Karusnahatööstus paistab jäävat järjest rohkemates maades minevikku – karusloomafarmid on keelustatud juba umbes pooltes Euroopa riikides. Taolisi arenguid võib märgata ka Eesti lähiriikides, nii Skandinaavias kui Baltimaades.
Skandinaavia riikidest on Norras karusloomafarmid juba keelustatud ning üleminekuperiood lõpeb aastal 2025. Rootsis on järjest rangemate nõuete sätestamine loomade heaolu tagamiseks viinud järk-järgult farmide sulgemiseni. Kui paarkümmend aastat tagasi oli Rootsis umbes 200 karusloomafarmi, siis tänaseks on vaid ligi 40 alles. Järel on ainult naaritsakasvandused, mis on samuti suurtes raskustes, kuna karusnaha müümine on muutunud keeruliseks ning farme kritiseeritakse COVID-19 levimise ohu tõttu. Lausa 78% Rootsi elanikest on naaritsafarmide keelustamise poolt. Taanis ei ole üldist keelustamist veel toimunud, aga aastal 2007 võeti vastu seadusemuudatus karusloomade heaolu parandamiseks ja aastal 2009 keelustati rebasenahkade tootmine. Samal ajal on üle poole Taani elanikest karusloomakasvatuse vastu.
Soomes on karusloomakasvatuse küsimus samuti aktuaalne, eriti pärast uurimiste teostamist kolmeteistkümnes kasvanduses, mille käigus leiti äärmiselt kehvades tingimustes elavad loomad. Praegu on võimalik alla kirjutada petitsioonile karusloomafarmide keelustamise toetuseks ning viimase avaliku arvamuse uuringu kohaselt pooldab seda 74% elanikkonnast. Augustis 2020 toimus ka valitsuses murrang, kuna Soome valitsev erakond Sotsiaaldemokraatlik Partei otsustas hakata tegutsema karusloomade pidamise ja karusnaha müümise lõpetamise nimel, mis tähendab, et enamik valitsusest pooldab farmide keelustamist. Teistest erakondadest on oma poolehoidu avaldanud ka Roheline Liit ja Vasakpartei.
Baltimaades on karusloomakasvanduste hulk viimastel aastatel samuti drastiliselt vähenenud. Lätis on alles 8 karusloomafarmi ning loomade arv on vähenenud poolelt miljonilt 150 000 loomani. Leedus oli mõne aasta eest 150 karusloomafarmi, millest 60 on alles. Suurtes farmides on nii töötajate kui ka loomade arv kõvasti kahanenud. Avaliku arvamuse uuringud näitavad ka Baltimaades inimeste selget toetust karusloomakasvatuse lõpetamisele – Lätis 64%, Leedus 67% ja Eestis 69%.
Poolas, mis on maailma suuruselt kolmas karusnahatootja, on karusloomafarmide keelustamine korduvalt arutlusel olnud. Teema tõusis päevakorda uuesti septembris 2020 pärast seda, kui organisatsioon Nähtamatud Loomad Poolas avaldas šokeerivad kaadrid riigi suurimast karusloomakasvandusest. Poola valitsev partei Õigus ja Õiglus võttis seadusemuudatuse kohe käsile ning praeguseks on parlamendi alamkoda juba karusloomafarmide keelustamise poolt hääletanud. Järgnevalt tuleb eelnõu arutlusele Senatis.
Sarnaselt lähiriikidega on Eestis karusloomakasvanduste ja karusloomade hulk drastiliselt vähenenud ning farmid on suurtes majanduslikes raskustes. Eestis arutati karusloomafarmide keelustamist esmakordselt aastal 2009. Eelmise aastal andis MTÜ Nähtamatud Loomad Riigikogule üle 6161 digiallkirjaga petitsiooni, mis on seni suurima allkirjade hulgaga petitsioon Eestis. Selle tulemusena menetleb Riigikogu sel sügisel karusloomafarmide keelustamise eelnõud.
Käesoleval sügisel menetleb Riigikogu loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadust, mille vastuvõtmise korral keelustatakse Eestis karusloomafarmide tegevus.(1) Eelnõu algatajad toetuvad Euroopa Parlamendis esitletud teadusraportile, mille järgi ei suudeta karusloomakasvandustes metsloomade heaolu tagada ning keelustamist nähakse ainsa lahendusena.(2) Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium esitasid eelnõule omapoolsed seisukohad, kus kumbki ei näe põhjust karusloomafarmide keelustamiseks.(3)(4) Mõlemas seisukohavõtus esineb aga küsitavaid väiteid, millele loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad soovib lisada omapoolse kommentaari.
Karusloomad – metsloomad või kodustatud loomad?
Maaeluministeerium väidab, et kuna tänapäeval peetavad karusloomad on tehistingimustes sündinud ja aretatud, ei ole tegu metsloomadega.(3) Kuigi karusloomad võib liigitada nende pidamise eesmärgi tõttu vaieldamatult põllumajandusloomade alla, ei tähenda see, et nad ei ole oma olemuselt metsloomad.
Loomade kodustamine on evolutsiooniline protsess, mille käigus loomapopulatsioon kohastub inimese ja kammitseva keskkonnaga geneetiliste muutuste kaudu, mis toimuvad mitmete põlvkondade vältel. Kodustatud loomi eristab metsloomadest nende võime elada inimese poolt kehtestatud tingimustes, ilma et paljunemisvõime väheneks ja et nad oleksid inimese suhtes kartlikud.(2) Niisiis on kodustamine eelduseks looma metsloomade hulgast välja arvamiseks.
Vaatamata sellele, et karusloomad sünnivad tehistingimustes ja on aretatud, ei ole aretustegevuse käigus tegeletud kodustamisega. Aretamisel pole üldiselt olulised käitumuslikud tunnused, vaid sobiv värvus, naha kvaliteet, kehasuurus ja pesakonna suurus.(2) Näiteks rebaseid on kasvatatud karusloomadena ligi sada aastat, aga nad on inimeste suhtes endiselt väga kartlikud.(5) Isegi Maaeluministeeriumi seisukohas on kirjas, et aretustööd tehakse „eesmärgiga täiustada või säilitada karuslooma majanduslikult kasulikke omadusi“.(3) Need omadused ei ole aga kuidagi loomade vajaduste ja iseloomuga seotud, seega ei saa aretamise argumendile toetudes väita, et karusloomadel on looduses elavatest liigikaaslastest põhimõtteliselt erinevad vajadused.
Eelnevast järeldub, et karusloomad on olemuslikult siiski metsloomad, mitte kodustatud liigid. Sel moel eristub karusloomakasvatus teistest loomakasvatuse harudest, kus peetakse pika kodustamisajalooga loomaliike. Seetõttu ei ole muuhulgas põhjust karta, et keelustamine seaks ohtu loomatööstuse tervikuna – riikides, kus karusloomafarmid on juba keelustatud, ei ole see samm ohustanud ülejäänud loomatööstust, samuti on karusloomafarmide keelustamisel palju suurem avalik toetus (Eestis ligi 70% inimestest).(6)
Loomade heaolu ja tervis
Maaeluministeeriumi seisukoha järgi ei ole vaja karusloomafarme keelustada loomade heaolu ja tervise nõuete täitmisel ning loomade pidamisel seadusega määratud tingimustes.(3) Kahjuks esineb karusnahatööstuses tõsiseid probleeme nii loomade heaolu (ehk võimalusega liigiomaseks käitumiseks), tervise kui ka hukkamisviisidega.
Karusloomad elavad puurides väga kitsastes tingimustes, kus nad ei saa ringi liikuda. Koera ja kassi sarnaste pehmete käpapatjadega valusal puuri traatpõrandal kõndides võib toimuda kergesti käppade väärareng.(2) Metsloomadele eluks vajalikke tingimusi ei täideta karusloomafarmides paraku ligilähedaseltki ning isegi kui see on võimalik, ei oleks karusloomade pidamine sel juhul enam tulus. Kasutusel olevad puurid ei võimalda loomadel liigiomaselt käituda – rebastel kaevata, tšintšiljadel liivavanne võtta ja hüpata, minkidel vees olla ja ronida. Samuti ei ole rebaseid harjutatud inimkontaktiga ja aretustegevuses ei ole sellele tähelepanu pööratud, seega näiteks hõberebased on eriti tundlikud ja pelgavad inimesi.(5) Olukorras, kus kehtivad reeglid ei taga tegelikult loomade heaolu, tuleb tihti ette isegi olemasolevate reeglite rikkumist.(7) Heaoluks hädavajalike tingimuste puudumine põhjustab stereotüüpset käitumist ning enese ja teiste vigastamist.(5)
Liiati on järjest suuremate loomade aretamine viinud ülekaaluliste loomadeni sinirebaste hulgas, kelle elu on tavapärasest ligi viis korda suurema kaalu ja sellest tulenevate tervisemurede tõttu väga piinarikas, nad ei suuda end liigutada ning silmalaugudele vajuv nahk põhjustab suuri vaevusi.(5) Säärane aretustegevus on vastuolus Euroopa Nõukogu soovitustega karusloomade pidamise osas, mille järgi ei tohiks kasvatada loomi karusnaha saamise eesmärgil, kui loomaliik ei suuda kohaneda põllumajanduslike tingimustega ilma heaoluprobleemide tekkimiseta.(5) Samuti ei ole see kooskõlas Loomakaitseseadusega (§4), mis sätestab looma suhtes lubamatu teona „loomale kannatusi põhjustav[a] aretustegevus[e]“.(8) Paraku on taolisi nn koletisrebaseid leitud ka Eestis (vt foto).
Karusloomakasvatuses on normiks väga piinarikkad hukkamisviisid. Mingid hukatakse gaasikambris, kusjuures ühte gaasikambrisse võidakse panna korraga 30 kuni üle 100 mingi. Nad peavad taluma kohutavaid piinu, kuna ei kaota tihti kohe teadvust, millele lisandub nii mitmekesi väikeses ruumis olemise stress ja laiakslitsumise oht. Rebased hukatakse elektrišokiga, neile pannakse vardad samaaegselt suhu ja pärakusse. Kuna loomi ei tuimestata eelnevalt ja hukkamise läbiviijalt ei nõuta pädevustunnistust, võib kergesti juhtuda, et protsess põhjustab loomale ebavajalikke kannatusi.(5)
Ülearetatud rebane Karjaküla karusloomafarmis aastal 2018. Foto: Nähtamatud Loomad.
Keskkonnaohutuse küsimus
Kuid karusloomakasvatus ei ole problemaatiline ainult karusloomade endi seisukohast, vaid ka laiemalt. Keskkonnaministeerium leiab, et karusloomakasvandusi pole vaja ära keelata, kui keskkonnaohutuse reeglid on täidetud ning võõrliigid ei pääse loodusesse.(4) Paraku ei ole karusnahatööstuse näol tegemist keskkonnasõbraliku ega ohutu praktikaga.
Karusloomakasvatus mõjub keskkonnale kahjulikult, kuna selle käigus eraldub tohutul hulgal lämmastikku, fosforit ja süsihappegaasi, samuti tarbivad karusloomafarmid väga palju energiat. Soomes ja Hollandis läbiviidud uuringute tulemusena selgus, et karusnahast kasukate tootmisel on tunduvalt negatiivsem keskkonnamõju kui teistest materjalidest riietel.(9) Samuti kasutatakse karusnaha töötlemisel tervist ohustavaid kemikaale, kuna loomanahk hakkab pärast loomade nahastamist loomulikult lagunema.(10)
Lisaks mainitud teguritele võib karusloomakasvatus kahjustada keskkonda kohalikul tasandil. Näiteks pole ümbruskonda jätnud puutumata Karjakülas asuv Eesti suurim karusloomafarm. Keila jõge, mille valgala on Karjaküla farmi juures, peetakse väga reostatuks ning ühe reostusallikana on välja toodud suured loomakasvatuskompleksid.(11) Samuti on probleemiks kajakad, kes käivad farmis söömas, häirivad Keila linna elanikke ning võivad halvemal juhul haigusi laiali kanda.(12)
Karusloomatöösturid pole kahjuks suutnud mingi ehk ameerika naaritsa pääsemist loodusesse ära hoida, mis on viinud nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides euroopa naaritsa väljasuremise äärele.(13) Maaeluministeerium viitab seejuures ekslikult Tiit Marani ekspertarvamusele, kes on teemat juba omapoolselt kommenteerinud ja avaldanud toetust farmikasvatuse lõpetamisele.(14) Karusloomafarmide keelustamine tagaks ohutumad elutingimused põlisele looduslikule liigile Eestis – euroopa naaritsale.
Kevadel lahvatanud COVID-19 puhang Euroopas ja kogu maailmas jõudis kiiresti ka mingifarmidesse, näiteks Hollandis, Taanis, Hispaanias ja USAs, ning selle tulemusena on hukatud juba umbes 2 miljonit minki.(15) Kahtlustatakse, et viirus võis levida minkidelt uuesti inimestele.(16) Hollandis, kus karusloomafarmide keelustamise seadus oli juba vastu võetud, otsustati COVID-19 puhangute tõttu farmid varem, juba 2021. aastal sulgeda.(17) Kuna tänapäeval pole karusnahk vajalik jahedas kliimas ellujäämiseks, vaid on kasutusel peamiselt pisidetailide ja aksessuaaride tootmiseks, seavad karusloomafarmid rahvatervise asjatult ohtu.
Euroopa naarits looduses
Karusloomakasvatuse roll majanduses
Maaeluministeerium toob karusloomakasvatuse rolli majanduses rõhutades välja, et sellel on oluline panus põllumajandussektori kogutoodangusse ja eksporti ning positiivne mõju tööhõivele, et see aitab kaasa maaelu jätkusuutlikkusele ja on paljudele väiketootjatele ainsaks sissetulekuks, ning et see aitab väärindada liha- ja kalatööstuse jäätmeid.(3)
Uurides lähemalt karusloomakasvatuse panust põllumajandussektori kogutoodangusse ja eksporti, võib märgata, et karusnaha populaarsus on langenud, rahvusvaheline karusnahaturg on äärmiselt kehvas seisus ja pidevas languses. Mitmed rahvusvahelised suurpangad ei rahasta enam karusnahatööstust, paljud karusnahatööstusega seotud ettevõtted on kahjumis ning karusloomafarme suletakse pankrotiohu tõttu.(18) Kuna Eesti majandust ei saa näha isoleerituna rahvusvahelisest olukorrast ja liiati läheb Eestis toodetav karusnahk just ekspordiks, tuleks karusnahatööstuse hääbumisele maailmas suurt tähelepanu pöörata. Eestiski on karusloomade hulk viimaste aastate jooksul üle 90% vähenenud.(9) Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) andmetel kasvatatakse Eesti karusloomafarmides 2020. aasta septembri seisuga ligikaudu 1550 rebast ja 720 tšintšiljat. Kui karusloomafarmid keelustatakse, hoiab see ära raha investeerimise väljasurevasse tööstusharru ning toob seega kaasa positiivsed majanduslikud mõjud.
Karusnahatööstuse positiivne mõju tööhõivele on Eestis minimaalne. Eesti karusnahasektor on tööandjaks ainult kümnekonnale inimesele ning ainsas suures farmis Karjakülas on tänaseks päevaks kõigest 7 töötajat. Väikestes rebase- ja tšintšiljafarmides ei ole peaaegu üldse töötajaid, vaid tegu on pereettevõtetega.(9) Niisiis ei kaotaks suur hulk inimesi karusloomafarmide keelustamise tõttu tööd, ning nende väheste jaoks, keda sulgemine puudutab, võimaldaks pikk üleminekuaeg probleemile õigeaegselt lahenduse leida. Samuti ei mõjutaks karusloomafarmide keelustamine praktiliselt üldse kaudselt karusnahatööstusega seotud ettevõtete tööhõivet, kuna Eestis toodetud karusnahad eksporditakse.(18)
Arvestades karusnahatööstuse hääbumist kogu maailmas ja selle märke ka Eestis, ei ole tervikuna tegu jätkusuutliku tööstusharuga ning seetõttu ei panusta karusloomafarmid oluliselt maaelu jätkusuutlikkusse. Samuti ei ole karusloomakasvatus maal tegutsevatele väiketootjatele tavaliselt ainsaks sissetulekuallikaks – näiteks tšintšiljasid peetakse tihti muu sissetuleku kõrvalt, seega moodustab karusloomakasvatus nende tegevusest ainult osa ning võib väita, et see ei ohusta üldiselt toimetulekut ega maaelu jätkusuutlikkust.(9) Peale selle kavatsevad kuus tšintšiljafarmi üheksast VTA andmetel lähiajal tegevuse lõpetada.
Seoses liha- ja kalatööstuse jäätmete väärindamisega karusloomafarmides leiab Maaeluministeerium, et toidutootjatel tekiksid lisakulud, kui nad ei saaks neist jäätmetest tänu karusloomakasvandustele lahti.(3) Praeguses olukorras, kus karusnahatööstus on hääbumas ja karusloomade arv drastiliselt vähenenud, ei suuda karusloomakasvandused nende jäätmetega nagunii toime tulla.(9) Ajal, mil on saadud aru taastuvenergia kasutamise olulisusest, on heaks ja keskkonnasõbralikuks alternatiiviks loomsete jäätmete käitlemine biokütuseks.
Kokkuvõte – viimane aeg iganenud praktikast loobuda
Eelneva põhjal võib järeldada, et Maaelu- ja Keskkonnaministeeriumi välja toodud murekohad seoses karusloomafarmide keelustamisega ei ole küllaldasel määral põhjendatud, et keelustamise protsessi nende tõttu peatada. Karusloomakasvanduste näol on tegemist metsloomi kitsastes puurides kinni hoidvate asutustega, mis ei suuda tagada vajalikke tingimusi loomade heaolu ja tervise tagamiseks ka seaduses nõutud määral. Karusnahatööstusega kaasnevad laiaulatuslikud keskkonnakahjud, samuti ohustavad farmides levivad haigused Eesti elanike tervist. Majanduslikus mõttes on tegu väljasureva tööstusharuga, mille toetamine pole tänapäeval kuidagi põhjendatud. 2018. aastal Kantar Emori poolt tehtud uuringu kohaselt on 85% Eesti noortest (15-34) loomade pidamise vastu karusnaha saamise eesmärgil, mis näitab taaskord karusnahatööstuse perspektiivitust.
Riigikogu liikmetel on võimalus teha eetiline, keskkonnasõbralik ja majanduslikult tark otsus lõpetada Eestis selle iganenud tööstusharu tegevus ning liikuda vastutustundlikuma ühiskonna poole.
Täna öösel hääletas hääletas Poola parlamendi alamkoda erakorralisel istungil karusloomafarmide keelustamise seaduseelnõu üle. Eelnõu on osa Poola juhtiva erakonna Tõde ja Õiglus esitatud loomakaitseseaduse paketist, mille eesmärgiks on parandada loomade heaolu riigis. Eelnõu läbis Seimi edukalt ning liigub nüüd edasi Poola Senatisse.
Kiired arengud Poola karusnaha tööstuse lõpetamise üle arutamisega said alguse 9. septembril, mil Poola loomakaitsjad organisatsioonist Nähtamatud Loomad Poola avaldasid töötaja filmitud kaadrid Poola suurimast karusloomafarmist. Loomade halvad elutingimused, kannibalism, kitsad puurid ning poolemiljoni pealine loomakari, kelle heaolu eest on pea võimatu hoolt kanda, panid Poola poliitikud kiiresti reageerima. Arutelud karusloomafarmide keelustamiseks Poolas on ka varem agendas olnud, kuid nüüd on protsess üsna kiiresti liikumas edasi seadusemuudatuseks saamise poole.
Poola on maailma üks suurimaid karusnahkade tootjaid, kasvatades ja hukates karusloomafarmides aastas ca 5 miljonit looma karusnaha saamise eesmärgil.
“Näeme, et Poola parlamendi esindajad võtavad loomade julma kohtlemist karusloomafarmides tõsiselt ja tänaöine Seimi hääletuse tulemus näitab, et oleme liikumas õiges suunas, et karusloomafarmid jääksid ajalukku,” kommenteeris Poola Nähtamatute Loomade president Pawel Rawicki.
“Poolas toimuvad positiivsed arengud innustavad meid edasi töötama ka Eestis, kus Riigikogu arutleb lähinädalatel karusloomafarmide keelustamist,” lisas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering. “Näeme üha kasvavat toetust eelnõule nii avalikkuse kui Riigikogu liikmete hulgas, mistõttu on lootust arvata, et Eesti liitub pika nimekirjaga riikidest, kes juba on karusloomafarmid keelustanud, et toetada loomade head kohtlemist,” lisas Mering.
Karusloomafarmid on keelustatud Suurbritannias, Hollandis, Austrias, Horvaatias, Sloveenias, Makedoonias, Serbias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Slovakkias, Luksemburgis, Belgias, Tšehhis. Taanis ja Norras on keelustatud rebasefarmid.
Karusloomafarm Góreczkis. Fotod: Nähtamatud Loomad
Nähtamatud Loomad Poolas on paljastanud juba mitmeid aastaid Poola karusloomafarmides valitsevaid elutingimusi. Avaldatud materjalid on saadud farmides läbiviidud uurimiste tulemusena ning on mitmel juhul aidanud päästa loomi kõige hullematest kannatustest. Poola karusnahatööstuse esindajad on alati avaldanud kahtlust materjalide objektiivsuse suhtes. Nende põhiargumendiks on väide, et paljastatud õudusi esineb ainult vanades väikestes perefarmides, millel pole professionaalse tööstusliku loomakasvatusega mingit pistmist. Et tegu on patuoinastega, kes ei esinda kogu karusnahatööstust.
Nähtamatud Loomad on otsustanud vastuseks neile süüdistustele näidata avalikkusele Poola karusnahatööstuse tegelikkust. Järgnevalt on võimalik tutvuda uurimistulemustega Poolas Góreczkis asuva farmi kohta, kus kasvatatakse ameerika naaritsaid ehk minke. Farm kuulub Wojciech Wójcikile, kelle vend on Szczepan Wójcik – Poola karusnahatööstuse keskne kuju, kes on töötanud juba aastaid karusloomafarmide keelustamise vastu.
Poola veterinaarameti andmetel kuulub Wójciki perekonnale Poolas 56 farmi 476st. Tegelikkuses on Wójcikitel ja Poolas üldse palju vähem kasvandusi – näiteks kõnealune hiiglaslik Góreczki farm on veterinaarameti registris 33 farmina kirjas. See on muidugi kunstlik jaotus, kuna tegu on ühe suure taraga ümbritsetud hoonetekompleksiga.
Aktivisti sõnul, kes Góreczki farmis töötas ja uurimist teostas, peetakse seal umbes poolt miljonit looma. Seega ei ole tegemist mitte ainult Poola, vaid ilmselt kogu maailma suurima mingikasvandusega. Sealjuures asuvad farmist juba vähem kui 300 meetri kaugusel elumajad.
Otsides Poola mingikasvanduste töökuulutusi, selgus kiiresti, et Poola tööportaalides on neid väga vähe. Ukraina tööagentuuride veebilehtedel leidus aga rohkem kuulutusi. Tänu Nähtamatute Loomade Ukraina harule õnnestus võtta ühendust Yevheniga – loomaõiguste liikumisega seotud noore aktivistiga, kes nõustus mingifarmi tööle minema.
Yevhen sõitis käesoleva aasta juunis Poola ning pärast COVID-19 tõttu kehtestatud kahenädalast karantiini alustas tööd Góreczki farmis. Ukraina töölised elasid ühes farmikompleksis paiknevas hoones ja üür võeti maha nende niigi kesisest palgast. Veel võeti palgast maha “kahjustuste” kulud – muuhulgas puurikahjustuste eest, kuigi puure toodeti sealsamas asuvas tehases. Vaatamata sellele, et Yevhenil puudus kogemus loomadega, ei saanud ta mingit väljaõpet. Talle anti paar kindaid ja natuke põhiteadmisi igapäevase töö kohta. Ta ei õppinud ülemustelt mitte midagi loomade heaolu ega tööohutuse kohta – kuidas hoolitseda haigete ja raskelt vigastatud loomade eest, millised on tuleohutusreeglid, kuidas teha tööd turvaliselt ja hügieeniliselt.
Paljud farmitöölised tulid Ukrainast nagu Yevhengi. Nad töötasid seitse päeva nädalas, üle 300 tunni kuus. Yevheni teatel ei olnud Góreczki farmis tööl rohkem kui 50 inimest, mis tähendab ühte töötajat 10 000 mingi kohta. Kuna tööülesandeid oli palju, ei jäänud aega selleks, et hoolitseda loomade heaolu eest, ravida haigeid ja vigastatud loomi, eemaldada surnud loomad kiiresti puuridest. Seda kinnitavad õudsed kaadrid, mille Yevhen kahe kuu jooksul jäädvustas.
Farmitööliste elu oli täis ebamugavusi. Palju inimesi ühes toas, pidev sadade tuhandete väikesele alale surutud loomade hais, lõputud kärbseparved tube vallutamas, ja pidev lärm – eriti öösiti. Mingid on kiskjad, kes on öösel väga aktiivsed, nende häälitsused tegid võimatuks rahuliku une pärast rasket, tavaliselt 12-tunnist vahetust. Yevhen kurtis korduvalt iivelduse ja peavalude üle, mida põhjustas sadadest hoonetest tulev hais.
Wojciech Wójciki farmis dokumenteeritud heaoluprobleemidest olid levinuimad sügavad haavad, mida pidevas stressis elavad loomad üksteisele hammustustega tekitasid. Mink on metsloom, keda pole suudetud kodustada, ja looduses elavad nad eraklikult. Kui nad sunnitakse teiste loomadega kitsaid puure jagama, hakkavad nad kiiresti omavahel võitlema. Puuri kõrgemasse ossa pandud toit kukkus tihti loomade peale, mistõttu hammustati üksteist toidujääke otsides. Yevheni jäädvustatud kaadrites on näha palju loomi sügavate avatud haavadega pea ja kaela piirkonnas. Tihti ründasid loomad üksteist ka ilma silmnähtava põhjuseta. Minkidel võimaldati kõrvuti asetsevate puuride tõttu isegi neist eraldatud loomi rünnata, mis juhtus tavaliselt, kui looma jäse või saba rippus üle puurivõre.
Loomadevaheline vägivald viis sageli kannibalismini. Yevhen jäädvustas palju juhtumeid, kus mingid söödi kaaslaste poolt peaaegu tervenisti ära. Kannibalism ja vägivald on farmides niivõrd tavalised, et farmiomanikud nimetavad suveperioodi tihti ‘kannibalistlikuks faasiks’, mis lõpeb varasügisel, kui loomad on juba täis nuumatud, muutuvad laisemaks ja rünnakud on vähem tõenäolised. Taolist käitumist ei ole võimalik ära hoida, kuna seda põhjustab otseselt tööstuslik loomapidamine, mis ei arvesta minkide liigiomaste vajadustega.
Hammustushaavadele ja enesevigastustele lisaks dokumenteeris Yevhen arvukalt silmainfektsioonidega, mürgitusega, krampides, halvatud ja apaatseid loomi. Mitte keegi Yevheni töökaaslastest ei käitunud tema juuresolekul loomadega vägivaldselt. Vahel visati küll minke puuridesse, näiteks vaktsineerimise ajal, ja noored mingid eraldati emadest, aga see oli kiire töötempo tagajärg, mis tööstuslikus loomakasvatuses töölistele peale sunnitakse. Kui mingid võeti puurist välja, siis nad kaitsesid end töötajaid hammustades. Kaitsekindad kulusid äärmiselt kiiresti läbi ja ei toiminud juba mõne päeva pärast hammustuste vastu. Ainus viis hammustusi vältida oligi looma kiirelt puuri viskamine.
Suurimate vigastustega ja haigeimad loomad viidi nn ‘haiglasse’. See hoone ei erinenud millegi poolest ülejäänud farmist, seal lõpetasid lihtsalt nõrgimad loomad, kes ei suutnud tugevamatega võistelda. Kahjuks ei osutatud neile ka ‘haiglas’ arstiabi. Töötajad, kelle kord oli sealt läbi käia, kõigest puistasid haavadele söödakriiti, mis ainult pikendas loomade piinu. Yevhen ei kohanud kedagi, kellel oleks loomaarsti kogemus. Kui loom ei suutnud enam iseseisvalt süüa, hukati ta gaasikambris. Sama juhtus emadega, kes sünnitasid vähem kui viis kutsikat.
Góreczki farmi töötajate ülesanne oli ka puurist põgenenud minkide kinnipüüdmine. Nad ajasid minke treenitud koerte abiga mööda farmiterritooriumi taga, otsides neid urgudest, kaubaaluste alt ja hoonetevahelistelt murulappidelt. Mingid küll põgenesid, aga tulid tihti nälja tõttu tagasi, kui kuulsid toitu laiali jagava auto hääli. Minkidel ehk ameerika naaritsatel on paljudes riikides sissetungiva võõrliigi staatus, nagu ka Eestis, kus nad on viinud euroopa naaritsa väljasuremise äärele. Farmidest põgenenud mingid on kohalikke ökosüsteeme tugevasti kahjustanud, mille tagajärjel kehtib Poolas alates 2018. aastast nõue, et mingikasvandused peavad olema ümbritsetud kahekordse piirdeaiaga. Paljud mingikasvatajad eiravad nõuet tänase päevani.
Loomade põgenemise probleem on hetkel eriti oluline seoses koroonaviiruse pandeemiaga – nimelt on mingid senistel andmetel ainsad farmiloomad, kes on viirusega nakatunud ja seda nii teistele loomadele kui ka inimestele edasi levitanud. Taolisi juhtumeid on dokumenteeritud näiteks Hollandis, kus karusloomafarmide keelustamise otsus oli juba vastu võetud, aga kus nüüd otsustati ohu tõttu inimeste tervisele farmid plaanitust veelgi varem sulgeda.
Nähtamatud Loomad on seisukohal, et professionaalse arstiabi, korraliku ravi ja töötajate väljaõppe puudumine näitab täielikku hoolimatust loomade heaolu suhtes. Farmiomanik on otseselt vastutav Góreczki farmis valitseva süsteemse julmuse eest.
Wojciech Wójcikit nägi Yevhen kahe kuu jooksul vaid ühe korra, kui Wójcik sõitis autoga farmist mööda. Nad ei kohtunud isiklikult – Wójcik ei suhtle töötajatega. Ta on ärimees ja tootja, mitte loomakasvataja. Ta räägib meediaga äärmiselt harva, jättes selle töö vennale, Szczepanile, kes on tegutsenud Poolas juba aastaid karusloomafarmide keelustamise vastu. Seniajani on tema lobitöö olnud nii halastamatu ja tõhus, et tal õnnestus mõjutada valitsevat erakonda 2017. aastal arutlusel olnud karusloomafarmide keelustamise eelnõust tagasi tõmbuma.
Karusnahatööstus ei võimalda teada saada, millisest farmist pärineb karusnahk poeriiulil olevas tootes. Mingi- ja rebasenahku müüakse oksjonikeskustes, peamiselt Kopenhaagenis, Torontos, Hiinas ja Helsingis. Arvestades, et Poola on maailma suuruselt kolmas karusnahatootja, võib eeldada, et väga paljud karusnahksed tooted poodides üle maailma pärinevad Poola farmidest, kaasa arvatud Góreczkist.
Nähtamatud Loomad Poolas esitas uurimise järel süüteoteate võimaliku loomapiinamise kohta, mis on juba prokuratuuri jõudnud. Pärast materjali avalikustamist kuulutas Poola valitseva erakonna Tõde ja Õiglus juht välja pressikonverentsi, kus teatas loomakaitse eelnõupaketist, millega keelustataks Poolas karusloomafarmid.
Karusloomafarmide keelustamise küsimus on ka Eestis aktuaalne, kuna Riigikogu menetleb sel sügisel Nähtamatute Loomade rahvaalgatust karusloomafarmide tegevuse lõpetamiseks. Seaduseelnõu vastuvõtmisel muutuvad Góreczki farmis toimuvad õudused Eestis võimatuks.
Täna kell 14.00 arutab Riigikogu maaelukomisjon rahvaalgatust karusloomafarmide keelustamiseks. Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad algatatud petitsioon kogus suurima arvu digiallkirju, mis kunagi Eestis Riigikogule esitatud on.
Eesti karusnahatööstus on viimaste aastatega jõudnud kokkuvarisemise äärele – tööstus on kahanenud ca 90% nii loomade arvu kui töötajate poolest ning pakub tööd vaid alla 10 inimestele ning see arv on iga kvartaliga vähenemas. Naaritsakasvatus on Eestis lõpetatud ning senisest 9 tšintšiljafarmist on 6 Veterinaar- ja Toiduameti andmetel lähiajal uksi sulgemas – kunagisest 200 000 loomast on järel vaid 2000.
Maaelukomisjoni istungil esinevad rahvaalgatuse esindajad Nähtamatutest Loomadest ettekandega, millele järgneb arutelu, kus osalevad kutsutud karusnahatööstuse esindajad ning Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.
“Maaelukomisjoni arutelu on oluline, et ligi 10 aastat arutatud probleem liiguks lähemalt lahendusele ja positiivsele seadusemuudatusele,” kommenteeris Nähtamatute Loomade president Kristina Mering. “Toetus karusloomafarmide keelustamisele on iga aastaga kasvamas. Värske mõtteviis, mis väärtustab loomade heaolu üle ebavajaliku luksus-nišitoote on Eestis selgelt kanda kinnitanud. Ka Riigikogu liikmete hulgas on toetus karusloomafarmide keelustamisele rekordkõrge – seega lootus, et sel sügisel juhtub Eestis midagi väga head ja karusloomafarmid keelustatakse, on paljude inimeste hulgas väga kõrge,” lisas Mering.
Poolas avaldati šokeerivad kaadrid maailma suurimast karusloomafarmist [VIDEO]
Täna avaldasid aktivistid loomakaitseorganisatsioonist Nähtamatud Loomad Poolas šokeerivad tulemused kahekuusele uurimisele Poola suurimas karusloomafarmis. Naaritsafarmis tööl olnud aktivist dokumenteeris muuhulgas kannibalismi, lahtiseid haavu ja ravimata haigeid loomi. Juhtumi kohta esitati politseile süüteoteade. Poola juhtiva erakonna Tõde ja Õiglus liider Jarosław Kaczyński kommenteeris kaadreid: “Karusloomafarmid tuleb keelustada.”
Uurimise maailma suurimas karusloomafarmis viis läbi Yevhen, Ukraina Nähtamatute Loomade haruga seotud aktivist. Ta alustas käesoleva aasta 16. juunil tööd Góreczkis asuvas mingifarmis, mille omanik on Wojciech Wójcik – Poola Karusnahaliidu presidendi, Szczepan Wójciki vend ja äripartner. Tegu on tõenäoliselt maailma suurima karusloomafarmiga – töötajate hinnangul võib seal olla ligi pool miljonit looma. Yevhen dokumenteeris kahe kuu vältel farmis valitsevaid tingimusi, kasutades telefonikaamerat ja peidetud kaamerat.
„Góreczkis asuvas farmis tehtud salvestised kajastavad arvukalt juhtumeid kannibalismist, vägivallast, enesevigastamisest, lahtistest haavadest ja halvatud jäsemetest,“ ütles Bogna Wiltowska, Poola Nähtamatute Loomade loomafarmide ekspert. Ta lisas: „Vennad Wójcikid kiitlevad igal võimalusel suurepärase loomade heaoluga, mis nende farmides nende arvates valitseb, süüdistades aktiviste kehvemates või isegi ebaseaduslikes farmides kogutud materjalide avaldamises. Mõnikord nad väidavad lausa, et meie salvestised ei ole tehtud Poola, vaid näiteks Hiina farmides. Góreczkis teostatud uurimine on üheselt mõistetav tõend sellest, et loomade kannatamine ei ole individuaalse hooletuse tulemus, vaid üleüldine probleem karusloomade puuris kasvatamise süsteemis.”Yevhen nõustus end avalikkusele esitlema ja rääkima kaamera ees oma farmis töötamise kogemustest – tema lugu näidatakse organisatsiooni kodulehel avaldatud filmis (link siin). Aktivist kirjeldab muuhulgas surnud minke, keda ta igapäevaselt puuridest leidis, ning „haiglat“ – haigetele loomadele mõeldud hoonet, kus nad ei saanud aga arstiabi, vaid lihtsalt ootasid surma gaasikambris või ravi puudumise tõttu piinarikkalt sealsamas.
Pärast materjali avalikustamist kuulutas Poola juhtiva erakonna Tõde ja Õiglus president välja pressikonverentsi, kus teatas loomakaitse eelnõupaketist, mille eesmärgiks on muuhulgas ka karusloomafarmide keelustamine Poolas.
„Me näeme, et loomakaitseseaduse muutmise ja karusloomakasvatuse keelamise küsimus on tänu materjali avalikustamisele poliitikamaastikul taas päevakorda tõusnud,“ ütles Paweł Rawicki, Poola Nähtamatute Loomade president. „Poola ühiskond ei taha karusloomakasvatust ning ka tööstuse suurimad tegijad ei suuda tagada loomadele sobivaid tingimusi ega hoida ära nende kannatusi, isegi kui nad valjuhäälselt vastupidist kinnitavad. Me ootame, et poliitikud sellele küsimusele reageeriksid ja eelnõupakett ka seaduseks saaks,“ lisas Rawicki.
Karusloomafarmide keelustamine on sel sügisel arutlusel ka Eestis, kus Riigikogu on menetlemas Nähtamatute Loomade rahvaalgatust karusloomafarmide tegevuse lõpetamiseks. “Kuna avalik arvamus ei toeta karusloomafarmide tegevust, on Eesti karusnahatööstus sisuliselt kokku kuivanud ja loomade arv on vähenenud enam kui 90%,“ kommenteeris Nähtamatute Loomade president Kristina Mering. “Näeme kasvavat toetust karusloomafarmide keelustamisele ka Riigikogu liikmete hulgas, seega loodame, et ligi 10 aastat arutluse all olnud probleem saaks lõpuks positiivse lahenduse sel sügisel,” lisas Mering.
Hispaania ja Hollandi mingifarmides toimunud COVID-19 puhangud on ajendanud teadlasi uurima, kuidas loomad nakatusid ja kas viirus võib levida neilt inimestele. Samal ajal on kummaski riigis hukatud ettevaatusabinõuna juba rohkem kui miljon minki.
Hiinas puhkenud koroonaviirus kandus inimestele loomadelt, saades alguse tõenäoliselt nahkhiirtelt. Teadlased arvavad, et nahkhiirte ja inimeste vahel võis olla veel mõni loomaliik. Samuti on mõned loomad, näiteks kassid, tiigrid ja koerad, saanud viiruse inimestelt, kuid pole tõendeid, et nad oleksid omakorda inimesi nakatanud.
Hispaanias Aragóni piirkonnas asuvas kasvanduses avastati viirusepuhang maikuus, kui seitsmel töötajal neljateistkümnest diagnoositi COVID-19. Pärast farmi sulgemist leiti viirus veel kahel töötajal. Enam kui 92 000 minki lasti hukata, kusjuures hinnanguliselt üheksa looma kümnest olid nakatunud.
Hollandi toidu- ja tarbekaupade ohutuse ameti (NVWA) andmeil on Hollandis 26 farmi peale hukatud üle 1,1 miljoni mingi. Wageningeni Ülikoolis ja teadusuuringutes viiruseid uuriv veterinaarteadlane Wim van der Poel tegi kindlaks, et minkidel esinev viirusetüvi oli inimeste seas leviva tüve sarnane. Puhangud Hollandi ja Hispaania mingikasvandustes said ilmselt alguse nakatunud töötajatelt, kuigi see pole lõplikult tõestatud. Hollandi valitsuse ja van der Poeli sõnul on usutav, et farmitöötajad võisid omakorda loomade kaudu viirusesse nakatuda.
Juhul kui viiruse levik minkidelt inimestele tehakse kindlaks, on see Cary ökosüsteemide uurimise instituudi haiguste ökoloog Richard Ostfeldi sõnul esimene teadaolev taoline juhtum. Tõestuse leidmise korral peab Ostfeldi hinnangul kindlasti tegelema võimaliku ohuga, mis on seotud viiruse kandumisega koduloomadelt inimestele.
USA-s tegutseva Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse (CDC) teatel suudavad mõned loomadel esinevad koroonaviirused inimestele üle kanduda ja siis inimeste hulgas levida, aga ainult haruldastel juhtudel. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Maailma Loomade Tervise Organisatsioon (OIE), mitmed ülikoolid ja teadusinstituudid uurivad viiruse liikumist loomade ja inimeste vahel.
WHO on märkinud, et ülekanne mingifarmides võis toimuda mõlematpidi, kuid WHO epidemioloog Maria Van Kerkhove väitel on taolise levimise võimalus „väga piiratud“. „See annab meile vihjeid, millised loomad võivad olla viirusele vastuvõtlikud, ja aitab meil võimalike reservuaarloomade kohta rohkem teada saada,“ ütles Van Kerkhove, viidates juhtumitele Hollandis ja Taanis.
Holland on umbes 160 mingifarmiga maailmas suuruselt neljas karusnahatootja Taani, Hiina ja Poola järel. Hispaanias asub 38 aktiivset mingikasvandust, enamik neist Galiitsia loodeosas. Nii Holland kui ka Hispaania on kehtestanud karusnahatootjatele rangemad hügieeninõuded, samuti on nüüd keelatud loomade transport ja farmihoonete külastamine. Teistest karusnahka tootvatest riikidest pole näiteks Hiinas ega USAs mingifarmides ja laiemalt loomatööstuses viirusepuhangutest teatatud.
Holland on võtnud vastu karusloomakasvanduste keelustamise otsuse aastaks 2024. Nüüd kaalutakse seal aga viiruse leviku takistamiseks farmide sulgemist isegi varem. Mitmed teised Euroopa riigid on karusloomakasvandused juba keelustanud. Ka Eestis jätkab Riigikogu sügisel arutelu karusloomafarmide keelustamise üle.
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad on seisukohal, et vältimaks COVID-19 levikut Eesti karusloomafarmides, peaks Riigikogu kiiremas korras võtma vastu otsuse karusloomafarmide sulgemiseks Eestis.
Nähtamatute Loomade kampaaniaTallinna Kaubamaja Grupi ja Selveri suhtes kestab juba pea aasta. Siiani ei ole Eesti üks edukamaid ja tuntumaid jaekette nõus teatama puurimunade müügist loobumisest aastaks 2025. Vabanduseks tuuakse kõike alates sellest, et Eesti inimene soovib osta julmades tingimustes kasvatatud puurikanade mune kuni selleni, et puurikanadel on tegelikult puuris hea elu.
Tänapäeval toimub munatootmine suuresti intensiivseid puurisüsteeme kasutades, kus rõhk on tootlikkusel, mitte aga kanade heaolul. Hiljuti viidati Nähtamatute Loomade sotsiaalmeedia postituse lõimes videole, milles võib näha puurikanade elu. Selle videoga viidati väidetavale asjaolule, et puurikanadel on puurides hea elu.
Pelgalt ühe video põhjal ei saa aga teha järeldusi puurikanade heaolust. Heaolu hindamine hõlmab mitmeid parameetreid, võttes arvesse nii füüsilist kui ka vaimset heaolu (Loomade heaolu, 2018). Antud videost näeme vaid väga väikest osa puurikanade päevast ja elutsüklist. Ühtlasi jääb teadmata videos nähtud kanade vanus. Mida rohkem aega kana puuris on, seda enam võivad ilmneda probleemid.
Samuti näeme vaid väga väikest osa kanadest – kontrollimata jäävad ülemistesse puuridesse pandud kanad. Teadupärast on ülemiste puuride kanade olukord halvem, sest kõrgeimaid puure ei pääse inimene nii hõlpsasti kontrollima. Puurikanalate süsteemid on loodud eelkõige võimalikult suurt kanade mahutavust silmas pidades, mitte aga töötajate või kanade endi mugavust.
Puurikanad Eestis. Kuvatõmmis videost “Ringvaade” käis vaatamas, kuidas elavad Eggo munafarmi kanad” (https://menu.err.ee/617999/ringvaade-kais-vaatamas-kuidas-elavad-eggo-munafarmi-kanad)
Teadustööd uurivad pikemaid protsesse, kus hinnatakse kogu puurikana elutsükli kvaliteeti. Pikemaajalised ja korduvad mõõtmised annavad usaldusväärsemad tulemused – nii saame luua pildi, kuidas tegelikult puurikanade elu on. Teadustööd aga näitavad, et puurikana elu ei ole hea. Puurikanadel puudub võimalus loomuomaseks käitumiseks. Näiteks ei saa nad korralikult tiibu sirutada, lennata, joosta, noka ja küünistega pinnases tuhlates toitu otsida ega liivavanne võtta. Raskendatud on ka õrrel istumine, sest puurisüsteemides ei mahu kõik kanad tihtipeale koos õrrele. Need käitumised on aga kana jaoks väga olulised. Samuti on puurikanade luud hõredamad võrreldes vabalt peetavate kanadega. Uuringud näitavad, et vabalt peetavad kanade puhul on olukord parem ja kanad saavad rohkem loomuomaselt käituda.
Heaolu võib mõista sellena, kas loom tunneb end hästi. Sellena, kas ta saab antud keskkonnas hakkama. Puurikanade näitel on oluline arvesse võtta, kas kana on saanud piisavalt süüa ja juua; kas tal on vigastusi; kas ta saab käituda nii nagu ta tahab; kuidas on läbisaamine puurikaaslastega. Samuti tuleb koguda andmeid haiguste, suremuse, käitumise kohta. Üha rohkem on teadvustatud ka vaimse heaolu tähtsust.
Kindlasti on oluline ka rõhutada, et antud video eesmärgiks loomulikult ei olnudki heaolu hinnangu andmine, vaid üldpildi tutvustamine laiemale avalikkusele. On väga tervitatav, et Eggo farm lubas ajakirjanikel puurikanalas toimuvat filmida ja tootmisprotsessi lähemalt tutvustada. Selline valmidus avalikkusega suhtlemiseks peaks olema eeskujuks kõigile farmidele. Samuti on tunnustatav, et Ringvaade soovis antud teemat oma silmaga näha ja vaatajateni tuua.
Küll aga tuleb rõhutada, et heaolu hindamine on mitmekülgne protsess. Vaid ühe video põhjal ei saa anda hinnangut kanade elukvaliteedile. Juba 40% Eesti jaekettidest (näiteks Maxima, Prisma, Rimi, Stockmann) ja ligikaudu 90 toidusektori ettevõtet on juba teatanud puurimunade müügist või kasutamisest loobumisest. Oleks tõeliselt vastutusrikas ja näitaks hoolivust, kui ka Selver antud küsimuse olulist mõistaks ja puurikanade munade müügist loobuks.
Nähtamatud Loomad seisab selle eest, et vähendada loomade kannatusi tööstuslikus loomakasvatuses. Seoses organisatsiooni kiire kasvu ja kommunikatsioonivaldkonna arenguga võtame Nähtamatutesse Loomadesse tööle täisajaga kommunikatsioonijuhi.
Kommunikatsioonijuhi vastutusvaldkonnaks on organisatsiooni tegevuste ja kampaaniate kommunikatsiooniplaani koostamine ja koos turundustiimiga tegevuste elluviimine, meediatöö koordineerimine, tiimiliikmete koolitamine turundusmõtlemise- ja tegevuste osas, suhtlus koostööpartneritega ja organisatsiooni esindamine.
Töö on täistööajaga (40 h nädalas), kaugtöö formaadis ning tööle asumine toimub esimesel võimalusel pärast värbamise lõppu.
Kandidaadilt ootame:
Kõrgharidus kommunikatsiooni valdkonnas või põhjalik kogemus edukate turundustegevustega
Põhjalikud teadmised loomade heaolust
Tugev motivatsioon loomade heaolu eest seista
Hea suhtlemis- ja esinemisoskus
Suutlikkus tiimitööd eest vedada
Huvi enesearengu vastu
Väga hea eesti ja inglise keele oskus
Omalt poolt pakume:
Põnevat tööd rahvusvaheliselt tunnustatud efektiivses organisatsioonis
Motiveerivat töötasu
Suurepärast tiimi
Reaalset võimalust oma tööga loomade heaolu parandada
Hulgaliselt koolitus- ja arenguvõimalusi
Võimalust kodust töötada
Saada CV koos soovituskirjaga ja motivatsioonikiri aadressile kristina.mering@nahtamatudloomad.ee hiljemalt 26. augustiks 2020. Lisaküsimuste korral pöördu julgelt samuti Nähtamatute Loomade presidendi Kristina Meringu poole.
Foie gras (prantsuse keelest tõlgituna “rasvamaks”) tähendab kas ülenuumatud hane või pardi rasvamaksa ning sellest valmistatud toite. See uhke kõlaga roog on aga viimasel ajal pälvinud üha enam negatiivset tähelepanu, kuna selle tootmise taust on vastuoluline. Järgnevalt esitame kolm kokkuvõtlikku põhjust, miks võiks hoiduda foie gras’ söömisest.
1. Foie gras on tegelikult linnu patoloogiliselt suurenenud ja füsioloogiliselt kahjustunud maks, mis on ebaloomulikul viisil normaalsest 10 korda suuremaks paisutatud. Tervelt 85% foie gras’ kaloritest pärineb rasvast. Juba 57-grammine foie gras’ eelroog sisaldab lausa 25 grammi rasva ja 85 milligrammi kolesterooli, rääkimata kaks korda suuremast pearoa portsjonist. See tähendab, et ka väikese tüki foie gras’ puhul tarbime mitu lusikatäit puhast rasva. Lisaks on maks nagu sõel, mis filtreerib kehast välja mürkaineid: seega ei kõla foie gras kuigi luksuslikult, kui hakata mõtlema, et tegu on haigestunud maksaga.
2. Seda „delikatessi“ tarbides toetad äärmiselt julma tootmisviisi, kus intelligentseid ja tundevõimelisi linde hoitakse kingakarbi suurustes puurides ning sundtoidetakse 2-3 korda päevas. Selleks hoitakse lindu kaelast jõuga kinni, et toit talle läbi mootoriõliga määritud pika metalltoru kurku suruda. Tihti on lindude kõrid täis haavandeid, paljudel juhtudel nende kõht lõhkeb ning nende jalaluud murduvad ebaloomuliku koormuse all. Sundtoitmist ja sellega kaasnevaid protseduure peetakse piinarikkaks loomapidamispraktikaks, mistõttu paljud riigid, k.a Eesti on sundsöötmise keelustanud. Küll aga on meil veel lubatud foie gras’ga kauplemine.
3. Hoidu foie gras’ söömisestja näita, et oled kõrgelt teadlik ja vastutustundlik gurmaan! Ole teistele eeskujuks, näidates üles hoolivust ning eelistades foie gras’ asemel teisi roogasid. Lühike maitseelamus ei õigusta sellist julmust, mis lindudele osaks saab. Lisaks moraaliprobleemile tasub mõelda intensiivfarmidega kaasnevatele keskkonnaprobleemidele – nimelt tekib ka foie gras’ tootmisel massiliselt väljaheite- ja tapajäätmeid, mis mõjuvad keskkonnale laastavalt. Mitmed tippkokad on juba vastutustundlikkuse trendiga kaasa läinud: näiteks New Yorki ja Pariisi restoranides on saadaval julmusevaba taimne foie gras.
Nagu mainitud, on kümned riigid (sh Eesti) foie gras’ tootmise keelustanud, sest selle taga on lindude julm kohtlemine. Vastuoluliselt on foie gras’ müük Eestis siiski lubatud. Anname üheskoos restoranidele märku, et ei soovi nende menüüdes foie gras’d näha, et lõpetada firmade toetamine, kes teistes riikides linde piinavad!
