Täna öösel hääletas hääletas Poola parlamendi alamkoda erakorralisel istungil karusloomafarmide keelustamise seaduseelnõu üle. Eelnõu on osa Poola juhtiva erakonna Tõde ja Õiglus esitatud loomakaitseseaduse paketist, mille eesmärgiks on parandada loomade heaolu riigis. Eelnõu läbis Seimi edukalt ning liigub nüüd edasi Poola Senatisse.
Kiired arengud Poola karusnaha tööstuse lõpetamise üle arutamisega said alguse 9. septembril, mil Poola loomakaitsjad organisatsioonist Nähtamatud Loomad Poola avaldasid töötaja filmitud kaadrid Poola suurimast karusloomafarmist. Loomade halvad elutingimused, kannibalism, kitsad puurid ning poolemiljoni pealine loomakari, kelle heaolu eest on pea võimatu hoolt kanda, panid Poola poliitikud kiiresti reageerima. Arutelud karusloomafarmide keelustamiseks Poolas on ka varem agendas olnud, kuid nüüd on protsess üsna kiiresti liikumas edasi seadusemuudatuseks saamise poole.
Poola on maailma üks suurimaid karusnahkade tootjaid, kasvatades ja hukates karusloomafarmides aastas ca 5 miljonit looma karusnaha saamise eesmärgil.
“Näeme, et Poola parlamendi esindajad võtavad loomade julma kohtlemist karusloomafarmides tõsiselt ja tänaöine Seimi hääletuse tulemus näitab, et oleme liikumas õiges suunas, et karusloomafarmid jääksid ajalukku,” kommenteeris Poola Nähtamatute Loomade president Pawel Rawicki.
“Poolas toimuvad positiivsed arengud innustavad meid edasi töötama ka Eestis, kus Riigikogu arutleb lähinädalatel karusloomafarmide keelustamist,” lisas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering. “Näeme üha kasvavat toetust eelnõule nii avalikkuse kui Riigikogu liikmete hulgas, mistõttu on lootust arvata, et Eesti liitub pika nimekirjaga riikidest, kes juba on karusloomafarmid keelustanud, et toetada loomade head kohtlemist,” lisas Mering.
Karusloomafarmid on keelustatud Suurbritannias, Hollandis, Austrias, Horvaatias, Sloveenias, Makedoonias, Serbias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Slovakkias, Luksemburgis, Belgias, Tšehhis. Taanis ja Norras on keelustatud rebasefarmid.
Karusloomafarm Góreczkis. Fotod: Nähtamatud Loomad
Nähtamatud Loomad Poolas on paljastanud juba mitmeid aastaid Poola karusloomafarmides valitsevaid elutingimusi. Avaldatud materjalid on saadud farmides läbiviidud uurimiste tulemusena ning on mitmel juhul aidanud päästa loomi kõige hullematest kannatustest. Poola karusnahatööstuse esindajad on alati avaldanud kahtlust materjalide objektiivsuse suhtes. Nende põhiargumendiks on väide, et paljastatud õudusi esineb ainult vanades väikestes perefarmides, millel pole professionaalse tööstusliku loomakasvatusega mingit pistmist. Et tegu on patuoinastega, kes ei esinda kogu karusnahatööstust.
Nähtamatud Loomad on otsustanud vastuseks neile süüdistustele näidata avalikkusele Poola karusnahatööstuse tegelikkust. Järgnevalt on võimalik tutvuda uurimistulemustega Poolas Góreczkis asuva farmi kohta, kus kasvatatakse ameerika naaritsaid ehk minke. Farm kuulub Wojciech Wójcikile, kelle vend on Szczepan Wójcik – Poola karusnahatööstuse keskne kuju, kes on töötanud juba aastaid karusloomafarmide keelustamise vastu.
Poola veterinaarameti andmetel kuulub Wójciki perekonnale Poolas 56 farmi 476st. Tegelikkuses on Wójcikitel ja Poolas üldse palju vähem kasvandusi – näiteks kõnealune hiiglaslik Góreczki farm on veterinaarameti registris 33 farmina kirjas. See on muidugi kunstlik jaotus, kuna tegu on ühe suure taraga ümbritsetud hoonetekompleksiga.
Aktivisti sõnul, kes Góreczki farmis töötas ja uurimist teostas, peetakse seal umbes poolt miljonit looma. Seega ei ole tegemist mitte ainult Poola, vaid ilmselt kogu maailma suurima mingikasvandusega. Sealjuures asuvad farmist juba vähem kui 300 meetri kaugusel elumajad.
Otsides Poola mingikasvanduste töökuulutusi, selgus kiiresti, et Poola tööportaalides on neid väga vähe. Ukraina tööagentuuride veebilehtedel leidus aga rohkem kuulutusi. Tänu Nähtamatute Loomade Ukraina harule õnnestus võtta ühendust Yevheniga – loomaõiguste liikumisega seotud noore aktivistiga, kes nõustus mingifarmi tööle minema.
Yevhen sõitis käesoleva aasta juunis Poola ning pärast COVID-19 tõttu kehtestatud kahenädalast karantiini alustas tööd Góreczki farmis. Ukraina töölised elasid ühes farmikompleksis paiknevas hoones ja üür võeti maha nende niigi kesisest palgast. Veel võeti palgast maha “kahjustuste” kulud – muuhulgas puurikahjustuste eest, kuigi puure toodeti sealsamas asuvas tehases. Vaatamata sellele, et Yevhenil puudus kogemus loomadega, ei saanud ta mingit väljaõpet. Talle anti paar kindaid ja natuke põhiteadmisi igapäevase töö kohta. Ta ei õppinud ülemustelt mitte midagi loomade heaolu ega tööohutuse kohta – kuidas hoolitseda haigete ja raskelt vigastatud loomade eest, millised on tuleohutusreeglid, kuidas teha tööd turvaliselt ja hügieeniliselt.
Paljud farmitöölised tulid Ukrainast nagu Yevhengi. Nad töötasid seitse päeva nädalas, üle 300 tunni kuus. Yevheni teatel ei olnud Góreczki farmis tööl rohkem kui 50 inimest, mis tähendab ühte töötajat 10 000 mingi kohta. Kuna tööülesandeid oli palju, ei jäänud aega selleks, et hoolitseda loomade heaolu eest, ravida haigeid ja vigastatud loomi, eemaldada surnud loomad kiiresti puuridest. Seda kinnitavad õudsed kaadrid, mille Yevhen kahe kuu jooksul jäädvustas.
Farmitööliste elu oli täis ebamugavusi. Palju inimesi ühes toas, pidev sadade tuhandete väikesele alale surutud loomade hais, lõputud kärbseparved tube vallutamas, ja pidev lärm – eriti öösiti. Mingid on kiskjad, kes on öösel väga aktiivsed, nende häälitsused tegid võimatuks rahuliku une pärast rasket, tavaliselt 12-tunnist vahetust. Yevhen kurtis korduvalt iivelduse ja peavalude üle, mida põhjustas sadadest hoonetest tulev hais.
Wojciech Wójciki farmis dokumenteeritud heaoluprobleemidest olid levinuimad sügavad haavad, mida pidevas stressis elavad loomad üksteisele hammustustega tekitasid. Mink on metsloom, keda pole suudetud kodustada, ja looduses elavad nad eraklikult. Kui nad sunnitakse teiste loomadega kitsaid puure jagama, hakkavad nad kiiresti omavahel võitlema. Puuri kõrgemasse ossa pandud toit kukkus tihti loomade peale, mistõttu hammustati üksteist toidujääke otsides. Yevheni jäädvustatud kaadrites on näha palju loomi sügavate avatud haavadega pea ja kaela piirkonnas. Tihti ründasid loomad üksteist ka ilma silmnähtava põhjuseta. Minkidel võimaldati kõrvuti asetsevate puuride tõttu isegi neist eraldatud loomi rünnata, mis juhtus tavaliselt, kui looma jäse või saba rippus üle puurivõre.
Loomadevaheline vägivald viis sageli kannibalismini. Yevhen jäädvustas palju juhtumeid, kus mingid söödi kaaslaste poolt peaaegu tervenisti ära. Kannibalism ja vägivald on farmides niivõrd tavalised, et farmiomanikud nimetavad suveperioodi tihti ‘kannibalistlikuks faasiks’, mis lõpeb varasügisel, kui loomad on juba täis nuumatud, muutuvad laisemaks ja rünnakud on vähem tõenäolised. Taolist käitumist ei ole võimalik ära hoida, kuna seda põhjustab otseselt tööstuslik loomapidamine, mis ei arvesta minkide liigiomaste vajadustega.
Hammustushaavadele ja enesevigastustele lisaks dokumenteeris Yevhen arvukalt silmainfektsioonidega, mürgitusega, krampides, halvatud ja apaatseid loomi. Mitte keegi Yevheni töökaaslastest ei käitunud tema juuresolekul loomadega vägivaldselt. Vahel visati küll minke puuridesse, näiteks vaktsineerimise ajal, ja noored mingid eraldati emadest, aga see oli kiire töötempo tagajärg, mis tööstuslikus loomakasvatuses töölistele peale sunnitakse. Kui mingid võeti puurist välja, siis nad kaitsesid end töötajaid hammustades. Kaitsekindad kulusid äärmiselt kiiresti läbi ja ei toiminud juba mõne päeva pärast hammustuste vastu. Ainus viis hammustusi vältida oligi looma kiirelt puuri viskamine.
Suurimate vigastustega ja haigeimad loomad viidi nn ‘haiglasse’. See hoone ei erinenud millegi poolest ülejäänud farmist, seal lõpetasid lihtsalt nõrgimad loomad, kes ei suutnud tugevamatega võistelda. Kahjuks ei osutatud neile ka ‘haiglas’ arstiabi. Töötajad, kelle kord oli sealt läbi käia, kõigest puistasid haavadele söödakriiti, mis ainult pikendas loomade piinu. Yevhen ei kohanud kedagi, kellel oleks loomaarsti kogemus. Kui loom ei suutnud enam iseseisvalt süüa, hukati ta gaasikambris. Sama juhtus emadega, kes sünnitasid vähem kui viis kutsikat.
Góreczki farmi töötajate ülesanne oli ka puurist põgenenud minkide kinnipüüdmine. Nad ajasid minke treenitud koerte abiga mööda farmiterritooriumi taga, otsides neid urgudest, kaubaaluste alt ja hoonetevahelistelt murulappidelt. Mingid küll põgenesid, aga tulid tihti nälja tõttu tagasi, kui kuulsid toitu laiali jagava auto hääli. Minkidel ehk ameerika naaritsatel on paljudes riikides sissetungiva võõrliigi staatus, nagu ka Eestis, kus nad on viinud euroopa naaritsa väljasuremise äärele. Farmidest põgenenud mingid on kohalikke ökosüsteeme tugevasti kahjustanud, mille tagajärjel kehtib Poolas alates 2018. aastast nõue, et mingikasvandused peavad olema ümbritsetud kahekordse piirdeaiaga. Paljud mingikasvatajad eiravad nõuet tänase päevani.
Loomade põgenemise probleem on hetkel eriti oluline seoses koroonaviiruse pandeemiaga – nimelt on mingid senistel andmetel ainsad farmiloomad, kes on viirusega nakatunud ja seda nii teistele loomadele kui ka inimestele edasi levitanud. Taolisi juhtumeid on dokumenteeritud näiteks Hollandis, kus karusloomafarmide keelustamise otsus oli juba vastu võetud, aga kus nüüd otsustati ohu tõttu inimeste tervisele farmid plaanitust veelgi varem sulgeda.
Nähtamatud Loomad on seisukohal, et professionaalse arstiabi, korraliku ravi ja töötajate väljaõppe puudumine näitab täielikku hoolimatust loomade heaolu suhtes. Farmiomanik on otseselt vastutav Góreczki farmis valitseva süsteemse julmuse eest.
Wojciech Wójcikit nägi Yevhen kahe kuu jooksul vaid ühe korra, kui Wójcik sõitis autoga farmist mööda. Nad ei kohtunud isiklikult – Wójcik ei suhtle töötajatega. Ta on ärimees ja tootja, mitte loomakasvataja. Ta räägib meediaga äärmiselt harva, jättes selle töö vennale, Szczepanile, kes on tegutsenud Poolas juba aastaid karusloomafarmide keelustamise vastu. Seniajani on tema lobitöö olnud nii halastamatu ja tõhus, et tal õnnestus mõjutada valitsevat erakonda 2017. aastal arutlusel olnud karusloomafarmide keelustamise eelnõust tagasi tõmbuma.
Karusnahatööstus ei võimalda teada saada, millisest farmist pärineb karusnahk poeriiulil olevas tootes. Mingi- ja rebasenahku müüakse oksjonikeskustes, peamiselt Kopenhaagenis, Torontos, Hiinas ja Helsingis. Arvestades, et Poola on maailma suuruselt kolmas karusnahatootja, võib eeldada, et väga paljud karusnahksed tooted poodides üle maailma pärinevad Poola farmidest, kaasa arvatud Góreczkist.
Nähtamatud Loomad Poolas esitas uurimise järel süüteoteate võimaliku loomapiinamise kohta, mis on juba prokuratuuri jõudnud. Pärast materjali avalikustamist kuulutas Poola valitseva erakonna Tõde ja Õiglus juht välja pressikonverentsi, kus teatas loomakaitse eelnõupaketist, millega keelustataks Poolas karusloomafarmid.
Karusloomafarmide keelustamise küsimus on ka Eestis aktuaalne, kuna Riigikogu menetleb sel sügisel Nähtamatute Loomade rahvaalgatust karusloomafarmide tegevuse lõpetamiseks. Seaduseelnõu vastuvõtmisel muutuvad Góreczki farmis toimuvad õudused Eestis võimatuks.
Täna kell 14.00 arutab Riigikogu maaelukomisjon rahvaalgatust karusloomafarmide keelustamiseks. Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad algatatud petitsioon kogus suurima arvu digiallkirju, mis kunagi Eestis Riigikogule esitatud on.
Eesti karusnahatööstus on viimaste aastatega jõudnud kokkuvarisemise äärele – tööstus on kahanenud ca 90% nii loomade arvu kui töötajate poolest ning pakub tööd vaid alla 10 inimestele ning see arv on iga kvartaliga vähenemas. Naaritsakasvatus on Eestis lõpetatud ning senisest 9 tšintšiljafarmist on 6 Veterinaar- ja Toiduameti andmetel lähiajal uksi sulgemas – kunagisest 200 000 loomast on järel vaid 2000.
Maaelukomisjoni istungil esinevad rahvaalgatuse esindajad Nähtamatutest Loomadest ettekandega, millele järgneb arutelu, kus osalevad kutsutud karusnahatööstuse esindajad ning Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.
“Maaelukomisjoni arutelu on oluline, et ligi 10 aastat arutatud probleem liiguks lähemalt lahendusele ja positiivsele seadusemuudatusele,” kommenteeris Nähtamatute Loomade president Kristina Mering. “Toetus karusloomafarmide keelustamisele on iga aastaga kasvamas. Värske mõtteviis, mis väärtustab loomade heaolu üle ebavajaliku luksus-nišitoote on Eestis selgelt kanda kinnitanud. Ka Riigikogu liikmete hulgas on toetus karusloomafarmide keelustamisele rekordkõrge – seega lootus, et sel sügisel juhtub Eestis midagi väga head ja karusloomafarmid keelustatakse, on paljude inimeste hulgas väga kõrge,” lisas Mering.
Poolas avaldati šokeerivad kaadrid maailma suurimast karusloomafarmist [VIDEO]
Täna avaldasid aktivistid loomakaitseorganisatsioonist Nähtamatud Loomad Poolas šokeerivad tulemused kahekuusele uurimisele Poola suurimas karusloomafarmis. Naaritsafarmis tööl olnud aktivist dokumenteeris muuhulgas kannibalismi, lahtiseid haavu ja ravimata haigeid loomi. Juhtumi kohta esitati politseile süüteoteade. Poola juhtiva erakonna Tõde ja Õiglus liider Jarosław Kaczyński kommenteeris kaadreid: “Karusloomafarmid tuleb keelustada.”
Uurimise maailma suurimas karusloomafarmis viis läbi Yevhen, Ukraina Nähtamatute Loomade haruga seotud aktivist. Ta alustas käesoleva aasta 16. juunil tööd Góreczkis asuvas mingifarmis, mille omanik on Wojciech Wójcik – Poola Karusnahaliidu presidendi, Szczepan Wójciki vend ja äripartner. Tegu on tõenäoliselt maailma suurima karusloomafarmiga – töötajate hinnangul võib seal olla ligi pool miljonit looma. Yevhen dokumenteeris kahe kuu vältel farmis valitsevaid tingimusi, kasutades telefonikaamerat ja peidetud kaamerat.
„Góreczkis asuvas farmis tehtud salvestised kajastavad arvukalt juhtumeid kannibalismist, vägivallast, enesevigastamisest, lahtistest haavadest ja halvatud jäsemetest,“ ütles Bogna Wiltowska, Poola Nähtamatute Loomade loomafarmide ekspert. Ta lisas: „Vennad Wójcikid kiitlevad igal võimalusel suurepärase loomade heaoluga, mis nende farmides nende arvates valitseb, süüdistades aktiviste kehvemates või isegi ebaseaduslikes farmides kogutud materjalide avaldamises. Mõnikord nad väidavad lausa, et meie salvestised ei ole tehtud Poola, vaid näiteks Hiina farmides. Góreczkis teostatud uurimine on üheselt mõistetav tõend sellest, et loomade kannatamine ei ole individuaalse hooletuse tulemus, vaid üleüldine probleem karusloomade puuris kasvatamise süsteemis.”Yevhen nõustus end avalikkusele esitlema ja rääkima kaamera ees oma farmis töötamise kogemustest – tema lugu näidatakse organisatsiooni kodulehel avaldatud filmis (link siin). Aktivist kirjeldab muuhulgas surnud minke, keda ta igapäevaselt puuridest leidis, ning „haiglat“ – haigetele loomadele mõeldud hoonet, kus nad ei saanud aga arstiabi, vaid lihtsalt ootasid surma gaasikambris või ravi puudumise tõttu piinarikkalt sealsamas.
Pärast materjali avalikustamist kuulutas Poola juhtiva erakonna Tõde ja Õiglus president välja pressikonverentsi, kus teatas loomakaitse eelnõupaketist, mille eesmärgiks on muuhulgas ka karusloomafarmide keelustamine Poolas.
„Me näeme, et loomakaitseseaduse muutmise ja karusloomakasvatuse keelamise küsimus on tänu materjali avalikustamisele poliitikamaastikul taas päevakorda tõusnud,“ ütles Paweł Rawicki, Poola Nähtamatute Loomade president. „Poola ühiskond ei taha karusloomakasvatust ning ka tööstuse suurimad tegijad ei suuda tagada loomadele sobivaid tingimusi ega hoida ära nende kannatusi, isegi kui nad valjuhäälselt vastupidist kinnitavad. Me ootame, et poliitikud sellele küsimusele reageeriksid ja eelnõupakett ka seaduseks saaks,“ lisas Rawicki.
Karusloomafarmide keelustamine on sel sügisel arutlusel ka Eestis, kus Riigikogu on menetlemas Nähtamatute Loomade rahvaalgatust karusloomafarmide tegevuse lõpetamiseks. “Kuna avalik arvamus ei toeta karusloomafarmide tegevust, on Eesti karusnahatööstus sisuliselt kokku kuivanud ja loomade arv on vähenenud enam kui 90%,“ kommenteeris Nähtamatute Loomade president Kristina Mering. “Näeme kasvavat toetust karusloomafarmide keelustamisele ka Riigikogu liikmete hulgas, seega loodame, et ligi 10 aastat arutluse all olnud probleem saaks lõpuks positiivse lahenduse sel sügisel,” lisas Mering.
Hispaania ja Hollandi mingifarmides toimunud COVID-19 puhangud on ajendanud teadlasi uurima, kuidas loomad nakatusid ja kas viirus võib levida neilt inimestele. Samal ajal on kummaski riigis hukatud ettevaatusabinõuna juba rohkem kui miljon minki.
Hiinas puhkenud koroonaviirus kandus inimestele loomadelt, saades alguse tõenäoliselt nahkhiirtelt. Teadlased arvavad, et nahkhiirte ja inimeste vahel võis olla veel mõni loomaliik. Samuti on mõned loomad, näiteks kassid, tiigrid ja koerad, saanud viiruse inimestelt, kuid pole tõendeid, et nad oleksid omakorda inimesi nakatanud.
Hispaanias Aragóni piirkonnas asuvas kasvanduses avastati viirusepuhang maikuus, kui seitsmel töötajal neljateistkümnest diagnoositi COVID-19. Pärast farmi sulgemist leiti viirus veel kahel töötajal. Enam kui 92 000 minki lasti hukata, kusjuures hinnanguliselt üheksa looma kümnest olid nakatunud.
Hollandi toidu- ja tarbekaupade ohutuse ameti (NVWA) andmeil on Hollandis 26 farmi peale hukatud üle 1,1 miljoni mingi. Wageningeni Ülikoolis ja teadusuuringutes viiruseid uuriv veterinaarteadlane Wim van der Poel tegi kindlaks, et minkidel esinev viirusetüvi oli inimeste seas leviva tüve sarnane. Puhangud Hollandi ja Hispaania mingikasvandustes said ilmselt alguse nakatunud töötajatelt, kuigi see pole lõplikult tõestatud. Hollandi valitsuse ja van der Poeli sõnul on usutav, et farmitöötajad võisid omakorda loomade kaudu viirusesse nakatuda.
Juhul kui viiruse levik minkidelt inimestele tehakse kindlaks, on see Cary ökosüsteemide uurimise instituudi haiguste ökoloog Richard Ostfeldi sõnul esimene teadaolev taoline juhtum. Tõestuse leidmise korral peab Ostfeldi hinnangul kindlasti tegelema võimaliku ohuga, mis on seotud viiruse kandumisega koduloomadelt inimestele.
USA-s tegutseva Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse (CDC) teatel suudavad mõned loomadel esinevad koroonaviirused inimestele üle kanduda ja siis inimeste hulgas levida, aga ainult haruldastel juhtudel. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Maailma Loomade Tervise Organisatsioon (OIE), mitmed ülikoolid ja teadusinstituudid uurivad viiruse liikumist loomade ja inimeste vahel.
WHO on märkinud, et ülekanne mingifarmides võis toimuda mõlematpidi, kuid WHO epidemioloog Maria Van Kerkhove väitel on taolise levimise võimalus „väga piiratud“. „See annab meile vihjeid, millised loomad võivad olla viirusele vastuvõtlikud, ja aitab meil võimalike reservuaarloomade kohta rohkem teada saada,“ ütles Van Kerkhove, viidates juhtumitele Hollandis ja Taanis.
Holland on umbes 160 mingifarmiga maailmas suuruselt neljas karusnahatootja Taani, Hiina ja Poola järel. Hispaanias asub 38 aktiivset mingikasvandust, enamik neist Galiitsia loodeosas. Nii Holland kui ka Hispaania on kehtestanud karusnahatootjatele rangemad hügieeninõuded, samuti on nüüd keelatud loomade transport ja farmihoonete külastamine. Teistest karusnahka tootvatest riikidest pole näiteks Hiinas ega USAs mingifarmides ja laiemalt loomatööstuses viirusepuhangutest teatatud.
Holland on võtnud vastu karusloomakasvanduste keelustamise otsuse aastaks 2024. Nüüd kaalutakse seal aga viiruse leviku takistamiseks farmide sulgemist isegi varem. Mitmed teised Euroopa riigid on karusloomakasvandused juba keelustanud. Ka Eestis jätkab Riigikogu sügisel arutelu karusloomafarmide keelustamise üle.
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad on seisukohal, et vältimaks COVID-19 levikut Eesti karusloomafarmides, peaks Riigikogu kiiremas korras võtma vastu otsuse karusloomafarmide sulgemiseks Eestis.
Nähtamatute Loomade kampaaniaTallinna Kaubamaja Grupi ja Selveri suhtes kestab juba pea aasta. Siiani ei ole Eesti üks edukamaid ja tuntumaid jaekette nõus teatama puurimunade müügist loobumisest aastaks 2025. Vabanduseks tuuakse kõike alates sellest, et Eesti inimene soovib osta julmades tingimustes kasvatatud puurikanade mune kuni selleni, et puurikanadel on tegelikult puuris hea elu.
Tänapäeval toimub munatootmine suuresti intensiivseid puurisüsteeme kasutades, kus rõhk on tootlikkusel, mitte aga kanade heaolul. Hiljuti viidati Nähtamatute Loomade sotsiaalmeedia postituse lõimes videole, milles võib näha puurikanade elu. Selle videoga viidati väidetavale asjaolule, et puurikanadel on puurides hea elu.
Pelgalt ühe video põhjal ei saa aga teha järeldusi puurikanade heaolust. Heaolu hindamine hõlmab mitmeid parameetreid, võttes arvesse nii füüsilist kui ka vaimset heaolu (Loomade heaolu, 2018). Antud videost näeme vaid väga väikest osa puurikanade päevast ja elutsüklist. Ühtlasi jääb teadmata videos nähtud kanade vanus. Mida rohkem aega kana puuris on, seda enam võivad ilmneda probleemid.
Samuti näeme vaid väga väikest osa kanadest – kontrollimata jäävad ülemistesse puuridesse pandud kanad. Teadupärast on ülemiste puuride kanade olukord halvem, sest kõrgeimaid puure ei pääse inimene nii hõlpsasti kontrollima. Puurikanalate süsteemid on loodud eelkõige võimalikult suurt kanade mahutavust silmas pidades, mitte aga töötajate või kanade endi mugavust.
Puurikanad Eestis. Kuvatõmmis videost “Ringvaade” käis vaatamas, kuidas elavad Eggo munafarmi kanad” (https://menu.err.ee/617999/ringvaade-kais-vaatamas-kuidas-elavad-eggo-munafarmi-kanad)
Teadustööd uurivad pikemaid protsesse, kus hinnatakse kogu puurikana elutsükli kvaliteeti. Pikemaajalised ja korduvad mõõtmised annavad usaldusväärsemad tulemused – nii saame luua pildi, kuidas tegelikult puurikanade elu on. Teadustööd aga näitavad, et puurikana elu ei ole hea. Puurikanadel puudub võimalus loomuomaseks käitumiseks. Näiteks ei saa nad korralikult tiibu sirutada, lennata, joosta, noka ja küünistega pinnases tuhlates toitu otsida ega liivavanne võtta. Raskendatud on ka õrrel istumine, sest puurisüsteemides ei mahu kõik kanad tihtipeale koos õrrele. Need käitumised on aga kana jaoks väga olulised. Samuti on puurikanade luud hõredamad võrreldes vabalt peetavate kanadega. Uuringud näitavad, et vabalt peetavad kanade puhul on olukord parem ja kanad saavad rohkem loomuomaselt käituda.
Heaolu võib mõista sellena, kas loom tunneb end hästi. Sellena, kas ta saab antud keskkonnas hakkama. Puurikanade näitel on oluline arvesse võtta, kas kana on saanud piisavalt süüa ja juua; kas tal on vigastusi; kas ta saab käituda nii nagu ta tahab; kuidas on läbisaamine puurikaaslastega. Samuti tuleb koguda andmeid haiguste, suremuse, käitumise kohta. Üha rohkem on teadvustatud ka vaimse heaolu tähtsust.
Kindlasti on oluline ka rõhutada, et antud video eesmärgiks loomulikult ei olnudki heaolu hinnangu andmine, vaid üldpildi tutvustamine laiemale avalikkusele. On väga tervitatav, et Eggo farm lubas ajakirjanikel puurikanalas toimuvat filmida ja tootmisprotsessi lähemalt tutvustada. Selline valmidus avalikkusega suhtlemiseks peaks olema eeskujuks kõigile farmidele. Samuti on tunnustatav, et Ringvaade soovis antud teemat oma silmaga näha ja vaatajateni tuua.
Küll aga tuleb rõhutada, et heaolu hindamine on mitmekülgne protsess. Vaid ühe video põhjal ei saa anda hinnangut kanade elukvaliteedile. Juba 40% Eesti jaekettidest (näiteks Maxima, Prisma, Rimi, Stockmann) ja ligikaudu 90 toidusektori ettevõtet on juba teatanud puurimunade müügist või kasutamisest loobumisest. Oleks tõeliselt vastutusrikas ja näitaks hoolivust, kui ka Selver antud küsimuse olulist mõistaks ja puurikanade munade müügist loobuks.
Nähtamatud Loomad seisab selle eest, et vähendada loomade kannatusi tööstuslikus loomakasvatuses. Seoses organisatsiooni kiire kasvu ja kommunikatsioonivaldkonna arenguga võtame Nähtamatutesse Loomadesse tööle täisajaga kommunikatsioonijuhi.
Kommunikatsioonijuhi vastutusvaldkonnaks on organisatsiooni tegevuste ja kampaaniate kommunikatsiooniplaani koostamine ja koos turundustiimiga tegevuste elluviimine, meediatöö koordineerimine, tiimiliikmete koolitamine turundusmõtlemise- ja tegevuste osas, suhtlus koostööpartneritega ja organisatsiooni esindamine.
Töö on täistööajaga (40 h nädalas), kaugtöö formaadis ning tööle asumine toimub esimesel võimalusel pärast värbamise lõppu.
Kandidaadilt ootame:
Kõrgharidus kommunikatsiooni valdkonnas või põhjalik kogemus edukate turundustegevustega
Põhjalikud teadmised loomade heaolust
Tugev motivatsioon loomade heaolu eest seista
Hea suhtlemis- ja esinemisoskus
Suutlikkus tiimitööd eest vedada
Huvi enesearengu vastu
Väga hea eesti ja inglise keele oskus
Omalt poolt pakume:
Põnevat tööd rahvusvaheliselt tunnustatud efektiivses organisatsioonis
Motiveerivat töötasu
Suurepärast tiimi
Reaalset võimalust oma tööga loomade heaolu parandada
Hulgaliselt koolitus- ja arenguvõimalusi
Võimalust kodust töötada
Saada CV koos soovituskirjaga ja motivatsioonikiri aadressile kristina.mering@nahtamatudloomad.ee hiljemalt 26. augustiks 2020. Lisaküsimuste korral pöördu julgelt samuti Nähtamatute Loomade presidendi Kristina Meringu poole.
Foie gras (prantsuse keelest tõlgituna “rasvamaks”) tähendab kas ülenuumatud hane või pardi rasvamaksa ning sellest valmistatud toite. See uhke kõlaga roog on aga viimasel ajal pälvinud üha enam negatiivset tähelepanu, kuna selle tootmise taust on vastuoluline. Järgnevalt esitame kolm kokkuvõtlikku põhjust, miks võiks hoiduda foie gras’ söömisest.
1. Foie gras on tegelikult linnu patoloogiliselt suurenenud ja füsioloogiliselt kahjustunud maks, mis on ebaloomulikul viisil normaalsest 10 korda suuremaks paisutatud. Tervelt 85% foie gras’ kaloritest pärineb rasvast. Juba 57-grammine foie gras’ eelroog sisaldab lausa 25 grammi rasva ja 85 milligrammi kolesterooli, rääkimata kaks korda suuremast pearoa portsjonist. See tähendab, et ka väikese tüki foie gras’ puhul tarbime mitu lusikatäit puhast rasva. Lisaks on maks nagu sõel, mis filtreerib kehast välja mürkaineid: seega ei kõla foie gras kuigi luksuslikult, kui hakata mõtlema, et tegu on haigestunud maksaga.
2. Seda „delikatessi“ tarbides toetad äärmiselt julma tootmisviisi, kus intelligentseid ja tundevõimelisi linde hoitakse kingakarbi suurustes puurides ning sundtoidetakse 2-3 korda päevas. Selleks hoitakse lindu kaelast jõuga kinni, et toit talle läbi mootoriõliga määritud pika metalltoru kurku suruda. Tihti on lindude kõrid täis haavandeid, paljudel juhtudel nende kõht lõhkeb ning nende jalaluud murduvad ebaloomuliku koormuse all. Sundtoitmist ja sellega kaasnevaid protseduure peetakse piinarikkaks loomapidamispraktikaks, mistõttu paljud riigid, k.a Eesti on sundsöötmise keelustanud. Küll aga on meil veel lubatud foie gras’ga kauplemine.
3. Hoidu foie gras’ söömisestja näita, et oled kõrgelt teadlik ja vastutustundlik gurmaan! Ole teistele eeskujuks, näidates üles hoolivust ning eelistades foie gras’ asemel teisi roogasid. Lühike maitseelamus ei õigusta sellist julmust, mis lindudele osaks saab. Lisaks moraaliprobleemile tasub mõelda intensiivfarmidega kaasnevatele keskkonnaprobleemidele – nimelt tekib ka foie gras’ tootmisel massiliselt väljaheite- ja tapajäätmeid, mis mõjuvad keskkonnale laastavalt. Mitmed tippkokad on juba vastutustundlikkuse trendiga kaasa läinud: näiteks New Yorki ja Pariisi restoranides on saadaval julmusevaba taimne foie gras.
Nagu mainitud, on kümned riigid (sh Eesti) foie gras’ tootmise keelustanud, sest selle taga on lindude julm kohtlemine. Vastuoluliselt on foie gras’ müük Eestis siiski lubatud. Anname üheskoos restoranidele märku, et ei soovi nende menüüdes foie gras’d näha, et lõpetada firmade toetamine, kes teistes riikides linde piinavad!
Nähtamatute Loomade avalik kampaania Tallinna Kaubamaja Grupi ja Selveri suhtes kestab juba pea aasta. Kampaaniaga kutsume üles Tallinna Kaubamaja gruppi üleminekuajaga loobuma puurispeetavate kanade munade müügist ja üle minema puurivabade munade müügile. Firma on seni keeldunud selle vastutustundliku ettevõtluse populaarse suunaga kaasa minemast. Puurispeetavate kanade munade müügist või kasutamisest loobumisest on teatanud juba sadakond toidusektori ettevõtet Eestis. Nende hulgas on ka Tallinna Kaubamaja Grupi konkurendid Prisma, Rimi, Maxima ning Stockmann, lisaks veel Reval Café, Reval Kondiiter, Baltic Restaurants Estonia, NOA resto, Pagar Võtaks, Hilton Hotel, Fazer jpt.
Kampaania Tallinna Kaubamaja Grupi suhtes algas möödunud aasta septembrikuus. Nähtamatute Loomade vabatahtlikud on teinud järjepidevat ja eesmärgipärast tööd selle nimel, et Tallinna Kaubamaja Grupp ning Selver aastaks 2025 puurimunade müügist loobuksid. Oleme firmaga kohtunud mitmeid kordi, kuid paraku Tallinna Kaubamaja Grupp enam meie koostööpakkumistele ja kohtumispalvetele ei vasta. Oleme kampaania raames korraldanud sadu proteste, jaganud tuhandeid lendlehti infoga, millistes tingimustes elavad kanad, kelle mune TKM Grupi ettevõtted müüvad ning tõstnud igapäevaselt teadlikkust kampaania kohta sotsiaalmeedias.
Hiljuti juhtisid Nähtamatute Loomade kampaania toetajad meie tähelepanu sellele, kuidas kampaania postituste alla on tekkinud kommentaare kontode alt, mis näivad varikontodena. Kontod on loodud vahetult enne kommentaaride ilmumist ning kustutatud pärast seda, kui osutasime kommentaariumis, et tegu on varikontodega. Meie tähelepanu pälvis ka asjaolu, et varikontod ilmusid Nähtamatute Loomade lehele Tallinna Kaubamaja Grupi kasuks kommenteerima samal ajal, kui firma kommunikatsioonijuht oma isikliku konto alt iga meie kanade heaolust rääkiva postituse all negatiivseid kommentaare kirjutas. Sõna on vaba ja Nähtamatud Loomad ei plaani kindlasti TKM Grupi kommunikatsioonijuhil takistada oma arvamust avaldamast, kuid huvitav oli märgata, et koos varikontoga kadusid meie postituste alt ka kommunikatsioonijuhi enda kommentaarid.
Kõikide kontode poolt kirjutatud kommentaarides on kasutatud ka sarnast sõnakasutust. Siin on üks näide kommentaarist kuvatõmmisena:
Kuvatõmmis kommentaarist
Samuti on antud tekstis näitena toodud kommenteerija konto profiilipilt hõlpsasti leitav internetist. Foto on üleval nii Amazonis kui CanStockPhoto lehel:
Kommenteerija profiilipilt CanStockFoto lehel
Kommenteerija profiilipilt Amazoni lehel
Kõigest hoolimata ei saa kindlalt väita, kes on varikontode loomise ja kommentaaride taga. Siiski viitab piltide kergestileitavus internetiavarustest ning kõigi kommentaaride sarnane sõnakasutus sellele, et tegu ei ole päriselt eksisteeriva inimesega. On huvitav mõelda, kelle huve sellised varikontod ja kommentaarid teenivad ja milline motivatsioon pani just sellise tegevuse kasuks otsustama.
Nähtamatud Loomad seisab jätkuvalt loomade heaolu eest ja kampaania, mis kutsub Tallinna Kaubamaja Gruppi üles liituma vastutustundlike ettevõtetega, kes on teatanud puurispeetavate kanade munade müügist loobumisest, jätkub uue ja värske hooga. Aitäh kõigile toetajatele!
Tutvu avaliku kampaaniaga lähemalt ja anna oma allkiri puurikanade kaitseks: www.sydametuselver.ee
Selver on veendunud, et kanadel on puurides hea olla.1 Sellise väitega Selver, kas teadlikult või teadmatusest, esitab valeväiteid ja eksitab tarbijaid. Nimelt on puurikanade olukord olnud ka teadlaste uurimisluubi all. Vastupidiselt Selveri veendumustele on aga teadlased mitmete katsetega näidanud, et puurikanade elu on oluliselt kehvem kui vabalt peetavate kanade elu.
Puurielu ei anna mingeid võimalusi liigiomaseks käitumiseks. Puuris on kanad päevast päeva aasta otsa koos, mitmekesi traatpõrandal. Ühes kanalas on koos kümneid tuhandeid kanu, mitu kana puuris, puur puuri otsas, rida rea järel.2
Puurikana ei saa mitte kunagi korralikult isegi tiibu sirutada3, sest puuris on neile ette nähtud vähem kui ühe A4-suuruse paberi ala.2 See ei ole aga selleks, et kana end hästi tunneks, mitte kuidagi piisav. Kujutagem ette, et me ei saaks mitte kunagi hommikul või pärast pikki tööpäevi enam kordagi mõnusalt ringutada. Kujutagem nüüd ette, et me ei saa seda teha aastaid ja seda seetõttu, et elame kokkupakitult väga, väga väikeses ubrikus koos mitmete teiste kaaslastega.
Kui puurikana tahab tiibu sirutada, siis hakkab teda enamasti teine kana nokkima ja sirutus jääb poolikuks.3 Teate seda tunnet, kui tahaks pikalt haigutada, aga keegi meid haigutuse ajal ribidesse torgib? Kui ei tea, siis kujutagem korraks ette. Vastik tunne. Ja see soov haigutada/tiibu sirutada jääb ju ikkagi alles.
Sulgede ja naha nokkimine on kanalates väga suur probleem. Ilma korraliku kaitsva sulestikuta muutuvad kanad haigustele vastuvõtlikumaks ja suremus kanalas suureneb. Sulgede nokkimisel on mitmeid põhjuseid4, aga kindlasti on oluline see, et puurikanadel pole lihtsalt mitte midagi muud teha. Ainsad vähegi huvitavad asjad puuris ongi kaaslased, kes siis kahjuks nokkimise all kannatama peavad.
Kanadele on ülioluline liivavannide võtmine. Need kanad, kes liivavanne võtta ei saa, on stressis.5 Kanad võtavad liivavanne, et hoida oma sulestik korras ja et saada lahti tüütutest parasiitidest. Puurikanadel see võimalus puudub. Puurides pole ei liiva, ei vanni ega ka ruumi tiibade korralikuks sopsutamiseks. Taaskord tuleb keegi meid “ribidesse torkima” ja liivavann jääb võtmata. Mitte ainult kana ise ei tunne end seetõttu halvasti, aga poolik liivavann jätab tegelikult sulestiku veel mustemaks, vähem veekindlamaks ja vähem soojust hoidvaks.3
Selliseid kanu hakkavad kimbutama parasiidid ja nad muutuvad vastuvõtlikumaks haigustele. Taolisi poolikuid käitumisi juhtub palju vähem vabalt peetavate kanade seas, kellel lihtsalt on rohkem ruumi ja võimalus leida privaatsem koht, et end korralikult puhastada.
Puurikanade luud on hõredamad kui vabalt peetavate kanade omad.6 See tähendab, et puurikanade luud murduvad kergemini ja teevad seetõttu kanadele palju valu. Puurikanad ei saa mitte kunagi end korralikult liigutada, et enda lihaseid ja luid treenida. Võib ainult ette kujutada seda valu, mida murtud luudega puurikana taluma peab.
Samuti kimbutavad puurikanu ülekasvanud küünised, mis traatpuuri külge kinni jäävad ja ära murduvad.3 Murdumine võib olla isegi nii õnnetu, et küünis murdub lahtise veritseva haavaga. Taaskord võib vaid ette kujutada kui halb tunne kanadel endil on, aga samuti muudab lahtine haav kana vastuvõtlikumaks bakteritele ja viirustele. Vabalt peetavatel kanadel on aga rohkem võimalusi põranda- või ehk isegi õuepinnal tuhlates süüa otsida ja küünistega kaevata – seega kuluvad küünised nii loomulikult teel ise ära.
On tervitatav, et Selver võtab vaevaks puurikanade teemal sõna võtta. Küll aga puudub Selveri seisukohal teaduslik alus ja tegu ongi vaid uskumuse või lootmisega. Selver, aeg on eemaldada need roosad prillid, mille taha te naiivselt kas teadlikult või teadmatusest varjute. Teadustööd näitavad, et puurikanadel ei ole puurides hea olla, vastupidiselt teie veendumusele. Jätke kanade heaolu üle otsustamine spetsialistele ning puurikanade munad Selverites minevikku!
Kristina Kull, MSc
Allikad: 1 Selveri kommentaar Nähtamatute Loomade Facebook-i lehel (https://www.facebook.com/nahtamatudloomad/photos/a.460345517640711/1167591026916153/) 2 MES Nõuandeteenistus, Tootmiskari (https://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/linnukasvatus/pidamine/tootmiskari/) 3 Lay, D. C. et al. (2011) ‘Hen welfare in different housing systems’, Poultry Science, 90(1), pp. 278–294. doi: 10.3382/ps.2010-00962. 4 Hartcher, K. M. and Jones, B. (2017) ‘The welfare of layer hens in cage and cage-free housing systems’, World’s Poultry Science Journal, 73(4), pp. 767–781. doi: 10.1017/S0043933917000812. 5 Vestergaard, K. S., Skadhauge, E. and Lawson, L. G. (1997) ‘The stress of not being able to perform dustbathing in laying hens’, Physiology and Behavior, 62(2), pp. 413–419. doi: 10.1016/S0031-9384(97)00041-3. 6 Rodenburg, T. B. et al. (2008) ‘Welfare assessment of laying hens in furnished cages and non-cage systems: Assimilating expert opinion’, Animal Welfare, 17(4), pp. 355–361.
