Foie gras tähendab prantsuse keelest tõlgituna rasvamaksa. Seda tuntakse kui kallist “luksuslikku” toitu, mis on tegelikult valmistatud ebanormaalselt suurenenud ja rasvunud pardi- või hanemaksast. Linnu maksa ebanormaalset suurenemist põhjustab haigus nimega maksa steatoos, mis on tingitud lindude sundtoitmisest.
Kuigi termin foie gras kõlab esmapilgul luksuslikult, on selle „delikatessi“ tootmisega kaasnevad protseduurid niivõrd ebaeetilised, et on pälvinud lausa rahvusvahelist kriitikat. Kriitikast hoolimata on see julmal viisil toodetud roog lisatud Prantsuse gastronoomia- ja kultuuripärandisse.
Kahtlemata on foie gras’ tootmine üks julmemaid praktikaid tänapäeva tööstusfarmides, sest toote valmistamisega kutsub inimene tahtlikult lindudel esile valuliku ja kurnava maksahaiguse.
Foie gras’ tööstusfarmides kasvatatavad linnud veedavad oma elu kitsastes traatpuurides, kus nad ei saa ennast ümber pöörata ega tiibu sirutada. Kingakarbi suurustesse puuridesse topitakse linnud kaheksa nädala vanustena, et alustada kuni neli nädalat kestvat sundsöötmise protsessi, mis lõpeb lindude surmaga.
Sundsöötmise käigus surutakse hanedele ja partidele kolm korda päevas mootoriõliga määritud metalltoru kõrist alla ning pumbatakse päeva jooksul kõhtu ligi kaks kilo teravilja ja rasva segu. Inimese puhul võrduks see iga päev 20 kilogrammi pasta söömisega.
Sundsöötmise lõpuks on linnu maks paisunud loomulikust suurusest kümnekordseks. Osa lindudest sureb juba enne sundtoitmise protsessi lõppu, sest nende maks lõhkeb ületoitmise tagajärjel või nad lihtsalt lämbuvad. Protsessi käigus saavad kahjustada linnu nokk, kõri ja närvisüsteem ning linnud vaevlevad jalavigastuste ja kopsupõletiku käes.
Kitsad traatpuurid, milles linnud veedavad neli piinarikast nädalat Foto: Igualdad Animal
Lisaks füüsilistele vaevustele põhjustavad elamistingimused ka meeletut vaimset stressi, sest pardid ja haned on loomupäraselt uudishimulikud ja tundlikud linnud. Tööstusfarmide pardid ja haned ei pääse aga elu jooksul kordagi vee äärde ning sundsöötmise algusest puudub ka päikesevalguse käes viibimise võimalus.
Eestis on tootmine keelatud, aga import lubatud
Foie gras’ tootmine on nii julm, et see on paljudes riikides keelatud, näiteks Ühendkuningriikides, Saksamaal, Itaalias, Norras, Poolas, Türgis, Iisraelis, Soomes ja mujalgi. Ka Eestis on loomade sundsöötmine seadusega keelatud ent foie gras‘ import on lubatud.
Foie gras’ tööstus sõltub eksportturu nõudlusest. Seetõttu on foie gras’ tööstus elujõuline näiteks Prantsusmaal, sest eksporditulud on kõrged. Eesti restoranid ja gurmeekauplused müüvad imporditud rasvamaksa ning järgnevaks viieks aastaks ennustatakse turumahu kasvu nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides. Nõudluse suurenedes kasvavad ka sadade tuhandete partide ja hanede kannatused.
Nähtamatud Loomad tegutseb selle nimel, et Eestis lõpeks foie gras’ müük
Nähtamatud Loomad seisab selle eest, et Eesti restoranid ja kauplused lõpetaksid foie gras’ müügi. Kantar Emor uuringu kohaselt ei poolda 67% eestlastest foie gras’ müüki siinsetes restoranides ja kauplustes. Üle 11 000 inimese on alla kirjutanud Nähtamatute Loomade petitsioonile, näidates seeläbi oma toetust, et ettevõtted lõpetaksid foie gras’ müümise.
Eelmisel sügisel sai avapaugu Nähtamatute Loomade sigade kampaania, mille eesmärk on lahendada Eesti tööstusfarmide sigade heaolu kriitilisi probleeme ja tõsta sigade elutingimused elamisväärsele tasemele.
Kampaania survestab Eesti seakasvatajaid järgima loomakaitseseadust, mis tähendab seda, et farmerid peavad lõpetama vastsündinud põrsaste rutiinse sabade lõikamise. Sabade olukord on väga oluline sigade heaolu näitaja, sest lõigatud või näritud saba tähendab, et sead elavad ekstreemselt ebasobivates tingimustes.
Sigade kampaania pressikonverents. Pildil Kristina Mering (MTÜ Nähtamatud Loomad) ning Erika Mäeloog (Põllumajandus- ja Toiduamet)
Seega on kampaania eesmärk lõpetada ebaseaduslik sabade lõikamine ja selle asemel tõsta Eesti sigade elutingimusi elamisväärsele tasemele, et sead teineteise sabasid ei näriks. Kõrge heaoluga tingimuste puhul ei teki sigadel sellist stressi, mis paneks neid massiliselt teineteise sabasid närima.
Kõik Nähtamatute Loomade sigade kampaania ettepanekud Eesti sigade olukorra parandamiseks ühtivad Euroopa Toiduohutusameti (EFSA)1 hiljutise teadusliku analüüsi seisukohtadega sigade baasvajaduste kohta ning on kasutusel kõrgema heaoluga seafarmides üle Euroopa.
Miks just sead?
Käärid sigade tegelike vajaduste ning nende pidamistingimuste vahel Eestis on üüratult suured. Kuigi seakasvatussektor soovib avalikkusele jätta muljet, et Eesti sigade olukord vastab läbi reklaamide ja meedia meie pähe maalitud pildile, kus siga saab põhus tuhnida, poriloigus püherdada ja teiste sigadega mängida, siis tegelikult teavad asjaga seotud inimesed kurba tõde ja valusat saladust. Tavaline Eesti tööstusfarmi siga elab betoonpõrandal, magab oma väljaheidete sees, ei saa vahel ruumikitsikusest isegi ringi pöörata ning on väga stressis ja õnnetu. Seda kinnitavad nii veterinaarkülastuste raportid kui valdkonda tundvad inimesed.
Probleemi tõsidust aitab mõista see, et tegu pole pelgalt loomakaitsjate hinnanguga, vaid ka need inimesed, kes seatööstusega otseselt seotud on, peavad olukorda ülimalt murettekitavaks. Siin on ainult mõned näited meie poole pöördunud valdkonna spetsialistidest:
Üks loomafarmides kontrolle teostav murelik riigiametnik palus paar aastat tagasi eravestluses meie organisatsioonilt, et me Eesti sigu aitaksime, kuna nende olukord on väljakannatamatult halb ning tema võimuses pole seda muuta.
Ühe loomakasvatajaid ühendava erialaühingu juht mainis kohtumisel, et tema isiklikult sealiha süüa ei suuda, kuna sigade pidamistingimused Eestis ei ole tema jaoks vastuvõetavad.
Saime südantlõhestava kirja ühelt Rakvere seafarmi endiselt töötajalt, et olukord seafarmides on nii kohutav, et ta näeb sellest senini õudusunenägusid.
Üks tapamaja töötaja kirjutas meile ahastuses, et tapale jõudvate sigade tervislik konditsioon on isegi palju aastaid sellel alal töötanud inimeste jaoks õõvastav ning ta ei saa aru, kus on ametnike silmad.
Sõnum on selge – sead vajavad meie abi ja sekkumist. Eesti inimesed ei toeta loomapiinamist. Sellepärast töötame igapäevaselt selle nimel, et sigade süsteemne väärkohtlemine lõpeks ja seakasvatussektoris hakkaksid toimuma positiivsed muutused.
Unistus loomasõbralikust seapidamiskultuurist Kui osad sealihatootjad üritavad jätta muljet justkui peaksid inimesed valima ainult veganluse või praeguse Eesti sigade intensiivse pidamise süsteemi vahel, siis meie Nähtamatutes Loomades teame, et see ei ole tõsi. Paljudes teistes riikides on sigade elu hoopis teistsugune ja inimesed saavad ikka söönuks. Oleme varasemalt kirjutanud sellest, milline Eesti tööstusfarmi sigade õnnetu elu hetkel on, aga seekord kirjeldame hoopis seda, milline on Nähtamatute Loomade sigade kampaania nägemus seakasvatuse tulevikust.
Nähtamatute Loomade sigade kampaania tegevuste lõpptulemuseks on seakasvatus, kus sigade heaolu ja loomuomased vajadused on seakasvataja jaoks kesksel kohal. Selles soovitud seapidamiskultuuris järgivad farmerid loomakaitseseadust ning sigade pidamise määrust. Igas sulus on sigadel piisavalt ruumi, et tekitada suluperele puhkeala, kus kõik notsud koos magada saavad. Loomadel on aktiivsuspiirkond, kus saab mängida ja joosta ning eraldi ala, kus loomad saavad ennast kergendada. Sigadele tagatakse igapäevane juurdepääs sobivale tuhnimismaterjalile nagu põhule, jutekottidele, puitbriketile või köitele ning seda uuendatakse regulaarselt.
Hetkereaalsus: Sigade räpane ja kitsas magamisala. Tulevikuvisioon: Süvaallapanu ja piisavalt ruumi magamiseks.
Normaalsete tingimustega sigala sulupõrandal on põhust süvaallapanu, kus sead saavad tuhnida ja soovi korral pesa ehitada. Farmerid hoolitsevad selle eest, et neil tarkadel loomadel oleks ka tegevust – neile antakse mängimiseks ja närimiseks kanepiköisi, puutükke, rippuvaid jutekotte, puitbriketti, pakkepaberit/jõupaberit, pappkaste, pressitud heinakuubikuid, võimalusel aeg-ajalt (eriti kui on juba tekkinud sabade närimine) maisi- või rohusilo; puuoksi, mis ei kuku restpõrandast läbi ja on piisavalt tugevad, et sead kohe katki ei hammusta (nt lõigata harjavars kolmeks-neljaks osaks). Nagu ka koertele, meeldib sigadele suus pulka kanda ja sellega mängida.
Hetkereaalsus: Saba eemaldamine ilma tuimestuseta. Tulevikuvisioon: Rõõmus rõngassaba emaga suhtlemas.
Nähtamatute Loomade visioon sigade paremast elust Eestis näeb ette ka seda, et lõpetatakse julmade emisepuuride kasutamine. Hetkel veedavad Eesti emised suure osa oma elust pisikestes puurides, kus nad ei saa isegi ringi keerata, seda nii indlemise, gestatsiooni kui imetamise perioodil. Teadlased on avastanud, et sead hakkavad oma järeltulijatega erinevate häälitsuste ja toimingute kaudu suhtlema esimesest hetkest peale. Enamik Eestis sündivatest põrsastest oma emaga aga normaalselt suhelda ei saa, sest emised on kogu imetamise perioodil metallvarbade taga vangis. Emis soovib oma põrsastele ehitada pesa, nende eest hoolitseda ja neid õpetada. Seaperesid peaks pidama süvaallapanuga rühmasulus, kus emised saaksid ehitada oma poegadele pesa ning põrsad saaksid joosta, mängida ning loomulikul moel nautida oma ema hoolt ja lähedust.
Hetkereaalsus: Emis ei saa puuris liigutada. Tulevikuvisioon: emis oma poegadega puhkehetkel.
Loomulikult oleks parema seakasvatuse osa ka see, et seakasvatajaid ühendavad erialaorganisatsioonid korraldavad lisaks muudele teemadele ka vilkalt koolitusi ja jagavad infot selle kohta, kuidas uuringud, katsed ja teiste riikide kogemused on leidnud viise, kuidas sigade elukeskkonda rikastada, tervist parandada ja heaolu suurendada.
Tahame jõuda olukorrani, kus loomakaitseseaduses sätestatut järgitakse ja farmerid vaataksid oma hoolealused igapäevaselt üle ning kui märkavad, et mõni siga ei tunne ennast hästi, kutsuvad veterinaari seda looma üle vaatama ning vajadusel annavad talle abi. Igapäevase ülevaatuse käigus hindab farmer ka seda, et ei ole tekkinud märke stressist, mis võiks viia sabade närimiseni. Kui esineb probleeme, siis tuleb hinnata oma loomade elutingimusi ja uurida, mis võib olla loomadele stressiallikaks, sest õnnelik ja loomulikus keskkonnas siga sabasid ei näri.
Soovime liikuda Nähtamatute Loomade kampaaniaga sellise seapidamiskultuuri poole, kus nii erialaühingud kui ka Põllumajandus- ja Toiduamet pakuvad seakasvatajatele nõuandeid, abi ja tuge sigade heaoluga seotud probleemide tekkimisel. Sellises kultuuris ei peeta sabade lõikamist normaalsuseks ega soositud sigade pidamise viisiks. Maaeluministeerium vastutaks selle eest, et kõrge heaoluga seakasvatajad saaksid vajalikke toetusi ja tunnustust ning võiksid oma praktikate üle uhked olla.
Tuleviku seapidamiskultuuris võiks iga seakasvataja auasjaks olla see, kui tema sigadel on alles rõngassabad. Põllumajandus- ja Toiduamet peaks välja töötama usaldusväärse kvaliteedimärgise, mis aitab ka tarbijatel teadlikku valikut teha. Kõiki õigusakte silmas pidades ning sigade heaolu järgides ei peaks ka seapidajad muretsema, sest neil pole tarbijate ees räpaseid saladusi.
Kuidas aitavad Nähtamatute Loomade sigade kampaania tegevused soovitud olukorda jõuda?
Vahel piisab loomadele heaolu parandamiseks seadusandlikest muudatustest ning seetõttu võeti Euroopa Liidus juba 15 aastat tagasi vastu direktiiv, mis keelab põrsaste rutiinse sabade lõikamise ning suunab farmereid parandama oma loomade heaolu. Mida aga teha, kui seadusandlus ütleb üht, aga praktikas rikutakse seda järjepidevalt ja süstemaatiliselt ning ametnikele ei ole tagatud kõrgemalt poolt vahendeid, et seda muuta?
Sellise olukorra lahenduseks on võtmetähtsusega avalik huvi ja surve ning läbimõeldud tegevusplaan, mis arvestab kõikide osapoolte rolli, motivatsiooni ja mõjuvõimu.
Sigade olukorda mõjutavad otseselt või kaudselt peamiselt kolm osapoolt – avalik sektor, erialaliidud ja seakasvatajad. Ja nende kolme osapoole mõjutamiseks on kõige suurem võim igal inimesel endal. Kohe räägime lähemalt, millist rolli need osapooled sigade pidamise praktika kujundamisel mängivad ning kuidas Nähtamatute Loomade kampaania ning iga sigadest hooliv inimene neid mõjutada saab, et sigade olukord liiguks paremuse poole.
Avalik arvamus on edu võti
Avalikkus – Sigade kasuks räägib see, et Eesti inimesed tõesti hoolivad loomade heaolust. Avaliku arvamuse uuringud kinnitavad, et 84% Eesti elanikest usub, et põrsaste sabade lõikamise asemel peaks hoopis parandama sigade elutingimusi. Kahjuks aga on teadlikkus sigade tegelikust olukorrast madal.
On oluline, et huvi sigade olukorra paranemise üle näitaks võimalikult suur hulk inimesi ning seetõttu on meie kampaania selgrooks just avalikkuse kaasamine. Seakasvatajaid mõjutab otseselt see, millistes tingimustes kasvatatud sealiha tarbijad soovivad osta, samal ajal mõjutab aga avalik arvamus ka poliitikuid ja ametiasutusi. Kuna sigade kehv olukord on senini olnud suhteliselt varjatud probleem, siis vajab teadlikkuse tõstmine palju tähelepanu. Mida teeb Nähtamatud Loomad seoses avalikkusega? Alus avalikkuse kaasamiseks on teadlikkuse tõstmine, et lõpetada olukord, kus seakasvatajad võivad segamatult ja varjatult kulude kokkuhoiu eesmärgil kasutada kõige julmemaid ja isegi keelatud praktikaid.
Teadlikkuse tõstmiseks kirjutame artikleid meediasse sigade tõelisest olemusest, intelligentsusest ja vajadustest, sabade lõikamise probleemidest, Eesti sigade olukorrast, sealiha hinna kujunemisest ning esindame sigu televisioonis ja raadios, anname välja praktilisi materjale suurema heaoluga liha eelistamiseks, teeme koostööd suunamudijatega, anname välja videoid, teeme sotsiaalmeedia postitusi, jagame flaiereid ja korraldame avalikke üritusi.
Sigade kampaania kõneisikudKarl-Erik Taukar ja Genka külastamas üht vähestest Eesti seafarmidest, kus loomadel on head elutingimused.
Teadlikkus on vajalik eeltingimus muutuste soovimiseks, kuid lisaks sellele anname inimestele võimaluse ka kohe tegutsemiseks. Oma hääle saab igaüks kuuldavaks teha läbi petitsiooni allkirjastamise, poliitikutega suhtlemise, teadliku tarbimise ning loomulikult ka oma arvamuse avaldamisega sõprade seas, sotsiaalmeedias või meedias.
Avalik sektor peab sigade heaolu parandamise prioriteediks seadma
Maaeluministeerium ja Põllumajandus- ja Toiduamet – maaelu ja loomakasvatuse ning loomade heaolu tagamise teemade eest Eestis on peamiselt vastutav maaeluminister (hetkel Urmas Kruuse), maaeluministeerium ja selle allasutus Põllumajandus- ja Toiduamet. Üldistatult öelduna vastutab maaeluministeerium valdkondlike õigusaktide, toetuste, strateegiate ja suundade eest ning Põllumajandus- ja Toiduameti ülesannete hulka kuulub pigem praktilise töö tegemine – loomakasvatajate üle arvet pidamine, kontrollimine, suunamine, õpetamine ja vajadusel ka karistamine, trahvimine ning loomapidamisõiguse äravõtmine.
Mida teeb Nähtamatud Loomad seoses avaliku sektoriga? Selleks, et mõjutada avaliku sektori tegemisi, oleme tihedas suhtluses nii ministri kui ametnikega. Näiteks anname varsti Põllumajandus- ja Toiduametiga koostöös välja juhendi farmerite tegevuste jaoks, mis aitavad loomade heaolu parandada ja seeläbi sabade lõikamist lõpetada. Samuti jagame Põllumajandus- ja Toiduametiga infot Eesti seakasvatajate kohta ning planeerime koos koolitust seakasvatajatele sabade lõikamise lõpetamiseks.
Võimalused poliitikute poole pöördumiseks ja ministeeriumi otsuste mõjutamiseks sõltuvad otseselt sellest, kui suur on avalik surve sigade kaitseks. Avalikku huvi demonstreerivad tööriistad on näiteks petitsioon, meediaartiklid, videod, sotsiaalmeedia, tuntud ja ühiskonnas lugupeetud inimestega koostöö ja palju muud, mille kõige juures on olulisim see, kui suur hulk inimesi läbi nende kaasatud saavad.
Erialaliidud mõjutavad otseselt loomapidamiskultuuri
Erialaliidud – nagu paljudes teistes valdkondades, esindavad ka seakasvatajate huve erialaliidud. Erialaliidud aitavad sektoril liikuda just sinna poole, kuhu parajasti vajalikuks peetakse ning esindavad seakasvatajaid nii avalikkusega kui ka poliitikutega suhtlemisel. Näiteks ühendavad Eesti seakasvatajaid Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Tõusigade Aretusühistu ja Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda.
Mida teeb Nähtamatud Loomad seoses erialaliitudega? Erialaliitudel on mõju seakasvatajate hulgas ning samal ajal ka ressurssi nii poliitikat kui avalikkust mõjutada. Samas sõltuvad nende prioriteedid just sellest, mis avalikkus soovib, sest trendide järgimine on ka seakasvatajatele kasulik. Jämedalt öeldes saab avalik arvamus mõjutada seda, kas Eesti Tõusigade Aretusühistu järgmine koolitus seakasvatajatele räägib sellest, kuidas veel enam sigade elutingimuste ja heaolu pealt raha kokku hoida või hoopis sellest, kuidas kasvatada vähem stressis ja õnnelikumaid loomi. Nähtamatud Loomad on erialaliitudega suhtluses ja avatud igasuguseks koostööks, mis aitab sigade olukorda parandada.
Ainult farmi omanik saab oma sigadele elamisväärse elu tagada
Seakasvatajad – lõpuks sõltub iga sea heaolu kõige otsesemalt just sellest, mida teeb farmi omanik. Eestis on ka paar pisikest farmi, kus sigade elu vastabki täpselt sellele kirjeldusele, mis ülalpool toodud on. Kahjuks elab aga üle 90% Eesti sigadest tööstuslikes suurfarmides, kus nende heaolu kuidagi tagatud ei ole.
Mida teeb Nähtamatud Loomad seoses seakasvatajatega? Nähtamatutes Loomades võtame ühendust seakasvatajatega, et olla toeks kõigile farmeritele, kes on valmis oma sigade elutingimusi parandama. Oleme olnud kontaktis paljude seakasvatajatega, et kaardistada hetkeseisu, põhitakistusi sabade lõikamise lõpetamisele ja koostöövõimalusi.
Järgnevad tegevused
Vaadates 2022. aasta vältel Eesti seakasvatajatele suunatud miljonite eurode suurustele toetustele, võib üsna selgelt väita, et seatööstus on teiste sektoritega võrreldes riigi poolt väga tugevas eelisseisus. Soovime Nähtamatutes Loomades näha, et selline hetkeseis ei legitimeeriks veelgi enam loomade vajadustele mittevastavaid elamistingimusi ja sellega kaasneks ka reaalne tegevusplaan, kuidas parandada loomade heaolu, et saaks lõpetada põrsaste tuimestuseta sabade lõikamise.
Selleks jätkame koostööd maaeluministeeriumi ja Põllumajandus- ja Toiduametiga. Kaasame arutellu ka keskkonnaministeeriumi, arvestades praeguse tugevalt tööstusliku reljeefiga massikasvatuse hiiglasuurt negatiivset keskkonnamõju. Oleme alustanud suhtlust mitme olulise valdkonnaeksperdiga, kellega oleme lähiajal kohtumas, et koguda veelgi lisainfot tööstuses toimuva kohta, et täiendada ja tihendada arusaama hetkeolukorrast.
Samuti jätkub meediatöö teema pildis hoidmiseks nii televisioonis, raadios, sotsiaalmeedias, veebiportaalides ja välireklaamides. Avaldame pressiteateid ja arvamusartikliteid Nähtamatute Loomade poolsete kommentaaride ja soovitustega. Koostame juhendmaterjale olukorra parandamiseks ja infomaterjale teadlikkuse tõstmiseks. Kogume põrsaste sabade lõikamise lõpetamise ja pidamistingimuste parandamise petitsioonile võimalikult palju allkirju, et saada head inimesed ühise hooliva eesmärgi taha.
Meie kampaania võtab lõplike tulemuste saavutamiseks ilmselt aastaid. Oleme tugevalt motiveeritud, hästi informeeritud ja jätkame tiimi pidevat arendamist, et leida parimad viisid, kuidas neid kohutavates tingimustes kannatavaid tarku ja häid loomi aidata. Aitäh kõigile toetajatele, kes selle olulise töö võimalikuks teevad!
6. septembril 2022 läbiviidud hinnavõrdlus Rimi, Prisma ja Selveri e-poodide ning Bolt Marketi sortimentide põhjal näitab, et erinevatest pidamisviisidest pärinevate munade hinnavahe on ühtlustunud sellisel määral, et kohati on õrrekanade munade valimine rahakotile sõbralikumaks saanud, kui julmal viisil toodetud puurikanade munade ostmine.
Eriti hea uudis on see kahele kolmandikule Eesti inimestest, kes Kantar Emori avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei toeta kanade pidamist kitsastes traatpuurides.
Keskmine hinnavahe on nende kahe pidamisviisi lõikes vaid 19 senti. Keskmiselt maksab 10 puurikanamuna 2.37 € ja sama suur karp õrrekanade mune 2.56 €. Selveris maksab oma kaubamärgi õrrekanade munade karp 2.29 € ning Rimis lausa 1.75 €. Bolt Marketis on õrrekanade munad kõige soodsam valik, makstes 1.99 €. Kõik kolm valikus olevat Eggo puurikanade munade karpi maksavad üle 2 €, keskmiseks hinnaks kujuneb 2.56 €.
Puurikanade munad moodustavad poelettidel kõige suurema osa munade valikust ning 87.7 % kõigist Eesti kanadest peetakse puurides. Kuigi Eesti inimesed hoolivad loomadest ning ei toeta julma tööstusliku masinavärgi toimimist (suisa 72 % ei toeta kanade puuris pidamist), on nende toidulauale seni suures osas jõudnud puurikanade munad just odava hinna tõttu. Nüüd on vastutustundliku valiku langetamine poes muutumas ostjatele aina lihtsamaks.
Puurisüsteemides peavad linnud elama umbes A4 paberi suurusel pindalal, kus neil ei ole võimalik isegi tiibu sirutada ega päikesevalgust näha. Puurides peetakse linde kulude kokkuhoiu eesmärgil – kitsastes tingimustes saab pidada rohkem kanu ning kuna linnud ei saa liigiomaselt käituda, kulutavad nad vähem energiat ning vajavad seetõttu ka vähem sööta.
Puurikanade munad tunneb ostja poes ära selle järgi, et munale märgitud kood algab numbriga 3. Ava poes munakarp ning veendu, et munal olev kood algab numbritega 2, 1 või 0, mis tähistavad kõrgema heaoluga õrrekanade, vabalt peetavate kanade ja mahekanade mune.
Kuidas poes mune valida?
* Hinnavõrdlus viidi läbi Rimi, Prisma ja Selveri e-poodide ning Bolt Marketi valikus olevate 10 munaga karpide hindade põhjal 6. septembril 2022. * Kantar Emori avaliku arvamuse uuring viidi läbi oktoobris 2021.
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) avaldas teaduslikud seisukohad sigade pidamistingimuste sobivuse kohta, milles kutsub üles lõpetama emiste puurispidamist. Euroopa Liidu poolt on see märgiline üleskutse, sest valdav osa emistest elab praegu poole oma elust kitsas puuris.
Emiseid peetakse Euroopa Liidus puurisüsteemides, mis piiravad tugevalt nende liikumis- ja käitumisvabadust. Kasutusel olevates puurisüsteemides ei ole emistel piisavalt ruumi enda ümber pööramiseks ega loomuomaselt käitumiseks.
Emiste raske elu tööstusfarmides
Enamik Euroopa Liidus ja Eestis elavatest emistest on sunnitud ligi poole oma elust veetma kitsastes puurides, mis takistavad igasugust liikumisvõimalust välja arvatud lamamist või seismist. Emiseid on lubatud pidada seemendamispuurides järjest 28 päeva ning poegimispuurides järjestikku 6 nädalat. Emise ühe eluaasta jooksul teeb see kokku ligi kuus kuud puuris olemist.
Puuris olles ei saa emised loomuomaselt käituda. Neil puudub võimalus loomuomaselt toituda, ümbrust uudistada ning liigile sobival moel poegade eest hoolitseda, rõhutab EFSA. Ühtlasi lisab EFSA, et emised peavad taluma nälga, kuumastressi ning vigastusi.
Euroopa Toiduohutusamet järeldab, et puurisüsteemidest tulenevaid kannatusi ei saa leevendada muul moel kui loomade puuridest eemaldamisega, soovitades emiseid üksikpuuride asemel pidada rühmades.
Ühtlasi soovitab EFSA, et põrsaste imetamisperioodil tuleks emiseid pidada avaramates üksiksulgudes praeguste kitsaste puuride asemel. “Avaram sulg, kus emis saab end ümber pöörata, pakub rohkem käitumisvabadusi võrreldes puuriga, kus ta on metallvõredega fikseeritud,” rõhutab EFSA värske raport.
“Kahjuks on ka Eesti tööstusfarmides julm emiste puurispidamine igapäevane praktika. On aeg lõpetada sigade julm kohtlemine, sest hästitoimivad alternatiivid emisepuuridele on olemas. Kogume allkirju, et Eesti inimesed saaksid otsustajatele selgelt oma seisukohta näidata: sigade elutingimused peavad paranema,” sõnas Nähtamatute Loomade kampaaniajuht Merit Valge.
Euroopa Komisjon plaanib ettepanekuga põllumajandusloomade puurispidamise keelustamiseks välja tulla järgmise aasta keskpaigaks. Eestis puudutab ettepanek peamiselt emiseid ja puurispeetavaid munakanu.
Genka kutsub koos imearmsa väiketalus sündinud põrsaga allkirjastama loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad petitsiooni, mille eesmärk on lõpetada tööstuslikes suurfarmides sigade sabade lõikamine ja parandada nende elutingimusi.
Genka ja väiketalus kasvav armas põrsas
Nähtamatute Loomade sigade heaolukampaania «Õige siga on sabaga» nõuab tööstusfarmidelt loomakaitseseaduse järgimist, sabade ebaseadusliku rutiinse lõikamise lõpetamist ning sigadele elamisväärsete tingimuste pakkumist.
Petitsiooni saab allkirjastada SIIN. Pea 9000 inimest on oma allkirja juba andnud.
Üle 90% Eesti sigadest elab kohutavates tingimustes betoonseinte vahel, kus 140-kilose sea kohta on terveks elutegevuseks ruumi vaid ühe ruutmeetri jagu. Sead on erakordselt targad loomad ning satuvad sellises keskkonnas nii stressi, et hakkavad teineteise sabasid närima. Seetõttu on tööstusfarmides tavaks sigade sabad kohe pärast sündi tuimetuseta ära lõigata, mis on pisikestele põrsastele valus, traumeeriv ning samas halbade elutingimuste probleemi ei lahenda. Kui sigadel oleksid tagatud elamisväärsed tingimused nagu paljudes teistes Euroopa riikides, ei peaks lõikamisi teostama. Rutiinne sabade lõikamine on Eestis seadusega keelatud, ent praktika kuulub siiski tööstusfarmide rutiini.
Pisike põrsas, kes Genka süles videos üles astub, elab ühes vähestest Eesti taludest, kus endiselt sigu kasvatatakse ning neile on tagatud võimalus loomuomaselt käituda – neil on põhku ja liikumisruumi. Ülejäänud Eesti sead elavad betoonseinadega suurhoonetes.
Nähtamatute Loomade kampaaniajuht Merit Valge sõnab: «Tarbija eest on jäänud varjatuks, kuidas tema toidulauale jõudvaid sealihast tooteid Eestis valmistatakse. Head inimesed usuvad, et loomadele on tagatud loomuomaste vajaduste rahuldamine ning tööstusfarmerid järgivad seaduseid. Kahjuks reaalsus on palju kurvem ning seetõttu on meie missiooniks tuua sigade kurb olukord inimesteni, et saaksime seda ebaõiglust muuta.»
Eestis kaoks vajadus sabade lõikamiseks, kui meie seatööstused oleksid loomasõbralikumad.
Armastatud laulja Karl-Erik Taukar kutsub üles allkirjastama loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad petitsiooni, mille eesmärk on lõpetada tööstuslikes suurfarmides vastsündinud põrsaste tuimestuseta sabade lõikamine ja parandada nende elutingimusi.
Karl-Erik Taukar ja heas väiketalus kasvav väike põrsas
Nähtamatute Loomade sigade heaolukampaania “Õige siga on sabaga” nõuab tööstusfarmidelt loomakaitseseaduse järgimist, sabade ebaseadusliku rutiinse lõikamise lõpetamist ning sigadele elamisväärsete tingimuste pakkumist.
Taukar hoiab videos käes väikest põrsast, kes on üles kasvanud väiketalus, kus talle on tagatud loomuomased tingimused – ta saab ringi joosta, tuhnida ja mängida. Teised, suurfarmides elavad sead, elavad aga oma väljaheidete sees, kõledate betoonseinte vahel.
Sellistes tingimustes lähevad need intelligentsed loomad stressi ja hakkavad saatusekaaslaste sabasid närima ja seetõttu sabasid ka lõigatakse. Vajadus sabade lõikamiseks kaoks, kui meie seatööstused oleksid loomasõbralikumad ja pakuksid sigadele tegevusvõimalusi ning loomuomaseid tingimusi. “Mitte keegi ei vääri sellist elu. Ka mitte loom, keda me kasvatame enda toidulauale,” sõnab Taukar.
“Näeme üha enam tarbijaid soovimas kõrgemaid heaolustandardeid loomadele, keda tööstusfarmides kasvatatakse – keegi meist ei soovi, et neid sigu halvasti koheldakse,” kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. “Töö jätkub, et olukord Eesti sigalates paraneks ja loomad ei peaks elama tööstusfarmide ruumikitsikuses,” lisas Mering.
Nähtamatutes Loomades tegutseb suur hulk tõeliselt toredaid ja võimsaid vabatahtlikke, kes panustavad oma vabast ajast sellesse, et loomi aidata. Soovime tuua rohkem esile neid imelisi inimesi, kes on tohutult oluline osa ühiskondlike muutuste elluviimisest. Seekord tutvustame Taimse Teisipäeva avaliku sektori tiimis tegutsevat Estinit.
Estin ürituse infolauas
Millega sa tegeled? Mida sulle meeldib vabal ajal teha?
Hetkel naudin suve. Varasemalt aga töötasin lasteaias õpetaja assistendina. Vabal ajal meeldib mulle teha üpriski erinevaid asju – lugeda, vaadata mõnda head filmi või sarja, olla looduses ja käia jalutamas.
Kuidas sa jõudsid loomade heaolu küsimusteni?
Umbes 4 aastat tagasi käidi meil koolis loomade heaolust rääkimas ning sealt jäi mulle kogu see teema kõrva. Hiljem hakkasin rohkem ka ise selle kohta uurima.
Räägi oma teekonnast Nähtamatutesse Loomadesse.
Ka Nähtamatutest Loomadest kuulsin ma esimest korda koolis loengus. Aastaid hiljem nägin sotsiaalmeedias Taimse Teisipäeva üleskutset tulla vabatahtlikuks ning otsustasin kandideerida. Nüüdseks olen vabatahtlik olnud juba pea 9 kuud.
Kas sul on vabatahtliku kogemus ka väljaspool Nähtamatuid Loomi?
Eelkõige piirdub see kogemus kooliajal ürituste läbiviimise ning korraldamisega.
Millega sa Nähtamatutes Loomades tegeled?
Olen Taimse Teisipäeva avaliku sektori tiimis ning osalen kooliprogrammis. Seal ma olen hariduliku osa koordinaator ehk korraldan koolikokkadele koolitusi. Lihtsamalt öeldes viin kokku koolitajad ja koolikokad. Lisaks sellele olen aidanud korraldada muid üritusi (nt Nähtamatute Loomade 5. sünnipäevapidu) ning osalesin esimest korda ka Käpakäigul infolauas.
Mida sa oled Nähtamatutes Loomades tegutsemise käigus õppinud?
Olen saanud selle aja jooksul arendada oma suhtlusoskust ning saanud juurde julgust avaldada oma mõtteid ja arvamusi. Lisaks eelnevale olen omandanud palju uusi ja huvitavaid teadmisi taimsest toitumisest ning loomade heaolu parandamisest.
Mis sulle Nähtamatutes Loomades tegutsemise juures meeldib?
Muidugi eelkõige see, et saan loomi aidata ning anda oma panuse ühiskonda puudutavates küsimustes. Suureks plussiks on ka tutvumine uute ning inspireerivate inimestega, kes jagavad minuga sarnast maailmavaadet, kuid õpetavad kõik ikkagi midagi uut ja erilist.
Miks vabatahtlikuna tegutsemine on sinu jaoks oluline? Kuidas sa leiad aega vabatahtliku tegevuse jaoks ja tasakaalu erinevate eluvaldkondade vahel?
Leian, et iga inimene võiks panustada veidikene ühiskonda, kus me elame. Vabatahtlikuks olemine on aga muutunud minu jaoks igapäeva osaks. Kui teema ja valdkond, kus tegutseme, läheb korda, siis ei ole ka keeruline seda tasakaalu viia kõige muuga enda ümber.
Milliseid huvitavaid filme/raamatuid/etendusi oled viimasel ajal näinud/lugenud/külastanud?
Viimati lugesin James Clear’i raamatut “Atomic Habits.” Kindlasti soovitan kõigil lugeda, on nii mõndagi, mida oma igapäeva ellu rakendada.
Mõni soovitus tulevastele vabatahtlikele?
Haara kinni igast võimalusest, mis sulle pakutakse ning naudi kõike täiest südamest!
Ootame oma tiimi alati uusi vahvaid vabatahtlikke. Kui soovid ka koos meiega loomade elu paremaks muuta, täida ankeet siin.
Vabatahtlike koordineerimise arendamine toimub projekti raames, mille eesmärgiks on kasvatada Eestis kodanikuteadlikkust, tugevdada kodanikuühiskonda ja populariseerida vabatahtlikku tegevust. Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.
Sigade elu kujutatakse meedias ja lasteraamatutes endiselt sama idülliliselt, kui paljud võib olla oma lapsepõlvestki mäletavad. Pilt sellest, kuidas emis pikutab põhuhunnikute vahel ja imetab pisikesi põrsakesi ning seejärel saavad pojad ema kaisus puhata või ringi hullata, on kahjuks Eesti sigade jaoks aga kõike muud kui reaalsus. Sigade tegelik elu Eesti tööstusfarmides on täis õudusi, mis võivad ka tugevaima inimese südame kildudeks purustada. Üheks kõige kurvemaks võib pidada emasigade ehk emiste elu.
Emis veedab terve imetamiseks ettenähtud aja metallvõrede vahel, kus puudub igasugune võimalus normaalseks kokkupuuteks oma järeltulijatega.
Praktikaid, mida emiste peal kasutatakse, peetakse loomade suhtes ühtedeks julmimateks. Elu kitsastes tingimustes betoonseinte vahel ei ole kellelegi kerge, ent võrreldes nuumsigadega ehk sigadega, keda kasvatatakse otse söögiks, on emiste elu kordades pikem ja veel palju piinarikkam.
Tänapäeva emise elu koosneb puurivõrede vahel puhkepausideta tiinustest, seemendamistest ja poegimistest. Suure osa oma õnnetust eksistentsist veedab emis nii kitsas puuris, et ei saa isegi ümber keerata. Poegadega kokkupuude toimub läbi metallvõre, mistõttu ei saa ei emis ega põrsad järgida oma instinkte, mis loomulikes tingimustes ema oma järeltulijatega nii tugevasti seovad.
Imeline ootus
Selleks, et emis jääks tiineks, pannakse ta väikeste võrede vahele, mida kutsutakse seemendussuluks ja kus hoitakse teda kuni kuu aega. Jah, lugesite õigesti – emis veedab kuu aega väikeste võrede vahel, kus ta ei saa liigutada ega ümber pöörata, ta peab elama iseenda väljaheidete sees. Ja seda ainult selleks, et teda oleks lihtne seemendada ehk kunstlikult viljastada. Farmerid põhjendavad seda sellega, et kui loom ringi ei liigu, on lihtne vahet teha, milline emis kus asub. Liikumisvõimaluse pakkumine tähendaks, et seakasvataja peaks emiseid kõrvalipikute järgi eristama, mida peetakse seatööstuses liiga suureks lisapingutuseks.
Emis on viljastamise perioodil kuni kuuks ajaks surutud piiravate võrede vahele vaid sel põhjusel, et sead ei vahetaks omavahel kohti ja farmeril oleks lihtne neil vahet teha ja neid seemendada.
Esimesed hetked koos
Umbes kaks nädalat enne arvatavat poegimist asetatakse emis emisepuuri põrsaste sündi ootama. Emisepuuri tingimused ei ole sugugi paremad kui seemendussulus.
Emis ootab liikumatult traatvõrede vahel oma põrsaste sündi umbes kaks nädalat.
Kui aeg kätte jõuab, sünnitab emis umbes 11 poega. Sigade emainstinkt on tugev ning emis soovib oma poegi näha, lakkuda ja tervitada. Paraku jääb ta aga kogu imetamisperioodiks kitsasse metallpuuri, nii et normaalne kokkupuude poegadega on täielikult välistatud.
Lisaks vaimsetele kannatustele tekitab ühes asendis lamamine emistele haavu ja lamatisi, pidevat valu ja meeleheidet. Ebamugavus, frustratsioon ja valu on sageli nii tugevad, et emised hakkavad enda pead vastu metallvõresid peksma ning neid närima. Samuti on tavaline, et emised proovivad meeleheitlikult ennast vastu puuri esiosa pressida, et nad ei peaks oma väljaheidete sees lamama.
Enne nädalaseks saamist lõigatakse põrsastel ära sabad ning võib toimuda ka kastreerimine. See hetk on emisele eriti raske, kuna protseduurid tehakse sealsamas emisepuuri kõrval ning põrsad karjuvad südantlõhestavalt ema abi järele, emisel on aga võimatu oma lapsi kaitsta.
Umbes nädalavanusel põrsal lõigatakse ilma igasuguse tuimestuseta ära saba.
Õudusunenägu algab uuesti
Põrsad võetakse ema puuri juurest harilikult ära 28 päeva vanuselt, mõnikord varem. Enamikest põrsastest saavad nuumsead, kelle eluiga on kuus kuud. Paar päeva pärast põrsastest võõrutamist pannakse emis tagasi kitsasse seemendussulgu, kus kogu õudusunenägu otsast peale algab.
Sead on loomult väga seltsivad loomad, kelle suhe oma järglastega normaalsetes tingimustes on kompleksne ja hoolitsev. Teadlased on avastanud üle 20 eri tähendusega häälitsuse, mida sead teineteisega suhtlemiseks kasutavad ning osadest ema häälitsustest saavad ka juba vastsündinud põrsad aru. Kas pole armas fakt, et imetavatel põrsaemadel on kombeks isegi oma lastele lausa laulda? Tööstusfarmis ei saa emis aga isegi oma poegade poole vaadata, pisemaid põrsaid soojendada ega kaitset pakkuda.
Sigadel on pikaajaline mälu ja kogu elu jooksul ei unusta emis ilmselt ühtegi pesakonda. Emise eluperiood on küll pikem kui nuumsigadel ning ulatub paari aastani, aga võime ainult ette kujutada, et ilmselt sooviksid nad surra varem.
Juunis 2022 tähistame Nähtamatute Loomade viiendat sünnipäeva. Viis aastat rasket, ent tulemuslikku tööd loomade heaolu parandamiseks on meile õpetanud, kuidas võib üks efektiivne ja pragmaatiline vabaühendus Eestis läbi lüüa. Kui organisatsiooni asutaja Kristina Mering Nähtamatute Loomade tegevusega algust tegi, oli palju kahtlejaid, kes ütlesid, et läbilöömise ja edu tõenäosus on madal ja miks vaeva näha. Meie sihtrühmaks on ca 20 miljonit farmilooma, keda Eestis aastas hukatakse – nende heaolu parandamine ei ole väike väljakutse. Seda suurem rõõm on meil viienda sünnipäeva puhul suures tegutsemisõhinas võtta korraks aeg ja tuua sinuni senised olulisemad verstapostid meie tulemustest loomade kannatuste leevendamisel. On erakordselt oluline mainida, et kõike seda ei oleks saanud juhtuda ilma meie suurepärase annetajate ja toetajate kogukonnata, kellega üheskoos loomade eest seisame. Aitäh viie hooliva aasta eest!
Veame Nähtamatute Loomade algusest alates aktiivselt kampaaniat, et Eestis lõppeks munatööstuses kanade puurispidamine ning kõik munalettidel müüdavad munad pärineksid vabapidamissüsteemidest nagu paljudes teistes Euroopa riikides. Oleme tänaseks välja arvutanud, et meie kanade heaolukampaania tulemused on mõjutanud 200 000 linnu elu ja heaolu. 40% jaekettidest ja sadakond toidusektori ettevõtet on koostöös Nähtamatute Loomadega andnud lubaduse minna üle puurivabade kanade munadele müümisele või kasutamisele oma toodetes. Viimased meie tellitud Kantar Emori avaliku arvamuse uuringud näitavad, et 72% Eesti elanikest ei toeta munakanade kitsastes traatpuurides pidamist. Sellest statistikast lähtuvalt koostasime 2021. aasta lõpus raporti, mis kaardistas Eesti toidusektori ülemineku seisu puurivabadele munadele. Raporti jätkuks avaldasime tänavu juunis jaekettide paremusjärjestuse, mille käigus selgusid jaeketid, kes enim pingutavad puurivabade kanade munade müügi vähenemise nimel. Tunnustame siinkohal esikolmikut: Rimi, Stockmann ja Selver.
Loeme oma mitmete edukate kampaaniate tulemuseks asjaolu, et puurivabade kanade munade eelistamises ja müügis on võrreldes teiste tootegruppidega toimunud kõige kiiremad muudatused teadlikkuse tõusu ning nii tarbijate kui ka ettevõtete käitumise osas.
Kanade heaolukampaania enim meedia tähelepanu pälvinud südamlikuks aktsiooniks jääb aga eranditult 2021. aasta sügisel toimunud kanade päästeaktsioon, mille käigus päästsime ühest Lõuna-Eesti farmist 176 halbades tingimustes elanud lindu, kes oleksid muidu läinud hukkamisele. Ostsime nad farmi käest välja ja leidsime neile pea 200 linnule uued ja toredad kodud üle kogu Eesti.
Üks meie intensiivsemaid kampaaniategevusi oli karusloomafarmide keelustamine. See seadus võeti edukalt vastu juunis 2021. Kogusime 2019. aastal toonase suurima arvu digiallkirju rahvaalgatus.ee petitsioonile, mille esitasime 2020 jaanuaris riigikogule, millest järgnevate sammudena sündiski eelnõu karusloomafarmide keelustamiseks. Eelnõu tekst on muide meie tiimiliikme koostatud. Olgugi, et karusloomade puhul oli avalik kampaania kõige pilkupüüüdvam koos välireklaamide, digiekraanide, veebibännerite, sponsoreeritud sotsiaalmeediapostituste ja mõjuisikute kaasamise, läks tegelikult põhiaur kulissidetagusele otsesuhtlusele ja läbirääkimistele erinevate riigikogu liikmete, franktsioonide ja teiste poliitilist maastikku mõjutavate inimestega. Helistasime läbi kõik riigikogu liikmed ja suure osaga suhtlesime korduvalt, lisaks moodustasid põhituumiku liitlastest loomasõbrad, kes aitasid riigikogus protsessi vedada.
Pärast organisatsioonide ca 15 aastat kestnud tööd, milles ka Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering eestvedajana juba enne Nähtamatuid Loomi osa võttis, kuulutas riigikogu lõpuks 2021. suvel välja karusloomafarmide keelu Eestis.
Nähtamatute Loomade sigade heaolukampaania eesmärk on parandada sigade elutingimusi Eestis, mis on nende loomade suhtes julmad ja ajale jalgu jäänud. Meie sigade heaolukampaania sai alguse 2021. aasta sügisel – kuni selle hetkeni ei olnud avalikkuses olnud debatti ebaseadusliku sabade lõikamise kohta, mida Eesti farmerid aga rutiinselt praktiseerivad. Sigade kampaania on toonud sigade heaolu farmerite fookusesse ning nii seakasvatajad kui riigiametid on hakanud mõistma, et sigade heaoluprobleeme ignoreerides ning ebaloomulikke praktikaid varjates enam edasi minna ei saa. Eesti inimesed ei lepi ajale jalgu jäänud pidamisviisidega, sest sead väärivad paremat.
Meie sigade heaolu petitsioon on kogunud ligi 10 000 allkirja, mis näitab suurt avalikku huvi ja hoolivust nende tarkade loomade vastu. Sigadele elavad kaasa ka muusikud Karl-Erik Taukar ja Genka, kes astusid avalikkuse ette ja palusid Eesti inimestel sigu aidata. Praeguseks oleme suhelnud paljude seakasvatajate, erialaorganisatsioonide, ministeeriumite ja ametiasutustega, et kaasata sigade heaolu parandamise tegevusse mõjusaid institutsioone. Töö jätkub täie hooga!
Foie gras’ ehk rasvase hanemaksapasteedi lugu on kummaline – Eestis on selle julma toidu tootmine keelatud, ent seda sisse osta, müüa ja tarbida võib. Meie foie gras’ kampaania raames on kolm restorani teinud julge sammu ning loobunud selle “delikatessi” pakkumisest. See on põhjendatud otsus, sest ligi 70% eestlastest toetab foie gras’ müügi lõpetamist. Nähtamatute Loomade foie gras’ müügi keelustamise petitsioonil on tänaseks üle 11 000 allkirja.
Teeme inimeste jaoks nähtavaks, kuidas ka nii peenena tunduvad road tegelikult nende taldrikutesse jõuavad. Näeme, et tarbijate teadlikkus on kõvasti kasvanud – ka Uku Suviste lõi kampaanias kaasa ning oli valmis avalikult avaldama oma foie gras’ vastast seisukohta. Samuti seisab meie toetajate hulgas ka hinnatud peakokk Aldur Soosalu, kes sellist julma “hõrgutist” heaks ei kiida.
Viis aastat tagasi sai koos Nähtamatute Loomadega alguse ka meie kampaania Taimne Teisipäev, mille eesmärk on vähendada Eestis liigset lihatarbimist. Keskmine Eesti elanik sööb aastas ca 80 kg lihatooteid, mis on 3-4 korda rohkem kui riiklikes toitumissoovitustes välja toodud. Lahendame seda probleemi mitmel tasandil – koostöös koolide-lasteaedade ja teiste avalike asutuste, läbi aktiivse restoranikampaania ning läbi tarbijateadlikkuse edendamise koos praktilise, maitsva ja kasuliku toiduinfo jagamisega.
Viime koolides koolikokkadele ja õpilastele läbi ettekandeid ja koolitusi, teeme koostööd ettevõtete ja restoranidega taimsete toodete valiku suurendamiseks Eesti poelettidel ning muudame koolide-lasteaedade lõunasöögimenüüd tervislikumaks ja tasakaalustatumaks.
Taimse Teisipäeva kooliprogrammiga on viie aasta jooksul liitunud 138 kooli ja lasteaeda, kus õpib kokku 29 061 õpilast, kes saavad igal teisipäeval maitsvat taimset lõunasööki süüa. Need 138 liitunud asutust säästavad igal aastal 203 427 looma ning 508 000 kg CO2te. Tänu sellisele lähenemisele ei ole programmist nii-öelda väljakukkujaid.
Taimse Teisipäeva restoranikampaaniaga on liitunud 250 söögikohta, kes teisipäeviti pakuvad maitsvat taimset toitu ja kutsuvad üles külastajaid just neid toite menüüst proovima. Oleme korraldanud kolm taimse toidu innovatsioonikonverentsi Põhjamaade toidusektori esindajatega, millest on kokku osa võtnud umbes 500 külastajat. Neljas, 2022 aasta Food Innovation Summit toimub 25. oktoobril Tallinnas Swisshotelis. Samuti viime läbi turunduskonsultatsioone toidusektori ettevõtetele, et taimne toit teha laiemale publikule nähtavamaks ja atraktiivsemaks.
Taimse Teisipäeva eduloos tõusevad eredalt esile just need inimesed, kes toetavad meid ka palumatagi – Eesti suurima toitlusteenust pakkuva ettevõte Baltic Restaurants Estonia tegevjuht Aaro Lode hakkas meie saadikuks. Aaro Lode ja ka näiteks Tartu Linnavalitsus on pikaaegsed Taimse Teisipäeva kaasaelajad. Baltic Restaurantsi tegevjuht Aaro Lode mainis Taimset Teisipäeva hea sõna ja kiitusega isegi oma ettekandes lihatööstuse aastakonverentsil “Lihafoorum”.
Taimne Teisipäev viib läbi ka Taimetoidu Väljakutset – 22 päeva maitsvaid retsepte, et lihatarbimise vähendamine kergeks teha. Väljakutses on kokku osalenud 9218 inimest, iga kuu liitub umbes sada inimest. Eraldi oleme läbi viinud Kliimaväljakutset, mis sai populaarseks nii meedias kui ka ettevõtete hulgas. Näiteks osalesid kliimaväljakutses poliitikud Raimond Kaljulaid, Keit Pentus-Rosimannus, Rainer Vakra, Zuzu Izmailova, Andrei Korobeinik, Yoko Alender, Annely Akkermann, Joosep Vimm ja Kaspar Kurve.
Samuti teeme koostööd Santa Mariaga, et väljakutse eriti maitsev ja samas ka praktiliselt kasulik oleks. Filmisime toiduvideoid, Santa Maria töötajad osalesid Taimetoidu Väljakutses, et koos põnevaid uusi maitseid proovida.
Analüüsides väljakutse läbimise mõju osalejatele, oleme teada saanud, et 95% osalejatest jääb pärast väljakutse läbimist lihatarbimist vähendama ja taimset toitu eelistama. Kõik need inimesed säästavad igal aastal 412 354 looma.
Nähtamatud Loomad on farmiloomade heaoluga tegelev loomakaitseorganisatsioon. Meie fookus on just tööstuslikus loomakasvatuses kannatavate loomade heaolu parandamine, sest nende miljonite loomade piinad jäävad tihti tähelepanuta. Märtsis 2022 aga olime sunnitud olukorra ümber hindama ning õige otsusena ka koerte ja kasside aitamisega tegelema, kui meie kolleegid Ukrainast palusid meie kiiret abi. Ukraina loomade varjupaigad palusid, et me päästaksime need sõja puhkedes pommirahe alla jäänud kaitsetud loomad, kes Euroopa Liidu ja ka Eesti Vabariigi silmis olid kurjategijad – kolmandast riigist pärit kahtlase päritolu ja omanikuta hüljatud. Eestist sõitis Poola-Ukraina piirile neli meie tiimiliiget, kes jätsid piiril asuvasse humanitaarabipunkti kolm tonni toitu, kütust ja muud vajalikku. Päästsime Ukrainast 15 varjupaigalooma – 14 koera ja ühe kassi – ning tõime nad turvalisse Eestisse. Põllumajandus- ja Toiduameti kolmekuulise karantiini nõude ajal olid loomad isolatsioonis, meie hoolsate vabatahtlike valvsate pilkude all, samal ajal otsisime suure hoolega loomadele kodusid. Tänaseks ootab oma päriskodu veel vaid üks koer – Scooby.
Lisaks ise oma kätega aitamisele annetasime Ukraina farmiloomade varjupaikadele 6000 eurot, et nad saaksid toita ja ravida nii iseend kui oma loomi ning valmistuda evakueerimiseks. Kuu aega hiljem saatsime taas Poola-Ukraina piirile umbes 700kg toitu, meditsiinitarbeid, tekke, loomade evakueerimiseks vajalikke kiipe ja puure.
Nähtamatute Loomade tiimis on 10 töötajat (värbame kahte uut lisaks) ja sadakond vabatahtlikku üle Eesti ja ka välismaalt interneti vahendusel kaugtööna ülesandeid täitmas.
Meie töö jaotub erinevatesse kampaaniatesse, tiimidesse või vastutusvaldkondadesse ja kuna pidevalt on miskit toimumas, tuleb välja uus kampaania, toimub üritus, üleskutse, kohtumine vms, siis jaotuvad abikäed kindlatesse, kuid paindlikesse rollidesse, mis võimaldavad nii töötajatel kui vabatahtlikel pühenduda oma ülesannetele ja tunda, et neil on kontroll oma töö ja selle tulemuste üle.
Oleme küll noor ja idufirmalik organisatsioon, ent tegus ja aktiivne tark tiim samade eesmärkide nimel pingutamas ei ole midagi, mida võtaksime iseenesestmõistetavalt. Meie tugev ja strateegiline organisatsioonikultuur ning pidevad enesearenguvõimalused on need, mis hoiavad pikaaegseid vabatahtlikke jätkuvalt meiega ja mis meelitab uusi inimesi liituma. Üheks toredaimaks tagasisideks vabatahtlike poolt on mõte, et Nähtamatute Loomade koolitused, teadmised tõhusast kommunikatsioonist ja strateegilisest muutuste esile kutsumisest on neile kasulikud ka elus ja tegemistes väljaspool organisatsiooni. Oleme siiralt tänulikud kõigile tiimiliikmetele, kellega koos seda rasket ja olulist tööd loomade heaks ellu viime!
Meil on suur rõõm, et aastate vältel oleme pälvinud tunnustusi ka väljaspoolt. Oleme saanud president Kersti Kaljulaidilt Aasta Vabaühenduse tiitli ning meie tegevjuht Kristina Mering pälvis Kaljulaidilt Aasta Vabatahtlike juhendaja/kaasaja tunnustuse. Oleme Keskkonnaministeeriumilt saanud nii Aasta Keskkonnateo kui ka Keskkonnakäpa tiitlid.
Kõik need viis aastat on olnud võimalikud tänu Sulle, võimas toetaja. Sinu annetustel on jõud, mis aitab parandada loomade heaolu. Siinses kokkuvõttes toodud tulemused poleks saanud sündida, kui piisavalt suur hulk hoolivaid inimesi poleks kokku tulnud ja Nähtamatute Loomade püsiannetajateks hakanud. Aitäh, hea sõber, et koos loomi aitame! Järgmised viis aastat veelgi võimsamalt edasi!
Hiljuti käisime Nähtamatute Loomade sigade heaolu kampaaniatiimiga ühes Eesti mahefarmis külaskäigul. Kuna oleme hästi kursis Eesti seakasvatuse tööstuslikkusega, kus ühes farmis võib koos olla ka näiteks kümme tuhat siga, oli selle väiketalu külastamine loomade heaolutingimusi nähes suur rõõm. Enamus Eesti sigadest võivad vaid und näha sellest toredusest, millega need sead meie külastatud mahefarmis iga päev kogevad.
Kui lauta sisenesime, siis 2 pesakonda põrsaid magasid kõik koos. Et soojas püsida olid nad oma emade kõrval tihedalt üksteise kõrval. Meie häälte peale nad ärkasid ja algas mänguaeg.
Põrsakesed ajasid üksteist taga, mängisid teineteisega, uudistasid ja hullasid põhu sees. Nende mäng meenutas väga koerakutsikate mängu – notsu togis kaaslast ninaga, näkitses teist õrnalt kõrva otsast ja jooksis siis eest ära. Sarnaselt koertega tervitasid nad üksteist rõõmsa sabaliputusega. Õigupoolest polnudki mingit vahet, kas tegemist on koera või seaga – nad olid vabad loomalapsed, kes olid alles loetud päevad tagasi siia ilma sündinud ja avastasid hoolega oma mängumaad. Kaitsvad emad hoidsid hoolega põnnidel silma peal ja polnud kahtlust, et vajadusel kaitseb iga emis nii enda kui teiste emade järglasi. Loomalapsi mängimas vaadata oli puhas rõõm ja tundus, et sinna võikski jääda.
Kristina ja Merit väikest põrsas Petsi silitamas
Eriti südamesse läks meile väike põrsas, kellele panime kohapeal nimeks Pets. Farmer oli teda inimese lähedusega harjutanud ja süles olles jäi ta mõnusasti magama ja oli hästi soe ja oma väiksusest sõltumata suure kohaloluga kaaslane.
Tööstusfarmides sünnivad samasugused notsukesed aga betoonpõrandale. Neil pole palju ruumi ringi hullamiseks ega põhku, milles katsetada oma tuhnimisoskust. Nende ema on aheldatud külmade metallpiirete vahele, kus tema tööks on vaid lebamine ja imetamine kuni põrsakesed saavad 28 päeva vanuseks. Seal ei saa emis oma järglasi kaitsta inimkäe eest, kes üksteise järel ta laste järele haarab, et lõigata maha nende sabad.
Loomi ise kohates tekib inimlik soov neid julmuste eest kaitsta. Nad on ju loomalapsed, kes väärivad elu sellistes tingimustes, kus nad saavad liigiomaselt käituda ja kus neil on hea olla.
Naastes linna oleme aga tagasi ühiskonnas, kus on vaikiv kokkulepe, et siga on lihtsalt toit restoranide menüüdes ja poeriiulitel. Nõudlus odava liha järele on tekitanud olukorra, kus vähesed farmiloomad saavad elada loomulikus keskkonnas, mis vastaks nende vajadustele. Selle asemel toodetakse sigu nad oleksid vaid toit, mitte tundevõimelised, targad ja vahvad loomad. Selleks, et poes oleks alati saadaval odava hinnaga sealiha peavad meie sead veetma elu tegevusetult kitsastes betoonsulgudes. Juba viis kuud pärast ema juurest ära viimist liiguvad need loomad tapamajja ja nende ema on juba paar päeva pärast poegade võõrutamist uuesti tiinestatud.
Kõik loomad väärivad elutingimusi, kus nad saavad käituda liigile omaselt ja ei ole inimeste ahnuse tõttu kitsastesse tingimustesse surutud. Kahjuks on Eestis sigade mahefarme vaid kaks ja aastas hukatavast ca 600 000 seast elab vaid umbes 300 sellistes heades loomade heaoluga arvestavates tingimustes. Aga pärast nende toredate sigade ja Petsiga kohtumist on motivatsioon veelgi kõrgem, et parema süsteemi eest võidelda.
Aita loomi kannatustest välja, allkirjasta petitsioon põrsaste tuimestuseta sabade lõikamise lõpetamiseks ja paremate elutingimuste tagamiseks – https://sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee/
Vaata südamlikku videot, mis farmis koos loomasõprade Karl-Erik Taukari ja Genkaga koos filmisime.
