Nähtamatud Loomad

Artikkel ilmus 27.06.2024 Eesti Päevalehe arvamusrubriigis – https://epl.delfi.ee/artikkel/120303576/kristina-mering-puurikanade-elu-on-porgupiin-mida-vahem-nende-mune-ostame-seda-enam-neid-aitame

Üle poole Eesti jaeturust teatanud, et loobuvad puurikanamunadest täielikult, mis andis otsese sisendi munatootjatele, kes peavad arvestama suurimate klientide muutunud ootustega.

Riigikogu maaelukomisjon otsustas veel enne suvepuhkusele minekut saata loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad petitsiooni kanade puurispidamise keelustamiseks edasi regionaal- ja põllumajandusministeeriumisse. See tähendab, et suure tõenäosusega keelatakse ränkade heaoluprobleemide tõttu Eesti munatootmises kanade pidamine väikestes puurides. Paika tuleb aga arutada, millise üleminekuajaga.

Kuidas oleme jõudnud olukorda, kus Eestil on valmisolek ka tööstusfarmide varjatud oludes elavate loomade heaolu parandada? Nüüd on tähelepanu saamas teema, mis varasemalt pole suurelt pildis olnud. Murekohad on kestnud aga pikalt.

Mu peamine seisukoht on, et oleme jõudnud ühiskonna arengus etappi, kus meil on nüüd võhma, et vaadata ka kõige kriitilisematele loomade heaolu probleemidele otsa, sest oleme teatud hulga kiiremaid inimeste head olemist puudutavaid asju liikuma saanud.

Tööstusfarmide võit, loomade heaolu kaotus

Loomade pidamistingimused keskmises Eesti farmis on nii trööstitud, et juba minimaalse liikumisruumi tagamist loomale nähakse kui lisakulu. Tööstusfarmide põhimõte on, et kulusid hoitakse maksimaalselt kokku, muuhulgas ka loomade heaolult. Kui loom või lind panna nii väiksesse puuri, kus ta ei mahu ümbergi pöörama, siis ta ei liigu ja seega ei kuluta ka energiat, mistõttu saab talle vähem süüa anda.

Tööstusfarmide vaates on see võit ja mõistlik lähenemine. Loomade heaolu arvestades võtab see aga loomalt võimaluse kõige minimaalsematekski elule väärtust andvateks tegevusteks. Liikumisvõimaluse ära võtmine, kitsas puur, kus puudub igasugune loomuomane tegevusvõimalus koos terve hulga mutileerimispraktikatega (nt kanade nokkade lõikamine, sigade sabade lõikamine jpm), et saaks võimalikult palju loomi kokku suruda, muudab elu looma jaoks põrgupiinaks.

On aga häid näiteid, kus teadliku tarbimise mõju jõuab tootmissüsteemini ning toob loomadele olulise leevenduse. Üks neist näidetest on juba mainitud kanade puurispidamine munatootmises, mille aeg hakkab ümber saama. Euroopa Liidus on kasutusel neli erinevat munatootmisviisi – puurikanalad, õrrekanalad, vabapidamine ja mahekanalad. Kolm viimast neist on puurivabad.

Mida rohkem tarbijaid puurivabu mune eelistama on hakanud, seda enam neid ka kaupluste valikusse tuleb. Selle tagajärjel on tänaseks üle poole Eesti jaeturust teatanud, et lähevad puurivabade munade müügile üle ja loobuvad puurikanamunadest täielikult. See on andnud otsese sisendi munatootjatele, kes peavad arvestama nende suurimate klientide muutunud ootustega.

Nõudlust ei suudeta rahuldada

Tänaseks paraku näeme, et meil on tekkinud turuanomaalia – nõudlus puurivabadele munadele turul on, aga Eesti munatootjad ei suuda seda rahuldada. Munatootjad vajavad lisatõuget, et otsustada üleminek puurivabale tootmisele, mida ootavad nii tarbijad kui ka jaeketid. Sealt on tulnud ka Nähtamatute Loomade ettepanek, mis on pälvinud piisavat poliitilist toetust, et lõpetada kanade puurispidamine Eestis ning jätkata kolme vabapidamissüsteemiga.

Ühelt poolt on tore tõdeda, et Eesti astub samme riigi poole, kus ka tööstusfarmides toimuvaid õuduseid adresseeritakse. Teisalt tuleb Euroopa laiemat konteksti vaadates nentida, et oleme ülejäänud riikidest päris kõvasti maha jäänud. Oleme Euroopa Liidus kanade puurispidamise osakaalult teine, pidades lausa 80% munakanadest puurides, Euroopa Liidu keskmine jääb 39% juurde ning on lähiaastatel kiiresti vähenemas. Lisaks tuleb arvestada ka üldisemat konteksti – Eestis peetakse enamik farmiloomadest Nõukogude ajast alles jäänud tööstusfarmide tingimustes, oleme Lääne-Euroopaga võrreldes loomakasvatuses palju industriaalsemad ning loomade heaolu tagamises vägagi mahajäänud.

Kohtan väga tihti arvamust, et oleme väike riik ja seega on Eesti loomakasvatus ka väiksel skaalal, kuid paraku ei vasta see tõele. Mainitud munatootmises toodavad neli suurt ettevõtet üle 90% Eesti munadest. Sealihatööstuses on Viljandi lähedal Rakvere lihatööstusel Ekseko farm, mis on Nõukogude ajal ehitatud kuuekorruseline paneelmaja, mis mahutab ca 60 000 siga.

Teleris kipub olema tendents, et kui loomakasvatusest räägitakse, siis minnakse filmima väga vähestesse väikefarmidesse, kus loomadel on head tingimused. Paraku ei saa mõne mahetootja eeskujulikkust üldistada kogu loomakasvatussektorile, kus enamik tegijatest on kümnete või isegi sadade tuhandete loomade-lindudega megafarmid, mis meie pilgu eest kiivalt varjatud on.

Alternatiivne variant

Tööstuslik loomakasvatus ei ole ka heas kooskõlas toidujulgeolekuga, mis riigikaitse olukorda arvestades üha olulisemaks muutub. Toidujulgeoleku vaatevinklist oleks hea hajutatud süsteemiga stabiilne toodang. Praegu oleme olukorras, kus on teatud hulk strateegilisi hiigelkaliibriga tööstusfarme, mille rivist väljaminekul on tootmisahel katkestatud. Need tööstushooned kümnete või sadade tuhandete loomadega justkui kutsuvad enda peale vaenlase halbu kavatsusi.

Alternatiivse variandina tagaks võrgustik väikestest või keskmise suurusega tootjatest kõrgema toidujulgeoleku, ühtlasi ka kõrgema toidukvaliteedi ja loomade heaolu. See tähendab paraku aga, et peame Eestis seda esimesel võimalusel alles arendama hakkama. Eesti lihatootmises on vaid maheveised heaks näiteks mitteintensiivsest toidutootmisest. Sigade puhul räägime aga põhimõtteliselt ainult kahest väikesest mahefarmist, kõik ülejäänud tootmine lähtub masstootmise loogikast. Ka enamik piimafarmidest on viimase paarikümne aasta jooksul rajatud hiigelhoonetesse, kust lehmad kunagi välja ei saa.

Euroopa Liidu Talust taldrikule (Farm to Fork) strateegia seab ette, et vähendaksime toidutootmise jalajälge, suurendaksime loomade heaolu ning muuhulgas suurendaksime ka mahetootmise osakaalu. Tööstusliku loomakasvatuse vähendamine mängib suurt rolli ka keskkonnaeesmärkide saavutamiseks – FAO andmetel panustab see ca 12% globaalsetest kasvuhoonegaaside emissioonidest.

Pöidlad pihku!

Olgugi, et uuringute põhjal on Eesti tarbija Skandinaavia ja teiste Balti riikidega võrreldes veidi vähem teadlik loomade heaolu ja keskkonnaalastest tootmisküsimustest, saab selgelt öelda, et need teemad on meilgi kanda kinnitanud. Tänu sellele teevad ka kohalikud suured tootjad uued tootearendused pigem seda arvestades, näiteks Tere Piim tõi turule brändi Deary, mille alt pakub taimseid piimatooteid, nagu kohukesed, kohupiimakreemid ja toidukoored, mis valmistatud kaerapiimast. Tuleb tunnistada, et need viivad keele alla. See otsus on võit igal rindel, sest nii väheneb ettevõtte keskkonnajalajälg ja panus tööstuslikku loomakasvatusse, see toob ettevõttele kasumit ja pakub tarbijale tervislikumaid ning maitsvaid taimseid tooteid, millega toidulauda rikastada.

Oleme tulnud pika tee, et vähemalt kanade puurispidamise lõpetamisega tegeleme reaalseid lahendusi arutades ning mõistes, et kõigil osapooltel oleks üleminekust puurivabadele pidamisviisidele võita. 78% Eesti elanikest toetab kanade puurispidamise keelustamist, seega avalik huvi osutab, et loomade ja lindude piinamine odava massitoodangu saamiseks ei ühti Eesti väärtussüsteemiga. Oleme valmis, et Eestis üha enam väikefarme ja mahetootmist toetada, millega kaasnevad ka kõrged nõuded loomade heaolule ja toidu kvaliteedile.

Pöidlad pihus, et munakanade kitsas traatpuur jääb minevikku ning astume samme paremate elutingimuste poole ka teiste farmiloomade puhul. Eesti väärtussüsteem kindlasti toetaks seda – keegi meist ei tahaks, et loomad halbades tingimustes kannatama peaksid.

Nähtamatute Loomade projektijuht Kadi, avaliku sektori koostöö koordinaator Merit ja kommunikatsioonijuht Liina räägivad sellest, kuidas nad on jõudnud farmiloomade heaolu eest seismiseni, mis neid seob ja mis neid motiveerib tegema seda, mida nad teevad.

Kadi

Mina olen Kadi ja hetkel Nähtamatudes Loomades projektijuht. Kõik loomad on mulle alati olnud hingelähedased, mistõttu läksin pärast keskkooli õppima bioloogiat. Tudengina otsisin oma ellu uusi kogemusi ja juhuslikult jõudsingi Nähtamatusse Loomadesse. Alustasin vabatahtlikuna ja annetajana. Tegelesin tänavaaktivismiga jagades lendlehti Tartus. Lisaks tegelesin veel sotsiaalmeedia analüüsiga. Olin olnud 1,5 aastat vabatahtlik, kui sain pakkumise hakata vastutama telefundraising’u üles ehitamise eest. See oli põnev ja kaasahaarav kogemus. Samal ajal tegelesin juba kõrvalt ka palju organisatsiooni operatiiv- ja finantsülesannetega. Tänaseks on minu roll muutunud. Tegelen ikka finantsülesannetega, aga lisaks vastutan ka mõju mõõtmise ja infolaudade eest. Minu ülesanded on väga varieeruvad ja teen seda, mida parasjagu vaja. 

Mulle väga meeldib see, et saan aidata kolleege ja vabatahtlikke, et nad saaksid keskenduda loomade aitamisele ja ei pea muretsema paberimajanduse või muu säärase pärast. Mul on hea meel, et hästi organiseeritud töökeskkond aitab tõhusamalt loomi aidata. Muidugi aitan ka ise loomi ja pingutan iga päev selle nimel, et farmiloomade kannatused väheneks. 

Merit

Mina olen Merit ja olen Nähtamatutes Loomades tegutsenud kuus aastat. Alustasin vabatahtlikuna, aga üsna kiiresti taipasin, et just loomakaitse on ala, millele tahan päriselt pühenduda ning loobusin oma varasemast pikaaegsest tööst riigiametnikuna. 

Lisaks sellele, et tunnen suurt soovi aidata neid, kes peavad asjatult suuri kannatusi läbi elama, on minu jaoks oluline ka aitamise viis ja mõju. Nähtamatutes Loomades tunnen, et saan loomade heaks kõige rohkem ära teha, sest enamik tööstusfarmides kasvatatavatest loomadest ei saa iialgi tegeleda loomuomaste tegevustega ning kogevad pidevalt nii vaimseid kui füüsilisi kannatusi. 

Minu põhitööks on nii avalikud kampaaniategevused kui ka seadusloome protsessi mõjutamine, et lõpetada kanade puurispidamine Eestis. Igapäevaselt tähendab see seda, et tööülesanded varieeruvad täiesti seinast seina – alustades salakaamera üles seadmisest, millega puurikanalate suletud uste taga toimuvat filmida ning lõpetades Riigikogus või ministeeriumis poliitikutega kohtumistega. 

Mul on tohutult hea meel, et saan oma tööga igapäevaselt mõjutada valdkonda, mis mulle tõsiselt korda läheb ning seetõttu olen ka ise Nähtamatute Loomade püsiannetaja. 

Olen kahe armsa lapse ema ning mulle on oluline ka neile anda edasi väärtust, et nõrgemaid tuleb aidata ja näidata, et igaühe võimuses on esile kutsuda muutust, mida nad näha soovivad. Sellepärast on mul ülihea meel, kui neil avaneb näiteks võimalus riietuda kanaks ja võtta osa rongkäigust kanade puurispidamise keelustamiseks :). 

Liina

Mina olen Liina, uhke ema kolmele imelisele lapsele, kes on mu elu süda. Minu elu keerleb enamus osas nende heaolu ja tegemiste ümber. Tänu oma lastele leidsin ka tee Nähtamatute Loomadeni. 

Olen kirglik hea toidu armastaja ja pean väga oluliseks pakkuda oma lastele tervislikku toitu. Seetõttu kõnetaski mind uue töökoha valikul esiti väga Taimse Teisipäeva kooliprogramm, mille eesmärk on vähendada liigset lihatarbimist ja suurendada taimsete valikute olemasolu Eesti koolides ja lasteaedades. Taimne Teisipäev on teatavasti Nähtamatute Loomade projekt ja läks hoopis nii, et maandusin Nähtamatute Loomade kommunikatsioonijuhi kohale ja olen selle üle väga õnnelik. Mulle läheb korda teadmine, et tööl, mida ma igapäevaselt teen, on väärtus – panus loomade heaolu parandamisse.

Kuna elu on mind hästi hoidnud ja ma olen vähemalt esimesed 38 aastat läbinud suuremate raskusteta, siis tunnen vajadust elule tagasi anda. Seetõttu ongi heategevus – sh vabatahtlik töö ja annetamine – minu jaoks oluline väärtus. Juba palju aastaid enne Nähtamatute Loomadega liitumist olen olnud erinevate heategevusorganisatsioonide püsiannetaja. Ma tahan aidata neid, kellel ei ole olnud sellist õnne ja kes on sunnitud kannatama mistahes erinevatel põhjustel. See on minu viis väljendada tänulikkust.

Nähtamatud Loomad esitas Riigikogule petitsiooni kanade puurispidamise keelustamiseks 21 421 digiallkirjaga. Petitsiooniga töötas Riigikogu maaelukomisjon, kes pärast mitmeid istungeid langetas 13. juuni otsuse saata Nähtamatute Loomade petitsioon Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi lauale. Kirjutame täpsemalt lahti, mida see kanadele tähendab. 

Keelustamine tuleb

Esmalt kiire kokkuvõttev hinnang – see on hea, et maaelukomisjon suunas meie petitsiooni ministeeriumisse. See tähendab, et teemaga tegelemine jätkub ning liigume selgelt keelustamise poole. Laual oli ka variant, et maaelukomisjon langetab otsuse meie petitsioon lõpetada, viisakalt tänada ning teema sulgeda, seega suur kergendus, et jätkame liikumist seadusemuudatuse poole. 

Nüüd on paigas, et regionaalminister Piret Hartman saab olema protsessis järgmine võtmeisik koos ministeeriumi vastutavate ametnikega. Oleme ministriga heas suhtluses ja tal on suur huvi teemaga jätkata. 

Murekoht – millal tuleb keeld? 

Nüüd jätkub ministeeriumis töö üleminekuaja paikasaamisega. See tähendab Nähtamatute Loomade võitluse uut olulist etappi. 

Munatootjad on öelnud üleminekuajaks aasta 2035, see tähendab 11 aastat status quo jätkumist. Sellega ei ole mõistlik leppida, arvestades, kui suur on tarbijate ja toidukaupluste soov puurivabade munade järgi nii kiiresti kui võimalik.

Üleminekuprotsessid tuleks käima lükata juba nüüd, et järk-järgult suurendada lindude heaolu ning turul kohalike puurivabade munade pakkumist. 

Selleks, et kanade puurispidamise keelustamise protsess venima ei jääks, anname nüüd endast parima, et üleminekuaeg tuleks mõistlik. 

Tellisime Tartu Ülikooli RAKE uuringukeskuselt mõjuanalüüsi, kuidas mõjutaks Eestit, kui me keelustaksime kanade puurispidamise munatootmises. Selles uuringus toodi üleminekuaja soovitusena välja 2027.-2028. aasta. 

Mis nüüd edasi? 

Tööd on palju, et asi loogilise lõpuni viia. Esmalt jätkame suhtlust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist nii erinevate ametnikega kui ka minister Piret Hartmani ja tema nõunikega. Samal ajal tegeleme ka Riigikogu tasandil suhtlemise ja kohtumistega, sest kui ministeeriumis eelnõu valmis saab, läheb see Riigikokku hääletusele. Selleks hetkeks peavad meil hääled koos olema. 

Samal ajal jätkame suure avaliku kampaania ja turundustegevustega, sest see näitab avalikku huvi, mis toetab seda, et poliitikud ei jääks keelustamisega põhjendamatult venitama. Samal ajal kasvatame ka veelgi tarbijateadlikkust, et rohkem inimesi teaksid toidupoes puurivabade kanade munad valida. 

Aitäh Sulle, hea loomasõber, et koos seda võitlust peame! Ühise pingutusega saame säästa sadu tuhandeid linde rasketest piinadest, mis puurieluga kaasnevad. See on suur asi, et astud nõrgemate kaitseks välja, suur tänu! Nüüd lähme koos lõpuni välja. 

Pärast seda, kui avaldasime põhjalikud videomaterjalid kanade kohutavatest elutingimustest Eesti puurikanalates ning 21 421 Eesti inimest palus oma allkirjaga seadusandjatel kanade puurispidamine keelustada, on toimunud vilgas arutelu sel teemal nii meedias kui poliitilistel kohtumistel. 

Arutelu selle üle, kuidas oleks mõistlik kanade piinavates tingimustes pidamine lõpetada, on ülimalt tervitatav, sest suuri otsuseid ei saagi teha ilma probleemi erinevaid aspekte arvesse võtmata. Ent on äärmiselt murettekitav tõdeda, et puurikanalate juhid esitavad otsustajatele ja avalikkusele järjepidevalt valeinformatsiooni.

Eriti valusalt löövad just kanade heaolu puudutavad valeväited. Töösturid väidavad, et puurisüsteemid on kanadele sobivad ja et need tagavad lindude tervise ning heaolu. See on karjuv vastuolu pildile, mida Eesti inimesed nägid puurikanalates filmitud videomaterjalidelt ning mida kinnitavad maailma juhtivad loomade heaolu eksperdid. Valefaktide esitamine ei ole nende kannatavate lindude suhtes aus, sest vähim, mida nad väärivad, on see, et diskussioon nende saatuse üle põhineks tõel.

Kanadel ei ole puuris ruumi, et isegi kõndida

Puurides on kanadel nii vähe ruumi, et nad ei saa mitte kunagi oma elu jooksul normaalselt liikuda. Raskendatud või võimatu on nii jooksmine, suuremate vahemaade läbimine kõndides, lendamine, hüppamine kui ka tiibade sirutamine ja lehvitamine. On raske ette kujutada, et tingimused, kus elusolendid ei saa terve elu jooksul kordagi ilma takistusteta end liigutada, saaks nende heaoluks sobiv olla.

Lindude liikumisvõimalused on märkimisväärselt paremad kõigis teistes munakanade pidamissüsteemides – õrrelpidamisel, vabapidamisel ja mahepidamisel. 

Eriti kurb on tõdeda, et kuigi seadusega ettenähtud ruum ühe kana kohta puuris on niigi absurdselt väike (ca A4 paberi suurune pind), siis osades puurikanalates topitakse puuridesse lubatust veel rohkem linde. Kui Nähtamatute Loomade tiimiliige Mirjam Eesti puurikanalates töötas, siis pidi ta tunnistama olukordi, kus linnud olid puurides nii tihedalt koos, et nad ei pääsenud isegi sööma. 

Kanad ei tunne ennast puuris mitte kunagi turvaliselt

Kas oled kunagi mõelnud, miks kanad tahavad magada õrrel? Kana on saakloom, mis tähendab seda, et nende instinktid lubavad neil end puhates kaitstult tunda vaid siis, kui neil on võimalus tõusta tasapinnast kõrgemale, kuhu kiskjad ei ulatu. Puuride kõrgus kanalates on aga nii madal, et kanal pole oma elu jooksul mitte kunagi võimalik seda instinkti rahuldada ning tunda end turvaliselt ja kaitstuna. Kõik teised kanade pidamisviisid pakuvad kanadele võimaluse puhata kõrgel õrrel ja tunda end kaitsutuna. 

Kanad ei saa mitte kunagi siblida ega tunda päikesevalgust

Nii nagu kõik loomad, veedaks ka kana suurema osa oma ajast toitu otsides. Kanade puhul tähendab see ringi liikumist, pinnase kraapimist ja nokkimist. Ümbruse avastamisega tegelevad nad ka muude ressursside leidmiseks. Isegi juhul, kui kanadel on toit ees, on nad tugevalt motiveeritud uudistava käitumisega tegelema. Millekski selliseks puuris võimalust ei ole, sest ruumi on väga vähe ja põrandaks on vaid metallvõre. Selle asemel suunatakse uudistav käitumine puurikaaslastele ning see väljendub sulgede nokkimise ja kannibalismina. Kõigis teistes munatootmissüsteemides (õrrekanalates, vabapidamise kanalates ja mahekanalates) on kanadel võimalus allapanus siblida.  Vaba- ja mahepidamises saavad kanad minna ka õue päikese kätte, mida paljud neist eriti armastavad ja naudivad. 

Puuride ehitus on kanadele ebaturvaline

Puurid on oma konstruktsioonide poolest kanade tervisele ohtlikud ning kanadel  esineb palju vigastusi, mis tulenevad just puuri ehitusest. Järgnevalt lisatud Eesti suurimates puurikanalates tehtud pildid ja selgitused. 

Euroopa juhtivad teadlased: puurides ei ole kanade heaolu võimalik tagada

Puurispidamisel kogevad linnud pidevalt stressi, valu, hirmu, ebamugavust ja frustratsiooni, kuna nad ei saa loomuomaselt käituda või soovimatuid olukordi vältida. Oluline selle juures on ka nende heaoluprobleemide kestvus, mis on terve kana eluaeg. Euroopa Toiduohutusameti läbiviidud laiapõhjaline analüüs kanade heaolu kohta rõhutab, et nende ja teiste heaoluprobleemide lahendamiseks peab loobuma puuride kasutamisest kanade pidamisel.

Kuidas edasi?

Võrreldes tööstuslike loomakasvatajatega on loomakaitseorganisatsioonide eelarved väga madalad. Olenemata sellest, et Eesti inimesed on oma silmaga näinud, kuidas linnud puurikanalates kannatavad, seisavad kanad endiselt silmitsi olukorraga, kus puurikanalate juhid väidavad, et puurisüsteem on neile lindudele tegelikult hea. 

Tehes annetuse, annad kanadele võimaluse võita võitlus tööstuslike hiiglaste vastu ning tegutsed selle nimel, et kitsastes puurides kannatavad linnud ei jääks ka teistele Eesti elanikele varjatuks. Keelustamiseks vajalikud tegevused koosnevad peamiselt tööst poliitikute ja otsustajatega, meediatööst ja turundustegevustest, koostööst toidusektori firmadega ning tarbijateadlikkuse edendamisest, mis kõik nõuavad ressursse. Eesmärk on keelustada kanade puurispidamine Eestis. Sinu annetus aitab kanad päästa. 

Annetada saab siin.

Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuhi Kristina Merngu sõnavõtt Vabaduse väljakul, rongkäigu “Marss kanad puurist vabaks” lõpus 11. mail 2024.

Head rongkäigulised! Aitäh, et oleme üheskoos tänase olulise sündmuse ellu viinud. Tänu Sinu panusele saime otsustajatele öelda selge sõnaga – Eesti hoolib loomadest. Meid on siin täna üle 300 hea inimese, kes on tulnud, et selge sõnaga avaldada toetust loomade heaolule ning öelda, et Eesti peab keelustama kanade julma puurispidamise. 

Ma tahaksin rääkida kolmest asjast, mis praegu olulised seoses kanade puurispidamise lõpetamise aruteludega Eestis. 

Miks praegu räägime üldse kanadest, kui julgeolekuoht, majanduslangus jms on suured riiklikud teemad ning kiired prioriteedid?
Need linnud, kelle iga päeva iga sekund on kannatus, vajavad meie abi kiirelt sellest sõltumata, mis muus maailmas toimub. Kui saame lahendada kriitilisi probleeme, tekitab see lootust muude keeruliste teemade kõrval. See helgus, mis loomade kannatuste leevendamisega kaasneb, annab tegutsemisjaksu ka muude suurte küsimuste lahendamiseks. 

Selge on ka see, et ajad on muutunud ja loomade heaolu olulisus on tulnud siia, et jääda. Vaadates avaliku arvamuse uuringute põhjal Eesti inimeste suurt toetust loomade heaolule, ei ole mõistlik seda teemat ignoreerida, eriti, kui lahendused on käega katsutavad. 

Teema, kus saame reaalseid muutuseid ellu viia.

Kui käisin Eesti suurimas puurikanalas, oli meeletu kontrast näha neid kanu ja kuulda, kuidas farmi omanikud räägivad, kui okei ja normaalne see on, kuidas need õrnad linnud mitmekümnekesi teineteise otsas hunnikus puuris kuhjusid. Henry Spira on öelnud, kui Sa näed midagi, mis on valesti, tuleb sekkuda. On palju teemasid, mis on ülikomplekssed ja rasked lahendada, aga siin oleme olukorras, kus sadu tuhandeid linde saab aidata ning kus üleminek puurivabadele tootmisviisidele oleks võit kõigile osapooltele. Kui jätame võimaluse kasutamata neid linde aidata, ei ole neil loota enam kellelegi teisele peale meie. 

Kanade puurispidamise keelustamisel on eriti suur ühiskondlik toetus. Ka täna siin meie rongkäigul ettevõtjaid, Riigikogu liikmeid, lapsevanemaid, erinevate maailmavaadete esindajaid. Meie kõigi erinevast taustast sõltumata jagame me ühte olulist väärtust – loomi tuleb hästi kohelda ning neid ei tohi väärkohelda. Võid olla liberaal või konservatiiv, aga vägivalla loomade vastu mõistame kõik ühiselt hukka. Nagu karusloomafarmide keelustamise lõpphääletusel Riigikogus sai eelnõu poolthääled kõikidest Riigikogu fraktsioonidest, on meil ka nüüd sala-eesmärk garanteerida toetajad kõigist erakondadest ka kanade puurispidamise keelustamisele, kui see jõuab Riigikogu suurde saali hääletusele. 

Pöidlad pihus, et see juhuks, sest praegu ei ole veel midagi kindel. Tegutseme selle nimel koos tugeva kogukonnaga südikalt edasi, et kanade kannatused puurisüsteemis ei jääks varjatuks. 

Julgen siin anda lubaduse, et näeme kindlasti Eestis päeva, kus ükski munatööstuse kana enam puuris piinlema ei pea. Koos nii paljude heade inimestega viime selle olulise töö kindlasti lõpuni välja, et julmus lõpeks. 

Meil on võimalus teha ajalugu ja aidata neid, kes ise enda kaitseks midagi teha ei saa. Kasutame oma mõjuvõimu, et nõrgemaid aidata. Aitäh, et koos seda võitlust peame! Enne alla ei anna, kui eesmärk on saavutatud.