Kampaaniaperioodil annetab organisatsiooniga koostööd tegev suurannetaja Nähtamatutele Loomadele ühekordselt 10 eurot iga uue püsiannetaja eest, kes esitab annetusvormi kaudu oma täisnime ja vormistab kampaaniaperioodil veebilehe aitan.nahtamatudloomad.ee kaudu vähemalt kümne euro suuruse igakuise püsikorralduse.
Uueks püsiannetajaks loetakse inimest, kes sõlmib püsikorralduslepingu kampaaniaperioodil, kellel 3 päeva enne annetuskampaania algust puudus kehtiv püsikorraldusleping Nähtamatutele Loomadele püsiannetamiseks ja kelle püsikorralduslepingu esimene makse laekub Nähtamatute Loomade pangakontole hiljemalt 04.01.2020.
Suurannetaja ei ole omapoolsele kogupanusele seadnud ülempiiri. Kampaaniaperioodil vähemalt kümne euro suuruse püsiannetuse vormistanud inimeste hulk korrutatakse sajaga ning see summa annetatakse suurannetaja poolt Nähtamatutele Loomadele. Ühe püsiannetaja kohta annetab suurannetaja omapoolse panuse 10 eurot ühekordselt, hoolimata sõlmitud püsikorralduslepingute hulgast.
Üldtingimused
Loomakaitseorganisatsioonile Nähtamatud Loomad tehtud annetusi kasutame farmiloomade heaolu puudutavate kampaaniate läbiviimiseks, trükiste printimiseks, plakatite ja bännerite tegemiseks, kodulehtede eest tasumiseks, tehnika või ruumide rentimiseks, ürituste korraldamiseks, reklaampindade otsmiseks, et farmiloomade kaitsmise sõnumit veelgi laiemalt levitada. Lisaks maksame vajadusel teenuste eest, mille jaoks vabatahtlikku tööjõudu ei leia – valdavas osas töötame aga vabatahtlikkuse alusel. Töötajate palgad tulenevad erinevatest projektitoetustest.
Annetuse saab teha kas ühekordselt või vormistades selle igakuiseks püsiannetuseks, mis aitab Nähtamatutel Loomadel stabiilselt ja pikaajaliselt tegevusi planeerida ja eelarvet koostada.
Nii ühekordse annetuse kui püsiannetuse saab vormistada ka oma internetipangas või pangakontoris, kuid siinne annetuskeskkond teeb selle kiiremaks ja mugavamaks.
Ühekordse annetuse tegemisel siinses annetuskeskkonnas suunatakse Sind meie lepingupartneri Maksekeskus.ee vahendusel Sinu poolt valitud eeltäidetud annetusandmetega internetipanka, mis säästab Su aega ja vähendab eksimisvõimalusi andmete sisestamisel.
Püsiannetuse tegemiseks internetipangas vajuta oma internetipanga logol. Kasutusel olevad makseviisid on: Swedbank, SEB, Luminor, LHV, Coop Pank, Pocopay. Pärast sisselogimist saad kontrollida ja vajadusel täiendada või muuta eeltäidetud välju. Nordea ja Danske pankade väljad tuleb ise täita. Selleks saad kasutada pangalogode all esitatud informatsiooni.
Annetuse valuutaks on euro.
MTÜle Nähtamatud Loomad tehtud annetustelt saab tulumaksutagastust, juhul kui annetaja on korrektselt avaldanud oma täisnime ja isikukoodi. Edastame annetusandmed Maksu- ja Tolliametile hiljemalt annetustehingule järgneva kalendriaasta 1. veebruariks ning tulumaksutagastus kantakse Maksu- ja Tolliameti poolt üle pärast tuludeklaratsiooni esitamist.
Eraisikust annetajal on võimalus maksustamisperioodi tulust maha arvata Nähtamatutele Loomadele tehtud annetused (mahaarvamisi on lubatud kokku teha kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust). Mahaarvamiste summasse lähevad arvesse nii eluasemelaenu intressid, koolituskulud kui ka kingitused ja annetused. Tulumaksuseaduse § 282 lõige 1.
Ettevõtte poolt tehtud annetused MTÜle on samuti maksuvabad (juhul kui annetuse kogusumma ei ületa 10% maksumaksja eelmise kalendriaasta kasumist või 3% sama kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu summast, so 3% summast, mis on palga ja sarnase maksena välja makstud). Tulumaksuseaduse § 49 lõige 2.
MTÜle annetanud isikute annetusandmed kajastuvad automaatselt annetaja eeltäidetud tuludeklaratsioonis.
Püsiannetusest on võimalik loobuda igal hetkel. Annetusi on võimalik tagasi küsida 1 ööpäeva jooksul pärast annetuse sooritamist. Hiljem enam annetusi tagasi küsida ei ole võimalik, sest on tõenäoline, et annetussumma on juba loomade abistamiseks ära kasutatud ning meil puudub võimekus seda tagastada.
Novembris päästab Nähtamatud Loomad ühest uksi sulgevast karusloomafarmist 100 tšintšiljat, et säästa nad karusnahaks saamisest ning et anda neile võimalus uueks eluks. Esimesed 30 looma on juba päästetud ja nad kohanevad oma uute armastavate kodudega. Et uurida, kuidas päästeoperatsioon läks ja milliseid mõtteid see tekitas, vestlesime kolme vapra inimesega, kes sellest osa võtsid.
Tšintšiljade päästetiim. Foto: Joakim Klementi
Karin, Eliise ja Hannes ei võtnud üksnes päästeoperatsioonist osa, vaid tegelesid ka põhjalike ettevalmistustega. Karin oli üks neist inimestest, kes pakkus kahele tšintšiljale uue kodu. Seega pühendus ta sellele, et ta saaks loomad hästi vastu võtta. Samuti hoolitses ta selle eest, et kõik aktsioonis osalejad saaksid vajaliku info kätte. Hannes tegeles logistikaga, et kõigile loomadele ja inimestele oleks autos koht ning et kogu vajalik varustus oleks kohal. Eliise uuris mitmelt asjatundjalt, kuidas tšintšiljasid kõige ohutumalt transportida.
Kõik kolm osalesid ettevõtmises, kuna leiavad, et tegu on äärmiselt olulise ja tänuväärt tegevusega. “Mul on hea meel, et me saame lõpuks lausa 100 looma ära päästa, nad väärivad seda,” ütles Karin. Eliise ja Hannes nõustusid, et on väga hea ja võimas tunne teha midagi sellist, millel on nii otsene mõju.
Ühised ettevalmistused ja sõit tšintšiljadele järele
Enamik osalejatest kogunes hommikul, et üheskoos transpordipuurid valmis seada. Puuride põhja pandi keraamilised plaadid ja hein, et loomad saaksid end jahutada ning soovi korral peitu pugeda. Kohale jõudes seati puurid ritta ja iga puur sai veepudeli, et tšintšiljad ei peaks sõidu ajal janu käes vaevlema. Ilm oli sel päeval üsna külm, mida oli tunda ka puuride ettevalmistamisel. “Lõpuks olid käed joogipudeli traadi väänamisest kanged,” kommenteeris Eliise.
Karin ei alustanud sõitu koos teistega ja saabus hiljem. “Kui minu auto sinna jõudis, siis juba suur sebimine käis. Kõik inimesed olid ootusärevuses ja panid veel veepudeleid transpordipuuride külge. Käis suur muljete vahetamine ja oli tore näha, kuidas fotograaf ja videograaf juba hoogsalt pildistasid ja filmisid.”
Kui kõik oli valmis, saabus aeg tšintšiljad vastu võtta. Aastaid karusloomafarmi tingimustes elanud tšintšiljade nägemine oli vabatahtlike jaoks üsnagi raske. “Loomad olid liikumatud, ei reageerinud,” kirjeldas nähtut Hannes. Eliise lisas: “Kui ma neid loomi nägin, oli neist nii kahju. Nad olid täiesti tardunud.”
Päästjad tegutsesid kiirelt – loomad tõsteti nende kitsastest puuridest välja ja paigutati kaasavõetud transpordikastidesse. Neile pandi tekk peale, et nad ei külmetaks. Siis tõsteti nad autodesse, kus ootasid juba inimesed, kes hoidsid silma peal, et loomadega oleks kõik korras.
Tagasiteel oli autodes kuulda tšintšiljade nuuksumist. “Tšintšiljadest oli näha, et õhkkond oli nende jaoks stressirohke. Veel enam, see oli esimene kord, kui neid sellisel viisil transporditi,” lausus Hannes. “Oleks tahtnud neile öelda, et nad lähevad nüüd päris kodudesse,” kirjeldas sõidu ajal valitsenud tundeid Eliise.
Karini peamine emotsioon tol päeval oli ootusärevus: “Ma täitsa värisesin, kui sõitsin autoga. Aga vähemalt oli see tunne sees, et sa teed õiget asja, et väga paljudel loomadel läheb tänu sellele paremaks.” Vahelduvat ootusärevust ja lootust tundsid teisedki osalejad. “Vaatamata sellele, et see oli nii raske asi, oli inimestes nii palju positiivsust,” leidis Eliise.
Tšintšiljadega tegelemise ajal ei jäänud siiski aega tugevateks emotsioonideks, nentis Hannes: “Kõik, millele me keskendusime, oli tšintšiljade kiiresti autosse saamine ja nende heaolu eest hoolitsemine. Emotsioonid tulid rohkem pärast.” Ka Eliise ütles, et alles koju jõudes oli mahti järele mõelda.
Karin jagas ka pisut koduseid muljeid uute pereliikmetega. Ta täheldas pärast esimesi päevi, et kuigi tšintšiljadel läheb uue keskkonnaga harjumisega veel aega, olid nad teisel päeval juba rahulikumad. Loomad magasid vaikselt ja ärkvel olles nautisid uudset vabadust ringi hüpata.
Kui nahaloomad hukatakse tšintšiljafarmides 8-kuuselt, siis päästetud loomi kasutati paljundamise eesmärgil ja nad olid veetnud aastaid vangistuses muudkui uusi poegi sünnitades. Vanim päästetud tšintšilja oli lausa 14-aastane. Karin on tänulik, et need loomad said lõpuks uue võimaluse: “Algul tundus see võimatu, aga tegelikult ei ole midagi võimatut.” Hannes lisas: “Julgustaks igaühte, et kui sul on võimalus võtta koju loom, kes on praegu sellises masendavas süsteemis, nagu on karusloomafarm, siis tee seda. Ma arvan, et see tunne, kui sa päästad looma kindlast hukust ja kohutavast keskkonnast, on kirjeldamatu.”
Päästeoperatsioonis osalenutel on kurb mõelda sellele, kuidas karusnahatööstuses tapetakse loomi, kes tunnevad emotsioone, hirmu ja valu. “Huvitav, mis mehhanismid inimestes toimivad, et sa suudad sellist asja üldse ellu viia,” mõtiskles Karin. Eliise nõustus: “Minu meelest tänapäeval ei ole sellel enam ühtegi vabandust, miks seda peaks tegema.”
Kogemus süvendas kõigi veendumust, et karusloomafarmid tuleb keelustada. Eliise selgitas: “Mul tekkis veel rohkem seda ühendust, et appi, nad ongi päris samad loomad, kes peavad terve elu kannatama sellepärast, et keegi saaks endale poest mingi ilusa asja osta.” Hannes jätkas: “Andis väga hea perspektiivi, kas nende elud on tõesti väärt seda ühte tšintšiljamantlit? Ega vist ei ole.”
Veel kaks päästeoperatsiooni
Kahjuks ei olnud võimalik korraga kõiki tšintšiljasid ära päästa, seega on ees veel kaks käiku, et ükski loom ei peaks maha jääma. Uued kodud loomadele ning päästeoperatsioonis osalejad on juba leitud. Jätkame aktiivselt annetuste kogumist, et ülejäänud loomad saaksid samamoodi päästetud: nahtamatudloomad.ee/toeta.
Tšintšiljade päästeoperatsioon on osa käimasolevast karusloomafarmide keelustamise kampaaniast. Riigikogu menetleb praegu karusloomafarmide keelustamist ning eelnõu peab läbima veel teise ja kolmanda lugemise. Seaduse jõustumine on ülimalt oluline, et ükski loom ei peaks enam karusloomafarmi õudsetes tingimustes elama.
Sel sügisel menetleb Riigikogu karusloomafarmide keelustamist Eestis. Eelnõu on läbinud juba esimese lugemise, ees ootavad veel teine ja kolmas lugemine. Sellega seoses vastas Nähtamatute Loomade küsimustele Riigikogu liige Andrei Korobeinik.
Kuidas jõudsite arusaamani, et ei poolda karusloomafarmide tegevust?
Kindlasti on mul kahju ka lehmadest ja kanadest, kuid olukorras, kus päris-kunstliha pole veel turule jõudnud, ei saa ma toetada kana- või lehmafarmide kinnipanekut. Karusnahk on aga selgelt luksuskaup ja selle praktiline väärtus on null. Alternatiivsed materjalid on soodsamad, keskkonnasõbralikumad, vastupidavamad, sobivad paremini meie kliimale. Ise eelistan igal võimalusel jala käia, sõltumata ilmast. Ühtegi probleemi pole täheldanud, kuigi kasukat mul polegi. Me näeme, et ühiskonna suhtumine muutub, aeglaselt aga kindlalt, ja selle tõttu on karusnaha farmide äri kokku kuivamas. Täna on ühiskond valmis selleks, et anda farmidele selget signaali – loodan et selleks on valmis ka Riigikogu.
Mis on teie arvates viinud selleni, et karusloomakasvatus on üle maailma hääbumas?
Karusnahk on ammu minetanud staatuse sümboli rolli noorema põlvkonna jaoks. Karusnahast kasukas on nüüd parimal juhul vaid DJ atribuut, halvimatest assotsiatsioonidest ei hakka isegi rääkima. Langenud nõudluse tõttu pannakse ärid kinni isegi nendes riikides, mis on ajalooliselt olnud selle valdkonna turuliidrid. Mõned nendest riikidest keelavad karusloomafarmide pidamise.
Miks on Eesti ühiskond teie hinnangul küps karusloomafarmide keelustamiseks, sarnaselt paljude teiste Euroopa riikidega, kes on karusloomakasvatuse juba keelustanud?
Toetust karusloomafarmide keelustamisele näitavad küsitlused, muutunud on ka parlamendisaadikute hoiakud. Kuigi Riigikogus on endiselt palju konservatiivselt meelestatud saadikuid, siis mulle tundub, et enamus siiski on keelustamise-eelnõu poolt. See eelnõu läbis esimese lugemise, mis on samuti selge meelemuutuse näitaja – eelmistel kordadel lükati see esimesel lugemisel tagasi. Peamine väljakutse on täna see, et eelnõu ei jääks keskkonnakomisjoni sahtlisse ja jõuaks Riigikogu saali teisele lugemisele.
Milliseid väärtusi karusloomafarmide tegevuse lõpetamise teie jaoks kätkeb?
Me räägime üsna marginaalsest ärivaldkonnast, karusloomafarmides on tööl kümmekond inimest üle Eesti. Majanduslik mõju on olematu, kuid üldise poliitika kujundamisel oleks see oluline samm. Me näitame, et Eesti jaoks on kliimaküsimused ja loomade heaolu tähtis. Ma usun, et tegemist on ühiskonna loomuliku arenguga. Omal ajal kõlasid sarnased argumendid orjapidamise keelustamise vastastelt: tegemist on majandusliku katastroofiga, miks me peame ise tegema, kui teised ei tee jne. Ühiskond, nagu näeme, sai päeva lõpus hakkama.
Mida ütleksite neile, kes on karusloomafarmide keelustamise osas skeptilised?
Inimesed on erinevad ja ma kindlasti ei mõtle, et karusloomafarmide keelustamine peab olema 100%. Ja üldiselt olen ma vähemuste poolt, ka siis, kui ma nende seisukohta ei jaga. Vähemuste õigusi peabki kaitsma, kuid vaid seni, kuni need õigused ei riiva teisi. Antud juhul nad riivavad – soovin vaadata videosid sellest, kuidas loomad elavad karusloomafarmide puurides, Yotube’is on need videod saadavad. Tihtipeale on tegemist kiskjatega, kes looduses elavad väga suurel territooriumil, farmis aga on nad kinni pisikeses puuris, kus nad ei saa korralikult liikuda, vigastavad end ja peavad piinlema sedasi aastaid.
Kas on veel mõni loomade heaoluga seotud teema, mida oluliseks peate?
Neid teemasid on palju, suve jooksul olen saanud kümneid ettepanekuid, 15 neist on töös. Nende seas on näiteks üleriigiline lemmikloomade register, rangemad karistused loomapiinajatele ja palju muud. Mul on väga hea meel, et Eestis on palju organisatsioone, kes võtavad loomade heaolu enda südameasjaks ja suudavad esitada konstruktiivseid ettepanekuid, mitte lihtsalt kurta, et elu on karm. Tänu neile suudame seadusandluses üht-teist muuta – võtab aega, aga olen positiivses tulemuses üsna kindel.
Tšintšiljad on üks neist loomaliikidest, keda peetakse karusloomafarmide kitsastes oludes karusnaha saamise eesmärgil, sealhulgas Eestis. Mitmed heaoluprobleemid viitavad sellele, et tingimused farmides pole kaugeltki piisavad, et tagada loomadele elamisväärne elu.
Öise eluviisiga närilised kõrgmäestikust
Tšintšiljad on väikesed suurte kõrvade ja koheva sabaga närilised, kes meenutavad välimuselt pisut jänest ja oravat. Nende suured silmad ja kõrvad viitavad öisele eluviisile, suured tagajalad hüppavale liikumisviisile. Tšintšiljad on sotsiaalsed loomad, minevikus võis looduses tihti kohata isegi 100-pealisi tšintšiljade kolooniaid.
Tšintšiljade looduslik elukeskkond on umbes 3000-5000 meetri kõrgusel Andide mäestikus Lõuna-Ameerikas. Nad elavad looduses umbes 10-aastaseks ja koduloomadena 15-20-aastaseks. Looduses on olnud pikka aega probleemiks elupaikade hävimine ja küttimine, mistõttu tšintšiljad on ohustatud liigina looduskaitse all.
Kuna nende väikeste olevuste karv on väga pehme ja karusnahana hinnatud, peavad paljud tšintšiljad veetma piinarikka elu karusloomakasvanduse kitsas puuris. Kuigi tšintšiljade heaolu on vähe uuritud, on mitmed probleemid siiski tuvastatud ja on selge, et karusloomafarmide tingimustes ei tagata neile sobivaid elutingimusi.
Piirav ja julm elukeskkond
Tšintšiljad elavad karusloomafarmides umbes 0,2 ruutmeetri suurustes traatpuurides, mida hoitakse tihti üksteise peal. Tšintšiljad on äärmiselt sotsiaalsed loomad ning eraldatus on nende jaoks raske. Kuna puurid on väga madalad, ei saa tšintšiljad neis hüpata ehk loomuomaselt käituda. Hüpates löövad nad pea vastu madalat puurilage ja vigastavad end pidevalt.
Sellega puuridest tulenevad probleemid paraku ei lõpe. Puuridel on traatpõrand, millel kõndimine on tšintšiljade pehmetele käppadele äärmiselt valus ja võib neid vigastada. Traatpuuris puudub ka võimalus pesa ehitamiseks, kuhu loomad saaksid vajadusel varjuda, ja nad ei saa enda puhastamiseks olulisi liivavanne võtta.
Eriti kehv on emaste tšintšiljade olukord. Nad peavad kandma suurt plastikust kaelavõru, et nad ei pääseks teistesse puuridesse, kui need on parasjagu paaritumise eesmärgil avatud – ühel isasel on ligipääs mitme emase juurde. Neid sunnitakse elama polügaamselt, kuigi nad elavad looduses monogaamselt. Kui tšintšiljad sünnivad, eraldatakse nad emast juba umbes 60-päevaselt.
Tšintšiljade kannatusterohke elu ei saa otsa vähem piinarikkalt. Nahaloomad hukatakse 8-kuuselt, tavapäraselt mürgisüsti või kaelamurdmise teel. Mõnikord kasutatakse ka elektrilööki. Need meetodid tekitavad loomadele nende viimastel hetkedel tohutut valu ja surm ei saabu alati koheselt, rääkimata sellest, et mõnikord puudub töötajal korralik väljaõpe.
Plastikust kaelavõrud emaste tšintšiljade jaoks
Stereotüüpne käitumine
Kuna tšintšiljad on öise eluviisiga ja farmides tegeletakse nendega põhiliselt päevasel ajal, võivad paljud heaoluprobleemid märkamata jääda. Siiski on tehtud kindlaks mitmed otsese eesmärgita korratavad käitumismallid, mis viitavad võimaluse puudumisele loomuomaselt käituda ning piiravates tingimustes elamisest põhjustatud hirmule, stressile ja frustratsioonile.
Üks käitumishäire, mida tšintšiljadel karusloomafarmides tihti esineb, on karvade närimine – loomad närivad paiguti ära oma karvkatte alakeha piirkonnas. Tegu on ühega vähestest käitumishäiretest, mida on rohkem uuritud, kuna see mõjutab otseselt loomade pealt saadavat majanduslikku kasumit. Samuti saab selle tulemusi loomade peal, seega ka päevasel ajal näha.
Veel esineb puurivõrede närimist, puuri kraapimist esikäppadega ja tagurpidi hüppamist. Viimane tähendab, et loom tõukab end tagajalgadega põrandalt üles vastu seina või lage ja hüppab siis pea ees alla, nii et esikäpad maanduvad kõigepealt. Tagurpidi hüppamist, puurivõrede närimist ja puuri kraapimist on seostatud katsega puurist põgeneda.
Terviseprobleemid ja haigused
Tšintšiljadel on tuvastatud farmides paljunemishäireid ja võrdlemisi kõrge poegade suremus. Oletatav monogaamsus tšintšiljade hulgas võib tähendada, et iga emane ja isane ei sobitu omavahel hästi. Samuti arvatakse, et pojad ei saa pärast imetamise lõppu granuleeritud toidust ja heinast piisavalt toitaineid. Ühe probleemina nähakse, et tšintšiljadel ei lasta süüa toitaineterikast platsentat, kuna see võib puuri traatpõrandast läbi kukkuda.
Karusloomafarmides esineb tšintšiljadel tihti kõhulahtisust ning surma põhjuseks on sagedasti seedetrakti haigused. Kõhulahtisust põhjustab heinas leiduv bakter Pseudomonas aeruginosa. Kuigi terved tšintšiljad on sellele bakterile immuunsed, on karusloomafarmides elavad isendid tihti kehva toitumise tõttu nõrgestatud immuunsüsteemiga. Lisaks võib kõhulahtisust põhjustada parasiit Giardia intestinalis.
Suureks probleemiks on maosoolepõletik, mille tekkimist soodustavad stress, kehv hügieen, vitamiinipuudus, kõdunev toit, räpane vesi ja kemikaalid toidus. Samuti esineb tšintšiljadel listerioosi, hemorraagilist septitseemiat, seenhaigust, puhitust, rinnapõletikku ja emakapõletikku. Mõnikord toimub alatoituvuse ning vitamiini- ja kaltsiumipuuduse tulemusena hammaste ebaloomulik areng ning loomad ei saa enam korralikult süüa.
MTÜ Nähtamatud Loomad päästab novembris 100 tšintšiljat ühest uksi sulgevast karusloomafarmist, säästes need loomad hukkamisest ja karusnahaks saamisest. Kõigile loomadele on juba kodu leitud. Et ükski loom ei peaks maha jääma, on kõigil võimalik annetusega toetada loomade väljaostmise, kütuse, veterinaari, ravimite ja muude päästeoperatsiooni kulutuste eest tasumist. Annetada saab siin: https://nahtamatudloomad.ee/toeta.
Anname kõigile toetajatele ja loomasõpradele teada, et oleme otsustanud osta tühjaks ühe Eesti uksi sulgeva karusloomafarmi ja päästa sealsed 100 tšintšiljat hukkamisest ja karusnahaks saamisest.
Tegu on Eesti karusloomafarmiga, mis on tegevust lõpetamas ning selle asemel, et viimased loomad hukata ja karusnahaks müüa, oleme veennud karusloomafarmi omaniku, et me ostame loomad välja.
Tänaseks päevaks on kõigile loomadele olemas ka uued kodud, kus neid väga oodatakse. Enamik tšintšiljasid leiab uue kodu kahekaupa, sest liigina on parem, kui neid üksinda ei peeta. Mõnes kodus on juba ees ootamas teine tšintšilja, kuhu siis uus loom kaaslaseks läheb. Koostasime koos ekspertidega ka põhjalikud juhised, kuidas päästetud loomade heaolu eest hoolt kanda.
Kuna tegu on meie teada suurima looma päästeoperatsiooniga karusloomafarmist Eestis, kus ühe algatuse raames päästetakse tapalt 100 looma, siis pöördume ühiseks pingutuseks kõigi oma toetajate poole. Kõigi loomade väljaostmiseks peame kokku koguma 3500€, et garanteerida loomade ellujäämine. Lisaks 3500€, mis kulub loomade väljaostmisele, teeb selle projekti suureks väljakutseks kulutused autotranspordi, kütuse, loomade transpordi jaoks vajalike tingimuste, veterinaarkulude, ravimite, projekti jäädvustamise ja suure loomade arvuga seotud kulutused. See on paratamatu, et nii suuremahulise logistikaga ettevõtmisega kaasneb omajagu kulusid, et loomad turvaliselt kodudesse saada.
Logistiliselt on oluline arvestada, et loomad, keda päästma läheme, on terve oma kurva elu elanud karusloomafarmi kitsas traatpuuris, seega peame nende transpordil olema erakordselt ettevaatlikud. Nad ei ole kunagi varem autos sõitnud ega viibinud väljas kitsast traatpuurist. Tšintšiljadel on tundlik seedesüsteem, stressist võivad neil pisikestel tekkida neile ohtlikud gaasid, seega planeerime pääsemissiooni sedasi, et igal loomal on transpordil oma hoolitseja. Me ei lao autot lihtsalt loomade transpordipuure täis, vaid saame ühe autoga ära tuua maksimaalselt 3-4 looma, sest nad vajavad terve sõidu ajal pidevat jälgimist. Juhul, kui neil tekivad gaasid, saame neile kohe Cuplatoni manustada, et stress neile fataalselt ei mõjuks.
Kuna loomi on kokku 100, planeerime nende päästmise mitmes osas, et logistika uutesse kodudesse toimiks tõhusalt ja saaksime garanteerida loomade heaolu ja päästmise õnnestumise. Koostasime suure tiimi Nähtamatute Loomade inimestest, mis selle pääseoperatsiooniga tegeleb ja loomade äratoomise eest vastutab.
Kõikide uute omanikega sõlmime loovutuslepingu, et kindlustada loomade hea kohtlemine. Oleme erakordselt tänulikud kõigile headele inimestele, kes annavad tšintšiljadele uue võimaluse eluks – tänu abikäe ulatamisele on meil võimalik see operatsioon ellu viia! Eriti tore oli näha, kui palju abipakkujate hulgas oli inimesi, kel on varem olnud tšintšiljad ning kes on kursis nende loomakeste hingeeluga.
Hoiame kõiki toetajaid kursis selle päästeprojekti arengutega ja oleme siiralt tänulikud iga annetuse eest, mis selle õnnestumiseks teele pannakse! Tänu annetajatele saame garanteerida, et ükski loom ei jää maha – kui kogume vajaliku summa, saame loomad päästa ja uutesse kodudesse viia. Kõik väärivad teist võimalust – nüüd saame anda neile loomadele võimaluse pääseda kitsast traatpuurist ja kindlast surmast läbi kaela murdmise või mürgisüsti – neid ootavad armastavad kodud, kus nad saavad liikuda, ringi joosta ja olla hea hoole all oma elu lõpuni.
Rohkem infot tšintšiljade päästmisest õige pea! Aitäh kõigile annetajatele!
Tšintšiljade päästmine on osa Nähtamatute Loomade kampaaniast, et karusloomakasvatus Eestis keelustataks. Riigikogu menetleb hetkel karusloomafarmide keelustamise eelnõud, mis läbis 15. oktoobril edukalt esimese lugemise ning ootab nüüd järgmisi samme. Tšintšiljade päästmisega tõmbame tähelepanu indiviididele, kes nendes farmides kitsastes traatpuurides kannatavad ning kes muidu hukataks karusnaha saamise eesmärgil.
Karusnahatöösturid väidavad, justkui oleks karusnaha puhul tegemist jätkusuutliku toorainega. Seejuures on jäänud tagaplaanile fakt, et kuigi looduses on karusnahk tõepoolest naturaalne, on karusnahksete esemete tootmisprotsess kõike muud kui keskkonnasõbralik.
Karusnahatööstuse kahjulikku mõju keskkonnale on kajastatud nii teadusraportites kui ka meedias. Sellest hoolimata on paljudes tarbijates kinnistunud karusnahatöösturite sõnumid karusnaha loodussõbralikkusest ja vajalikkusest. Väide, et karusnahk on naturaalne ja jätkusuutlik, on tarbijaid eksitav – karusnahk on loodussõbralik vaid metsas, karuslooma seljas. Rääkides karusnahksete esemete tootmisest, tuleks keskkonnamõju hindamisel arvestada tootmisega kaasneva intensiivloomakasvatuse ja naha keemilise töötlemise aspektidega. Pealtnäha loomulikku päritolu karusnahk on isegi kunstkarusnahast mitmeid kordi keskkonnakahjulikum. Mitmed riiklikud reklaami järelevalvet teostavad asutused näiteks Inglismaal, Hollandis, Soomes, Itaalias ja Taanis on keelanud karusnahatööstusel oma reklaamides selliste väidete esitamise.
Karusnahku töödeldakse toksiliste kemikaalidega
Karusnahk on algupäraselt orgaaniline aine (looma nahk ja karvad). Et see tarbija riidekapis samamoodi roiskuma ja kõdunema ei hakkaks, nagu metsas loomulik on, tuleb seda tugevatoimeliste keemiliste ühenditega kaitsta. Selleks kasutatakse naha parkimisel ja töötlemisel toksilisi aineid, nagu ammoniaaki, kromaate, formaldehüüde, vesinikperoksiidi ja valgendusaineid, mis aitavad karusnahka säilitada ja värvida. Neid aineid seostatakse vähi, respiratoorsete haiguste ja leukeemiaga. Suurem osa karusnahkadest töödeldakse Hiinas, kus on leebemad nõuded, ning saadetakse siis üle maailma laiali. Mitmetes uuringutes on leitud tuntud rõivabrändide lasterõivastelt (näiteks imiku kombinesooni kapuutsiäärel või muudel rõivaste karusnahksetel osadel) ohtlikus koguses formaldehüüde ja etoksülaate, mis on kantserogeensed, põhjustavad allergiaid ja hormonaalse tasakaalu häireid.
Karusloomafarmid mõjutavad kohalikku loodus- ja elukeskkonda
Kulude kokkuhoidmise ja tootmisvõimsuse maksimeerimise eesmärgil peetakse 85% karusloomadest intensiivfarmides, kus on keskmiselt kokku tuhandeid või sadu tuhandeid loomi. Sellise tootmisviisi puhul tekib väga väikesel territooriumil hulganisti jäätmeid, mis avaldavad kohalikule keskkonnale silmnähtavat mõju. Lisaks loomade heaolule jäävad tihti tagaplaanile ka keskkonnakaitse alased nõuded – erinevate riikide raportid keskkonnakaitsenõuete rikkumistest karusloomafarmides on sage nähtus. Selle tavapärasteks tagajärgedeks on kohalike mets- ja vesikondade ning õhu reostus. Karusloomafarmides peetavate karnivoorsete loomade (rebased, naaritsad) väljaheited on kõrge fosfori ja lämmastiku sisaldusega, mida lendub õhku ja imendub vihmaveega pinnasesse ja jõuab veekogudesse. Halvematel juhtudel esineb piirkonna põhjavee reostumine ning kohalike veekogude eutrofeerumine ja ujumiskõlbmatuks muutumine. Karusloomafarmide ümbruses elavad inimesed erinevates riikides kurdavad sageli ebameeldiva lõhna, kärbeste, müra, veereostuse, kohaliku eluolu häirimise ja kinnisvara hinna langemise üle. Farmist põgenenud võõrliigid tekitatavad kahju kohalikule bioloogilisele mitmekesisusele.
Karusnahkade masstootmine avaldab keskkonnale laiemat mõju
Igal aastal nülitakse maailmas kümneid miljoneid karusloomi, kelle pidamise ja hävitamise protsessiga tekib miljonite tonnide viisi väljaheiteid, reovett ja kasvuhoonegaase. Palju tsiteeritud Hollandi sõltumatu uuringuagentuuri CE Delft kohaselt kulub 1 kg naaritsakasuka tootmiseks 11 looma, kelle üleskasvatamiseks vajatakse 563 kg sööta. Muuhulgas tekib 220 kg väljaheiteid ja 110 kg süsinikdioksiidi. Arvestades, et kasuka valmistamiseks kulub 50 looma (keskmiselt 50-60), on selle tootmiseks järelikult vaja üle 2,5 tonni sööta, lisaks kaasneb sellega tonn väljaheiteid ja pool tonni süsinikdioksiidi. Kuigi tänapäeval valmistatakse kasukate asemel pigem moedetaile, kasutatakse selleks endiselt kümneid miljoneid loomi. Karusnahkse tooraine ökoloogiline jalajälg on kordades suurem kui teistel materjalidel, nagu näiteks akrüülil, polüestril, puuvillal, lambavillal või kunstkarusnahal.
Karusnaha tootmine ei ole tänapäeval keskkonnaalastest aspektidest õigustatud. Selle ressursikuluka tööstusharuga kaasneb negatiivne mõju keskkonnale nii kohalikul kui globaalsel tasandil, rääkimata tootmisega kaasnevatest ohtudest tarbijatele ja töölistele (toksiinid ja zoonootilised haigused). Paljud tarbijad, moeloojad ja riigivalitsused on karusnahatööstuse toetamisest loobunud. Järjest enam eelistatakse kasutada modernsemaid, praktilisemaid ja eetilisemaid materjale. Tegemist on ebavajaliku luksuskaubaga, mille võiks tootmata jätta.
Kantar Emori poolt sel sügisel läbi viidud uuringu tulemused näitavad, et 83% eestlastest arvab, et igas poes peaks olema müügil vabaltpeetavate kanade mune. Sama uuringu kohaselt ei poolda 79% seda, et munakanad elavad puurides. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad, kes on viimastel aastatel väga aktiivselt tegelenud kanade heaolu teemadega, algatas tänasest Tallinnas ja Tartus välireklaamikampaania, millega kutsub üles eelistama puurivabu mune.
“Puurispeetavad kanad ei saa kordagi oma elu jooksul vabalt ringi liikuda, puurid on kanade jaoks ebainimlikult kitsad, nad ei näe mitte kunagi päevavalgust ning neil puudub võimalus liigiomastele tegevustele, nagu näiteks tiibade sirutamine. Puurikanad peavad kogu oma elu veetma umbes A4 suurusel pinnal. Kutsume inimesi üles puurikanade munad ostmata jätma ja selle asemel eelistama vabalt peetavate kanade mune. Selline valik saadab tootjatele signaali, et tarbijad hoolivad kanade pidamistingimustest ja heaolust ega toeta kanade julma kohtlemist. Mida suurem osa meist loomasõbralikumaid valikuid langetab, seda vähemaks jääb ka päevast päeva suurtööstuse kitsikuses kannatavaid loomi,” sõnas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering.
Poes müüdavate munade tootmisviisi kohta saab teavet muna peal oleva templi esimese numbri järgi. Nr 3 tähistab puuris peetavate kanade mune, nr 2 õrrekanade mune, nr 1 vabalt peetavate kanade mune ning 0 mahepõllumajanduslikku munatootmist.
“Meil tarbijatena on ülimalt oluline meeles pidada, et makstes poes veidi rohkem munade eest ning eelistades puurivabasid mune, ei ole me vähemalt panustanud sellesse julma loomade pidamisviisi, nagu seda on puurisüsteemidega kanalad,” lisas Mering.
Välireklaam jääb avalikuks kaheks nädalaks. Nähtamatud Loomad töötab selle nimel, et kanu ei peetaks enam puurides ja kutsub inimesi ning ettevõtteid üles loobuma puuris peetavate kanade munade tarbimisest ja müügist.
Tänaseks on 40% Eesti jaekettidest ja sadakond toidusektori ettevõtet koostöös Nähtamatute Loomadega teatanud üleminekust puurivabade kanade munade kasutamisele.
Nähtamatud Loomad võtab tööle fundraiseri ja kanade heaolukampaania juhi, kelle tööks on toidusektori firmadega läbirääkimiste pidamine, et nad loobuksid puurispeetavate kanade munadest aastaks 2025.
Mõlemad tööpakkumised on täistööajaga ja eelistatult Tallinnas. Tööle asumine esimesel võimalusel pärast värbamise lõppu.
FUNDRAISER
Su tööülesandeks on hoolitseda organisatsiooni majandusliku elujõulisuse eest. Sa koordineerid annetuskampaaniaid, kultiveerid suhteid annetajatega ja koordineeritud fundraisingu tegevusi ja tiimi.
julgust küsida annetusi loomade heaolu kasvatamiseks
head eesti ja inglise keele oskust
suurt soovi õppida, areneda ja uusi oskuseid ja kogemusi saada
head pingetaluvust tegusas organisatsioonis
põhjalikke teadmisi loomade olukorrast tööstusfarmides
Omalt poolt pakume:
võimalust oma tegevusega reaalselt loomade elusid mõjutada
põhjalikku enesearengupaketti, koolitusvõimalusi
imelisi kolleege ja kokkuhoidvat ja sõprussuhteid väärtustavat kollektiivi
motiveerivat töötasu
põnevat tööd rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonis
kodust töötamise võimalust
KANADE HEAOLUKAMPAANIA JUHT / ETTEVÕTETEGA SUHTLUSE KOORDINAATOR
Su vastutusvaldkonnaks on Nähtamatute Loomade kampaania, mille eesmärgiks on kanade puurispidamise lõpetamine. Sa vead eest läbirääkimisi Eesti toidusektori firmadega ning veenad neid üle minema puurivabadele munadele. Sa koordineerid teadlikkuse kasvatamise tegevusi, mille eesmärgiks on tarbijateadlikkuse suurenemine puurispeetavate kanade heaoluprobleemidest. Lisaks koordineerid Sa vabatahtlike tiimi tegevusi kanade heaolukampaanias.
Kandidaadilt eeldame:
põhjalikke teadmisi kanade heaoluprobleemidest munatööstuses
häid läbirääkimisoskuseid
head pingetaluvust
head eesti ja inglise keele oskust
iseseisvust oma töö planeerimisel
selget eneseväljendusoskust ja julget suhtlust
valmisolekut tiimi juhtida
Omalt poolt pakume:
võimalust oma tegevusega reaalselt loomade elusid mõjutada
põhjalikku enesearengupaketti, koolitusvõimalusi
imelisi kolleege ja kokkuhoidvat ja sõprussuhteid väärtustavat kollektiivi
motiveerivat töötasu
põnevat tööd rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonis
kodust töötamise võimalust
Kandideerimiseks saada CV ja motivatsioonikiri (põhjenda, miks Sa soovid sellele töökohale kandideerida ja miks Sa sobiksid sellesse ametisse) 20. novembriks 2020 aadressile kristina.mering@nahtamatudloomad.ee. Lisaküsimuste korral pöördu Nähtamatute Loomade presidendi Kristina Meringu poole.
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad, kes tegeleb väga aktiivselt selle nimel, et karusloomafarmid Eestis keelustataks, uuris iluspetsialisti ja jumestuskunstniku Reet Härmati käest, mis seisukohal on tema seoses karusloomafarmidega ning karusnahksete toodete kandmisega.
Miks sa toetad karusloomafarmide keelustamist? Miks on sinu arvates oluline, et karusloomafarmid Eestis keelustataks?
Karusloomafarmide keelustamine Eestis on nii loomade, keskkonna kui ka inimeste heaolu arvesse võttes ainus mõistlik lahendus. Samasugune on tendents ka ühiskonna suhtumises, nii Eestis kui mujal maailmas. Karusloomafarmid on keelustatud juba väga paljudes riikides üle maailma.
Kas varem mõtlesid teisiti? Kui jah, siis mis pani su meelt muutma karusnahksete toodete osas?
Varem ei osanud ma kahjuks sellele tööstusharule tähelepanu pöörata, kuna mul ei olnud kokkupuudet karusnahatoodete ja tootmisega. Teadlikkus tekkis aegamööda, info levides selgus, mis on tegelikult selle luksuskauba ja karusnahatööstuse taga. Minu garderoobis küll kasukaid ei leidunud, aga paari dubljonka omanik olen olnud küll. Andsin need komisjonipoodi, kuna ei suutnud neid enam kanda. Minu garderoobis enam karusnahast toodetele kohta ei leidu! Lõbu ja luksuse pärast ei peaks üksi loom kannatama.
Kust on tulnud sinu teadlikkus karusloomafarmide osas?
Minuga võttis ühendust loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad. Olen väga tänulik neile minu silmade “avamise” eest ja olen oma panuse andnud, allkirjastades erinevaid petitsioone ja tehes jõudumööda väikeseid annetusi. Lisaks karusloomafarmide mitte-toetamisele ei kuulu minu menüüsse enam rasvamaksapasteet foie gras, mille tootmiseks sundsöödetakse julmalt hanesid ja parte. Veel sai minu allkirja elusate loomade teistesse riikidesse veo keelustamise algatus. Eestimaa Roheliste partei ridadesse astudes sain aina teadlikumaks, mis toimub meie ümber, ja nägin, et osad tööstusharud on jäänud ajale jalgu. Kunagi olid elektripirnide asemel vaalaõli lambid – kas keegi kujutaks praegu ette vaalade tapmist elektri saamise eesmärgil? Inimeste meelsus, eetilisus ja valikuvõimalused on arenenud, enam ei lepita loomade väärkohtlemisega.
Kuidas hindad – kas eestlased teavad, mis karusloomafarmides toimub?
Usun, et noored on sellest probleemist väga teadlikud ja võitlevad loomade heaolu nimel. Vanema generatsiooniga on natuke kehvemad lood, aga olen tähele pannud, et nii kui seletan lahti karusloomafarmide probleemi ja kuidas seal piinatakse loomi, et saada see nn luksuskaup kasukas, siis paljud mõistavad probleemi ja nõustuvad farmide sulgemise ideega. Ka erinevate uuringute kohaselt ei poolda enamik Eesti inimestest loomade kasvatamist ning hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil.
Kuidas tajud moetööstuses karusnaha olukorda?
Karusnaha olulisus moetööstuses kindlasti kahaneb. Järjest rohkem moebrände ütleb lahti karusnahast ja asendab selle kunstkarusnahaga või mõne muu asendusmaterjaliga. Esimeste seas olid näiteks Tommy Hilfiger ja Giorgio Armani. Neile on järgnenud Michael Kors, Versace, Gucci jne. See on ainuvõimalik valik ja jätkusuutlik suund, uus põlvkond ei toeta ebaeetilist moekunsti.
Miks sa toetad Nähtamatute Loomade tegevust? Miks on sinu arvates loomakaitseorganisatsioonide tegevus oluline?
Ma vastaksin sellele küsimusele küsimusega – kas sina laseksid oma sõbral kogu elu puuris piinelda? Mina mitte ja sellepärast toetan Nähtamatuid Loomi, kes võitlevad loomade heaolu ja eetilise Eesti eest! Ma olen ääretult tänulik Nähtamatute Loomade tiimile, et nad seda võitlust veavad ja seisavad nende heaolu eest, kes enda eest kõneleda ega seista ei saa.
Läbipaistvus on Nähtamatute Loomade jaoks oluline väärtus, mida rakendame oma organisatsiooni igas valdkonnas – sisekommunikatsioonist kuni rahastuseni. Usume, et kui ühiskonnas oleks rohkem läbipaistvust, saaks suure hulga probleeme ära hoida. Seega tahame ise head eeskuju näidata, et see idee laiemalt leviks. Oleme liitunud ka vabaühenduste eetikakoodeksiga, mille olulisteks alustaladeks on ausus ja läbipaistvus.
Järgnevalt anname ülevaate meie 2020. aasta kümne kuu tuludest ja kuludest ning sellest, kuhu oleme ressursse suunanud, et loomi aidata.
Fundraisingorganisatsiooni esimesest päevast alates prioriteediks
Seadsime organisatsiooni majandusliku iseseisvumise ja jätkusuutlikkuse fookusesse juba Nähtamatute Loomade algushetkel. Hakkasime põhjalikult lugema ja end kurssi viima, mida tähendab heategevusühingu jätkusuutliku majandusmudeli ülesehitamine. Lugesime kamba peale läbi kümmekond 500-leheküljelist raamatut ja mõistsime, et loetu on vaid jäämäe tipp. Seetõttu püüdleme pühendunult selle poole, et leiduks piisavalt ressursse farmiloomade kannatuste vähendamiseks Eestis.
Tänu püsitoetajatele ja annetajatele ning projektitaotluste kirjutamisele oleme saanud lansseerida kanade heaolukampaania ning foie gras’ kampaania hanede ja partide heaolu tõstmiseks, samuti Taimse Teisipäeva erinevad algatused 22-päevasest taimetoidu väljakutsest kuni koolideni, kus õpilased naudivad ühel päeval nädalas taimset koolilõunat. Nende kampaaniate mõjuanalüüside käigus on selgunud, et oleme oma tegevusega parandanud sadade tuhandete loomade heaolu ja vähendanud nende kannatusi tööstusfarmides. Aitäh, armsad ja võimsad püsiannetajad, et selle võimalikuks teete!
Nähtamatud Loomad on kõvasti vaeva näinud, et meil oleks võimalus palgata täistööajaga personal, eesmärgiga ehitada üles jätkusuutlik organisatsioon ja tegeleda tõhusalt loomade heaolu tõstmisega Eestis. Need inimesed saavad pühenduda meie kampaaniate ülesehitamisele ja eestvedamisele, et kindlustada loomade heaolu paranemine. Meil on tänaseks kaheksa täistööajaga töötajat, kes on peamiselt kampaaniate eestvedajad – kanade heaolukampaania juht, Taimse Teisipäeva kampaaniajuht, Taimse Teisipäeva institutsionaalse suuna juht (kooliprojekti koordinaator), Taimetoidu Väljakutse koordinaator, fundraiser, kommunikatsioonijuht, organisatsiooni assistent ja organisatsiooni president. Lisaks kaasame aktiivselt vabatahtlikke, kes moodustavad organisatsiooni südame ja tuuma ning kellest paljud panustavad pikki tunde, olles oma rollidele pühendunud ja töökad. Vabatahtlikud on kaasatud organisatsiooni töö igasse etappi tiimijuhtimisest kuni turunduseni.
Kui Nähtamatud Loomad 2017. aastal tegevust alustas, hakkasime kohe õppima, kuidas kirjutada häid projektitaotlusi ja luua endale kindel toetussüsteem, et mitte jääda käed rüpes istuma ja kurtma, miks keegi meie tegevust ei toeta. Organisatsiooni president sai alustada täistööajaga, sest leidis ideede elluviimiseks rahastuse rahvusvahelisest fondist. Tänu sellele sai ta keskenduda tõhusa ja eduka organisatsiooni ülesehitamisele, tiimiliikmete värbamisele ning kampaaniate algatamisele.
Tegutseme proaktiivselt – kuna annetamiskultuur alles kinnitab Eestis kanda, peame ise märkimisväärselt aega kulutama ja põhjalikke projektitaotlusi kirjutama, et rahastusvõimalusi leida. Nii hoolitseme selle eest, et saaksime loomade eest seista, olenemata sellest, et MTÜde rahastus Eestis on enamasti pigem madal. Me ei kavatse olukorraga leppida, vaid anname endast kõik, et saaksime rasketest oludest sõltumata leida kohalike ja rahvusvaheliste projektide kaudu vajaliku toetuse farmiloomade heaolu parandamiseks.
Nagu juba mainitud, on läbipaistvus meie jaoks oluline väärtus, mistõttu lisame MTÜ majandusaasta aruanded pärast esitamist alati kodulehele, kus kõigil on võimalik nendega tutvuda. Meie kulud ja tulud on kõigile nähtavad ja kättesaadavad. Need leiab meid tutvustava sektsiooni allosast koos meie põhikirja ja eetikakoodeksiga. Lisaks on kodulehel kõigi firmade logod, kes meid toetavad – esmalt, et tänada neid olulise panuse eest, kuid teisalt ka selleks, et inimesed teaksid, kes meid toetavad. Oleme otsustanud, et ei võtaks vastu toetust firmalt, kelle puhul meie töö esindaks nende huve (nt puurivaba munatootja või mõni muu sarnaste huvidega ettevõte). Tegutseme ainult loomade heaolu huvides ning väärtustame oma töös tegevusvabadust, ausust ja läbipaistvust.
Kuidas leiame ressursse loomade aitamiseks?
Nähtamatute Loomade sissetulek jaguneb kolmeks valdkonnaks: – annetused ja püsitoetajate panus – projektitoetused, mida oleme tegevuste elluviimiseks taotlenud – heategevusmeenete müük ja teenused (riidest kotid, särgid, pusad, rinnamärgid jms ning koolitused ja ettekanded-esinemised)
Meie kogutulu selle aasta esimese kümne kuuga on olnud 180 427,17 eurot. Sellest mitu projekti on mõeldud rahastuseks pika aja peale – näiteks kanade heaolukampaania töötaja projekti palgarahastus laekus küll 2020. aastal, kuid kampaaniategevused kestavad 2021. aasta keskpaigani.
Püsiannetajaid on meil 2020. aasta oktoobri seisuga 473. Isegi kõik ilusad eestikeelsed sõnad ei suuda väljendada meie siirast tänu, et nii paljud head inimesed annetusega loomade kaitseks välja astuvad. Tänu püsitoetajatele saame kindlustada, et loomade heaolu on jätkuvalt päevakorral – et väheneksid loomade kannatused ja suureneks heaolu. Tänu püsiannetajatele saame vedada eest kampaaniaid, mis kasvatavad tarbijateadlikkust, suurendavad toidusektoris kasutatavate loomade heaolu ning muudavad seadusandlust, nii et loomade huvid oleksid esindatud.
Nähtamatutes Loomades on kokkulepe, et iga töötaja suunab 5-10% oma tööajast fundraisingu tegevustesse. See tähendab, et lisaks fundraiserile panustavad ka kõik teised töötajad organisatsiooni majandusliku elujõulisuse kasvatamisse, kirjutades projekte, organiseerides heategevuslikke laatasid või pidades läbirääkimisi teenuste ja toodete hinna alandamise osas, et kulusid kokku hoida. Me töötame suuresti start-up’i vaibis, kus me mitte ei heida meelt, et Eestis on kolmandas sektoris madal rahastus, vaid keskendume väljakutsele ja lahendustele, kuidas tagada heategevusmaastikul Nähtamatuid Loomi iseloomustav ainulaadne lähenemine – jätkame keerulisest olukorrast sõltumata optimistlikult ja otsime võimalusi loomi võimalikult tõhusalt aidata.
Projektitaotlused loomade heaolu kasvatamiseks Eestis
Projektitaotluste osas oleme hoolega oma oskuseid lihvinud, õppinud ja vigasid märganud ning sel aastal oleme saanud eduka rahastusotsuse kaheksast projektist. Kirjutasime taotlused veel kolme, kuid neid ei rahuldatud. Paar projekti on veel kirjutamisel, nii et loodame parimat. Projektide osas taotleme rahastust nii Eesti kodanikeühiskonna fondist kui ka välismaistest loomakaitsefondidest või keskkonnaalastest taotlusvoorudest. Viimane ühtib meie Taimse Teisipäeva kampaaniaga, mis tegutseb ka toidulaua keskkonnajalajälje vähendamise nimel.
Projektide kirjutamine ja aruandlus on väga ajamahukad, aga see on meie kohanemismehhanism, et keerulistes oludes hakkama saada. Ainuüksi annetustele toetudes poleks võimalik palgata inimesi süvenenult kampaaniaid eest vedama ning sellisel juhul jääksid pooled Nähtamatute Loomade tegevused tegemata. Meie lahendus pole kindlasti täiuslik, kuid on andnud meile võimaluse tööstusfarmide kõige hullematesse praktikatesse sekkuda. Näiteks oleme tänu rahvusvahelise loomakaitsefondi Open Wing Alliance’i toetusele saanud palgata täistööajaga kanade heaolukampaania juhi, kes on suure pühendumusega ehitanud üles läbirääkimised ja koostöö toidusektori ettevõtetega ning veennud sadakond firmat puurivabade munade kasutamisele üle minema. Taolist tööd vabatahtlikuna tehes võtaks see kordades rohkem aega ja ei pruugiks isegi võimalik olla, sest firmadega käime kohtumas alati tööajal, mil vabatahtlikud on muude kohustustega hõivatud (töö, ülikool jms).
Vabakonnas on oluline luua palgalist ekspertiisi, süvenemisvõimalust, et tõhusad lahendused erinevatele probleemidele saaksid praktilise kuju – tänu projektide koostamisele oleme selle võimekuse endale loonud. Palju tööd on veel ees ja plaanime palgata võimaluse korral mitu uut töötajat, kuna oleme senise kogemuse põhjal aru saanud, et see on kindlasti üks meie edu võti.
Projektirahastused on sel aastal tulnud Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist turundustegevuste jaoks, Parks Foundationist Taimse Teisipäeva institutsionaalse suuna jaoks, Põhjamaade Ministrite Nõukogust Food Innovation Summiti jaoks, Anima Internationalist Taimse Teisipäeva ettevõtetega koostöö ja Taimetoidu Väljakutse jaoks, Vegfundist ja Provegist Food Innovation Summiti jaoks, Sotsiaalministeeriumist Taimse Teisipäeva kooliprojekti koolikokkade koolituste jaoks ning Open Wing Alliance’ist kanade heaolukampaania jaoks.
Heategevusmeenete müük on samuti hea viis, kuidas meie toetajad saavad soetada toreda sõnumiga riidest koti, T-särgi või sooja pusa ning samal ajal toetada meie tegevust loomade kaitseks. See moodustab meie tuludest küll vaid 4%, kuid loodame seda osakaalu leidlike ja praktiliste heategevusmeenete abil veel suurendada. Kuna me ei korraldanud sel aastal Covid-19 tõttu infolaudade tuuri nagu varasematel aastatel, olid heategevusmeenete müüginumbrid väiksemad.
Kuidas jaotuvad organisatsiooni kulud?
Oleme koostanud organisatsiooni kulude kategoriseerimiseks põhjaliku süsteemi, mille järgi lisame igale kulutusele põhjalikud sildid, et saaksime hinnata, kas ressursside suunamine on olnud tõhus. Meie kulud 2020. aasta esimese kümne kuu jooksul on olnud 126 928,20 eurot.
Sellest suurim osa ehk ca 40% on läinud meie suurima kampaania ehk Taimse Teisipäeva jaoks. See on ka arusaadav, sest kampaania osana korraldame Põhjamaade suurimat toiduinnovatsiooni konverentsi Food Innovation Summit, mille jaoks taotlesime rahastust mitmest fondist. Lisaks on Taimse Teisipäeva kampaanias kolm täisajaga töötajat – kampaaniajuht, institutsionaalse suuna koordinaator, kes tegeleb sellega, et koolides peetaks Taimset Teisipäeva, ning Taimetoidu Väljakutse koordinaator, kes haldab väljakutse tegevusi.
Teine suurem jaotus on fundraising, mis tuleneb sellest, et oleme sel aastal teinud mitu suuremat heategevusmeenete tellimust – hulgi tellides hoiame kulusid kokku. Heategevusmeened kuuluvad fundraisingu jaotuse alla, sest heategevusmeenete müük on üks viis, kuidas organisatsiooni kampaaniate elluviimiseks ressursse kogume. Lisaks käib selle jaotuse alla nii fundraiseri kui organisatsiooni assistendi töötasu. Mõlemad hoolitsevad selle eest, et kõik meie annetuskampaaniad kasvataksid ka teadlikkust loomade olukorrast Eestis.
Sel aastal on meie turundustegevustele palju ressursse kulunud, sest karusloomafarmide keelustamise kampaanias oli erakordselt oluline hoida eelnõud edukalt nähtaval. Selleks tellisime karusloomakampaanias välireklaamid üle Eesti, olime veebibänneritega kõikide suuremate ajalehtede portaalides, digiekraanidel üle Eesti ning kaubanduskeskuste videoekraanidel. Nii jõudis paljudeni üleskutse toetada karusloomafarmide keelustamist. Lisaks on tulemas kanade heaolukampaanias suur välireklaamikampaania, et kasvatada tarbijate teadlikkust. Lisaks tellisime paljude küsimustega avaliku arvamuse uuringu Kantar Emorist, mis on küll kallis, kuid ääretult oluline, et saaksime oma mõju mõõta ja igal aastal näha, kuidas Eesti inimeste seisukohad farmiloomade suhtes muutuvad. Õige pea avalikustame ka selle uuringu tulemused.
Kulutuste alla lähevad tegevused, mida enamik inimesi ehk ei eeldakski, et võib ühe kampaania ülesehituseks tarvis minna. Selleks et ühiskonnas suuri positiivseid muutusi teostada, on tarvis häid IT-süsteeme uudiskirjade jaoks, samuti projektijuhtimistarkvara, et hallata tiimide tegevusi – organisatsioonis on juba sadakond vabatahtlikku, kes panustavad erinevates rollides ja kes vajavad head koordineerimist. Lisaks on asendamatult oluline jagada häid sõnumeid tasuliste sotsiaalmeedia reklaamidega Facebooki ja Instagrami vahendusel.
Pühendumine täistööajaga loomade heaolule ja ekspertiisi loomisele valdkonnas: töö valdkonnas pole teisejärguline
Kirjutame Nähtamatute Loomade palgasüsteemist lähiajal eraldi pikema artikli, sest see peegeldab meie väärtuseid läbipaistvusest ja tahame olla heaks eeskujuks. Praegu vastame veel kiiresti küsimusele, mida Eestis kahjuks tihti küsitakse – miks teil on organisatsioonis palgalised töötajad, miks te seda kõike vabatahtlikult ei tee?
Selle küsimuse taustsüsteem eeldab, et töö vabakonnas ja kolmandas sektoris on justkui teisejärguline ja vähem tähtis ning seda on võimalik ka väiksema pingutusega teha. Teemasse süvenedes mõistavad ehk kõik, et see ei ole päris mõistlik eeldus. Me ei küsi seda küsimust ju erasektori firmadelt või avaliku sektori organisatsioonidelt. Loomade heaoluprobleemid või mitmed sotsiaalvaldkonna küsimused on erakordselt rasked küsimused, mille puhul riigi käed jäävad lühikeseks ja mida lahendavad seega mittetulundusühingud. Kolmanda sektori eksperdid on riigile väärtuslik ressurss leidlike lahenduste leidmisel, kuid see eeldab pühendumist ja aega, et ehitada üles strateegia, kasvatada oskusi, kommunikatsiooniteadmisi ja keskenduda tõhusale tööle. Vabatahtlikud on Nähtamatute Loomade hing ja süda, kuid töötajad aitavad hoida tegevustes stabiilsust ja strateegilisust. Kui organisatsiooni president teeks loomade eest seismise tööd vabatahtlikult (nagu ta tegelikult üle poole oma elust varasemalt teinud on), siis ei oleks ta ilmselt jõudnud üles ehitada nii suurt organisatsiooni, kaasamise ja projektijuhtimise süsteeme ning lugeda vähemalt raamatu nädalas, et tööd veelgi targemalt ja läbimõeldumalt teha. Keskendudes loomade heaoluprobleemidele täistööajaga, saame hoolitseda selle eest, et loomade kannatuste leevendamine oleks võimalikult tõhus ja et meie kampaaniasõnumid jõuaksid sihtrühmadeni, olgu selleks ettevõtted, poliitikud või tarbijad.
Toome farmiloomade kannatused nähtavale ja lahendused lauale
3,5 tegutsemisaasta jooksul tunneme, et me alles soojendame end üles ja suurem töö on alles ees – Eestis kasvatatakse tööstusfarmide kitsastes oludes miljoneid farmiloomi, kes jäävad tavaelus ja meedias varjatuks ning kelle kannatustest enamik inimesi midagi ei tea. Meie roll organisatsioonina on lahendada neid küsimusi, mida kohates paljud pea ära pööravad, sest kaadrid loomade julmast kohtlemisest on liiga karmid. Oleme järgmiseks ette võtmas sigade heaolu, mis on lisaks kanade olukorrale üks põletavamaid probleeme toidutööstuse loomade puhul. Meie tegevus vajutab ühiskonna tundlikele kohtadele, mistõttu on rahastuse leidmine alati keeruline. Näeme siiski edaspidigi kõvasti vaeva, et kõik need head ideed ja hoolivad mõtted ka reaalsuseks saaks ning loomade kannatused väheneksid.
Tänu headele toetajatele on meil võimalik üheskoos loomade heaks suuri tegusid teha – meie poolt tuleb töö, tiim, plaanid, strateegiad, pikk kogemus ja palju teadmisi valdkonnast, ning toetajate poolt ressursid, et kampaaniaid ellu viia – AITÄH, et sellises ühtsuses ühiskonda paremaks muudame! Töö jätkub, et loomade hääled kuuldavaks saaksid!
