Nähtamatud Loomad

Nähtamatud Loomad avaldab kriitikat tööstusliku loomakasvatuse veebilehele lihafaktid.ee

Sel nädalal avalikustas Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda portaali lihafaktid.ee. Põllumajandus- ja Kaubanduskoda on Eesti suurte põllumajandustootjate, sh intensiivloomakasvatajate esindusorganisatsioon, mis seisab tööstusliku loomakasvatuse hea käekäigu eest. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad tutvus veebisaidiga ja peab oluliseks osutada probleemkohtadele selles tööstusliku lihatootmise turunduskampaanias. Kampaania lihafaktid.ee võib jätta tarbijale eksliku mulje ning julgustada toetama kitsastes intensiivsetes tingimustes lihatootmist. Selle asemel on mõistlik eelistada väikekasvatustest ja kõrge heaoluga tootmisest pärinevaid tooteid ning vähendada lihatarbimist riiklike toitumissoovituste järgi, milleks on maksimaalselt umbes 1–2 tikutopsi suurune kogus päevas.

Tööstusliku loomakasvatuse keskkonnamõju

Lihafaktid.ee koduleht üritab jätta loomakasvatusest kui tervikust erakordselt positiivset muljet nii keskkonnamõjude, inimtervise kui muude teemade lõikes. See on eksitav lähtepunkt, arvestades, et kliimasoojenemise kontekstis on nii teadlased kui Euroopa Liit on väljendanud muret laiaulatusliku loomakasvatuse suurte negatiivsete keskkonnamõjude osas. 2019. aasta IPCC kliimaraport osutas, et vähendada globaalseid emissioone ja negatiivset mõju kliimale, peame vähendama ka lihatarbimist. Seega peaksime kõik sööma tunduvalt vähem liha, aga see võiks pärineda kõrgema heaoluga väiketootmisest.

Intensiivne tööstuslik loomakasvatus ja väikekasvatus kõrgema heaoluga loomafarmide näol erinevad teineteisest kui öö ja päev. Olulised erinevused esinevad nii loomade pidamistingimustes ja heaolu tagamises kui tootmise keskkonnamõjudes. Kodulehe lihafaktid.ee tekstides aga ei eristata tööstuslikku ja väikekasvatust ning jäetakse mitmed olulised erinevused kajastamata. Ühiskonna teadlikkus loomade pidamistingimuste erinevusest erinevates tootmisviisides on madal, mistõttu enamik tarbijaid ei pruugi aru saada, et kodulehel kirjutatu ei kehti kogu loomakasvatuse pihta.

Tööstuslik loomakasvatus on keskkonna ja loomade heaolu vaatevinklist suur murekoht. Ühes tööstusfarmis on tihti enam kui 10 000 looma, millega kaasneb üüratu negatiivne mõju keskkonnale. Intensiivkasvatust iseloomustab ka suur söödakulu, sest 1 kg liha tootmiseks kulub keskmiselt mitukümmend kilo teravilja ja soja. Näiteks tööstusfarmide veiseliha puhul Our World in Data andmetel lausa 25 kg teravilja, rääkimata muust lisasöödast ja tootmiskuludest. Lisaks toodab suur hulk loomi palju väljaheiteid, mille majandamine on ressursikulukas.

ÜRO andmetel pärineb lausa 15% globaalsetest kasvuhoonegaaside heitekogusest just loomakasvatusest. See on märkimisväärne hulk, mida loomatööstuse koostatud kodulehel probleemina pisendada üritatakse. See ei ole tarbijate ja avalikkuse suhtes aus. Nii rohepöörde kontekstis kui laiemalt keskkonnasõbraliku mõtlemise ja tarbimise levikul näeme üha enam teadlaste ja ELi soovitusi vähendada liigset lihatarbimist ning eelistada väiksema jalajäljega taimset toitu. Eestis tarbiti eelmisel aastal elaniku kohta ca 80 kg lihatooteid. See kogus on suurem isegi Euroopa Liidu keskmisest, mida juba peetakse liiga paljuks. Seetõttu on oluline vähendada liigset tööstusliku loomakasvatuse toodangu tarbimist Eestis, asendada see kõrge heaoluga väikefarmide toodanguga ning suurendada täisväärtusliku taimse toidu kogust menüüs.

Loomade heaolu suurtootmises vs väikefarmides

Loomade heaolu on üha enamatele tarbijatele oluline väärtus. Suheldes Põllumajandus- ja Toiduameti veterinaarametnikega, kes külastavad kontrollkäikudel Eesti tööstusfarme, oleme saanud korduvalt sisendit, et heaoluprobleemid tulenevad tööstusliku loomakasvatuse algloogikast. Tööstusfarmeritel ongi raske loomade heaolu prioriteetse valdkonnana võtta, sest intensiivkasvatuse ülesehitus on odav masstootmine, kus loomade pidamistingimustelt võimalikult palju kokku hoitakse. Loom ei ole praeguses masstootmises elusolend, kelle huvide ja heaoluga arvestada, vaid tootmisvahend, masin, mitte-elusolend.

Oluline on alustada mõistmisest, et loomadest hooliva ja loomade heaolu väärtustava ühiskonnana, kus nõrgemate kaitsmine on oluline väärtus, peame edasi liikuma sellisest aegunud suhtumisest ja pidamisviisist, mis loomadele kannatusi põhjustab. Kitsad pidamistingimused, traat- või betoonpuurid, tegevusvõimaluste puudumine, terviseprobleemid ja muud küllaltki ebamugavad teemad on praeguse intensiivtootmise olemuslikud osad.

Väiketootmise puhul on tootmise fookus teistsugune võrreldes intensiivkasvatusega. Loomade arv on märkimisväärselt väiksem, igal loomal on rohkem liikumisruumi ja võimalust liigiomaste karjasuhete tekkeks. Mahetootmises on loomade heaolunõuded kõrged. Tootmise põhimõte lähtub jätkusuutlikkusest ja heaolu tagamisest, mis on öö ja päev võrreldes intensiivkasvatusega. Uuringud näitavad, et väiketootmises levib ka vähem haigusi, sest loomad ei ole nii massiliselt kitsastes tingimustes koos, mis on haiguste jaoks soodne kasvulava.

Antibiootikumiresistentsus – varjatud oht

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) toob oma 2019. aastal avaldatud Eesti tööstusliku loomakasvatuse raportis murekohana välja suurt antibiootikumikasutust külastatud Eesti farmides. Our World in Data andmetel oleme antibiootikumide kasutamise poolest naaberriikidest samuti ees, nii Soomes, Leedus, Norras kui Rootsis kasutatakse loomakasvatuses vähem antibiootikume kui Eestis. Arvestades antibiootikumiresistentsuse üha kõrgenevat ohtu, mis muuhulgas kaasneb sellega, et suure lihatoodete tarbimise kaudu tarbime ka sealt pärit antibiootikumijäänuseid, on see tõsine terviseoht, mida ei saa ignoreerida.

Kuna tööstuslikus loomakasvatuses on suur hulk loomi väiksele alale paigutatud, pidamistingimused kitsad ning olud loomade heaolu mõttes kehvad, on haiguste ning vigastuste tekke ja leviku risk kõrgem. Seetõttu on levinud profülaktiline antibiootikumide manustamine. Paraku on sel negatiivsed tagajärjed ka inimtervisele, kuna tööstusfarmide lihatoodete tarbimise kaudu satuvad loomadele manustatud antibiootikumid meie toidulauale. Kampaaniat loomakasvatuses antibiootikumikasutuse vähendamiseks on veetud juba pikalt, kuid muutused on visad tulema – selleks, et antibiootikumide kasutamine loomakasvatuses väheneks, peaks muutuma kogu süsteemi ülesehitus. Kui loomadel on piisavalt liikumisruumi, tegevusvõimalusi, väiksem stress ja nad ei vaevle ruumikitsikuses, ei ole neile tarvis profülaktiliselt antibiootikume sellisel suurel määral manustada. Üha enam tuuakse välja, et inimestele arstide poolt välja kirjutatud antibiootikumid ei toimi enam soovitud kujul, sest tööstusfarmide lihatoodete järjepidevalt kaasamanustatud antibiootikumid on arendanud meis resistentsuse paljude antibiootikumide mõju vastu.

Kelle huve esindab lihafaktid.ee veebisait?

On oluline teada, et lihafaktid.ee on osa üle-euroopalisest tööstusliku lihatootmise lobiprojektist European Livestock Voice. See ühendab suuri lihatootjaid, aga ka näiteks ühendust Euro Foie Gras, mis on rahvusvaheline foie gras’ ehk partide ja hanede julma sundsöötmise teel valmistatud lihatoote promo-organisatsioon. Lisaks on üks lobiprojekti osa Fur Europe, mis on karusnahatööstuse esindusorganisatsioon, mis teeb lobitööd karusloomafarmide keelustamise vastu. Tegu on tööstusliku loomakasvatuse turundusprojektiga ning on oluline, et tarbijad teaksid seda, sest lihafakte esitatakse kodulehel läbi tööstusfarmide majanduslike huvide vaate.

Mis on lahendus tööstusfarmide probleemile?

Vaadates kliimakriisi tekkepõhjuseid, liigse lihatarbimise negatiivseid tervisemõjusid ning loomade heaoluprobleeme tööstuslikus loomakasvatuses, on üsna selge, et selle kriitilise probleemiga tuleb tegeleda. Lihafaktid.ee portaal ei ole osa lahendusest, sest hägustab tarbija jaoks teemat veelgi, jättes mulje, et kogu loomakasvatusega on kõik hästi. Eesti suur lihatarbimine peab paraku vähenema ja loomakasvatusel on oluline keskkonnaalaste muudatustega kohaneda. Nähtamatutes Loomades kutsume üles lihatarbimist vähendama riiklikes toitumissoovitustes tooduni, mis on ca 1–2 tikutopsi suurune kogus päevas. See väike lihakogus võiks pärineda kõrge heaoluga tootmisest ja väikekasvandustest, millest oleme ülevaate koostanud siia. On suur hulk inimesi, kes on otsustanud veelgi vähem liha süüa. Näeme olulise sammu ja lahendusena seda, et suur hulk inimesi vähendab lihatarbimist, mitte seda, et väike hulk inimesi loobub sellest täielikult.

Viited:
https://www.fao.org/news/story/en/item/197623/icode/

https://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda/toidusoovitused/paevane-portsjonite-arv

https://www.nature.com/articles/d41586-019-02409-7

https://ourworldindata.org/grapher/feed-required-to-produce-one-kilogram-of-meat-or-dairy-product

https://ourworldindata.org/soy

https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.2903/j.efsa.2019.5596

https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/ecdc-and-european-commission-country-visit-estonia-discuss-policies-relating

https://ourworldindata.org/grapher/antibiotic-use-in-livestock-in-europe?time=earliest..latest&country=FIN~FRA~DEU~ITA~NOR~ESP~SWE~GBR~EST

https://www.stat.ee/et/uudised/eesti-elanikud-tarbivad-uha-rohkem-kodumaist-liha

https://nahtamatudloomad.ee/praktiline-juhend-millist-liha-valida-kui-toostusfarme-ei-soovi-toetada

Miks lõigatakse sigadel sabu?

Sigade sabade lõikamine on seakasvatuses võrdlemisi uus, kuid ääretult julm praktika. Viimase paarikümne aasta jooksul on seatööstus võtnud niivõrd intensiivsed ja massilised mõõtmed, milliseid polnud varasemalt näinud ükski siga. Just intensiivistumise tõttu on seatööstus läinud ka sigade sabade kallale.

Kui veel sajandi eest oli meie sigalates maksimaalselt paarsada looma, siis tänapäeval kasvab ühes sigalas tuhandeid sigu. Eestis on ühes farmis keskmiselt pea 3000 siga, kuid on ka farme, kus on üle 10 000 või isegi üle 52 000 põrsa. Selline masstootmine ei sobi seale – siga on uudishimulik loom ning vajab tegevust. Suurtööstuses loevad sea vajadused ja heaolu aga kõige vähem.

Ilus, puhas, roosat värvi siga vaatab oma selgete silmadega kaamerasse. — Sead on uudishimulikud, tundevõimelised ja targad.

Siga on tark ja uudishimulik loom

Intensiivses suurtööstuses pannakse sead elama kõledasse ning tühja sulgu, kus päevast päeva pole mitte midagi teha. Ühes sulus on sigu liiga palju, mis tähendab, et neil pole ruumi isegi korralikult põrandapinnal lamamiseks. See kõik tekitab sigades stressi.

Siga on oma loomult äärmiselt uudishimulik ning taibukas loom. Teadlaste uurimused on näidanud, et kodusigade käitumine kattub metssigade omaga. Samamoodi nagu metssiga, tahab iga kodusiga oma ülikõrgelt arenenud lõhnameele ja tundliku kärsa abil toitu otsida ning poegadele pesa ehitada.

Intensiivse seatööstuse tegevusetu elu ei sobi koduseale. Kuna siga on niivõrd uudishimulik ja vajab tegevust ning põnevust, naksab ta hammastega kinni ainsastki vähegi põnevast asjast oma sulus – milleks kahjuks suurtööstuses on tema kaaslaste sabaots. Mitte midagi muud põnevat sulus ju pole. Saba naksamine võib aga lõppeda tõsiste hammustustega. Selle asemel, et anda sigadele tegevust, lõikavad seatöösturid aga rõngassabad julmalt maha.

Tööstusfarm, kus ühes sulus on koos liiga palju sigu. Sigadel pole ruumi, nende kehadel on palju arme. Kõigi sigade sabad on lõigatud. — Julm igapäev intensiivses seakasvatuses, kus sigadel ei ole sulus ei ruumi ega põhku ning kõigi sigade sabad on lõigatud. Väljakannatamatu piin tarkade sigade jaoks.

Edukalt saab kasvatada ka normaalsete sabadega sigu

Kuigi seatööstuse jaoks on sabade lõikamine niivõrd automaatne ja igapäevane tegevus – keskmiselt lõigatakse iga päev Eesti farmides ära üle 1600 paaripäevase põrsa saba – tuleb siinkohal siiski pidurit tõmmata. Sigadel ei pea ära lõikama nende sabu, vaid parandada tuleks sigade pidamistingimusi. Seatööstus läheneb probleemile valest otsast.

Uurimused on näidanud, et kasvõi paar peotäit põhku aitab oluliselt leevendada sabade närimise probleemi. Põhk on sigade lemmik, sest seda saab närida, ninaga lükata ja uudistada, kuid sobivad mitmesugused esemed ja materjalid, mis uudsust pakuvad. Väikekasvatustes, kus siga on kui indiviid, kelle heaolust talunikud ka reaalselt hoolivad, puudub vajadus sabade lõikamiseks. Terve saba olemasolu on suurepärane näide kõrgest heaolust – sellest, et siga saab kasvada nii, et ta tunneb end hästi ja ei pea tundma pidevat stressi ja ohtu. Terve sabaga siga peaks olema iga õige seakasvataja au ja uhkus. Õige siga on sabaga.

Pildil on emis ja paar põrsast väikekasvatusest. Üks põrsastest närib põhku. Põrand on kaetud põhuga ja sigadel on uudishimul ilme ja nad näevad terved välja. — Selline on sigade elu väikeses sigalas, kus sigadel on põhku, ruumi ja tegevust. Siga on siin tervem ja õnnelikum ning puudub vajadus sabade lõikamiseks.

Sina saad sigu aidata

Sellele, et sigade ebaseaduslik sabade lõikamine lõppeks, saab igaüks meist kaasa aidata. Nähtamatud Loomad on algatanud kampaania, millega toome probleemi avalikkuse ette. Üheskoos saame seatööstusele märku anda, et me ei toeta sigade julma kohtlemist. Loe täpsemalt ja anna oma allkiri petitsioonile: sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee.

Kristina Mering: teadlaste sõnul ületab sigade intelligents isegi koerte oma. Miks te nende sabasid lõikate?

Arvamusartikkel ilmus 05.12.2021 Eesti Päevalehes.

Kristina Mering, Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuht

Loomade heaolu toidutootmises on valdkond, millest üha enam räägitakse. Tarbijateadlikkuse kasvuga on muutumas ka inimeste ostu-eelistused, kasvamas on vabalt peetavate kanade munade müük ja laienemas on valik vabalt peetud rohumaaveise lihatoodetest.

See trend annab märku, et Eestis tavapärane intensiivne tööstuslik loomakasvatus ei ole suure tulevikupotentsiaaliga, sest nii keskkonnakaitse kui tarbijaeelistuste muutumise valguses on tarvis ümber mõtestada, kuidas me loomi kasvatame ja millistes tingimustes neid hoiame. Intensiivkasvatuse ruumikitsikus ja tegevusvõimaluste puudumine on probleem, mida ei saa paraku enam ignoreerida ka Eesti Nõukogude Liidu taustaprofiiliga loomakasvatussektoris.

Olulist progressi saab lähiajal tuua sigade elutingimuste parandamisega Eesti seafarmides, millele on ka Euroopa Liidu tasemel korduvalt tähelepanu juhitud. Kuna sead on targad loomad, kes vajavad liikumist ja tegevust, põhjutab neile tööstusfarmi ruumikitsikus stressi. Stress väljendub muuhulgas nii, et kui midagi muud kitsas sulus teha ei ole, hakatakse närima teiste sigade sabu. Paremate tingimuste pakkumise asemel on Eesti seakasvatuses tavapraktika vastsündinud põrsaste tuimestuseta sabade maha lõikamine.

Teadlaste sõnul ületab sigade intelligentsus isegi koerte oma. Kui proovime ette kujutada elutingimusi, milles looma stress on nii kõrge, et ta oma kaaslasi närima hakkab, läheb mõttekäik üsna ruttu tumedatele radadele. Paraku on praegused intensiivloomakasvatuse tööstusfarmid just sellised tumedad ja varjatud paigad.

Seatööstus on Eestis väga intensiivne – farmid on suured, sigu võib ühes farmis olla isegi kuni 10 000. Selliste intensiivkasvatusmeetoditega on paratamatult loomade heaolu madal. Suremus tõuseb, haigused ja vigastused on levinud ja kitsastest elutingimustest tekkiv stress väljendub ka liha madalas kvaliteedis. Põrsaste sabade lõikamine on üks näide sellest, kuidas intensiivse loomakasvatussüsteemi negatiivseid mõjusid mitte sisuliselt ei adresseerita, et heaolu suureneks, vaid veelgi julmemate meetmetega loomade heaolust kaugenetakse.

Euroopa Liidus on põrsaste sabade lõikamine keelatud. Keelust hoolimata on see tööstuslikus seakasvatuses levinud, sest kui sabad lõikamata jätta, peaks loomadele rohkem ruumi ja tegevusvõimalusi andma, mis ei ühti tööstusliku loomakasvatuse tuumideega sellest, et minimaalsete kuludega võimalikult palju loomi kitsastes tingimustes masskasvatada. Me saame kindlasti paremini, kui selline süsteem, millest lugedagi on veidi ebamugav, sest ei ole kuigi kena vaatepilt näha loomi betoonpõrandal kitsastes oludes kannatamas. On aeg, et paremini teha.

Kuidas olukorda parandada ja loomi aidata?

Lähtudes teiste riikide kogemusest ja loomateadlaste uuringutest sigade heaolu teemal, ei ole lahendused keerulised. Küll aga nõuavad need seatööstuse suhtumise ümbermõtestamist loomast kui tootmisüksusest, keda võib mistahes viisil pidada. Kui me loomi inimtoiduks kasvatame, siis peame tagama neile baasheaolu. Mõistlikult ja moraalselt ühiskonnalt alla selle ei ootaks.

Sead hukatakse lihatootmises umbes 6-kuuselt. Mida lähemale nad tapakaalule jõuavad, seda suuremaks nad on nuumatud ja seda vähem on neil seafarmides ruumi. See on kurb vaatepilt, mida me loomadest hoolivate inimestena heaks ei kiidaks. Kui me vähendame loomade arvu seasulus, anname neile piisavalt mängimis- või tegevusvõimalusi ja muudame printsiipi, et seasulg ei pea tähendama ruumikitsikust, saaksime oluliselt vähendada nende tarkade loomade stressi ja suurendada heaolu.

Kindlasti tähendaks see teatud hinnatõusu sealihatoodetele, aga küsimus tuleks ümber sõnastada – kuidas oleme loonud tingimused, kus sealiha nii soodne on? Kuludelt on kokku hoitud masstootmise loogikaga, mis paraku loomade heaoluga ei ühti. Soodne ei tähenda alati head.

Majanduslikust vaatevinklist on loomade heaolu suurendamisel ka kulude kokkuhoid – väheneb haiguste osakaal, ravikulud ja suremus, kadu loomadelt on väiksem. Lisaks on sealiha kvaliteet kõrgem, sest see ei pärine halbades tingimustes elanud stressis loomadelt.

Maailmavaade “valgustatud omnivoorist”, kes sööb vähem, aga kõrgema heaoluga kvaliteetseid lihatooteid, on kasvav nähtus tarbijate seas nii Eestis kui mujal Euroopas. Praegu sööb keskmine eestlane 80 kg liha aastas. See on 3-4 korda rohkem, kui riiklikud toitumissoovitused tervislikkuse aspektist lähtudes ette näevad. Umbes poole sellest moodustab sealiha.

Meil on ruumi, et vähendada söödava liha kogust ja selle võrra osta veidi kõrgema hinnaga paremat toodet. See annaks kasvatajatele võimaluse liikuda ära kõige intensiivsematest loomapidamisviisidest, põrsaste sabade lõikamisest ja parandada loomade elutingimusi. Lääne-Euroopas on just sellisel kujul loomakasvatus tunduvalt levinum.

Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et väärtuspõhiselt toetavad Eesti elanikud neid ideid väga kõrgelt. Üle 95% vastanutest hindab, et loomseid tooteid peaks tootma loomade heaolu arvestades. On aeg, et lihalettidel muutuks levinumaks tooted, mis ei ole tulnud loomade kõige kehvemates tingimustes kasvatamise hinnaga.

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad veab eest algatust, et koostöös riigiasutustega veenda ja harida seatööstust kõrgema heaolu vajalikkuses. Tarbijana saame oma panuse anda, eelistades vabalt peetud loomade lihatooteid ja mõeldes, kas ikka tasub liigselt liha süüa. Nii ei pea me sõltuma tööstuslikult intensiivsüsteemis loomade kasvatamisel ja teame, et oleme osa lahendustest nii keskonnamõjude, loomade heaolu kui ka enda tervise ja toidulaua mõttes, toitudes tasakaalustatumalt ja süües mõõdukamalt lihatooteid.

Sigade sabade lõikamise tõeline jõhkrus peitub selle põhjustes

Kuigi Eesti tööstusfarmide põrsad peavad oma elu alguses elama läbi mitmeid valulikke protseduure, tähistab just sabade lõikamine suurimat julmust nende tarkade ja sotsiaalsete loomade vastu. Sabad lõigatakse ilma tuimestuseta ära siis, kui põrsad on vaid mõne päeva vanused, aga selle protseduuri tõeline jõhkrus peitub hoopis selle põhjustes.

Lõigatud saba viitab sellele, et sigu peetakse äärmiselt ebasobivates tingimustes, mis on niivõrd ekstreemsed, et sead hakkavad suurest stressist teineteise kehaosi otsast närima.

Just seetõttu otsustati juba 1994. aastal, et Euroopa Liit ei toeta sellist loomade pidamisviisi. Sigade baasvajadused peavad olema rahuldatud ning seakasvatajad ei tohi vastsündinud põrsaste sabu ära lõigata. Eesti loomakaitseseadusesse sai kirja, et sabade lõikamine on lubatud vaid erandjuhtudel, kui farmer on panustanud heaolu tõstmisesse, kuid pole täielikult sabade närimise probleemi veel lahendanud.

Kahjuks ei ole seda regulatsiooni Eestis suudetud rakendada. Sigade heaolu tõstetud ei ole ning 97% meie sigadest peavad endiselt elama kohutavates tingimustes ja lõigatud sabadega.

Milline loom on siga

Sead on ühed maailma kõige targematest olenditest. Lisaks sellele, et neil on pikaajaline mälu ja nad suudavad lahendada keerulisi mõistatusi, on nad ka väga sotsiaalsed ja armastavad loomad.

Teadlased on tuvastanud, et sigade omavahelises suhtluses on kasutusel üle 20 erineva tähendusega häälitsuse, nad laulavad oma põrsastele imetamise ajal ning loovad eluaegseid suhteid. Sead armastavad aktiivselt tegutseda, mängida, tuhnida ja avastada. Just nagu inimestel, on ka sigadel vaja oma ellu uudsust ja põnevust.

Lõigatud saba tähendab katmata baasvajadusi

Sabade lõikamine on julm meetod, mida tööstusfarmerid kasutavad selleks, et nad saaksid oma loomi pidada kõige jubedamates tingimustes – räpasesse ruumikitsikusse surutakse kokku võimalikult palju loomi, ühe 120-kilose sea kohta on põrandapinda vaid ruutmeeter.

Selline elu tekitab sigadele nii vaimseid kui füüsilisi kannatusi – sead ei saa tuhnida, nende haigused jäetakse ravimata, neil ei ole ruumi liikuda ning nad peavad magama iseenda väljaheidete sees.

Farmides, kus jätkatakse rutiinse põrsaste sabade lõikamisega, on sigade elutingimused viidud absoluutsesse miinimumi, et toota võimalikult odavalt võimalikult suur kogus sealiha.

Sabade lõikamisest loobumine ei nõua farmeritelt palju

Teiste riikide kogemustele toetudes näeme, et selleks, et sabu ei oleks vaja lõigata, ei ole vaja palju teha. Harilikult piisab vaid sellest, kui täidetud on sigade kõige lihtsamad baasvajadused seoses ruumi, toidu ja tegevusega.

Sead on loomult väga puhtad loomad. Piisava ruumi olemasolul hoiavad nad oma väljaheidete ala võimalikult kaugel oma magamisalast. Tööstusfarmide sulgudes pole sigadel piisavalt ruumi liikumiseks ning nad peavad magama oma väljaheidete sees, mis tekitab loomadele palju stressi. Lahenduseks oleks sigadele piisava ruumi pakkumine nii, et neil oleks võimalik end kergendada eemal oma magamis- ja söömisalast.

Sigade loomulike vajaduste hulka kuulub maas tuhnimine ja toidu otsimine. Igaüks meist on kuulnud kuulsatest sigadest, kes on osavad hinnaliste trühvlite maa seest otsimises. Tuhnimisvajadus on aga kõigil sigadel üks. Seda vajadust aitaks rahuldada näiteks põhu ja kanepikiust kotiriide või köie seasulgudesse lisamine.

Tegelikult on põhu või muu sobiva tuhnimismaterjali sigadele kättesaadavaks tegemine ka praegu seadusega ette nähtud, aga paljudes farmides neid nõudeid ei täideta.

Sabade lõikamine ei päästa sigu ei stressist ega vigastustest

Saba konditsioon näitab, kas sigade baasvajadused on kaetud. Sabade lõikamine ei päästa sigasid ei stressist ega vigastustest – halbades tingimustest elavad sead võivad närida ka sabakönti ehk juba äralõigatud saba, aga ka näiteks kaaslaste kõrvu. Saba lõikamine on põrsastele valus, seda tehakse ilma igasuguse tuimestuseta ning sellega võib kaasneda põletik ja pikaaegne tundlikkus.

Sigade sabade lõikamine Eesti sigalates tuleb kiiremas korras lõpetada, et päästa sead ülimast stressist ja kannatustest ja tagada neile vähemalt minimaalselt elamisväärsed tingimused. Need targad ja uudishimulikud loomad ootavad, et me nende kaitseks välja astuksime.

Sina saad sigu aidata

Selleks, et sigade ebaseaduslik sabade lõikamine lõppeks, saab igaüks meist kaasa aidata. Nähtamatud Loomad on algatanud kampaania, millega toome probleemi avalikkuse ette. Üheskoos saame tööstusele märku anda, et me ei toeta sigade julma kohtlemist. Loe täpsemalt ja anna oma allkiri petitsioonile: sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee.

Praktiline juhend: millist liha valida, kui tööstusfarme ei soovi toetada?

Liigse lihatarbimise tõttu kannatavad inimeste tervis, loomad ja keskkond

Lihatoodete tarbimine on valdkond, mis saab viimasel ajal üha enam tähelepanu nii tööstusliku lihatootmise suure jalajälje kui loomade heaolu küsimuste valguses. Vähelevinud teadmine on aga, et riiklike toitumissoovituste kohaselt ei ole päevas soovitatav üle 60 g liha tarbida. Sea- ja veiseliha puhul on maksimaalne kogus veelgi väiksem. Arvestama peaks, et ühes päevas tarbitav lihakogus ei ületaks 1-2 tikutopsi suurust tükki.

Ometi sööb Eesti inimene keskmiselt ca 80 kg liha aastas, mis on 3-4 korda enam kui riiklik toitumissoovitus ette näeb. Kuna see on keskmine kogus, kus on arvestatud ka inimestega, kes tegelikult nii palju liha ei tarbi, siis on ühe tavalise eestlase tarbitav lihakogus veelgi suurem. Tervise Arengu Instituudi rahvatervise uuringud näitavad, et tasakaalustamata toitumise tagajärjel kannatab tarbija tervis, nt kõrge kolesteroolinäitajate, ülekaalulisuse ja veresoonte lupjumise osas. Vähem oluline ei ole arvesse võtta ka loomade kannatusi, mis suurema loomade arvuga intensiivtööstusega kaasas käivad. Lisaks tekivad veel keskkonnaprobleemid nagu reostus, kasvuhoonegaasid ja ebaefektiivne maakasutus.

Liha päritolu on oluline

Lihatarbimise vähendamise juures on oluline mõelda, kust pärineb ka see väike kogus liha, kui seda siiski tarbida, et loomade elutingimused oleksid paremad ja tootmise keskkonnamõju väiksem. Hea uudis on see, et tööstusfarmide toodangule on olemas alternatiiv. Enamus väiketalunikke võimaldab oma loomadele elamisväärsed tingimused. Nende lihatooted on küll kallimad, kuid ka palju kvaliteetsemad. Kuna loomade tervis on hoitud, siis ei anta neile hulgaliselt antibiootikume, mille jäägid lõpetaksid meie toidulaual.

Meilt on palju küsitud, mida teha, kui suurtööstuse lihatoodangut tarbida ei soovi, kuid täielikult lihast loobuda samuti ei taha. Selleks koostasimegi alljärgneva ülevaate väiketootjatest ja edasimüüjatest, kellelt saab osta kõrgema heaoluga elanud loomade liha. Kindlasti pole me välja toonud kõiki selliseid talupidajaid. Seega tasub oma elupiirkonnas ringi uurida ja leida seal enda nõudmistele vastavad loomakasvatajad. Hea valik on eelistada ökopoodides olevaid loomseid tooteid, kuid õnneks on ka ketikaupluste lettidel selliste toodete osakaal suurenemas.

Mahepõllumajanduslikus tootmises on kõrgem loomade heaolu

Kõige kindlam, et loomadele on tagatud paremad elutingimused, saab olla mahemärgistusega toodete puhul. Mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses ei ole eesmärgiks võimalikult intensiivne tootmine loomade heaolu arvelt. Loomadele on seal antud võimalus loomuomaselt käituda ja õues käia. Neile ei anta kasvu soodustavaid hormoonaineid ega antibiootikume haiguste ennetamiseks ning nad toituvad samas talus kasvatatud mahesöödast.

Rohumaaveise liha müüvad kõik kauplusteketid

Põllumajandusloomadest elavad Eestis kõige paremini lihaveised ja lambad. Enam kui pooled neist veedavad oma elu mahetaludes, kus nad saavad karjamaadel liikuda ja mitmekesist taimestikku mäletseda. Paljudes toidukauplustes üle Eesti leiab Liivimaa lihaveise kaubamärgi all müüdavat maheveise liha. Ökosertifikaadita, kuid suveperioodil vabapidamisel elavate veiste liha toodab Karni Lihatööstus Eesti Rohumaaveise kaubamärgi all. Nende tooted on saadaval Rimi ja Selveri toidupoodides. Laiema valiku maheliha leiab suurematest ökopoodidest.

Liivimaa Lihaveise ja Karni Lihatööstuse rohumaaveise liha

Kvaliteetse ja kohaliku toodangu leidmiseks soovitame ennast kurssi viia oma piirkonna väiketalunikega. Selleks sea sammud esmalt turule ja laatadele. Eestis toimib ka toiduvõrgustik Otse Tootjalt Tarbijale. Kokkulepitud ajal ja kohas saab selle kaudu ette tellitud toidukauba otse kohalikult väiketalunikult. Võrgustik toimib 11 Eesti piirkonnas, kuid Facebookis paistab veelgi rohkemate piirkondade OTT gruppe. Tootjaga otse suheldes saab küsida loomade elutingimuste kohta ja anda sellega talunikule teada, et see on Eesti inimestele oluline. Näiteks Viljandis saab väiketalunike mahetoodangut osta ka Talutoidu Aidast.

Rohumaaveiseid ja -lambaid kasvatatakse mitmel pool Eestis

Harjumaal Sauel asuvast Kaina talust saab osta vabalt peetud veise- ja lambaliha. Peretalus kasvatavatakse mahepõllumajanduslikult musta anguse lihaveiseid ja šoti mägilambaid. Tellimuse saab esitada nende veebipoes, kus on valikus erinevad tooteid.

Samuti Saue vallas asuv Allika talu on pereettevõte, mis tegeleb lihaveiste ja lammaste kasvatamisega. Põllumaade jätkusuutliku majandamise läbi pakuvad nad klientidele puhast orgaanilist lõpptoodet otse kasvatajalt.

Allika talu lihaveised. Foto: Vahur Krautman.

Eesti karjamaadelt kasvatavate šoti mägiveiste liha on võimalik tellida võttes ühendust MTÜ Šoti Mägiveise eestvedajatega. Mõningad tooted on saadaval ka nende e-poes.

Tartus saab kvaliteetset eestimaist toodangut proovida Lihuniku äri restoranis või osta nende poest. Äri omanikud kasvatavad ise Võrumaal rohumaaveiseid ja müüvad peale omatoodangu Rägavere mõisa lambaliha, Saara lihameistrite mahesealihatooteid ja Äntu mõisa kanaliha.

Saara Lihameistrid on Eesti ainukese mahepõllumajandusliku seakasvataja kaubamärk, kes teevad vastavalt tellimustele kaubaringe paljudesse Eesti paikadesse.

Muhu Liha on kohalikke väiketalunikke koondav tulundusühistu, kelle lihatooteid saab kulleriga otse koju tellida või minna ise järele Muhul, Kuressaares või Peetris. Muhu saare ja teistel Eesti läänesaartel vabapidamisel peetud lammastest ja veistest valmistatud tooteid müüakse ka erinevates kauplustes üle Eesti, kuid suurim valik on kohalikus Liiva Coopi poes. Muhu Liha pakub müügiks värsket ja külmutatud lamba- ja veiseliha ning lihavalmistisi. Lisaks pakub ettevõte veel suitsutatud lamba- ja veisetooteid. Hiiumaal on variandiks ka Lepaniidi mahetalu, kus peamiselt tegeletakse lamba- ja kitsekasvatusega. Saare piires saab otse koju tellida.

Lambaid ja kitsi karjatatakse peale saarte mitmel pool Eestis. Nende loomade elutingimused on tavaliselt väga head ja ühtlasi aitavad lambad säilitada poollooduslikke rohumaid. Näiteks Lääne-Virumaal asuv Mäehansu talu väärindab kõiki lamba- ja kitsesaadusi. Tellimusi toimetatakse regulaarselt Tallinnasse ja Tartusse. Jahedal ajal on võimalik vaakumpakendatud tooteid ka pakiautomaati tellida.

Karula rahvuspargis asuvas Hallimäe talus on oma mahetunnustusega tapamaja, kus toimub nii liha lõikamine, pakendamine kui ka müümine. Liha saab kätte Hallimäe talust helistades eelnevalt kodulehel toodud kontaktile. Kokkuleppel saavad nad lambaliha tuua Antslasse ja Valka, ning aeg-ajalt Tallinnasse ja Tartusse.

Dorperi tõugu lihalambad Karula rahvuspargis. Foto: http://www.maavillane.ee/

Loomasõbralikum valik on ka metsloomade liha tarbimine. See tähendab, et jahimeeste kütitud loomade liha tarvitatakse inimtoiduks ja loomi ei pea eraldi tööstusfarmides kitsastes elutingimustes kasvatama. Suurim ulukiliha töötleja Eestis on Linnamäe lihatööstus, kelle e-poest saab tellida ka Liivimaa lihaveise tooteid.

Mahe kanaliha on haruldus

Viimaks on oluline ära mainida broilerkanad, kelle liha peetakse tihti tervislikumaks valikuks, kuid ei olda teadlikud, et just need on loomad, kes intensiivtööstuse tõttu kõige suuremal hulgal kannatavad. Soovides teha loomasõbralikku valikut on just kanaliha see, millest loobuda, sest lindude mahekasvatus on Eestis pea olematu ja ühest veisest saab sama palju toidukordi kui umbes 200st kanast. Broilerkanad veedavad oma lühikeseks jääva elu kitsastes ja piinarikastes tingimustes. Nende kehad on aretatud mõne nädalaga kasvama nii suureks, et tihti ei pea nende jalad ja südamed keharaskusele vastu. Suur osa kanadest sureb enne seda, kui nad tapale läheksid ja poelettidele jõuaksid.

Õnneks on võimalik ka broilerkanu paremates tingimustes kasvatada. Kohalikke mahebroilereid kasvatab tuntud mahemunatootja Äntu mõis. Nende Kikerikii mahebroileriliha ja -tooteid saab tellida nende e-poest või osta Tallinnas paljudest suurematest poodidest, Tartus Prismadest ja Kaubamajast ning Pärnu Ülejõe Selverist.

Peale Äntu leidub Eestis kodulinnukasvatusega tegelevaid väiketalusid, kus peetakse ka rohumaa broilerkanu. Näiteks Kõrsi talu Järvamaal teeb kaubaringe ka Tallinnasse.

Vähem aga paremini

Tarbides vähem, kuid kvaliteetsemaid lihatooteid, saame panustada kõrgema loomade heaolu saavutamisse ja jätta masstootmise negatiivsed mõjud minevikku. Ei kahjustu rahva tervis liigse lihatarbimise tagajärjel; ei kannata loomad kitsastes ja stressirikastes tingimustes ning ei äga loodus näiteks liigse sõnnikukoguse all, mida ei suudeta väetisena ära kasutada. Põllumajandusloomad käivad ikka Eesti maaelu juurde, kuid tööstusfarmid on loomade suhtes brutaalsed ja tohutu keskkonnamõjuga. Nüüd on hea hetk paremate valikute langetamiseks, mida oma tarbimisvalikutega toetada.

PS. Nähtamatud Loomad soovitab võimalikult minimaalset lihatarbimist, mis pärineks vaid kõrge heaoluga loomadelt. Ühe tikutopsi suurune kogus päevas, mida riiklikud toitumissoovitused ette näevad, oleks juba suur arenguhüpe loomade kannatuste vähendamiseks, keda praegu massiliselt intensiivfarmides peetakse.

Nähtamatud Loomad alustab kampaaniat põrsaste sabade ebaseadusliku lõikamise lõpetamiseks

https://sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee/

Nähtamatud Loomad alustab suurt üleriigilist kampaaniat, millega kutsub üles Eesti seakasvatajaid lõpetama ebaseaduslikku põrsaste tuimestuseta sabade lõikamist. Kampaania eesmärgiks on kasvatada tarbijates teadlikkust tööstusliku loomakasvatuse telgitagustest ja kutsuda üles eelistama kõrgema heaoluga kasvatatud loomade tooteid. Lisaks veendakse ja koostatakse õppematerjale seakasvatajatele, et aidata üle minna loomade parematele elutingimustele, millega ei kaasneks vajadust põrsaste sabade lõikamise järele.

Euroopa Liidus on sigade sabade lõikamine keelatud. Eesti tööstuslikus seakasvatuses on see aga levinud praktika, sest ruumikitsikusest ja stressist hakkavad sead sulus üksteise sabu närima, põhjustades vigastusi ja haavu. Lahenduseks oleks suurendada loomade heaolu, vähendada ruumikitsikust ja anda sigadele tegevust, et nende stressi vähendada.

“Koostöös tarbijate ja seakasvatajatega tahame Eestis liikuda kõrgema heaoluga ja vähem tööstusliku seakasvatuse poole, kus loomade heaolu on tagatud ja loomadel on piisavalt liikumisruumi ja tegevusvõimalusi. Need ajad on möödas, kus tööstusfarmide ruumikitsikuses loomade pidamine tähelepanuta jääb – sead on tundevõimelised ja targad loomad ja nende elutingimused vajavad kiirelt parandamist,” kommenteeris Nähtamatute Loomade kampaaniajuht Mirjam Pullerits.

Kampaanias tehakse koostööd Põllumajandus- ja Toiduametiga, kes teeb kontrollvisiite seafarmidesse ning on rõhutanud sabade lõikamise lõpetamise olulisust ja sigadele paremate elutingimuste tagamist. Lisaks kutsub organisatsioon allkirjastama petitsiooni, et näidata toetust sabade ebaseadusliku lõikamise lõpetamise toetuseks.

Nähtamatud Loomad korraldab täna, 29. novembril 2021 kell 11.30–12.00 pressikonverentsi kampaania tutvustamiseks Vabaduse Worklandis, kus esineb Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering ja Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialist Erika Mäeloog, kes lühikestes sõnavõttudes avavad sigade heaolu olulisust ja muutuste vajalikkust seakasvatussektoris.

Kampaania video – https://youtu.be/2l8cEeYxruo
Kampaania koduleht ja petitsioon – https://sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee/

Ühendkuningriigi valitsus küsib foie gras´ asendamiseks kokkadelt taimseid retsepte

Restoranid kutsuti enne maksapõhise foie gras’ga kauplemise keelustamist arutama taimse “faux gras” üle.

Alexis Gauthier väidab, et on suutnud oma retseptiga jäljendada *foie gras* võist maitset.
Foto: Alexis Gauthier

Foie gras’d hindavad tipprestoranid ja gurmaanid rikkaliku maitse ja eksklusiivse imago poolest, kuid nüüd muutub see taimseks. Valitsus kohtub kokkadega, et arutada, kuidas pähklitest ja seentest alternatiive teha.

Restoranipidajad on kutsutud kohtuma Ühendkuningriigi valitsuse nõunikega, et arutada, kuidas eelseisva keelu korral taimset “faux gras“d luua, teatas väljaanne The Guardian. Allikad ütlesid, et valitsus loodab näidata, et tippkokad võivad vastuolulise tootega kauplemise piiramisest tekkinud tühimiku täita alternatiivide pakkumisega.

ÜK parlamendiliikmed on lubanud keelustada foie gras‘ga kauplemise ning Keskkonna-, Toidu- ja Maaeluministeerium konsulteerib seaduste üle, mis keelaksid ka selle müümise ja impordi.

Foie gras‘ tootmine on Ühendkuningriigis loomade julma kohtlemise tõttu ebaseaduslik, kuna parte ja hanesid, kelle maksa kasutatakse, söödetakse selle valmistamiseks sunniviisiliselt. Tipprestoranid impordivad seda siiski teistest riikidest nagu näiteks Prantsusmaa ja müüvad seda.

Sundsöötmise protsessis kasutatakse sondi, kus vili valatakse lehtrisse või torusse, mis on linnu kurku lükatud. Kahe nädala pärast on maks paisunud mitu korda normaalsest suuremaks.

Prantsuse kokk Alexis Gauthier, kes peab Londonis peent restorani Gauthier Soho ja taimset restorani 123V Bond Streetil, otsustas lõpetada oma söögikohtades foie gras‘ pakkumise pärast seda, kui Peta aktivistid väljas demonstreerisid ja ta liha- ja piimatööstuse kohta luges. Nüüd serveerib ta oma Soho söögikohas seentest, läätsedest, kreeka pähklitest ja konjakist valmistatud faux gras‘d ning ütleb, et see segu jäljendab võist maitset, mida foie gras‘ fännid soovivad. Sellest aastast on kogu tema restoranides pakutav toit taimne.

Valitsus on küsinud temalt retsepti ja kutsunud ta läbirääkimistele poliitnõunikega, et näha, kas keelustamise tõttu tekkinud turulünka saab tema loominguga täita.

Kokkadele saadetud meilis öeldakse: „Näeme, et teie restoran pakub foie gras’le alternatiivi. Oleksime tänulikud võimaluse eest leppida kokku virtuaalne kohtumine peakoka või mõne teise meeskonnaliikmega, et arutada mõnda selle valdkonna küsimust. Need oleksid küsimused teie vaadete kohta foie gras‘le ja eetiliste alternatiivide väljakutsete ning võimaluste kohta.

Gauthier ütleb, et foie gras oli kunagi enimmüüdud toode tema menüüs ja et ta müüs seda 20 kg nädalas, kuid väidab, et nüüd tulevad inimesed kokku kogu riigist, et proovida tema faux gras´d. Ta ütles, et taimse delikatessi tekstuuri, välimuse ja sügavuse jäljendamine nõudis kannatlikkust ja täpsust.

Paljud luksuspoed ja restoranid pööravad foie gras‘le selja, sealhulgas Fortnum & Mason, mis lõpetas selle müügi käesoleva aasta alguses.

Valitsuse pressiesindaja kinnitas, et ametnikud otsivad kohtumisi faux gras‘ loomisega seotud isikutega, et informeerida oma otsust selle kohta, kuidas keelu mõju leevendada.

**Alexis Gauthieri taimne faux gras’ retsept**

Koostisained

1 šalottsibul, kooritud ja kuubikuteks lõigatud

4 spl oliiviõli

4 küüslauguküünt, kooritud ja lõigatud õhukesteks viiludeks

2 tl hakitud rosmariini

2 tl hakitud tüümiani

2 tl hakitud salveid

24 šampinjoni, jämedalt viilutatud

2 spl konjakit

2 spl sojakastet

400 g keedetud läätsi

150 g röstitud kreeka pähkleid

2 spl peedipüreed

Must pipar, maitse järgi

Valmistamine

Prae sibul paksu põhjaga pannil kahes supilusikatäies oliiviõlis läbipaistvaks. Lisa küüslauk, hakitud ürdid ja seened. Lisa konjak ja tõsta kuumust.

Lisa sojakaste, alanda kuumust ja keeda tasasel tulel kuus minutit. Eemalda pann tulelt ja lase jahtuda.

Töötle köögikombainis seenesegu, ülejäänud oliiviõli, läätsed, kreeka pähklid, peedipüree ja must pipar peaaegu ühtlaseks massiks. Soovi korral lisa täiendav tilk konjakit, et anda faux gras´le see miski.

Allkirjasta petitsioon

Paljud riigid on foie gras tootmise keelustanud, sest nad ei toeta lindude julma kohtlemist. UK, Soome, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Norra, Poola, Türgi, Austraalia, Argentiina on keelustanud selle tootmise. Eestis küll foie gras’d ei toodeta ja loomade sundsöötmine ei ole lubatud, kuid selle müük on levinud nii restoranides kui toidukauplustes.

Aita lõpetada foie gras’ müük Eestis! Allkirjasta petitsioon siin.

RAPORT: Tulevik on puurivaba

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad koostas raporti “Tulevik on puurivaba – Eesti toidusektori ettevõtete üleminek puurivabade kanade munade kasutamisele”.

Puurivaba munatootmine on saamas toidutööstuses uueks normiks. Tarbijad üle maailma tunnevad suurenevat muret farmiloomade elutingimuste ja heaolu üle ning loobutakse toodetest, mis tulevad kõige julmematest tootmissüsteemidest. Näeme üha suuremat fookust eetilisel ja vastutustundlikul ettevõtlusel.

Raporti põhiteemad:
– Tarbijateadlikkuse hoogne kasv Eestis, Euroopas ja maailmas laiemalt.
– Maailma suurimad toidusektori ettevõtted loobuvad puurikanade munadest. 40% Eesti jaekettidest ja ligi 100 toidusektori ettevõtet on teatanud, et lõpetavad puurikanade munade kasutamise.
– Kantar Emori avaliku arvamuse uuringu tulemused.
– Puurikanade munade ja õrrekanade munade hinnavahe.
– Munatootmine Eestis ja Euroopa Liidus.
– Muutused regioonis, Eesti munatootjate plaanid ning takistused.
– Munatootmise tulevik.

Loe raportit SIIT

Kristina Mering: piiride tõmbamise aeg farmiloomade paremaks kohtlemiseks

Arvamusartikkel ilmus algselt 10.11.2021 ERR-s.

Rohepööre on reaalsus, kriitiline ja oluline teema, mis vajab läbimõeldud ja kiireid sekkumisviise. Toidulaud on küll tundlik teema, aga tugevate inimestena ei taha me sellest rääkimata jätta, sest muutused selles valdkonnas on paratamatult tulemas, kirjutab Kristina Mering.

Viimasel ajal on põllumajandus- ja loomakasvatusringkondades olnud palju juttu ja nördimust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika teemadel. Peamised käärid on tekkinud seoses rohepöörde ja Euroopa Liidu poolt tulevate signaalidega seoses tööstusliku ja intensiivse loomakasvatuse toetuste vähendamisega, et soodustada tulevikus pigem väiksema keskkonnajalajäljega ja väiksemat arvu loomi pidavaid farme.

See aga ei ühti Eesti praeguse loomakasvatuse profiiliga, mis on Nõukogude Liidu kunagistest mõjutustest tulenevalt endiselt väga tööstuslik. Teatud loomaliikide puhul eksisteerivadki Eestis ainult intensiivfarmid.

Eesti loomakasvatuse ülesehitus on suures osas ajale selgelt jalgu jäämas, olgu tegu piimalehmade, seafarmide või munatööstuse puurikanadega. Sellisel tööstuslikul loomakasvatusel, kus ühes farmis on koos tuhandeid loomi, kitsad elutingimused, suured heaoluprobleemid ja kõrge negatiivne keskkonnamõju, ei saa olla rohepöörde kontekstis tulevikku.

Miks on loomade intensiivkasvatusel suur ökoloogiline jalajälg, mida EL tulevikus toetada ei soovi? Kui vaadata seakasvatust, siis Eestis hukatakse aastas üle 600 000 sea. Ühes farmis võib koos olla näiteks pea 10 000 siga.

Kuna lihatootmise jaoks peab loomi kõvasti nuumama, et nad võimalikult suureks kasvaksid, kulub ühe kilo liha tootmiseks mitu kilo sööta, teravilja ja hulgaliselt vett. Lisaks toodab nii suur hulk loomi suures koguses väljaheiteid, mida peab eraldi hiigelmahutites säilitama.

Uuringud näitavad, et intensiivfarmid on ka kiiremaks epideemiate kasvulavaks, sest sellise tiheasustuse puhul levivad haigused kiiremini kui väikefarmide puhul. Kokkuvõttes teeb see lihatoodete jalajälje võrreldes taimsete toitudega suureks, sest ressursse ühe kilo liha tootmiseks kulub tunduvalt rohkem.

Our World in Data andmetel on saja grammi valgu tootmiseks sealihal võrdluses taimsete valguallikatega mitmekordne vahe kasvuhoonegaaside emissioonides. Saja grammi sealiha emissioon on ca 7,61 kg CO2 jt kasvuhoonegaase, kaunviljade puhul 0.84 kg. Eelistades taimseid valguallikaid, saame toetada väiksema negatiivse keskkonnamõjuga toidutootmist.

Tarbija roll

Meie valikud toidupoes loevad olulisel määral. Tänu viimase paari aasta trendile eelistada vabapidamise süsteemidest pärinevaid kanamune on jaeketid saanud tugeva signaali, et tarbijad soovivad muutust, ja mitmetes kauplustes on nüüd isegi 50 protsenti munavalikust pärit puurivabadest süsteemidest.

See on andnud kohalikele tootjatele sõnumi, et tuleks arendada just kõrgema heaolu ja kvaliteediga suunda, mitte investeerida massitootmisse ja intensiivkasvatuse munatootmisse. Puurikanalates on linnud mitmekümnekesi ühes kitsas traatpuuris, kus ühe linnu jagu on ca A4 formaadis paberi suurune ala, kus nad terve elu elavad, saamata astuda ühtegi sammu maapinnal või värskes õhus.

On üsna mõistetav, et kui tarbijad selle odava massitootmise telgitagustega tutvuvad, ei ole raske langetada otsust eelistada kõrgema heaoluga tootmisviisidest pärinevaid kanamune.

Lihatoodete osas on oluline arvestada, et oleme praegu harjunud toidulauaga, kus on kolm kuni neli korda rohkem lihatooteid, kui riiklikud toitumissoovitused ette näevad.

Jätkusuutlikkuse perspektiivist nii meie enda tervise heaks kui ka keskkonnajalajälje vähendamiseks oleks kindlasti hea mõte vähendada seda liigset lihakogust ja asendada see maitsvate taimsete toitudega. See väike hulk liha, mida tarbida, tasub hankida kõrgema kvaliteediga ja pigem väikefarmidest, et toetada kohalikke kõrge heaoluga ja madalama keskkonnajalajäljega ettevõtjaid.

Kauplustes on kättesaadavad näiteks rohumaaveiste lihatooted, mille puhul veised on saanud terve elu vabalt elada, ringi liikuda ja pole olnud surutud tööstusfarmi kitsasse betoonpuuri. Väikekasvatuste liha puhul ei ole tarvis kasutada ka nii palju antibiootikume, ravimeid ja muud, mida sööme lõpuks ise koos lihaga sisse.

Sealiha puhul on Eestis alternatiiv küll üsna puudulik, sest meil ongi vaid kaks mahefarmi, kus sigadel on paremad elutingimused. Õnneks on ökopoodide lettidel siiski kättesaadav lähiriikide mahesealiha toodang, mille ostmine toetab väiksema keskkonnajalajälje ja kõrgema heaoluga tootmist.

Heade elutingimuste tagamise tõttu on selle toote hind ka veidi kõrgem, kuid vähendades lihatarbimist, on lihtsam osta vähem, aga kõrgema kvaliteedi ja hinnatasemega toodet. Kindlasti näeme lähiaastatel üha enam heaolufarme ka seakasvatuses, sest muutused selles sektoris on üsna paratamatud, vaadates muutuvaid tarbijate eelistusi ja EL-i suundi.

Toidufirmade valikud

Tarbijate otsused mõjutavad suurel määral ka toidufirmade valikuid. Sel nädalal esitleb loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad raportit toidusektori üleminekust vabapidamise süsteemidest pärinevate munade kasutamisele.

Raportist selgub, kuidas viimase paari aastaga on tänu tarbijaeelistuste muutumisele toidukauplused ostjaid kuulda võtnud ning laiendanud munariiulitel kõrgema heaoluga toodetud kanamunade valikut märkimisväärselt. See on suur ja oluline muutus.

Ühtlasi annab see lootust, et saame tendentse paremuse poole suunata ka teiste loomsete toodete puhul. Liikudes eemale tööstuslikust puuritootmisest ja eelistades paremates tingimustes elanud loomade toodangut, langetame valikud, mis leevendavad loomade pidamistingimustest tulenevaid kannatusi, vähendavad toidulaua keskkonnajalajälge ja annavad meile võimaluse tarbida kvaliteetsemat toitu.

Rohepöörde väheräägitud kangelane

Viimasel ajal on avaldatud palju arvamusartikleid ja meediakajastusi seoses kliimakriisi ja rohepöörde väljakutsetega. Peame langetama targad valikud keskkonnamõjude vähendamiseks ja jätkusuutlikumaks ühiskonna toimimiseks, mis ei kulutaks rohkem ressursse, kui meil kasutada on.

Lahendustest rääkides on välja toodud näiteks energia säästmist koduküttes, energiavaldkonna põnevaid lahendusi taastuvenergia valdkonnast, transpordisektori jalajälje vähendamisest, mis on kõik olulised teemad, kus on kindlasti vaja astuda samme, et rakendada ellu nupukaid ja säästlikke lahendusi.

Huvitaval kombel on sellest arutelust välja jäänud tööstusliku lihatootmise valdkond ja lihtne viis, kuidas tarbijad saavad oma toidulaua keskkonnajalajälge vähendada, vähendades lihatarbimist ja eelistades taimset ning väheses koguses väikekasvanduste liha.

ÜRO andmetel moodustab loomakasvatus ca 16 protsenti kogu kasvuhoonegaaside heidetest, mis on võrreldav kogu transporditööstusega. Seega on sel väga suur mõju, kui vähendame tööstusliku loomakasvatuse hulka ja liigume eemale liigsest lihatarbimisest, et tagada toidulaua väiksem ökoloogiline jalajälg.

Eelmisel nädalal toimus lihatööstuse aastakonverents Lihafoorum, mille ühes ettekandes toodi välja, et üks lihtne viis, kuidas mitmed riigid on otsustanud oma rohepöörde eesmärke saavutada, on programmide rahastamine, mis vähendavad lihatarbimist. Näiteks teatas Taani hiljuti, et investeerib 168 miljonit eurot taimse toidu valdkonna arendamisse.

See annab kohalikele tootjatele võimaluse arendada põnevaid taimseid lihaasendajaid, maitsvaid pihve, kotlette ja muid toidulaua tavapäraseid külalisi, aga taimses ja jätkusuutlikumas võtmes.

Peame sellest ka Eestis rohkem rääkima. Keskmine eestlane sööb praegu ca 80 kilo lihatooteid aastas. See on kolm kuni neli korda rohkem, kui on toidupüramiidi järgi soovituslik meie tervise jaoks, kuid murettekitav ka tööstusliku lihatootmise suure negatiivse jalajälje mõttes.

Mida teadlikumad oleme tarbijatena, seda rohkem saame anda toidutootjatele signaali liikuda parema ja väiksema jalajäljega tootmisviiside suunas. Rohepööre on reaalsus, kriitiline ja oluline teema, mis vajab läbimõeldud ja kiireid sekkumisviise. Toidulaud on küll tundlik teema, aga tugevate inimestena ei taha me sellest rääkimata jätta, sest muutused selles valdkonnas on paratamatult tulemas.

Toetame maitsvat ja taimsemat toidulauda, kus on esindatud paljud tuttavad ja tuntud maitsed, aga väiksema keskkonnajalajäljega taimsest toorainest. Sellega saame mõjutada positiivselt oma tervist, panustada kliimakriisi lahendamisse ja toetada loomade kõrgemat heaolu.

Kõige ilusam ja endale tähendustunnet loov valik on see, mis on heatahtlik ja aitab luua paremat maailma meie ümber – toidulauavalikutega saame seda tähendusrikkust tunda kolmel toidukorral päevas, mil langetame hoolivama valiku, süües maitsvat keskkonna- ja loomasõbralikumat toitu.

RAPORTI ESITLUS: Eesti toidusektori üleminek puurivabadele munadele

Kolmapäeval, 10. novembril kell 13-15 esitleb loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad Tallinnas, Workland Vabaduses raportit Eesti toiduainetööstuse üleminekust puurivabadele munadele. Üritust kantakse üle veebis. Aasta suurim B2B sündmus loomasõbraliku toidutootmise teemal annab toidufirmadele sisendi ühe olulisima üleminekuprotsessi läbi viimiseks ning vastutustundliku tootmise alustamiseks või jätkamiseks. Oma kogemust ja nõuandeid jagavad Eesti pioneerid puurivabadele munadele ülemineku alal.

Registreeri oma ettevõtte esindajad raporti esitlusele: https://forms.gle/YLdbajvhNEkW4teRA.

Raportist
75% Eesti elanikest ei poolda kanade puuris pidamist munatootmises. Seetõttu töötab Nähtamatud Loomad selle nimel, et aastaks 2025 oleks Eesti toiduainetööstus üle läinud puurivabadest süsteemidest pärinevatele munadele – õrrekanade munadele, vabalt peetavate kanade munadele või mahemunadele. Ülemineku progressi hindamiseks koostas Nähtamatud Loomad raporti, mille jaoks koguti sisendit Eesti toiduainetööstuse ettevõtetelt. Infot saadi nii munatootjatelt, toidutootjatelt kui toitlustussektorilt. Raport annab ülevaate sellest, kui kaugel on Eesti ettevõtted üleminekul vabapidamissüsteemist pärinevatele munadele.

Kinnitatud esinejad ja teemad
Mari-Liis Jaik, Nähtamatud Loomad – raport Eesti toiduainetööstuse üleminekust puurivabadele munadele
Katrin Bats, Rimi – loomade heaolu vastutustundlikus ettevõtluses
Kristiina Esop, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum – 3 sammu vastutustundliku ettevõtluse suunas

Ürituse videoülekanne toimub Nähtamatute Loomade Facebooki lehel ja Youtube’i kanalil.