Nähtamatud Loomad

Keegi meist ei kujutaks ette ega ilmselt sooviks uskuda, et Eestis peetakse üle poole miljoni kana tingimustes, mis on nii õõvastavad, et neid ei suuda paljud inimesed isegi vaadata. Paraku on aga nende tundevõimeliste lindude ca A4 suurusel pinnal kitsas traatpuuris pidamine lubatud praktika, mis põhjustab palju piina ja kannatusi. 

Seepärast on oluline võidelda selle nimel, et kanade puurispidamine Eestis keelustataks ning toimuks üleminek vabapidamissüsteemidele. 

Oleme koos Eesti tugeva loomasõprade kogukonnaga teel kanade puuridest pääsemiseni juba märkimisväärse edu saavutanud. Selleks, et aga päriselt jõustuks seadus, mis keelustab puurispidamise, on mitu olulist etappi vaja läbida. Kirjutame siin selle teekonna täpsemalt lahti, et kõik loomasõbrad saaksid kursis olla, kuidas selle seaduse abil ca 600 000 lindu piinadest täpsemalt päästa saab ja millised sammud poliitilises protsessis peame läbima. 

Tegutseme Nähtamatutes Loomades kanade puurispidamise keelustamise nimel mitmel rindel. Oleme juba 2017. aastast, mil meie organisatsioon loodi, veennud Eesti jaekette loobuma puurikanade munade müügist. Tänaseks on üle 50% jaekettidest lähiajal üle minemas vaid vabapidamisüssteemide munadele. Ühelt poolt suhtleme otse poliitikute ja ametnikega. Teisalt kasvatame teadlikkust probleemist ning töötame selle nimel, et poliitikud mõistaksid kui suur on avalik huvi loomade heaolu vastu. Kasutame kõiki seniste edukate kampaaniate kogutud teadmisi, et nüüd ületada see Eesti loomakaitse suurim väljakutse, mis mõjutab suurimat hulka loomi. 

Septembris 2023 paljastasime “Pealtnägija” vahendusel meie pikalt ette valmistatud salajase projekti. Saatsime ühe Nähtamatute Loomade tiimiliikme salaagendina tööle Eesti kolme suurimasse puurikanalasse. Tema poolt salakaameratega jäädvustatud puurikanala argipäev sisaldas nii julmi kaadreid, et kõike ei saanud tele-eetris isegi avaldada. 

Jaanuaris 2024 esitasime Riigikogule rahvaalgatuse petitsiooni, millele pani toetuseks digiallkirja rekordilised 21 421 loomasõpra. See lükkas käima olulise protsessi, mille jätkumise kallal nüüd enim vaeva näeme. Riigikogu saatis algatuse maaelukomisjoni lauale vastutavaks komisjoniks. Seega osalesime 2024. aastal mitmetel maaelukomisjoni istungitel, et seda olulist muutust poliitikutele tutvustada. Lisaks sellele kohtusime Riigikogu liikmetega nii fraktsiooniti kui individuaalselt, et kasvatada liitlaste hulka loomade heaolu küsimustele. Avalikkuse suur tugi puurispidamise keelustamisele tegi meie jutu ka poliitikute silmis olulisemaks.

Riigikogu maaelukomisjon otsustas kanade puurispidamise küsimuse saata edasi tegelemiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, kuna loomakasvatussektorina kuulub see teema selle ministeeriumi vastutusalasse. Seega käisime ka minister Piret Hartmani kokkukutsutud aruteludel puuride keeldu kaitsmas. Lisaks suhtlesime eraldi ministeeriumi ametnikega, kes teema eest vastutavad. 

Oktoobris 2024 paljastasime “Pealtnägijas” taaskord värsked kaadrid, mis salaja ühes Eesti suures puurikanalas filmitud. Julmus ja õudus, mida linnud igapäevaselt kannatama peavad, liigutas kümneid tuhandeid inimesi. Laialdane meediakajastuste laine ei jäänud ka poliitikutel märkamata. Jää jätkas vaikselt liikumist. 

Pärast “Pealtnägija” saadet lubas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, et 2025. aasta alguseks kirjutavad nad eelnõu teksti, mis sätestab muudatuse kanade puurispidamine keelustada. Ministeerium pidas lubadusest kinni ning 13. jaanuaril esitati puuride keelu eelnõu, millega nüüd suurem töö algab.

Järgmised sammud keelustamise poole

Eelnõu peab läbima ministeeriumidevahelise kooskõlastusringi. See tähendab, et kõik selle kooskõlastusringi jaoks valitud ministeeriumid peavad rohelise tule andma, et kanade puurispidamise keelustamisega saaks edasi minna. 

Enne, kui eelnõu pärast ministeeriumidevahelist kooskõlastusringi Riigikogu töölauale tagasi jõuab, peab valitsus selle heaks kiitma. 

Ehk siis enne, kui üldse Riigikogu hääletusteni jõuame, tuleb veel mitu väga olulise kaaluga sammu läbida, kus igas protsessi faasis võib midagi ebaõnnestuda, kui tööstus poliitikute mõjutamiseks sekkub ja eelnõu edasiliikumist takistab. 

Riigikokku jõudes on eduks vaja eelnõul läbida kokku kolm lugemist. 

Riigikogu kodulehelt kolme lugemise ülevaade: 

Esimesel lugemisel arutatakse seaduseelnõu üldpõhimõtteid. Otsustatakse, kas seaduseelnõu menetlemist Riigikogus jätkata või mitte.

Teisel lugemisel arutatakse seaduseelnõu sätteid ja hääletatakse muudatusettepanekuid. Teist lugemist saab katkestada ja esitada eelnõu kohta täiendavaid muudatusettepanekuid. Kui lugemist ei katkestata, loetakse teine lugemine lõpetatuks ja seaduseelnõu saadetakse kolmandale lugemisele.

Kolmandal lugemisel otsustatakse seaduse vastuvõtmine.

Seaduse vastuvõtmiseks on vaja poolthääleenamust ehk siis kanade puurispidamise keelustamise poolt peab hääletama rohkem Riigikogu liikmeid kui keelustamise vastu. 

Kui aga eelnõu läbib edukalt kõik kolm lugemist, jääb viimase sammuna ainult oodata, et president selle välja kuulutaks. Siis on asi ametlik. 

Karusloomafarmide keelustamise puhul tehti Riigikogus karusloomafarme toetavate poliitikute poolt esimesel lugemisel ettepanek eelnõu tagasi lükata – õnneks see ei läinud läbi. Seda võime suure tõenäosusega näha ka kanade puurispidamise keelustamise puhul, et vastasjõudude mõjul tehakse ettepanek keelustamise eelnõu tagasi lükata. Teeme tööd selle nimel, et Riigikogu liikmed teaksid, kui suur on loomasõprade hulk Eestis, kes ootavad neilt loomade heaolu ja tarbijate eelistustega arvestavat otsust. 

Teame, et tööstuse lobitöö tegutseb selle nimel, et kanad puuridest ei pääseks. Küll võitlevad nad veelgi pikema üleminekuaja eest ning küll üldse selle eest, et kanad jääksidki Eestis puuridesse ja vabapidamisele üleminekut ei tuleks. Nad hoiavad oma tööd vaka all, sest avalikkuse toetust lindude puuride jätkumisele on väga raske leida. See aga ei tähenda, et nad poliitikuid enda kaasust toetama ei pruugiks veenda. Nagu öeldud, kõik on hetkel veel lahtine ja kaalul on palju. 

Õnneks on loomadest hoolivate inimeste kogukond tugev ja Nähtamatute Loomade töö just sellest hoogu ja jõudu juurde saabki. Eesti inimesed hoolivad loomadest. Näeme selgelt, et kaasaegsete hoolivate väärtuste juurde kuulub hoolimine ka nendest loomadest, kes tööstusfarmide varjatud piinarikastes elutingimustes meie abi väga vajavad.

Tee puuride kasutamise lõppemiseni ei ole kindlasti lihtne. Munatööstuse kanade puhul oleme me aga juba suure töö teinud ning nüüd on panused kruvitud erakordselt kõrgeks. 

Nüüd sõltub kanade puurispidamise keelustamise eelnõu edu sellest, kui head tööd me teeme, et avalikkuse hääl jõuaks poliitikuteni, kes otsuse langetavad.  Oleme tänu loomasõprade kogukonnale, organisatsiooni tugevale kogemusele ja tõhusale kommunikatsioonile seni üheskoos häid tulemusi saavutanud, seega selleks, et kanade puurispidamine Eestis lõplikult keelustataks, peame kõik mängu panema. Peame ellu viima seni paikapandud kampaaniaplaanid ning vajadusel olema kiirelt paindlikud, kui meieni jõuab infot poliitilisest protsessist, mis vajab meie kiiret sekkumist. Karusloomafarmide keelustamise ajast teame hästi, et oli mitu hetke, kus tänu kiirele tegutsemisele saime ära hoida halvimat. Sinu panus selles loeb meeletult palju, sest Sa saad reformida Eesti loomakasvatust kõrgema heaolu suunas. Sellega aitad Sa sadu tuhandeid loomi. Loomade aitamine, kel ainult meie panusele võimalik loota, on tegevus, mida Sa ilmselt kunagi elus ei kahetse. 

Allkirjasta petitsioon kanade puurispidamise keelustamiseks: https://toetan.nahtamatudloomad.ee/kanadevabadus

Kristina Mering, MTÜ Nähtamatud Loomad asutaja ja tegevjuht

Nähtamatud Loomad on tegutsenud alates 2017. aastast ja seitsme tegutsemisaastaga on meie organisatsioon kasvanud üha tugevamaks, et loomi kannatustest päästa. Kui organisatsiooni seitse ja pool aastat tagasi asutasin, seadsin esimesest päevast peale oma eesmärgiks üles ehitada majanduslikult jätkusuutliku majandusmudeliga heategevusühing, sest muul moel loomi piisavalt tõhusalt aidata pole võimalik. Kuidas selle eesmärgi täitmine täpselt välja on näinud, on omaette mitmepäevase koolituse teema, aga lugeja ajast lugu pidades kirjutan siin postituses välja organisatsiooni sissetulekute läbilõike. 

Eestis peetakse aastas tööstusfarmides ca 20 miljonit looma-lindu, mis tähendab, et nende tõhusaks aitamiseks peab meie organisatsioon olema tugev ja ka majanduslikult võimekas – suutma koguda ressursid, et teha tõhusaid kampaaniaid. Suured korporatsioonid, kes tööstusfarmides loomi kehvades tingimustes peavad, on mitme(kümne)miljoniliste eelarvetega – nad kulutavad turundusele rohkem kui meie organisatsiooni kogueelarve on. Aga me peame sellest sõltumata andma endast parima, et siis vähemate ressurssidega võimalikult kulutõhusad olla.

Soov teha head on muidugi kõige alus, aga selleks, et päriselt sekkuda suurtööstuste toimimisse, kes praegu loomi kohutavates tingimustes peavad, peab meil olema rahalisi vahendeid kampaaniate üles ehitamiseks ja turundustegevuste elluviimiseks. 

Nähtamatute Loomade sissetulekud jaotuvad kolme kategooriasse: 

• annetused
• projektirahastus
• heategevusmeenete müük

Sõltuvalt aastast muutuvad nende omavahelised osakaalud, vahel on annetusi rohkem, vahel projektitoetusi rohkem. 

Teen ülevaate, mida iga sissetulekuallikas täpsemalt endast kujutab.

Annetused

Annetused jagunevad ühekordseteks- ja püsiannetusteks. Mul on erakordselt hea meel, et Eestis on lojaalne loomasõprade kogukond, kes toetab loomade aitamist juba aastaid püsiannetusega. See tähendab, et meil on võimalik teatud tegevuseks juba planeerida ette, mis summaga saame arvestada ja kui palju peame veel juurde leidma. On hea meel saada tagasisidet, et meie pikaaegsed püsiannetajad hindavad kõrgelt just seda, et nad teavad, et oleme läbipaistvad annetuste kasutamise osas ning teiseks toome kindlasti tõhusalt tulemusi loomade aitamiseks. 

Äge ja lootusttekitav on ka tendents, mida näeme, et suur hulk inimesi, kes meile ühekordselt annetavad, lõpetavad lõpuks ka püsiannetajatena. Kuna meile on läbipaistvus ja suhtlus jälgijatega väga oluline, on meie annetajate kogukonna meilivahetus tihe – seega saavad annetajad teada, kuidas nende annetusi kasutati ja kuidas sellega loomi aidati. Hea meel, et on tekkinud piisav usaldus Nähtamatute Loomade töö vastu, mis väljendub pikaaegses püsiannetusega toetamises. 

Eriti liigutava faktina saab välja tuua, et kõik Nähtamatute Loomade töötajad on samuti organisatsiooni püsiannetajad. Kuna tiimil on parim sissevaade organisatsiooni toimimisse, on see mu jaoks hea märk usaldusest. Seetõttu olen ka ise olnud juba 2017. aastast peale püsiannetaja ning oma iga-aastast panust aasta-aastalt suurendanud. 

Projektitaotlused

Projektitaotluste osakaal Nähtamatute Loomade sissetulekutest sõltub sellest, kui palju meie valdkonna fondide taotlusvoore sel aastal avatud on ja kas meie esitatud rahataotlused saavad positiivsed vastused. Vahel kirjutad mitu nädalat ühte megasuurt projekti ja taotlus lükatakse tagasi, sest tihe konkurents ja muud teemad prioriteetsemad kui loomade heaolu. 

Enamasti kirjutame projekte rahvusvahelistele fondidele, sest Eestis ei ole kuigi palju kodanikeühiskonna rahastusvõimalusi, kust loomade heaolu jaoks toetust saaks taotleda. Valdkonniti jagunevad meie taotletud projektid loomade heaolu, keskkonnakaitse ning vabaühenduste temaatika alla. Palgafondi katame peamiselt projektitaotlustest, tänu millele saame ellu viia professionaalseid kampaaniaid ja eestkostetööd farmiloomade kannatuste leevendamiseks. 

Heategevusmeenete müük

Nähtamatute Loomade heategevusmeenete müügist teenime väga väikse osa kogutulust, küll aga on see hea viis meie organisatsiooni turundada kui loomasõbrad meie logo või sõnumiga pusade, särkide või riidest kottidega ringi liiguvad. Hiljuti muutsime ka kogu e-poe kontseptsiooni, läksime üle väga kõrge kvaliteediga toorikutele, mis tähendab, et toote hind on küll kõrgem, aga ostja saab väga väga hea asja, mis kestab kaua. Lisaks on hea teada, et selle kapis oleva riietuseseme ostu kogu tulu läks loomade aitamiseks. 

Vaata, kui ägedate loomasõpradest modellide seljas meie e-poes heategevusmeeneid näha saab! – https://pood.nahtamatudloomad.ee/ 

Regulaarne ülevaade sissetulekutest

Igal aastal esitame riigile majandusaasta aruande ning aruande tulumaksusoodustusega ühinguna annetuste kasutamise kohta. Lisaks Maksuametile saadetud aruandele riputame majandusaasta aruande dokumendi igal aastal ka meie kodulehele, kus see kõigile kättesaadav. Kõik meie senised majandusaasta aruanded leiad siit lehelt.
Kui Sul on rohkem küsimusi, kirjuta kristina.mering@nahtamatudloomad.ee ja saame täpsemalt rääkida.

 

Petitsiooni allkirjastamine loeb! See on kõige olulisem infokild, mis sellest blogipostitusest kaasa võtta 🙂 

Nähtamatud Loomad tegutseb koos loomasõprade kogukonnaga selle nimel, et kanade puurispidamine Eestis keelustataks. Tänu meie kogukonna senistele edusammudele oleme algatusega üheskoos jõudnud nii kaugele, et regionaal- ja põllumajandusministeerium on lubanud teemaga tegeleda. See aga ei tähenda veel kanade pääsemist piinarikkast puurielust – vaja on olulist tõuget ja märki, mis ütleb poliitikutele otsesõnu – Eesti elanikud ootavad kanade puurispidamise keelustamist. 

Uus petitsioon “Aitab puuridest” näitab, kui suur on Eesti elanike toetus kanade puurispidamise keelustamisele. Kasutame toetusallkirjade suurt arvu argumendina poliitikutega suheldes. 

Miks on vaja otsustajatele Riigikogus näidata, et Eesti elanikud toetavad keelustamist? 

Selleks, et poliitikuna edukas olla, tuleb kuulata, mis teemasid Eesti elanikud väärtustavad ja mis neile korda läheb. Nüüd on meie roll viia kanade puurispidamise probleem otsustajateni, et see lahendataks läbi seadusemuudatuse. Kui poliitikud kuulevad loomade heaolu tugevat häält, on ka suurem motivatsioon probleemiga tegeleda. 

Loomade heaolu küsimused ei pälvi kunagi iseenesest tähelepanu poliitikute laual, sest loomad ei saa enda eest ise rääkida ega võidelda oma heaolu paranemise eest. Seega on Nähtamatute Loomade ülesanne näidata, et loomade kannatustest hoolijaid on palju. Ja need on inimesed, kes järgmistel valimistel oma otsust langetades võivad silmas pidada poliitiku seisukohti ka loomade kaitseks. 

Oleme läbi aastate poliitikutega sidet loonud, et loomade heaolu tähtsust ka poliitilises sfääris kasvatada. Näeme selgelt, et suur avalik tugi, mida ehitame, loeb selleks väga palju. See aitab tõstatada loomade kannatused päevakavva, mis muidu sinna kunagi ei jõuaks. 

Sinu allkiri petitsioonil on juba senise kogemuse põhjal väga veenev argument. Ilma selleta oleks meie kaasust tunduvalt raskem päriselt lahendada, sest silda poliitikuteni oleks palju raskem luua. 

Seega on väga mõistlik võtta see minut, et oma toetus kirja panna. Eriti oluline mõju suurendamine on ka petitsiooni jagamine pere ja sõpradega, et veelgi enam sõnumile kaalu juurde anda – kanade piinamine peab lõppema ja puurispidamine tuleb keelustada. 

Millised on järgmised sammud kanade puurispidamise keelustamisel ja kuhu praeguseks sel teekonnal jõudnud oleme? 

Et illustreerida, kui olulised on Nähtamatute Loomade petitsioonid olnud loomade aitamiseks, ei pea üldse kaugele ajalukku vaatama. Ka kampaania praegune vahevõit on sündinud tänu sellele, et rahvaalgatus.ee veebikeskkonnas tuli kokku lausa 21 421 digiallkirja loomasõpradelt kanade puurispidamise keelustamise toetuseks, mille esitasime Riigikogu esimehele jaanuaris 2024. 

See on suurima digiallkirjadega petitsioon loomade kaitseks Eestis. Suutsime nii palju allkirju koguda tänu 2023. septembris avaldatud kaadritele Eesti puurikanalast. Nähtamatute Loomade tiimiliige töötas kolmes Eesti suurimas puurikanalas salaagendina ja jäädvustas seal nähtu. See materjal oli nii šokeeriv, et suur hulk Eesti inimesi väljendasid oma toetust kanade puurispidamise keelustamise toetuseks. 

See pani palli tugevalt veerema, tänu millele saatis Riigikogu maaelukomisjon meie algatuse regionaal- ja põllumajandusministeeriumi lauale, kes lubas teemaga tegeleda. 

Suhtlesime samal ajal aktiivselt poliitikute ja ministeeriumi esindajatega, et teema üleval püsiks ja loomade heaolu üha enam toetajaid ka võimupositsioonidelt leiaks. 

Ning nüüd septembris 2024 tulime “Pealtnägijas” välja uue paljastusega salaja filmitud kaadritest Eesti puurikanalast. 

Me teame, et teadlikkuse kasvatamiseks tuleb palju vaeva näha. Tänu tugevale kogukonnale oleme praeguseks väga heas seisus, aga mitte midagi ei ole kindel ega otsustatud. Igal hetkel võivad poliitilised prioriteedid muutuda ja seepärast peamegi tugevalt teemat pildis hoidma, et kanade puurispidamise keelustamine agendast maha ei kukuks. 

Väga õpetlikuks näiteks üle-Euroopalisest loomade heaolu agatuseks, mis kukkus sedasi agendast maha, on “Punkt puuriajastule”. Euroopa Komisjon andis üldsõnalise lubaduse teemaga tegeleda, loomakaitsjad tähistasid ning mõne aja pärast selgus, et komisjon plaanib teemaga tegelemise edasi lükata ja senimaale pole selge, kas komisjon üldse plaanib probleemi lahendada või see kampaania ebaõnnestuski, sest pall kukkus maha pärast seda, kui “anti lubadus” ja jäi mulje, et kõik korras. 

Regionaal- ja põllumajandusministeerium eesotsas minister Piret Hartmaniga on lubanud teemaga tegeleda. See tähendab, et ministeerium peab koostama eelnõu teksti kanade puurispidamise keelustamiseks. 

Kui eelnõu saab valmis, peab see läbima ministeeriumidevahelise kooskõlastusringi. Kui see läheb hästi, jõuab eelnõu Riigikokku, kus selle üle suures saalis hääletamata hakatakse. 

Kokku toimub kokku kolm lugemist kui eelnõu esimese lugemise edukalt läbib ja ei tehta ettepanekut see tagasi lükata. Riigikogu lugemiste edukal läbimisel oleme kõige raskema osa loomade heaks läbinud. Seega jääb vaid oodata, et president Karis selle seadusena välja kuulutab. 

Miks oli tarvis luua uus petitsioon? 

21 421 digiallkirja, mis meie kogukond kokku tõi ja mille Riigikogule esitasime, on väga kõva sõna. Aga poliitikas aegub kõik kiiresti. Selleks, et saaksime poliitikutele kanade puurispidamise keelustamise kaasust edukalt tutvustada, on parim tööriist praegu aktuaalne, mitte aasta vanune info. Uus petitsioon näitab, et toetus keelustamisele on tugev ja annab inimestele võimaluse nüüd kui panused on eriti kõrged, anda oma oluline panus ja hääl kanade kaitseks. 

Seega – ei ole oluline, kas oled kogenud petitsioonide allkirjastaja või on see Su esimene kord millegi olulise toetuseks allkiri lisada, palun tee seda kindlasti. Oleme tänu hoolivate loomasõprade kogukonna tegususele jõudnud kanade aitamiseks nii kaugele. Nüüd on oluline, et pall maha ei kukuks ja viiksime teema lõpuni välja, et Eesti keelustaks kanade puurispidamise. 

https://aitabpuuridest.nahtamatudloomad.ee/

12. oktoobril päästis Nähtamatud Loomad tänu annetajate panusele ühest Eesti suurimast puurikanalast 300 tapale minevat kana. See oli suurim teadaolev loomade päästeaktsioon Eestis, mida toetas rekordarv inimesi, kes annetasid nii nende kanade päästmiseks kui selleks, et edasi pürgida kanade puurispidamise keelu poole. 2. oktoobril avalikustasime “Pealtnägija” vahendusel meile saadetud salaja filmitud kaadrid sellest samast puurikanalast, mis paljastasid õõvastavad elutingimused, milles need linnud piinlema pidid. 

Päästeaktsiooni tegigi kindlasti erilisemaks, et need samad linnud ja nende šokeeriv pidamisviis olid olnud just enne “Pealtnägija” ekraanil. Tööstusfarmides seda tavapäraselt ei juhtu, et saad päästa loomad, keda on nähtud kurvakstegevatelt kaadritelt, mistõttu oli see erandlik olukord.

Pärast “Pealtnägija” paljastust algas annetuskampaania, et minna ja päästa need linnud tapmisest ja jätkata kanade puurispidamise keelustamise kampaaniat täiel võimsusel, mis on Nähtamatute Loomade põhikampaania olnud juba üle seitsme aasta. 

Annetuskampaaniat planeerides teadsime juba, et peame integreerima kanade päästmise tööstusfarmist kanade puurispidamise keelustamise kampaaniaga, sest meie organisatsiooni üks põhilisi alustalasid on töö efektiivsus – 300 linnu päästmine on oluline, aga suurem eesmärk on siiski päästa puuridest 600 000 lindu, keda Eestis munatööstuses kasutatakse. Ehk siis kanade päästeaktsioon on sisend meie suuremasse kanade puurispidamise kampaaniasse, mida rõhutasime ka annetuskampaania lehel. Toome välja annetuskampaania kirjelduse meie kodulehelt: 

Sinu annetust kasutatakse:

1. Pildil nähtud kanade päästmiseks:
   • Kaubikute rent ja kütus: Suur hulk kanu tuleb transportida mitmesaja kilomeetri kauguselt.
   • Transpordiboksid ja -vahendid: Kanade mugavuse ja ohutuse tagamiseks on vaja spetsiaalseid puure.
   • Loomaarsti tasud ja ravimid: Paljud kanad vajavad pärast päästmist kohe arstiabi.
2. Kõigi Eesti puurikanade päästmiseks:
   • Varsti otsustatakse Riigikogus, kas keelustada kanade puurispidamine. Kanad vajavad rahva tuge, et poliitikud toetaksid keelu kehtestamist. Laiaulatuslik teavituskampaania on vajalik, et tööstuse lobistide hääl ei oleks loomade eest seisvate inimeste omast tugevam.
   • Kampaaniategevused, nagu reklaamid, artiklid ja videod, aitavad tuua kanade kannatused avalikkuse ette ning suurendada toetust keelule. Seetõttu on vajalik kasutada kogutud annetusi laiaulatuslike turundustegevuste jaoks, et kõik Eesti inimesed saaksid teada, kuidas kanad puurikanalates kannatavad ja saaksid näidata toetust kanade puurispidamise keelustamisele. 

Päästame kanu kahel viisil – kas otsepäästmine läbi uutesse kodudesse viimise või keelustamise kampaania, mis suurema mõjuga ja päästaks kõik Eesti kanad julmadest puuridest. 

300 kana päästmisega, uute kodude leidmisega, nendesse viimisega ning laialdaselt päästmisest teavitustöö planeerimisega kaasneb palju ülesandeid ja omajagu kulusid. Vaatame lähemalt, millele raha kulus. Peamised kategooriad on transport, kanade väljaostmine farmist, kanade transpordi jaoks sobivate tingimuste loomine ning teavituskulud, nt reklaamid, video- ja fotograafi tasu, et jäädvustada kanade olukord ja seda võimalikult laialdaselt jagada ja kasvatada teadlikkust puurispidamise problemaatikast.

Annetuskampaaniaga kogusime 17 534 eurot. Kokku annetas 968 head inimest, kellest enamik on Nähtamatute Loomade pikaaegsed annetajad, kes meie kogukonnas juba aastaid. Sellest kogutud summast üle viie tuhande euro läks kogu kanade päästeaktsiooni organiseerimisele ning üle 11 000 euro läheb kanade puurispidamise keelustamise kampaania suurele jätkulainele, millest kirjutame kohe lähemalt. 

Kokku oli päästeaktsiooni organiseerimisega seotud kulud olid 5616 eurot (transport, vahendid, kanade väljaostmine, teavitus, kanade ravimid). Veel võib nipet-näpet juurde tulla, ootame veel panustanud tiimiliikmete kuluaruandeid.

Transportisime kanu uutesse kodudesse üle Eesti. Kodupakkujaid oli kokku 30 – pea kõikides maakondades. Osad said ise järgi tulla, kuid loomulikult võtsime vastu ka nende heade tingimustega kodupakkumised, kes ise sel päeval lindudele järele ei saanud tulla, et päästa hukkamisest nii palju linde kui võimalik.  Rentisime kaubikud ja tasusime kütuse eest, lõime kanadele sobivad tingimused transpordiks, ostsime selleks kinnitusi, allapanuks heina, meeletus koguses arbuuse ja maisi, et suurt hulka kanu transpordil dehüdratsioonist säästa. Transpordikulud kokku olid 1034 eurot. Vahendid transpordi ja päästeaktsiooni toimumiseks olid 992 eurot. 

Üks oluline kulu oli kanade maksumus. Kuna me ei saanud riskida, et farm ei anna Nähtamatutele Loomadele kanu, kasutasime selle jaoks ühe tiimiliikme sugulase abi, kes meie palvel eraisikuna suhtles farmiga ja sai ettemaksuarve osadele lindudele. Kuna otsisime kanadele uusi kodusid viimase hetkeni, saime puurikanalasse kohapeale jõudes juurde tasuda veel 100 linnu eest, kellele oli õnnestunud viimasel hetkel kodud leida, et nad tapast päästa. Kokku maksime 300 kana eest 1032 eurot. 

Organiseerisime kanade päästmise tapmisest, sest iga päästetud elu loeb. Väga oluline oli ka see, et nende päästmine aitaks ka teisi puurides kannatavaid kanu –  näidates päästetud kanade räsitud seisu avalikkusele seisab üha rohkem inimesi selle eest, et selline loomapiinamine lõppeks. Seega oli puurikanala lindude olukorra jäädvustamiseks päästeaktsioonile kaasatud kaks fotograafi ja kaks videograafi, mis maksis kokku natuke alla 1000€. Osa päästeaktsiooni teavituskampaaniast olid ka erinevad sotsiaalmeedia reklaamid, et teadlikkust kasvatada – need olid kindlasti ka üks võti, tänu millele aktsioon nii palju toetust sai. Investeerisime neisse 1537 eurot, et teadlikkust kasvatada, mis tingimustes need linnud elavad. See on meie organisatsiooni üks oluline eesmärk, et teadlikkus loomade elutingimustest tööstusfarmides kasvaks, seega kasutame selleks laialdaselt sihitud sponsoreeritud sotsiaalmeedia reklaame. Tänu neile reklaamidele liitus suur hulk inimesi meie kogukonnaga ning andis teada, et soovib rohkem panustada loomade aitamisse. 

Viisime kõige kehvemas seisus kanad kohe veterinaari juurde Pärnus, kuna need kanad olid minemas Pärnumaal asuvasse Ranna Rantšo farmiloomade turvakodusse. Oleme südamest tänulikud Pärnu Ülejõe loomakliinikule, kes kanu nähes ei võtnud viisiditasu ega töö hinda, vaid tasusime kõigest 43 eurot ravimite eest. 

Annetuskampaaniaga kogusime rahastust, et aidata nii palju kanu kui vähegi võimalik ja ei tahtnud, et ühegi kana päästmine jääks rahapuuduse taha. Me ei saanud kindlat summat ette näha, sest see sõltus samal ajal toimuvast kodude otsimisest. Näiteks oli meil veel viimasel päeval organiseeritud lisa-veokaubik, kuhu oleksime saanud veel 100 kana mahutada, aga kahjuks viimaseks hetkeks ei olnud neile piisavalt kodupakkujaid. Meil oli kokkulepe olemas, et vajadusel tellime, aga lõpuks see paraku ei läinud käiku. Seega arvestasime, et olulisel kohal meie kommunikatsioonis oleks läbivalt kirjas, et ülejäänud ressursid lähevad suurema kampaania jaoks, et kõik kanad puuridest pääseks ja kanade puurispidamine keelustataks. Lisasime selle info annetuskampaania toimumise vältel sotsiaalmeediapostituste kaasteksti ja uudiskirjadesse ning see oli kampaania kodulehel. 

Keelustamise jõustumiseks on eriti oluline tarbija teadlikkuse tõstmine. Selleks, et inimesed saaksid seista kanade puurispidamise keelustamise eest, on oluline, et nad teaks, millistes tingimustes neid kanu puurides peetakse, kes täna endiselt veel suurema osa meie munadest toodavad, hoolimata sellest, et on olemas oluliselt loomasõbralikumad tootmisviisid.

Oleme juba ette valmistamas järgmiseid suuri kampaaniategevusi ja saladuskatte all saame öelda, et kambas on mitmed ägedad inimesed, kes on otsustanud kanade eest välja astuda ja õige pea saame kõigest juba täpsemalt rääkida!

Praegu on meie järgmised sammud kanade puurispidamise keelustamise kampaanias laialdase üleriigilise turunduskampaania organiseerimine, et näidata teema olulisust. Kuna regionaal- ja põllumajandusminister on 2025. aasta alguses esitamas Riigikogule eelnõud kanade puurispidamise keelustamiseks, on erakordselt oluline teemat pildis hoida, et otsustajad oleksid kursis probleemi tagamaadega. Kui eelnõu esitatakse, siis peab Riigikogu selle üle hääletama ja kui see maha hääletatakse, siis on kogu senine progress kadunud. Seega peab tegema erakordselt suurt tööd, et poliitikud näeksid, et inimesed soovivad puurispidamine keelustada ja ei hääletaks maha. Vastasel juhul on võimalus, et Riigikogu hääletab eelnõu maha ja kanad ei pääsegi piinarikastest puuridest. Ühe osana turunduskampaaniast kasutame sihitud sotsiaalmeediareklaame. Sinna suuname mitme kuu vältel ca 3000€. Lisaks oleme valmistamas ette videoid, mille valmimisele kulub 1500€. 

Sel sügisel on meil tulemas ka välireklaamide laine, mis on osa kampaaniast, et kanade puurispidamine Eestis lõppeks. Tegu on eriti suure väljaminekuga, sest välireklaamid on teadupoolest üks kõrgeima hinnaga kanaleid. Ühtlasi on meie kogemus näidanud, et need on ka väga vajalik kanal, mida kasutada, et loomade heaolu sõnumit levitada. Välireklaamidele suuname ca 7000€, tulemas on nii staatilised kui digiekraanide reklaamid, et rääkida kanade olukorrast puurikanalates. 

Tulemas on ka uus avaliku arvamuse uuring, et kaardistada, mis seis Eesti elanike arvamustes kanade puurispidamise keelustamise toetamises hetkel on. See läheb u 400€.

Teame oma senistest õnnestunud kampaaniatest hästi, et selleks, et sotsiaalset muutust ellu kutsuda, võistleme me paratamatult väga suurte eelarvetega turundusagentuuridega, kes tööstusfarmereid esindavad. Mida me ei suuda vastu panna eelarves, peame kompenseerima nupukusega. See tähendab, et meie sõnumid ja kommunikatsioon tulevastes kampaaniates on eriti läbi mõeldud, et täita eesmärki ja päriselt päästa loomad tööstusfarmide kannatustest. 

Efektiivne loomade kaitsmine eeldab professionaalsust ka turunduses ja kommunikatsioonis. See tähendab läbimõeldust ja õigete kanalite kasutamist sõnumites ja visuaalides, millega me edastame loomade kannatuste infot ja teavet sellest, kuidas loomade ja lindude piinu kõige tõhusamalt saaks ära hoida. Kuna heategevusorganisatsioon peab arvestama piiratud eelarvega, aga tulemusi peame ikkagi tooma suurelt, et loomi aidata, teame, et on oluline reklaamkanalites suurelt kohal olla.

Seda arvestades suuname annetuskampaaniaga kogutud ressursid, et võidelda kanade puurispidamise keelustamise eest nii suurelt nagu oskame ja nagu eelarve lubab. Kurjus õitseb pimeduses ja varjatuses, seega on vaja, et me tooks valgust sellele, mis puurikanalates igapäevaselt toimub. Nii saame sõnumiga jõuda otsustajateni, kelle käes on võim see seaduse tasandil igaveseks lõpetada. 

Meie loomasõprade kogukond on juba suuri asju loomade aitamiseks korda saatnud ja nüüd lähme lõpuni välja, et ka kanad puuridest saaksid pääseda!  

Artikkel ilmus 03.10.2024 Delfi/EPLi arvamusrubriigis – https://epl.delfi.ee/artikkel/120326237/mtu-nahtamatud-loomad-tegevjuht-toitu-peab-tootma-aga-loomade-piinamine-tuleb-lopetada

Eile avaldas ERRi „Pealtnägija“ värsked kaadrid Eesti suurest puurikanalast, kust nägime lindude kohutavaid elutingimusi, ruumipuudust ja üksteise otsas hunnikus kanu. Reaktsioon sellisele loomade kohtlemisele on suhteliselt ühtne – see ei ole vastuvõetav.

Ühtlasi on täiesti mõistetav, et selliste loomapiinamise piltide ja videote nägemine tekitab soovi pea ära pöörata. See sama instinkt annabki märku, et meile läheb ühiskonnana väga korda, et teised elusolendid ei piinleks. Vastasel juhul oleks meil ükskõik sellise piinamise ja kannatuse nägemisest ja seda saaks tuima tundega edasi vaadata nagu mis tahes muud neutraalset infot.

Kanade puurispidamisega munatööstuses oleme õnneks probleemi ees, mis on õige poliitilise otsuse korral ka mõistlikult lahendatav. Enamus Euroopa Liidu riikidest on Eestist juba palju kaugemal kanade puurispidamisest loobumisel. Üleminek vabapidamise süsteemidele tähendab näiteks õrrelpidamist, vabaltpidamist või mahemunade tootmist.

Need kolm pidamisviisi täidavad juba praegu üle poole ELi munaturust ja on lähiaastatel mastaapselt kasvamas. Eestis on praegu veel ca 80% kanadest puurides, seega oleme selle julma pidamisviisiga ajale jalgu jäämas.

Mis olukorra lahendaks?

Nähtamatute Loomade rahvaalgatus kanade puurispidamise keelustamiseks kogus rekordilised 21 421 digiallkirja. Selle tagajärjel on regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman esitanud Riigikogu maaelukomisjonile ettepaneku kanade puurispidamine keelustada.

Võib tunda vaid rõõmu, et see nii kaugele jõudnud on, kuid tehtud ei ole veel miski ja mõneti suurem töö on isegi veel ees. Praegu on tegu vaid ettepanekuga, hetkel veel siduvat kaalu sel ei ole. Meil on aga võimalik piisava huvi ülesnäitamise korral aidata sellest ettepanekust teha reaalsus.

Märkimist väärib ka värske ajastu Eesti põllumajanduspoliitika suunamises. On suur asi, et regionaal- ja põllumajandusminister seisab lisaks loomakasvatuse huvidele ka loomade heaolu parandamise eest. See uus tuul mõjub eriti värskendavalt olukorras, kus Eesti munatööstuse puurikanalates 600 000 kuni miljon lindu vajab väga muutust.

Värske paljastus

Puurikanala omanik ja riikliku järelvalve esindaja ütlesid mõlemad „Pealtnägijas“, et fotod ja videod, mis tavavaatajat šokeerivad, on tegelikult tavapärane vaatepilt neile vähestele, kes igapäevaselt puurikanalate siseeluga kursis on. Murekoht ongi selles, et tarbija eest on see tegevus niivõrd varjatud ning turundusega jäetakse puuris peetavatest kanadest muljet kui õnnelikest rõõmsalt murul siblivatest lindudest.

Reaalsuses näeme puurikanalas, kuidas neil lindudel on kitsas traatpuuris nii vähe ruumi, et nahk on sulgedest vastu puurivõresid ja teisi linde paljaks hõõrutud. Need paljad linnud peavad ronima üle teiste surnud kanade laipade, et toiduni pääseda. Linnud ja munad on kaetud parasiitidega.

Juba selles kirjelduses on rohkem, kui enamik meist lubatuks peaks. Selline on aga Eesti puurikanalate igapäev.

Mäletan seda tunnet, kui käisin esimest korda puurikanalas. Olgugi, et teadsin enamvähem ette, mida oodata, on seal kohapeal esmalt meeletu müra, tolm ning puurideni jõudes ei suuda silm kinni püüda neljal puurikorrusel olevat meeletult suurt hulka kanu, kes ruumikitsikuses kannatavad. Neid on ühes farmihoones ca 50 000. Jõuamegi olemusliku probleemini – sellise tootmisviisi juures ei ole võimalik kanade heaolu tagada ega käitumuslikke vajadusi täita.

Ühiskond toetab vabapidamist

Euroopa on puurispidamisest loobumisel palju kaugemal kui Eesti. Seega on põhjust head meelt tunda, et regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman on mõistnud probleemi sügavust ning on lubanud järgmise aasta alguses esitada Riigikogule eelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks.

Küll aga pole midagi kindel, sest ministeeriumid peavad eelnõu kooskõlastama ning riigikogu selle toetuseks hääletama. Avalik huvi olukorra paranemiseks ja keelustamise toetamiseks on suur. Avaliku arvamuse uuringute järgi toetab 78% Eesti inimestest puurides kanapidamise keelustamist.

Seda avalikku huvi näitavad ka toidupoodide üha kasvavad vabapidamismunade müügiosakaalud. Mõnekümnesendiline hinnavahe tähendab munatootmisviiside osas meeletut erinevust kvaliteedi ja lindude heaolu osas.

Piinamine tuleb lõpetada

Kanade puurispidamise jõhkruse nägemine on lükanud rattad käima, et Eesti munatootjad liiguksid vabapidamisviisidele. Kuskilt läheb piir – ja puurikanalad on selle ületanud, pidades sadu tuhandeid kaitsetuid linde kohutavates tingimustes, mis päevavalgust ei kannata. Saame aru, et rahaline kokkuhoid, mis tähendab loomade piinamist, ei ole mõnesendist säästu väärt.

Teised Euroopa riigid, kus juba on munatootmises vabapidamisele üle mindud, ei ole kaotanud toidujulgeoleku tagamises või kohaliku munaturu mastaapides – pigem on see üleminek aidanud kohalikel munatootjatel kohaneda turuvajadustega.

Loomade heaolu on väärtuspõhise küsimusena üha rohkematele inimestele oluline teema, mis taustal suunab nii tarbimisvalikuid kui poliitilisi eelistusi. See on tugevalt seotud kasvava keskkonnateadlikkusega, mis vaatab jätkusuutlikuma tuleviku poole, kus lisaks majanduse heale seisukorrale on ka looduse ja loomade heaolu tagatud.