Sloveenia parlament võttis vastu seaduse, mille kohaselt keelustatakse Sloveenias 2029 aastaks kanade puurispidamine ja 2026 aastaks põrsaste kastreerimine ilma tuimestuse ja valuvaigistiteta. Mõlema sammu taga on tugev avalik surve. Sloveenia rahvusassamblee 90st liikmest hääletas eelnõu poolt 49 ja vastu 10 saadikut.
Kanade puurispidamise on Euroopas lisaks Sloveeniale juba seadusega keelustanud Saksamaa, Austria, Taani, Tšehhi, Šveits, Island ja Luksemburg. Ka Eesti lähiriikides, sealhulgas Lätis, hakatakse sel sügisel keelustamise üle riiklikul tasandil arutama.
Suured Lääne-Euroopa munatootjariigid on juba teinud märkimisväärset progressi üleminekul puurivabale munatootmisele. Näiteks Euroopa suurim munatootja Prantsusmaa on lähiaastatel munatootmisettevõtete eestvedamisel üle minemas vabapidamisviisidele.
Eestis elab üle 80% munakanadest endiselt kitsastes traatpuurides. Ülejäänud Euroopa on puurispidamisest loobumas ning Eesti üks mahajäänumaid selles vallas. Meist kõrgem puurikanade osakaal on vaid Maltal. Samal ajal toetab kanade puurispidamise keelustamist Eestis ligikaudu 80% elanikkonnast.
Loomade heaolu organisatsiooni Nähtamatud Loomad poolt ellukutsutud rahvaalgatuslik petitsioon, mille digiallkirjastasid rekordilised 21 421 inimest, on kanade puurispidamise keelustamise teema toonud ka Eestis Riigikogu töölauale.
“Riigikogu Maaelukomisjon on praeguseks teinud kummalise ettepaneku, et seaduse tasandil keelustamise asemel võiksid munatootjad omal soovil vabatahtlikult vabapidamisele üle minna,” kommenteerib hetkeolukorda Eestis Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. “See ei ole realistlik. Miks peaks ettevõtted, kes on aastakümneid kanu puurides pidanud, äkitselt tahtma vabatahtlikult üle minna vabapidamisele? Eesti inimesed ootavad riigilt otsustavat sekkumist, et lindude julm kohtlemine lõppeks. Selge seadusemuudatus lahendaks probleemi kõigile ühtselt arusaadaval moel. Vabatahtliku ülemineku ettepanek on komejandi mängimine, mis sisuliselt teema lahendamisega ei tegele.” lisab Mering.
Eile külastasime Nähtamatute Loomade tiimiga Kruusa talu, kus elavad 12 kana, kes pääsesid sügisel puurikanalast ja gaasikambrist.
Nimelt on need 12 kana osa 300st õnnelikust, kes tänu heade inimeste annetustele oktoobris suurel kanade päästeaktsioonil puurikanalast uude koju said minna.
Päästeaktsioon oktoobris 2024
Eilsel külaskäigul sain hoida süles ühte neist samadest kanadest, kelle oktoobris Kruusa talu perenaisele üle andsin. 🥰
Mõelda vaid, millised elu keerdkäigud ühe sellise pisike hinge jaoks. Oktoobris oli ta terve elu elanud puurikanalas, ta polnud kunagi näinud päikest ega katsunud maapinda ning teda ootas ees kindel surm gaasikambris.
Ent kõigi eelduste kiuste oli just tema see, kelle elu võttis pöörde, mida võib pidada imeks.
Hoides süles sedasama kana, keda 10 kuud tagasi, oli nüüd tunne hoopis teine. Päästmispäeval oli ta hästi kerge ja habras. Temas oli tohutu hirm, ent samas ka jõuetus ja lootusetus. Ta polnud mitte kunagi oma elus saanud ise kontrollida, mis temaga juhtub. Ilmselt ei osanud ta sel hetkel isegi unistada, et midagi tema jaoks paremaks läheb.
Eile talusse jõudes tuli ta aga ise minu juurde, istus süles rahulikult, nautis paitusi ja sulges aeglaselt oma silmad. Tundsin, kui ilus oli tema sulestik ning kuidas tema keha oli tublisti kosunud. Temas ei olnud enam ärevust, vaid ainult rahu, uudishimu ja usaldus nii inimeste kui teiste loomade vastu.
Puurikanalast päästetud kana enne ja nüüd
Esimene asjana kui Kruusa talus autost välja tulime, siis jooksid kõik 12 kana meile vastu. Nad kõik olid nii imeilusad, kauni sulestikuga ja silmnähtavalt õnnelikud ja elevil.
Ma pole kunagi näinud nii julgeid linde, kes ise tulevad otsima inimese lähedust. See on märk, et nad elavad imeilusas kohas headuse keskel, kus nad saavad teha kõike seda, mida üks kana tegema peaks.
Nad on erakordselt uudishimulikud ja tundub, et nad teavad, et kõik halb on nüüd möödas.
Puurikanalast päästetud kana 10 kuud hiljem
Olen nii õnnelik, et sain seda hetke jagada ka oma väikese tütrega, kes meiega kaasas oli. Tema siirus ja puhas rõõm nende lindude üle oli nii südantsoojendav.
Uudishimu ei anna häbeneda
See on nii eriline, et need 12 ülihabrast elu, mis olid kustumas ja langemas tööstuse ohvriks, saavad elada oma unelmate elu tänu headele inimestele, kes loomadest hoolivad ja seda ka oma tegudes näitavad.
Elu parim elu
Ja mul on nii tohutult hea meel, et on nii palju inimesi võitlemas ka nende kanade eest, kes oktoobris puurikanalatesse maha jäid. Hetkel menetluses olev seaduseelnõu keelustaks kanade puurispidamise ning säästaks piinarikkast puurielust sajad tuhanded kanad. Oma allkirja kanade puurispidamise keelustamises on andnud juba 23 371 inimest.
Sajad loomasõbrad saadavad maaelukomisjonile kirju, et kanade puurispidamise keeluga jätkataks
Linnu talu. Foto: Nähtamatud Loomad
Eelmise nädala Riigikogu maaelukomisjoni istungil tegi komisjon ettepaneku kanade puurispidamist mitte keelustada, vaid munatootjad võiksid kanade puurispidamisest vabal tahtel loobuda.
Selle peale on sajad loomadest hoolivad inimesed Riigikogu maaelukomisjoni liikmetele põhjalikke kirju saatnud, kus paluvad jätkata kanade puurispidamise keelustamise aruteludega.
“Paljud head inimesed on maaelukomisjonile saadetud kirjad ka Nähtamatutele Loomadele edastanud ja hindan kõrgelt, kui palju on tarku hoolivaid inimesi, kes oma vaatevinklist põhjendavad, miks kanade puurispidamine tuleb keelustada,” kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. “On õpetajaid, arste, ettevõtjaid, tudengeid, kirjanikke ning eriti tore on näha hinnatud loomateadlaste Aleksei Turovski ning Mati Kaalu pöördumist kanade puurispidamise keelu kaitseks,” lisas ta.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi koostatud eelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks on läbinud ministeeriumidevahelise kooskõlastusringi ning sügisel peaksid jätkuma arutelud Riigikogus. Seadusemuudatus mõjutaks 600 000 kana, keda praegu puurides peetakse. Regionaal- ja põllumajandusministeerium on eelnõule kanade puurispidamise keelustamiseks toetust näidanud.
“Kanade puurispidamise keeld on suurima avalikkuse toetusega kodanikealgatus praegu ning Eesti inimesed soovivad näha probleemi lahendamist seadusemuudatusega. Tarbijad soovivad üha enam vabapidamisest pärinevaid kanamune, seega on Eesti munatootjatel aeg üleminekuga venitamine lõpetada ning riigi tasandil seadusemuudatus aitab neile selleks vajalikku selge signaali anda,” lisas Mering.
9. juunil arutas Riigikogu maaelukomisjon kanade puurispidamise küsimust kinnisel istungil. Aruteluks olnud eelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks sai alguse MTÜ Nähtamatud Loomad esitatud rahvaalgatusest, mis pälvis rekordilised 21 421 digiallkirja kanade puurispidamise keelu toetuseks.
Istungil tegi komisjon ettepaneku, et kanade puurispidamise seaduse tasandil keelustamise asemel võiksid munatootjad omal soovil vabatahtlikult vabapidamisele üle minna.
“Eesti inimesed ootavad riigilt otsustavat sekkumist, et kanade puurispidamine Eestis keelustataks. Ettepanek puuride keeluks sai alguse, kui avalikkus nägi, kui kohutavates tingimustes munatootjad kanu puurides peavad. Munatööstus oli varjatult ja süüdimatult lasknud aastaid lindudel puurides surnuks piinelda. Eeldades nüüd, et need samad ettevõtted loobuvad vabatahtlikult puuridest, toob meid tagasi alguspunkti ja ei aita kuidagi loomade heaolu parandada. Munatootjate mittesiduva lubaduse uskumine ei anna kindlustunnet, et riik ka päriselt loomade heaolu parandamiseks midagi ära teha soovib.,” kommenteeris loomade heaolu organisatsiooni Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering. “Lisaks tuleb arvestada, et üle 60% jaekettidest on tänaseks teatanud puurikanade munade müügist loobumisest ning nad vajavad seadusemuudatusest tulenevat kindlustunnet, et kohalikud munatootjad pakuvad piisavalt vabapidamissüsteemidest kanamune,” lisas Mering.
Avaliku arvamuse uuringute järgi ca 80% Eesti elanikest ei toeta kanade puurispidamist. Rimi, Maxima, Prisma, Lidl, Stockmann ja sadakond teist toidufirmat ja restorani on teatanud üleminekust vabapidamismunadele. Hiljuti koostasid 100 eksperti, arvamusliidrit, teadlast ja organisatsiooni pöördumise “100 mõjukat häält loomade kaitseks”, kus avaldasid riigile tugevat toetust kanade puurispidamine keelustada.
Pilt Muna Liisa kanalast Põlvamaal
“Eestis peetakse ca 80% munatootmise kanadest puurides, kus linnul on umbes A4 suuruse paberi jagu ruumi. Kanad viibivad puuris terve elu ning neil pole ruumi tiibu sirutada ega liikuda,” tõi Mering välja. “Selline loomade kohtlemine on ajale jalgu jäänud, sest halbu elutingimusi ei toeta meist keegi. Seepärast on tarvis kanade puurispidamine Riigikogu arutelude järel keelustada, et vähendada julmust loomakasvatuses,” lisas ta.
“Pealtnägija” saade, kus salaagent töötas kolmes Eesti suurimas puurikanalas ja jäädvustas sealse julma lindude kohtlemise
Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuhi Kristina Meringu pöördumine organisatsioni 8. sünnipäeva puhul.
Nähtamatud Loomad tähistab täna 8. sünnipäeva. Hästi liigutav mõelda, kui palju tegemisi selle aja jooksul loomade aitamiseks korda saadetud on.
Kui Nähtamatud Loomad 8 aastat tagasi asutasin, oleksin olnud südamepõhjani liigutatud, kui keegi oleks mulle öelnud, kui kaugele me suudame tööstusfarmides loomade aitamise teemaga Eestis jõuda. Oleme näidanud oma võimekust organisatsioonina suurt hulka loomi kannatustest päästa. Mu paljudele arusaamatuks jääv usk inimeste aitamisvõimesse ja sisemisse headusse on Nähtamatute Loomade aastate vältel kindlasti lausa lademetes kinnitust saanud.
Suurimad väljakutsed nagu karusloomafarmide keelustamine, kanade puurispidamise lõpetamine, tööstusfarmide loomade kannatuste päevavalgele toomine on algatanud debati, mida varem ei peetud. See on toonud valgusvihu kätte loomad, kelle igapäevasest piinast ja kannatusest varem ei räägitud. Selles mõttes võib öelda, et tööstusfarmid kindlasti tänast Nähtamatute Loomade 8. sünnipäeva ei tähista. 🙂
Oleme Nähtamatute Loomadega olnud alati inimeste poolel ja teame, et tarbijat süüdistades loomi tõhusalt ei aita. Vastutusele tuleb võtta tööstusfarmid, ettevõtted, kes loomi piinarikastes tingimustes peavad. Meie, kõik loomadest hoolivad inimesed Eestis üheskoos seisame julmade tööstusfarmide pidamistingimuste vastu ja meie abi vajavate loomade kaitseks.
Need 8 aastat on Nähtamatutes Loomades kokku toonud eriliselt põneva ja tugeva hulga loomasõpru, kes on üheskoos pead kokku ja käed külge pannud, et maailmas midagi head ära teha ja astuda välja nõrgemate kaitseks. Ma poleks osanud unistadagi, kui äge saab olema meie IT tiim, kus targad ja hoolivad inimesed leiavad tehnilisi lahendusi, et kampaaniad loomade aitamiseks tõhusalt saaksid võimalikult laialdaselt levida. Või kui ägedalt hakkab meie kampaaniatiim suuri muutusi ellu kutsuma. Just sellistest inimestest tahadki elus ümbritsetud olla – kes tegutsevad targalt, et palju head teha.
Aga konkurentsitult suurim väärtus Nähtamatute Loomade juures on suur kogukond loomasõpru, kes on loomade aitamise algatuste olulisim käivitav jõud.
Eestis on nii palju häid inimesi, kes tegutsevad, kui kuulevad abivajavate loomade kohta tööstusfarmides. Eriti olulist rolli mängivad püsiannetajad, kes panustavad selle nimel, et töö loomade aitamiseks oleks jätkusuutlik ja mõju jõuaks sinna, kus see enim kasu loomadele toob.
Kuna Nähtamatud Loomad on algusest peale tegelenud võimalikult suure hulga loomade kannatuste leevendamisega, on vahel väljakutse, kuidas Sa räägid näiteks 600 000 kana päästmisest elust kitsas traatpuuris. See arv tundub lihtsalt nii enneolematult suur ja võib tekitada lootusetuse tunne, et kuidas küll ometi saab nii nii suurt hulka elusolendeid aidata. Meie fookus on aga, et ükshaaval loomi päästes jääksimegi seda tööd tegema – seadusi ning tööstusfarmide tööd mõjutades saame aga suurel skaalal loomade elutingimusi parandada.
Kanade puurispidamise keeld on praegu läbimas viimaseid etappe, et sügiseks jõuda Riigikokku arutlusele. Loomasõprade kogukonna töö, mida 8 aastat teinud oleme, on vaikselt vilju kandmas. Üle 60% Eesti jaekettidest on teatanud puurikanade munade müügist loobumisest, sadakond muud toidufirmat ja restorani sinna juurde.
Kui seadus kanade puurispidamise keelustamiseks saab sügisel Riigikogu heakskiidu ja jõustub, on see eriti selge märk, kui palju head targalt pühendunud inimesed korda saata saavad. Algatus on jõudnud erakordselt kaugele tänu heale tööle ja see on üks suurimaid asju, mida täna, Nähtamatute Loomade 8. sünnipäeval põhjust tähistada!
Inimesed, kes tajuvad oma võimu heategusid korda saata, saavad loomade aitamiseks nii palju ära teha. Tööstusfarmides piinlevate loomade kannatuste leevendamine on üks suurimaid väljakutseid ühiskonna parendamisel. Sellise võimsa kogukonnaga pole aga ükski mägi ületamatu.
Aitäh, et juba 8 aastat abivajavaid loomi aitame ja tuult tiibadesse edasisteks üha suuremateks väljakutseteks!
Tööstusfarmi puurikanalast vabadusse päästetud kana – aitäh Nähtamatute Loomade kogukonnale!
Stockmann teatas, et alates sellest aastast on nende kaubamaja täielikult loobunud puurikanade munade müügist.
puurik„Loomade heaolu on meie jaoks väga südamelähedane ning soovime pakkuda oma klientidele vastutustundlikke valikuid. Puurimunade müügist loobumine oli meie jaoks loomulik jätk sellele pühendumusele,“ kommenteeris Stockmanni toidukategooria müügijuht Mairika Juhandi.
Ta lisas, et üleminek eranditult puurivabade munade müügile kulges sujuvalt ja tarbijad on selle muudatuse väga toetavalt vastu võtnud: „Meil on siiralt hea meel, et ka müüginumbrid on püsinud stabiilsed – see kinnitab, et tarbijad hindavad loomade heaolu ning teevad meelsasti vastutustundlikke valikuid.“
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad tervitab Stockmanni otsust. “Tegemist on olulise sammuga loomade heaolu suunas ning on hea meel näha tuntud kauplusi oma tootevalikus puurikanade munad vabapidamissüsteemidest munadega asendamas.” ütles Nähtamatudte Loomade tegevjuht Kristina Mering.
Hiljuti teatas ka Maxima, et nende tootevalikus puurikanade mune enam ei ole ning sama eesmärk on lähiajal ka Rimil, Prismal ja Lidlil.
Samal ajal on loomade heaolu probleemidega puurispidamise juures aktiivselt tegelenud ka poliitikud. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras saatis valitsusele kooskõlastamiseks eelnõu, millega keelustatakse puurikanade pidamine Eestis täielikult. “Toetus kanade puuride keelu eelnõule on erakordselt suur. Eesti inimesed hoolivad loomadest ja ootavad väga, et keeld ka päriselt reaalsuseks saaks”, kommenteeris Mering.
Eesti armastatuim zooloog ja loomalugude jutustaja Aleksei Turovski astub tööstusfarmides kannatavate loomade kaitseks välja.
Aleksei Turovski, kelle hääl on puudutanud eestlaste südameid aastakümneid, kutsub seisma kitsastes tööstusfarmide puurides kannatavate kanade parema tuleviku eest.
“Ma olen elu aeg loomadega töötanud. Ma olen näinud, tundnud, osalenud nende elus. Ma tean, kui nutika ja põneva käitumisega on kodukanad,” selgitab Turovski. “Paraku oleme me tööstuslikes puurides võtnud neilt võimaluse väärikale elule, aga ma olen kindel, et me saame seda olukorda muuta,” lisab ta veendunult.
Teadlikkus sellest, millist piinarikast elu kanad tööstusfarmide kitsastes puurides elavad, on eestlasteni jõudnud viimase paari aasta jooksul. See on tekitanud ühiskonnas soovi viia ellu muutused loomade parema heaolu nimel.
Aleksei Turovski:”Keelustame julma kanade puurispidamise Eestis.”
Endine regionaal- ja põllumajandusminister esitas aasta alguses eelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks Eestis. Just praegu seisab uus valitsus silmitsi otsusega, kas liikuda eelnõuga edasi või mitte.
Nähes ühiskonna suurt toetust, on poliitikutel raske loomadele selg pöörata. “Vähim, mis me saame ja mis me ka peame praegu olukorra parandamiseks tegema, on allkirjastada loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad poolt algatatud petitsioon kanade tööstuspuurides pidamise keelustamiseks,” ütleb Aleksei Turovski.
15. aprillil esitasime uuele põllumajandusministrile Hendrik Terrasele avaliku pöördumise “100 mõjukat häält loomade kaitseks”, kus Eesti hinnatud teadlased, eksperdid, ettevõtted, organisatsioonid ja arvamusliidrid avaldavad tugevat toetust kanade puurispidamise keelustamisele.
Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering ja zooloog Mati Kaal esitavad uuele põllumajandusministrile Hendrik Terrasele avaliku pöördumise
Uus põllumajandusminister ütles, et tema isiklik seisukoht on, et kanad ei peaks puurides elama. Teame aga hästi, et oluline on, mis saab sellest otsusest poliitiliselt. Kas uus valitsus keelustab kanade puurispidamise, mille nimel suur loomasõprade kogukond pikalt tegutsenud on?
Uue koalitsiooni Reformierakond+Eesti 200 käes on otsus, kas ca 600 000 kana pääsevad traatpuuripiinast või jätkub Eestis Euroopa ühe viimasena laialdane kanade puurispidamine.
Avaliku kirja üleandmisel kuulsime nii ministri poolt otse kui ka intervjuude vahendusel, et lõplik otsus selgub koalitsiooni läbirääkimiste käigus.
See tähendab, et hiljemalt mai teiseks pooleks peab olema otsustatud, kas kanade puurispidamise julmal praktikal lubatakse jätkuda või see keelustatakse.
Mis on võimalikud stsenaariumid?
Kanade puurispidamise keeld maandub koalitsioonileppes, mis tähendab, et järgmise kahe aasta jooksul hakkab uus valitsus sellega tegelema
Keeld koalitsioonileppesse küll ei jõua, aga otsustatakse sellega koalitsioonileppeväliselt siiski jätkata (iga algatus leppesse ei jõua, sest teemasid väga palju)
Uue valitsuse põllumajandusminister Hendrik Terras teatab, et kanade puurispidamist Eestis ei keelustata ja jätkub pidamisviis, kus ühe linnu kohta A4 suurune ruum kogu eluks
On hea märk, et uus põllumajandusminister Terras rõhutab intervjuudes oma seisukohti loomade heaolu toeks. Mis aga on päriselt praegu loomade aitamiseks oluline, on see, et need seisukohad väljenduksid ka seadustes, mis loomi julma kohtlemise eest kaitseksid.
Jätkame Nähtamatute Loomade poolt suhtlust ka teiste otsustajatega, et suur loomasõprade kogukonna sõnum jõuaks nende kõrvu, kes lõpuks otsuse langetavad, kas loomad piinadest päästa või mitte.
Selleks, et meie kogukonna hääl poliitikute jaoks veenvam oleks, kogume allkirju uuele petitsioonile kanade puurispidamise keelu toetuseks, mis näitab järjekordselt kui suur avalik huvi loomade heaolu parandamise vastu on. Sinu hääl loeb! https://aitabpuuridest.nahtamatudloomad.ee/
Räsitud kana, kelle päästsime Eesti ühest suurimast puurikanalast. Tegutseme selle nimel, et ükski kana nii kehvades elutingimustes elama ei peaks.
Täna hommikul anti regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terrasele üle avalik pöördumine “100 mõjukat häält loomade kaitseks”, mis on saja Eestis tegutseva organisatsiooni, ettevõtte, teadlase, eksperdi ja mõjusa ühiskonnategelase ühisavaldus palvega keelustada kanade puurispidamine.
Kanade puurispidamise keelustamist paluvad 20 tunnustatud looma- ja loodusteadlast, nende hulgas Tallinna loomaaia kauaaegne direktor Mati Kaal, kes osales ka Superministeeriumis pöördumise üleandmisel, hinnatud loomaökoloog ja teaduse populariseerija Tuul Sepp ning armastatud zooloog Aleksei Turovski.
“Need puurid, kus tööstuses kanu peetakse on ju katastroofiliselt väiksed,” põhjendab Turovski oma toetust algatusele. “Kes tahes ei suuda kunagi päriselt harjuda eluga sellistes tingimustes, isegi mitte vastavalt aretatud lind. Ta ei saa elu jooksul isegi oma tiibu välja sirutada, rääkimata teistest elulistelt vajalikest sotsiaalsetest käitumustest,” nendib ta lisaks.
Kohutav vaatepilt kanade elust tööstusfarmide kitsastes puurides on Eestis avalikkuse ette jõudnud viimase paari aasta jooksul. Teadlikkus sellest, millist piinarikast elu need abitud linnud munatootmise nimel elama on sunnitud, on ühiskonda raputanud ja pannud loomade parema heaolu nimel tegutsema inimesi väga erinevatelt elualadelt.
“Pöördumine „100 mõjukat häält loomade kaitseks“ on selge sõnum minister Terrasele viia Eesti lähemale Euroopa eesrindlikele riikidele loomade heaolu vallas ja keelustada kanade puurispidamine,” kommenteerib üleskutset loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering. “Tegemist on teadlaste, ekspertide, ettevõtete, Eesti suurimate vabaühenduste ning arvamusliidrite ootusega regionaal- ja põllumajandusminister Terrasele, et munatootmises tuleb loobuda julmast puurispidamisest. Kanade puurispidamise keelustamine on suurima toetusega kodanikealgatus Eestis ning sellega on oluline jätkata” lisab Mering.
Paljudes Euroopa riikides, sh Saksamaa, Austria, Šveits ja Tšehhi, on kanade puurispidamine keelustatud. Ka meie naaberriigid, sealhulgas Läti ja Leedu, tegutsevad puuridest loobumise suunas. Samal ajal on Eestis endiselt üle 80% munakanadest puurides – see on üks kõrgemaid näitajaid Euroopas.
Avaliku pöördumise “100 mõjukat häält loomade kaitseks” üleandmine minister Terrasele
Avaliku pöördumise “100 mõjukat häält loomade kaitseks” allkirjastajad on:
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
Eesti Peakokkade Ühendus
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
Vähiravifond Kingitud Elu
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond
Eestimaa Looduse Fond
Eesti Loomakaitse Selts
Eesti Loomakaitse Liit
Varjupaikade MTÜ
Eesti Roheline Liikumine
Efektiivne Altruism Eesti
MTÜ Kassiabi
Pesaleidja MTÜ
Kelmiküla Kassijaam
MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu
Tartu Kassikaitse
Eesti Metsloomaühing
MTÜ Väikeste Loomade Abi
Cuesta advokaadibüroo
Rimi Eesti Food
Ragn-Sells Eesti
Gemoss
Biomarket
Reval Cafe
Tuul Sepp, evolutsiooniökoloog
Vallo Tilgar, linnuökoloog
Marko Mägi, linnuökoloog
Veljo Volke, EOÜ linnukaitse ekspert
Kunter Tätte, EOÜ linnukaitse spetsialist
Aarne Tuule, ornitoloog
Margit Päkk, ornitoloog
Renno Nellis, ornitoloog
Jaanus Aua, ornitoloog Mati Kaal, zooloog
Aleksei Turovski, zooloog
Lennart Lennuk, zooloog
Maris Hindrikson, zooloog
Margo Tannik, zooloog
Liina Remm, zooloog ja looduskaitsebioloog
Triin Tekko, looduskaitsebioloog
Laura Kiiroja, zoosemiootik
Marko Kübarsepp, välibioloog
Kristina Kull, põllumajandusloomade käitumise ja heaolu doktorant
Anne Kahru, ökotoksikoloog
Randel Kreitsberg, ökotoksikoloog ja teaduse populariseerija
Toomas Trapido, bioloog ja pedagoog
Timo Maran, zoosemiootik
Mattias Turovski, keskkonnaeetik
Rein Raud, Tallinna Ülikooli professor
Andero Uusberg, Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia professor
Joel Jürisson, veterinaar
Triinu Lomp, veterinaar
Hanna Touart, veterinaar
Mart Taggel, veterinaar
Andrus Joost, veterinaar
Maarja Helene Prommik, veterinaar
Elmo Teesaar, veterinaar
Henri Siimon, veterinaar
Liisa Siimon, veterinaar
Anne Saluneem, Tallinna loomaaia loomakasvatusnõunik
Kristiina Taits, Tallinna loomaaia loodushariduse juhtivspetsialist
Mario Traks, loodusturismi eestvedaja
Martin Villig, ettevõtja
Silver Hage, ettevõtja
Kai Realo, tippjuht
Kristjan Peäske, ettevõtja, Eesti toidukultuuri edendaja
Tiina Lokk, PÖFF-i asutaja, diretor ja juhatuse esimees
Marina Kaljurand, Euroopa Parlamendi liige
Liia Hänni, astrofüüsik ja ühiskonnategelane
Ingrid Rüütel, folklorist
Juhan Kivirähk, sotsioloog
Pille Petersoo, sotsioloog
Tarmo Jüristo, kodanikuaktivist ja kolumnist
Urmo Kübar, vabakonna-aktivist
Andrei Liimets, kodanikuaktivist ja kultuurikriitik
Mõni aasta tagasi jõudsid avalikkuse ette kaadrid Eesti suurimatest puurikanalatest, tuues Eesti inimesteni kohutava vaatepildi, mida seni olid näinud vaid väga vähesed. Traatpuuridesse kokkusurutud kanad, kitsikusest tekkinud haavad ja täielik liikumisvõimaluse puudumine mõjusid šokeerivalt.
See vallandas laiaulatusliku avaliku reaktsiooni: kümned tuhanded Eesti inimesed nõudsid, et riik võtaks loomade kohtlemise osas suuna, mis viiks meid lähemale ülejäänud Euroopale ning keelustaks kanade puurispidamise seadusega.
Täna, peaaegu kaks aastat hiljem, pole lõplikku otsust kanade saatuse osas endiselt tehtud ning ajal, mil meie lapsed värvivad mune ja joonistavad rõõmsaid tibusid, elavad päris kanad endiselt pimedas ja kitsas traatpuuris. Inimesed ei ole nähtut unustanud, ent uue valitsuse poliitikud kahtlevad, kas kanade puurispidamise keelustamisega edasi minna.
Sel teisipäeval anti regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terrasele üle pöördumine “100 mõjukat häält loomade kaitseks”, kus eksperdid, ettevõtted ja tuntud ühiskonnategelased kutsuvad üles puurispidamine Eestis lõpetama.
Pall on nüüd Terrase väljakul: kas teha loomade suhtes kaastundlik valik, mis ühtlasi aitaks taastada kadunud usaldust kohaliku toidutootmissüsteemi inimlikkuse vastu, või proovida märkamatult julma süsteemiga jätkata.
Eesti inimesed toetavad loomade kõrgemat heaolu
Kanade puurispidamise küsimus jõudis poliitikuteni rahvaalgatuse kaudu, millele andis lühikese ajaga allkirja 21 421 Eesti inimest. Uuringute järgi toetab puurispidamise keelustamist ligikaudu 80% Eesti elanikest.
Üldise avaliku arvamusega samal seisukohal on ka eksperdid ja ettevõtjad. Pöördumise “100 mõjukat häält loomade kaitseks” taga seisavad veterinaarid, toidutööstuse esindajad, teadlased, vabakonna liikmed ja avaliku elu tegelased.
Näiteks paluvad puurispidamise keelustamist teiste hulgas üle 20 tunnustatud looma- ja loodusteadlase, nende hulgas hinnatud loomaökoloog ja teaduse populariseerija Tuul Sepp, armastatud zooloog Aleksei Turovski ning endine Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal.
Pöördujate seas on ka Eesti toidusektori tipptegijad, näiteks jaekett Rimi ning Eesti Hotellide ja Restoranide Liit.
Toetus ei põhine pelgalt emotsioonidel – uuringud näitavad ja eksperdid kinnitavad, et üleminek kõrgema kanade heaoluga munatootmisviisidele on ka majanduslikult jätkusuutlik otsus. Munade hinda mõjutab peamiselt mitte kanade pidamisviis, vaid hoopis sööda hind, ning näiteks õrresüsteemis munade tootmine, kus kana saab vabalt liikuda, on puurispidamisest vaid umbes 10% kallim.
Puurides ei ole heaolu võimalik
Puurides, kus kana peab veetma terve oma elu, on ruumi vaid ühe A4 paberi suuruse jagu – see on umbes sama vähe, kui lind ise oma kehamassiga katab. Ta ei saa sealt mitte kunagi välja, mis põhjustab lisaks lihaste kärbumisele ja liikumispuudusele ka kohutavat frustratsiooni ja meeleheidet.
On raske ette kujutada tunnet, kui ei saaks terve elu jooksul kordagi kõndida, joosta või isegi käsi välja sirutada, nagu kanadel pole võimalik kunagi oma tiibu lehvitada. Rääkimata vigastustest ja sulgede kaotusest, mis lindudel puurivõrede vastu hõõrdumisest tekivad.
Eesti puurimunatootmine näeb tõesti välja selline, et isegi külmema närviga inimene peab pea ära keerama ning munasöömise isu võib pikaks ajaks ära minna.
Puurispidamise keelustamine oleks kasulik ka tootjatele
Kui otsustatakse kanade puurispidamise keelustada, siis antaks tööstusele pikk üleminekuaeg – esimese ettepaneku järgi koguni kümme aastat –, et puuridest loobuda. Ometi on loomatööstuse esindajad sellele tugevalt vastu. Nende väide, et üleminek paneks nad ebasoodsasse konkurentsipositsiooni, ei pea fakte vaadates kuidagi vett. Eesti on üleminekul loomasõbralikumatele pidamisviisidele teiste riikidega võrreldes hoopis viimaste seas.
Kui puuride keelustamine jõustuks 10 aasta pärast, oleks enamik piirkonna tootjaid – sealhulgas Lätis, Leedus ja Poolas – niikuinii juba täielikult üle läinud puurivabale munatootmisele. Läti suurim tootja Balticovo lõpetab puurimunade tootmise 2027. aastaks, Leedus ja Poolas ei müü jaeketid enam puurikanade mune ning tootjad investeerivad juba täna uutesse süsteemidesse.
Puure keelustavad seadused on vastu võtnud mitmed Euroopa riigid, sealhulgas Taani, Tšehhi, Austria, Saksamaa ja Šveits. Seadusandlik protsess on pooleli Šotimaal ja Sloveenias, arutelud käivad ka Lätis.
Põhja- ja Lääne-Euroopa riigid – näiteks Rootsi, Prantsusmaa, Holland – ei vaja eraldi seadust, sest üleminek loomasõbralikematele süsteemidele on seal juba praegu lõpusirgel ning puurides peetakse veel vaid marginaalne osa kanadest. Eestis seevastu on puurides üle 80% munakanadest – üks kõrgemaid osakaale terves Euroopas.
Seega ei oleks investeering puurivabasse tootmisse tootjatele mitte takistus, vaid konkurentsivõime säilitamise eeltingimus, mis aitaks ka Eesti munatööstusel rahvusvaheliste arengutega kaasas käia.
Otsustamise aeg on käes
Kanade puurispidamise keelustamine oleks üks kaastundlikumaid samme, mida Eesti seadusandlus on loomade heaks teinud. See poleks mitte ainult loomasõbraliku ühiskonna, vaid ka tõhusa demokraatia tähis. Kuigi Eestis on võimalus esitada rahvaalgatusliku petitsioonina Riigikogule teemasid, mida rahvas soovib seadusega muuta, siis kahjuks ei ole eriti palju häid näiteid, kus rahvaalgatuslik ettepanek on päriselt ka seaduseks saanud.
Multitalendist maailmakuulus filantroop Albert Schweitzer on öelnud, et “Üksnes sümpaatia, mida inimene tunneb kõikide elusolendite vastu, teeb temast tõelise inimese.” Zooloog Mati Kaal puudutab seda mõtet kanade puurispidamise kontekstis, kui märgib, et “olukord, kus pea kõikidest liigiomastest käitumisvõimalustest ilma jäetud linnud on muudetud pelgalt munatootmise masinavärgi pidevalt riknevateks detailideks, väljendab kardinaalselt vastupidist suhtumist.”
Toetus muutusele on selgelt olemas – teadlased, ettevõtted ja kümned tuhanded inimesed on oma seisukoha välja öelnud. Munadepühade ajal on kanade olukord eriti teravalt pildis – inimesed küsivad üha uuesti, miks see julm süsteem kestab. Jääb vaid loota, et poliitikud ei venita otsusega ega looda, et teema vaibub, vaid kasutavad võimalust teha samm, milleks ühiskond on näidanud suurt huvi ja valmisolekut.
