, kes soovivad kanapuuride keelustamist.
Kellele kiri saata?
Pane oma kirjasaajaks Kristen Michal ning CC reale lisa tema lähikondsed, et ka nemad oleksid kursis, kui palju kirju Michal saab.
Lisaks pane kirja pimekoopia ka Nähtamatute Loomade aadressile, et saaksime järge pidada, kui palju kirju Kristen Michalile saadetud on.
to: kristen.michal@riigikantselei.ee cc: keit.kasemets@riigikantselei.ee, risto.kaljurand@riigikantselei.ee, riigikantselei@riigikantselei.ee bcc: kiri@nahtamatudloomad.ee
Instruktsioonid kirjutamiseks
Sinu kiri ei pea olema pikk ja keeruline. Piisab vaid sellest, et tood oma sõnadega välja, et kanapuurid peaksid olema keelustatud. Poliitikud peavad kuulama rahva tahet.
Näiteid saadetud kirjadest
Siin on mõned näited kirjadest, mis Michal juba saanud on. Ära palun kopeeri neid kirju, vaid kirjuta oma sõnadega, miks puurid peaksid olema keelustatud. Nii teab Kristen Michal, et iga kirja taga on päris loomadest hoolib inimene. Just Sinu arvamus on see, mis loeb.
Jaanuse kiri Kristen Michalile loomade kaitseksNavitrolla kiri Kristen Michalile loomade kaitseksKristo kiri Kristen Michalile loomade kaitseks
Kristen Michal ja tema lähikondsed on saanud Eesti inimestelt juba üle tuhande kirja, et kanapuurid keelustada
Eesti puurikanala
Kanade puurispidamise seadusemuudatust on menetletud varsti kaks aastat. Tänaseks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium saatnud kanapuuride eelnõu valitsusse ning järgmise sammuna peaks valitsus selle Riigikokku arutamiseks edastama.
Teema on ka käesoleva valitsuse koalitsioonileppes ning eelnõu on läbinud juba kaks ministeeriumidevahelist kooskõlastusringi. Eelnõu sätestab munatootjatele üleminekuks 10 aastat.
“Tänaseks on aga peaminister otsustanud loomade heaolu toetamisest taganeda ja pole endiselt loomakaitseseaduse muudatust Riigikokku saatnud, olgugi, et avalik huvi teema vastu on suur ja 80% Eesti elanikest toetab kanade puurispidamise keelustamist,” sõnas Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering. “Kristen Michalile ja ta lähikondlastele on tänaseks kokku üle tuhande kirja saadetud, palvega jätkata seadusemuudatuse menetlust, mis päästaks 600 000 lindu kõige piinarikkamatest elutingimustest,” lisas Mering.
Nähtamatud Loomad esitas Riigikogule 21 421 digiallkirjaga petitsiooni kanade puurispidamise keelustamiseks ja nende heaolu parandamiseks 2024. aasta jaanuaris. Tänaseks on uuel petitsioonil juba lausa üle 26 000 allkirja loomade heaolu hindavatelt inimestelt.
“Peaministri otsus loomade heaolu mitte parandada on ebaloogiline. Toetus eelnõule on suur ja aitaks Eesti ülejäänud Euroopale järgi, kus puuridest loobumine juba palju kiiremas tempos käimas. Eesti on Euroopa Liidus tipus kanade puurispidamise osas ja see on väga kriitiline loomade heaolu probleem,” lisas Mering.
Kristen Michalile ja ta lähikondlastele on kirjad saatnud ka Andrus Kivirähk, Aleksei Turovski, Mati Kaal, Juhan Kivirähk ja paljud teised, kes ei toeta loomade julma kohtlemist ja soovivad eelnõu Riigikokku saatmist.
Sotsioloog Juhan Kivirähk kirjutab peaministri büroole saadetud kirjas: “Valitsus on kahtlemata õigel teel, kui majanduslangusest välja tulekuks püütakse rohkem kuulata ettevõtjate nõu ning vähendada ettevõtlusvabadust tarbetult kitsendavaid piiranguid. Kuid plaan keelata kanade puurispidamine ei ole mõttetu bürokraatia, vaid väärtusotsustus, kus ei tohiks kõlama jääda üksnes puurikanade mune tootvate ettevõtjate arvamus. Ühiskonnal on teistsugused ootused ning Eestis tegutseb juba praegu mitmeid munatootjad, kes kasutavad teistsuguseid meetodeid – õrrekanade pidamist või kanade vabapidamist. Kui nemad saavad, miks siis teised ei saa? Pealegi on kavandatavas regulatsioonis puuridest loobumiseks ette nähtud üleminekuperiood kuni 2035. aastani. Pidada kanu puurides, kus iga kana jaoks on ruumi vaid A4 suuruse paberilehe jagu, on lihtsalt ebamoraalne. Sellest annavad tunnistust õudu tekitavad reportaažid puurikanalatest,” võtab Kivirähk teema kokku.
Viimasel aastakümnel on nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas toimunud massiline muutus tarbijate ootustes meie toidulauale jõudva toidu päritolu osas. Teadlikkus kasvab ning aina enam tarbijaid ei soovi osta puurides peetavate kanade mune. Euroopa munatootmine on võtnud kindla suuna eemale kanade puurispidamisest. Paljud Euroopa riigid, nagu Taani, Luksemburg, Austria, Saksamaa, Tšehhi ja Šveits, on otsustanud kanade puurispidamise seaduse tasandil keelustada.
Lisaks sellele on tarbijate muutunud ostueelistused käima lükanud suured muutused ka ettevõtete käitumises. Puurikanade munadest loobumine on saanud vastutustundliku ettevõtluse märgiks – aina enam toidusektori ettevõtteid annab teada otsusest lähiaastatel puurikanade munade tootmisest, müügist ja kasutamisest loobuda.
Põhja-Euroopa suurima munatootja Balticovo farm Lätis. Foto: Balticovo
Kuna Euroopa suurimad jaeketid ja teised toidusektori ettevõtted tegutsevad korraga paljudes riikides, on ühiseks üleminekuajaks võetud valdavalt sama aeg – aasta 2025.
Kuna massiliselt toidutootjaid ja jaekette on võtnud vastu otsuse mitte toetada kanade puurispidamist, on Euroopa munaturul suured muutused toimumas.
See tähendab, et on palju riike, kus küll pole puuride kasutamine kanade pidamisel seadusega keelustatud, kuid tootmine on juba kohanenud või peab seda lähiajal tegema, et poode vabapidamissüsteemidest pärinevate munadega varustada.
Rohkem kui pool Eesti jaeturust on juba loobunud või loobumas puurispeetavate kanade munade müügist.
Alates 2025. aastast ei leia Maxima püsisortimendist enam puurikanade mune.1 Oma kaubamärgi „Meistrite kvaliteet“ kulinaaria- ja kondiitritoodetes kasutab Maxima vaid õrrekanade mune juba 2023. aasta detsembrist alates.2 Rimi läheb puurivabade kanade munade müügile üle järk-järgult – 2024. aastal alustasid nad pilootprojektiga eemaldades need esi-meste poodide sortimendist.3 Lidl ning Stockmann tegutsevad samuti selle nimel, et lähiajal hakata pakkuma ainult vabalt peetavate kanade mune. Prisma on andnud lubaduse teha sama 2026. aasta lõpuks.4
Sama trend levib restoranide ja hotellikettide seas – kokku on puurikanade munade kasutamisest loobumisest teatanud 113 toidusektori ettevõtet.5 Eesti munatootjad peavad arvestama muutunud turuolukorraga.
Eestis toodetakse endiselt pea 80% munadest pidades kanu puurides, mis on võrreldes teiste Euroopa riikidega pea kõige kõrgem osakaal ning Euroopa keskmisest kaks korda kõrgem. Eesti on arengutes maas nii meie naaberriikidest, riikidest, kust mune impordime kui ka Euroopa suurimatest munatootjatest.
Olukord riikides, kust Eesti peamiselt mune impordib
Statistikaameti andmetel toodab Eesti umbes pooled siin tarbitavatest kanamunadest, ülejäänud saabuvad siia ekspordiga teistest riikidest.Eesti impordib mune peamiselt Lätist, aga ka Leedust ja Poolast.
2024. aastal imporditi Statistikaameti andmetel Eestisse 8000 tonni mune, millest enamik saabus meile kolmest riigist – 58% munadest imporditi Lätist 12% Leedust ja 6% Poolast. Muudest EL riikidest imporditi 18% munadest ning Ukrainast 5%. Läti, Leedu ja Poola on ka varasematel aastatel olnud riigid, kust valdav osa Eestisse imporditavatest munadest pärineb.
Joonis 1. Eestisse 2024. aastal imporditud munade osakaal päritoluriigi järgi. Allikas: Statistikaamet
Läti
Läti olukord on Eesti jaoks teistest riikidest kõige olulisem, kuna Eestisse saabuvatest importmunadest oli eelmisel aastal ligikaudu 57% toodetud Lätis. Ka eelnevatel aastatel on suur enamus meile saabuvaid importmune pärit just lõunanaabritelt.
Lätis peetakse 2025. aasta seisuga veel 61% kanadest puurides6, kuid see protsent on peatselt kardinaalselt vähenemas ning järgnevatel aastatel kaob Lätis kanade puurispidamine sisuliselt täielikult ära.
Kanad vabapidamisel Lätis Balticovo farmis. Foto: Dienas Bizness
Peamine põhjus selleks on Lätis asuv Põhjamaade ja Baltikumi suurim munatootja Balticovo, kes on võtnud eesmärgiks aastaks 2027 täielikult kanade puurispidamine lõpetada ja minna üle puurivabale munade tootmisele. Üleminek puurivabale tootmisele Balticovos juba käib ja ettevõte hindab koguinvesteeringute mahuks 30 miljonit eurot7. Balticovo peab ligikaudu 2,7 miljonit munakana, mis moodustab 81,5% kõigist Läti munakanadest8.
Joonis 2. Läti munatootjate turuosa protsentuaalselt kanade arvu järgi. Allikas: Läti Veterinaaramet
Läti suuruselt teine ning Baltimaades tootmismahult kolmas munatootja on APF Holdings, kelle farm on Eesti piirist 15 kilomeetri kaugusel Alūksne linnas ning kus peetakse Läti Veterinaarameti andmetel 415 760 munakana ehk 12% kõigist Läti munakanadest8. Sellest farmist pärinevad Oluksne õrrekanamunad on ka Eestis Rimi kauplustes saadaval ja ettevõte on teada andnud plaanist Eesti turule veelgi enam laieneda pakkudes just õrrekanade mune. Järgmise paari aastaga plaanib APF Holdings eelkõige õrrepidamisega tootmist 60% võrra suurendada9.
Nende kahe suurtootja üleminekul puurivabale tootmisele on sisuliselt kogu Läti munatootmine puurivaba. Ligikaudu 70% Läti jaekettideston lubanud loobuda puurikanade munade müügist aastaks 2025.
Leedu
Eestisse imporditud munadest pärines Statistikaameti andmetel 2024. aastal 12% Leedust. Leedus on juba ligikaudu 90% jaeturust lubanud puurikanamunad täielikult vabapidamissüsteemidest pärinevate munadega asendada. See tähendab, et varsti Leedu suuremates poodides (Maxima10, Iki11, Lidl12, Rimi13, Norfa14) enam puurikanamune osta ei saa ning tootjad peavad kiirelt olukorraga kohanema ja tootmisviisi muutma. Peale selle on algatusega liitunud umbes 160 Leedu ettevõtet (hotellid, restoranid). Ka Leedu suurim munatootja Groward group on andnud teada plaanist puurikanamunade tootmine täielikult lõpetada15. Seega toimub ka Leedus kanade puurispidamise lõpetamine lähiaastatel.
Poola
Poolas, kust tuli eelmisel aastal ligikaudu 6% Eestisse imporditud munadest, on algatusega puurikanade munade müük ja kasutamine lähiaastatel lõpetada liitunud koguni 96% jaekettidest, 89% toitlustusest (restoranid, kohvikud), 61% hulgimüüjatest ja 56% hotellidest. Üks Poola suurimatest munatootjatest Aktiw16 on juba puuride kasutamisest loobunud ning kõik viis Poola suurimat munatootjat teatasid 2020. aastal, et ei tee puurisüsteemidesse enam investeeringuid.
Joonis 3. Eesti ja lähiriikide jaekettide turuosa, kes loobuvad lähiaastatel puurikanade munade müügist.
Soome ja Rootsi
Soomes on samuti toimumas üleminek puurivabale munatootmisele, mis on Balti riikide ja Poolaga võrreldes juba kaugemal. Praegu peetakse Soomes vaid 24% munakanadest puurides, kuid koguni 92% jaeturust lõpetab lähiajal puurikanade munade müügi. Poliisid on kõikidel suurematel jaekettidel (Kesko17, S-Grupp18, Lidl19). S-Grupp (Prisma) ja K-Grupp (Kesko) on jaeketid, millel on Soomes oma munatootmine. Kuna nad varsti enam puurikanamune ei müü, siis lõpetavad nad ka puurikanade pidamise ja lähevad üle vabapidamissüsteemide kasutamisele. Soome Dava Foodsi tuntuima bränd Kultamuna mune toodetakse samuti vabapidamissüsteemides20.
Rootsis on 2025. aastal kanade puurispidamine täielikult lõpetatud. Ainukese riigina maailmas toimus üleminek seadusemuudatuseta.
Olukord ülejäänud Euroopas
On selge, et üleminek puurivabale munatootmisele on toimumas üle kogu Euroopa ja Eestil on mõistlik arengutega kaasa minna, mitte jääda viimaste riikide sekka, kus kodulinde äärmiselt julmalt koheldakse.
Joonis 4. Munakanade puurispidamise osakaal munakanade koguarvust Euroopa Liidu liikmesriikides 2024. aasta jaanuari seisuga. Allikas: Euroopa Komisjon, 2025
Euroopa suurimad munatootjad on Saksamaa ja Prantsusmaa – 30% Euroopa Liidu munakanadest elab nendes riikides. Saksamaal peetakse kanu peamiselt õrresüsteemis, vaid 4% on puurides ja 1. jaanuarist 2026 on puurispidamine riigis täielikult keelatud. Sealsetest poodidest puurikanamune juba praegu ei leia. Prantsusmaal elab kõige rohkem kanu vabapidamissüsteemis (32%), puuris peetakse 30% munakanadest. Kõik sealsed jaeketid lubanud puurikanamunade müügi lõpetada.
Munatootjad, seiske puurispidamise keelustamise vastu, kui tahate linde edasi piinata, aga vähemalt ärge valetage. Munatootjad on nimelt kaasanud lobiorganisatsioonid ja advokaadi, et võidelda täie rauaga kanade puurispidamise keelustamise vastu. Valetatakse, hirmutatakse ja loomasõpru rünnatakse verbaalselt.
Oktoobri lõpus avaldati Maalehes artikkel, milles kommenteeris DAVA Foods juht Allan Tohver, et ei saa aru, miks munatootjatel ei lasta vabatahtlikult kanade puurivabale pidamisele üle minna, et kindlustada munatootjatele kergem üleminek (Kann, 2025). Mujal tuuakse välja, et puurispidamist ei saa keelustada üleöö, selle keelustamine tõstab munahinda ja nii edasi.
Esiteks on see tõsi, et üleöö ei saa kanade puurispidamist keelustada, mistõttu on eelnõus ettevõtjatele antud puuridest loobumiseks lausa 10 aastat. Samuti on ka muudel viisidel arvestatud ettevõtjatega. Tekib küsimus, et kui palju aega Allan Tohver üleminekuks siis soovib – kas 20 aastat või lausa 30 aastat? Niisiis kui Tohver ütleb, et on nõus vabatahtlikult puuridest loobuma, on see ilmselge vale.
Lisaks teatas 2023. aastal Linnu Talu, et loobub kanade puurispidamisest hiljemalt 2027. aastaks (Lõuna-Eesti Postimees, 2023). Sellest lubadusest astuti aga salaja tagasi ja vaid kodulehel teatati, et puurispidamisest siiski loobuda ei kavatseta. Munatootjad on seega ka varem tarbijaid eksitanud ja valelubadusi esitanud. Miks peaks nüüd olukord olema teistsugune?
Veel püütakse tarbijat hirmutada hinnatõusuga. Euroopa Liit liigub aga jõudsalt puurivabaduse suunas ning drastilist hinnamuutust pole olnud. Sama teeb Eesti ka tarbija: 80% Eesti inimestest eelistab vabalt peetavate kanade mune, ometi on 80% kanadest Eestis endiselt puurides peetavad (Nähtamatud Loomad, 2023).
Just õrre- ja vabapidamise munad on need, millest on Eesti turul puudus. Munatootjad ei lähe aga turu survega kaasa ja venitavad, et pakkuda mune, mida tarbija eelistab. Nad võiksid seda juba praegu teha, ‘’vabatahtlikult’’ puurivabale pidamisele üle minna, ent nad pole seda siiani teinud. Miks nad peaksid siis tulevikus teisiti käituma?
Palju on Facebookis sõna võtnud ka Toiduliidu juht Sirje Potisepp. Muu hulgas on ta väitnud, et loomade heaoluga on Eestis kõik hästi. Kui MTÜ Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering Maalehe artikli ebakõlad välja, soovitas Sirje Potisepp Meringul ‘’tööle minna’’.
Kanade puurispidamise näitel on ilmselge, et loomade heaoluga ei ole Eestis kõik hästi. Korduvad paljastused Eesti puurikanalatest on näidanud, kui kohutavad on elutingimused puurides. Vigastused on sagedased ja nende korral ei pakuta kanadele hoolt, vaid linnud jäetakse piinlema ja surema. Kuna kanadel pole puurides midagi nokkida, rahuldavad nad enda loomupärast vajadust kaaslaste peal, nokkides välja sulgi, mis areneb kannibalismini.
Kanad väärivad vähemalt seda, et nad saaksid kasvõi hoonesiseselt ringi liikuda, nokkida maapinda, siblida, õrrele minna ja ei piinleks puurides surnuks.
On ilmselge, et munatootjad nii ei arva. Neid huvitab vaid kasum. ‘’Vabatahtlik üleminek’’ on vale, mis võimaldaks neil linde puurides edasi piinata, taskud raha täis toppida ja seejuures ei peaks nad midagi muutma.
Munatootjad, seiske puurispidamise keelustamise vastu, kui tahate linde edasi piinata, aga ärge valetage, et kavatsete vabatahtliku kokkuleppega liituda, et teid huvitab munade hind tarbijale ja et loomade heaoluga on Eestis kõik hästi.
Loomade heaolu ei ole ainus väärtus, mida kanade puurispidamise keeluga seoses kaalutakse. Teine põhimõtteline küsimus – oluline igale kodanikule sõltumata sellest, kas ollakse keelu poolt või vastu – puudutab seda, kuidas tehakse otsuseid, mis on olulised paljudele Eesti inimestele.
Kas kanade saatus otsustatakse avalikkusele läbipaistvalt või hoopis tagatubades sõlmitud kokkuleppega – ja mida ütleb see meie demokraatia kohta?
21 421 Eesti inimest andis oma digiallkirja selle keelustamise poolt. Avaliku arvamuse uuringute järgi toetab selle lõpetamist umbes 80% rahvast. Ca 60% Eesti jaekettidest peab seda vastuvõetamatuks ning on oma seisukoha väljendamiseks teinud jõulisi otsuseid oma poelettidele jõudva kaubavaliku osas. Ajakirjanduses on teema järjepidevalt kajastust leidnud, muuhulgas mitmel korral „Pealtnägijas“ avalikustatud šokeerivate kaadrite näol.
On selge, et kanade puurispidamine on probleem, mis läheb inimestele sügavalt korda. Ometi on poliitilised arutelud võtnud suuna, milles avalik arvamus ähvardab otsustusprotsessist täielikult kõrvale jääda.
Demokraatlik otsus või käesurumine tagatubades?
Sisuliselt on laual kaks valikut. Esimene neist on tavapärane seadusloome menetlus: eelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks jõuab riigikokku ning otsuse teevad rahva valitud esindajad.
Teine ja märksa murettekitavam variant on potentsiaalne „vabatahtlik loobumine“: munatootjate ja poliitikute vahel avalikkusele läbipaistmatult sõlmitud kokkulepe, mis ei sea tootjatele ei tähtaegu ega kohustusi kanade trööstitu olukorra parandamiseks.
Need ei ole võrdse kaaluga alternatiivid ühiskonnale olulise küsimuse üle otsustamiseks. Seadusandlik protsess ei ole põhjuseta üks demokraatia alustaladest.
Oma olemuselt on seadus rahva tahte väljendus. Sama ei saa öelda mittesiduva ja protseduuriliselt määratlemata ettepaneku kohta, mille lähtealuseks üksnes munatootjate ärihuvid.
Kas iga seadus ikka on ebavajalik bürokraatia?
Puurikanalate omanike ja nende esindajate, aga ka ministrite ja juhtivpoliitikute poolt on kõlama jäänud seisukoht, justkui oleks kanade puurispidamise seadusega keelustamine tingimata ülereguleerimine.
Mõistlikku bürokraatia taset puudutavad arutelud on kahtlemata vajalikud – mis aga ei tähenda sugugi seda, et iga uue seaduseelnõu kohe mõttetuks halduskoormuseks liigitada saab.
Kas me peame ebavajalikuks bürokraatiaks töötajatele tagatud õigusi või elementaarseid sotsiaalseid garantiisid? Ravimite kohustuslikku riskihindamist?
Kas aktsepteeriksime tööohutuse nõuete paikapanemist tagatubades, kaasates üksnes neid, kel on majanduslik huvi võimalikult madalate standardite vastu?
Selliste küsimuste reguleerimisel, mida peab oluliseks valdav osa ühiskonnast, eelistame põhjusega seadusi nende konkreetsuses, üldkehtivuses ja ühetaolises menetluses.
Eesti puurikanala
Avalikkuse kõrvalejätmine murendaks usaldust
Selles, et puurikanade elutingimuste näol on tegemist on ühiskondlikult oluliseks peetava ning eetiliselt kaaluka probleemiga, ei ole kahtlust. Teaduslik teadmine ütleb üheselt: need loomad tunnevad valu – ja Eestis peetakse ca 80% neist õõvastavates tingimustes, kus igapäevane valu ja kannatused on vältimatud.
Küsimus, mille tähtsust rahva jaoks tõendavad niivõrd mitmed eri mõõdikud, väärib otsustamist ausal ja läbipaistval viisil. Kui selle seaduseelnõu menetlus lõpetataksegi „vabatahtliku puuridest loobumise“ kasuks, jääb teema osas õhku määramatus ja ebakonkreetsus, mida me muudes olulistes probleemides vastuvõetavaks ei pea.
Mis aga kõige tähtsam: selline asjade käik jätab täielikult sõnaõiguseta olulisima huvigrupi. Selleks on Eesti rahvas, kellest valdav enamus soovib selgelt seista loomade eest, kes ise enda eest seista ei saa.
Aitäh, armas loomasõber, et võtad need minutid, et aidata kaasa võimalusele, et miljonid loomad pääseksid puuridest ja rakendataks kõrgemad heaolunõuded üle terve Euroopa Liidu!
Tegemist on Euroopa Komisjoni poolt avatud nn avaliku konsultatsiooniga, millega küsitakse huvirühmade ja kodanike arvamust loomade heaolu seaduste uuendamise kohta. See on Sinu võimalus öelda, et soovid üleeuroopaliselt selliste julmade praktikate keelustamist nagu puurispidamine, mutileerimised, kuketibude tapmine ja palju muud. Mida rohkem meist sõna võtab, seda tugevam on signaal, et loomade heaolu on oluline ja vajab päriselt muutust.
Vastamiseks mineEuroopa Komisjoni lehele. Leiad sealt kollase nupu küsimustikule vastama minemiseks. Enne aga tuleb Sul luua oma meiliaadressiga konto või logida sisse kasutades Mobiil-ID või ID-kaardiga identifitseerimist või kasutada oma Google või Facebooki kontot.
Vastamine võtab aega 10-30 minutit. Täpsed juhised vastamiseks leiad alt poolt nii video kujul kui kirjalikult. Kui Sul hetkel seda aega pole, siis saad tellida enda e-mailile meeldetuletuse hiljem täitmiseks.
Siin on soovituslikud vastused, mille eesmärk on teha vastamine Sinu jaoks võimalikult lihtsaks ja kiireks. Ülioluline on aga, et Sa EI kirjutaks tekstikastidesse täpselt sama teksti, sest identsete vastustega ankeedid liidetakse kokku ja Su vastus läheks kaotsi.
Vaata videojuhist siin:
1. Küsimused loomade heaolu praeguse olukorra kohta ELis
2. Kui oluline on, et põllumajandusloomade heaolu käsitlevate ELi õigusaktide läbivaatamine aitaks kaasa ELi põllumajandus- ja toidualase visiooni vastavate peamiste eesmärkide saavutamisele?
3. Kui oluline on puuris pidamise järkjärguline kaotamine teatavate loomakategooriate puhul?
4. Millised on Teie arvates kõige suuremad takistused puurispidamisest loobumisel?
Vali “Muu” ja selgita oma sõnadega näiteks midagi sellist nagu ülal kastis või jäta tekstikast tühjaks.
Teisi takistusi palun mitte valida, sest need takistused ei ole piisavaks põhjuseks kannatusi põhjustava puurispidamise jätkumiseks ja toimivad puurivabad tootmised on olemas, mis suudavad turgu varustada.
5. Milline on kõige olulisem toetusmeede, et tagada sujuv üleminek puurivabale kasvatussüsteemile ELis?
Kui valid ka “Muu”, siis kirjelda, et oluline on seadusemuudatustega kiirelt edasi minna, et anda tootjatele suund kätte sujuvaks üleminekuks.
6. Milline järgmistest elementidest aitaks kõige paremini vähendada põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate loomade heaolu eeskirjade kattumist ja halduskoormust, tagades samal ajal paremini loomade heaolu?
7. Mil määral tuleks imporditavate loomsete toodete puhul järgida loomade heaolu standardeid, mis on samaväärsed ELis kohaldatavate standarditega?
8. Millised toetusmeetmed võiksid hõlbustada loomade heaolu samaväärsete standardite kohaldamist kolmandates riikides?
9. Mil määral võiksid põllumajandusloomade heaolu käsitlevad selgemad ja järjepidevamad ELi eeskirjad aidata tagada põllumajandustootjatele õiglasemad tingimused kõigis liikmesriikides?
10. Kuidas ja mil määral saaks loomade heaolu näitajate (nt käitumine, vigastused, suremus) kasutamine aidata parandada loomade heaolu põllumajandusettevõtetes?
Vali kindlasti, et “Muud meetmed” on väga olulised ja selgita oma sõnadega, et heaolunäitajate mõõtmine ei asenda kõrgemaid heaolunõudeid, mis oleksid seadustega kindlaks määratud.
11. Kui on olemas taskukohased alternatiivid ühepäevaste kuketibude süstemaatilisele tapmisele munatootmissektoris, siis kui pakiline on selliste alternatiivide kasutuselevõtt?
12. a) Millised on Teie arvates kõige olulisemad muudatused, mis tuleks teha põllumajandusloomade heaolu käsitlevatesse kehtivatesse ELi õigusaktidesse?
Vasta oma sõnadega, missugused on kõige suuremad farmiloomade heaoluprobleemid Sinu silmis. Too välja puuride kasutamisest loobumise kõikide farmides peetavate loomaliikide puhul ja samasuguste standardite kehtimise ka imporditud loomadele ja toodetele, kuid pane kirja ka muud muudatused, mida soovid näha.
12. b) Kuidas neid muudatusi kavandada või toetada viisil, et suurendada ka ELi loomakasvatussektori konkurentsivõimet ja pikaajalist vastupanuvõimet?
Vasta oma sõnadega – võid tuua enda sõnastuses välja samad punktid nagu ülal kastis või mõelda, kuidas kõrgem loomade heaolu on ka loomakasvatajatele kasumlik (nt tervemad loomad, usaldusväärsus, nõudlus) ning mida Sinu arvates farmeritel on vaja, et loomade heaolu suurendades konkurentsis püsida (nt rahastus, koolitused, tugi üleminekuks kõrgemale heaolule).Sa ei pea olema ekspert, jaga lihtsalt oma arvamust.
13. Kas Teil on täiendavaid märkusi, seisukohti või tõendeid põllumajandusloomade heaolu käsitlevate ELi õigusaktide läbivaatamise kohta ja Te soovite neid jagada?
Sellele küsimusele ei ole kohustuslik vastata, kuid see on Sinu võimalus:
Jagada isiklikke kogemusi või tähelepanekuid
Tõsta esile teemasid, mida teised küsimused ei kata
Tuua välja tõendeid, uurimusi või näiteid, mida tead
