Nähtamatud Loomad

Hiljuti ilmunud artiklis väidab Selver, et loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad esitab nende kohta valeväiteid ja nimetab oma klientide tagasisidet “trollimiseks”. 

Nähtamatud Loomad on taasalustanud avalikku kampaaniat Tallinna Kaubamaja Grupi ja Selveri suhtes. Põhjuseks see, et Grupi ettevõtted ei ole nõus loobuma puurikanade munade müügist aastaks 2025, nagu nende konkurendid juba teinud on.

Artiklis kommenteerib olukorda Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski. Ta väidab, et Nähtamatud Loomad esitab Selveri kohta valeväiteid ja et Selver vaatab sortimenti üle pidevalt ning müüb seda, mida nende kliendid soovivad. Samuti nimetab Veski Selverile laekunud klientide tagasisidet “trollimiseks”. 

“Nähtamatud Loomad tegeleb avalikes huvides, mis tähendab seda, et me esindame Eesti tarbijate ja Selveri klientide huve. Viimase Kantar Emori poolt läbi viidud uuringu andmetel ei poolda 70% Eesti elanikest kanade kitsastes puurides pidamist,” ütleb Nähtamatute Loomade korporatiivsuhete juht Sirly Meriküll. “Meilt uuritakse pidevalt, kas Selver ja Tallinna Kaubamaja Grupp on otsuse puurimunadest loobuda juba välja kuulutanud, nagu paljud teised jaeketid seda juba teinud on. Selver võiks võtta vastutuse ning klientide tagasisidet tõsiselt.” 

Samuti lükkab Meriküll ümber väite, nagu oleks TKM Grupi ning Selveri juhatus Nähtamatutele Loomadele kohtumistel ühiseid lahendusi välja pakkunud. “TKM Grupp on meid viimased mitu kuud ignoreerinud, jättes vastamata meilidele ning ignoreerides enamikke kõnesid. Hiljuti Rivo Veskile helistades lubas ta meiega vestlust kirja teel jätkata. Seda aga juhtunud ei ole.”
“Puurivaba suund on maailmas selges tõusutrendis ning Eesti ei ole erand. Üle maailma on puurimunadest loobumisest teatanud juba pea 2000 toidusektori ettevõtet. Eestis on neid ca 90, s.h 40% jaekettidest. Loomade heaoluga arvestamine on osa vastutustundlikkust ettevõtlusest, mida ka TKM Grupp ja Selver väidavad end praktiseerivat. Kahjuks ei kajastu see aga nende tegudes,” kommenteeris Meriküll. 

Puurikanade julmast elust räägitakse aina enam ning tarbija teadlikkus sel teemal on kasvutrendis. Kas midagi on muutumas ka tööstuses endas? Siin on kolm trendi, mis näitavad, et puurisüsteemid on kadumas üle maailma ning Eestigi ei ole erand.

Juhtivad ettevõtted näitavad puurivaba suunda

Juba pea kaks tuhat toidusektori hiigelettevõttet on teatanud, et lähevad üle vaid puurivabade munade kasutamisele oma toodangus. Seda hiljemalt aastaks 2025. Nende suurte nimede hulka kuuluvad ka näiteks ORKLA, Walmart, Nestle, Aramark, Sodexo, Lidl, Marriott Hotels, Best Western Hotels ja Hilton. Nimetatud ettevõtted omavad harusid üle kogu maailma. 

„Loomade heaoluga arvestamine on saamas üheks oluliseks konkurentsieeliseks. Globaalsed ettevõtted on võtnud selgelt puurivaba suuna, loodame, et ka kohalikud toidutootjad järgnevad neile,” sõnas Nähtamatute Loomade korporatiivsuhete juht Sirly Meriküll.

Tarbija teadlikkus on kiirel tõusuteel

Puurivabade munade eelistamine on tõusmas meeletu kiirusega ka tarbijate hulgas. Viimaste uuringute kohaselt ei poolda 70% Eesti inimesi kanade kitsastes puurides pidamist ning ligi 60% arvab, et need võiksid Eestis olla seadusega keelustatud. (Kantar Emor 2019) Suured Eesti munatootjad investeerivad puurivabade süsteemide loomisse oma tootmises. 

Uuringud näitavad, et ligi 94% Euroopa elanikest usuvad, et farmiloomade heaolu ja kaitse on olulised ning üle poole väidab, et turul ei ole piisavalt tooteid, mille valmistamisel on arvestatud ka loomade heaoluga.

Euroopa loobub riikhaaval puurisüsteemidest

Aina enam Euroopa riike on võtnud puurisüsteemide keelustamise suuna. Puurisüsteemid on juba praegu seadusega keelustatud Luksemburgis, Austrias keelustatakse need seadusega käesoleval aastal. Saksamaa keelustab puurisüsteemid aastal 2025 (erijuhtudel 2028), samuti teeb seda Belgia Vallooni regioon aastal 2028 ning Slovakkia aastal 2030. 

Šveitsis ei peeta enam ühtegi kana puuris, sest nõudlus puurikanade munade ja neist valmistatud toodete järele kukkus järsult ja drastiliselt. Ka Soomes ja Taanis on juba kõik jaeketid teatanud, et lähevad üle täielikult puurivabade munade müügile. 

Eestis võitleb organisatsioon Nähtamatud Loomad selle eest, et ka Eesti toidusektori ettevõtted läheksid üle vaid puurivabadest süsteemidest pärit munade müügile ja kasutusele. Selliseid loomasõbralikke ettevõtteid on Eestis kokku juba pea sadakond, s.h 40% Eesti jaekettidest.

“Tulevik on kindlasti puurivaba, seda ei saa maha vaikida. Soovime, et ka Eesti jõuaks järele Soomele ja Rootsile ning teistele Skandinaavia riikidele, kus puuridele enam kohta ei ole,” kommenteeris Nähtamatute Loomade korporatiivsuhete juht Sirly Meriküll. “Jätkame oma tööd selle nimel, et ükski kana enam kitsas ja julmas traatpuuris piinlema ei peaks,” lisas Meriküll. 

Puurisüsteemide kaotamiseks Eestis saad oma toetust näidata lehel www.munadehind.ee. 

Nähtamatud Loomad on võtnud südameasjaks sigade sabade lõikamise peatamise ning kutsub Eesti seatööstust parandama loomade elutingimusi. Toeta algatust SIIN.

Seni peamiselt munakanade heaoluga tegelenud Nähtamatud Loomad on nüüd seadnud fookusesse sigade heaolu parandamise Eestis. Suurtootmisel on loomakaitsjate sõnul tõsiseid murekohti nagu massiline sabade lõikamine.

„Eesti seatööstuses lõigatakse kõigest nädalavanusel põrsal saba küljest, enne kui ta seasulgu jõuab. Elu sulus on sealjuures karm ja stressirohke – liigikaaslaste rünnakute tõttu on sigade nahk sageli täis kriime ja haavu,” sõnas kampaania koordinaator Triin Lutsoja.

Põhjuseks sabade lõikamisele on sabade närimise ennetamine liigikaaslaste poolt. Loomakaitsjate sõnul pole see aga lahendus, kuna eirab peamist probleemi, milleks on kehvad elutingimused ja liikumisruumi puudumine sulgudes.

„Seadus keelab juba praegu sigade sabade lõikamise ennetava meetmena. Ometigi ei täideta seda, sest kergem on sabad julmalt ära lõigata, kui tagada loomadele pisut rohkem ruumi ja tegevust, et nad stressist sabasid ei näriks,” lisas Lutsoja.

Ka Veterinaar- ja Toiduameti sõnul on sabade lõikamine Eestis probleemiks. Ametnikud soovitavad sabade lõikamisele mitmeid alternatiive nagu loomade arvu vähendamine seasulgudes ning loomadele tuhnimismaterjalide ja tegevuse võimaldamine.

Maaeluministeeriumi andmetel tapeti 2019. aastal Eestis ligi 558 000 siga 120 erinevas farmis. Loomakaitsjate kampaania keskendub eelkõige suurtele tööstusfarmidele, kus loomade pidamistingimused on kõige kehvemad.

Sigu saad aidata lehel siga.nahtamatudloomad.ee – iga annetus on ülimalt oluline!

Karusnahka peetakse tihti looduslikuks ja keskkonnasõbralikuks materjaliks, kuna see pärineb loomadelt. Kuid kuna karusnahk on biolagunev produkt, vajab see kestmiseks kõvasti töötlemist erinevate kemikaalidega. 

Mis ained need sellised karusnahas on ja kuidas need meid mõjutada võivad? Siin on kolm mürgist ainet, mida karusnahatööstus laialdaselt kasutab.

Formaldehüüd

Formaaldehüüd on värvusetu tuleohtlik gaas või vedelik, mis eraldub õhku puidu ja maagaasi põlemisel, sõidukitest või tubakatoodetest. Meditsiinilaborites kasutatakse seda kudede säilitamisel ja palsameerimisvedelikuna surnukuurides. Karusnahatööstus kasutab ainet säilitusainena nahaparkimisel.

Formaldehüüd on kantserogeenne ning põhjustab kõri-, nina- ja verevähki. Vahetu kokkupuude silmadega võib põhjustada püsivat nägemise kahjustust või nägemise kaotust. Erinevad pidevad ja jätkuvad kokkupuuted võivad põhjustada erinevaid allergilisi reaktsioone, nahaallergiaid, lööbeid ning hingamisteede probleeme.

Kroom VI 

Kroom on looduses esinev lõhnatu element, mida leidub mitmes vormis kivimites, loomades, taimedes, pinnases ja ka gaasis. Kroomi III ja VI ühendeid kasutatakse laialdaselt naha parkimisel ja värvainete tootmisel.

Kroom VI ja selle ühendid on kantserogeensed ja põhjustavad samuti vähktõbe. Kroom VI ühendite kokkupuude nahaga võib põhjustada nahahaavu ja -allergiaid ning sissehingamine võib põhjustada kroonilist bronhiiti ja põskkoopapõletikku.

Alküülfenooletoksülaadid 

Pindaktiivseid alküülfenooletoksülaate kasutatatakse rõivastes, kodutekstiilides ja jalatsites. Tööstuses satuvad selle aine jäägid pärast lõpptoodete läbipesemist loodusesse ja kahjustavad rängalt vee ökosüsteeme. Need ained on väga vastupidavad ja ei lagune kergelt reoveesüsteemis. 

Lisaks loodusele kahjustavad alküülfenooli etoksülaadid inimese hormoone ja on kahjulikud inimese tervisele. Hormoonide õige tasakaal on keha terviklikuks funktsioneerimiseks väga oluline, selle kahjustumine toob kaasa rida erinevaid tervisehädasid. 

Mürkainete üleküllus karusnahas

„Uuringud Hiinas, Itaalias ja Saksamaal on näidanud, et lasteriietel kasutatud karusnahkset  sisaldavad palju rohkem mürkaineid, kui tegelikult lubatud on. Seega soovitame loodusest ja enda tervisest hoolimiseks karusnahkseid kasukaid ja aksessuaare iga hinna eest vältida,” sõnas Nähtamatute Loomade karusloomafarmide keelustamise kampaaniajuht Merit Valge.

Nähtamatud Loomad alustas koos Euroopa partnerorganisatsioonidega kampaaniat, et keelustada ebasanitaarsed elusloomadega kauplevad turud Aasias ja mujal maailmas. Lisaks viirusohule heidetakse turgudele ette loomade julma kohtlemist nagu elusate kalade traadiga painutamine.

Kagu-Aasias levinud kalade painutamise praktika korral pistetakse kalal põsest läbi traat või nöör, seotakse traadi teine ots saba külge ning tõmmatakse pingule. Ringikujuliseks käänatud asendis elab kala kuival maal tunde kauem lamava asendiga võrreldes – looma surm on aeglane ja piinarikas.

„Kalade painutamine on järjekordne kurb näide sellest, mis loomaturgudel igapäevaselt toimub, et loomi kasumi huvides võimalikult kaua elus hoida. On hädavajalik elusloomaturud sulgeda ning nende asemele humaansemaid ja ka inimtervisele ohutumaid kauplemisviise leida, ” sõnas Nähtamatute Loomade kommunikatsioonijuht Liis Hainla.

Ka jätkusuutlikku kalastamist edendav Eesti Kalastajate Selts taunib kalade painutamist. „Kalal ei tohi pärast tabamist teadlikult ning tarbetult lasta piinelda. Lisaks on värske uuringu kohaselt ka kiirelt ja valutult tapetud kalad kulinaarselt kõrgema väärtusega,” kommenteeris Eesti Kalastajate Seltsi juhatuse esimees Andres Duuberg.

Toeta petitsiooni loomaturgude keelustamiseks SIIN. 

Sofia Schneider-Sepping

Käesolev 2020. aasta on toonud Euroopast mitmeid teateid lindude gripi ehk linnugripi juhtumite kohta. Lindude gripp on väga nakkav lindude viirushaigus, mis kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, sest põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju.

Mis on linnugripp?

Linnugripp on taud, millega kaasneb massiline lindude ja ka teiste loomade haigestumine suure suremusega. Farmilindudest haigestuvad kõige tihedamini kanad ja kalkunid, kuid ka faasanid, haned ning pardid. Haigust levitavad edasi ennekõike veelinnud, kes ise sümptomeid raskel kujul läbi ei põe. Kuigi linnugripp ohustab eelkõige linde, võivad sellesse nakatuda ka inimesed. 

Kuidas haigus inimestele levib?

Linnugripp levib lindudelt inimestele läbi otsese kontakti, nii et ohus on peamiselt need, kes töötavad linnufarmis ja puutuvad seeläbi nendega tihtipeale kokku.  Harva on esinenud ka haiguse ülekandumist ühelt inimeselt teisele, kus linnugripi saamiseks ei ole vajalik isegi lähikontakt haige linnuga.

Kui ohtlik on linnugripp?

Lindudel võib linnugripp tuua kaasa ootamatu surma ilma sümptomiteta, kuid enamasti on tähele pandud nakatunud lindude halba koordinatsioonivõimet, nande jalgade ja turjade lillakaks värvumist, kõhulahtisust, õhukese kesta ja ebaselge kujuga munade munemist ning söögiisu vähenemist, millega kaasneb ka üleüldine nõrkus ja vähene energia.

Inimestel võib nakkuse puhul ilmneda mitmeid erinevaid sümptomeid. Kõige tavalisem on palavik üle 38 kraadi, pea-, lihas- ka kurguvalu, köha ja nohu, kuid ka hingamisraskused, silma sidekesta põletik ning kõhulahtisus. Halvimal juhul võib linnugripp viia ka kopsupõletikuni, millega võib kaasneda hingamispuudulikkuse sündroom.

Linnugripi levik ja viimased juhtumid

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on mures linnugripi võimaliku massilise leviku pärast ja kuulutas välja pandeemiahoiatuse välja juba mitu aastat tagasi. Seni on juhtumeid veterinaarvaldkonda kuuluva puhtlinnugripi viiruse aktiviseerunud leviku kohta kodulindude hulgas – jällegi Aasias, kuid ka Euroopas ja Venemaal. Epideemia või isegi pandeemia võib puhkeda juhul, kui tekib uus kõrge patogeensusega gripiviirusetüvi (nt linnugripi baasil), mis hakkab kiiresti inimeselt inimesele levima ja mille vastu kogu maailmas puudub vaktsiin ja pole kahjuks ka tõhusaid ravimeid.

Juba Jaanuarist saati on Ida-Aasiat ning Ida -ja Kesk-Euroopat kimbutanud koroonaviiruse varjus ka A(H5N8) ja A(H5N1) patogeenilised linnugripi viirused. Haigust on raporteeritud suuremas osas farmilindudel kuid ka mõningatel metslindudel. Praegu oleks juba hea aeg rakendada erilist ettevaatlikkust, et hoiduda halvimast stsenaariumist.

Farmiloomadest on senini olnud haigusega nakatunud nii kanad, kalkunid, haned kui ka pardid. ÜRO sõnul on tugevalt ohustatud suurema linnukasvatusega Euroopa riigid, mis asuvad Euroopa ida- ja keskosas.

Samuti näitavad andmebaasid, et haigus levib väga suurel kiirusel, arvestades et eelmise aasta teises pooles tuvastati viie kuu jooksul vaid üks linnugripi juhtum, kuid praegu lisandub ainuüksi Euroopas igakuiselt ligikaudu 150 tuvastatud haigusjuhtumit.

Euroopas on praeguseks linnugripi tõttu hukkunud või hukatud juba ligi 2 miljonit lindu.

Kuidas linnugripist hoiduda?

Eesti Sotsiaalministeerium on koostanud pandeemiaks valmisoleku plaani ja kavandanud riiklikult ravimivarude soetamise. Koos teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti keelanud lindude, linnutoodete ja sulgede sisseveo linnugripi riskipiirkondadest.

Et linnugrippi vältida, soovitavad spetsialistid vältida kokkupuudet nii farmilindude kui ka metsikute lindudega. Inimestel, kes töötavad linnufarmides, soovitatakse kasutada erilist kaitsevarustust. Respiratoorsete sümptomitega haiged peaksid kindalsti oma arstile ülevaatusel ka mainima, kas nad on lähiajal olnud kokkupuutes lindudega, et arst saaks diagnoosides arvesse võtta ka linnugripi ohtu. 

Oled ilmselt kuulnud väljendit „kanaema”. Seda kasutatakse tavaliselt emade kohta, kes on oma võsukeste suhtes ülimalt hoolitsevad ja armastavad. Emadepäev on kohe-kohe ukse ees ning meil kõigil on kindlasti meeles oma kallile „kanaemale” kas lillekimp kulleriga koju saata või teda külastada.

Oled sa aga kunagi mõelnud, millised emad on kanad ning kas väljend „kanaema” peab paika? Nähtamatud Loomad jagab 5 põnevat fakti kanadest emadena. 

Kanaema räägib oma tibudega enne koorumist

Just nagu inimemad räägivad oma maimukesega, kui ta veel turvaliselt emaüsas kasvab, räägib ka kanaema oma tibudega läbi munakoore. Ning samamoodi nagu inimlapsed võivad läbi kõhu oma ema toksida andes märku, et nad on seal olemas ning ootavad kannatamatult juba laia maailma saamist, räägivad ka tibud oma emale läbi munakoore vastu. 

Kanaema hoolitseb selle eest, et tema tibu oleks soojas

Just nagu kanaemale kohane, hoolitseb ta oma veel koorumata tibude eest kogu südamega. Näiteks keeravad kanaemad oma mune haudumise ajal pea 50 korda päevas, et muna saaks ühtlaselt haudutud. Tibul selle sees peab küll soe olema!

Kanatibud õpivad oma emadelt

Nagu inimlapsedki, õpivad väikesed tibud käitumist ja eluks vajalikke oskusi oma ema käitumist jälgides ja järele matkides. Näiteks õpetab ema tibudele, mida tohib süüa ja mida mitte.

Kanad võivad teiste kanade tibusid adopteerida

Jällegi võib tõmmata võrdusmärgi inimeste ja kanade vahele, sest ka kanaemad on võimelised teiste kanade tibude eest hoolitsema ja kasvatama neid kui enda omi. Lisaks on maailmas ka näiteid, kuidas kanaema on adopteerinud kassipoegi, kutsikaid ja pardipoegi. Kui palju armastust!

Kanad loevad oma tibusid

Lisaks sellele, et kanad on ülimalt armastavad ja hoolivad emad, panevad nad ka kohe tähele, kui mõni nende võsuke jalutuskäigul kaduma on läinud. Kanad suudavad nimelt lugeda ning aru saada, kui palju tibusid parasjagu koos on. Kui üks kanatibu juhtubki kaduma minema, asub vapper emake teda viivitamatult otsima ja ei jäta enne, kui kogu kanapere on taas koos. 

Vaata ka armsat videot kanaemadest ja tema tibudest SIIT.

Munakanade elu Eestis

Paraku ei saa enamus kanaemasid oma tibude eest hoolitseda, vaid peavad terve oma elu veetma kitsas traatpuuris ilma päevavalguseta. Anna oma allkiri, kui oled nõus, et sellised hoolivad loomad nagu kanad ei peaks oma elu veetma puuris: www.munadehind.ee