Neljapäeval, 15. oktoobril tuleb Riigikogus esimesele lugemisele karusloomafarmide keelustamise eelnõu. Sellega seoses vastas Nähtamatute Loomadele küsimustele Riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus, kes jagas oma arvamust karusloomafarmide kohta.
Kuidas jõudsite arusaamani, et ei poolda karusloomafarmide tegevust?
Ma olen selle teemaga tegelenud juba ajast, kui olin 2011-2014 keskkonnaminister ja parlamendiski juba mitme koosseisu vältel. Nagu eelmisel korral ütlesin – ega me enne ei väsi, kui Eestis see otsus lõpuks tehtud saab, et edevuse pärast loomade nülgimiseks kasvatamine siin joone alla saab.
Mis on teie arvates viinud selleni, et karusnahatööstus on üle maailma hääbumas?
Inimesed on saanud teadlikumaks. Ilmselt ka sotsiaalmeedia levik on suuremate piiranguteta teinud kättesaadavaks pildid ja videod sellest, kuidas need loomad oma elu elavad, kellelt lõpuks nahk nülitakse.
Miks on Eesti ühiskond teie hinnangul küps karusloomafarmide keelustamiseks?
Praeguseks on kogu karusloomatööstus sisuliselt Eestis hääbunud, ses mõttes on lisaks inimeste teadlikkusele ka majanduskonjuktuur toetamas seda, et lõpuks saaks otsus tehtud.
Milliseid väärtusi karusloomafarmide tegevuse lõpetamine teie jaoks kätkeb?
Inimene ei ole looduse valitseja, vaid osa loodusest. Meil ei ole enam ammu seda olukorda, kus loomanahad on ainus viis ennast külma eest katta, et sel moel ellujäämine tagada. Aeg on edasi läinud ja on loogiline, et me ka oma reegleid vastavalt kohendame.
Mida ütleksite neile, kes on karusloomafarmide keelustamise osas skeptilised?
Ma prooviksin aru saada, mis selle vastuseisu põhjuseks on. Minu käest on ka näiteks küsitud, et “aga kas ma pean siis oma vana kasuka põlema panema”? Ei, keegi pole kunagi seda eeldanud ja ma arvan, et selline käitumine oleks arulage. Me räägime ikkagi sellest, kas aastal 2020 peaks jätkuvalt karusloomade tapmine olema Eestis majandusharu.
Kas on veel mõni loomade heaoluga seotud teema, mida oluliseks peate?
Praegu on oluline keskenduda konkreetsele teemale ja eelnõule. See puudutab karusloomade naha nülgimise eesmärgil kasvatamise lõpetamist Eestis ja ma pean oluliseks, et see lõpuks tehtud saaks.
Karusloomade kasvatamine nende naha saamise eesmärgil on paljudes Euroopa riikides seadusevastane. Mitmel pool arutletakse koguni karusnahkade impordi ja müügi keelustamise üle. Eestis on see julm praktika paraku endiselt lubatud. Järgnevalt esitame kolm põhjust, miks peaks ka Eestis karusloomafarmid keelustama.
1) Loomade heaolu
Euroopa Komisjon, veterinaarid, zooloogid, loomakaitseorganisatsioonid ja arvukad teadusraportid märgivad selgesõnaliselt, et karusloomafarmi tingimustes ei ole võimalik tagada loomade heaolu. Elu alla ruutmeetri suuruses traatpuuris ei võimalda loomal liigiomaseid vajadusi rahuldada, nagu näiteks joosta, kaevata, jahti pidada, varjuda või ujuda. Seades solitaarseks eluviisiks kohastunud elusolendid sadade või tuhandete kaupa kõrvuti ning võttes neilt liikumis- ja varjumisvõimaluse, tekitab see loomades psühholoogilisi ja käitumuslikke häired, mis väljenduvad peamiselt stereotüüpses käitumises, enesevigastamises ja kannibalismis.
Kümnete riikide juurdlused kinnitavad loomi puudutavate niigi madalate heaolunõuete ulatuslikku rikkumist (sh Eestis). Erinevate riikide raportid näitavad samu probleeme: silmnähtavas stressiseisundis karusloomade meditsiinilise tähelepanuta jäetud sügavaid haavu, põletikke ja raskekujulisi haigusi, puuduvaid sabasid ja jäsemeid, traatpõrandal elamisest väärarenenud jalgu, raskelt ülearetatud loomi, katkisi puure, kõdunenud laipu ühispuurides, janus või nälgivaid loomi jne. Karusloomafarmide tavalisi tööpraktikaid, näiteks loomade aretamise, transportimise ja hukkamisega seotud protsesse, peetakse ebahumaanseks. Mainitud probleeme on täheldatud paljudes karusloomafarmides, mitte üksikutel erandjuhtudel.
2) Majanduslik madalseis
Karusnahkade nõudlus maailmaturul on rahvusvahelise avaliku vastasseisu tõttu drastiliselt langenud. Nahkade hinnad oksjoniturul on niivõrd madalad, et nende tootmine pole enam kuigivõrd kasumlik. Seetõttu kärbivad farmid karusloomade ja farmitöötajate arvu ning paljud on oma uksed sulgenud. Mitmed rahvusvahelised suurpangad ei anna karusnahatöösturitele kehvade majanduslike väljavaadete tõttu enam ka laenu. Globaalne karusnahatööstus on selges madalseisus.
Ka Eestis on karusloomade arv viimase kuue aastaga üle 90 protsendi võrra vähenenud. Hääbuva ja rahvusvaheliselt kritiseeritud tööstuse riiklikku toetamist ei saa pidada praktiliseks ega jätkusuutlikuks. Eesti suurim, 90% turuosaga AS Balti Karusnahk kuulub Soomele, Eestis kasvatatud karusloomade nahad eksporditakse. Ettevõtte on sisuliselt pankroti äärel, pärast ulatuslikke kärpeid on töötajaid järel vaid 7. Samuti plaanivad Eesti üheksast tšintšiljafarmist kuus lähiajal tegevuse lõpetada.
3) Avalik arvamus toetab keelustamist
Eetilised, majanduslikud ja keskkonnaalased kaalutlused on viinud kõrge avaliku toetuseni karusloomafarmide keelustamiseks. Informatsioon karusloomafarmide standardpraktikatest ja probleemidest on jõudnud avalikkuseni ning paljud inimesed ootavad selle ebavajaliku ja piinarikka tööstuse lõpetamist. Enamik eurooplastest, sh 75% eestlastest ei poolda karusloomade kasvatamist ja hukkamist nende naha saamise eesmärgil. See näitab selgelt, et inimesed väärtustavad loomade heaolu.
Avalikkuse surve kajastub juba kümnete riikide seadusandluse muudatustes, kas siis karusloomafarmide keelustamise, loomade heaolunõuete tõstmise või karusnahkade impordi ja müügi lõpetamise näol. Ka sajad ettevõtted, sh kuulsad kõrgmoebrändid nagu Versace, Gucci, Calvin Klein, Giorgio Armani, Lacoste jpt on oma klientide soovidele vastamiseks ja hea maine hoidmiseks loobunud karusnaha kasutamisest. Inimesed eelistavad kasutada mugavamaid, uuenduslikumaid ja eetilisema taustaga materjale. Kuna nõudlus soojade karusnahksete kasukate järele on kadumas, püüab tööstus end elus hoida ebavajalike moedetailide tootmisega (mütsitutid, kindaäärised, võtmehoidjad).
Kokkuvõtteks
Karusloomafarmides ei ole võimalik tagada loomade heaolu – elu puuris on kodustamata metsloomadele vaimselt ja füüsiliselt väljakannatamatu. Karusloomafarmid tekitavad keskkonnaalaseid ja kohalikke kogukondi puudutavaid probleeme. Eesti karusloomafarmide sulgemisel puuduks praktiliselt mõju majandusele ning paljud inimesed, ettevõtted ja riigid toetavad karusloomafarmide tegevuse lõpetamist.
Riigikogu menetleb 15. oktoobril karusloomade keelustamist käsitlevat arutelu. Just nüüd, kui tööstus on silmnähtavas madalseisus ning avalik toetus on tugevam kui kunagi varem, on õige aeg karusloomafarmid lõplikult keelustada, et lõpetada seadusega vastuolus olev kannatusi loov tööstusharu. Loe kampaania kohta täpsemat infot ja toeta algatust: https://nahtamatudloomad.ee/karusloomafarmid-ajalukku.
Riigikogu suures saalis tuleb 15. oktoobril esimesele lugemisele karusloomafarmide keelustamise eelnõu. Loomakaitseorganisatsioonid Nähtamatud Loomad ja Loomus kogunevad kell 9.30 Riigikogu ette, et avaldada head tahet ja toetust Riigikogu liikmetele.
Sel sügisel menetleb Riigikogu taas karusloomafarmide keelustamise eelnõu. Seekord esitas eelnõu 23 parlamendiliiget erinevatest erakondadest. Riigikogu suures saalis on karusloomafarmide keelustamist arutatud varem kahel korral, viimane kord 2019. aasta alguses, mil eelnõu hääletati napilt menetlusest välja. Loomakaitsjad usuvad, et sel korral on karusloomafarmide keelustamise tõenäosus väga suur.
“Me oleme karusloomafarmide keelustamisele lähemal kui kunagi varem ja läbi hea tahte avalduse saame üheskoos anda viimase signaali näitamaks Riigikogu liikmetele, et Eesti elanikud toetavad sellise julma loomade kohtlemise lõpetamist. Seetõttu otsustasime koostöös Loomusega korraldada kogunemise, mille eesmärk on näidata toetust Riigikogu liikmete hoolivale ja eetilisele südametunnistusele ja loomasõbralikkusele,” sõnas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering.
Erinevate uuringute kohaselt on märkimisväärne osa Eesti elanikkonnast karusloomafarmide keelustamise poolt. Kantar Emori värske, 2020. aasta septembris läbi viidud uuring näitas, et lausa 75% Eesti inimestest ei poolda rebaste ja naaritsate kasvatamist ja hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil.
“Loomade väärkohtlemine karusloomafarmides ei kuulu 21. sajandisse. Seda kinnitavad nii avaliku arvamuse küsitlused kui ka juhtivate zooloogide seisukohad,” rääkis Loomuse juhatuse liige Martin Garbuz. “Koostöös Nähtamatute Loomadega korraldatav toetusavaldus saadab positiivse sõnumi ja väljendab lootust loomade julma kohtlemise lõpetamiseks. Selle nimel on pikalt tööd teinud mitmed organisatsioonid, seega loodame, et Riigikogu istung lõppeb sedapuhku loomade jaoks soodsalt.”
Eetilistel põhjustel on karusloomakasvatused keelustatud juba pooltes Euroopa riikides. Eelmisel aastal otsustati see tegevusala täielikult keelustada näiteks Norras, kus karusnaha tootmine on erinevalt Eestist moodustanud arvestatava osa majandusest.
Oma head tahet ja hoolivust nõrgemate vastu näitama on oodatud kõik inimesed. Üritusega saab liituda SIIN.
Juba homme, 15. oktoobril arutatakse Riigikogus karusloomafarmide keelustamise eelnõud. Nähtamatutel Loomadel oli au teha intervjuu Riigikogu liikme Jürgen Ligiga, kes jagas oma vaateid karusloomafarmide ja loomade heaolu teemal.
Kuidas jõudsite arusaamani, et ei poolda karusloomafarmide tegevust?
Ma pole neid kunagi toetanud, aga olen olnud ka järsu riikliku sekkumise vastu, mis on väga erinev dimensioon inimese suhetest teiste liikidega. Riik peab olema ettearvatav nende suhtes, kes on seni legaalsest valdkonnast sõltuvad, arvestama peab ka tõenäosusega, et kuni nõudlus ei taandu, pakkumine keelu peale lihtsalt vahetab kohta, mispärast ka loomad ei leia ikka halastust.
Miks on Eesti ühiskond teie arvates küps karusloomafarmide keelustamiseks?
Ma ei tea, kui palju on inimesed muutunud muu eluslooduse suhtes kaastundlikumaks ja kui palju see lihtsalt on uus prestiiž, sest minu jaoks on endiselt vastikult domineeriv vaade, et inimene on loodusest kõrgemal, mitte osa temast ilma eriõigusteta võrreldes teiste liikidega. Kergemaks teeb asja ilmselt teadmine, et töötajad leiavad endale koha ka mujal, aga võõra nahaga eputamine ei ole tingimata moodne.
Milliseid väärtuseid karusloomafarmide lõpetamine teie jaoks kätkeb?
Alandlikkust elu vastu, kaastunnet, võimet mõelda ennast puurilooma rolli, säästlikkust. Edev priiskamine on ebamoraalne ja teiste vangistamise ja nülgimise kaudu muidugi julm.
Karusloomakasvatus on hääbumas. Mis on teie arvates seda mõjutanud?
Tahaks loota, et asi pole pelgalt moes. Ehk siiski on inimkond looduse suhtes pöördumatult tähelepanelikumaks muutunud ka ilma tarbimishuvita.
Kas on veel mõni loomade heaoluga seotud teema, mida oluliseks peate?
Ma ei ole taimetoitlane, mis teeb mu oluliseks pidamised pisut kahepalgeliseks, aga lohutan ennast mõttega, et ka sedapidi oleme loodus. Loomade kannatusest ja vabadusest hoopis laiem probleem on vaba looduse kadumine, elupaikade laastamine ja killustamine, igat sorti saaste. Minu jaoks puudutab see kõiki liike, mitte ainult loomi.
Riigikogus on käesoleval sügisel menetluses karusloomafarmide keelustamise eelnõu, mille esimene lugemine toimub juba sel neljapäeval, 15. oktoobril. Nähtamatutele Loomadele andis sellega seoses intervjuu Riigikogu liige ja jahimees Johannes Kert, kes räägib järgnevalt enda seisukohast karusloomafarmide suhtes.
Miks te ei poolda karusloomafarmide tegevust?
Ma ei poolda karusloomafarmide tegevust põhjusel, et karusloomafarmide tegevus rikub looduslikku tasakaalu.
Miks on Eesti ühiskond teie arvates küps karusloomafarmide keelustamiseks?
Ma ei ole pädev täpselt hindama, kas Eesti ühiskonnas on piisavalt mõistmist loodusliku tasakaalu vajadusest, kuid väidan, et Eesti inimeste üldine huvi ja teadlikkus looduskeskkonna säilitamise osas on tõusuteel. Rohkem on debattides juttu karusloomafarmides kasvatatavate loomade olukorrast, majanduslikest põhjendustest karusloomafarmide jätkamiseks ja moraali- ning eetikaküsimustest karusloomafarmide praktikaid silmas pidades.
Milliseid väärtuseid karusloomafarmide tegevuse lõpetamine teie jaoks kätkeb?
Pean teemat oluliseks just loodusliku tasakaalu taastamise/hoidmise seisukohast. Loogiline ahel teemaga seotud asjaolude vahel oleks järgmine. Karusloomafarmide tegevus lööb karusnahkade hinnad alla. Selle tulemusena on katkenud jahimeeste igasugune huvi reguleerida looduses vabalt elavate karusloomade arvukust metsas. Liiga tihedat karusloomade asustust metsas on asunud reguleerima loomadele piinarikast surma toov kärntõbi. Kärnas nahk on täiendav põhjus miks jahimeestel puudub huvi küttida karusloomi. Jahile minek, varustuse ja laskemoona hankimine on piisavalt kallis. Tulenevalt sellest ei tasu tänase karusnahkade hinnataseme juures rebasejaht ennast kuidagi ära.
Kas on veel mõni loomade heaoluga seotud teema, mida oluliseks peate?
Põhilised kannatajad praegusest loodusliku tasakaalu nihkest on maas pesitsevad linnud. Liigne arv väikekiskjaid looduses on metsade seisundi kõrval üks tähtsaid faktoreid, mis kahandab kanaliste ja teiste maas pesitsejate arvu meie looduses. Ühe näitena võib tuua fakti, et viimased viiskümmend aastat kaitse all olevate metsiste arvukus on teadlaste andmetel kahanenud 4 -5 korda.
Just ülalkirjeldatud loogika on põhjuseks, miks hääletan Riigikogus neljapäeval Karusloomafarmide keelustamist taotleva seaduseelnõu poolt.
Sel sügisel menetletakse Riigikogus eelnõu, mille vastu võtmisel keelustatakse Eestis loomade pidamine karusloomafarmides. Karusloomafarmid on oma ebavajalikkuse ning erakordse julmuse tõttu keelustatud juba pooltes Euroopa riikides. Selleks, et mõista paremini karusloomade füsioloogilisi ning psühholoogilisi vajadusi, vestis loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad juttu loomaarstide Triin Tohveri ja Ott Uusmaga.
Puurid piiravad loomade liigiomaseid tegevusi
Karusloomad elavad terve oma lühikese elu kitsastes puurides, kus neil puudub täielikult võimalus loomuomaseks elutegevuseks. “Igal loomaliigil on oma liigile spetsiifilised käitumismustrid ja vajadused, aga olenemata liigist vajavad loomad toitu, suhtlemisvõimalust liigikaaslastega ja vabadust liikuda,” selgitab loomaarst Tohver, kuidas ühegi looma jaoks ei ole loomupärane puuris elamine, kus neil ei ole võimalik vabalt liikuda, vajadusel varjuda ja omavahel suhelda.
“Tuleks vaadata, kui suur on näiteks rebasele loomuomane territoorium looduses ning võrrelda seda siis sellega, mida pakub karusloomafarm,” teeb loomaarst Uusma võrdluse. “Ilmselgelt ei ole vähem kui ruutmeetrine puur piisav. Nii väiksel alal elades tekivad loomal stress, obsessiiv kompulsiivne käitumine ja muskoskeletaarsed haigused”, lisas Uusma.
Farmides elavad loomad on arglikud ja pidevas stressis
Kuigi rebaseid on karusloomadena peetud juba umbes 100 aastat, näitavad uuringud, et suurtes farmides ei tegele farmerid nende sotsialiseerimisega piisavalt. Rebastel on säilinud metsloomadele omased instinktid ning nad kardavad inimesi. “Mitte ükski inimese loodud pidamisviis ei saa olla metsloomade nagu rebased ja naaritsad jaoks loomupärane,” paneb Tohver inimestele südamele. “Need loomad ei ole kodustatud ja seepärast on igasugune kokkupuude inimestega nende jaoks stressirohke ja hirmus kogemus.”
Uusma sõnul on rebane mittekodustatud liik, keda sotsialiseerida on äärmiselt raske. “Loomulikult on looduses isendeid, kes inimesi ei karda ja kes naudivad tähelepanu, kuid karusloomafarmide tingimustes on paljud loomad hirmul, ärevil ja pidevas stressis,” lisab veterinaar.
Karusloomafarmide kõige julmem osa on ülearetamine
Viimastel aastatel on avalikkuse ette jõudnud mitmed šokeerivad kaadrid tugevalt ülekaalulistest sinirebastest, kelle kehakaal on enama karusnaha eesmärgil aretamise ja söötmise käigus viiekordistatud. Paarikümne aastaga tõusis karusloomafarmide sinirebaste keskmine kehakaal 10-11 kilogrammilt peaaegu 20 kilogrammini. Isendite normaalkaal looduses on 3-5 kg.
“Teatud tunnustele suunatud aretus võib olla väga kasulik ja vajalik, aga kahjuks on inimeste arusaam sellest, mis on kasulik aretus ja ülearetus, väga erinev,” tõdeb Tohver tõsiasja, et karusloomafarmides aretatakse loomi vaid rohkema naha saamise eesmärgil. “Ülearetus on probleem, kui need tunnused, mida aretuse läbi võimendatakse, põhjustavad loomadele kannatusi ja vähendavad nende elukvaliteeti.”
Kommenteerides ülearetamist lemmikloomade näitel, ütleb Uusma, et oleme aretuste käigus saanud loomad, kes elavad pidevas hapnikuvaeguses. “Nende hulka kuuluvad näiteks sellised loomatõud nagu Pärsia kass, mops, Prantsuse ja Inglise buldog. Samuti on neil sageli raskusi söömisel,” lisab ta.
Karusloomadel esineb käitumishäireid, apaatiat ning ülemäärast stressi
Karusloomafarmides on võrreldes vabas looduses elavate isenditega väga tavaline, et loomad vigastavad ennast ja/või teisi, muutuvad apaatseks või teevad pidevalt ühesuguseid, ilma kindla eesmärgita liigutusi (nn stereotüüpne käitumine). “Mitte loomuomased käitumismustrid, sh stereotüüpne käitumine, ilmnevad loomadel, kes ei saa teatud olukordades käituda loomuomaselt või kelle jaoks teatud olukord põhjustab ülemäärast stressi,” kirjeldab olukorda Tohver. “Kui need olukorrad korduvad, siis selline käitumine kinnistub ja süveneb.”
“Obsessiiv kompulsiivset käitumist näeb ka lemmikloomadel üsna tihti, kassidel esineb näiteks licking alopecia, mis on haigus, mille käigus loom lakub, närib või kratsib oma karvkatet nõnda, et võib tihti karvadest täiesti ilma jääda,” lisab Uusma oma kogemusest.
Triin Tohver räägib siinkohal veel sellest, kuidas ka loomad on erineva stressitundlikkusega. “Mida stressitundlikumad loomad on, seda halvemini saavad nad puuris elamisega hakkama kuni selleni välja, et hakkavad ennast või oma puurikaaslasi vigastama.” Lisaks nentis Tohver, et metsloomade puhul, kelle jaoks on juba iga kokkupuude inimesega stressirohke, on puuris elamine eriti raske. “Ainus lohutus, kui seda nii nimetada saab, on see, et karusloomade eluiga on enamasti lühike.”
Karusnahatööstus kui julm ja ebavajalik praktika
Uusma arvates on karusloomafarm kui selline iganenud nähtus, mis peaks kaduma ajaloo hämarusse. “Tegu on inimese eluks absoluutselt ebavajaliku tööstusega, mis on loomade suhtes piinav.” Lisaks paneb Uusma südamele, et karusnahka tuleb ka jahiloomadest piisavalt ja seda rohkem väärindades oleks võimalik vähene nõudlus naha järele rahuldada. “Mitmed jahimehed on karusloomafarmide keelustamise poolt just sellel põhjusel, et pärast ulukijahti metsas pole loomanahkadega midagi teha ja need maetakse lihtsalt maha. Seega kasvatab karusloomatööstus loomi nende nahkade saamise eesmärgil, samal ajal, kui jahimehed peavad nahku metsa matma ega saa neid isegi tasuta ära anda.”
Karusloomi kasvatatakse tänapäeval enamasti nende nahast pisidetailide nagu mütsitutid, jopekraed ja võtmehoidjad valmistamise eesmärgil.
Meie võimuses on farmid keelustada
Nähtamatud Loomad esitas möödunud aastal Riigikogule petitsiooni 6161 digiallkirjaga karusloomafarmide keelustamise toetuseks, mis on üks ajaloo suurimatest rahvaalgatustest Eestis. See annab märku sellest, et toetus karusloomafarmide keelustamise suhtes on suurem kui kunagi varem.
Farmide keelustamise poolt on 69% Eesti elanikest. Alla 35-aastaste seas ei poolda karusloomafarme lausa 84% elanikkonnast (Kantar Emor).
Riigikogus on sel neljapäeval, 15. oktoobril kl 10.00 esimesel lugemisel karusloomafarmide keelustamise eelnõu. Parlament on karusloomafarmide keelustamist arutatud ka varem – viimane kord 2019. aasta alguses, mil eelnõu hääletati napilt menetlusest välja. Loomakaitsjate sõnul on toetus Riigikogu liikmetelt sel korral suurem kui kunagi varem.
“Tõeliselt suur rõõm on tõdeda, et üha enam Riigikogu liikmeid toetab otsust, et karusloomafarmid ei kuulu Eesti tulevikku. Selle loomasõbraliku otsuse vastuvõtmisega liituksime pea poolte Euroopa Liidu riikidega, kes juba on karusloomafarmid keelustanud. Toetus avalikkuse kui ka Riigikogu liikmete poolt on kõrgem kui kunagi varem ja oleme positiivselt meelestatud, et karusloomafarmide keelustamise eelnõu ka lõpuks vastu võetakse,” sõnas loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president Kristina Mering.
Veterinaar- ja Toiduameti värskete andmete kohaselt on Eesti karusloomakasvatus sisuliselt kokku kuivanud – kui kunagi kasvatati Eestis ca 200 000 looma karusloomafarmides, siis tänaseks päevaks on alles vaid 2000 looma ning enamik karusloomakasvatusi on teada andnud, et on lähiajal uksi sulgemas. 2020. aasta septembris läbiviidud Kantar Emori uuringust selgub, et karusloomafarmide keelustamist toetab tervelt 75% Eesti elanikest.
Karusloomafarmid on keelustatud Suurbritannias, Norras, Hollandis, Austrias, Horvaatias, Sloveenias, Makedoonias, Serbias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Slovakkias, Luksemburgis, Belgias, Tšehhis. Taanis ja Rootsis on keelustatud rebasefarmid.
Riigikogu suures saalis tuleb 15. oktoobril esimesele lugemisele karusloomafarmide keelustamise eelnõu. Kõik loomasõbrad kogunevad sel päeval kell 9.30 Riigikogu ette, et avaldada head tahet ja toetust Riigikogu liikmetele ning karusloomafarmide keelustamisele. Hea tahte avaldusega saame saata üheskoos positiivse signaali näitamaks rahvasaadikutele, et Eesti elanikud toetavad loomasõbralikku otsust karusloomafarmid keelustada.
Miks on erakordselt oluline, et Sina osaleksid hea tahte avaldusel?
Erinevad uuringud näitavad, et lõviosa Eesti inimestest ei poolda rebaste ja naaritsate kasvatamist ja hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil. Tule ja näitame seda üheskoos Riigikogu liikmetele!
Rebased ja teised karusloomad ei kuulu karusloomafarmide kitsastesse puuridesse. Traatpuurides elamine ei ole neile liigiomane ning sellised julmad elutingimused põhjustavad loomadele tõsiseid füüsilisi ja vaimseid kahjustusi. Tule ja näita, et hoolid loomadest!
Riigikogus on karusloomafarmide keelustamist arutatud varem kahel korral. Viimati jäi see napilt eelnõust välja. Sel korral on Riigikogu liikmete toetus suurem kui kunagi varem. Tule ja näita ka sina enda toetust ja loomasõbralikkust ning jätame need julmad karusloomafarmid lõpuks ometi ajalukku!
Oma südamlikkust, head tahet ja hoolivust nõrgemate vastu näitama on oodatud kõik inimesed. Üritusega saab liituda SIIN.
Sel sügisel menetleb Riigikogu seaduseelnõud, millega keelustataks Eestis karusloomafarmide tegevus. Nähtamatutel Loomadel oli au intervjueerida Riigikogu liiget Maria Jufereva-Skuratovskit Keskerakonnast, kes räägib enda seisukohtadest karusloomafarmide ja loomade heaolu teemal.
Kuidas jõudsite arusaamani, et ei poolda karusloomafarmide tegevust?
Teatud arenguetapil vajas inimene naturaalset materjali, mis säilitaks sooja. Tänapäeval on olemas plasti teisese ümbertöötlemise tulemusena saadud materjalid, mis oma omaduste poolest ületavad naturaalset karusnahka. Samuti, loomulikult, tekitab minus õudust see, millistes tingimustes loomi farmides peetakse.
Miks on Eesti ühiskond teie arvates küps karusloomafarmide keelustamiseks?
Kindlasti on see loomakaitseorganisatsiooni pidev töö ja ühiskonna enda arengu tase. Lisaks sellele hakkavad inimesed aina rohkem loodust hindama. Ühiskonna arengus on saabunud niisugune hetk, mil inimesest saab teda ümbritseva looduse sõber, mitte enam ekspluateerija ja tarbija.
Milliseid väärtuseid karusloomafarmide tegevuse lõpetamine teie jaoks kätkeb?
Esmajärjekorras on see loomade kannatuste lõpetamine.
Mis on teie arvates viinud selleni, et karusloomakasvatus on hääbumas?
Nagu ma juba varem ütlesin, see on niisuguste nüüdisaegsete materjalide areng, mis suudavad karusnahast rõivaid asendada.
Kas on veel mõni loomade heaoluga seotud teema, mida oluliseks peate?
Muidugi, esmajärjekorras on see tarbimisstruktuuri muutmine. Eestis süüakse väga palju liha, seda on öelnud isegi arstid. Vähem oluline pole ka olla ökoloogilisem, kaitsta keskkonda prügi eest, täiustada selle ümbertöötlemise süsteemi, välistada maksimaalselt tegurid, mis soodustavad mere ja jõgede saastumist.
Eraldi tahan märkida, et on vaja arendada humaansemat suhtumist põllumajandusloomadesse, tänapäeva tootjad suhtuvad neisse kõige sagedamini kalgilt ja südametult, nagu oleks tegemist biorobotite ning liha ja munade tootmise vabrikutega. Linnud elavad halbades tingimustes, puurides. Oleks õiglane võtta kasutusele meetmed, et need loomad veedaksid oma päevad väärikalt, võimalust mööda vabapidamisel (karjamaal), mitte kitsastes puurides või latrites. Ma ise eelistan osta niisuguste kanade mune, keda ei peeta puurides.
Ma oleksin rõõmus, kui mittetulundusühendused pakuksid oma lahendusi nendes küsimustes, me võiksime hakata arendama koostööd talunikega, et leida kahekümne esimese sajandi esitatud väljakutsetele tsiviliseeritud lahendused.
Juba sel sügisel arutab Riigikogu taas eelnõud karusloomafarmide keelustamise kohta. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad on loonud võimaluse lisada kõigil Facebooki kasutajatel oma profiilipildile sinirebase sümboli ja sellega näidata oma toetust karusloomafarmide keelustamisele. Sinirebane sümboliseerib vabadust ja lootust, et Eesti riik need julmad kohad keelustab.
Reet Härmat
Sinirebase ikooni lisamine profiilipildile kogub hoogsalt jõudu – sinirebane on vallutamas Facebooki ja oma toetust on näidanud ka mitmed tuntud inimesed. Teiste hulgas on karusloomafarmide keelustamise toetuseks oma profiilipildile sinirebase lisanud Sandra Vabarna, Helen Adamson, Marek Sadam, Henrik Normann, Liis Lass, Jalmar Vabarna, Kadri Pikhof, Kristjan Lüüs, Keili Sükijainen ja Reet Härmat.
“Tõeliselt hea meel on tõdeda, et Nähtamatute Loomade algatatud liikumine levib sotsiaalmeedias nii suure hooga ja et nii paljud eestlased on selle julmuse vastu, mis toimub karusloomafarmides. Oleme südamest tänulikud kõigile toetuse eest. Teeme omalt poolt kõik, et saaksime Eestis loomade kasvatamise kitsastes traatpuurides lõpuks ometi ajalukku jätta,” sõnas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering.
Sandra Vabarna
Sandra Vabarna, kes oli üks esimestest sinirebase aktsiooniga liitujatest, on tulihingeline karusloomafarmide keelustamise pooldaja ning usub, et sellisele julmale praktikale ei ole tänapäeva arenenud maailmas kohta. “Minu arust on täiesti absurdne, et veel tänapäeval, kus on nii palju võimalusi ja nutikaid lahendusi, piinatakse teisi elusolendeid ainult enda mingi mõttetu vajaduse rahuldamiseks. Meil ei ole kindlasti elus olemiseks ja elu nautimiseks vaja karusloomanahka. Selle asemel, et piinata süütuid ja kaitsetuid loomi, peaksid inimesed vaatama enda sisse, et mis neil elus päriselt puudu on,” lausus Vabarna.
Kristjan Lüüs
Kantar Emori värske, 2020. aasta septembris läbi viidud uuring näitas, et tervelt 75% Eesti inimestest ei poolda rebaste ja naaritsate kasvatamist ja hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil.
Riigikogu suures saalis on karusloomafarmide keelustamist arutatud varem kahel korral, viimane kord 2019. aasta alguses, mil eelnõu hääletati napilt menetlusest välja.
Sinagi saad toetust karusloomafarmide keelustamisele üles näidata, lisades sinirebase oma Facebooki profiilipildile SIIN.
