Nähtamatud Loomad

Mis roog on foie gras?

Foie gras’ all mõeldakse tavaliselt sundtoidetud hane või pardi maksast valmistatud pasteeti (pâté de foie gras), mida süüakse eelroana. Olenemata luksusliku kõlaga nimetusest, on tegemist rahvusvaheliselt kritiseeritud tootega. Nimelt tuleb rasvamaksa tootmiseks parte ja hanesid mitu korda päevas nuumata. Sööt surutakse mootoriõliga määritud metalltoru ja surveõhu abil linnu kurku. Protseduuri lihtsustamiseks hoitakse linde puurides, kus neil puudub võimalus liigutada. Linnud hukatakse, kui maks on normaalsest 10 korda suuremaks paisunud. Sellised pidamistingimused tekitavad intelligentsetele veelindudele füüsilisi kannatusi ja psühholoogilisi häireid.  Tihti murduvad linnu jalaluud liigse keharaskuse all või siis tema kõht lõhkeb. Nähes, kuidas foie gras’d toodetakse, kaob ka gurmaanidest lihasõpradel söögiisu ära. 

Kuigi foie gras’ tootmine on Eestis keelatud, on selle import siiski lubatud

Maksa patoloogilise rasvumise saavutamiseks kasutatav sundtoitmise praktika on paljudes riikides, sh Eestis, Soomes, Saksamaal, Suurbritannias, Norras, eetilistel kaalutlustel seadusega keelatud. Sellest hoolimata müüvad paljud Eesti restoranid ja kauplused imporditud ebaeetilist toodangut, toetades foie gras’ tööstuse jätkumist. Hoolimata tootmise vastuolulisusest ja rahvusvahelisest kriitikast ei ole paljud meie toitlustusasutused valmis foie gras’ pakkumisest loobuma. Hea uudis vastutustundlike gurmaanide jaoks on see, et järjest populaarsemaks on muutumas taimne versioon foie gras’t, mis on oluliselt tervislikum, eetilisem, soodsam ja keskkonnasäästlikum valik. Eduka näitena võib välja tuua Pärnus asuva Kohvik Krooni, kes pakub oma menüüs suupistevalikut taimse foie gras’, marineeritud minipaprikate, röstsepiku ja punase sibula moosiga. Roog on toonud kohvikule palju tähelepanu ja uusi kliente.

Uurisime Kohvik Krooni tegevjuhataja Patricia Berensi käest, kuidas nad taimse foie gras’ pakkumiseni jõudsid ja kuidas see ärile mõjunud on.

Kohvik Kroon on Pärnus asuv väike pere-ettevõte, mis saab 2. veebruaril juba 16-aastaseks. Patricia Berensi sõnul on nende menüüs olnud taimseid toite juba algusest peale. Seoses klientide suure huviga toodi 2016. aastal välja eraldi taimsete toitude menüü – sellest ajast saadik on alati vähemalt 50% pakutavatest toitudest olnud täiesti taimsed. Taimse foie gras’ni jõuti menüüd edasi arendades. „Praeguseks palju populaarsust kogunud eelroog tuli mängu siis, kui oli aeg menüüd uuendada ning kuigi üldjuhul on Kroonis pakutavad toidud kodused ja lihtsad, siis taimne foie gras osutus põnevaks lisaks meie üldiselt eestimaisele ja lihtsale menüüle,“ ütleb Berens. Taimse foie gras’ väljaarendamiseks katsetati palju erinevaid koostisosi ja lisandeid, et roog tuleks nii maitsenüanssidelt, tekstuurilt kui ka värvuselt originaalilähedane. „Siiamaani on tagasiside olnud alati positiivne ka nende külastajate poolt, kes ise eelistavad üldjuhul originaalversiooni.“ tõdeb ta.

Krooni tegevjuhi sõnul on oluline foie gras’le tähelepanu tõmmata, sest tihti ei ole inimesed selle tootmisega seotud protsessidest teadlikud. „Üritame oma panusega taimset foie gras’d müües näidata klientidele, et alati ei pea valima loomset varianti, selleks et saada maitseelamust. Oleme täheldanud Kroonis seda, et mida rohkem me oma taimse menüü väljatöötamisse panustame, seda rohkem on meil külastajaid – mitte ainult taimetoitlasi, vaid ka tavalisi inimesi, kes soovivad saada põnevat taimset maitseelamust või lihtsalt tervislikumat toitu.“ Berens sõnab, et rasvamaksa tootmine on ebavajalik, kui on võimalik pakkuda taimset varianti, mis on sama maitsev (või kohati isegi parem) ning ei eelda loomade julma kohtlemist. Ta selgitab, et taimne roog on ainuüksi toiteväärtust arvestades palju tervislikum. Patoloogiliselt rasvunud maksa asemel on nende taimne foie gras valmistatud põhiliselt pähklitest, läätsedest ja seentest, kuid maitseb klientide sõnul originaaliga sarnaselt.

Küsimusele, miks võiksid ka teised kohvikud foie gras’st loobuda või selle taimse versiooniga asendada, vastab Berens, et taimne versioon on odavam, säilib kauem ning on samas väga sarnane originaalvariandiga. Ta toob välja, et lisaks on loomsest tootest taimse variandi loomine kokkadele hea eneseteostusvõimalus. Oluline on ka see, et uued katsetused toovad juurde kliente, kes ootavad, et saaks proovida uusi huvitavaid maitseid. Kohviku juhataja lisab, et eriti kasulik on see väikeettevõtjatele, kes soovivad oma külastajate arvu suurendada. Patricia Berens lisab, et loomade heaolu tõstmiseks ei pea ilmtingimata müüma ainult taimseid toite – iga väike samm paremuse poole aitab. Kroon on aastate jooksul püüdnud järjest eetilisemaks minna. Näiteks on nad asendanud tavalised munad puurivabade kanamunadega, pakuvad igapäevaselt taimseid päevapakkumisi ja võtavad osa kampaaniast Taimne Teisipäev. 

Berens ütleb, et üks oluline aspekt, millega toitlustusfirmad saaksid oma panuse anda, on hindade ühtlustamine nn kuldse keskteeni: tihtipeale jätavad kliendid taimse variandi tellimata, olgu selleks taimne piim või mõni huvitav toit menüüst, kuna selle hind ja tooraine on loomsest variandist kallim. Kroon on teadlikult alandanud enda kasumit erinevate toodete, näiteks kohvijookide puhul, et need oleksid taimse toidu ja joogi austajale taskukohasemad. „Soovin, et inimestel oleks rohkem julgust katsetada erinevate maitsete ja komponentidega. Poodide ja suurettevõtete asemel võiks toetada pigem väike-ettevõtteid või ise kodus katsetada, et vähendada tootmist ja sellega tekkivat reostust ja ebaeetilist käitumist loomade suhtes,” lisab Berens.

Kohvik Kroon on eeskujulikuks näiteks teistele Eesti toitlustusasutustele, kes pole julgenud põnevaid taimseid roogi menüüsse võtta. Kroon on näidanud suurt toetust Nähtamatute Loomade foie gras’ müügi vastases kampaanias, osaleb Taimse Teisipäeva programmis, jagab oma teadmisi ning suunab tähelepanu foie gras’ vastasele petitsioonile. Kõik see on toonud toitlustuskohale juurde hulgaliselt positiivset tähelepanu ja uusi kliente – ja sugugi mitte ainult taimetoitlasi. Kohvik Krooni taimset foie gras’d saab proovida Pärnus, Riia mnt 71 (www.kohvikkroon.ee).

Nähtamatud Loomad seisab intensiivfarmides peetavate loomade ja lindude heaolu eest ning töötab selle nimel, et Eestis lõpeks julma foie gras’ müük. Nähtamatute Loomade foie gras’ müügi vastasele petitsioonile on oma allkirja andnud juba tervelt 8000 inimest. Loe lisainfot ning anna oma allkiri petitsiooni toetuseks siin: https://foiegras.nahtamatudloomad.ee/.

Artikkel ilmus ka Delfis: https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/92409073/eelista-linnupiinamisele-taimset-alternatiivi-parnu-kohvik-valmistab-foie-gras-d-ilma-julmuseta

Nähtamatud Loomad tervitab soojalt ametisse astuvat maaeluministrit Urmas Kruuset ja soovib edu väljakutsetes, mis ees ootamas.
Organisatsiooni president Kristina Mering pani kirja viis olulist suunda, mis kuuluvad maaeluministeeriumi vastutusvaldkonda, kus näeme suurt potentsiaali loomade heaolu perspektiivist palju head korda saata ja koostöös suurendada loomade heaolu Eestis. 

1. Karusloomafarmide keelustamine

Riigikogus on praegu menetluses karusloomafarmide keelustamise eelnõu. Algatus on ootel keskkonnakomisjonis, mis määrati selle eelnõu vastutavaks komisjoniks. Maaeluministeerium on üks olulisi valdkonna huvigruppe, reguleerides loomakasvatussektorit Eestis. Toome maaeluministri tähelepanu suurele avalikule huvile karusloomafarmide tegevuse lõpetamise osas, mille kohaselt 75% Eesti elanikest ei toeta karusloomafarme ning kutsume ministrit üles keelustamise protsessi kiirendama, avaldades toetust seaduseelnõule 219, mille sisuks on karusloomafarmide keelustamine. Kuna Eestis on karusnahatööstus kokku kuivanud ning tegutsevaid farme enam sisuliselt ei ole, ei mõjuta selle seaduse jõustumine negatiivselt maapiirkondi ega tööhõivet. Toetades seda loomakaitse algatust, annab maaeluministeerium märku nõrgematest hoolimise väärtuse olulisusest. 

Oleme seda teemat arutanud ka mitme varasema maaeluministriga, kes on kõik olnud suured loomasõbrad ning nii mõnegi puhul on see väljendunud muuhulgas karusloomakasvatuse lõpetamise toetuses. 

2. Tööstusfarmide laienemise pärssimine ja väikefarmide arengu toetamine

Valdav osa Eesti loomakasvatusest on koondunud intensiivfarmidesse ehk tööstuslikku loomapidamisse. Nii suure hulga loomade heaolu tagamine kitsastes oludes on viimaste teadusuuringute kohaselt sisuliselt võimatu. Kitsad pidamistingimused põhjustavad loomadele kannatust ja stressi, mida saaks leevendada paremate elutingimuste ja väiksema loomkoormusega farmides. Näiteks sigade pidamise määruses sätestatud ruuminõuded ei paku isegi võimalust normaalseks liikumisruumiks. Puurispeetavatel kanadel on linnu kohta ca A4 pinna jagu ruumi. Broilerkanade pidamistingimused on suunatud samuti võimalikult suure hulga lindude mahutamisele võimalikult väiksele alale. Probleemi teeb kriitiliseks asjaolu, et need loomad ei saa tegeleda liigile omaste tegevuste ega vajadustega, kuna tööstusfarmides puudub selle jaoks ruum. Loomade heaolu on madala prioriteetsusega, kui fookuseks on kõige odavam loomsete toodete valmistamine. 

Selline lähtekoht loomakasvatuses tagab küll väga soodsa hinna toodetele, kuid mõjutab negatiivselt loomade heaolu ning muudab tööstusliku loomakasvatuse ökoloogilise jalajälje väga suureks. Põhjuseks on nii suur toidu hulk, mis loomadele nuumamiseks sööta tuleb, kui ka suur väljaheidete hulk, mida miljonid loomad ja linnud tööstusfarmides tekitavad. ÜRO uuringuraportid näitavad, et globaalne tööstuslik loomakasvatus on suurema keskkonnamõjuga kui kogu transpordisektor.

Nähtamatud Loomad kutsub üles võtma liikuma väiksemamahulise loomakasvatuse suunas, et tagada loomade heaolu, keskkonnale väiksem koormus, rahvatervise säilimine ning rohkem töökohti maapiirkondades. 

Tööstusfarmide rajamine maapiirkondadesse on nähtus, mille suhtes on kohalikud elanikud tihti kriitilised, sest täisautomatiseeritud hiigelrajatised, nagu loomakasvatusettevõtted enamasti paraku on, pakuvad tööd vaid mõnele inimesele, kui sedagi. Süsteem on üles ehitatud automatiseerimisele nii loomade toitmise, väljaheidete koristuse kui muude valdkondade puhul. Piimalehmi lüpstakse hiigelsuurtel lüpsikarusellidel, munakanade puhul veerevad munad mööda puuri kaldtee konveierlinti farmist otse pakendamisalale. Sellised farmid ei paku piisavalt töökohti maapiirkondades, kus neid kõige rohkem vaja oleks, sest need hiigelfarmid rajatakse mõttega töökulusid kokku hoida. 

Mis puudutab väikefarmide väiksemat kogutoodangut võrreldes tööstuslike hiiglastega, siis näeme, et Tervise Arengu Instituudi andmetel söövad eestlased praegu ca 3 korda rohkem lihatooteid kui riiklikes toitumissoovitustes ette nähtud. Loomse toodangu tootmise vähenemine väikefarmide väiksema kogutoodangu kaudu aitaks lahendada põletavat liigse lihatarbimise probleemi, mis on keskmiselt ca 80 kg aastas eestlase kohta ja võiks olla mitu korda väiksem, et kauem terve püsida. Eestlaste nr 1 enneaegse surma põhjus on südame- ja veresoonkonnahaigused, mille üheks oluliseks mõjutajaks on ka meie suur lihalembus, mistõttu negatiivsed tervisemõjud vajavad kiiret riiklikku tähelepanu.

Võttes suuna suurema loomade heaoluga väikekasvatuste toetamise poole, annab Eesti riik signaali, et väärtustab maaelu, töökohti maapiirkondades ning keskkonnasõbralikku maailmavaadet.

3. Sigade sabade lõikamise lõpetamine

Üks põletavamaid loomade heaolu küsimusi tööstuslikus loomakasvatuses on põrsaste sabade tuimestuseta lõikamine, mis on seakasvatuses paraku endiselt tavapraktika. Selle üle tunnevad muret ja Põllumajandus- ja Toiduameti loomakasvatuse valdkonna eestvedajad, kes külastavad regulaarselt Eesti seakasvatusi ning näevad, kui levinud sabade lõikamine tööstuslikus seakasvatuses endiselt on. 

Kutsume üles maaeluministrit võtma selge seisukoha sigade sabade lõikamise osas ning kutsuma üles seakasvatajaid tagama loomade heaolu, lõpetades sabade lõikamise. 

Mitmed Euroopa riigid on keelanud sabade lõikamise, nt Rootsi, Norra ja Šveits. Need riigid toetavad tõhusaid praktikaid sigade heaolu tagamiseks.

Sigade sabade lõikamise vajaduse lõpetamiseks kutsume üles vähendama loomkoormust seasulgudes ning tagama loomadele piisavalt tegevust ja tuhnimismaterjali. Selle jaoks sobivad esemed, millega sead saavad tegeleda, näiteks neid kärsaga uurida. Lisaks on üks suurimaid murekohti loomade liiga tihe asustus tööstuslikus seakasvatuses – loomadel puudub piisav liikumisruum, mis on stressiallikaks ning põhjustab ebaloomulikku käitumist, nt kannibalismi, agressiivsust jms. Kui tagada loomadele paremad elutingimused, rohkem liikumisruumi ning tegevusvõimalusi, kaob ka vajadus sabade lõikamiseks, sest sead ei oleks enam nii suures stressis, mis ajab neid sulukaaslaste sabasid närima. Intelligentsete loomadena ei sobi sellele liigile kitsas seasulus ilma tegevuseta istuda ja taolises stressirohkes keskkonnas aega veeta. 

Kutsume üles maaeluministrit lõpetama Eestis sigade sabade lõikamine, et loomade heaolu kasvaks. 

4. Elusloomade pikamaatranspordi lõpetamine kolmandate riikide tapamajadesse

Eestist transporditakse igal aastal tuhandeid loomi kolmandatesse riikidesse tapale. See tähendab väga pikki vahemaid transpordiautodes, selleks et jõuda kolmanda riigi tapamajja hukkamisele. Loomade kannatuste vähendamise perspektiivist oleks mõistlik lõpetada elusloomade pikamaatransport Euroopa Liidu välistesse riikidesse. 

Nähtamatud Loomad kogus lühikese ajaga üle 14 000 allkirja petitsioonile, mille sisuks oli palve lõpetada elusloomade pikamaatransport kolmandate riikide tapamajadesse. Avalik huvi selle sammu astumiseks on suur. Kohtusime sel teemal ka maaeluminister Mart Järvikuga, kellega arutasime tapaloomade probleemide üle pikamaatranspordil kolmandatesse riikidesse ja selle teemaga tegelemise vajadust. 

Meie palve ei puuduta kogu loomade pikamaatranspordisektorit Eestis, sest see on suur tööstusharu, kus igal aastal saadetakse sadu tuhandeid tõuaretusloomi Eestist ELi siseselt kui ka väliselt teistesse riikidesse teele. Meie fookus on võtta kiiremini samme tapaloomade saatmise lõpetamiseks EL-i välistesse riikidesse. 

5. Loomade heaolu fookus loomakasvatusettevõtete töös

Detsembris toimunud Lihafoorumil Rakveres sõnas Maaeluministeeriumi esindaja oma ettekandes, et Euroopa Liidu poolt tulevates taotlusvoorudes ja suunitlustes on loomade heaolul aasta-aastalt üha suurem roll, sest tarbijateadlikkus kasvab. See tähendab, et tööstuslikus loomakasvatuses ei saa enam lähtuda “business as usual” loogikast, kus ettevõtjate huvid lubavad jätkata julmade praktikatega, mis küll rahasäästmise perspektiivist on kasulikud, kuid mille kõrgeks hinnaks on loomade suured kannatused (heaks näiteks põraste tuimestuseta sabade lõikamine, selmet loomade heaolu suurendada). 

Nõrgemate kaitsest hooliva ühiskonnana on tarvis, et loomade heaolu ei oleks tühi sõnakõlks, mida kasutame nii tööstusfarmide kohta kui kus tahes mujal, et head muljet luua. Loomade heaolu on sisuline väärtus koos praktiliste sammudega, mida selle tagamiseks tuleb ette võtta. 

Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et loomade heaolu tagamine on väärtusena eestlaste hulgas üha olulisemaks muutumas. Näiteks näitab 2020 sügisel Kantar Emori läbi viidud uuring, et 80% tarbijatest eeldab, et kauplustes müüdavad tooted peaksid olema valmistatud farmiloomade heaolu arvesse võttes. Paraku on suured käärid tööstusfarmides sätestatud loomade pidamisnormide ja Eesti elanike eelduste vahel, kuidas loomi peaks kohtlema. 

Kutsume maaeluministrit üles sisukale koostööle, et kasvatada loomade heaolu Eestis, et tagada kaitse kõige nõrgematele, kel puudub võimalus ise enda eest kosta. 

Prantsuse foie gras’ ehk sundtoidetud partide ja hanede rasvamaksapasteedi tootjad on nõudnud lindude massilist ennetavat hukkamist, et proovida peatada riigi edelaosas asuvates linnukasvatusettevõtetes leviva linnugripi raske tüve edasi kandumist. Kõrgelt patogeenne H5N8 viirus avastati esmakordselt novembris ühe Korsika saarel asuva lemmikloomapoe linnul, enne kui see detsembris mandriosa linnufarmidesse levis.

Viis aastat pärast seda, kui suur nakkushaiguse puhang põhjustas Prantsusmaal miljonite partide hukkamise, on mitmed Euroopa riigid teatanud nakkusjuhtumitest. „Viirus on meist tugevam. Uusi klastreid tekib pidevalt,“ ütles Prantsusmaa foie gras’ tootjate föderatsiooni CIFOQ juht Marie-Pierre Pé Prantsuse uudisteagentuurile AFP. 

Põllumajandusministeerium teatas jaanuari alguses, et haiguspuhangute arv on tõusnud 124-ni, lisades, et alates 24. detsembrist on tapetud umbes 350 000 parti. Valitsuse veterinaarametnik Loic Evain ütles, et enam kui 200 000 parti on juba hukatud ning et igal aastal kasvatatavast 35 miljonist linnust kavatsetakse hukata veel 400 000. Kuigi viirus ei ole inimesele kahjulik, on see tema sõnul „väga-väga nakkav“.

Belgia ametnikud teatasid hiljuti, et on hävitanud kolm nakatunud linnukarja – ühe Meninis riigi lääneosas, teise Dinantis lõunaosas ja kolmanda Flandria lääneosas Dixmude’is. Belgia föderaalne toiduohutusagentuur AFSCA, kes on käskinud linnuomanikel nakkuse vältimiseks linnud luku taga hoida, ütles, et metslindudel on leitud 20 viirusjuhtumit.

Herve Dupouy, Prantsuse tootja, kes juhib FNSEA põllumajandustootjate föderatsiooni Landes’i departemangus ütles, et „olukord on kontrolli alt väljas“. Ta kutsus riiki üles hävitama kõik piirkonnas olevad linnukarjad ja kehtestama kahekuulise tootmise peatamise. „Muud lahendust ei ole,“ ütles ta.

Siiani on ametivõimud tapnud kõik pardid ja haned nakatunud karjast kolme kilomeetri raadiuses. Hukatud on ka vabapidamisel kanad ja kalkunid. CIFOQ teatas, et valitsuse ametnikud on ühiselt jaganud plaani laiendada hukkamisala. Linnugripi klastreid on tuvastatud linnufarmides ja lemmikloomapoodides Landes’i departemangus ja sellega piirnevates Gersi ja Pyrénées-Atlantique’i departemangudes.

Prantsusmaa põllumajanduskoja juht Sebastien Windsor kutsus kolmapäeval üles „radikaalsetele meetmetele“, et püüda taastada usaldust eksporditurgude, näiteks Hiina vastu, kes teatas, et peatab viiruse tõttu Prantsuse linnuliha impordi.

Foie gras’ tootjad kardavad eelmise kahe talvise linnugripi laine sarnast laastamistööd (2015-2016 ja 2016-2017). Esimeses puhangus hukati üle 25 miljoni pardi, järgneval aastal lisandus veel 4,5 miljonit parti, põhjustades foie gras’ tootmise järsu languse.

Peale Prantsusmaa on alates talve algusest teatanud linnugripi puhangutest ka Belgia, Holland, Rootsi, Suurbritannia ja Iirimaa. Hollandi võimud hukkasid novembris, pärast viiruse avastamist, kahes farmis 190 000 kana. Puhangutest on teatatud ka Indias ja Lõuna-Koreas. Indias plaanitakse hukata kümned tuhanded kodulinnud, kuna kogu riigis on leitud hulgaliselt linde, kes on linnugripi puhangu tõttu surnud.

Vähemalt kuus India osariiki on sel nädalal tõstnud jõupingutusi kahe linnugripi tüve – H5N1 ja H5N8 – ohjeldamiseks pärast tuhandete rändlindude, partide, vareste ja kanade hukkumist. Lõuna-Korea põllumajandusministeerium ütles neljapäeval, et alates novembri lõpus esinenud väga patogeense linnugripi juhtumi tuvastamisest on hukatud 14,9 miljonit kodulindu.

Allikas: https://www.theguardian.com/world/2021/jan/08/calls-for-mass-duck-cull-in-france-as-bird-flu-hits-foie-gras-industry 

Mina olen kana Roosi ja see on minu lugu.

Veetsin enamiku oma elust kõledas ja pimedas tootmishoones, kus olin koos teiste kanadega surutud kitsastesse traatpõrandaga puuridesse. Sellise põranda peal ei ole võimalik isegi tasakaalu hoida ja iga samm on väga valulik. Ühes puuris oli kokku 60 kana. Minule oli antud elamiseks vaid üks A4-paberi suurune ala. Kui mind sinna puurikanalasse viidi, olin täielikus segaduses. Ma ei mõistnud, mida ma nii halba olin teinud, et pean oma elu veetma vangilaadses kohas. Käitusin väikse tibuna alati eeskujulikult ja püüdsin olla tubli – millega ma sellise kohtlemise välja teenisin?

Vahel mõtlen tagasi oma tibupõlvele. Koorusin haudejaamas ja päris pisikese tibuna ei teadnud ma veel, mis elu mind ees ootab. Kui olin suureks kasvanud, transporditi mind hiiglaslikku puuridega majja. Kahjuks muutus sinna jõudes minu elu tõeliselt jubedaks. Igatsen väga oma tibupõlve ja seda aega, mil elu oli ilusam ja lihtsam. Siis ei osanud ma veel aimatagi, et pean oma elu veetma vangistuses ja et kõik hakkab olema niivõrd õudne.

Suurest stressist juhtus tihti, et kanaõed nokkisid üksteist ning kaklesid omavahel. Ma ei ole üldse pahatahtlik kana, aga mõnel korral juhtus, et ka mina kaklesin oma õdedega. Vahel sain päris tõsiseid vigastusi, kuid pidin valudes piinlema. Mul ei olnud selles kitsas puuris võimalik ründajate eest mitte kuhugi põgeneda ja ma ei saanud kunagi arstiabi. Tundsin end üksikuna. Mitte keegi ei hoolinud minust.

Kanala töötajad manipuleerisid valgusega, et panna meid rohkem munema. Valgusega manipuleerides tekitati kunstlikult ühe ööpäeva sisse mitu “ööpäeva”. See ajas mind ja minu õdesid väga segadusse. Selle tagajärjel hakkasime me ebaloomulikult palju munema ja see mõjus meile organismile väga halvasti. Ma olin kogu aeg väsinud ja kurnatud.

Oleksin tahtnud nii väga tiibu sirutada, nokkida, ehitada pesa, kuid sellises puuris on see võimatu. Osadel minu õdedel oli rohkem õnne, sest neid ei saadetud sellesse jubedasse puuridega tootmishoonesse, vaid nemad läksid elama mahekanalasse, kus nad saavad õues aega veeta, tiibu sirutada ja päikesepaistet nautida. Soovisin üle kõige kas või ühel korral oma elu jooksul päikesepaistet nautida ja murul joosta…

Selle pika aasta jooksul, mil puurikanalas elasin, juhtus väga jubedaid asju. Kõige õudsem asi, mida nägin, oli see, kui minu õde trambiti minu silme all teiste kanade poolt surnuks. Tema surnukeha lebas ja mädanes veel pikalt seal puuris, enne kui kanala töötaja ta ära viis. Mind valdas täielik hirm ja ma suutsin mõelda vaid sellele, et kas mina olen järgmine, kes selles kitsas puuris julmalt surnuks tallatakse ning siis mädanema jäetakse.

Nüüd olen suures veokis teel tapamajja ja sõit on kestnud väga pikka aega. Tean juba, mis mind ees ootab. Ma pole veel 2-aastanegi, kuid mu keha on munemisest surmani ära kurnatud. Ei tea, kas ma tapamajja elusalt kohale jõuangi. Olen sõidu ajal pikalt mõelnud kõigele sellele, millistes tingimustes ma elasin ja milliseid õudusi pidin läbi elama. Ma ei väärinud sellist elu. Keegi ei vääri sellist elu.

Koos saame püüelda selle poole, et ükski kana ei peaks elama taolist õudusi täis elu. Anneta ja aita kaitsta neid, kes ise ennast kaitsta ei saa https://nahtamatudloomad.ee/toeta.

Maailm meie ümber vajab häid kodanikke ja hoolivat käitumist rohkem kui kunagi varem. Eesti kodanikuühiskond on näidanud viimastel aastatel tugevaid kasvumärke, aga arenguruumi on veel palju, kui vaadata osalusprotsenti MTÜde ja teiste organisatsioonide tegevustes või annetamiskultuuri. Mida saab teha iga üksikisik, et olla parim versioon iseendast ja langetada valikuid, mis ehitavad jätkusuutlikumat ja ühtsemat homset?

1. OLE SEE INIMENE, KES AITAB TEISI

Üheks levinud kognitiivseks mõtteveaks on kõrvalseisja efekt (ingl k bystander effect). See tähendab, et meil on psühholoogiline kalduvus abivajajat märgates pigem pilk ära pöörata ja mõelda, et küll keegi aitab, mis ma siin ise hakkan. Seda kalduvust arvestades on eriti oluline, et me ei laseks kirjeldatud mõtteveal enda üle võimust võtta ja sekkuksime, kui näeme tänaval võõrast inimest abi vajamas, mõne heategevusühingu abipalvet sotsiaalmeedias või kui tuttav kurdab muret, millega me saaksime aidata. Kollektiivne üksteise toetamine on samm ühiskonna poole, kus valitsevaks väärtuseks on ühtehoidmine ja kus lõhestavatel või ülinegatiivsetel poliitilistel signaalidel on raskem kanda kinnitada, sest ühiskondlik pinnas ei soosi seda.

2. HEATEGEVUSÜHINGUTES PANUSTAMINE ON ÄGE

Eestis on terve hulk põnevaid organisatsioone, mis lahendavad ühiskondlikult olulisi teemasid. Vabatahtlikuna tegutsemine on otsus, mida ilmselt ükski inimene elu lõpus oma valikutele tagasi vaadates ei kahetse. Sisukas vaba aja veetmine, uued sõbrad, mõttekaaslastega ühiselt tegutsemine ning ühiskonnale tagasi andmine on vaid mõned märksõnad, mis heategevusühingutes panustamisega kaasnevad. Organisatsioonid, mis mõõdavad oma mõju ja toovad tõhusalt leevendust ühiskondlikele kitsaskohtadele, pakuvad tiimiliikmetele veel eriti palju motivatsiooni, sest näed muutuseid ka andmete kujul. Leia enda lemmikorganisatsioon ja näita eeskuju ka sõpradele, hakates vabatahtlikuks!

3. VASTUTUSTUNDLIKUD VALIKUD TOIDULAUAL ON LIHTSAMAD KUI KUNAGI VAREM

Toiduvalikud on igapäevane osa meie elust. Seega on need heaks võimaluseks langetada jätkusuutlikumaid, keskkonnasõbralikumaid ja loomade heaolu arvestavaid valikuid. Kui tarbid mune, eelista vabalt peetavate kanade toodangut. Planeerides toidulauda, võid arvestada riiklike toitumissoovitustega, mille kohaselt on päevane soovituslik lihakogus ca 1-2 tikutopsi. Kui tarbid lihatooteid, jälgi, et piirdud selle kogusega – keskmine eestlane tarbib päevas ca kolm korda soovituslikust rohkem liha. Vähendades lihatarbimist, hoolitsed oma tervise eest, panustad oma toidulaua keskkonnajalajälje vähendamisse ja toetad ideed, et loomi ei pea kasvatama tööstusfarmides mõttetult suures ja ka inimtervisele kahjulikus koguses.

4. IGAKUINE PÜSIANNETUS AITAB ROHKEM, KUI SA OSKAD AIMATA

Kui vormistad heategevusühendusele 10-eurose püsiannetuse, panustad heategevusse rohkem kui enamik kaasmaalasi – see igakuine panus asetaks Sind Eesti lahkeimate annetajate hulka. Tõhusad heategevusühendused saavad tänu püsiannetajatele ehitada üles ekspertiisi, kogemuse ja teadmised, kuidas efektiivselt ühiskondlikke probleeme lahendada. Sinu poolt kümnekas, organisatsiooni poolt lahendused ja ühiskondliku heaolu suurendamine – päris hea diil!

5. NETIAKTIVISM JA PETITSIOONID ON VÄGA HEAD VIISID PANUSTAMISEKS

Kui aega napib, et vabatahtlikuks minna ja mõnes organisatsioonis panustada, on hea viis aktiivse kodanikuna veebi vahendusel ja sotsiaalmeedias oma seisukohti jagada. Sõbralikud, efektiivse kommunikatsiooniga ja harivad sotsiaalmeediapostitused on selleks hea võimalus. Südamelähedasele petitsioonile kaasteksti kirjutamine, et sõpru allkirjastama kutsuda, on oluline ja kasulik. Sotsiaalmeedias info jagamisel ole kindlasti allikakriitiline ja kirjuta sõnum viisil, nagu Sulle meeldiks, kui Sinuga räägitaks teemadel, millest Sa veel ei tea. Ilmselt on head märksõnad ilus keelekasutus, mitte-hukkamõistvus inimeste suhtes, kes pole veel probleemiga kursis, ning ühisosa leidmine ja ühiste väärtuste välja toomine.

Need viis soovitust on vaid jäämäe tipuke kodanikuna panustamisest, aga siiski ülioluline viis, kuidas me saame ümbritsevat mõjutada. Oleme Eestis viimastel aastatel näinud, kuidas ka väike rühm inimesi suudab olulisi teemasid lauale tuua – kas meediakajastuste või seadusemuudatuste näol. Seega on oluline uskuda enda mõjusse ja tegutseda eeldusel, et minu panus on tähtis. Kes meist ei tahaks elada ühiskonnas, kus Sind ümbritsevad söakad kodanikud, kes räägivad olulistes asjades kaasa ja ei oota, et riik kõik probleemid lahendaks, vaid sekkuvad seal, kus nad saavad ise midagi paremaks teha. Teeme selle unistuse aktiivsete kodanikena teoks!

Artikkel ilmus ajakirjas Hea Kodanik.

Jõuluaeg on see aeg aastas, mil saame näidata, kui väga me hindame tähtsaid inimesi enda ümber. Nähtamatute Loomade jaoks on need kahtlemata kõik toetajad. Soovimegi anda sel puhul sõna armsatele püsiannetajatele, ilma kelleta meie töö ei oleks võimalik. Uurisime mõnedelt annetajatelt, miks nad otsustasid hakata Nähtamatute Loomade püsiannetajaks, miks meie tegevus on nende jaoks oluline ning millised loomade heaoluga seotud teemad on neile eriti südamelähedased.

Jaanika:

Otsustasin Nähtamatute Loomade püsiannetajaks hakata, kuna organisatsioon tegeleb just selliste loomade heaolu parandamisega, millega väga paljud just ei tegele. Nähtamatute Loomade ühe suure ja olulise rollina tooksin välja just teadlikkuse tõstmise. Usun, et paljud inimesed, mina nende hulgas, isegi ei olnud varem teadlikud, kuidas Eesti suurtööstustes sigu peetakse, kust ja kuidas tuleb karusnahk või mida tähendab foie gras.

Kõiki loomi tuleb kohelda ja kasvatada nii, et neil oleks täisväärtuslik ja valuvaba elu. Seega, ma ei suuda kedagi eraldi välja tuua. AGA, maailma maastaabis jälgin kurbusega, kuidas nii kliimamuutuste kui ka inimtegevuse tagajärjel on ohustatud paljud loomaliigid, nt koaalad ja orangutanid. See teeb mulle tohutult haiget.

Elen:

Mina otsustasin hakata püsiannetajaks, sest ma tunnen, et see on vähim, mida ma teha saan – toetada neid, kes suudavad selles julmas maailmas võidelda nende eest, kes seda ise teha ei saa. See, millega te tegelete, on imetlusväärne. Ma tõepoolest pean loomade eest võitlejaid kangelasteks. Ma tean, et ma ise pole võimeline seda tegema. Ma ei vaata ühtegi videot, filmi ega midagi muud, kus näidatakse loomade väärkohtlemist, seda õudset julmust, et täita inimeste toidulaud. Ma lihtsalt ei suuda õhtul nuttes magama jääda, ma ei tule selle valuga toime. Sellepärast ongi vähim, mida teha saan, toetada teid, kes te veel suudate ja jaksate, rahaliselt. Muidugi on meie pere toidulaud ka väga palju muutunud, aga siin on ka arenguruumi ja tegelen sellega igapäevaselt.

Kõige südamelähedasem on minu jaoks lihaloomade teema. Arusaadav, et farmid jäävad, kuigi nii loodan, et ühel ilusal päeval on nad vabad ja keegi ei soovi liha süüa. Aga eks see oleks vägagi naiivne, aga ma ikka loodan. Minu südamlik tänu kõigile tulihingelistele võitlejatele ja nende toetajatele. Loodame, et toetajaid tuleb juurde, sest need armsad loomad on seda väärt.

Kadri Helene:

Mina otsustasin hakata püsiannetajaks, sest ma armastan loomi ja tahan nende jaoks reaalselt midagi ära teha. Ma ei suudaks ise loomakaitsjate tööd teha ning samal ajal vaimset tasakaalu säilitada ning seepärast hindan niiiii kõrgelt seda, et on inimesi, kes suudavad ja saavad seda niivõrd olulist tööd teha. Nähtamatute Loomade puhul näen, et minu raha läheb päriselt ka õigesse kohta ning mu annetusel on reaalne tagajärg (tšintšiljad on nt väga hea näide).

Ma ei oska välja tuua, kelle käekäik (või käpakäik) mulle eriti oluline on, sest minu jaoks on kõik loomad indiviidid, kellel on tunded ning oma eriline iseloom. Ja üle kõige tahaksin ma elada sellises maailmas, kus mitte keegi ei peaks kannatama.

Triin:

Mina otsustasin hakata toetajaliikmeks ja püsiannetajaks, sest ma leian, et Nähtamatute Loomade lähenemine farmiloomade kaitsele on tõhus. Mulle meeldib, et ei tegeleta lõhestamise ja süüdistamisega, vaid otsitakse loomadest hoolimise ühisosa ka kõige “kummalisemate” partneritega, kellega sama eesmärgi nimel töötada. Aitäh selle eest!

Kaspar:

Hakkasin püsiannetajaks, kuna usun Nähtamatute Loomade eesmärkidesse ja näen, millise pühendumusega ja kui sihikindlalt organisatsioonis tegutsetakse. See on vägivallatu revolutsioon, mis algab inimeste peades ning päädib loodetavasti olulisemalt eetilisema suhtumisega loomadesse kui praegu. Südamelähedased loomade heaoluga seotud teemad on farmiloomade heaolu suurendamine ja lihatarbimise vähendamine.

Raily:

Otsustasin hakata püsiannetajaks, kui tütar seda soovitas. Nähtamatute Loomade tegevus aitab suuresti kaasa loomade ja maakera heaolule. Ärgitab inimesi mõtlema normaalses suunas. Eriti südamelähedased on mulle farmiloomade normaalsed elutingimused. Soovin, et nende elu oleks võimalikult õnnelik.

Püsiannetajad teevad loomade aitamise võimalikuks

Aitäh kõigile, kes oma ilusaid mõtteid jagasid, ja suur kummardus kõigile toetajatele! Just teie olete need, tänu kellele meil on võimekust nii aktiivselt farmiloomi aidata.

Nähtamatute Loomade jaoks on väga oluline, et annetajate panusel oleks võimalikult suur mõju. Seetõttu kasutame oma töös ainult tõestatult efektiivseid lähenemisi. Analüüsime alati väga põhjalikult, kui suuri muutusi meil on õnnestunud saavutada. Nii saame vigadest õppida ja edaspidi veelgi tõhusamalt tegutseda. Kuna Nähtamatute Loomade üks olulisemaid põhimõtteid on läbipaistvus, on mõjuraportid avalikud ja kõik huvilised saavad nendega tutvuda (1).

Tänu tõenduspõhisele, analüütilisele ja läbipaistvale tegutsemisele paistis Nähtamatud Loomad silma MTÜ Efektiivne Altruism Eesti sel aastal avaldatud uurimuses, millega nad otsisid 127 Eesti heategevusühingu seast kõige tõhusamaid annetamisvõimalusi (2). Samuti tunnustas Animal Charity Evaluators eelmisel aastal Nähtamatuid Loomi “Parima Heategevusühenduse” rahvusvahelise tiitliga. Võlgneme siinkohal palju tänu jällegi püsiannetajatele, kelle abiga oleme saanud farmiloomade heaoluga põhjalikult ja efektiivselt tegeleda.

Kuid töö ei ole veel tehtud. Detsembris kutsume üles annetama kanade heaolukampaania jaoks – et ükski kana ei peaks veetma oma elu pisikeses puuris, vaid saaks tiibu sirutada, maapinnal kõndida ja liivavanne võtta. Ainult detsembris lisab meie suurannetaja igale vähemalt 10 € püsiannetusele ühekordselt 10 € juurde. Annetada saab siin: https://aitan.nahtamatudloomad.ee/. Aitäh ja rahulikku jõuluaega!

(1) https://www.maailmamuutjad.ee/organisatsioonid/raport/nahtamatud-loomad/

(2) https://www.efektiivnealtruism.org/blogi/kuidas-valida-eesti-siseselt