Riigikogu suures saalis tuleb 15. oktoobril esimesele lugemisele karusloomafarmide keelustamise eelnõu. Loomakaitseorganisatsioonid Nähtamatud Loomad ja Loomus kogunevad kell 9.30 Riigikogu ette, et avaldada head tahet ja toetust Riigikogu liikmetele.
Sel sügisel menetleb Riigikogu taas karusloomafarmide keelustamise eelnõu. Seekord esitas eelnõu 23 parlamendiliiget erinevatest erakondadest. Riigikogu suures saalis on karusloomafarmide keelustamist arutatud varem kahel korral, viimane kord 2019. aasta alguses, mil eelnõu hääletati napilt menetlusest välja. Loomakaitsjad usuvad, et sel korral on karusloomafarmide keelustamise tõenäosus väga suur.
“Me oleme karusloomafarmide keelustamisele lähemal kui kunagi varem ja läbi hea tahte avalduse saame üheskoos anda viimase signaali näitamaks Riigikogu liikmetele, et Eesti elanikud toetavad sellise julma loomade kohtlemise lõpetamist. Seetõttu otsustasime koostöös Loomusega korraldada kogunemise, mille eesmärk on näidata toetust Riigikogu liikmete hoolivale ja eetilisele südametunnistusele ja loomasõbralikkusele,” sõnas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering.
Erinevate uuringute kohaselt on märkimisväärne osa Eesti elanikkonnast karusloomafarmide keelustamise poolt. Kantar Emori värske, 2020. aasta septembris läbi viidud uuring näitas, et lausa 75% Eesti inimestest ei poolda rebaste ja naaritsate kasvatamist ja hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil.
“Loomade väärkohtlemine karusloomafarmides ei kuulu 21. sajandisse. Seda kinnitavad nii avaliku arvamuse küsitlused kui ka juhtivate zooloogide seisukohad,” rääkis Loomuse juhatuse liige Martin Garbuz. “Koostöös Nähtamatute Loomadega korraldatav toetusavaldus saadab positiivse sõnumi ja väljendab lootust loomade julma kohtlemise lõpetamiseks. Selle nimel on pikalt tööd teinud mitmed organisatsioonid, seega loodame, et Riigikogu istung lõppeb sedapuhku loomade jaoks soodsalt.”
Eetilistel põhjustel on karusloomakasvatused keelustatud juba pooltes Euroopa riikides. Eelmisel aastal otsustati see tegevusala täielikult keelustada näiteks Norras, kus karusnaha tootmine on erinevalt Eestist moodustanud arvestatava osa majandusest.
Oma head tahet ja hoolivust nõrgemate vastu näitama on oodatud kõik inimesed. Üritusega saab liituda SIIN.
Juba homme, 15. oktoobril arutatakse Riigikogus karusloomafarmide keelustamise eelnõud. Nähtamatutel Loomadel oli au teha intervjuu Riigikogu liikme Jürgen Ligiga, kes jagas oma vaateid karusloomafarmide ja loomade heaolu teemal.
Kuidas jõudsite arusaamani, et ei poolda karusloomafarmide tegevust?
Ma pole neid kunagi toetanud, aga olen olnud ka järsu riikliku sekkumise vastu, mis on väga erinev dimensioon inimese suhetest teiste liikidega. Riik peab olema ettearvatav nende suhtes, kes on seni legaalsest valdkonnast sõltuvad, arvestama peab ka tõenäosusega, et kuni nõudlus ei taandu, pakkumine keelu peale lihtsalt vahetab kohta, mispärast ka loomad ei leia ikka halastust.
Miks on Eesti ühiskond teie arvates küps karusloomafarmide keelustamiseks?
Ma ei tea, kui palju on inimesed muutunud muu eluslooduse suhtes kaastundlikumaks ja kui palju see lihtsalt on uus prestiiž, sest minu jaoks on endiselt vastikult domineeriv vaade, et inimene on loodusest kõrgemal, mitte osa temast ilma eriõigusteta võrreldes teiste liikidega. Kergemaks teeb asja ilmselt teadmine, et töötajad leiavad endale koha ka mujal, aga võõra nahaga eputamine ei ole tingimata moodne.
Milliseid väärtuseid karusloomafarmide lõpetamine teie jaoks kätkeb?
Alandlikkust elu vastu, kaastunnet, võimet mõelda ennast puurilooma rolli, säästlikkust. Edev priiskamine on ebamoraalne ja teiste vangistamise ja nülgimise kaudu muidugi julm.
Karusloomakasvatus on hääbumas. Mis on teie arvates seda mõjutanud?
Tahaks loota, et asi pole pelgalt moes. Ehk siiski on inimkond looduse suhtes pöördumatult tähelepanelikumaks muutunud ka ilma tarbimishuvita.
Kas on veel mõni loomade heaoluga seotud teema, mida oluliseks peate?
Ma ei ole taimetoitlane, mis teeb mu oluliseks pidamised pisut kahepalgeliseks, aga lohutan ennast mõttega, et ka sedapidi oleme loodus. Loomade kannatusest ja vabadusest hoopis laiem probleem on vaba looduse kadumine, elupaikade laastamine ja killustamine, igat sorti saaste. Minu jaoks puudutab see kõiki liike, mitte ainult loomi.
Riigikogus on käesoleval sügisel menetluses karusloomafarmide keelustamise eelnõu, mille esimene lugemine toimub juba sel neljapäeval, 15. oktoobril. Nähtamatutele Loomadele andis sellega seoses intervjuu Riigikogu liige ja jahimees Johannes Kert, kes räägib järgnevalt enda seisukohast karusloomafarmide suhtes.
Miks te ei poolda karusloomafarmide tegevust?
Ma ei poolda karusloomafarmide tegevust põhjusel, et karusloomafarmide tegevus rikub looduslikku tasakaalu.
Miks on Eesti ühiskond teie arvates küps karusloomafarmide keelustamiseks?
Ma ei ole pädev täpselt hindama, kas Eesti ühiskonnas on piisavalt mõistmist loodusliku tasakaalu vajadusest, kuid väidan, et Eesti inimeste üldine huvi ja teadlikkus looduskeskkonna säilitamise osas on tõusuteel. Rohkem on debattides juttu karusloomafarmides kasvatatavate loomade olukorrast, majanduslikest põhjendustest karusloomafarmide jätkamiseks ja moraali- ning eetikaküsimustest karusloomafarmide praktikaid silmas pidades.
Milliseid väärtuseid karusloomafarmide tegevuse lõpetamine teie jaoks kätkeb?
Pean teemat oluliseks just loodusliku tasakaalu taastamise/hoidmise seisukohast. Loogiline ahel teemaga seotud asjaolude vahel oleks järgmine. Karusloomafarmide tegevus lööb karusnahkade hinnad alla. Selle tulemusena on katkenud jahimeeste igasugune huvi reguleerida looduses vabalt elavate karusloomade arvukust metsas. Liiga tihedat karusloomade asustust metsas on asunud reguleerima loomadele piinarikast surma toov kärntõbi. Kärnas nahk on täiendav põhjus miks jahimeestel puudub huvi küttida karusloomi. Jahile minek, varustuse ja laskemoona hankimine on piisavalt kallis. Tulenevalt sellest ei tasu tänase karusnahkade hinnataseme juures rebasejaht ennast kuidagi ära.
Kas on veel mõni loomade heaoluga seotud teema, mida oluliseks peate?
Põhilised kannatajad praegusest loodusliku tasakaalu nihkest on maas pesitsevad linnud. Liigne arv väikekiskjaid looduses on metsade seisundi kõrval üks tähtsaid faktoreid, mis kahandab kanaliste ja teiste maas pesitsejate arvu meie looduses. Ühe näitena võib tuua fakti, et viimased viiskümmend aastat kaitse all olevate metsiste arvukus on teadlaste andmetel kahanenud 4 -5 korda.
Just ülalkirjeldatud loogika on põhjuseks, miks hääletan Riigikogus neljapäeval Karusloomafarmide keelustamist taotleva seaduseelnõu poolt.
Sel sügisel menetletakse Riigikogus eelnõu, mille vastu võtmisel keelustatakse Eestis loomade pidamine karusloomafarmides. Karusloomafarmid on oma ebavajalikkuse ning erakordse julmuse tõttu keelustatud juba pooltes Euroopa riikides. Selleks, et mõista paremini karusloomade füsioloogilisi ning psühholoogilisi vajadusi, vestis loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad juttu loomaarstide Triin Tohveri ja Ott Uusmaga.
Puurid piiravad loomade liigiomaseid tegevusi
Karusloomad elavad terve oma lühikese elu kitsastes puurides, kus neil puudub täielikult võimalus loomuomaseks elutegevuseks. “Igal loomaliigil on oma liigile spetsiifilised käitumismustrid ja vajadused, aga olenemata liigist vajavad loomad toitu, suhtlemisvõimalust liigikaaslastega ja vabadust liikuda,” selgitab loomaarst Tohver, kuidas ühegi looma jaoks ei ole loomupärane puuris elamine, kus neil ei ole võimalik vabalt liikuda, vajadusel varjuda ja omavahel suhelda.
“Tuleks vaadata, kui suur on näiteks rebasele loomuomane territoorium looduses ning võrrelda seda siis sellega, mida pakub karusloomafarm,” teeb loomaarst Uusma võrdluse. “Ilmselgelt ei ole vähem kui ruutmeetrine puur piisav. Nii väiksel alal elades tekivad loomal stress, obsessiiv kompulsiivne käitumine ja muskoskeletaarsed haigused”, lisas Uusma.
Farmides elavad loomad on arglikud ja pidevas stressis
Kuigi rebaseid on karusloomadena peetud juba umbes 100 aastat, näitavad uuringud, et suurtes farmides ei tegele farmerid nende sotsialiseerimisega piisavalt. Rebastel on säilinud metsloomadele omased instinktid ning nad kardavad inimesi. “Mitte ükski inimese loodud pidamisviis ei saa olla metsloomade nagu rebased ja naaritsad jaoks loomupärane,” paneb Tohver inimestele südamele. “Need loomad ei ole kodustatud ja seepärast on igasugune kokkupuude inimestega nende jaoks stressirohke ja hirmus kogemus.”
Uusma sõnul on rebane mittekodustatud liik, keda sotsialiseerida on äärmiselt raske. “Loomulikult on looduses isendeid, kes inimesi ei karda ja kes naudivad tähelepanu, kuid karusloomafarmide tingimustes on paljud loomad hirmul, ärevil ja pidevas stressis,” lisab veterinaar.
Karusloomafarmide kõige julmem osa on ülearetamine
Viimastel aastatel on avalikkuse ette jõudnud mitmed šokeerivad kaadrid tugevalt ülekaalulistest sinirebastest, kelle kehakaal on enama karusnaha eesmärgil aretamise ja söötmise käigus viiekordistatud. Paarikümne aastaga tõusis karusloomafarmide sinirebaste keskmine kehakaal 10-11 kilogrammilt peaaegu 20 kilogrammini. Isendite normaalkaal looduses on 3-5 kg.
“Teatud tunnustele suunatud aretus võib olla väga kasulik ja vajalik, aga kahjuks on inimeste arusaam sellest, mis on kasulik aretus ja ülearetus, väga erinev,” tõdeb Tohver tõsiasja, et karusloomafarmides aretatakse loomi vaid rohkema naha saamise eesmärgil. “Ülearetus on probleem, kui need tunnused, mida aretuse läbi võimendatakse, põhjustavad loomadele kannatusi ja vähendavad nende elukvaliteeti.”
Kommenteerides ülearetamist lemmikloomade näitel, ütleb Uusma, et oleme aretuste käigus saanud loomad, kes elavad pidevas hapnikuvaeguses. “Nende hulka kuuluvad näiteks sellised loomatõud nagu Pärsia kass, mops, Prantsuse ja Inglise buldog. Samuti on neil sageli raskusi söömisel,” lisab ta.
Karusloomadel esineb käitumishäireid, apaatiat ning ülemäärast stressi
Karusloomafarmides on võrreldes vabas looduses elavate isenditega väga tavaline, et loomad vigastavad ennast ja/või teisi, muutuvad apaatseks või teevad pidevalt ühesuguseid, ilma kindla eesmärgita liigutusi (nn stereotüüpne käitumine). “Mitte loomuomased käitumismustrid, sh stereotüüpne käitumine, ilmnevad loomadel, kes ei saa teatud olukordades käituda loomuomaselt või kelle jaoks teatud olukord põhjustab ülemäärast stressi,” kirjeldab olukorda Tohver. “Kui need olukorrad korduvad, siis selline käitumine kinnistub ja süveneb.”
“Obsessiiv kompulsiivset käitumist näeb ka lemmikloomadel üsna tihti, kassidel esineb näiteks licking alopecia, mis on haigus, mille käigus loom lakub, närib või kratsib oma karvkatet nõnda, et võib tihti karvadest täiesti ilma jääda,” lisab Uusma oma kogemusest.
Triin Tohver räägib siinkohal veel sellest, kuidas ka loomad on erineva stressitundlikkusega. “Mida stressitundlikumad loomad on, seda halvemini saavad nad puuris elamisega hakkama kuni selleni välja, et hakkavad ennast või oma puurikaaslasi vigastama.” Lisaks nentis Tohver, et metsloomade puhul, kelle jaoks on juba iga kokkupuude inimesega stressirohke, on puuris elamine eriti raske. “Ainus lohutus, kui seda nii nimetada saab, on see, et karusloomade eluiga on enamasti lühike.”
Karusnahatööstus kui julm ja ebavajalik praktika
Uusma arvates on karusloomafarm kui selline iganenud nähtus, mis peaks kaduma ajaloo hämarusse. “Tegu on inimese eluks absoluutselt ebavajaliku tööstusega, mis on loomade suhtes piinav.” Lisaks paneb Uusma südamele, et karusnahka tuleb ka jahiloomadest piisavalt ja seda rohkem väärindades oleks võimalik vähene nõudlus naha järele rahuldada. “Mitmed jahimehed on karusloomafarmide keelustamise poolt just sellel põhjusel, et pärast ulukijahti metsas pole loomanahkadega midagi teha ja need maetakse lihtsalt maha. Seega kasvatab karusloomatööstus loomi nende nahkade saamise eesmärgil, samal ajal, kui jahimehed peavad nahku metsa matma ega saa neid isegi tasuta ära anda.”
Karusloomi kasvatatakse tänapäeval enamasti nende nahast pisidetailide nagu mütsitutid, jopekraed ja võtmehoidjad valmistamise eesmärgil.
Meie võimuses on farmid keelustada
Nähtamatud Loomad esitas möödunud aastal Riigikogule petitsiooni 6161 digiallkirjaga karusloomafarmide keelustamise toetuseks, mis on üks ajaloo suurimatest rahvaalgatustest Eestis. See annab märku sellest, et toetus karusloomafarmide keelustamise suhtes on suurem kui kunagi varem.
Farmide keelustamise poolt on 69% Eesti elanikest. Alla 35-aastaste seas ei poolda karusloomafarme lausa 84% elanikkonnast (Kantar Emor).
Riigikogus on sel neljapäeval, 15. oktoobril kl 10.00 esimesel lugemisel karusloomafarmide keelustamise eelnõu. Parlament on karusloomafarmide keelustamist arutatud ka varem – viimane kord 2019. aasta alguses, mil eelnõu hääletati napilt menetlusest välja. Loomakaitsjate sõnul on toetus Riigikogu liikmetelt sel korral suurem kui kunagi varem.
“Tõeliselt suur rõõm on tõdeda, et üha enam Riigikogu liikmeid toetab otsust, et karusloomafarmid ei kuulu Eesti tulevikku. Selle loomasõbraliku otsuse vastuvõtmisega liituksime pea poolte Euroopa Liidu riikidega, kes juba on karusloomafarmid keelustanud. Toetus avalikkuse kui ka Riigikogu liikmete poolt on kõrgem kui kunagi varem ja oleme positiivselt meelestatud, et karusloomafarmide keelustamise eelnõu ka lõpuks vastu võetakse,” sõnas loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president Kristina Mering.
Veterinaar- ja Toiduameti värskete andmete kohaselt on Eesti karusloomakasvatus sisuliselt kokku kuivanud – kui kunagi kasvatati Eestis ca 200 000 looma karusloomafarmides, siis tänaseks päevaks on alles vaid 2000 looma ning enamik karusloomakasvatusi on teada andnud, et on lähiajal uksi sulgemas. 2020. aasta septembris läbiviidud Kantar Emori uuringust selgub, et karusloomafarmide keelustamist toetab tervelt 75% Eesti elanikest.
Karusloomafarmid on keelustatud Suurbritannias, Norras, Hollandis, Austrias, Horvaatias, Sloveenias, Makedoonias, Serbias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Slovakkias, Luksemburgis, Belgias, Tšehhis. Taanis ja Rootsis on keelustatud rebasefarmid.
Riigikogu suures saalis tuleb 15. oktoobril esimesele lugemisele karusloomafarmide keelustamise eelnõu. Kõik loomasõbrad kogunevad sel päeval kell 9.30 Riigikogu ette, et avaldada head tahet ja toetust Riigikogu liikmetele ning karusloomafarmide keelustamisele. Hea tahte avaldusega saame saata üheskoos positiivse signaali näitamaks rahvasaadikutele, et Eesti elanikud toetavad loomasõbralikku otsust karusloomafarmid keelustada.
Miks on erakordselt oluline, et Sina osaleksid hea tahte avaldusel?
Erinevad uuringud näitavad, et lõviosa Eesti inimestest ei poolda rebaste ja naaritsate kasvatamist ja hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil. Tule ja näitame seda üheskoos Riigikogu liikmetele!
Rebased ja teised karusloomad ei kuulu karusloomafarmide kitsastesse puuridesse. Traatpuurides elamine ei ole neile liigiomane ning sellised julmad elutingimused põhjustavad loomadele tõsiseid füüsilisi ja vaimseid kahjustusi. Tule ja näita, et hoolid loomadest!
Riigikogus on karusloomafarmide keelustamist arutatud varem kahel korral. Viimati jäi see napilt eelnõust välja. Sel korral on Riigikogu liikmete toetus suurem kui kunagi varem. Tule ja näita ka sina enda toetust ja loomasõbralikkust ning jätame need julmad karusloomafarmid lõpuks ometi ajalukku!
Oma südamlikkust, head tahet ja hoolivust nõrgemate vastu näitama on oodatud kõik inimesed. Üritusega saab liituda SIIN.
Sel sügisel menetleb Riigikogu seaduseelnõud, millega keelustataks Eestis karusloomafarmide tegevus. Nähtamatutel Loomadel oli au intervjueerida Riigikogu liiget Maria Jufereva-Skuratovskit Keskerakonnast, kes räägib enda seisukohtadest karusloomafarmide ja loomade heaolu teemal.
Kuidas jõudsite arusaamani, et ei poolda karusloomafarmide tegevust?
Teatud arenguetapil vajas inimene naturaalset materjali, mis säilitaks sooja. Tänapäeval on olemas plasti teisese ümbertöötlemise tulemusena saadud materjalid, mis oma omaduste poolest ületavad naturaalset karusnahka. Samuti, loomulikult, tekitab minus õudust see, millistes tingimustes loomi farmides peetakse.
Miks on Eesti ühiskond teie arvates küps karusloomafarmide keelustamiseks?
Kindlasti on see loomakaitseorganisatsiooni pidev töö ja ühiskonna enda arengu tase. Lisaks sellele hakkavad inimesed aina rohkem loodust hindama. Ühiskonna arengus on saabunud niisugune hetk, mil inimesest saab teda ümbritseva looduse sõber, mitte enam ekspluateerija ja tarbija.
Milliseid väärtuseid karusloomafarmide tegevuse lõpetamine teie jaoks kätkeb?
Esmajärjekorras on see loomade kannatuste lõpetamine.
Mis on teie arvates viinud selleni, et karusloomakasvatus on hääbumas?
Nagu ma juba varem ütlesin, see on niisuguste nüüdisaegsete materjalide areng, mis suudavad karusnahast rõivaid asendada.
Kas on veel mõni loomade heaoluga seotud teema, mida oluliseks peate?
Muidugi, esmajärjekorras on see tarbimisstruktuuri muutmine. Eestis süüakse väga palju liha, seda on öelnud isegi arstid. Vähem oluline pole ka olla ökoloogilisem, kaitsta keskkonda prügi eest, täiustada selle ümbertöötlemise süsteemi, välistada maksimaalselt tegurid, mis soodustavad mere ja jõgede saastumist.
Eraldi tahan märkida, et on vaja arendada humaansemat suhtumist põllumajandusloomadesse, tänapäeva tootjad suhtuvad neisse kõige sagedamini kalgilt ja südametult, nagu oleks tegemist biorobotite ning liha ja munade tootmise vabrikutega. Linnud elavad halbades tingimustes, puurides. Oleks õiglane võtta kasutusele meetmed, et need loomad veedaksid oma päevad väärikalt, võimalust mööda vabapidamisel (karjamaal), mitte kitsastes puurides või latrites. Ma ise eelistan osta niisuguste kanade mune, keda ei peeta puurides.
Ma oleksin rõõmus, kui mittetulundusühendused pakuksid oma lahendusi nendes küsimustes, me võiksime hakata arendama koostööd talunikega, et leida kahekümne esimese sajandi esitatud väljakutsetele tsiviliseeritud lahendused.
Juba sel sügisel arutab Riigikogu taas eelnõud karusloomafarmide keelustamise kohta. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad on loonud võimaluse lisada kõigil Facebooki kasutajatel oma profiilipildile sinirebase sümboli ja sellega näidata oma toetust karusloomafarmide keelustamisele. Sinirebane sümboliseerib vabadust ja lootust, et Eesti riik need julmad kohad keelustab.
Reet Härmat
Sinirebase ikooni lisamine profiilipildile kogub hoogsalt jõudu – sinirebane on vallutamas Facebooki ja oma toetust on näidanud ka mitmed tuntud inimesed. Teiste hulgas on karusloomafarmide keelustamise toetuseks oma profiilipildile sinirebase lisanud Sandra Vabarna, Helen Adamson, Marek Sadam, Henrik Normann, Liis Lass, Jalmar Vabarna, Kadri Pikhof, Kristjan Lüüs, Keili Sükijainen ja Reet Härmat.
“Tõeliselt hea meel on tõdeda, et Nähtamatute Loomade algatatud liikumine levib sotsiaalmeedias nii suure hooga ja et nii paljud eestlased on selle julmuse vastu, mis toimub karusloomafarmides. Oleme südamest tänulikud kõigile toetuse eest. Teeme omalt poolt kõik, et saaksime Eestis loomade kasvatamise kitsastes traatpuurides lõpuks ometi ajalukku jätta,” sõnas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering.
Sandra Vabarna
Sandra Vabarna, kes oli üks esimestest sinirebase aktsiooniga liitujatest, on tulihingeline karusloomafarmide keelustamise pooldaja ning usub, et sellisele julmale praktikale ei ole tänapäeva arenenud maailmas kohta. “Minu arust on täiesti absurdne, et veel tänapäeval, kus on nii palju võimalusi ja nutikaid lahendusi, piinatakse teisi elusolendeid ainult enda mingi mõttetu vajaduse rahuldamiseks. Meil ei ole kindlasti elus olemiseks ja elu nautimiseks vaja karusloomanahka. Selle asemel, et piinata süütuid ja kaitsetuid loomi, peaksid inimesed vaatama enda sisse, et mis neil elus päriselt puudu on,” lausus Vabarna.
Kristjan Lüüs
Kantar Emori värske, 2020. aasta septembris läbi viidud uuring näitas, et tervelt 75% Eesti inimestest ei poolda rebaste ja naaritsate kasvatamist ja hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil.
Riigikogu suures saalis on karusloomafarmide keelustamist arutatud varem kahel korral, viimane kord 2019. aasta alguses, mil eelnõu hääletati napilt menetlusest välja.
Sinagi saad toetust karusloomafarmide keelustamisele üles näidata, lisades sinirebase oma Facebooki profiilipildile SIIN.
Nähtamatud Loomad ja Loomus kutsuvad üheskoos Riigikogu ette 15. oktoobril head tahet ja loomasõbralikkust üles näitama!
Sel sügisel menetleb Riigikogu karusloomafarmide keelustamise eelnõud, mille esitasid 23 parlamendiliiget erinevatest erakondadest. Me oleme selle hea otsuse jõustumisele lähemal kui kunagi varem ja üheskoos saame anda viimase hea signaali, et Riigikogu liikmed teaksid, et Eesti elanikud toetavad selle julma loomade kohtlemise lõpetamist.
15. oktoobril toimub Riigikogu suures saalis karusloomafarmide keelustamise eelnõu esimene lugemine. Koguneme sel päeval Hea Tahte Avaldusele Riigikogu ette, et näidata toetust Riigikogu liikmete hoolivale ja eetilisele südametunnistusele ja loomasõbralikkusele.
Sõbralikul üritusel on minimalistlik esteetika – tuleme sinna korraldajate poolt kuue hiigelsuure sinirebase südameikooniga, mille järgi rivistume ning teisi silte seekord kaasa ei võta – jääme ühe selge sõnumi juurde. Tule näitama oma head tahet ja hoolivust nõrgemate vastu!
Ürituse täpne kellaaeg selgub, kui Riigikogu päevakava 15. oktoobriks kinnitatakse.
Üritusel hoiame distantsi ning palume haigustunnuste puhul jääda koju ja algatusele sotsiaalmeedia vahendusel toetust näidata. Maski kandmine on igati teretulnud.
Rebaste puhul võib öelda, et teatud omadustes on üsnagi mitmeid sarnasusi kassiga: tal on väga tundlikud vurrud, käppade all pehmed ja õrnad padjandid ning võime oma küüned sisse tõmmata. Tegemist on ööloomaga, kes peab jahti ehast koidikuni. Ta eelistab käia ringi omapäi, just nagu kass – välja arvatud kutsikate eest hoolitsemise perioodil, mil emasloomad hoiavad kokku, samas kui isased perele toitu muretsevad. Rebasekutsikad õpivad mängides, kuidas iseseisvalt hakkama saada. Rebasel on väga terav kuulmine ja hea haistmine, mis võimaldab tal jälgida väikeste saakloomade liikumist rohus, maa all või isegi paksu lume all.
Punarebane lume alt saaki püüdmas. Fotod: Unsplash
Ta sööb peamiselt marju, juuri, hiiri ja muid väikeloomi. Lisaks on rebasel komme oma toitu maa alla peita, ta on osav urgude kaevaja. Oma uhket kohevat saba kasutab loom lõhnaeritamiseks ja sel viisil suhtlemiseks. Rebane suudab joosta kiirusel 40 km/h, varjates oma jälgi kavalalt jahikoerte eest ning hoiatades ka teisi terava haugatusega.
Rebased karusloomafarmides
Igal aastal kasvatatakse ja hukatakse karusloomakasvandustes miljoneid rebaseid: peamiselt sini-, hõbe- ja punarebaseid ja nende karvavärvuse mutante. Punarebane on laialt levinud ja eestlastele väga tuttav intelligentne metsloom. Hõberebane on aretatud punarebasest (muteerumise tulemus). Sinirebane on polaarrebase teisend.
Puna-, hõbe- ja sinirebane Karjaküla karusloomafarmis 2018. aastal. Fotod: Nähtamatud Loomad
Kulude kokkuhoidmiseks hoitakse loomi kitsastes traatpuurides, tihti mitme kaupa koos. Elu umbes ühe ruutmeetri suuruses traatpuuris välistab kümnetel kilomeetritel liikuma kohastunud rebase liigiomased tegevused, nagu näiteks jooksmise, ronimise, pesaurgude kaevamise või jahtimise. Sellised elutingimused on loomale nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt väljakannatamatud.
Nagu öeldud, on rebased eraklikud loomad, kes vajavad suurt territooriumi – pannes nad mitmekesi puuridesse kokku, sadade või tuhandete kaupa ritta, tekitab see koos liikumisvõimetusega loomades kroonilist stressi ja psühholoogilisi häireid, mis väljenduvad enese karvade väljakiskumises, oma saba ja jalgade närimises, tõmblemises ja oma puurikaaslaste kannibaliseerimises. Loomad lähevad vangistustingimustes sõna otseses mõttes hulluks.
Lisaks rahuldamata põhivajadustele kannatavad puurirebased tihti valulike haiguste, raskete haavade ja pideva hirmuseisundi all. Loomade jäsemed moonduvad traatvõrel seismisest, mis tekitab kogu elu vältel valusid. Karusloomafarmides vohavad ka parasiidid ja nakkushaigused.
Rebase loodusliku territooriumi ja karusloomafarmi puuripindala võrdlus. Illustratsioonid: Fur Free Alliance
Ka hukkamisprotseduuril arvestatakse eelkõige tootjate huviga: et hoida looma karvkate ilusana, tapetakse rebased elektrilöögi abil, surudes neile ühe elektroodi suhu ja teise pärakusse. Tegemist on valulise surmaga. On dokumenteeritud kaasuseid, kus loom ärkab veel üles, kui teda juba nülitakse. Tapmisele eelnev käitlemise protseduur on samuti stressirohke. Tegemist on ebahumaanse hukkamismeetodiga. Karusloomafarmi loomade kannatusi täis elu lõpeb piinarikka surmaga.
Juba kaks kümnendit tagasi koostatud Euroopa Komisjoni karusloomakasvatuse loomade heaolu raportis toodi selgelt välja, et kasutatav kasvatussüsteem põhjustab loomadele tõsiseid probleeme, standardpuur ei vasta loomade baasvajadustele ja loomade terviseprobleemide tähelepanuta jätmine ei ole harv nähtus.
Aastatega pole elutingimused karusloomafarmides eriliselt paranenud: ka uuemates heaoluraportites viidatakse samade probleemide tänaseni esinemisele. Selgitatakse, et metsloomadele elamisväärse elu tagamine praegustes farmioludes või ka tingimuste parandamine on sisuliselt võimatu – ainus viis seadustega kooskõla saavutamiseks on karusloomafarmid keelustada. Ka zooloog ja Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran on tõdenud, et tänane karusloomakasvatus toimib ökoloogiliste ja loomade heaoluliste kulude eiramise arvelt.
Karusloomafarmide heaoluraportid erinevatest riikidest. RSPCA 2015, Animalia & NOAH 2020, Fur Free Alliance 2020
Vastukaaluks avalikule kriitikale algatas ja rahastas karusnahatööstus üleeuroopalise sertifitseerimisprogrammi „Welfur“, mille alusel väljastatakse kriteeriumitele vastavatele karusloomafarmidele karusloomade heaolu tõendav sertifikaat. Suuremahulised uuringuraportid näitavad, et sertifikaadi hindamiskriteeriumites ei pöörata tähelepanu olulistele loomade liigiomastele vajadustele ning jäetakse kõrvale äärmuslikult kannatavad üksikisendid.
Programm on pälvinud kriitikat nii Euroopa veterinaaridelt, zooloogidelt kui loomakaitseorganisatsioonidelt, kelle sõnul on tegemist karusnahatööstuse huve toetava mõjutusprojektiga, mis aitab strateegiliselt varjata karusloomafarmide kitsaskohti ja kuvada avalikkusele, justkui käituksid karusnahatöösturid vastutustundlikult, hoolides loomade elutingimustest.
Värsked rahvusvahelised juurdlused näitavad, et suures osas EL-i karusloomafarmides, shWelfur-sertifikaadiga farmidesdokumenteeritud praktikad ei vasta loomade heaolu minimaalsetele seaduslikele nõuetele ega üldisele Euroopa Liidu Nõukogu direktiivile 98/58/EC, mis käsitleb loomade pidamist tööstuslikul eesmärgil.Rahvusvahelised uurimused kinnitavad ulatuslikke heaolunõuete rikkumisi, nagu näiteks:
meditsiinilise tähelepanuta jäetud sügavad haavad ja põletikud;
puuduvad sabad, jäsemed ja kõrvad;
väärarenenud jalaluud;
janus või nälgivad loomad;
katkised traatpuurid;
kõdunevad laibad puurides.
Loetletud probleeme ei ole täheldatud mitte üksikutel erandjuhtudel, vaid suuremas osas farmidest.
Loomade terviseprobleemid jäävad farmides tihti tähelepanuta. Fotod: Oikeutta eläimille
Võttes kõike seda arvesse, on umbes pooled Euroopa riigid karusloomafarmid eetilistel kaalutlustel keelustanud või siis astuvad selleks aktiivseid samme. Ka Eesti võiks kuuluda sellesse vastutustundlike ja eesrindlike riikide nimistusse.
Nähtamatud Loomad seisab karusloomafarmide keelustamise eest aktiivselt nii Riigikogu komisjonides, ministeeriumite kui poliitikutega suheldes. Vaata, kuidas Sinagi saad meile ja karusloomadele abiks olla: https://nahtamatudloomad.ee/karusloomafarmid-ajalukku.
