Karusloomafarmide keelustamine on Riigikogus jõudnud ajalooliselt kaugesse faasi ning nüüdseks on läbitud juba teine lugemine. Ees ootab veel lõpphääletus Riigikogus 2. juunil. Kuigi karusloomafarmide keelustamisega astub Eesti suure sammu edasi veelgi enam hoolivama ühiskonna suunas, tekitab selline muutus üsnagi kirglikul teemal meedias ja loomakasvatuse erialaliitudes palju küsimärke. Tekivad küsimused, kas karusloomafarmide keelustamine Eestis sillutab teed näiteks vegetaarluse pealesurumisele? Kas “hullud loomakaitsjad” hakkavad hukka mõistma kõiki, kes üksnes taimedest ei toitu? Kas poest ikka piima saab osta või pühapäeviti rahus perega pannkooke nautida?
Kindlasti jätkuvad nii piimaost kui ka pannkoogitraditsioonid ka pärast edukat karusloomafarmide keelustamist Eestis. Karusloomafarmide keelustamise eelnõu puudutab loomi, keda peetakse üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. Näiteks puudutab see rebaseid, keda peetakse karusloomafarmides üksnes nende naha saamise eesmärgil (see tähendab, et ülejäänud osa rebasest ei kasutata, näiteks ei sööda ära rebase liha). Või näiteks puudutab see eelnõu naaritsaid karusloomafarmides (keda peetakse üksnes naha saamise eesmärgil), aga see eelnõu ei puuduta euroopa naaritsaid Tallinna Loomaaias (keda peetakse liigi loodusesse taasasustamise eesmärgil). Samuti ei puuduta karusloomafarmide keelustamise eelnõu lambaid, keda peetakse nii villa, naha kui ka liha saamise eesmärgil, ega ka küülikuid, kellelt saadakse niisamuti nahka kui ka toiduks liha. Lühidalt – karusloomafarmide keelustamine inimeste toidulauda või toitumiseelistusi ei muuda.
2020. aastal Nähtamatute Loomade poolt Eesti karusloomafarmist päästetud tšintšilja minemas uude hoolivasse koju. Foto: Nähtmatud Loomad
Seega, karusloomafarmid ja inimeste endi toidulaud on kaks erinevat teemat. Karusloomafarmide keelustamisega ei keelata ka ära näiteks sigade või kanade pidamist, teadupärast on need loomad suur osa inimeste toidulauast. Nähtamatud Loomad ei ole veganorganisatsioon ning seisab loomade heaolu tõstmise eest. Seega on kasulik, kui tarbija saab oma toidueelistustes teha loomasõbralikke valikuid. Selleks võib olla näiteks võimalus valida 0- või 1-märgistustega kanamune, sest neil kanadel on olnud võimalus vabamale, märksa loomasõbralikumale ja paremale elule võrreldes puurisüsteemides peetavate liigikaaslastega. Inimesed saavad loomulikult jätkata munasöömist, kuid neil on olemas võimalus teha kanasõbralikum valik ja toetada loomade heaolu tõstmist. Loe, kuidas eelistada kõrgema heaoluga lindude mune.
Riikides, kus karusloomafarmid on juba aastaid keelustatud, jätkub poes loomsete toodete müük. Näiteks Suurbritannias on karusloomafarmid keelustatud juba aastal 2000, aga supermarketist saab ikka juustu või vorstikesi osta. Samamoodi ka Rootsis, Taanis, Saksamaal, Tšehhis või Belgias, kus karusloomafarmid osaliselt või täielikult keelustatud on. Ka pärast karusloomafarmide keelustamise vastuvõtmist saab inimene jätkuvalt süüa nii, kuidas ise soovib ja on harjunud. Ei ole tekkinud vegetaarluse pealesundi või keelustatud kanade või sigade pidamist.
Sinirebased liigile mittesobivates tingimustes karusloomafarmis. Foto: Nähtamatud Loomad
Karusloomafarmide keelustamine on küll olla heaks pidepunktiks tõsta põllumajanduses peetavate loomade heaolu teemat Eesti ühiskonnas. See tähendaks näiteks võimalust osta poest vabalt peetavate kanade mune – nende, kes on saanud korralikult tiibu sirutada ja ringi siblida ning tuhnida. Või näiteks võimalus valida piima, mis on pärit lehmalt, kellel on olnud võimalik mugavalt pehmetel õlgedel pikutada, mitte aga üksnes kõval põrandal, mis liigesed valutama paneb. Karusloomafarmide keelustamine on märk sellest, et oleme valmis võtma suunda veelgi hoolivama ning loomasõbralikuma riigi suunas, kus on võimalust ja tahet ka selliste oluliste küsimuste ja probleemidega tegeleda. Ilmselt oleme kõik nõus tõsiasjaga, et kui tarbime loomseid tooteid, siis peab olema tagatud loomadele kõrge heaolu ja head elamistingimused. On positiivne, kui saame toiduainetööstuses seda heaolu suurendada.
Karusloomafarmide keelustamist toetavad suured ja olulised ühiskonnagrupid. Eesti ühiskond toetab karusloomafarmide keelustamist. Näiteks hiljutine, 2021. aasta märtsis avaldatud Kantor Emori uuring näitas, et 75% Eesti elanikest vastanutest ei toeta rebaste, naaritsate ja tšintšiljade kasvatamist ja hukkamist karusnaha saamise eesmärgil. Lisaks toetavad karusloomafarmide keelustamist ka loodusteadlased, veterinaarid, jahimehed, poliitikud, muusikud ja kultuuritöötajad. Keelustamist peab mõistlikuks ka loodusteadlane ja Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran. Mitmed tuntud moeloojad nii Eestist kui ka välismaalt on loobunud karusnaha kasutamisest oma loomingus ning leidnud loodus- ja loomasõbralikumad võimalused. Karusloomafarmide keelustamise poolt olevate ühiskonnaliikmete ampluaa on lai ja hõlmab suurt osa Eesti ühiskonnast. See näitab, et oleme ühiskonnana ootamas ja valmis karusloomafarmide keelustamiseks Eestis.
Eelmisel nädalal läbis karusloomafarmide keelustamise eelnõu Riigikogus esmakordselt II lugemise ning lõpphääletus on tulemas 2. juunil. Mitmed tuntud Eesti inimesed on ühinenud loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad kampaaniaga, et näidata üles toetust loomadest hoolimisele ja karusloomafarmide keelustamisele.
“Lugedes armastatud Eesti inimeste mõtteid loomadest hoolimise kohta, hakkad paratamatult hindama seda ühtehoidmistunnet, mis nõrgemate kaitsmine inimestes esile toob. Oleme kogu organisatsiooniga väga tänulikud selle progressi eest, mis viimastel aastatel Eestis toimunud on. Oluline on näha, et liigume heas suunas ja oleme loodetavasti õige pea riigina vastu võtmas mõistlikku otsust karusloomafarmid keelustada,” kommenteeris Nähtamatute Loomade president Kristina Mering, kes on karusloomade heaolu eest seisnud juba 15 aastat.
Karusloomafarmid on keelustatud enam kui pooltes Euroopa Liidu riikides, nagu Austrias, Prantsusmaal, Belgias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Hollandis, Horvaatias, Luksemburgis, Makedoonias, Norras, Prantsusmaal, Rootsis, Serbias, Slovakkias, Sloveenias, Suurbritannias, Taanis ja Tšehhis.
Vaata lähemalt, kes on need tuntud inimesed, kes toetavad karusloomafarmide keelustamist Eestis.
Karusloomafarmide keelustamise eelnõu on jõudnud kauaoodatud lõpusirgele – 18. mail toimub Riigikogus eelnõu teine lugemine ja selle edukal läbimisel 2. juunil viimane samm ehk kolmas lugemine. Eelnõu jõustumise järel ei pea Eestis juba varsti enam ükski loom sündima karusloomafarmi kitsasse traatpuuri, ainsaks eesmärgiks saada kellegi moevidinaks.
Edusammud ei tule aga iseenesest. Meie töökas kampaaniatiim on näinud oktoobrist alates kõvasti vaeva, et teise lugemiseni jõuda. Seda oleme saanud teha ainult tänu püsiannetajate toetusele. Isegi vaatamata sellele, et karusloomatööstus alustas vastuvõitlust, oleme nüüd nii kaugel tänu Sulle, armas püsiannetaja.
Märtsis tutvustasime kahte suurt strateegilist suunda karusloomafarmide keelustamise kampaanias – lobitöö ja avaliku arvamuse mõjutamine. Oleme nende tegevustega aktiivselt jätkanud ja tutvustame nüüd vahepealseid arenguid mõlemas vallas.
Suhtlus ministeeriumide, Riigikogu liikmete ja fraktsioonidega
Meil on olnud rõõm suhelda produktiivselt nii Maaeluministeeriumi kui ka Keskkonnaministeeriumiga. Ootame maaeluminister Urmas Kruuse sisendit üleminekutoetuste kohta paarile allesjäänud karusloomakasvatajale, millest temaga mõned kuud tagasi rääkisime. Ta tervitas meie ideed ja nägi selle vajalikkust. Keskkonnaminister Tõnis Mölder, kellega samuti veebi vahendusel kohtusime, avaldas hiljuti meedia vahendusel toetust karusloomafarmide keelustamisele.
Nähtamatute Loomade veebikohtumine keskkonnaminister Tönis Möldriga 5. märtsil 2021
Oleme jätkanud suhtlust Riigikogu liikmete ja fraktsioonidega, et hoida neid hetkeolukorraga kursis ja veenda neid karusloomafarmide keelustamise olulisuses. Kohtusime Keskerakonna fraktsiooniga, et arutada eelnõu küsimusi ja kommenteerida võimalikke vastuväiteid või kitsaskohti. Hea meel oli näha fraktsiooni liikmete hulgas üha suuremat toetust ning liikmeid, kes varem erinevatel põhjustel võisid küll kas hääletamata jätta või eelnõu vastu hääletada, kuid nüüd on pardal ja soovivad samuti, et loomade halb kohtlemine karusloomafarmides lõppeks.
Suhtleme ka Isamaa ja EKRE fraktsioonidega, lootuses, et hääletus neis fraktsioonides jäetakse vabaks. Mõlemas fraktsioonis on karusloomafarmide keelustamise toetajaid ning töötame selle nimel, et neil oleks võimalus südametunnistuse järgi hääletada. Lisaks hoiame tihedat kontakti keskkonnakomisjoni liikmetega, kes tegelevad karusloomafarmide eelnõuga vastutava komisjoni esindajatena. Riigikogu liikmete hulgas ei ole toetus eelnõule olnud kunagi nii tugev kui praegu. Oleme ka mitmelt rahvasaadikult meie töö osas positiivset tagasisidet kuulnud.
Nähtamatute Loomade kohtumine maaeluminister Urmas Kruuse ja tema nõunikega, 15. märts 2021.
Videod: päästetud polaarrebane Remi ja tema endine elupaik Karjakülas
Viimase kuu jooksul oleme avaldanud kaks karusloomafarmide problemaatikat käsitlevat videot. Meil oli au jäädvustada karusloomafarmist päästetud polaarrebase Remi südamlik lugu. Remi sündis Karjakülas Eesti suurimas karusloomafarmis, kuid tema elu muutus, kui kogenud loomapäästjal Eino Roosioksal õnnestus farmist kolm rebast välja osta. Tänu Einole pääses Remi paljude liigikaaslaste kurvast saatusest ja sai võimaluse armastavas keskkonnas üles kasvada.
Samuti käisime Karjaküla karusloomafarmi juures, et jagada haruldasi droonikaadreid kunagi 170 000 rebast ja naaritsat mahutanud hiiglaslikust farmikompleksist. Tänaseks on karusloomafarm loomadest tühi ja kui eelnõu vastu võetakse, ei pea enam ükski loom nende kõledate farmihoonete ridades piinlema.
Filmivõtted: Nähtamatute Loomade vabatahtlik Jaanika sõbrustab karusloomafarmist päästetud rebase Zayniga.Karjaküla karusloomafarmi droonikaader, aprill 2021. Loodetavasti jäävad need hooned igavesti karusloomadest tühjaks.
Arvukad meediakajastused
Selleks et hoida avalikkust karusloomatööstuse hääbumise ja karusloomafarmide keelustamise arengutega kursis, oleme avaldanud artikleid ja andnud intervjuusid erinevatele väljaannetele. Nii oleme hoidnud teemat suurelt pildis ja kasvatanud avalikku huvi, jõudes ka inimesteni, kes meie tegevusi ise aktiivselt ei jälgi.
Aprilli alguses pühendas Äripäev karusloomafarmide keelustamisele lausa kaaneloo. Muuhulgas räägiti tööstuse hääbumisest, meie novembris toimunud tšintšiljade päästmise aktsioonist, ning küsimustele vastas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering. Samuti käis Kristina Mering karusloomafarmide keelustamisest rääkimas Kuku raadios Avatud Eesti Fondi vabakonna teemadele pühendatud raadiosaates “AEF minutid”, ja oli külas Delfi erisaates, kus teemaks oli karusloomafarmide roll koroonaviiruse uute tüvede levikul ja sellest tulenev oht rahvatervisele.
Karusloomafarmide keelustamine Äripäeva esiküljel, 1. aprill 2021.
Välireklaamid linnatänavail liikujatele
Lisaks sellele, et oleme aktiivsed meediamaastikul, oleme saanud tänu püsiannetajate toetusele avaldada veebibännereid ja sponsoreeritud sotsiaalmeediapostitusi, mis kasvatavad karusloomafarmide keelustamisega kursis olevate inimeste hulka. Lisaks aitavad need kasvatada teadlikkust probleemi tagamaadest ja kaasata inimesi Nähtamatute Loomade kampaaniasse. Veelgi laiema sihtrühmani aitasid jõuda välireklaamid. Aprillis kaunistasid Tallinna ja Tartu tänavaid sinirebase pildiga reklaamid, mille eesmärgiks oli tõsta teadlikkust karusloomatööstuse probleemidest ja kutsuda inimesi üles karusloomafarmide keelustamist toetama.
Veebi- ja välireklaamid on efektiivne võimalus sõnumi edastamiseks, kuna info jõuab väga laia publikuni – seega on reklaamidel suur potentsiaal tõsta uute toetajate arvu. Sel kevadel kutsusime üles näitama toetust petitsiooniga, millele on alla kirjutanud juba üle 13 000 inimese.
Aprillis ehtisid Tallinna ja Tartu tänavaid sellised välireklaamid.
Vähenda püsiannetajana loomade kannatusi
Pole võimalik piisavalt rõhutada, kuivõrd tähtis roll kõigis mainitud tegevustes on püsiannetajatel. Kui oled juba püsiannetaja, siis suur aitäh – tänu Sulle ei pea Eestis tõenäoliselt varsti ükski loom kitsas karusloomafarmi traatpuuris kannatama, et siis karusnahaks saada.
Kui sa ei ole veel püsiannetaja – hakka juba täna loomade toetajaks ja aita anda viimane tõuge karusloomatööstuse julmuse lõpetamiseks. Loe siit lähemalt, kuidas saad teha loomadele heateo ja panustada tähtsate muutuste elluviimisesse. Aitäh Sulle!
Eesti elanikud tunnevad aina enam huvi nende loomade heaolu vastu, keda toiduainetööstuses kasvatatakse. Käesoleva aasta märtsis läbi viidud Kantar Emori uuringu tulemused annavad selge signaali – 75% Eesti elanikest ei toeta munakanade pidamist kitsastes traatpuurides.
Puurides on ühele kanale mõeldud ala võrreldav A4 paberi pindalaga. Täpsemalt öeldes on selle ala suuruseks 23,35 cm x 32,15 cm. Puurides peetavad kanad ei saa tiibu sirutada ega muid liigiomaseid tegevusi teha. Päikesevalgus ja liivavannid jäävad neile kaugeks unistuseks. Indiviidide arv munatööstuses on väga suur. Kui kanu peetaks ainult tingimustes, milles on tagatud nende heaolu, väheneksid paljude lindude kannatused.
Eelmisel sügisel läbi viidudKantar Emori uuringu tulemused näitavad, et 89% Eesti elanikest nõustub, et kauplustes müüdavad tooted peaksid olema valmistatud farmiloomade heaolu silmas pidades. Tarbijad tahavad näha eetilist ja vastutustundlikku ettevõtlust. 83% Eesti elanikest soovib puurivabade kanade mune müügil näha kõigis toidukauplustes. Kaupmehed on sellele reageerinud. Juba 40% Eesti jaekettidest on selgelt välja öelnud, et aastaks 2025 on nende sortimendis vaid puurivabade kanade munad. Nähtamatud Loomad jätkab tegutsemist ja läbirääkimisi ettevõtetega, et ka ülejäänud jaeketid ja teised toidusektori firmad seda eeskuju järgiksid ja loomade heaolu muutuks olulisemaks kriteeriumiks tarneahela otsustes.
Eesti elanikud toetavad selgelt puurivabade kanade pidamist – kas nende ostuotsused peegeldavad seda põhimõtet?
2. aprillil 2021 avaldas Õhtuleht sisuka artikli pealkirjaga “Kas eestlane hoolib kanast? Eestlane ei toeta puurikanade pidamist, kuid ostab ülekaalukalt just sealt pärit mune”. Õhtulehe artiklis käsitletakse kanade heaolu temaatikat ning Eesti elanike ostuharjumusi. Kuigi Eesti elanikud ostavad hetkel suures osas puurikanade mune, toovad jaeketid välja, et vabapidamisel kanade munade müügi osakaal on aina tõusmas. Rimi pressiesindaja Katrin Batsi sõnul on märkimisväärne muutus toimunud kõigest viimase kolme aasta jooksul. “Varem müüsime pea sajaprotsendiliselt ainult puurikanade mune. Seega, mida rohkem teadlikkust, seda rohkem tarbijaid ning see toob omakorda turule rohkem tootjaid – nõudlus paneb kõik paika. Peab tunnistama, et sedavõrd kiiret suhtumise muutust pole me teiste teadlike valikute puhul märganud,” rõõmustab ta.
Seega liigume õiges suunas, kuid on vaja veel palju tööd teha, et puurivabade munade osakaal turul veelgi kasvaks.
Miks siis ikkagi jõuavad ostukorvi enamasti just puurikanade munad?
Kindlasti on tähtsaks teguriks puurivabade kanade munade kõrgem hind. Puurisüsteemides toota on kõige odavam, sest lindudelt on kulude kokkuhoiu eesmärgil ära võetud liikumisruum ja võimalus liigile omaseid tegevusi teha. Seega maksavad puurimunade odava hinna oma kannatustega paraku kinni ruumikitsikuses elavad kanad, kelle heaolu arvelt on meil võimalik kõige odavamaid mune osta.
Teiseks mõjuvaks põhjuseks võib olla ka see, et puurivabade kanade munade üles leidmine poeriiulitelt pakub väljakutseid. Me kõik teeme igapäevaselt ostuotsuseid pakendite põhjal, mille välimus ja sõnum on hoolikalt läbi mõeldud. Munatootjad teavad, millised sõnumid nende kliente enim kõnetavad. Nii ongi munakarpidel asuvad müügitekstid väga osavalt sõnastatud, maalides meie ettekujutusse pilte looduskaunitest kohtadest ja rõõmsatest kanadest. Enamik mune tuleb siiski puurisüsteemidest, milles elavad kanad ei ole mitte kunagi nautinud päikesesoojust ja kauneid vaateid või tundnud muru oma jalge all. Tekstid karpidel edastavad sellisel juhul väärtusi, mida munade ostja toetab, mitte seda, kuidas need kanad elavad – müügitekst ja karbi sisu ei ole kooskõlas. Võõrastav oleks näha munakarbil kitsastes tingimustes ja pikkades puuride ridades elavate kanade pilti. Sellepärast seda sinna ei pandagi. Eesti tarbijakaitseseadus siin aga kindlaid piire ei sea.
Puurikanade igapäevaelu pakub murul siblimise asemel hoopis kitsastest elutingimustest tulenevaid konflikte kaaslastega. Suure stressi tõttu nokivad nad oma puurikaaslasi ja tekitavad üksteisele vigastusi. Sulgede kaotus, luumurrud ja haigused on puurisüsteemides tavapärased. Neil pole ruumi isegi tiibu sirutada. Paljud linnud surevad juba poole aasta jooksul. Puurivabade süsteemide osakaalu suurenedes hakkavad ka munakarpidel olevad müügitekstid aina rohkem kokku langema nendes sisalduvate munade tootjate – kanade tõeliste elamistingimustega.
Mille järgi siis valida?
Ainus kindel tõeallikas on iga muna peal olev tempel. Seega on mõistlik poes karpe avada ja vaadata munadele trükitud templi esimest numbrit ning jätta number 3-ga algava templiga munad ostmata. Tarbija on siis justkui valdkonna spetsialist, kes vaatab reklaamtekstist kaugemale ning näeb, millist pidamisviisi tootja on rakendanud. Munakoodi lugemise juhend on siin:
Kuidas aga lugeda munakoode e-poes? Enamjaolt on tootekirjelduses eraldi välja toodud, kui munad pärinevad lindudelt, kelle pidamisel on heaolu tähtsale kohale seatud.
Munatööstus teeb jõulisi samme
Ka munatööstus liigub suurtel sammudel puurivabade süsteemide suunas. 2021. aasta alguses teatas munatööstuse gigant, Lätis tegutsev Põhja-Euroopa suurim munatootja Balticovo, et läheb 5 aasta jooksul täielikult üle puurivabale tootmisele. Ettevõte investeerib selleks 30 miljonit eurot. Kahtlemata mõjutab nii suure tootja otsus liikuda jõuliselt vastutustundliku ettevõtluse suunas ka Eesti ettevõtteid. Seni on suurimaks takistuseks õrre-, vabapidamise või mahekanade munade tootmisel ja ostmisel olnud nende kõrgem hind võrreldes puurisüsteemidest pärit munadega. Balticovo samm aitab hinnad ühtlustada. Kindlasti rõõmustab see uudis tarbijaid.
Eriti võivad rõõmustada aga puurivabade munade tootjad. Nende toodangust on nüüd saamas norm. Siiani on puurivabade kanade pidamine, eriti mahepõllumajanduslik tootmine, tähendanud teatavaid riske ja mahupiiranguid. Mahekanala telgitagustest räägib elavalt ETV telesaade “Tanel ja kanad”. Saate peategelase Tanel Tangi sõnul on mahepõllundus investeerimist väärt tulevikuteema. ERR´i artiklis 22. jaanuaril 2021 ütleb ta helgelt: “Kui ma oleks investeerinud puurikanadesse, siis ma oleks nagu investeerinud diiselauto arendamisse. 5-10 aasta pärast on see kadunud.”
Puurivabade tootmissüsteemide rajamisel luuakse ka uusi töökohti. Seda just sinna, kus neid kõige enam vaja on – maapiirkondadesse. Puurikanalad on niivõrd tööstuslikud, et inimkätt vajavad need minimaalselt. Küll aga vajavad inimese hoolt ja tähelepanu kanad, kelle heaolu on tootmissüsteemis oluline. Seega toob vastutustundliku ettevõtluse laienemine kaasa heaolu paranemise nii inimeste kui lindude jaoks.
Oluline on silmas pidada, et nõudlus tekitab pakkumise. Iga kord poes käies on meil võimalik oma rahakotiga hääletada. Lugedes munatempleid, saame olla kindlad, et meie ostetud munad tulevad kanadelt, kes on elanud sellist elu, mida peame nende vääriliseks.
Viimasel ajal kuuleb karusnahatööstuse poolt üha tihemini oma tööstuse huvide kaitseks ja karusloomafarmides toimuva julma loomade kohtlemise õigustamiseks WelFur’i mõistet. Ka Eesti aruteludes karusloomafarmide keelustamiseks on kohalikud karusloomakasvatajad üritanud WelFur’i märgise taha peituda. Millega aga täpsemalt tegu on?
WelFur on karusloomatööstuse poolt alustatud vabatahtlik sertifitseerimisprogramm, mille eesmärk on tagada karusloomakasvatus Euroopas ning anda Euroopa karusloomafarmidele 4-tasemeline hinnang. See skaala algab “vastuvõetamatust” ning lõpeb “parimaga”. Kuigi karusloomafarmide sertifitseerimine tundub õige suunana, on WelFur vaid mõne aastaga näidanud, et tegu ei ole täielikult usaldusväärse hindamissüsteemiga. On alust kahtlustada, et karusloomafarmid ning karusloomatööstus võivad WelFur-i sertifikaati omakasupüüdlikult ära kasutada. Nii võidakse paljulubavalt sõnapaari “sertifitseeritud karusloomafarm” taha peituda ning tegelikke karusloomafarmides levinud probleeme mitte lahendada. Milles on siis WelFur-i puudused?
WelFur-i probleemid
WelFur võrdleb igat karusloomafarmi teiste olemasolevate karusloomafarmidega. Sellise järjestuse loomine tähendab aga, et “parim” karusloomafarm on parim hetkel olemasolevatest karusloomafarmidest. Selline lähenemisviis aga ei võta aluseks loomade heaolu tegelikke vajadusi, vaid karusloomafarmide endi tööstusstandardeid; status quo-d, mis tihti ei vasta isegi seaduses ettenähtule (FFA raport, 2020).
Karusloomade heaolu tagamiseks peab neile loomadele olema tagatud elu vaba valust, liigiomane liikumisruum, liigile sobiv toit ja jook. Kahjuks on isegi WelFur-i poolt sertifitseeritud karusloomafarmides leitud tõsiseid vajakajäämisi mitmetes eelnimetatud nõuetes (kannibalism, vigastused, hukkunud karusloomad, puuduv ligipääs puhtale joogiveele; FFA raport, lk 45-51).
Heaolu mõiste alla kuulub aga ka liigiomaste käitumiste võimalused (näiteks kaevamine rebastele) ja positiivsed emotsioonid, mille teket soodustab näiteks mängimine, peesitamine, rahulolev puhkamine, liigiomane kontakt teiste liigikaaslastega, sotsialiseerumine jne. Rebaste üheks liigiomaseks käitumiseks on kaevamine. Karusloomafarmides on rebastele kaevamisvõimaluste pakkumine kulukas ja keerukas. Lihtsaim kaevamisvõimalus karusloomafarmis tähendaks seda, et tavapärase traatpõranda asemel oleks põrandaks mõnekümne sentimeetri paksune liiva- või mullakiht. Sellist võimalust karusloomafarmides rebastele ei pakuta. Tänapäeval on karusloomafarmid ehitatud nn patareisüsteemina, kus sajad või isegi tuhanded loomad paigutatakse enamasti ükshaaval traatpuuridesse, mis pikkade ridadena ühte karusloomafarmi paigutatakse.
Kaevurid rebased
Soome teadlastegrupp on juba 2007. aastal avaldanud, et rebastel on tugev motivatsioon kaevamiseks (Koistinen et al. 2007). Kaevamismotivatsiooni mõõtmiseks uuriti, kas karusloomafarmis peetavad rebased on valmis “tööd tegema”, see tähendab vajutama pisikesele kangile, et liigutada oma tavapärast traatpuuri nii palju, et puur liiguks 35 cm paksuse mullakihi kohale. Nii tehes sai antud rebane neli minutit muldpõrandal kaevata, mängida, teha rebastele omaseid küttimishüppeid ning muud põnevat. Teadlased täheldasid isegi muldpõrandale pääsenud rebaste kukerpallitamist.
Tõepoolest, karusloomafarmi rebased tegid tööd, et pääseda kaevamisvõimaluste juurde ning liigutasid oma puuri ka siis kui test raskemaks tehti ja rebased rohkem kangivajutusi tegema pidid. Kusjuures, motivatsioon püsis kõrge erinevatel aastaaegadel – ka talvel, kui muldpõrand suuresti külmunud oli. Kokkuvõtvalt järeldasid teadlased, et karusloomafarmis elavad rebased on motiveeritud muldpõrandale pääsemiseks tööd tegema ning tõenäoliselt pakub kaevamine rebastele ka emotsionaalset väärtust ning rahulolu.
Lisaks on mullas kaevamine hea ka rebaste füüsilisele tervisele. Eelnevalt mainitud teadlastegrupp (Ahola et al. 2009) uuris järgnevalt, kas ligipääs liivapõrandale on kasulik ka rebaste tervisele, näiteks küüniste vigastuste vähendamiseks. Selle eksperimendi tarvis paigutati rebased elama kahte gruppi. Esimene grupp elas karusloomafarmide tööstusstandardile vastavates traatpuurides, kus ka puuri põhi on valmistatud traadist. Teine grupp paigutati elama puuridesse, kus aga põhjaks oli 30-40 cm paksune liivakiht.
Mõlema grupi küüniste seisundit hinnati kui rebased olid kahe kuu vanused (juunis-juulis), lisaks veel igakuiselt alates septembrist kuni loomade hukkamise ja nahastamiseni detsembri keskpaigas. Teadlased leidsid, et kaevamisvõimalustega liivapõrandal kasvanud rebastel oli tunduvalt vähem vigastatud küüniseid. Üksnes traatpõrandal kasvanud rebaste küünised olid ka pikemad võrreldes liivapõrandal kasvanud rebaste omadega – tõenäoliselt seetõttu, et liivapõrandal kaevates said rebased loomuomaselt küüniseid lühemaks kulutada. Antud teaduskatses hindasid kümnepallisüsteemis mõlema grupi rebaste nahku ka professionaalsed karusnahkade hindajad. Professionaalne hindamistulemus andis kõrgema ehk parema punktisumma liivapõrandal kasvanud rebaste nahkadele.
Mitmed teaduskatsed näitavad, et kaevamine on rebaste jaoks oluline ning vajalik tegevus (Koistinen et al. 2007, Ahola et al. 2009). Sellest hoolimata ei pakuta rebastele karusloomafarmides kaevamisvõimalust, sest liiva- või muldpõrand muudaks hetkel levinud karusloomade kasvatamisviisi keerukamaks. Karusloomafarmide tööstusstandard kaalub üle karusloomade tegelikud vajadused ning heaolu.
WelFur-i hindamissüsteem võrdleb karusloomafarme omavahel, andes kõrgeima hinnangu karusloomafarmile, mis on teistest karusloomafamidest parem. See võib aga tähendada, et halbadest variantidest saab parima hinnangu kõige vähem halb variant. WelFur-i hindamisprotsess ei võta konkreetselt arvesse loomuomase käitumise tagamist karusloomafarmis, näiteks kaevamisvõimaluse olemasolu rebastele. Seega võib WelFur-i hindamisprotsessis “parima” sertifikaadi saada karusloomafarm, mis on küll parem teistest karusloomafarmidest, kuid kus sellegipoolest pole tegelik loomade heaolu tagatud.
Mitteusaldusväärne WelFur-i sertifitseerimisprotsess Soome näitel
WelFur-i sertifitseerimisprotsessi jooksul hinnatakse igat farmi kolm korda ning iga kord peab selle läbi viima sõltumatu hindaja. Sõltumatu hindaja tähendab, et karusloomafarmi hindajal ei tohi olla seost ei karusloomatööstuse ega karusloomafarmidega. Küll aga on Soome näitel esile tulnud, et WelFur-i sertifitseerimisprotsess Eesti põhjanaabrite juures on läbi viidud mittesõltumatute hindajate poolt. On leitud, et Soome karusloomafarmides hindamisi läbiviiv teadusasutus Luova kuulub 38% ulatuses Soome Karusloomakasvatajate Ühingule (FFA raport 2020, lk 37-42).
Lisaks sellele tutvustati hindamisi läbiviiva teadusasutuse Luova kodulehel mitmeid töötajaid otseselt karusloomafarmidega seoses olevatena. Näiteks on üks Luova töötaja “karusloomafarmerite sugulane”, teine aga “abielus karusloomafarmeriga”. Kolmas farmide hindaja on “karusloomatööstuses varasemalt aastaid töötanud” ja “teab enamikke karusloomafarmereid varasemast ajast”. Neljas hindamise läbiviija on aga ise varasemalt karusloomafarmi omanik olnud.
Seega võib järeldada, et Soome WelFur-i hindamisprotsessi võivad mõjutada Soome Karusloomakasvatajate Ühingu majanduslikud huvid ning WelFur-i hindamiste läbiviijad on otseselt või kaudselt seotud karusnahatööstusega. See annab esiteks alust kahtlustada, et WelFur-i hindamisprotsess Soomes ei ole olnud aus ega usaldusväärne. Teiseks aga on võimalik, et WelFur-i sertifikaadi on saanud karusloomafarmid, kus on küll puudujääke, aga mille puhul “pigistati silm kinni” tutvuste või majanduslike huvide tõttu.
Loomade heaolu ja karusloomafarmi paratamatu vastamatus
Kas oleks aga võimalik tagada suuremad heaolunõuded karusloomafarmides, kuid jätkata siiski karusloomade nahkade tootmisega? Sellised nõuded on mitmed riigid kehtestanud. Näiteks Saksamaa võttis 2017. aastal vastu otsuse, mille kohaselt tuleb karusloomafarmides järgida suuremaid heaolunõudeid. Näiteks tuleb selle otsuse kohaselt tagada kaevamisvõimalused rebastele ning ujumisvõimalused naaritsatele – vees küttivatele väikekiskjatele. Need karusloomade heaolu parandavad tingimused muutsid aga karusloomakasvatuse Saksamaal kulukamaks, sest praegune kasum on tulnud loomade heaolutingimuste arvelt kokkuhoiu hinnaga. Olukorras, kus karusloomaturg maailmas on niigi madalseisus ning kõrgemaid hindu karusloomade nahkade eest saada ei ole võimalik, on viimased Saksamaa karusloomafarmid otsustanud tegevuse lõpetada.
Sarnane näide on ka Eesti naaberrigist Rootsist, kus suurendati heaolunõudeid rebaste ning tšintšiljade jaoks. Rebaste jaoks nõutakse Rootsis kaevamisvõimaluse olemasolu ning võimalust sotsialiseeruda liigikaaslastega. Tšintšiljade puhul nõutakse Rootsis kõrgeimaid puure – tšintšiljad on aktiivsed mägistelt aladelt pärit pisikest kasvu loomad, kes võivad vabalt hüpata kahe meetri kõrgusele. Need loomade heaolu suurendavad nõuded on muutnud rebaste ja tšintšiljade kasvatamise Rootsi karusloomafarmides majanduslikult ebaefektiivseks.
Eelnevad näited ilmestavad karusloomafarmide ning loomade heaolu vastasseisu. Karusloomafarmides kasvatakse loomi, kellel on alles mitmed komplekssed loomuomased käitumisvajadused. Karusloomafarmides oleks küll võimalik mingil määral nende käitumiste jaoks puurisüsteeme muuta, tagamaks näiteks kaevamine rebastele, ujumine naaritsatele või kõrgemad puurid tšintšiljadele. Samas on aga karusloomafarmide eesmärk toota võimalikult suur arv karusloomade nahku ning saada selle pealt võimalikult palju kasumit. Kuna aga karusloomanahkade hind maailmaturul on madal, vähendab heaolunõuete suurendamine karusloomakasvanduse kasumit, muutes karusloomafarmide tegevuse majanduslikult mitte tulutoovaks. Seega kui tahaksime tõeliselt ja sisuliselt loomade heaolu tagada, on kõige õigem samm liikuda karusloomafarmide keelustamise poole, mida suur hulk maailma riike juba teinud on, nt Suurbritannia, Prantsusmaa, Austria, Holland, Horvaatia, Sloveeenia, Makedoonia, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina, Slovakkia, Belgia, Tšehhi. Norra, kunagine maailma suurim rebasenahkade kasutaja on keelustanud rebasefarmid, sama ka Taanis.
Kahjuks tuleb eelnevaid näiteid arvesse võttes tõdeda, et karusloomatööstuse poolt algatatud WelFur-i sertifitseerimisprogramm ei ole täielikult usaldusväärne ega võta arvesse karusloomade heaolu tagamiseks olulisi nõudeid. Seetõttu tuleks hoiduda WelFur-i sertifikaadi kasutamisest karusloomade heaolule hinnangu andmiseks. Nähtamatud Loomad nõustub kriitikaga WelFur’i programmi osas ja leiab ainsa toimiva lahendusena paljude teiste riikide eeskujul karusloomafarmide seadusega keelustamise, et lõpetada see loomade heaolu mõttes problemaatiline valdkond, millel on kaasajal vähene praktiline väärtus.
Ahola, L., Koistinen, T., Mononen, J. (2009). Sand Floor for Farmed Blue Foxes: Effects on Claws, Adrenal Cortex Function, Growth and Fur Properties. International Journal of Zoology. 2009. 10.1155/2009/563252. Koistinen, T., Ahola, L., Mononen, J. (2007) Blue foxes’ motivation for access to an earth floor measured by operant conditioning, Applied Animal Behaviour Science, Volume 107, Issues 3–4, 2007, Pages 328-341, https://doi.org/10.1016/j.applanim.2006.09.024.
Karjaküla karusloomafarmis peeti kunagi 170 000 rebast ja naaritsat. Tänaseks on see karusloomafarm tänu loomakaitsjate pingutusele loomadest tühi ja peatanud tegevuse. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad kutsub üles näitama toetust karusloomafarmide keelustamisele.
“Nende kaadrite vaatamine tekitab kõhedust ja paneb mõtlema, mida tuhanded rebased ja naaritsad pidid nendes pisikestes traatpuurides läbi elama. Arvestades nii Riigikogu liikmete kui ka avalikkuse üha suurenevat toetust selle julma tööstusharu keelustamisele, usume, et sel kevadel võetakse see loomasõbralik seadus lõpuks vastu,” kommenteeris Nähtamatute Loomade president Kristina Mering.
Karusloomafarmide keelustamise eelnõu läbis möödunud aasta oktoobris Riigikogu suures saalis edukalt esimese lugemise. Kui kunagi kasvatati Eestis karusnaha tarbeks ca 200 000 looma, siis tänaseks päevaks on Põllumajandus- ja Toiduameti andmete kohaselt alles vaid alla tuhande looma ning enamik karusloomakasvatusi on teada andnud, et on uksi sulgemas. Märtsikuus Kantar Emori poolt läbi viidud uuringust selgub, et karusloomafarmide keelustamist toetab 75% Eesti elanikest.
Nähtamatud Loomad algatas petitsiooni, et keelustada karusloomafarmid Eestis. Praeguseks on oma allkirja andnud juba 13 500 inimest. Toetust karusloomafarmide keelustamisele saad üles näidata siin: https://nahtamatudloomad.ee/karusloomafarmid-ajalukku
Nähtamatud Loomad on Eesti loomakaitseorganisatsioon, mis tegutseb loomade heaolu eest tööstuslikus loomakasvatuses. Kõige enam on Nähtamatute Loomade tegevus puudutanud kanade heaolu ning karusloomafarmide keelustamist. Organisatsioon pälvis president Kersti Kaljulaidilt Aasta Vabaühenduse tiitli.
Hiljuti teatas Eesti kunagine suurim karusloomafarm Karjakülas, et on loomadest tühi ning peatanud oma tegevuse. Enne seda õnnestus kogenud loomapäästjal Eino Roosioksal sellest farmist välja osta kolm rebast, kes vastasel juhul oleksid hukatud ja nülitud. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad jäädvustas karusloomafarmist päästetud rebase Remi loo, kes naudib nüüd head elu koos teiste rebastega.
Eino tahab kõigile südamele panna, et karusloomafarmist päästetud rebase kasvatamine ei ole lihtne ülesanne. “Kindlasti ei soovita ma rebaste kodus pidamist igaühele. Tuleb arvestada, et rebaste õige looduslik toitumine peab paigas olema. Lisaks on see üsna kulukas. Samuti esineb neil pikaaegse aretamise ja halbade elutingimuste tõttu mitmeid tervisemuresid. See nõuab meeletult aega ja õigeid teadmisi,” selgitab Eino.
Nähtamatud Loomad töötab aktiivselt selles suunas, et karusloomafarmid Eestis sel kevadel keelustataks. “Riigikogu liikmete toetus karusloomafarmide keelustamisele on suurem kui kunagi varem ning me usume, et sel kevadel võetakse see otsus lõpuks vastu. Sellised tundevõimelised ja armsad elusolendid, nagu Remi, ei tohiks enam iialgi sündida karusloomafarmi kitsastesse puuridesse,” sõnas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering.
Nähtamatud Loomad on Eesti loomakaitseorganisatsioon, mis tegutseb loomade heaolu eest tööstuslikus loomakasvatuses. Kõige enam on Nähtamatute Loomade tegevus puudutanud kanade heaolu ning karusloomafarmide keelustamist. Organisatsioon pälvis president Kersti Kaljulaidilt Aasta Vabaühenduse tiitli.
Pärast kolme muudatusettepaneku tagasilükkamist sulges USA California Põhjaosa Ringkonnakohus lõplikult kohtuasja, milles Rahvusvaheline Karusnahaföderatsioon süüdistas San Francisco linna USA põhiseaduse rikkumises. Kohus kinnitas, et karusnahakeeld vastab põhiseadusele.
2020. aastal, mil keeld täielikult jõustus, kaebas Rahvusvaheline Karusnahaföderatsioon (International Fur Federation – IFF) kohtusse San Francisco linna ning sealse rahvatervise ametniku dr Grant Colfaxi. Kaubandusühendus, mis esindab karusnahatoodete müüjaid, karusloomakütte, disainereid ja jaemüüjaid 40 riigis, on alates 2020. aastast esitanud määruse takistamiseks kolm kaebuse parandusversiooni, mis kõik on kohtu poolt tagasi lükatud.
Viimati vaidlustas IFF määruse osa, mille kohaselt hakkab müügikeeld kehtima ka neile jaemüüjatele, kel on linnas füüsilised kauplused, kuid kes müüvad ja tarnivad karusnahku San Francisco tarbijatele linnavälisest asukohast (veebi teel). Karusnahaühendus soovis, et sellist müügiviisi ei keelustataks.
Linn kinnitas aga, et määrus kehtib kõigile ettevõtetele, kelle füüsiline asukoht on San Franciscos, hoolimata sellest, kas müük toimub füüsilises kaupluses või veebi teel. USA ringkonnakohtunik Richard Seeborg lisas, et keeldu ei kohaldata karusnahatoodete suhtes, mida toodetakse ja müüakse täielikult väljaspool osariiki.
Eelmise kaebuse puhul lükati tagasi IFF-i väide, mille kohaselt takistab müügikeeld põhiseadusevastaselt osariikide vahelist ja rahvusvahelist kaubandust. Kaubandusühendus lisas ka, et dekreedi tõttu kaotab karusnahatööstus aastas umbes 45 miljonit dollarit müügitulu. Kohus otsustas, et selline majanduslik kahju ei avalda kaubandusele märkimisväärset mõju.
USA ringkonnakohtunik Richard Seeborg kirjutas 9-leheküljelises otsuses, et ükski föderatsiooni kaebus ei ole veenev ning et föderatsioon on tsiteerinud määrust valikuliselt ja eksitavalt. Seeborg lisas, et kaubandusgrupi tõlgendused määrusest tooks kaasa tulemuse, mis rikuks seaduse eesmärki – takistada karusnaha müüki ja turustamist linna piires. Kaebust oli puuduste kõrvaldamiseks juba kolm korda muudetud ja tagasi lükatud, enne kui kohtuasi märtsis 2021 lõplikult suleti.
Määrus karusnahaga kauplemise keelustamiseks võeti San Francisco linna volikogus 2018. aastal ühehäälselt vastu ning see jõustus täielikult 2020. aastal. Volikogu sõnul on müügikeelu eesmärk võidelda loomade julma kohtlemise vastu ning vältida karusnahatööstuse negatiivseid keskkonnamõjusid. Määrusega keelati uute karusnahatoodete, sh mütside, rõivaste, sallide ja kinnaste tootmine või müük linnas. See ei keela olemasolevate karusnahatoodete kandmist ega takista taaskasutuspoode müümast teise ringi karusnahku. Karusnahaga kauplemise keeld kehtib veel kahes California osariigi linnas: West-Hollywoodis ja Berkleys.
Ka Eestis on karusnahatööstus karusloomafarmide keelustamise eelnõule vastu astunud. Eelnõu läbis sügisel esimese lugemise ning on arutlusel keskkonnakomisjonis. Aprilli alguses esitas karusnahatööstus õiguskantslerile kaebuse, et algatus läheb põhiseadusega vastuollu. Õiguskantsler Ülle Madise kinnitas, et eelnõu vastab Eesti põhiseadusele ning andis loa eelnõu menetlemisega jätkata.
Karusloomafarmide keelustamise eelnõu läbis möödunud aasta sügisel Riigikogus I lugemise. Eelnõu on järgmiste lugemiste ettevalmistuseks uuesti keskkonnakomisjoni päevakorras. Karusnahatööstus esitas eelmisel nädalal õiguskantslerile kaebuse, väites, et Riigikogu liikmete esitatud algatus on põhiseaduse vastane. Selle nädala alguses teatas õiguskantsler Ülle Madise, et eelnõu ei lähe vastuollu põhiseadusega ning andis loa eelnõu menetlemisega jätkata.
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad on juba aastaid tegelenud karusloomafarmide keelustamise teemadega ning kampaaniate raames nii avalikkust teavitanud kui ka poliitikutega suhelnud. “Keskkonnakomisjon pidi eelnõu arutamise karusnahatööstuse poolt esitatud kaebuse tõttu hetkeks pausile panema, kuni selgus õiguskantsleri otsus. Õnneks oli kantsleri otsus eelnõu jätkamist toetav ning töö selle julma loomade kohtlemise lõpetamiseks läheb edasi. Sel kevadel on meil võimalus teha ajalugu ja õiguskantsleri otsus tugevdab veelgi meie kaasust kampaaniategevustega edasi minna ja loomade eest seista. Nüüd saab keskkonnakomisjon sisuliste muudatuste arutamisega edasi minna ja loodame, et karusnahatööstus rohkem nende tööd venitus- ja hirmutamistaktikatega ei sega. Samas mõistame ka, et see ei pruugi jääda nende viimaseks püüdeks,” sõnas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering.
Riigikogu keskkonnakomisjon jätkab lähinädalatel eelnõu arutamist ning kõikide eelduste kohaselt saadetakse karusloomafarmide keelustamise eelnõu Riigikogu suurde saali II lugemisele juba maikuus.
Märtsikuus Kantar Emori poolt läbiviidud värskest uuringust selgub, et karusloomafarmide keelustamist toetab 75% Eesti elanikest. Karusloomafarmid on keelustatud juba umbes pooltes Euroopa riikides, sealhulgas näiteks Suurbritannias, Prantsusmaal, Norras, Austrias ja Belgias.
Nähtamatud Loomad on Eesti loomakaitseorganisatsioon, mis tegutseb loomade heaolu eest tööstuslikus loomakasvatuses. Kõige enam on Nähtamatute Loomade tegevus puudutanud kanade heaolu ning karusloomafarmide keelustamist. Organisatsioon pälvis president Kersti Kaljulaidilt Aasta Vabaühenduse tiitli.
Ühendkuningriigi avaliku elu tegelased ja loomakaitseorganisatsioonid kutsuvad valitsust üles keelustama Hiinast pärineva karusnaha importi, kuna 2020. aasta lõpus läbi viidud juurdlused näitavad laialdast loomade väärkohtlemist, tarbetut julmust ja koroonaviirusega seonduvate ettevaatusabinõude eiramist enam kui tosinas Hiina karusloomafarmis.
Pärast hiljutisi Taani naaritsafarmidest alanud koroonapuhanguid ja viiruse mutatsioone ning seetõttu aset leidnud tootmise peatamist ja 15 miljoni looma hukkamist on Hiinast saamas maailma suurim naaritsanahkade tootja. Rahvusvahelise loomakaitseorganisatsiooni HSI (Humane Society International) andmetel aretati 2019. aastal Hiinas ekspordi eesmärgil üle 14 miljoni rebase, 13.5 miljonit kährikkoera ja 11.6 miljonit naaritsat.
Ühendkuningriigi Maksu- ja Tolliameti andmetel imporditi 2019. aastal üle 55 miljoni naela väärtuses karusnahku, millest 5.6 miljoni väärtuses nahku pärinesid Hiinast. Nii HSI, Suurbritannia loomakaitseorganisatsioon RSPCA kui Briti avaliku elu tegelased soovivad, et Ühendkuningriik keelustaks karusnaha impordi, arvestades, et riik keelas karusnahkade tootmise juba kahe kümnendi eest.
Eelmise aasta lõpus toimunud uurimine näitab sagedast loomade väärkohtlemist
HSI 2020. aasta lõpul Hiina farmides läbi viidud uurimuses dokumenteeriti loomade surmamist viisil, mis pikendab elektrilöögiga hukkamisel kogetavat valu. Õigel käsitlemisel saadab hukkamisaparaat elektrišoki otse ajju. HSI jäädvustatud video- ja fotomaterjalid näitavad aga, kuidas teadvusel olevaid loomi korduvalt ja juhuslikult elektrilöögiaparaadi kaheharulise teraga pussitatakse. Selline tegutsemisviis halvab, kuid ei tapa looma. Sageli viiakse hukkamisprotsessi läbi teiste loomade ees, kes sama saatust ootavad.
„Videos olevad loomad kannatavad vägivaldset ja kaootilist elektrilööki kehas, mitte ajus, mis tähendab, et nad on tõenäoliselt mitu minutit äärmuslikku füüsilist kannatust ja südameataki sümptomitele sarnast valu kogenud,“ ütles HSI veterinaarnõunik professor Alastair MacMillan.
Farmides jäädvustati ka vigastatud loomi ning ridade viisi kitsastes puurides ringiratast tõmblevaid rebaseid. Loomakaitsjad selgitavad, et häirivad kaadrid psüühikaprobleemidega loomadest, keda hoitakse väikestest traatpuuridest koosnevates vabrikutes, on tööstusharu tavapraktika, mida näeb lisaks Hiinale ka Euroopa ja Põhja-Ameerika karusloomafarmides.
Foto: The Guardian
Koroonaviiruse leviku tõkestamisega seotud ohutusnõuete eiramine
HSI uurimine teostati kohe pärast seda, kui loomakaitseorganisatsioon Four Paws pöördus ÜRO ja Maailma Terviseorganisatsiooni juhtide poole, nõudmaks edasiste pandeemiate vältimiseks radikaalset muutust loomade kohtlemisel.
Uuritud aretustoimingud näitasid põhiliste bioturvalisuse protokollide eiramist, mis on seotud koroonaviiruse leviku takistamisega loomadelt inimestele ja vastupidi. Puudusid nõutud desinfitseerimisjaamad ning kontrolli- või ohutusprotseduurid farmidesse sisenevate ja sealt väljuvate külastajate jaoks. „Meie uurijad tunnistasid karusloomafarmides peaaegu täielikult puuduvaid haiguse tõrje- ja tervisekaitsemeetmeid, mis on äärmiselt murettekitav, arvestades, et naaritsad, kährikkoerad ja rebased on kõik võimelised kandma koroonaviiruseid,“ ütles HSI tegevdirektor Claire Bass.
Lisaks jäädvustati karusloomade nülitud lihakehade müümist restoranidele, rikkudes eelmisel aastal kehtestatud seadust, mis keelab metsloomade liha tarbimise Hiinas. Keeld jõustus eelmisel aastal kahtluse tõttu, et ülemaailmne koroonaviiruse pandeemia hakkas levima Wuhani elusloomaturult.
Karusloomafarmid on koroonaviiruste reservuaariks
Alates 2020. aasta aprillist on koroonapuhanguid esinenud enam kui 400 naaritsakasvanduses üle kogu Euroopa, lisaks ka Põhja-Ameerika farmides. Hiina ametiasutused ei ole teatanud, et sealsetes naaritsafarmides oleks viiruspuhanguid olnud.
„Karusloomafarmide elutingimused, kus pressitakse metsikud loomad tihedalt üksteisega kokku, ei suuda rahuldada loomade baasvajadusi, tekitades neile tugeva stressi, mis võib kahjustada nende immuunsüsteemi,“ sõnas Bass. Teadlased on korduvalt hoiatanud, et metsikute loomade vabrikutes pidamine võib soodustada järgmiste zoonootiliste (loomadelt inimesele levivate) haiguspuhangute tekkimist.
Foto: Handout
Suurbritannia avaliku elu tegelased ja moeloojad kutsuvad peaministrit tegudele
Suurbritannia peaminister Boris Johnsonile saadeti hiljuti 50 briti kuulsuse allkirjaga kiri, milles kutsuti valitsust üles karusnaha müüki keelustama. Näitlejanna Dame Judy Dench, Queeni kitarrist Brian May ning tuntud saatejuht ja koomik Ricky Gervais kuuluvad nende inimeste hulka, kes on avaldanud pühendumust mittetulundusühingu HSI karusnahavaba Suurbritannia kampaaniale “Fur Free Britain”.
„See tippkuulsuste kiri, mis toetab uhkusega karusnahatööstuse julmuse keeldu, annab Boris Johnsonile selge sõnumi, et Suurbritannia ei peaks enam tähtsusetu karusnahamoe jaoks olema kaasosaline miljonite loomade kannatustes. Kui lõpeb müük, lõpevad ka kannatused,” kommenteeris HSI tegevdirektor Claire Bass.
Boris Johnsonile kirjutasid otse ka olulised moeloojad nagu Stella McCartney, Vivienne Westwood, Katharine Hamnett, Christopher Raeburn, Erdem Moralioglu, Helen Moore ja Hannah Weiland, kes samuti kutsuvad peaministrit tegutsema. Nad tsiteerivad ühist veendumust, et tarbijate poolt juhitud ja innovaatiliselt toetatud mood on arenemas suunas, kus loomanahad on üleliigsed, kuna üha enam tipp-moedisainereid ja jaemüüjaid kõrvaldab selle oma kollektsioonidest.
