Eesti munatööstuse puurikanade õõvastavad elutingimused ja piinad on viimastel aastatel meedias palju tähelepanu pälvinud.
ERRi “Pealtnägija” kaks saadet, mis paljastasid Eesti suurimates puurikanalates salaja filmitud kaadrid, šokeerisid Eesti elanikke piisavalt palju, et puurikanade munade asemel lõplikult vabapidamise mune ostma hakata.
Rahvaalgatus kanade puurispidamise keelu toetuseks, mis selle tuules avaldati, kogus enim toetushääli, mis loomade heaolu algatus Eestis kunagi kogunud – 21 421 inimest toetas digiallkirjaga keelustamist.
Pärast rohkem kui 1,5 aastat kestnud Riigikogu komisjoni istungeid, regionaal- ja põllumajandusministeeriumis kolme ministri käe all kanade puurispidamise keelustamise eelnõu arutamist ja munatootjatega parandusettepanekute tegemist ütles maaleukomisjon nüüd kevadel, et pikalt paikaloksutatud ja erinevate osapooltega arutatud seadusemuudatuse asemel võiksid munatootjad hoopis ise vabatahtlikult millalgi kanade puurispidamisest loobuda.
See paraku ei oleks lahendus kriitilisele probleemile.
Kanad, keda peetakse munatööstuses traatpuurides, ei saa oma elu jooksul astuda ühtegi sammu maapinnal ega hingata värsket õhku. Kogu nende elu möödub ruumikitsikuses ca A4 suurusel pinnal. Selline julm loomapiinamine tuleb seadusega keelata.
Kanade puurispidamise seadusemuudatusega keeld annab ka munatootjatele riigi poolt otsusena selguse, et Eesti liigub puuridest loobumise poole.
Avalik huvi loomade heaolu vastu on erakordselt suur ja puurispidamise kriitilises probleemis keelustamist ootav. Keelustamine lahendaks probleemi sisuliselt, tähtajaga ja tagajärgedega. Kõigile on selge, et seadusemuudatus lahendab kriitilise olukorra selgelt ja päriselt.
Mitukümmend tuhat inimest, kes on allkirjastanud petitsioone kanade puurispidamise keelustamiseks, soovivad näha probleemi päriselt lahendatuna.
Seadusemuudatus, mis on juba kaks korda läbinud ministeeriumidevahelise kooskõlastusringi, tuleb saata Riigikogu suurde saali läbiarutamisele- ja hääletamisele. Eesti hoolib loomadest ja üleminek kitsastelt puuridelt vabapidamisele vajab praegu poliitikute tegutsemist.
Loomade heaolu organisatsioon, mis tegeleb farmiloomade heaoluga loomakasvatuses, kutsub üles Nurme farmi juurde mitte minema.
“Kahjuks pole meil enam võimalik neid sigu kuidagi aidata. Teemale on tähelepanu toodud ja seakatku proovide osas selgus majas. Edasi on oluline keskenduda neile loomadele, keda päriselt reaalselt võimalik aidata on,” kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. “Edasine sekkumine võimendaks vaid konflikti ning ei aitaks kuidagi loomade heaolu tagada.”
See ei tähenda, et organisatsiooni arvates loomade heaolu seakasvatuses tähelepanu ei vajaks. “Loomade elamistingimuste parandamine ja Eesti üliintensiivse seakasvatuse suunamine kõrgema heaolu poole on kindlasti suund, kuhu on vaja liikuda. See on järk-järgult tehtav lahendus, mis parandaks loomade heaolu ja vähendaks ka kehvadest pidamistingimustest tekkivate haiguste osakaalu,” lisas Mering.
Praegu soovitab ühing keskenduda aga loomade aitamisel kanade puurispidamise keelustamisele, mis sel sügisel Riigikogu maaelukomisjonis jätkuvalt arutlusel on. “See seadusemuudatus aitaks ca 600 000 linnu elutingimusi märkimisväärselt parandada ja aitaks järele jõuda ülejäänud Euroopale, kes puuridest loobumisel meist palju kaugemale jõudnud on,” kommenteeris Kristina Mering MTÜst Nähtamatud Loomad.
Eesti puurikanala
“Kahjuks kõiki loomi meil aidata pole võimalik. Seepärast kutsumegi üles pilku ja tegusid suunama sinna, kus reaalselt abi ja tulemusi saab tuua. Loomade heaolust hoolimine on Eestis väga levinud,” ütles Mering.
Allkirja kanade puurispidamise keelu toetuseks saab anda siin
Kana, kes on lihatööstuse suurema kasumi nimel võimalikult kiirelt nii suureks kasvama, et ta süda, kopsud ja jalad ei pea raskusele vastu.
Teadlased analüüsisid broilerkanade kasvu kiiruse mõju lindude heaolule
Teadlased on läbi vaadanud teaduskirjanduse broilerkanade kasvukiiruse kohta ja näidanud, et keskendumine kiirele kaalutõusule loomade heaolu arvelt toob kaasa tõsiseid tagajärgi.
Lihatootmiseks kasutatavaid kanu ehk broilereid on intensiivselt kiiremini ja suuremaks kasvama aretatud – nende kasvukiirus on 1957. aastast 2005. aastani tõusnud enam kui 400%.
Kuigi kiire kasv tähendab tootjate jaoks suuremat kasumit, maksavad loomad selle eest oma heaoluga. Kiiresti kasvavad broilerkanad, kes võtavad kaalus juurde üle 60 grammi päevas, kannatavad sagedamini jalaprobleemide, südame-veresoonkonnahaiguste ja liikumisraskuste all. See viib madalama elukvaliteedini ja suurema suremuseni ning tekitab tõsiseid eetilisi küsimusi praeguse aretuspraktika osas.
Et neid heaoluprobleeme paremini mõista, viisid teadlased läbi ulatusliku kirjanduse analüüsi, et uurida seoseid kasvukiiruse ja heaolunäitajate vahel broilerkanadel. Nad kogusid andmeid mitme võtmetähtsusega heaolunäitaja kohta, nagu liikumisvõime, luuhaigused ja veresoonte häired, loomulik käitumine ja suremus. Eesmärk oli välja selgitada, kas aeglasemalt kasvavatel tõugudel on vähem terviseprobleeme ja parem heaolu võrreldes kiirelt kasvavate tõugudega.
Liiga rasked, et liikuda
Kiiresti kasvavatel broilerkanadel on liikumisega raskusi. Nende kiire kaalutõus ületab luustiku arengu, põhjustades liigesevalu, lonkamist ja kõndimisraskusi. See sunnib neid pikka aega paigal olema, mis omakorda põhjustab valulikke seisundeid nagu jalapadjandite põletik, kannavigastused ja nahakahjustused. Paljud linnud ei pääse seetõttu enam söödale ja joogiveele ligi.
Aeglasemalt kasvavad kanad liiguvad paremini ja neil on vähem luustiku probleeme.
Lihatööstuses kasutatav kana on aretatud ühe kuu jooksul nii suureks kasvama, et ta jalad ei suuda teda kanda.
Äkilise surma oht
Teine suur kiirekasvulistele broileritele tekitatud probleem on suurenenud südame-veresoonkonnahaiguste risk. Kiirendatud kasv avaldab lindude organitele, eriti südamele ja kopsudele, äärmist koormust. See on seotud suurema äkksurma sündroomi riskiga – surmaga lõppev seisund, kus linnud surevad ootamatult südamepuudulikkuse tõttu.
Kiirekasvulistel broileritel esineb sagedamini astsiiti – vedeliku kogunemist kõhuõõnde, mis on tingitud kõrgest vererõhust ja põhjustab hingamisraskusi. Samuti ei suuda nad oma kehatemperatuuri hästi reguleerida, mis teeb nad kuumastressi suhtes haavatavaks. Tulemuseks on suurem suremus ja lühem eluiga.
Aeglasemalt kasvavatel kanadel esineb astsiiti ja äkksurma sündroomi haruharva ning nad kannatavad vähem kuumastressi all.
Ei saa käituda nagu kana
Lisaks füüsilisele tervisele mõjutab kasvukiirus ka lindude käitumist ja vaimset heaolu. Erinevalt oma metsikutest esivanematest, puna-džunglikanadest, on kiirekasvulised broilerid palju vähem aktiivsed ja veedavad kuni 80% päevast istudes. Nad ei tegele peaaegu üldse loomuomase käitumisega nagu toiduotsing, õrrel istumine või magamine ega liivavannide võtmine. Sellise käitumise puudumine viitab sellele, et füüsilised piirangud kahjustavad tõsiselt nende heaolu.
Aeglasemalt kasvavad tõud on aktiivsemad ja suhtlevad rohkem oma keskkonnaga, kinnitades seose kasvukiiruse ja elukvaliteedi vahel.
Kannatavad ka broilerite vanemad
Aretustöö kiire kasvu nimel mõjutab ka nn broilerite vanemlinde – neid, keda kasutatakse lihakanade järglaste tootmiseks. Et hoida neid tervetena ja paljunemisvõimelistena, piiratakse vanemlindude toitumist. See põhjustab pidevat näljatunnet ja frustratsiooni, mis omakorda toob kaasa agressiooni, sulgede nokkimist ja kannibalismi. Mida kiiremini kasvav tõug, seda rangem on toidupiirang, et vältida kiirest kasvust tulenevaid terviseprobleeme.
Aeglasemalt kasvavate broilerite vanemad saavad rohkem süüa, seega kulub toitumisele ka rohkem aega ja väheneb toidupiirangust tulenev frustratsioon.
Kuigi kasvukiiruse mõju broilerite heaolule on palju uuritud, on selle ülevaate tugevuseks autorite põhjalikud kirjeldused tervise- ja käitumisprobleemide seostest. Arvestades tõendeid, jõuavad autorid järeldusele, et isegi väike kasvukiiruse vähendamine parandab loomade heaolu.
Edasiminek vajab muutusi
Hoolimata selgest heaolu paranemisest, kaasneb aeglasemalt kasvavatele tõugudele üleminekuga majanduslikke ja logistilisi raskusi. Aeglasem kasv tähendab rohkem sööta, ruumi ja aega enne tapmist, mis võib tõsta tootmiskulusid. Samas võib kasvav nõudlus kõrgema heaoluga toodete järele olla turupõhine lahendus humaansemate praktikate rakendamiseks.
Kuigi jätkusuutlikumate aretusviiside leidmiseks on vaja täiendavaid uuringuid, on üks asi selge: kiirekasvulised broilerid kannatavad oluliselt rohkem kui aeglasemalt kasvavad tõud. Tootmise tõhususe eelistamine loomade heaolule viib kroonilise valu, haiguste ja enneaegse surmani. Tööstuse laiaulatuslik muutus võtab aega, kuid tarbijate nõudlus ja teadlikkus võivad viia humaansema linnukasvatuseni, kus efektiivsus ei tule loomade kannatuste arvelt.
Sloveenia parlament võttis vastu seaduse, mille kohaselt keelustatakse Sloveenias 2029 aastaks kanade puurispidamine ja 2026 aastaks põrsaste kastreerimine ilma tuimestuse ja valuvaigistiteta. Mõlema sammu taga on tugev avalik surve. Sloveenia rahvusassamblee 90st liikmest hääletas eelnõu poolt 49 ja vastu 10 saadikut.
Kanade puurispidamise on Euroopas lisaks Sloveeniale juba seadusega keelustanud Saksamaa, Austria, Taani, Tšehhi, Šveits, Island ja Luksemburg. Ka Eesti lähiriikides, sealhulgas Lätis, hakatakse sel sügisel keelustamise üle riiklikul tasandil arutama.
Suured Lääne-Euroopa munatootjariigid on juba teinud märkimisväärset progressi üleminekul puurivabale munatootmisele. Näiteks Euroopa suurim munatootja Prantsusmaa on lähiaastatel munatootmisettevõtete eestvedamisel üle minemas vabapidamisviisidele.
Eestis elab üle 80% munakanadest endiselt kitsastes traatpuurides. Ülejäänud Euroopa on puurispidamisest loobumas ning Eesti üks mahajäänumaid selles vallas. Meist kõrgem puurikanade osakaal on vaid Maltal. Samal ajal toetab kanade puurispidamise keelustamist Eestis ligikaudu 80% elanikkonnast.
Loomade heaolu organisatsiooni Nähtamatud Loomad poolt ellukutsutud rahvaalgatuslik petitsioon, mille digiallkirjastasid rekordilised 21 421 inimest, on kanade puurispidamise keelustamise teema toonud ka Eestis Riigikogu töölauale.
“Riigikogu Maaelukomisjon on praeguseks teinud kummalise ettepaneku, et seaduse tasandil keelustamise asemel võiksid munatootjad omal soovil vabatahtlikult vabapidamisele üle minna,” kommenteerib hetkeolukorda Eestis Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. “See ei ole realistlik. Miks peaks ettevõtted, kes on aastakümneid kanu puurides pidanud, äkitselt tahtma vabatahtlikult üle minna vabapidamisele? Eesti inimesed ootavad riigilt otsustavat sekkumist, et lindude julm kohtlemine lõppeks. Selge seadusemuudatus lahendaks probleemi kõigile ühtselt arusaadaval moel. Vabatahtliku ülemineku ettepanek on komejandi mängimine, mis sisuliselt teema lahendamisega ei tegele.” lisab Mering.
Eile külastasime Nähtamatute Loomade tiimiga Kruusa talu, kus elavad 12 kana, kes pääsesid sügisel puurikanalast ja gaasikambrist.
Nimelt on need 12 kana osa 300st õnnelikust, kes tänu heade inimeste annetustele oktoobris suurel kanade päästeaktsioonil puurikanalast uude koju said minna.
Päästeaktsioon oktoobris 2024
Eilsel külaskäigul sain hoida süles ühte neist samadest kanadest, kelle oktoobris Kruusa talu perenaisele üle andsin. 🥰
Mõelda vaid, millised elu keerdkäigud ühe sellise pisike hinge jaoks. Oktoobris oli ta terve elu elanud puurikanalas, ta polnud kunagi näinud päikest ega katsunud maapinda ning teda ootas ees kindel surm gaasikambris.
Ent kõigi eelduste kiuste oli just tema see, kelle elu võttis pöörde, mida võib pidada imeks.
Hoides süles sedasama kana, keda 10 kuud tagasi, oli nüüd tunne hoopis teine. Päästmispäeval oli ta hästi kerge ja habras. Temas oli tohutu hirm, ent samas ka jõuetus ja lootusetus. Ta polnud mitte kunagi oma elus saanud ise kontrollida, mis temaga juhtub. Ilmselt ei osanud ta sel hetkel isegi unistada, et midagi tema jaoks paremaks läheb.
Eile talusse jõudes tuli ta aga ise minu juurde, istus süles rahulikult, nautis paitusi ja sulges aeglaselt oma silmad. Tundsin, kui ilus oli tema sulestik ning kuidas tema keha oli tublisti kosunud. Temas ei olnud enam ärevust, vaid ainult rahu, uudishimu ja usaldus nii inimeste kui teiste loomade vastu.
Puurikanalast päästetud kana enne ja nüüd
Esimene asjana kui Kruusa talus autost välja tulime, siis jooksid kõik 12 kana meile vastu. Nad kõik olid nii imeilusad, kauni sulestikuga ja silmnähtavalt õnnelikud ja elevil.
Ma pole kunagi näinud nii julgeid linde, kes ise tulevad otsima inimese lähedust. See on märk, et nad elavad imeilusas kohas headuse keskel, kus nad saavad teha kõike seda, mida üks kana tegema peaks.
Nad on erakordselt uudishimulikud ja tundub, et nad teavad, et kõik halb on nüüd möödas.
Puurikanalast päästetud kana 10 kuud hiljem
Olen nii õnnelik, et sain seda hetke jagada ka oma väikese tütrega, kes meiega kaasas oli. Tema siirus ja puhas rõõm nende lindude üle oli nii südantsoojendav.
Uudishimu ei anna häbeneda
See on nii eriline, et need 12 ülihabrast elu, mis olid kustumas ja langemas tööstuse ohvriks, saavad elada oma unelmate elu tänu headele inimestele, kes loomadest hoolivad ja seda ka oma tegudes näitavad.
Elu parim elu
Ja mul on nii tohutult hea meel, et on nii palju inimesi võitlemas ka nende kanade eest, kes oktoobris puurikanalatesse maha jäid. Hetkel menetluses olev seaduseelnõu keelustaks kanade puurispidamise ning säästaks piinarikkast puurielust sajad tuhanded kanad. Oma allkirja kanade puurispidamise keelustamises on andnud juba 23 371 inimest.
Sajad loomasõbrad saadavad maaelukomisjonile kirju, et kanade puurispidamise keeluga jätkataks
Linnu talu. Foto: Nähtamatud Loomad
Eelmise nädala Riigikogu maaelukomisjoni istungil tegi komisjon ettepaneku kanade puurispidamist mitte keelustada, vaid munatootjad võiksid kanade puurispidamisest vabal tahtel loobuda.
Selle peale on sajad loomadest hoolivad inimesed Riigikogu maaelukomisjoni liikmetele põhjalikke kirju saatnud, kus paluvad jätkata kanade puurispidamise keelustamise aruteludega.
“Paljud head inimesed on maaelukomisjonile saadetud kirjad ka Nähtamatutele Loomadele edastanud ja hindan kõrgelt, kui palju on tarku hoolivaid inimesi, kes oma vaatevinklist põhjendavad, miks kanade puurispidamine tuleb keelustada,” kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. “On õpetajaid, arste, ettevõtjaid, tudengeid, kirjanikke ning eriti tore on näha hinnatud loomateadlaste Aleksei Turovski ning Mati Kaalu pöördumist kanade puurispidamise keelu kaitseks,” lisas ta.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi koostatud eelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks on läbinud ministeeriumidevahelise kooskõlastusringi ning sügisel peaksid jätkuma arutelud Riigikogus. Seadusemuudatus mõjutaks 600 000 kana, keda praegu puurides peetakse. Regionaal- ja põllumajandusministeerium on eelnõule kanade puurispidamise keelustamiseks toetust näidanud.
“Kanade puurispidamise keeld on suurima avalikkuse toetusega kodanikealgatus praegu ning Eesti inimesed soovivad näha probleemi lahendamist seadusemuudatusega. Tarbijad soovivad üha enam vabapidamisest pärinevaid kanamune, seega on Eesti munatootjatel aeg üleminekuga venitamine lõpetada ning riigi tasandil seadusemuudatus aitab neile selleks vajalikku selge signaali anda,” lisas Mering.
9. juunil arutas Riigikogu maaelukomisjon kanade puurispidamise küsimust kinnisel istungil. Aruteluks olnud eelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks sai alguse MTÜ Nähtamatud Loomad esitatud rahvaalgatusest, mis pälvis rekordilised 21 421 digiallkirja kanade puurispidamise keelu toetuseks.
Istungil tegi komisjon ettepaneku, et kanade puurispidamise seaduse tasandil keelustamise asemel võiksid munatootjad omal soovil vabatahtlikult vabapidamisele üle minna.
“Eesti inimesed ootavad riigilt otsustavat sekkumist, et kanade puurispidamine Eestis keelustataks. Ettepanek puuride keeluks sai alguse, kui avalikkus nägi, kui kohutavates tingimustes munatootjad kanu puurides peavad. Munatööstus oli varjatult ja süüdimatult lasknud aastaid lindudel puurides surnuks piinelda. Eeldades nüüd, et need samad ettevõtted loobuvad vabatahtlikult puuridest, toob meid tagasi alguspunkti ja ei aita kuidagi loomade heaolu parandada. Munatootjate mittesiduva lubaduse uskumine ei anna kindlustunnet, et riik ka päriselt loomade heaolu parandamiseks midagi ära teha soovib.,” kommenteeris loomade heaolu organisatsiooni Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering. “Lisaks tuleb arvestada, et üle 60% jaekettidest on tänaseks teatanud puurikanade munade müügist loobumisest ning nad vajavad seadusemuudatusest tulenevat kindlustunnet, et kohalikud munatootjad pakuvad piisavalt vabapidamissüsteemidest kanamune,” lisas Mering.
Avaliku arvamuse uuringute järgi ca 80% Eesti elanikest ei toeta kanade puurispidamist. Rimi, Maxima, Prisma, Lidl, Stockmann ja sadakond teist toidufirmat ja restorani on teatanud üleminekust vabapidamismunadele. Hiljuti koostasid 100 eksperti, arvamusliidrit, teadlast ja organisatsiooni pöördumise “100 mõjukat häält loomade kaitseks”, kus avaldasid riigile tugevat toetust kanade puurispidamine keelustada.
Pilt Muna Liisa kanalast Põlvamaal
“Eestis peetakse ca 80% munatootmise kanadest puurides, kus linnul on umbes A4 suuruse paberi jagu ruumi. Kanad viibivad puuris terve elu ning neil pole ruumi tiibu sirutada ega liikuda,” tõi Mering välja. “Selline loomade kohtlemine on ajale jalgu jäänud, sest halbu elutingimusi ei toeta meist keegi. Seepärast on tarvis kanade puurispidamine Riigikogu arutelude järel keelustada, et vähendada julmust loomakasvatuses,” lisas ta.
“Pealtnägija” saade, kus salaagent töötas kolmes Eesti suurimas puurikanalas ja jäädvustas sealse julma lindude kohtlemise
Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuhi Kristina Meringu pöördumine organisatsioni 8. sünnipäeva puhul.
Nähtamatud Loomad tähistab täna 8. sünnipäeva. Hästi liigutav mõelda, kui palju tegemisi selle aja jooksul loomade aitamiseks korda saadetud on.
Kui Nähtamatud Loomad 8 aastat tagasi asutasin, oleksin olnud südamepõhjani liigutatud, kui keegi oleks mulle öelnud, kui kaugele me suudame tööstusfarmides loomade aitamise teemaga Eestis jõuda. Oleme näidanud oma võimekust organisatsioonina suurt hulka loomi kannatustest päästa. Mu paljudele arusaamatuks jääv usk inimeste aitamisvõimesse ja sisemisse headusse on Nähtamatute Loomade aastate vältel kindlasti lausa lademetes kinnitust saanud.
Suurimad väljakutsed nagu karusloomafarmide keelustamine, kanade puurispidamise lõpetamine, tööstusfarmide loomade kannatuste päevavalgele toomine on algatanud debati, mida varem ei peetud. See on toonud valgusvihu kätte loomad, kelle igapäevasest piinast ja kannatusest varem ei räägitud. Selles mõttes võib öelda, et tööstusfarmid kindlasti tänast Nähtamatute Loomade 8. sünnipäeva ei tähista. 🙂
Oleme Nähtamatute Loomadega olnud alati inimeste poolel ja teame, et tarbijat süüdistades loomi tõhusalt ei aita. Vastutusele tuleb võtta tööstusfarmid, ettevõtted, kes loomi piinarikastes tingimustes peavad. Meie, kõik loomadest hoolivad inimesed Eestis üheskoos seisame julmade tööstusfarmide pidamistingimuste vastu ja meie abi vajavate loomade kaitseks.
Need 8 aastat on Nähtamatutes Loomades kokku toonud eriliselt põneva ja tugeva hulga loomasõpru, kes on üheskoos pead kokku ja käed külge pannud, et maailmas midagi head ära teha ja astuda välja nõrgemate kaitseks. Ma poleks osanud unistadagi, kui äge saab olema meie IT tiim, kus targad ja hoolivad inimesed leiavad tehnilisi lahendusi, et kampaaniad loomade aitamiseks tõhusalt saaksid võimalikult laialdaselt levida. Või kui ägedalt hakkab meie kampaaniatiim suuri muutusi ellu kutsuma. Just sellistest inimestest tahadki elus ümbritsetud olla – kes tegutsevad targalt, et palju head teha.
Aga konkurentsitult suurim väärtus Nähtamatute Loomade juures on suur kogukond loomasõpru, kes on loomade aitamise algatuste olulisim käivitav jõud.
Eestis on nii palju häid inimesi, kes tegutsevad, kui kuulevad abivajavate loomade kohta tööstusfarmides. Eriti olulist rolli mängivad püsiannetajad, kes panustavad selle nimel, et töö loomade aitamiseks oleks jätkusuutlik ja mõju jõuaks sinna, kus see enim kasu loomadele toob.
Kuna Nähtamatud Loomad on algusest peale tegelenud võimalikult suure hulga loomade kannatuste leevendamisega, on vahel väljakutse, kuidas Sa räägid näiteks 600 000 kana päästmisest elust kitsas traatpuuris. See arv tundub lihtsalt nii enneolematult suur ja võib tekitada lootusetuse tunne, et kuidas küll ometi saab nii nii suurt hulka elusolendeid aidata. Meie fookus on aga, et ükshaaval loomi päästes jääksimegi seda tööd tegema – seadusi ning tööstusfarmide tööd mõjutades saame aga suurel skaalal loomade elutingimusi parandada.
Kanade puurispidamise keeld on praegu läbimas viimaseid etappe, et sügiseks jõuda Riigikokku arutlusele. Loomasõprade kogukonna töö, mida 8 aastat teinud oleme, on vaikselt vilju kandmas. Üle 60% Eesti jaekettidest on teatanud puurikanade munade müügist loobumisest, sadakond muud toidufirmat ja restorani sinna juurde.
Kui seadus kanade puurispidamise keelustamiseks saab sügisel Riigikogu heakskiidu ja jõustub, on see eriti selge märk, kui palju head targalt pühendunud inimesed korda saata saavad. Algatus on jõudnud erakordselt kaugele tänu heale tööle ja see on üks suurimaid asju, mida täna, Nähtamatute Loomade 8. sünnipäeval põhjust tähistada!
Inimesed, kes tajuvad oma võimu heategusid korda saata, saavad loomade aitamiseks nii palju ära teha. Tööstusfarmides piinlevate loomade kannatuste leevendamine on üks suurimaid väljakutseid ühiskonna parendamisel. Sellise võimsa kogukonnaga pole aga ükski mägi ületamatu.
Aitäh, et juba 8 aastat abivajavaid loomi aitame ja tuult tiibadesse edasisteks üha suuremateks väljakutseteks!
Tööstusfarmi puurikanalast vabadusse päästetud kana – aitäh Nähtamatute Loomade kogukonnale!
Stockmann teatas, et alates sellest aastast on nende kaubamaja täielikult loobunud puurikanade munade müügist.
puurik„Loomade heaolu on meie jaoks väga südamelähedane ning soovime pakkuda oma klientidele vastutustundlikke valikuid. Puurimunade müügist loobumine oli meie jaoks loomulik jätk sellele pühendumusele,“ kommenteeris Stockmanni toidukategooria müügijuht Mairika Juhandi.
Ta lisas, et üleminek eranditult puurivabade munade müügile kulges sujuvalt ja tarbijad on selle muudatuse väga toetavalt vastu võtnud: „Meil on siiralt hea meel, et ka müüginumbrid on püsinud stabiilsed – see kinnitab, et tarbijad hindavad loomade heaolu ning teevad meelsasti vastutustundlikke valikuid.“
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad tervitab Stockmanni otsust. “Tegemist on olulise sammuga loomade heaolu suunas ning on hea meel näha tuntud kauplusi oma tootevalikus puurikanade munad vabapidamissüsteemidest munadega asendamas.” ütles Nähtamatudte Loomade tegevjuht Kristina Mering.
Hiljuti teatas ka Maxima, et nende tootevalikus puurikanade mune enam ei ole ning sama eesmärk on lähiajal ka Rimil, Prismal ja Lidlil.
Samal ajal on loomade heaolu probleemidega puurispidamise juures aktiivselt tegelenud ka poliitikud. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras saatis valitsusele kooskõlastamiseks eelnõu, millega keelustatakse puurikanade pidamine Eestis täielikult. “Toetus kanade puuride keelu eelnõule on erakordselt suur. Eesti inimesed hoolivad loomadest ja ootavad väga, et keeld ka päriselt reaalsuseks saaks”, kommenteeris Mering.
Eesti armastatuim zooloog ja loomalugude jutustaja Aleksei Turovski astub tööstusfarmides kannatavate loomade kaitseks välja.
Aleksei Turovski, kelle hääl on puudutanud eestlaste südameid aastakümneid, kutsub seisma kitsastes tööstusfarmide puurides kannatavate kanade parema tuleviku eest.
“Ma olen elu aeg loomadega töötanud. Ma olen näinud, tundnud, osalenud nende elus. Ma tean, kui nutika ja põneva käitumisega on kodukanad,” selgitab Turovski. “Paraku oleme me tööstuslikes puurides võtnud neilt võimaluse väärikale elule, aga ma olen kindel, et me saame seda olukorda muuta,” lisab ta veendunult.
Teadlikkus sellest, millist piinarikast elu kanad tööstusfarmide kitsastes puurides elavad, on eestlasteni jõudnud viimase paari aasta jooksul. See on tekitanud ühiskonnas soovi viia ellu muutused loomade parema heaolu nimel.
Aleksei Turovski:”Keelustame julma kanade puurispidamise Eestis.”
Endine regionaal- ja põllumajandusminister esitas aasta alguses eelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks Eestis. Just praegu seisab uus valitsus silmitsi otsusega, kas liikuda eelnõuga edasi või mitte.
Nähes ühiskonna suurt toetust, on poliitikutel raske loomadele selg pöörata. “Vähim, mis me saame ja mis me ka peame praegu olukorra parandamiseks tegema, on allkirjastada loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad poolt algatatud petitsioon kanade tööstuspuurides pidamise keelustamiseks,” ütleb Aleksei Turovski.
