Yoko Alender. Foto: Erlend Štaub, Kroonika.

Käesoleval sügisel menetleb Riigikogu karusloomafarmide keelustamise eelnõud, mis on juba läbinud esimese lugemise. Nähtamatutele Loomadele rääkis oma arvamusest sel teemal Riigikogu liige Yoko Alender.

Kuidas jõudsite arusaamani, et ei poolda karusloomafarmide tegevust?

Eelmises koosseisus Riigikogu liikmena viisin end kurssi karusloomakasvatuse seisuga Eestis. Vastumeelsus tegevusele, kus loomade heaolu tagada pole võimalik, oli pigem sisemine kui kuidagi maailmavaatega seonduv. Toetasin keelustamist ka siis, kahjuks tol korral eelnõu läbi ei läinud. Nüüd on olukord muutunud ja esitasime taas eelnõu ja teeme tööd, et sel korral läheks paremini. Kuulen positiivset tagasisidet ja ootust ka väga paljudelt valijatelt.

Mis on teie arvates viinud selleni, et karusloomakasvatus on üle maailma hääbumas?

Ma arvan, et inimeste teadlikkus on kasvanud, teatakse paremini, millised on farmides tingimused ja need ei ole paljude jaoks eetiliselt vastuvõetavad. Eriti noorte hulgas on sisemine õiglustunne tugev, nõrgemaid kaitstakse ja seda tehakse julgelt ja üha paremini argumenteeritult.

Miks on Eesti ühiskond teie hinnangul küps karusloomafarmide keelustamiseks, sarnaselt paljude teiste Euroopa riikidega, kes on karusloomakasvatuse juba keelustanud?

Esiteks on märgatavalt tõusnud nende inimeste osakaal ühiskonnas, kes pooldavad keelustamist. Teiseks on sektor tõepoolest ka kokkukuivanud turust tingituna tugevalt kahanenud. See tähendab, et keelustamisel ei ole enam erilist negatiivset mõju näiteks töökohtade kao näol, kuna neid on hetkel tõepoolest vaid kümne ringis. Lisaks on enamikul farmidest lisaks karusloomadele teised tegevusalad, millega saab jätkata.

Milliseid väärtusi karusloomafarmide tegevuse lõpetamise teie jaoks kätkeb? Mida ütleksite neile, kes on karusloomafarmide keelustamise osas skeptilised?

Pooldan ettevõtlusvabadust. Ometi lõpevad vabadused seal, kus kellegile liiga tehakse. Keelustamine ongi selge signaal sellest, üleminekuaeg annab farmipidajatele võimaluse tegevus ümber planeerida ja välistab edasised investeeringud valdkonda. Karusloomafarmidest tõusev kasu üksikutele ettevõtjatele ei kaalu üles kahju loomadele ja riski, et farmidest levib meile ka võõrliike.

Kas on veel mõni loomade heaoluga seotud teema, mida oluliseks peate?

Suur probleem ja ülikriitiline on seis liigilise mitmekesisusega, liigirikkusega. See on probleem, mis on seotud laiemalt kliimamuutustega kui kitsamalt inimtegevusega planeedil. Seda muret paari lausega kokku ei võta, aga kindlasti on see koht, kus kogu maailma otsustajad peaksid teadlasi rohkem kuulama ja kuulda võtma ja koos lahendusi otsima.