Kristina Mering, organisatsiooni asutaja ja tegevjuht
Oleme Nähtamatutes Loomades juba 2023. aasta algusest saadik planeerinud suurt tööstusfarmide telgitaguste teavituskampaaniat, et tuua tarbijateni aus info, kuidas loomi Eesti tööstusfarmides peetakse. Tööstuslik loomakasvatus on Eestis enim levinud loomakasvatuse viis, kus farmiloomi peetakse kitsastes tingimustes suurel hulgal koos. Näeme olulise prioriteedina soodustada Eestis tööstusfarmide vähenemist ja alternatiive kõrge loomade heaoluga väikekasvatuse näol. Augustis keelati meil aga selle sõnumi ehedal kujul levitamine ja tööstusfarmide tavapraktikate näitamise kampaaniale tõmmati loetud päevad enne kampaania planeeritud lansseerimist pidur peale.
Jagame loomasõprade kogukonnaga lugu, kuidas tööstusfarmide argireaalsus on loomade jaoks nii hull, et sellest ei saa isegi avalikult rääkida, et loomi aidata.
Meie avaliku kampaania eesmärk on tutvustada Eesti elanikele tööstusfarmide loomade pidamistingimusi ja argipraktikaid, mida paraku laialdaselt tehakse (vastsündinud põrsaste sabade lõikamine jms). Kampaaniaga näitame, mis toimub Eesti väga tööstusliku reljeefiga loomakasvatuses. Meie oluline eesmärk on kutsuda üles üleminekule tööstuslikult loomakasvatuselt väiksema mahu ja kõrge loomade heaoluga toidutootmisele. Selle jaoks teeme organisatsioonis koostööd Maaeluministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti, meedia, loomakasvatajate ja valdkonna erialaliitudega.
Oluline osa progressist, et Eestis loomade heaolu kasvaks, on ka tarbijateadlikkuse edendamine. Näeme, et Eesti inimesed hoolivad oma tarbimisvalikute mõjust ja soovivad ostuotsustega toetada kõrgema heaoluga tootmisviisidest pärinevaid tooteid.
Seega on meie roll farmiloomade heaolu parandamisele pühendunud organisatsioonina tuua avalikkuse pilgu alla tööstusfarmides loomadega toimuv. Maikuus toimunud annetuskampaaniale, millega kogusime ressursse nüüd alanud tööstusfarmide kriitika suure avaliku kampaania elluviimiseks, pani annetustega õla alla sadu ja sadu inimesi. Tänu lahkete annetajate panusele saame pikalt planeeritud kampaania ellu viia – meie plaanis oli ausa kommunikatsiooniga kampaania välireklaamide, digiekraanide, veebibännerite, sponsoreeritud sotsiaalmeedia postitustega.
Täna alanud kampaanias saame avalikkuseni tuua sellest vaid lahjendatud leebe versiooni, sest loetud päevad enne kampaania kooskõlastatud algust lükati suurima välimeedia pinna pakkuja poolt tagasi meie esialgsed kujundused, kus olid kirjas lihtsad faktid Eesti tööstusliku loomakasvatuse kohta, nähes seal laimu ohtu tööstusfarmide suunal. Lisaks keelas Eesti suurim välireklaamipakkuja meil kasutada isegi juba valitud leebeid fotosid tööstusfarmidest, öeldes, et kampaania on agressiivne ning jätab mulje, et kõikides farmides on halb seis. Kuna meie kampaania sihib tööstusliku loomakasvatuse tuuma paljastamist, siis näitame nüüd, millised reklaamid ei sobinud avalikustamiseks linna tänavatele ja mida Eesti avalikkuse eest taheti varjata.
Meie avalikus kampaanias pidi originaalis olema viis kujundust – esimene neist räägib kanalihatööstuse broilerite käekäigust odava liha tootmises. Broilerifarmides on aretatud linnud kasvama vaid 37 päevaga 2,36 kilo raskuseks. See fakt pärineb muide Eesti suurima broilerikasvataja Talleggi enda kodulehelt. Paraku kaasnevad sellise pööraselt kiire kasvutempoga lindudele suured kannatused – nende jalad ei jaksa kanda nende ülekasvanud keha ning kui lind muutub liikumisvõimetuks, on ta ainus saatus surnuks piinelda, sest sööda- ja joodakünani tal enam minna pole võimalik.
Lahenduseks on kanaliha tarbimise vähendamine ning aeglasemalt kasvavate kanatõugude kasutamine, kellele elu ei oleks liigselt kiire kasvu tõttu pidev kannatus. Tihti näidatakse tarbijatele kanalihatootmisest kaadreid, mis paraku ei näita tööstust kogu ulatuses ning lindude kannatused jäävad varjatuks.
Sel fotol toome avalikkusele näha seatööstuses kõige levinuma sigade paljundamiseks kasutatava praktika – emisesulud. Nii Põllumajandus- ja Toiduamet kui seatööstus ise kinnitavad, et Eestis kasutatakse neid sisuliselt kõigi emiste jaoks, et hoida neid suure osa oma elust kinni. See puudutab emaseid sigu, keda kasutatakse massiliselt järglaste toomiseks läbi nende elu – üks paljundamistsükkel järgneb teisele ja neid kasutatakse tööstusfarmides vaid uute pesakondade tootmiseks.
Emisesulud on palju kriitikat saanud julma loomade kohtlemise meetodina – liikumisruumi puudumine põhjustab loomadele suuri kannatusi. Seetõttu arutab Euroopa Liit praegu ka kõikides liikmesriikides emisesulgude keelustamist.
Nähtamatutes Loomades usume, et sellise levinud loomade pidamisviisi varjamine tarbijate eest ei too kasu kellelegi peale seatööstusfarmide, kaitstes ainult nende majanduslike huve.
Põrsaste rutiinne tuimestuseta sabade lõikamine on teema, mille lõpetamise poole oleme Nähtamatutes Loomades püüelnud juba kaks aastat. Praegu oleme Eestis olukorras, kus üle 97% sündinud põrsastest lõigatakse vastsündinult sabad maha. See protseduur tekitab neile valu. Põrsastel lõigatakse sabad maha, sest tööstusliku loomakasvatuse ruumikitsikus põhjustab neile suurt stressi, mille tagajärjel nad hakkavad teiste sigade sabasid närima. Selmet anda loomadele rohkem liikumisruumi ja tegelusvõimalusi, on võimalikult odava liha tootmiseks seatööstus otsustanud nende sabad ära lõigata. Paraku ei eemalda see aga probleemi tuuma – kehvad elutingimused tekitavad loomadele stressi ning näritakse siis lihtsalt lõikamisest üle jäänud sabakönti.
See vastsündinud põrsaste suhtes julm praktika on Euroopa Liidus juba 1994. aastast ka keelustatud. Paraku aga jätkavad Eestis tööstuslikud seakasvatajad sellega, et kuludelt kokku hoida.
Eesti tööstusfarmide kriitika kampaania ei saa tähelepanuta jätta ka piimatootmist, mis on ülitööstuslik. See tähendab paraku ka sealsetele lehmadele kehvemaid ja neile mittevastavaid elutingimusi, mis ei taga nende heaolu. Lehmad annavad imetajatena piima vaid siis, kui neil sünnivad vasikad, samamoodi nagu inimesedki. Piimatööstus saab kasu vaid emastest vasikatest, sest nendelt saab edasise sundviljastamisega piima. Isased vasikad lähevad liha tootmiseks kohe pärast sündi nuumale ja siis tapale.
Munakanad elavad puurides, kus seaduse järgi antakse neile ca ühe A4 suuruse pinna jagu ruumi. Nad on ülimalt piiratud alal, kus rahulik ringi liikumine, tiibade sirutamisest rääkimata, on sisuliselt välistatud. Euroopa liigub selgelt kanade puurispidamise lõpetamise poole ning Nähtamatutes Loomades oleme viimased kuus aastat tegutsenud edukalt selle nimel, et ka Eestis munatootmine liiguks vabapidamissüsteemidele. Puurispidamise reeglid, kus linnule on seaduse tasandil ette nähtud ca A4 jagu ruumi, teeb asjaolust, et linnud on ruumikitsikuses ning neil puudub piisav liikumisruum paraku puuritootmisega olemuslikult kaasaskäiva nähtuse. Seetõttu on oluline kiirendada progressi vabapidamisele üleminekul. Tarbijatena saame poes mune ostes alati valida vabapidamisest pärinevad kanamunad.
Need viis kujundust ei sobinud tänavapilti. Tööstuslik loomakasvatus oma julmade argipraktikatega aga tegutseb edasi. Nüüd on rohkem kui kunagi varem vaja, et hoolivad loomasõbrad ei pööraks pead ära ja annaks oma toetuse kõrgema loomade heaolu jaoks.
Avalikustasime täna oma kampaania olude sunnil lahjendatud kujul – reklaamipindade pakkuja pidas sobimatuks kasutada Eesti reaalset olukorda kirjeldavaid fakte ning isegi kampaania lause “Looma elu tööstusfarmis” vajas võitlust.
Sellegipoolest võtame olukorrast viimast – tänu annetajate toele saame tööstusfarmide probleemidest rääkida avalikel pindadel, mida näevad sajad tuhanded Eesti elanikud.
Nähtamatute Loomade töö tööstusfarmides kannatavate loomade parema elu eest võitlemiseks jätkub täie hooga. Anneta juba täna, et saaksime osta võimalikult palju reklaamipindu, et rääkida ausalt tööstusliku loomakasvatuse telgitagustest, mida need hiigeltootjad meie eest kiivalt varjavad. Tänu Sinu annetusele saame rääkida meie abi väga vajavate loomade kannatustest ja ehitada üles Eestis väiketootmisele suunatud loomakasvatuse, kus loomade heaoluga on olemuslikult arvestatud.
Loe lisaks meie põhjalikku ülevaadet tööstusfarmide toimimisloogika kohta – https://nahtamatudloomad.ee/toostuslikul-loomakasvatusel-ei-saa-olla-pikka-tulevikku-kui-hoolime-keskkonnast-tervisest-ja-loomadest
Siit saad vaadata Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuhi ettekannet tööstuslikust loomakasvatusest Eestis – https://www.youtube.com/watch?v=J5pt-vswelI&ab_channel=N%C3%A4htamatudLoomad
Anna allkiri petitsioonile, et Eesti toetaks Euroopa Liidus farmiloomade puurispidamise keelustamist – https://www.punktpuuriajastule.nahtamatudloomad.ee/