Vanus: ~2 aastat Sugu: isane Tehtud protseduurid: kastreeritud, kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud
Ronni on väga paimaias ilmselt endine kodukass, kes pidas vapralt vastu teekonna Ukrainast Eestisse kaheksa koera seltsis. Ronni on väga korralik ja puhtust hoidev kass, kes oskab ilusti kasutada ka liivakasti. Üheks tema lemmiktegevuseks on aknalaual patrullimine.Kui ta vajab tähelepanu, siis väljendab ta end armsa, väikese ukraina aktsendiga “njäu”-ga.
Lisaks tundub, et Ronnile meeldib rokkmuusika ja sellele kaasa laulmine, sest teekonnal Eestisse sattus raadiost tulema erinevaid rokklaule ning Ronni üritas ka nendele erinevate kohtade peal kaasa laulda.
Vanus: ~1 aasta Sugu: emane Suurus: keskmine Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud
Trixie on noor taibukas koeraplika, kellele meeldib üle kõige mänguasjaga mängida. Ta viskab hea meelega palli endale ise õhku ja püherdab sellega koos murul. Kindlasti meeldivad talle ka pikad jalutuskäigud looduses, kuid esialgu piisab Trixile õnneks ka mänguasjast ja muruplatsist. Trixie on kiire õppija ja täidab hea meelega käsklusi ning reageerib oma nimele. Kindlasti vajab ta veel treeningut, et kõik kenasti selgeks saada, kuid tal on kõik eeldused olemaks eeskujulik õpilane. Teiste koerte suhtes on näidanud sõbralikkust ja võib arvata, et temast saab hea mängukaaslane oma liigikaaslastele.
Vanus: ~8-9 kuud Sugu: isane Suurus: väike/keskmine Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud
Tofik on rõõmus, maias ja ülemeelik kutsikas, kes vajab palju tegelemist. Tofik on ilmselt corgi ja taksi sugemetega kange sell, kes vajab tugeva iseloomuga pereliikmeid, kes oleksid valmis panustama aega tema treenimisele.
Ilmselt on Tofiku noorde ellu mahtunud nii mõnigi pelutav hetk, sest vahel on näha, kuidas ümbritsevad igapäevased asjad või esemed teda hirmutada võivad.
Tofikule meeldivad inimesed väga, kuigi mehi võib ta esialgu natuke peljata, aga enamasti möödub see kiiresti.
Kutsikale kohaselt sooviks Tofik kõike närida ning keelatud tegevustest eemale juhtimiseks naudib aju stimuleerivaid mänguasjadega (näiteks nuuskimis- või lakkumismatt või peidetud maiustega mänguasjad) tegelemist.
Vanus: ~3 kuud Sugu: emane Suurus: väike/keskmine Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud
Lola on pisike kutsikas, kes tahab loomulikult palju mängida ning peab oma ülesandeks mööduvatele autodele järele jooksmist ning haukumisega nende eemale peletamist. Lola on väga sõbralik ja hellust armastav kutsa, kes soovib endale aktiivset omanikku, kes naudiks temaga looduses jalutamist ja baaskuulekuse õppimist.
Vanus: ~4 aastat Sugu: emane Suurus: keskmine Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud
Saarale ei paku teiste koertega mängimine huvi, ta on täielikult inimesele orienteeritud. Saara on näidanud ka oma jahiinstinkti aias tiibu puhkava varese suunas sööstes. Rihma otsas kõnnib väga rahulikult ja ükskord loodusesse jalutama pääsedes tuleb rihm alati nimetatud jahiinstinkti tõttu küljes hoida. Kuulab hästi sõna ning soovib väga inimesele meele järele olla. Saaraga on vaja tegeleda, et ta tunneks end ka üksi koju jäädes mugavalt ning ei oleks oma toidu osas liialt kaitsev.
Vanus: ~4 aastat Sugu: emane Suurus: suur Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud
Tarmukas husky-tüüpi Mila ootab juba aega, kui saaks joosta üle väljade. Ilmselgelt meeldiks talle ka mägedes matkata, sest ronib karantiinikodus oleva mängumaja katusele, paneb esikäpad käsipuu peale ja vaatab kaugustesse. Mila tahab väga õppida ning vajab palju tegelemist ja liikumist värskes õhus. Sobib hästi kaaslaseks pikkadele matkadele.
Vanus: ~1 aasta Sugu: isane Suurus: suur Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud
Blacky on vapper koer, kes pidi pärast Eestisse saabumist 3 nädalat loomakliinikus oma elu eest võitlema. Blacky on nii välimuselt kui iseloomult labradorilaadne – talle meeldivad väga inimesed ja paid ning tal on väga palju energiat.
Blacky uue omaniku üheks väljakutseks saab talle rahunemise ja keskendumise õpetamine. Ta on energiline, armastab liikuda, aga oskab väsinuna ka rahulikult omaette pikutada. Paistab, et Blacky teiste loomadega kokku ei sobi.
24. veebruaril, Eesti Vabariigi 104. sünnipäeval algas Ukrainas sõda. Kogu Nähtamatute Loomade tiim valutas südant Ukraina inimeste pärast, loomakaitseorganisatsioonina aga tõusis meie prioriteediks kiiresti ka Ukraina loomade olukord. Kuna Nähtamatud Loomad tegeleb eelkõige farmiloomade heaoluga, võtsime ühendust Ukraina farmiloomade turvakoduga Shelter Ugolyok, et uurida nende olukorra, murede ja vajaduste kohta, millega Lõuna-Ukrainas Hersonis silmitsi seisti.
„Olud on loomulikult ärevad. Kogume annetusi, et nii enda kui ka loomade eest hoolitseda. Oleme hakanud varjupaika tooma ka neid loomi, kes on tänavatele sattunud. Neid on väga palju… Ja nende hulgas pole mitte ainult kassid ja koerad, vaid ka muud väiksemad farmiloomad,“ räägib telefonikõnes ärev Alexandra Levitska, Ugolyoki asutaja ja omanik.
Autor: Shelter Ugolyok
Mõneks ajaks kadus varjupaigas elekter, töötajad olid päevi söömata ning varjupaigast kõigest 300 meetri kaugusel plahvatasid pommid. Levitska kirjeldas, et ka loomad olid hirmunud ja ta andis endast kõik, et nende jaoks rahulikuks jääda.
Meie tiim reageeris kiiresti – loetud päevadega tehti mitmeid üleskutseid sotsiaalmeedias, jagati uudiseid lähedastega ning äratati ka Eesti ettevõtete tähelepanu, et leida viis, kuidas sulelisi-karvaseid kaugel Ukrainas aidata. Eesti inimeste süda tuksus meie omadega samas rütmis ja meel mõlkus samadesse koledatesse paikadesse, sest vaid mõne päevaga kogusime 244 eraisiku ja kuue ettevõtte annetuste abil 5000 eurot Ugolyoki toetuseks ning panime oma imeliste toetajate panuse teele. Kirjeldamatu tänu kõikidele inimestele, kes olid valmis mõtlema neile kaitsetutele ja hirmunud loomadele, kes kriisiolukordades paraku alati tagaplaanile jäävad. Nähtamatute Loomade tiimi poolt maailma suurim aitäh!
Selle raha eest osteti loomadele ja töötajatele süüa, ravimeid ja muud eluks vajalikku, et hoida sõjatingimustes turvakodu võimalikult efektiivselt funktsioneerimas. Levitska tunnistab, et olukord on jõudnud kriitilise piirini, evakueerimine oleks ainuõige, kuid nii mahukas ettevõtmine ei ole sõjakoldes paraku praegu võimalik. “Ma loodan, et presidentide läbirääkimised toovad mingisuguseid tulemusi. Kui ei, siis mõtleme edasi, mis saab,” räägib Levitska kõva südamega.
Autor: Shelter Ugolyok
Ugolyoki töötajad ja vabatahtlikud olid ja on siiani väga keerulises olukorras. Suurtes tööstusfarmides ei jää töötajatel muud üle kui põgeneda ja loomad maha jätta. See on kohutav otsus, mille ette inimesed sõjaolukorras asetatud on ja mille tulemusena võib kaasneda tõsiseid keskkonnakatastoofe. Tuhanded loomad jäävad farmidesse kinni ning surevad piinarikkasse surma nii õhu-, toidu- kui veepuuduse tõttu. Farmiloomade turvakodu töötajad ei saa endale selliseid otsuseid lubada – nemad teevad oma tööd armastusest loomade vastu ega saa neid kaitsetuid olendeid lihtsalt saatuse hooleks jätta.
Suuri loomi, näiteks lehmi, hobuseid ja lambaid, on tohutult keeruline evakueerida, ja nii oligi rahaline annetus parim, mida sellises olukorras omalt poolt pakkuda saime. Levitska sõnul tõusid Ukrainas peale esimesi sõjapäevi hinnad kolmekordseks, mis tegi keeruliseks nii töötajate kui loomade toitmise. Siiski suutsid nad aidata ka teisi varjupaikasid, kellel said toit ja vajalikud ravimid veelgi varem otsa kui neil.
Autor: Shelter Ugolyok
Levitska asutas Ugolyoki aastal 2013 ning selle ajaga on leidnud kodu või saanud päästetud sadu lehmi, lambaid, eesleid, kasse-koeri jne, kes on hädasti vajanud inimeste headust. Enamasti satuvad Ugolyoki loomad, kellega on midagi traumaatilist juhtunud, näiteks vigastada saanud võidusõiduhobused, kes ei suuda enam raha sisse tuua ja oleks muidu hukatud, sead, kelle toitmiseks omanikel enam raha polnud jpt.
Mitme asukohaga üle Ukraina on Ugolyok äärmiselt suur farmiloomade turvakodu. „Esimene loom, kelle päästsin, oli hobune. Ühest hobusest sai peagi kolm, sellele järgnesid mõned lehmad ja koerad ja nii need numbrid kasvasid, kuni ühest varjupaigast tekkiski kolm,“ räägib Levitska, kuidas ta farmiloomade aitamiseni jõudis.
Alexandra Levitska on näidanud üles enneolematut vaprust ja südikust, hülgamata oma loomi ning seades nende vajadused koos enda ja oma töötajate omadega samale pulgale. Need niigi traumeeritud ja juba korra inimeste poolt hüljatud loomad on heades kätes. Nähtamatute Loomade tiimil on rõõm, et saime anda oma panuse, et Ugolyoki farmiloomade varjupaiga koormat veidigi kergendada.
Reedel, 4. märtsil saatis Nähtamatud Loomad Eestist Ukraina piiri ääärde teele kaks bussi toiduabi, esmatarbekaupade, joogivee, kütuse ja muu vajalikuga, mis toimetati Ukraina varjupaikade loomade ja töötajateni. Nähtamatute Loomade tiimiliikmed viisid annetused Ukraina piiril asuvasse humanitaarabipunkti, kus need toimetati meie kontaktide kaudu Ukraina loomade varjupaikadeni. Toitu ja muud kaupa kogunes tänu heade annetajate toele ja Nähtamatute Loomade poolsele panusele lausa üle kolme tonni.
Esimene Nähtamatute Loomade buss Eestist jõudis Ukraina piirini ilma suuremate viperusteta. Terve tee oli tihe suhtlus Ukraina kolleegidega ja loomapäästjatega, kes koordineerisid loomade transporti sõjakolletest piirile. Eriti suured tänusõnad meie Ukraina koostööorganisatsiooni vabatahtlikule Lenale, kes on läbi projekti ennastunustavalt võidelnud selle eest, et loomi päästa. Nagu sõjakoldesse minnes eeldada võib, muutub kõik kogu aeg ja pidime korduvalt plaane ümber arvestama, et kiirelt muutuvate oludega kohaneda.
Esimese bussi autojuht oli vapper ja hea südamega motiveeritud, et loomi aidata. Seega kui selgus, et on vaja sõita Ukrainasse sisse, Lvivi varjupaika, et sealt loomad kätte saada, võttis ta selle käigu südikalt ette. Lvivi varjupaika toodi kokku erinevatest Kiievi jt Ukraina sõjakolde piirkondade varjupaigaloomi, kellele otsiti transporti Ukrainast välja. Kaks Kiievi loomade varjupaika on tänaseks Vene vägede pommitamise tõttu maha põlenud. Seda teades muutus meile eriti oluliseks anda endast parim, et neid kaitsetuid loomi aidata. Kui 8 koera ja üks kass olid Ukrainas bussi transpordipuuridesse paigutatud, algas sõit tagasi Poola piiri poole. Eriti toredad olid sealsed kohalikud piirivalvurid, kes loomadega kaubikule natuke eelisjärjekorda tekitasid ja tänu sellele piir kiiremini ületatud sai.
Samal ajal käis Eestist tihe suhtlus Põllumajandus- ja Toiduametiga, et läbirääkimistes loomadele Eestisse saabudes võimalikult head karantiinitingimused tagada. Ametkond oli meie päästeoperatsiooni suhtes väga kriitiliselt meelestatud ja üritas loomade jõudmist Eestisse keelata, sest Euroopa Liitu ei ole praegu lubatud Ukrainast varjupaigaloomi tuua. Peljatakse erinevaid haigusi, mille riskid on Ukrainas kõrgemad kui ELis ja mida võtame väga tõsiselt. Me küll mõistame riigiameti seadusepügalate järgimist ja tavaolukorras teeme seda ka ise, kuid sõjasituatsiooni kriisis oli vaja neid pommirahe all kannatavaid loomi kiirelt aidata. Kõige konstruktiivsem lahendus oli neile Eestis luua turvalised karantiinimajad ja hoolitseda selle eest, et nii inimeste kui loomade tervis ja heaolu on tagatud.
Läbirääkimistega samal ajal liikus esimene buss Riia poole veterinaaride esmakontrolli ja teine buss, mis seisis silmitsi tehniliste viperustega, jõudis ka lõpuks Ukraina piirini. Kogu sõit oli pikitud tihedas ühenduses olemisega nii Ukraina kohalike loomakaitsjatega, kes hoidsid meid kursis, millal mis loomi piirile toodamas on kui ka Eesti poolse tiimiga, kes organiseeris kõike muud jooksvat, et bussitiimi toetada ja infot vahetada.
Ühtlasi oli info kogu aeg muutuv, sõjasituatsiooni ebastabiilsus oli pidevalt selgelt esil. Meie tiim oli kogu aeg valmis paindlikkuseks, et kohaneda muutuvate oludega. Varjupaikadel, kes tahtsid loomi üle piiri tuua, pidid olema naisautojuhid, sest mehed ei saa Ukraina-Poola piiri sõja tõttu ületada. Naisautojuhid olid muutumas üha suuremaks defitsiidiks, sest neid oli igal pool tarvis. Pidime ootama, mil varjupaikade naisautojuhid vabanesid oma paljudest sõitudest. Ebastabiilsetes ja ohtlikes oludes juhtus ka kurvemaid asju. Näiteks hakkas Harkovist piiri poole sõitma üks sõiduk, kus oli sees 60 kutsikat varjupaigast. Sõit pidi läbima Kiievi. Poole tee peal enam autojuhti kätte ei saanud. Telefon on siiamaani tumm ja me saame ainult loota, et ei juhtunud kõige hullem.
Pärast muutuvat infot ja ootamist saime lõpuks Ukraina piiri äärest varjupaigast kuus koera peale võtta. See oli suur rõõm ja kergendus, et lisaks teises bussis olevale kaheksale koerale ja ühele kassile saime veel kuue koera elu kergemaks teha.
Sõidu algusest peale teadsime, et tahame nii palju head teha kui võimalik. Olime juba varakult Pagulasabiga ühendust võtnud ja andnud teada, et kui päästetud loomad on peale laetud, saame öelda, kui palju sõjapõgenikke meie suurde bussi mahuks. Hea meel, et lõpuks õnnestus lisaks 15 loomale aidata sõjatsoonist välja ka 32 sõjapagulast, kelle tõime bussiga Eestisse. Aitäh, Pagulasabi, et saime seda transporti koos organiseerida.
Sõit Eesti poole nii inimestest kui loomadest sõjapõgenikega rahvastatud bussis oli kindlasti meeldejääv. Õnneks sujus kõik kenasti. Riias vahetasime bussi ja olime tellinud sõjapõgenikele bussi, mis viis nad otse Tallinnasse. Ise sõitsime loomadega Lõuna-Eesti Valga piiripunkti poole, et sealt piiri ületada.
Kaks bussitäit päästetud loomi olid selleks hetkeks väga palju üle elanud. Me ei tea, milliseid pommitamisõuduseid nad kuulsid või kannatasid ja millist hirmu nad selle eest tundsid. Sõit oli pikk nii Ukraina piirini kui ka sealt edasi Eestisse. Kui jõudsime Lõuna-Eesti karantiinimajadeni, oli transpordipuuridest pääsemine kõigile suur kergendus. Ühtlasi tähendas see turvalisust ja pääsemist kõige hullemast.
Meie tiimiliikmetel olid silmad märjad, kui vaatasime neid loomi aias rihma otsas jalutamas ja teades, et kui me ei oleks seda päästeoperatsiooni ette võtnud, ei oleks ohverdanud und, närve, rahu ja palju muud, siis neid loomi ei oleks kunagi sõjakoldest Eestisse turvaliselt jõudnud.
Kõik loomad läbisid veterinaarkontrolli ja said vaktsineeritud. Nüüd jäävad nad Nähtamatute Loomade tiimiliikmete hoole ning vajadusel veterinaaride jälgimise alla. Karantiini ajal ei puutu nad kokku teiste loomadega ja viibivad aiaga piiratud alal. Kõik hooldajad desovad pärast loomadega kokku puutumist ja järgivad ohutusnõudeid.
Ukrainast päästetud kass loomaarsti läbivaatusel.
Pärast karantiini lõppu otsime neile uued kodud Eesti hoolivate inimeste hulgast.
Ukraina loomad vajavad meie abi aga ka edaspidi. Lisaks juba Ukrainast päästetud loomade eest hoolitsemisele Eestis, on oluline aidata veel sealseid varjupaiku nii annetuste kui toiduabiga. Seda saad teha, kui annetad https://nahtamatudloomad.ee/toeta
Aitäh kõigile, kes kaasa elavad ja toetavad! Tänu teie hoolivatele ja armsatele sõnumitele, annetustele ja toele saime üheskoos need loomad päästetud! Nüüd jätkame tööd, et nende eest hoolitseda karantiini ajal ning aidata teisi loomi Ukrainas läbi annetuste.
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad tegi Eesti loomakaitses ajalugu, asudes möödunud reedel teele Poola-Ukraina piirile, et päästa sõjakoldest varjupaigaloomi. Lisaks jäeti Ukraina piiri humanitaarabipunkti kolm tonni toitu, vett, kütust ja muud vajalikku Ukraina varjupaikade töötajatele ja loomadele.
Nähtamatud Loomad sai palve Ukraina loomakaitseorganisatsioonidelt, kes vajasid abi varjupaigaloomade transportimisega sõjakolletest ohutusse paika.Kaks bussi alustasid teed Eestist Ukraina piirile 4. märtsil ningtäna pärastlõunal on nad saabumas päästeoperatsioonilt tagasi Eestisse. Bussidest tulevad Nähtamatute Loomade tiim, 14 päästetud koera, üks kass ning 34 sõjapõgenikku ja peret. Päevi kestnud teekond on olnud äärmiselt keeruline ja stressirohke. Sõjatsoonis muutub kõik sekunditega ning kiirreageerimine on ülimalt vajalik.
“Organiseerisime rekordkiirusel toiduabi ja loomade päästeaktsiooni tänu heade toetajate abile. Sõjakoldes jäävad loomad tihti tähelepanuta ja seega on oluline anda oma panus, et ka nende kannatusi leevendada. Need loomad saavad loota vaid inimeste abile,” kommenteeris päästeaktsiooni Eestist koordineerinud Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. “Osa päästetud loomadest evakueeriti Kiievi varjupaigast pommirahe alt, järgmisel hetkel võinuks nende saatus hoopis kurvem olla,” lisas Mering.
Vapper päästeoperatsiooni tiim pidi silmitsi seisma kõikvõimalike takistuste, ümberkorralduste ja pingega. Kokkuleppel ühe Ukraina varjupaigaga pidi tiim Poola-Ukraina piirilt vastu võtma autotäie loomi, ent ootamatult katkes kontakt autojuhiga, kes sõjatsoonist päästebussi poole teel oli. Nähtamatutel Loomadel ei ole siiani õnnestunud sündmuse asjaolusid välja selgitada, ega tea, mis on saanud autojuhist või kaasas olnud loomadest. Pärast pikka ootamist organiseeriti Ukraina kontaktide kaudu uued päästmist vajavad varjupaigaloomad, kes on nüüd täna jõudmas Eestisse.
Kõik loomad, keda õnnestus päästa, läbivad esmase tervisekontrolli ning võtavad täna suuna karantiinipaiga poole, kuhu neile on loodud turvalised tingimused 21-päevaseks karantiiniks. Veterinaarid külastavad loomi regulaarselt, et nende tervist jälgida.
Päästeaktsiooni, loomade ravikulusid ja karantiinitingimuste loomist saab toetada lingil https://nahtamatudloomad.ee/toeta. Lisaks teeb Nähtamatud Loomad annetusi Ukraina kõige rohkem abi vajavatele loomade varjupaikadele.
