Eesti seakasvatus on eriti tööstuslik ja intensiivne – kuidas saame sigade heaolu suurendada?

Paljudel meist on mälupilt vanavanemate talus elanud loomadest, keda koheldi austuse ja hoolivusega. Ehk oli seal paar lehma, mõned sead ja kari ringisiblivaid kanu. Lehmad said terve suve vabalt karjamaal veeta ja seadki pääsesid väliaedikusse tuhnima. Muidugi ei ole tänapäeval igas talus enam loomi peale koera ja kassi, kuid küllap on ka neid tublisid maainimesi, kes veiseid ja sigu kasvatavad ja toidu meie lauale toovad. Eesti on ju väike riik ning megafarme ei saa siin olla. Või kuidas?

Seatööstuse reklaamides kujutatakse tihti rõõmsaid põrsaid põhu sees, mis ei ole vastavuses tegelikkusega.

Seatööstuse reklaamides näeme tublisid Eestimaa naisi ja mehi talupidamisega tegelemas ja põhu sees elavaid sigu. Tekib arusaam, et selline näebki seapidamine välja. Talupidamine ja traditsioonide jätkumine on ju see, mida iga eestlane näha soovib. Ühiskonnas kasvab ka loomadest hoolimine ning meile meeldib mõelda loomakasvatusest kui idüllist, kus loomadel on ruumi liikuda ja nende eest hoolitsetakse hästi. Sigu kasvatatakse küll söögiks ja nad tuleb seetõttu tappa, kuid see on paratamatus ja muid jõhkrusi me ette ei kujuta. Kahjuks ei vasta tööstuse maalitud pilt loomakasvatusest tegelikkusele ja tõde hoitakse tarbijate eest kiivalt saladuses.

Mõned meist on juhtunud nägema kaadreid suurfarmides kannatavatest loomadest, kuid arvatakse, et selline ei saa olla olukord Eesti farmides. Mõistame, et tänapäeval ei kasvata igaüks endale oma jõuluprae ise, kuid seegi on ju mõistlik, et igaüks ei tegele põllumajandusega. Sellega koondub seakasvatus küll suurematesse farmidesse, kuid see on normaalne areng. Meie saame oma lihatooted poest, kuid usume, et sellega toetame Eestimaist loomakasvatust ja maaelu jätkumist. 

Seatööstuse tegelikkus

Paraku põhinevad meie arusaamad mineviku narratiividel. Talumajapidamise süsteem lõhuti juba pärast II maailmasõda koos sundkollektiviseerimisega. Nõukogude ajal hakati sigu tootma seavabrikutes ja sigade arv Eestis ulatus miljonini. See oli ka aeg, mil rajati Eesti suurim sigala – kuuekorruseline megasigala Ekseko (Eksperimentaalne Sealiha Tootmise Kombinaat), mis mahutab praegugi üle 55 000 sea. Rakvere Farmide hulka kuuluvas Eksekos sünnib 40% Eesti sigadest. Enamus neist liigub edasi teistesse hoonetesse üle Eesti, mis mahutavad samuti tuhandeid sigu.

Nõukogudeaja pärand: kuuekorruseline seavabrik Ekseko, kus alustavad oma elu Rakvere sead. Foto: Aldo Luud.

Eesti seakasvatus on koondunud suurfarmidesse, kus kitsastes tingimustes elab samas hoones tuhandeid sigu. Igal ajahetkel on tänapäeval Eestis üle 300 000 sea, kellest kolm neljandikku (74 %) kasvavad suurfarmides, kus on loomi koos alates 3000st lõpetades 55 000ga. Sinna vahele jääb mitmeid 7000- ja 9000-pealisi farme nagu kõik teise suurima sealihatootja Atria farmid. Nemad müüvad oma tooteid peamiselt Maks ja Mooritsa kaubamärgi nime all. 

On raske ette kujutada, kuidas järgitakse sellistes suurfarmides nõuet kontrollida looma tervist ja heaolu vähemalt üks kord päevas. Just selline on üks sigade pidamise määruses välja toodud nõue, millest vaadatakse mööda, sest iga looma jälgimine on lihtsalt võimatu, kui hoolealuseid on tuhandeid. See tähendab, et nii mõnigi haige või vigastatud loom jääb märkamata ning veedab oma elu kannatades. Haigele loomale ravi võimaldamine tähendaks ka lisakulusid, mida töösturid vältida püüavad. Paradoksaalselt iseloomustab intensiivset loomakasvatust just loomade sõltuvus inimese sagedasest hooldusest.

Elu ruumikitsikuses 

Intensiivses seatootmises kasvavad loomad üles restpõrandal, mille vahedest väljaheited läbi kukuvad. Mõnikord on olemas ka sile betoonpõrand, millel veidi mugavam lebada, kuid ruumikitsikuses ei kujuta ette, kuidas puhkamiseks üldse rahu peaks saama. Nõuete järgi peab ühe 100 kg sea kohta olema 0,65 m² põrandapinda. Seda on äärmiselt vähe, kuid ometigi on teada, et isegi seda nõuet alati ei täideta. 

Lähenedes tapakaalule peab ühe sea kohta olema ruutmeetri jagu ruumi, mis ilmselgelt pole rohkem kui 110 kg kaaluva looma jaoks piisav, kuid jällegi on kaheldav, et talle sedagi võimaldatakse. Levinud on suhtumine, et kui loetud päevade pärast loom tapale saadetakse, siis pole tema heaolu enam üldse oluline. Kuid tema vajadused on ju endised – siga tahab ringi uudistada, tuhnida ja magada puhtal asemel. Suurtööstuses aga sigade vajaduste peale ei mõelda – loomi koheldakse kui toodangut. Kusjuures tapakaal saavutatakse intensiivses seakasvatuses vaid 6 kuuga.

Seasulus ei pruugi olla kõikidele loomadele ruumi samal ajal pikali heitmiseks rääkimata muudest tegevustest.

Ruumikitsikuses, kus suurema tootlikkuse nimel võimalikult palju loomi ühte sulgu pannakse, on nende muidu puhtust hoidvate loomade jaoks võimatu jagada oma eluala eraldi söömis-, puhkamis-, mängu- ja tualetialaks. Terve sulu põrand on räpane ja kõle. Sageli ei jagu ruumi kõigile samal ajal söömiseks. Konkurents toidu pärast on üks sagedane agressiooni põhjustav tegur. Ainukeseks tegevuseks ongi tihti sulukaaslaste kiusamine. Sellistes tingimustes muutuks iga loom närviliseks ja oleks suures stressis. Me kohkume, kui kuuleme inimestest, kes väikeses korteris peavad kümneid kasse või koeri. Nende heaolu ei saa seal ju tagatud olla. Sigade argipäev on sellest kordades hullem ning ebaloomulikes tingimustes väljendub ka ebaloomulik käitumine – sead hakkavad stressist ja igavusest sulukaaslaste sabu hammustama. 

Tunduks loogiline tegeleda stressi vältimisega ja parandada loomade heaolu, kuid tööstus on valinud nende tundlike loomade sabade lõikamise, et oleks vähem, mida hammustada. Kuna alla nädalavanuste põrsaste mutileerimisel ei ole nõuet kasutada tuimestust ega veterinaari abi, siis viiakse sellised protseduurid just loomakeste esimesel elunädalal rutiinselt farmitöötajate poolt läbi.

Kuidas saame sigu aidata?

Nähtamatud Loomad on alustanud sigade heaolukampaaniaga, millega toome seni varjatult toimunud sabade lõikamise avalikkuse huviorbiiti ja tekitame seakasvatajatele surve hakata sigade heaoluga tegelema. Tegelikult on ennetav sabade lõikamine juba aastaid terves Euroopa Liidus keelatud olnud. Ka Eesti seadusandluse järgi on seakasvatajad kohustatud rakendama muid meetmeid sabade närimise vältimiseks. Lubatud on see protseduur vaid siis, kui muud püüdlused sigade heaolu parandada, eelkõige ruumi ja tegelusmaterjalide andmise näol, ei ole andnud tulemusi ja lõikamine veterinaari otsuse kohaselt vajalik on.

Rutiinse sabade lõikamise asemel on kohustus rakendada muid meetmeid sabade närimise vältimiseks, kuid seni pole seda tehtud.

Rutiinne sabade lõikamine on seni saanud jätkuda suuresti just seetõttu, et rahvas ei ole teadlik, mis Eesti seatööstuses toimub ja kuidas lihatooted poelettidele jõuavad. Tarbijatena saame öelda, et ei soovi odavat masstoodangut, mille rahaline hind on madal loomade kannatuste arvelt. Ütle “ei” loomade piinamisele eelistades nende talupidajate toodangut, kes hoolitsevad oma loomade heaolu eest. Enamikes poodides on saadaval karjatavate veiste liha Liivimaa Lihaveise kaubamärgi all ning Karni Lihatööstuse rohumaaveis. Kõrge loomade heaoluga mahesigalaid on Eestis praegu vaid kaks. Soovides tõeliselt kvaliteetset sealiha, pöördu Saara Lihameistrite poole. Selle talu sigade elu vastab idüllilisele ettekujutusele Eesti seakasvatusest – loomad saavad põhus tuhnida, liikuda ja pole lõigatud ka nende sabasid.

Seejuures tasub kindlasti vähendada tarbitava liha kogust tervislikule tasemele, milleks on maksimaalselt 70 g päevas. Kuna see kogus on umbes 1-2 tikutopsi suurune ja nii väikese kogusega üldjuhul igapäevaselt ei piirduta, siis on ka tervise huvides oluline tasakaalustada oma toitumine lihavabade päevadega proovides maitsvaid taimetoite. Nii annad oma panuse selleks, et väheneks loomade arv, keda inimestele toiduks kasvatama peab ning allesjäänutel oleksid elamisväärsed tingimused.

Nähtamatud Loomad jätkab sigade heaolukampaaniaga kuni loomade heaolu on paranenud ja sabade lõikamine Eestis lõppeb. Teeme koostööd riigiasutustega, kelle kohustus on viia Eesti seakasvatus vastavusse üleeuroopaliste loomade heaolu nõuetega ning suhtleme seakasvatajatega, et koos leida lahendused väljakutsetele, mida sabadega sigade kasvatamine kaasa toob. Näita oma toetust sigade heaolu parandamisele allkirjastades petitsiooni aadressil https://sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee/. Veelgi enam kaasa aidata soovides saad hakata loomade kangelaseks vormistades püsiannetuse https://nahtamatudloomad.ee/toeta. Ainult hoolivate inimeste toega saame võimsalt kampaaniategevustega jätkata ja üheskoos Eestit loomasõbralikumaks muuta.

Muna hinna tõusuga peab kaasnema kõrgem kvaliteet

Artikkel ilmus 27. jaanuaril väljaandes Äripäev Kaubandus

21. jaanuaril Äripäeva kaubandusportaalis ilmunud artiklis „Eggo juht Vladimir Sapožnin: muna hind peab tõusma“ sõnab Eesti suurima munatootja Dava Foods Estonia juht Vladimir Sapožnin, et vana hinnatasemega edasi minemine ei ole jätkusuutlik. Jaanuaris tõstsid nad kõikide toodetavate munade hinda. 

Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad hinnangul ei ole muutuvas väärtusruumis ja rahvusvahelises konkurentsis jätkusuutlik intensiivne, madala heaoluga ja inimtervisele kõrge riskiga põllumajandusloomade pidamine. Lähiaastatel peab tõusma nii toiduks peetavate loomade heaolu kui müüdavate toodete väärtuspakkumine.

Puurispeetavad kanad

Tarbija võib maksta rohkem, kui hinnatõusuga kaasneb lindude heaolu paranemine

Eestis toodetakse üle 80% munadest puurides, milles peetavate kanade heaolu on nelja pidamisviisi lõikes kahtlemata kõige madalam. Samal ajal on Eesti inimeste väärtused ja teadlikkus muutunud ning aina enam ostlejaid ei soovi toetada lindude julma kohtlemist kitsastes puurides. Reaalsus on aga see, et pahatihti on tarbija sunnitud poes valima kas kodumaise puurimuna või välismaise kõrgema heaoluga toodetud muna vahel, sest Eesti suurimad munatootjad ei ole suutnud ajaga kaasas käia. 

Puuris kasvatatavatel lindudel puuduvad võimalused liigiomaseks käitumiseks. Ühe kana jaoks on puuris ruumi umbes A4 paberi suuruse pindalaga võrreldav ala. Puuris peetavad kanad ei näe päikesevalgust ega saa tiibu sirutada.

Dava Foods Estonia toodab ainult puurikanade mune, mis on kõigist kasutusel olevatest tootmisviisidest kõige odavam ja lindude jaoks kõige piinarikkam. Samuti näitavad toiduohutuse uuringud, et puurikanalas on märkimisväärselt suurem oht salmonelloosi levikuks1 ning puurimunade müügi vähenemine Euroopas on vähendanud tarbijate haigestumist salmonelloosi2. 

Tegemist on masstootmisega, mille eesmärgiks on toota suurim võimalik kogus mune minimaalsete kuludega. Puurikanade munade hinna tõstmine paneb tootja ebamugavasse olukorda, sest puurimuna ainuke võlu on selle madal hind.

Hinnavahe puurikanade ja õrrekanade munade vahel on kadumas

2021. aastal oli puurikanade ja õrrekanade munade hindade vahe poelettidel umbes 30 senti. See tähendab, et 30 sendi eest sai tarbija veenduda, et kanadel, kelle mune ta ostab, on võimalus liikuda hoonesiseselt vabalt, kasutada õrsi ning teha liigiomaseid tegevusi. Makstes veel veidi rohkem ning valides vabalt peetavate või mahekanade munad, tõuseb munevate kanade heaolu veelgi. Hulk tarbijaid maksab meeleldi veidi rohkem, kui hinna tõusuga kaasneb toote kvaliteedi ning lindude heaolu paranemine. 

Artiklis sõnab Selver AS esindaja, et tarbija eelistus liigub puurikanade munadelt just kõige kõrgema heaoluga vabalt peetavate kanade ja mahekanade munadele. Eesti jaekettide müüginumbrid näitavad selgelt, et vabapidamisel kanade munade müügi osakaal on aina tõusmas. Märkimisväärne muutus on toimunud kõigest viimase kolme aasta jooksul.

Eestis on vähe kõrge heaoluga tootmist

Kui Selver AS esindaja sõnul koosneb puurikanade munade sortiment nende 72 poes vaid eestimaisest toodangust, siis õrrekanade, vabalt peetavate kanade ja mahekanade munade segmentides on sarnast eesmärki keeruline täita. 

Eesti suurimate munatootjate väärtuspakkumine jaekaubandusele ja tarbijale on odav hind ning kodumaine päritolu. Kõrgema heaoluga pidamisviiside lõikes konkureerivad nad välismaiste tootjate ja kodumaiste väiketootjatega. On aeg väärtusahelad üle vaadata.

Kantar Emori 2021. aasta oktoobris läbiviidud küsitluse andmetel ei toeta 2/3 Eesti tarbijatest munakanade puuris pidamist. 40% Eesti jaekettidest on teatanud, et loobuvad puurikanade munadest aastaks 2025. Täna ei ole Eesti suured munatootjad veel võimelised kodumaist turgu puurivabade kanade munadega katma.

Aeg muutusteks

2020. aastal oli Dava Foods Estonia ASi müügitulu pea 9 miljonit eurot. 2021. aasta ei ole Vladimir Sapožnini sõnul veel lukus, aga oodata on enam-vähem sarnast tulemust. Eggo juhi sõnul on koroona mõjunud jaekaubanduse mõttes positiivselt – kas nüüd on õige aeg alustada üleminekut puurivabale tootmisele?

Eesti suurim munatootja ei ole sellist uudist veel avalikult jaganud, nii nagu seda tegi eelmisel aastal näiteks Põhja-Euroopa suurim munatootja Balticovo. Meie naaberriigi Läti ettevõte investeerib järgneva 5 aasta jooksul kõrgema heaoluga kanade munade tootmisesse 30 miljonit eurot.

Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega peame Eestis rohkem munakanu puurides ja vähem kõrgema heaoluga süsteemides. Kõigist Eestis peetavatest kanadest elab 2021 aasta andmetel kitsas traatpuuris üle 80%, Euroopa Liidus keskmiselt aga vaid umbes 50%. Eesti munatootjaid kimbutab oht ajale jalgu jääda.

 Farmiloomade heaolu muutub Eesti inimeste jaoks aina olulisemaks. Tõuseb inimeste teadlikkus intensiivse pidamise negatiivsest mõjust loomade tervisele. 2021. aasta oktoobris läbiviidud Kantari Emori avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei toeta 72% Eesti elanikest munakanade puuris pidamist ja 78% vastanutest eelistab süüa tooteid, mille valmistamisel on kasutatud puurivabade kanade mune. 

Eelmise aasta aprillis avaldas Euroopa Komisjon toetust põllumajandusloomade puuris pidamise lõpetamisele. Toetusavaldusele eelnes edukas kodanikualgatus „End the Cage Age“, millele andsid teiste Euroopa liidu kodanike seas allkirju ka eestlased.

Muutuvas väärtusruumis, majanduskliimas ja rahvusvahelises konkurentsis ei ole mõistlik jätkata ärimudeliga, mis ei vasta tarbijate ootustele ega ole pikas perspektiivis kasumlik. Toodete hindade paratamatu tõus peab kajastuma ka toodete kvaliteedi kasvus. Ei ole mõistlik jätkata loomade heaolu seisukohast julma masstootmist. Selle asemel on aeg liikuda puurivaba munatootmise suunas ja pakkuda tarbijatele hästi elanud kanade mune. 

1 https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/rn-97

2 https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5596

Vabatahtlike kaasamise kultuur Nähtamatutes Loomades

Nähtamatute Loomade tiim 2021. aasta suvepäevadel

Vabatahtlikud on Nähtamatutes Loomades olnud organisatsiooni süda ja kese tegevuse algusest alates. Suur osa meie organisatsiooni vastutusrikkast tööst õnnestub hästi ja saab tehtud tänu tarkadele ja pühendunud vabatahtlikele, kes tõhusalt loomade aitamiseks tegutsevad. Mitmed meie töötajad olid varem vabatahtlikud ning mitmed vabatahtlikud veavad eest olulisi kampaaniaid või tegevusvaldkondi, kus muuhulgas kaasavad ka töötajaid tegevusse. Vabatahtliku staatus Nähtamatutes Loomades on kindlasti natuke midagi muud kui tavapäraselt selle sõna tähendus – see tähendab võimast maailmamuutjat, keda usaldatakse ja kes veab eest olulisi muutusi nõrgemate kaitseks. 

Sellest lähtuvalt oleme üles ehitanud ka organisatsioonikultuuri, mis annab vabatahtlikele võimalikult palju vabadust tegutseda ega ülemanageeri vabatahtlike tarku ja häid ideid. Kui meie organisatsiooni tegevjuht Kristina Mering 2017. aastal Nähtamatud Loomad asutas, oli talle esimesest päevast peale oluline luua pinnas ja atmosfäär, kus loomade heaolust hoolivad inimesed saaksid tõhusal viisil tegutseda, areneda ja tuua loomade jaoks võimalikult suurt positiivset muutust. Ilma tugeva hierarhiata organisatsioonikultuur on toonud kaasa kõrge heaolu ja väga positiivse tagasiside vabatahtlike poolt. 2018. aastal pälvis Nähtamatute Loomade asutaja Kristina ka president Kersti Kaljulaidilt aasta vabatahtlike kaasaja/juhendaja tunnustuse. 

Isejuhtimise kultuur koos erakordselt toetava tiimi ja tugevale enesearengule suunatud mõtteviisiga on olnud organisatsiooni eduloo üks alustalasid vabatahtlike kaasamisel. Paljud vabatahtlikud on öelnud, et Nähtamatute Loomadega liitumine on üks nende parimaid otsuseid ja nad on üllatunud, kui võimestav, arendav ja innustav üks kogukond olla võib. Nähtamatute Loomade start-up’ilik kultuur ja ambitsioon tõhusalt loomade heaks suuri muutuseid ellu kutsuda annab nii palju tagasi ja on tänutunde mõttes üks võimsamaid motivaatoreid, miks aega panustada. 

Vaatame nüüd veidi lähemalt, kuidas vabatahtlike kaasamine ja töö on Nähtamatutes Loomades üles ehitatud.

Koos sünnivad kõige paremad mõtted loomade aitamiseks

Organisatsiooni struktuurist ja tiimidest

Üksikuid hunte Nähtamatutes Loomades ei ole, meie tegevus on jagunenud erinevatesse tiimidesse. Lisaks kampaaniatiimidele on meil tegevuspõhised tiimid, näiteks heategevusmeenete, IT- ja sotsiaalmeediatiim. Samuti tulevad aeg-ajalt kokku ajutised tiimid, näiteks mõne ürituse või hiljuti tšintšiljade ja kanade päästeaktsioonide korraldamiseks. Igal tiimil on kas töötajast või vabatahtlikust koordinaator. 

Koordinaatori roll on Nähtamatutes Loomadest tavapärasest natuke erinev. Koordinaatoril ei ole endal suuremat võimu ega kontrollimehhanismi, ta on lihtsalt üks roll paljude teiste oluliste hulgas, kes vaatab, et kõik administratiivsed ülesanded oleksid jaotatud – koosolekute planeerimisest ja läbiviimisest agendade koostamise ja rollijaotuseni. Isejuhtimise kultuur tähendab meie jaoks, et ei juhita mitte inimesi, vaid tööprotsesse. 

Koordinaator ei tähenda klassikalist tiimijuhti, kelle käskudele tuleb alluda, vaid otsuseid langetatakse tiimis koos. Näiteks kasutame nõuandmise protsessi (advice process) – otsuse vastu võtmiseks tuleb konsulteerida nende tiimiliikmetega, keda otsus puudutab, ning nendega, kel on pädevus selles otsuses kaasa rääkimiseks. Nähtamatud Loomad on struktureeritud horisontaalselt ning iga tiimiliige saab tegutseda oma tegevusalal autonoomselt, küsimata iga liigutuse kohta luba. Vabadusega käib kaasas ka vastutus ning see eeldab, et vabatahtlik on proaktiivse suhtumisega ja õpihimuline, juhib oma tegevust ise ja küsib vajadusel nõu. Samal ajal ei jäeta kedagi kunagi murega üksi, nii koordinaator kui ka teised tiimiliikmed on alati valmis toetama ja aitama, samuti tehakse mitmeid tegevusi ühiselt. 

Tiimisiseselt pannakse paika rollijaotus ja vastutusvaldkonnad. Kuigi igal vabatahtlikul on kindel roll ja regulaarsed ülesanded, ei ole see kunagi kivisse raiutud. Mõned vabatahtlikud osalevad mitme tiimi tegevustes, samuti on alati võimalik tiimi ja rolli vahetada ning liikuda ka vastutusrikkamate rollide poole. 

Tiimikaaslaste toel saab iga väljakutsega hakkama

Enesearengu võimalustest ja koolitustest

Mõned rollid eeldavad juba olemasolevaid oskusi, aga üldiselt on palju tähtsam tahtmine õppida ja areneda. Tihti on vabatahtlikud tulnud eelteadmisteta ja kasvanud tõelisteks ekspertideks näiteks kujundamises, sotsiaalmeedias või turunduses. Vabatahtlik tegevus Nähtamatutes Loomades ongi pidev õppimine ning eeldab suurt teadmistejanu. Meil on ka näiteid, kus Nähtamatutes Loomades kogutud ekspertteadmised on pannud inimesi karjäärivalikuid muutma ja näiteks digiturundusse üle kolima. Soovime pakkuda vabatahtlikele võimalikult häid võimalusi end soovitud valdkondades edasi arendada. Seetõttu jagame nendega kasulikke materjale ja viime läbi koolitusi. Koolitused toimuvad nii veebi kaudu kui ka päriselus. Tihti peavad koolitusi meie oma inimesed, kes on kasvanud mõnel alal asjatundjaks, mõnikord eksperdid väljastpoolt. Viimase aasta jooksul on käinud esinemas näiteks Efektiivne Altruism Eesti ning DD StratLabi esindajad.

2021. aasta juunis toimus näiteks vabatahtlike koolituspäev Tallinnas Särevi Teatritoas. Tegime selle raames koostööd Efektiivne Altruism Eestiga, kelle esindaja pidas Nähtamatute Loomade vabatahtlikele ettekande efektiivse altruismi kohta – mõtteviis, millest organisatsiooni tegevuses lähtume. Õppisime veel organisatsiooni tegevjuhilt tõhusa kommunikatsiooni kohta, et oskaksime loomadest hoolimise sõnumeid paremini edastada. Samuti arutlesime hirmude üle, mis võivad tekkida annetuste küsimisel, ning kasvatasime koos julgust. Selle koolituse viis läbi endine Nähtamatute Loomade töötaja, kes praegu tegutseb vabatahtlikuna annetuste kogumise tiimis. Nagu alati, kuulusid programmi ka teineteise tundmaõppimise harjutused, ning pärast koolituse lõppu veetsime koos aega kohvikus.

Kommunikatsioonikoolitused on meie organisatsioonis omaette väärtus, sest tõhusaks loomade aitamiseks on tõhusa kommunikatsiooni ja psühholoogia mõistmine üsna asendamatu. Saame vabatahtlikelt tihti tagasisidet, et organisatsioonis vabatahtlikuna omandatud kommunikatsioonioskused on tulnud suureks kasuks ka tööelus või eraelu väljakutsetes ennast väljendades.

Väärtustame kõrgelt enesearengut ja uute teadmiste omandamist

Kogukonnast ja suhtlusest

Suhtlus on Nähtamatutes Loomades suuresti veebipõhiselt üles ehitatud. Igapäevaselt suhtleme veebiplatvormi Slacki kaudu ja koosolekudki toimuvad üldjuhul videokõne vormis. Nii on võimalik ühes tiimis tegutseda vabatahtlikel üle Eesti ja tegelikult üle kogu maailma. Mitmed vabatahtlikud elavad teistes Euroopa riikides ja üks veel kaugemal, Austraalias. Anname endast parima, et vabatahtlikud tunneksid end ka veebikeskkonnas osana ühtsest kogukonnast.

Saame siiski võimalikult palju ka n-ö päriselus kokku – üksteist paremini tundes on toredam koos tegutseda, ja nii saavad ka sündida lähedasemad sõprussuhted. Tiimid korraldavad vähemalt kord kvartalis kokkusaamisi, valides asukoha tiimiliikmete võimaluste ja eelistuste järgi. Tallinnas ja Tartus elavad tiimiliikmed võtavad igakuiselt koos midagi toredat ette ning järgmisena on plaanis laiendada linnade kogukondi Pärnusse ja Viljandisse. Lisaks korraldame üleorganisatsioonilisi üritusi, viimase aasta jooksul tähistasime näiteks ühiselt karusloomafarmide keelustamist, halloweeni, aastalõppu ja veel teisigi sündmusi. 

Aasta suurim üritus on kindlasti suvepäevad – pikk nädalavahetus lõbusate tegevuste, põneva koolitusprogrammi, sauna, tantsu ja mängudega. 2021. aasta suvepäevad veetsime Kallaste talus Harjumaal, kus muuhulgas nautisime looduskaunist keskkonda, tutvusime kohalike loomadega ja läbisime närvekõditava, aga kahtlemata tiimitunnet tugevdava seikluspargi programmi.

Meie üritustel on suur rõhk teambuilding‘ul

Ükskõik kas füüsiliselt või veebis, Nähtamatutes Loomades väärtustame väga tugevat kogukonda. On ülimalt tähtis, et vabatahtlikke ümbritseks toetav õhkkond, mida üheskoos loome. Iga vabatahtlik on teretulnud sellise inimesena, nagu ta on, kõigi oma rõõmude ja muredega – emotsionaalne turvalisus on organisatsioonis äärmiselt oluline väärtus. Samuti hindame kõrgelt läbipaistvust ja peame oluliseks, et organisatsioonisisene suhtlus oleks alati aus ja üksteist austav.

Ootame oma tiimi alati uusi vahvaid vabatahtlikke. Kui soovid ka koos meiega loomade elu paremaks muuta, täida ankeet siin.

Vabatahtlike koordineerimise arendamine toimub projekti raames, mille eesmärgiks on kasvatada Eestis kodanikuteadlikkust, tugevdada kodanikuühiskonda ja populariseerida vabatahtlikku tegevust. Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Engaging volunteers at Nähtamatud Loomad

Since the beginning, volunteers have been the core of Nähtamatud Loomad. These extremely powerful people dedicate their free time and skills to efficiently improve the living conditions of farm animals. To let the volunteers fully realise their potential, we have established an organisational culture that offers the volunteers a lot of autonomy and freedom to make their own choices. At Nähtamatud Loomad, a culture of self-management is combined with a supporting team and a strong focus on self-development. This has proven to be highly motivating for the volunteers.

Our horizontally structured organisation is divided into self-managing teams. Every team has a coordinator rather than a leader – the coordinator does not have a stronger power than any other team member but acts as a facilitator. Decisions are made together and every person within the team has their own role and area of responsibility.

One important prerequisite for becoming a volunteer at Nähtamatud Loomad is the wish to learn and develop one’s skills further. Volunteers have often started without previous experience in a field and have become experts, for example in graphic design, social media or marketing. We strive to offer as many learning possibilities as possible to the volunteers. We share useful materials with them and often organise lectures, seminars and workshops on various topics.

Everyday communication is web-based and most meetings also take place in the form of a video conference. This makes it possible for volunteers around Estonia, Europe and even the world to be part of our community. At the same time, we do our best to often meet each other physically as well. Every team arranges a meeting at least once per quarter, and local volunteers in Tallinn and Tartu meet up once a month. We also organise events for the whole organisation, such as the summer festival, end of the year event, and smaller celebrations and gatherings in between.

Whether physically or virtually, we value our community and volunteers very much. It is important that the volunteers are in a supporting and emotionally safe environment. Every volunteer is welcome as exactly the person they are. Respectful and honest communication is also extremely important, and we aim to be a highly transparent organisation.

Coordinating volunteers is possible thanks to the Active Citizens Fund. ACF Fund operator in Estonia is Open Estonia Foundation in cooperation with the Network of Estonian Nonprofit Organizations (NENO).

Saage tuttavaks – Nähtamatute Loomade vabatahtlik Liisi

Nähtamatutes Loomades tegutseb suur hulk tõeliselt toredaid ja võimsaid vabatahtlikke, kes panustavad oma vabast ajast sellesse, et loomi aidata. Soovime tuua rohkem esile neid imelisi inimesi, kes on tohutult oluline osa ühiskondlike muutuste elluviimisest. Seekord tutvustame Taimse Teisipäeva avaliku sektori tiimis tegutsevat Liisit.

Millega sa tegeled? Mida sulle meeldib vabal ajal teha?

Lõpetasin õpingud suvel. Õppisin Maastikuarhitektuuri ja nüüd olen kolm kuud maastikuarhitektina töötanud. Kuu aja pärast lähen Itaaliasse praktikale. Mul on hobideks erinevad asjad – lugemine, joonistamine, analoogfotograafia. Sport on ka oluline osa – hetkel tegelen jooksmise ja joogaga. Mulle meeldib väga looduses viibida – jalutada, matkata.

Vabal ajal meeldib ka sõpradega aega veeta. Head ja tervislikud sõprussuhted on minu jaoks olulised.

Kuidas sa jõudsid loomade heaolu küsimusteni?

Umbes 5 aastat tagasi hakkasin end harima selles küsimuses. Sattusin Youtube’is nägema kohutavaid videosid, kuidas loomi tööstuses koheldakse. Seejärel uurisin loomade heaolu teemadel edasi, kuna videod tekitasid minus palju segadust ja kurbust.

Räägi oma teekonnast Nähtamatutesse Loomadesse.

Mõistsin, et ainult taimne toitumine ei ole ainuke viis, kuidas loomi aidata. Tahtsin tegutseda. Taimse Teisipäeva vabatahtlike otsimise kuulutus jäi silma. Alguses kohe ei olnud aega, aga siis mõne aja pärast läksin vabatahtlikuks. Nüüd olen juba aasta kuni poolteist olnud vabatahtlik.

Kas sul on vabatahtliku kogemus ka väljaspool Nähtamatuid Loomi?

Kui ülikooli läksin, astusin Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Seltsi ja olin seal lausa 2 aastat asepresident ning nüüdseks olen lihtliige. Samuti olin 2 aastat kujundaja üliõpilaste organisatsioonis TalveAkadeemia.

Millega sa Nähtamatutes Loomades tegeled?

Olen Taimse Teisipäeva avaliku sektori tiimis. Osalen Taimse Teisipäeva kooliprogrammis. Teen ettekandeid tervislikust toitumisest ja suhtlen koolidega. Hiljuti õppisin, kuidas koolidega läbirääkimisi läbi viia, et tutvustada neile kooliprogammi ja kutsuda neid programmiga liituma. Samuti osalesin hiljuti toimunud kanade päästmise aktsioonis ja kui uus Taimse Teisipäeva logo tuli, aitasin erinevaid kujundusi teha. 

Mida sa oled Nähtamatutes Loomades tegutsemise käigus õppinud?

Olen saanud julgust juurde seoses avalike esinemistega. Olen õppinud, kuidas ettekandeid hästi kaasavaks muuta, et lapsed saaksid kaasa rääkida ja arvamust avaldada ning et sõnum nendeni jõuaks. Tooks välja ka kanade päästeaktsiooni. Olen unistanud, et sarnasest aktsioonist osa saaksin. See oli väga võimas kogemus. 

Mis sulle Nähtamatutes Loomades tegutsemise juures meeldib?

Muidugi see, et saan aidata loomi ning harida lapsi tervisliku toitumise osas ettekannete tegemise näol. Tutvuda uute ja inspireerivate inimestega, kellel kõigil on sarnased maailmavaated ja väärtused elus, aga samas on siin nii palju erinevaid inimesi.

Miks vabatahtlikuna tegutsemine on sinu jaoks oluline? Kuidas sa leiad aega vabatahtliku tegevuse jaoks ja tasakaalu erinevate eluvaldkondade vahel?

Arvan, et on oluline panustada ühiskonda ja keskkonda, kus me elame. Vabatahtlik töö on aastate jooksul saanud osaks mu elust. Alati leiab selle aja, kui piisavalt tahta. Eneseareng on minu jaoks alati oluline olnud ja vabatahtlik töö annab võimaluse sellesse panustada.

Kas sul on koduloomi?

Mul on kass nimega Mikse.

Milliseid huvitavaid filme/raamatuid/etendusi sa oled viimasel ajal näinud/lugenud/külastanud?

Viimati lugesin raamatut “Väga efektiivse inimese seitse harjumust”. See on tõesti väga hea raamat, heade pointidega. 

Filmidest olen hetkel Marveli lainel. Vaatan hetkel kõiki Marveli filme. Neid on kokku vist 24. 

Ootame oma vahvasse tiimi ka uusi vabatahtlikke. Kui soovid samuti heas seltskonnas loomi aidata ja koos maailma paremaks muuta, täida ankeet siin.

VIDEO | 10 suurimat võitu farmiloomade heaolu parandamisel 2021. aastal

Nähtamatud Loomad avaldas meeleoluka video, mis võtab kokku 2021. aasta kümme suurimat farmiloomade heaolu töövõitu ja organisatsiooni töö tulemused. Videoga saadetakse tänusõnad oma tuhandetele toetajatele, püsiannetajatele, vabatahtlikele ja loomasõpradele, tänu kellele edulood on saavutatud.

Nähtamatud Loomad toob olulisima saavutusena välja karusloomafarmide keelustamise, mis pika kampaania tulemusena Riigikogus selle aasta juunis vastu võeti ja mille nimel tiim palju vaeva nägi. Loomakaitseliikumise raske töö tulemusena saavutati seadus, mis päästab aastas sadu tuhandeid loomi karusnaha pärast puurielust ja julmast hukkamisest. Teiseks tähistab organisatsioon sadakonda Eesti toidufirmat, kes on teatanud otsusest üle minna vabalt peetavate kanade munade kasutamisele. Praeguse töö tulemusena on Nähtamatud Loomad mõjutanud ca 200 000 kana heaolu.

Üks oluline tähelepanu pälvinud sündmus oli ka 176 kana päästmine puurikanalast, kus need räsitud linnud hukkamisele määratud olid. Kõik linnud viidi uutesse kodudesse, kus nad nüüd vabalt elavad.

Nähtamatute Loomade töö sai tunnustust ja märkamist ka riiklikul tasandil. Keskkonnaministeeriumilt pälviti aasta jooksul lausa kaks tunnustust – Aasta Keskkonnateo konkursi ja Keskkonnakäpa tunnustused.

“Lõppev aasta on viinud loomade heaolu teemad ühiskonnas uuele tasemele,” kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. “Oleme jõudnud ühiskonnana sinna, kus me ei pööra pead kõrvale loomade julmast kohtlemisest ja tahame ka farmiloomadele head kohtlemist ja elutingimusi. Rõõm on näha häid arenguid ja suured plaanid uueks aastaks saavad vaid indu juurde,” lisas Mering.

3 sammu, kuidas aidata Eesti tööstusfarmides kannatavaid sigu

Kindlasti on mitmed loomasõbrad mõelnud, kuidas saaks ise midagi Eesti tööstusfarmides kannatavate sigade heaks ära teha. Eesti tööstusfarmides ehk intensiivsetes, masstootmisele suunatud farmides, kus on koos mitmeid tuhandeid sigu, on nende loomade olukord tõesti trööstitu ning kurvaks tegev. Põrsaste elu algab mitmete valulike protseduuridega, milleks üks on sabade tuimestuseta maha lõikamine. Masstootmises loeb kõige enam produktiivsus ehk toodetud loomade mass tonnides ning sigade heaolu tagamiseni kahjuks ei jõuta.

Karm reaalsus: sellistes kitsastes ning kõledates seasulgudes elavad intensiivse seatööstuse sead. Kõigi sigade sabad on paari päeva vanuselt lõigatud.

Kuidas saame sigu aidata? Esimene samm

Esimene üks olulisemaid viise sigu aidata, on vähendada intensiivse seatööstuse toetamist. Seda saame kõige otsesemalt teha kui vähendame suurtööstusest pärinevate lihatoodete tarbimist. Lihtsaim viis selleks on jätta sellised tooted ostukorvist välja. Tarbijaeelistustel on seatööstusele suur mõju ning saame kõik koos oma rahakotiga hääletades öelda, et meie ei toeta sellist julma tootmisviisi, mis loomadele piinasid põhjustab. Me hoolime loomadest, meile läheb loomade heaolu korda ning sealihatooted, mille tootmine tähendab sigadele kannatusi täis elu, ei sobi meile.

Selle sammu juures lähtume Tervise Arengu Instituudi soovitustest süüa maksimaalselt 500 grammi liha nädalas, mis teeb kokku kuni 24 kg aastas. Võrdluseks: praegu süüakse Eestis aastas keskmiselt 80 kg liha elaniku kohta. Tervise Arengu Instituut tugineb teaduspõhistele toitumissoovitustele ning nende eesmärgiks on tagada parem rahvatervis. Soovitusliku maksimaalse lihakoguse ja tegeliku tarbimise vahe on aga praegu rohkem kui kolmekordne. Seega on lihakoguse vähendamine ka meie enda tervise seisukohast vajalik.

Normaalse toitumise eestkõneleja ning Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor meditsiinidoktor Mihkel Zilmeri soovitatud lihakogus on aga veelgi väiksem. Professor Zilmer soovitab lihatooteid süüa kaks-kolm korda nädalas, maksimaalselt 50-125 grammi korraga. Aasta peale kokku teeb selline kogus 7-18 kg liha inimese kohta. Keskmine lihatarbimine ületab selle soovitatud lihakoguse juba isegi kümnekordselt. Kindlasti ei tee paha normaalse söömise huvides lihakogust toidulaual kümme korda vähendada, nii et tarbiksime kvaliteetset liha vaid kahel päeval nädalas.

Sel sammul on suur mõju: nii saame mitmekordselt vähendada ka intensiivset lihatööstust, mis tähendab mitukümmet tuhandet väiksemat sigade ja teiste põllumajanduses kasvatatavate loomade arvu. Uusi loomi lihtsalt ei paljundata enam nii palju intensiivsetesse farmidesse juurde.

Vähendame, aga mida siis süüa? Teine samm

Võib tulla üllatusena, aga paljud inimesed, kes on mitmekordselt lihatarbimist vähendanud, on öelnud, et lihatoodete asendamine maitsvate taimsete toitudega on nende toidulauda põnevalt rikastanud. Samuti on mitmed inimesed positiivse noodina välja toonud, et taimsete toodete eelistamine on soodsam kui lihatoodete ostmine.

Soovitame proovida lihtsaid ning põnevaid taimseid toite, mille valmistamine on kiire ja tulemus maitsev. Alati on lihtsam uuega algust teha teistega koos – seega soovitame kaasa lüüa Taimetoidu Väljakutses: https://taimneteisipaev.ee/valjakutse. Sel viisil saab maitsvad ning käepärased retseptid otse oma meiliboksi. Väga mugav lahendus kõigile, kel ehk ei ole aega nädalamenüüd ise kokku panna, aga kelle jaoks väljakutse on põnev ja mugav lahendus.

Saame sigu aidata tarbitud lihakogust vähendades. Taimetoit on maitsev ning põnev.

Liha päritolu on oluline

Pärast lihakoguse kümnekordset vähendamist peame hoolikalt läbi mõtlema tarbitava liha päritolu. Allesjäänud lihakoguse päritolu peaks olema kõrge loomade heaoluga väikefarmidest – need on need päris maaelu viljelevad talud, kus loomade heaolu taluperele ka päriselt korda läheb. Just sellistes väiketaludes on võimalik sigu kõrges heaolus kasvatada. See tähendab, et siga saab loomuomaselt põhus tuhnida, tal on piisavalt ruumi ja tegevust. Väiketalust pärit sea elus on olnud põnevust, rõõmu ja tegevust – see on nagu öö ja päev võrreldes intensiivses farmis kannatava seaga.

Suurepärase ülevaate ning näpunäited, kus kohast osta Eesti kohalike väiketalunike lihatoodangut leiab siit praktilisest juhendist: https://nahtamatudloomad.ee/praktiline-juhend-millist-liha-valida-kui-toostusfarme-ei-soovi-toetada

Väikefarmides elavad sead saavad tuhnida põhus ning tunda elust rõõmu. Toeta oma ostudega Eesti väiketalusid.

Ütleme koos, et sigade halbades tingimustes pidamine ei ole okei: kolmas samm

Kolmanda sammuna saame sigu aidata, kui astume nende kaitseks välja. Nähtamatud Loomad on algatanud kampaania sigade heaolu suurendamiseks Eesti farmides. Sellega toome avalikkuse ette ühe julma praktika, milleks on vastsündinud põrsaste sabade lõikamine. Seda tehakse sellepärast, et tööstusfarmides hoitakse sigu nii stressirikastes tingimustes, et nad hammustavad muidu üksteise sabu. Sabade rutiinne lõikamine on küll Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti sigade pidamise määrusega keelatud, kuid ometi lõigatakse Eestis peaaegu kõigil sigadel sabad ära. 

Oma toetust selle julmuse lõpetamiseks saad näidata, allkirjastades petitsiooni lõpetamaks sigade sabade lõikamine Eestis: https://sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee/. Petitsioonile on lühikese ajaga kogunenud juba üle 5000 allkirja, mis näitab, et meile läheb sigade heaolu väga korda ning oleme valmis nõrgemate kaitseks ka välja astuma.

Lisaks petitsiooni allkirjastamisele, saad sigu aidata hakates loomade kangelaseks ja liitudes meie püsiannetajate kogukonnaga: https://nahtamatudloomad.ee/toeta. Ainult loomasõprade toel saab Nähtamatute Loomade tiim tuua farmiloomade heaolu teemad veelgi suuremalt ühiskondliku arutelu alla. Selleks on vajalikud reklaamkampaaniad nii teles, raadios kui ka välireklaamidena linnatänavatel. Nendega juhime tähelepanu farmiloomade heaolule ja toome muidu nähtamatuteks jäävad loomad inimeste teadvusesse.

Suur sigade heaolukampaania välireklaam Tallinnas 2021 aasta talvel. Just püsiannetajate ja loomasõprade toel saame farmiloomade heaolu teemad avalikkuse ette tuua.

Kuigi intensiivse loomatööstuse telgitagustega tutvumine on tõesti kurb ja isegi kurnav, on tulevikuväljavaated siiski helged ning kindlasti saame kõik koos aidata kaasa sigade ja teiste põllumajanduses kasutavate loomade heaolu tõstmisele ning elamisväärse elu tagamisele. Pea siis meeles:  vähenda tarbitavat lihakogust proovides maitsvaid taimetoite ja kui siiski tarbid liha, siis jälgi selle päritolu ning aita Nähtamatutel Loomadel saavutada veel suuremat kõlapinda farmiloomade kaitseks.

Kõik Nähtamatutele Loomadele tehtud püsiannetused kahekordistatakse detsembri vältel

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad alustas annetuskampaaniat, mille raames lahke suurannetaja kõik vähemalt 20€ püsiannetused kahekordistab. Annetuskampaaniaga kogutakse tuge uuele palju tähelepanu pälvinud kampaaniale ebaseaduslikule ennetavale sigade sabade lõikamise lõpetamiseks Eestis. 

Kampaania petitsioonile on lühikese ajaga toetusallkirja andnud tuhanded Eesti inimesed. Algatuse eesmärgiks on lõpetada Eestis ebaseaduslik põrsaste sabade lõikamine, mida praegu laialdaselt ennetavalt tehakse. Nähtamatud Loomad kutsub üles suurendama sigade heaolu seakasvatuses, andma neile tarkadele loomadele rohkem liikumisruumi ja tegevusvõimalust, et nad ei peaks intensiivkasvatuse ruumikitsikuses kannatama. Kõrgema heaoluga tootmisest tuleb ka tarbijate jaoks kõrgema kvaliteediga lihatoodang, kui loomad on vähem stressis olnud. 

“Seekordseks annetuskampaaniaks oleme seljad kokku pannud lahke suurannetajaga, kes kahekordistab kõik vähemalt 20€ püsiannetused. See on meie jaoks ülisuur võimalus veelgi rohkem loomi aidata ja üles ehitada kampaania, mis aitab võimalikult palju loomi kannatustest välja,” kommenteeris Nähtamatute Loomade fundraiser Elin Holm. “Meie kampaania mõjutab Eestis umbes 600 000 sea heaolu, seega tööd jagub, et loomade elutingimused paraneksid,” lisas Holm. 

Kampaanias osalemiseks tuleb Nähtamatute Loomade annetuslehel https://siga.nahtamatudloomad.ee/ vormistada vähemalt 20€ püsiannetus, millele lahke suurannetaja lisab omalt poolt ühekordselt 20€ juurde. Suurannetaja kahekordistab annetused kuni 4000€ ulatuses. 

Kampaania petitsiooni põrsaste sabade ebaseadusliku ennetava lõikamise lõpetamise toetamiseks saab allkirjastada https://sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee/.

Nähtamatud Loomad on valitud Aasta Vabaühenduseks ning pälvis 2021. aastal Keskkonnaministeeriumilt Aasta Keskkonnateo tunnustuse.

Nähtamatud Loomad avaldab kriitikat tööstusliku loomakasvatuse veebilehele lihafaktid.ee

Sel nädalal avalikustas Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda portaali lihafaktid.ee. Põllumajandus- ja Kaubanduskoda on Eesti suurte põllumajandustootjate, sh intensiivloomakasvatajate esindusorganisatsioon, mis seisab tööstusliku loomakasvatuse hea käekäigu eest. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad tutvus veebisaidiga ja peab oluliseks osutada probleemkohtadele selles tööstusliku lihatootmise turunduskampaanias. Kampaania lihafaktid.ee võib jätta tarbijale eksliku mulje ning julgustada toetama kitsastes intensiivsetes tingimustes lihatootmist. Selle asemel on mõistlik eelistada väikekasvatustest ja kõrge heaoluga tootmisest pärinevaid tooteid ning vähendada lihatarbimist riiklike toitumissoovituste järgi, milleks on maksimaalselt umbes 1–2 tikutopsi suurune kogus päevas. 

Tööstusliku loomakasvatuse  keskkonnamõju

Lihafaktid.ee koduleht üritab jätta loomakasvatusest kui tervikust erakordselt positiivset muljet nii keskkonnamõjude, inimtervise kui muude teemade lõikes. See on eksitav lähtepunkt, arvestades, et kliimasoojenemise kontekstis on nii teadlased kui Euroopa Liit on väljendanud muret laiaulatusliku loomakasvatuse suurte negatiivsete keskkonnamõjude osas. 2019. aasta IPCC kliimaraport osutas, et vähendada globaalseid emissioone ja negatiivset mõju kliimale, peame vähendama ka lihatarbimist. Seega peaksime kõik sööma tunduvalt vähem liha, aga see võiks pärineda kõrgema heaoluga väiketootmisest.

Intensiivne tööstuslik loomakasvatus ja väikekasvatus kõrgema heaoluga loomafarmide näol erinevad teineteisest kui öö ja päev. Olulised erinevused esinevad nii loomade pidamistingimustes ja heaolu tagamises kui tootmise keskkonnamõjudes. Kodulehe lihafaktid.ee tekstides aga ei eristata tööstuslikku ja väikekasvatust ning jäetakse mitmed olulised erinevused kajastamata. Ühiskonna teadlikkus loomade pidamistingimuste erinevusest erinevates tootmisviisides on madal, mistõttu enamik tarbijaid ei pruugi aru saada, et kodulehel kirjutatu ei kehti kogu loomakasvatuse pihta. 

Tööstuslik loomakasvatus on keskkonna ja loomade heaolu vaatevinklist suur murekoht. Ühes tööstusfarmis on tihti enam kui 10 000 looma, millega kaasneb üüratu negatiivne mõju keskkonnale. Intensiivkasvatust iseloomustab ka suur söödakulu, sest 1 kg liha tootmiseks kulub keskmiselt mitukümmend kilo teravilja ja soja. Näiteks tööstusfarmide veiseliha puhul Our World in Data andmetel lausa 25 kg teravilja, rääkimata muust lisasöödast ja tootmiskuludest. Lisaks toodab suur hulk loomi palju väljaheiteid, mille majandamine on ressursikulukas.

ÜRO andmetel pärineb lausa 15% globaalsetest kasvuhoonegaaside heitekogusest just loomakasvatusest. See on märkimisväärne hulk, mida loomatööstuse koostatud kodulehel probleemina pisendada üritatakse. See ei ole tarbijate ja avalikkuse suhtes aus. Nii rohepöörde kontekstis kui laiemalt keskkonnasõbraliku mõtlemise ja tarbimise levikul näeme üha enam teadlaste ja ELi soovitusi vähendada liigset lihatarbimist ning eelistada väiksema jalajäljega taimset toitu. Eestis tarbiti eelmisel aastal elaniku kohta ca 80 kg lihatooteid. See kogus on suurem isegi Euroopa Liidu keskmisest, mida juba peetakse liiga paljuks. Seetõttu on oluline vähendada liigset tööstusliku loomakasvatuse toodangu tarbimist Eestis, asendada see kõrge heaoluga väikefarmide toodanguga ning suurendada täisväärtusliku taimse toidu kogust menüüs. 

Loomade heaolu suurtootmises vs väikefarmides

Loomade heaolu on üha enamatele tarbijatele oluline väärtus. Suheldes Põllumajandus- ja Toiduameti veterinaarametnikega, kes külastavad kontrollkäikudel Eesti tööstusfarme, oleme saanud korduvalt sisendit, et heaoluprobleemid tulenevad tööstusliku loomakasvatuse algloogikast. Tööstusfarmeritel ongi raske loomade heaolu prioriteetse valdkonnana võtta, sest intensiivkasvatuse ülesehitus on odav masstootmine, kus loomade pidamistingimustelt võimalikult palju kokku hoitakse. Loom ei ole praeguses masstootmises elusolend, kelle huvide ja heaoluga arvestada, vaid tootmisvahend, masin, mitte-elusolend.

Oluline on alustada mõistmisest, et loomadest hooliva ja loomade heaolu väärtustava ühiskonnana, kus nõrgemate kaitsmine on oluline väärtus, peame edasi liikuma sellisest aegunud suhtumisest ja pidamisviisist, mis loomadele kannatusi põhjustab. Kitsad pidamistingimused, traat- või betoonpuurid, tegevusvõimaluste puudumine, terviseprobleemid ja muud küllaltki ebamugavad teemad on praeguse intensiivtootmise olemuslikud osad. 

Väiketootmise puhul on tootmise fookus teistsugune võrreldes intensiivkasvatusega. Loomade arv on märkimisväärselt väiksem, igal loomal on rohkem liikumisruumi ja võimalust liigiomaste karjasuhete tekkeks. Mahetootmises on loomade heaolunõuded kõrged. Tootmise põhimõte lähtub jätkusuutlikkusest ja heaolu tagamisest, mis on öö ja päev võrreldes intensiivkasvatusega. Uuringud näitavad, et väiketootmises levib ka vähem haigusi, sest loomad ei ole nii massiliselt kitsastes tingimustes koos, mis on haiguste jaoks soodne kasvulava. 

Antibiootikumiresistentsus – varjatud oht

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) toob oma 2019. aastal avaldatud Eesti tööstusliku loomakasvatuse raportis murekohana välja suurt antibiootikumikasutust külastatud Eesti farmides.  Our World in Data andmetel oleme antibiootikumide kasutamise poolest naaberriikidest samuti ees, nii Soomes, Leedus, Norras kui Rootsis kasutatakse loomakasvatuses vähem antibiootikume kui Eestis. Arvestades antibiootikumiresistentsuse üha kõrgenevat ohtu, mis muuhulgas kaasneb sellega, et suure lihatoodete tarbimise kaudu tarbime ka sealt pärit antibiootikumijäänuseid, on see tõsine terviseoht, mida ei saa ignoreerida.

Kuna tööstuslikus loomakasvatuses on suur hulk loomi väiksele alale paigutatud, pidamistingimused kitsad ning olud loomade heaolu mõttes kehvad, on haiguste ning vigastuste tekke ja leviku risk kõrgem. Seetõttu on levinud profülaktiline antibiootikumide manustamine. Paraku on sel negatiivsed tagajärjed ka inimtervisele, kuna tööstusfarmide lihatoodete tarbimise kaudu satuvad loomadele manustatud antibiootikumid meie toidulauale. Kampaaniat loomakasvatuses antibiootikumikasutuse vähendamiseks on veetud juba pikalt, kuid muutused on visad tulema – selleks, et antibiootikumide kasutamine loomakasvatuses väheneks, peaks muutuma kogu süsteemi ülesehitus. Kui loomadel on piisavalt liikumisruumi, tegevusvõimalusi, väiksem stress ja nad ei vaevle ruumikitsikuses, ei ole neile tarvis profülaktiliselt antibiootikume sellisel suurel määral manustada. Üha enam tuuakse välja, et inimestele arstide poolt välja kirjutatud antibiootikumid ei toimi enam soovitud kujul, sest tööstusfarmide lihatoodete järjepidevalt kaasamanustatud antibiootikumid on arendanud meis resistentsuse paljude antibiootikumide mõju vastu. 

Kelle huve esindab lihafaktid.ee veebisait? 

On oluline teada, et lihafaktid.ee on osa üle-euroopalisest tööstusliku lihatootmise lobiprojektist European Livestock Voice. See ühendab suuri lihatootjaid, aga ka näiteks ühendust Euro Foie Gras, mis on rahvusvaheline foie gras’ ehk partide ja hanede julma sundsöötmise teel valmistatud lihatoote promo-organisatsioon. Lisaks on üks lobiprojekti osa Fur Europe, mis on karusnahatööstuse esindusorganisatsioon, mis teeb lobitööd karusloomafarmide keelustamise vastu. Tegu on tööstusliku loomakasvatuse turundusprojektiga ning on oluline, et tarbijad teaksid seda, sest lihafakte esitatakse kodulehel läbi tööstusfarmide majanduslike huvide vaate. 

Mis on lahendus tööstusfarmide probleemile? 

Vaadates kliimakriisi tekkepõhjuseid, liigse lihatarbimise negatiivseid tervisemõjusid ning loomade heaoluprobleeme tööstuslikus loomakasvatuses, on üsna selge, et selle kriitilise probleemiga tuleb tegeleda. Lihafaktid.ee portaal ei ole osa lahendusest, sest hägustab tarbija jaoks teemat veelgi, jättes mulje, et kogu loomakasvatusega on kõik hästi. Eesti suur lihatarbimine peab paraku vähenema ja loomakasvatusel on oluline keskkonnaalaste muudatustega kohaneda. Nähtamatutes Loomades kutsume üles lihatarbimist vähendama riiklikes toitumissoovitustes tooduni, mis on ca 1–2 tikutopsi suurune kogus päevas. See väike lihakogus võiks pärineda kõrge heaoluga tootmisest ja väikekasvandustest, millest oleme ülevaate koostanud siia. On suur hulk inimesi, kes on otsustanud veelgi vähem liha süüa. Näeme olulise sammu ja lahendusena seda, et suur hulk inimesi vähendab lihatarbimist, mitte seda, et väike hulk inimesi loobub sellest täielikult. 

Viited:
https://www.fao.org/news/story/en/item/197623/icode/

https://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda/toidusoovitused/paevane-portsjonite-arv

https://www.nature.com/articles/d41586-019-02409-7

https://ourworldindata.org/grapher/feed-required-to-produce-one-kilogram-of-meat-or-dairy-product

https://ourworldindata.org/soy

https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.2903/j.efsa.2019.5596

https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/ecdc-and-european-commission-country-visit-estonia-discuss-policies-relating

https://ourworldindata.org/grapher/antibiotic-use-in-livestock-in-europe?time=earliest..latest&country=FIN~FRA~DEU~ITA~NOR~ESP~SWE~GBR~EST

https://www.stat.ee/et/uudised/eesti-elanikud-tarbivad-uha-rohkem-kodumaist-liha

https://nahtamatudloomad.ee/praktiline-juhend-millist-liha-valida-kui-toostusfarme-ei-soovi-toetada

Miks lõigatakse sigadel sabu?

Sigade sabade lõikamine on seakasvatuses võrdlemisi uus, kuid ääretult julm praktika. Viimase paarikümne aasta jooksul on seatööstus võtnud niivõrd intensiivsed ja massilised mõõtmed, milliseid polnud varasemalt näinud ükski siga. Just intensiivistumise tõttu on seatööstus läinud ka sigade sabade kallale.

Kui veel sajandi eest oli meie sigalates maksimaalselt paarsada looma, siis tänapäeval kasvab ühes sigalas tuhandeid sigu. Eestis on ühes farmis keskmiselt pea 3000 siga, kuid on ka farme, kus on üle 10 000 või isegi üle 52 000 põrsa. Selline masstootmine ei sobi seale – siga on uudishimulik loom ning vajab tegevust. Suurtööstuses loevad sea vajadused ja heaolu aga kõige vähem.

Ilus, puhas, roosat värvi siga vaatab oma selgete silmadega kaamerasse.
Sead on uudishimulikud, tundevõimelised ja targad.

Siga on tark ja uudishimulik loom

Intensiivses suurtööstuses pannakse sead elama kõledasse ning tühja sulgu, kus päevast päeva pole mitte midagi teha. Ühes sulus on sigu liiga palju, mis tähendab, et neil pole ruumi isegi korralikult põrandapinnal lamamiseks. See kõik tekitab sigades stressi.

Siga on oma loomult äärmiselt uudishimulik ning taibukas loom. Teadlaste uurimused on näidanud, et kodusigade käitumine kattub metssigade omaga. Samamoodi nagu metssiga, tahab iga kodusiga oma ülikõrgelt arenenud lõhnameele ja tundliku kärsa abil toitu otsida ning poegadele pesa ehitada.

Intensiivse seatööstuse tegevusetu elu ei sobi koduseale. Kuna siga on niivõrd uudishimulik ja vajab tegevust ning põnevust, naksab ta hammastega kinni ainsastki vähegi põnevast asjast oma sulus – milleks kahjuks suurtööstuses on tema kaaslaste sabaots. Mitte midagi muud põnevat sulus ju pole. Saba naksamine võib aga lõppeda tõsiste hammustustega. Selle asemel, et anda sigadele tegevust, lõikavad seatöösturid aga rõngassabad julmalt maha.

Tööstusfarm, kus ühes sulus on koos liiga palju sigu. Sigadel pole ruumi, nende kehadel on palju arme. Kõigi sigade sabad on lõigatud.
Julm igapäev intensiivses seakasvatuses, kus sigadel ei ole sulus ei ruumi ega põhku ning kõigi sigade sabad on lõigatud. Väljakannatamatu piin tarkade sigade jaoks.

Edukalt saab kasvatada ka normaalsete sabadega sigu

Kuigi seatööstuse jaoks on sabade lõikamine niivõrd automaatne ja igapäevane tegevus – keskmiselt lõigatakse iga päev Eesti farmides ära üle 1600 paaripäevase põrsa saba – tuleb siinkohal siiski pidurit tõmmata. Sigadel ei pea ära lõikama nende sabu, vaid parandada tuleks sigade pidamistingimusi. Seatööstus läheneb probleemile valest otsast.

Uurimused on näidanud, et kasvõi paar peotäit põhku aitab oluliselt leevendada sabade närimise probleemi. Põhk on sigade lemmik, sest seda saab närida, ninaga lükata ja uudistada, kuid sobivad mitmesugused esemed ja materjalid, mis uudsust pakuvad. Väikekasvatustes, kus siga on kui indiviid, kelle heaolust talunikud ka reaalselt hoolivad, puudub vajadus sabade lõikamiseks. Terve saba olemasolu on suurepärane näide kõrgest heaolust – sellest, et siga saab kasvada nii, et ta tunneb end hästi ja ei pea tundma pidevat stressi ja ohtu. Terve sabaga siga peaks olema iga õige seakasvataja au ja uhkus. Õige siga on sabaga.

Pildil on emis ja paar põrsast väikekasvatusest. Üks põrsastest närib põhku. Põrand on kaetud põhuga ja sigadel on uudishimul ilme ja nad näevad terved välja.
Selline on sigade elu väikeses sigalas, kus sigadel on põhku, ruumi ja tegevust. Siga on siin tervem ja õnnelikum ning puudub vajadus sabade lõikamiseks.

Sina saad sigu aidata

Sellele, et sigade ebaseaduslik sabade lõikamine lõppeks, saab igaüks meist kaasa aidata. Nähtamatud Loomad on algatanud kampaania, millega toome probleemi avalikkuse ette. Üheskoos saame seatööstusele märku anda, et me ei toeta sigade julma kohtlemist. Loe täpsemalt ja anna oma allkiri petitsioonile: sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee.

Kristina Mering: teadlaste sõnul ületab sigade intelligents isegi koerte oma. Miks te nende sabasid lõikate?

Arvamusartikkel ilmus 05.12.2021 Eesti Päevalehes.

Kristina Mering, Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuht

Loomade heaolu toidutootmises on valdkond, millest üha enam räägitakse. Tarbijateadlikkuse kasvuga on muutumas ka inimeste ostu-eelistused, kasvamas on vabalt peetavate kanade munade müük ja laienemas on valik vabalt peetud rohumaaveise lihatoodetest.

See trend annab märku, et Eestis tavapärane intensiivne tööstuslik loomakasvatus ei ole suure tulevikupotentsiaaliga, sest nii keskkonnakaitse kui tarbijaeelistuste muutumise valguses on tarvis ümber mõtestada, kuidas me loomi kasvatame ja millistes tingimustes neid hoiame. Intensiivkasvatuse ruumikitsikus ja tegevusvõimaluste puudumine on probleem, mida ei saa paraku enam ignoreerida ka Eesti Nõukogude Liidu taustaprofiiliga loomakasvatussektoris.

Olulist progressi saab lähiajal tuua sigade elutingimuste parandamisega Eesti seafarmides, millele on ka Euroopa Liidu tasemel korduvalt tähelepanu juhitud. Kuna sead on targad loomad, kes vajavad liikumist ja tegevust, põhjutab neile tööstusfarmi ruumikitsikus stressi. Stress väljendub muuhulgas nii, et kui midagi muud kitsas sulus teha ei ole, hakatakse närima teiste sigade sabu. Paremate tingimuste pakkumise asemel on Eesti seakasvatuses tavapraktika vastsündinud põrsaste tuimestuseta sabade maha lõikamine.

Teadlaste sõnul ületab sigade intelligentsus isegi koerte oma. Kui proovime ette kujutada elutingimusi, milles looma stress on nii kõrge, et ta oma kaaslasi närima hakkab, läheb mõttekäik üsna ruttu tumedatele radadele. Paraku on praegused intensiivloomakasvatuse tööstusfarmid just sellised tumedad ja varjatud paigad.

Seatööstus on Eestis väga intensiivne – farmid on suured, sigu võib ühes farmis olla isegi kuni 10 000. Selliste intensiivkasvatusmeetoditega on paratamatult loomade heaolu madal. Suremus tõuseb, haigused ja vigastused on levinud ja kitsastest elutingimustest tekkiv stress väljendub ka liha madalas kvaliteedis. Põrsaste sabade lõikamine on üks näide sellest, kuidas intensiivse loomakasvatussüsteemi negatiivseid mõjusid mitte sisuliselt ei adresseerita, et heaolu suureneks, vaid veelgi julmemate meetmetega loomade heaolust kaugenetakse.

Euroopa Liidus on põrsaste sabade lõikamine keelatud. Keelust hoolimata on see tööstuslikus seakasvatuses levinud, sest kui sabad lõikamata jätta, peaks loomadele rohkem ruumi ja tegevusvõimalusi andma, mis ei ühti tööstusliku loomakasvatuse tuumideega sellest, et minimaalsete kuludega võimalikult palju loomi kitsastes tingimustes masskasvatada. Me saame kindlasti paremini, kui selline süsteem, millest lugedagi on veidi ebamugav, sest ei ole kuigi kena vaatepilt näha loomi betoonpõrandal kitsastes oludes kannatamas. On aeg, et paremini teha.

Kuidas olukorda parandada ja loomi aidata?

Lähtudes teiste riikide kogemusest ja loomateadlaste uuringutest sigade heaolu teemal, ei ole lahendused keerulised. Küll aga nõuavad need seatööstuse suhtumise ümbermõtestamist loomast kui tootmisüksusest, keda võib mistahes viisil pidada. Kui me loomi inimtoiduks kasvatame, siis peame tagama neile baasheaolu. Mõistlikult ja moraalselt ühiskonnalt alla selle ei ootaks.

Sead hukatakse lihatootmises umbes 6-kuuselt. Mida lähemale nad tapakaalule jõuavad, seda suuremaks nad on nuumatud ja seda vähem on neil seafarmides ruumi. See on kurb vaatepilt, mida me loomadest hoolivate inimestena heaks ei kiidaks. Kui me vähendame loomade arvu seasulus, anname neile piisavalt mängimis- või tegevusvõimalusi ja muudame printsiipi, et seasulg ei pea tähendama ruumikitsikust, saaksime oluliselt vähendada nende tarkade loomade stressi ja suurendada heaolu.

Kindlasti tähendaks see teatud hinnatõusu sealihatoodetele, aga küsimus tuleks ümber sõnastada – kuidas oleme loonud tingimused, kus sealiha nii soodne on? Kuludelt on kokku hoitud masstootmise loogikaga, mis paraku loomade heaoluga ei ühti. Soodne ei tähenda alati head.

Majanduslikust vaatevinklist on loomade heaolu suurendamisel ka kulude kokkuhoid – väheneb haiguste osakaal, ravikulud ja suremus, kadu loomadelt on väiksem. Lisaks on sealiha kvaliteet kõrgem, sest see ei pärine halbades tingimustes elanud stressis loomadelt.

Maailmavaade “valgustatud omnivoorist”, kes sööb vähem, aga kõrgema heaoluga kvaliteetseid lihatooteid, on kasvav nähtus tarbijate seas nii Eestis kui mujal Euroopas. Praegu sööb keskmine eestlane 80 kg liha aastas. See on 3-4 korda rohkem, kui riiklikud toitumissoovitused tervislikkuse aspektist lähtudes ette näevad. Umbes poole sellest moodustab sealiha.

Meil on ruumi, et vähendada söödava liha kogust ja selle võrra osta veidi kõrgema hinnaga paremat toodet. See annaks kasvatajatele võimaluse liikuda ära kõige intensiivsematest loomapidamisviisidest, põrsaste sabade lõikamisest ja parandada loomade elutingimusi. Lääne-Euroopas on just sellisel kujul loomakasvatus tunduvalt levinum.

Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et väärtuspõhiselt toetavad Eesti elanikud neid ideid väga kõrgelt. Üle 95% vastanutest hindab, et loomseid tooteid peaks tootma loomade heaolu arvestades. On aeg, et lihalettidel muutuks levinumaks tooted, mis ei ole tulnud loomade kõige kehvemates tingimustes kasvatamise hinnaga.

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad veab eest algatust, et koostöös riigiasutustega veenda ja harida seatööstust kõrgema heaolu vajalikkuses. Tarbijana saame oma panuse anda, eelistades vabalt peetud loomade lihatooteid ja mõeldes, kas ikka tasub liigselt liha süüa. Nii ei pea me sõltuma tööstuslikult intensiivsüsteemis loomade kasvatamisel ja teame, et oleme osa lahendustest nii keskonnamõjude, loomade heaolu kui ka enda tervise ja toidulaua mõttes, toitudes tasakaalustatumalt ja süües mõõdukamalt lihatooteid.