Nähtamatud Loomad

25. novembril tähistati maailmas rahvusvahelist anti foie gras päeva. Foie gras’d peetakse delikatessiks, mille saamiseks hanesid või parte sundtoidetakse 4 nädalat järjest. Neid intelligentseid ja tarku linde hoitakse pisikestes puurides, kus neil pole isegi ruumi oma tiibu sirutada. Sundtoitmiseks kasutatakse mitu korda päevas pikka metallist toru, mis surutakse linnule kurku, põhjustades sellega kohutavaid piinu. Kõige selle lõpus võib hukkamine tunduda isegi pääsemisena maapealsest põrgust.

Peale 25. novembrit tuli avaldus Suurbritannia kuningalt Charles III-lt, et ta keelustab foie gras’ kõikides kõrgklassi menüüdes. „Piisab lindude piinarikkast sundtoitmise videomaterjali vaatamisest, et lõunasöök välja oksendada,“ ütles ta.

Tegelikult on mitmed riigid – sealhulgas Eesti – foie gras’ tootmise ammu keelustanud, kuid lubatud on endiselt selle import ja müük. Muidugi soovitakse seda kõike saada võimalikult odavalt. Selline trend võib lõpuks viia olukorrani, kus lääneriikides küll tootmine keelustatakse, kuid suurriigid, nagu Hiina, toodavad seda edasi – võimalikult odavalt ja ilma igasuguse hoolimiseta lindude heaolust. Lääneriigid rõõmsalt aga muudkui impordivad…

Selge see, et teatud osa inimestest soovib seda toiduainet endiselt oma toidulaual näha, mistõttu restoranidele meeldib seda ka neile pakkuda. Eriti praegu, jõulude ajal, tahetakse kindlasti oma jõululauda mõne eksootilisema toiduainega vürtsitada.  Seega uurisime, kas on ehk olemas ka eetiline alternatiiv foie gras’le? Kas on olemas mahe foie gras?

Vastus on: JAH!

Mahe foie gras

Lisaks mitmele maitselt üsnagi ligilähedasele vegan versioonile, on olemas ka täiesti looduslik foie gras, mille saamiseks kasutatakse ära hanede loomulikku tungi end täis süüa ja rasva akumuleerida enne rändeperioodi algust. Selliseid täiesti vabapidamises toimivaid farme on küll vähe, kuid need on siiski olemas. Kuulsam neist on Sousa farm Hispaanias. Selles farmis elavad haned vabalt looduses ja nende kontakt inimestega on minimaalne. Rändeperioodi alguses otsustavad mõned haned migreeruda, kuid paljud otsustavad ka jääda.

Sousa farmidest pärineva foie gras maitset on hinnatud väga hõrguks ja sellel on ilus kuldne värvus, mis tuleneb lindude loomulikust toiduainest lupiini seemnetest. Pimemaitsetestides on degusteerimised töötanud väga hästi, mistõttu nõudlus sunnivaba foie gras’ järele on väga suur.

Farmis olevad haned toodavad umbes 400 kg foie gras’d aastas. See on väike kogus võrreldes tööstuslikest farmidest saadava foie gras’ kogusega. Samas, kas haruldus ja hinnalisus pole mitte see, mis peaks tegema toiduainest tõelise delikatessi? Missugune toode on delikatess, mille saamiseks linde piinatakse, mida masstoodetakse ja mis on tehtud kättesaadavaks igale rahakotile?

Taimne foie gras ehk faux gras

Foie gras’le on olemas ka taimne versioon. See sobib hästi neile inimestele, kellele meeldiks saada foie gras’ maitseelamust, kuid veelgi põnevamal kujul ja ilma lindude selleks hukkamata. Taimset foie gras’d võib meist igaüks ise valmistada! Selleks on olemas mitmeid retsepte. Toome neist mõned siin välja:

https://nami-nami.ee/retsept/24166/alexis_gauthier_vegan_faux_gras

Allkirjasta petitsioon

Allkirjasta petitsioon keelustamaks julma foie gras müük Eestis: https://foiegras.nahtamatudloomad.ee

… ja kuidas Matilda päästab ülejäänud Eesti puurikanad.

Detsember on imede ja heade tegude kuu. Nähtamatute Loomade selle aasta jõulukuu annetuskampaania annab Sulle erakordse võimaluse Eesti puurikanade aitamiseks ning oma heategude mitmekordistamiseks.

Seekordse annetuskampaania keskmes on munakana Matilda. Matilda on tööstusfarmi kohutavatesse tingimustesse vangistatud puurikana nagu sajad tuhanded teisedki. Sinu abiga saame aga tema saatust muuta. Matilda kannatused ei tohi jääda varjatuks, vaid peavad saama tähenduse kõigi Eesti puurikanade aitamiseks. Matilda päästmisel saab temast kanade kangelane. 

Kampaania rahaline eesmärk on koguda 5000 eurot. Kui me üheskoos selle eesmärgi täita suudame, siis on lahke ettevõtjast suurannetaja lubanud omalt poolt Matilda heaks lisada veel 5000 eurot. Loe lähemalt, mida me 10 000 euroga korda saata plaanime ja kuidas see kanu aitab. 

Matilda päästmine

Hetkel on Matilda vangistatud kitsasse tööstusfarmi puuri ning tema elu on pidevas hädaohus. Puurikanala kohutavates tingimustes peavad noored linnud pidevalt elule alla vanduma, sest nad on väga tihedalt kokku topitud, nende immuunsus on madal ja haigused levivad kergesti. Nõrgaks ja haigeks jäänud linnud jäetakse abitult surema.

Esimese 500 euro täitumisel on meil olemas vahendid, et Matilda ja 9 tema lähimat kaaslast puurikanalast ära päästa, korraldada transport, tagada neile arstiabi ning jagada päästeoperatsiooni lugu meedias ja sotsiaalmeedias. Kokku päästame 10 kana, sest see on looduses kanakarja loomulik arv, milles linnud ennast kõige paremini tunnevad.

Arstiabi

Esimene suurem kulu on päästetud lindude arstlik läbivaatus.

2021. aasta sügisel puurikanalast 176 kana päästes ja uutesse kodudesse toimetades saime veelkord kinnitust, et kanade tervislik olukord sellistes tingimustes on halb. Toona vajasid paljud linnud ellujäämiseks viivitamatult arstiabi. Veterinaari juurde viidud kanade analüüsidest selgus, et neil on äärmiselt nakkav haigus koktsidioos. Veterinaari sõnul tähendas see leid, et kõik selles kanalas olnud kanad on samuti koktsidioosiga nakatunud ning seetõttu pidid ravi saama kõik juba uutesse kodudesse viidud 176 kana.

Lisaks koktsidioosile olid linnud nõrgad, osad ei jõudnud isegi jalule tõusta. Ka see on puurikanalas tavaline, sest neis tingimustes ei saa linnud normaalselt seista ja jalgadele vajalikku füüsilist koormust anda. Enamik päästetud kanadest olid sulgedest paljad ning mitmetel oli väljalangenud ning nokitud kloaak.

Ka sel korral soovime olla kindlad, et meil on võimalus kõigile kanadele vajalik arstiabi tagada.

Päästeoperatsiooni kajastamine

Lindude päästmine ja nende olukorraga kursis olemine on oluline kõigile annetajatele, aga see ei ole ainus põhjus, miks kavatseme seda kajastada nii meedias kui sotsiaalmeedias ning toota pildi- ja videomaterjale. Kasutame annetajate raha ka selliste tegevuste jaoks, sest ainult niimoodi saame laiemale avalikkusele näidata, mis olukorras kanad puurisüsteemist tulles on. Mida rohkemate inimesteni teadmine puurikanade kurvast elust jõuab, seda enam hakatakse eelistama puurivabade kanade mune ning toetama kanade puurispidamise minevikku jätmist.

Puurikanade turvakodu rajamine

3500 euro täitumisel saame ehitada Matildale ja teistele päästetud kanadele turvakodu. Kanad tulevad ülirasketest tingimustest ja turvakodus saavad nad lõpuks ometi tunda, milline tegelikult ühe kana elu olema peaks. Nad saavad esimest korda elus sirutada oma tiibu, siblida maapinnal, muneda pesal, magada õrrel ja tunda ennast kaitstuna ja turvaliselt.

Kanad on väga sotsiaalsed loomad ning tunnevad ennast kõige paremini siis, kui nad saavad elada loomulikus karjas. Kanakari peab koosnema lindudest, kes on teineteisega tuttavad ja harjunud – siis saab neist pere. Matilda ja tema lähimate kaaslaste turvakodus saavad olema täiuslikud tingimused kümnele kanale. See on karja suurus, mis on kanade jaoks loomulik, sellise suurusega karjas tekivad kanade vahel lähedased suhted ning toimiv hierarhia.

Kanamaja saab olema soojustatud, et linnupere saaks ka külmal ajal end seal hästi tunda. Neil saab olema turvaline kiskjate eest kaitstud õueala, kus mõnusalt aega veeta ning mugav majake, kus Matilda ja tema pere saavad kõiki kanadele loomuomaseid toiminguid teha. 

Videote ja meediamaterjalide tootmine

5000 euro täitumisel saame Matilda lugu jagada veel sadade tuhandete inimestega. Uues kodus saavad jäädvustatud tema esimesed sammud murul, elu esimesed liivavannid, kohanemine inimeste ja päikesevalgusega. Matilda lugu jagades saame inimestele näidata, mida tähendab elu puuris ning miks soovitame kõigil hoolivatel inimestel loobuda puurikanade munade tarbimisest. 

Telereklaam

Armsad annetajad, kui teie abiga saab kokku kogutud 5000 eurot, siis lisab ettevõtjast suurannetaja omalt poolt Matilda loo jutustamiseks veel 5000 eurot. Selle raha eest saame toota ja eetrisse lasta telereklaami, mis kutsub inimesi üles loobuma puurikanade munade ostmisest. Läbi telereklaami saavad puurikanade kurvast olukorrast teadlikuks ka need inimesed, kelleni me muude kanalite kaudu ei jõua.

Armas lugeja, anna ka Sina oma panus, et puuris kannatav ja oma elu eest võitlev Matilda saaks vabaks ja hakata korda saatma tõelisi kangelastegusid. Ainult tema saab lõpuks päästa kõik Eestis kannatavad sajad tuhanded puurikanad!

Vanasti olid loomad majapidamises tavaline nähtus. Väga paljud inimesed said toorainet, nagu piima, liha ja mune, toidu valmistamiseks kodulaudast. Tänapäeval on enamus tootmisest suundunud suurtesse farmidesse, kus tootmise maksimeerimise tõttu ei pöörata tähelepanu loomade heaolule. Kuna nüüd on inimestele suur osa tööstuste telgitagustest internetis kättesaadav, teame me kahjuks või õnneks palju loomade praegusest heaolust. Kahjuks just sellepärast, et seda kõike on jube näha, ning õnneks, sest me saame teadlikena loomade heaolu aktiivselt parandada. 

Mis on foie gras?

Foie gras’ on üks nendest roogadest, mille tõttu peavad tänapäeval loomad inimese maitsenaudingute pärast kannatama. Tegu on pardi või hane haigestunud maksaga, mis on enda tavasuurusest kümnekordistunud. Maks ise on sildistatud delikatessroaks, kuid maksa andnud linnud on surnud 4-nädalase julma sundtoitmise teel. Kuna foie gras’ saamiseks väärkoheldakse linde, nõrgeneb ka nende immuunsüsteem ja nad võivad kergemalt haigestuda näiteks linnugrippi. 

Miks peaksid ettevõtted pöörama tähelepanu loomade heaolule?

Tänu infovabadusele teame me loomade saatusest palju ning loomadest hoolimine on muutunud populaarseks. Ülemaailmselt on võtnud suured ettevõtted, nagu McDonald’s ja Subway, endale eesmärgiks puurivaba tuleviku. Nad on lubanud 2025. aastaks lõpetada koostöö tootjatega, kes peavad munakanu puurides. Seega täidetakse tarbijate soov tuua toidulauale ainult heades tingimustes elanud loomade tooteid.

Eelmisel sügisel läbiviidud Kantar Emori avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei toeta 72% Eesti elanikest munakanade pidamist kitsas traatpuuris ning 67% foie gras’ müüki siinsetes restoranides ja kauplustes. Lisaks sellele on üle 12000 eestlase allkirjastanud foie gras’ müügivastase petitsiooni. Tarbija suhtumine loomavastasesse vägivalda on üsna selge.

Isegi prantslaste suhtumine foie gras’sse on vastandlik.

Maailma kõige suurem foie gras’ tootmine toimub Prantsusmaal, kuid sel aastal on prantsuse meedia andnud teada foie gras’ puudusest, kuna selle müük on vähenenud kuni 40%. Puudujääk tuleneb vähesest tootmisest, kuna märtsis suri Prantsusmaal palju parte linnugrippi, mis on hävitanud linde intensiivselt juba mitmeid aastaid. Kuna linnugripp on nakkav ka inimesele, on foie gras’ tootmine vastutustundetu.

Mitu Prantsusmaa linna on keelustanud foie gras’ müügi, kuna selle tootmine on niivõrd julm. Grenoble linnapea on kutsunud foie gras’d mitte prantsuse uhkuseks, vaid prantsuse häbiks. Isegi prantsuse tippkokad on loobunud eetilistel põhimõtetel foie gras’ serveerimisest. 

Prantsusmaa idufirma Gourmey toodab julmusvaba foie gras’d laboris. Kultuurliha tootmine annab inimestele võimaluse nautida liha süütundeta teades, et nende toidu nimel pole loomad pidanud piinlema. Samuti näitab see prantslaste vastuolu foie gras’ tootmisele, kuna isegi nemad ei toeta enda rahvusroa jõhkrust. 

Otsus serveerida ainult julmusvabu tooteid näitab ettevõtete vastutustundlikkust. Loomade heaolust hoolimine näitab tarbijale ettevõtte prioriteete ning valikut tuua klientidele ainult parima kvaliteediga tooteid. Seega on julmusvabade toodete esitlemine mitte ainult loomadest, vaid ka oma klientidest hoolimine.

Ka Uku Suviste on küsinud: “Kas mõneminutiline maitseelamus toidulaua taga on väärt kellegi piinamist terve tema elu?”   

Loe täpsemalt foie gras’ tootmisest ja allkirjasta petitsioon siin: https://foiegras.nahtamatudloomad.ee/.

Vähesed mõistavad, kui palju meie himu odava liha, piimatoodete ja munade järele meile tegelikult maksma läheb. See on arusaadav, sest julm tööstuslik loomakasvatus on meie pilkude eest hoolikalt varjatud. Kuid lahenduste poole liikumiseks on vaja esmalt probleemi teadvustada. Peame pidama meeles, et industrialiseerunud loomakasvatus mõjutab negatiivselt nii kliimat, bioloogilist mitmekesisust kui ka pandeemiate levikut. Need on nii kriitilised probleemid, et on selge, et tööstusliku loomakasvatuse õudus peab lõppema.

Julmus loomade vastu

Maailmas kasvatatakse ja tapetakse toiduks 80 miljardit looma aastas. Umbes 70% neist on sunnitud kannatama tööstusfarmide kohutavates tingimustes. Tohutu arv farmiloomi piinleb ruumikitsikuses puuris või teiste loomade vahel. Munakanad ei saa tiibu sirutada. Imetavad emised on aheldatud metallpiirete vahele, kus nad ei saa mitu nädalat järjest ennast isegi ümber pöörata. Veised ei pääse karjamaale ja neile söödetakse heina asemel teravilja. Tänapäevased tööstusfarmid on suurim loomade vastane julmus ja väärkohtlemine, mis meie planeedil eales toimunud on. Usun, et kunagi vaatab inimkond sellele tagasi häbi ja õudustundega, kuidas me praegu tundevõimelisi olendeid kohtleme. Mida kiiremini see päev saabub, seda parem.

Odav toit ei tule tegelikult odavalt

Meile räägitakse, et tööstuslik loomakasvatus tagab meile odava toidu. Tööstuslikult toodetud liha ja piim on tõepoolest poes odavad. Kuid nende toodete madal hind saavutatakse ainult läbi majandusliku moonutuse. Me oleme välja mõelnud süsteemi, mis arvestab osasid kulusid, nagu varjualuse ja toidu pakkumine loomadele, kuid eirab teisi, nagu näiteks tööstusliku põllumajanduse kahjulik mõju keskkonnale, loomadele ja inimeste tervisele.

Looduse hävitamine

Intensiivne ja tööstuslik loomakasvatus on üks suurimaid ökosüsteemi kahjustajaid. Tööstusliku loomakasvatusega lõhume sedasama süsteemi, mis on hädavajalik toidu tootmiseks ka tulevikus. Selline tootmisviis reostab õhku ja vett, on hukatuslik tolmendajatele nagu mesilased, kelle elutegevus on vajalik suure osa meie toidu kasvamise jaoks ja hävitab viljakat mulda, mis paljudes maailma kohtades juba praegu probleemiks on. Söödataimede kasvatamiseks, millega farmiloomi toidetakse, kasutatakse  tavaliselt reostavaid sünteetilisi väetiseid ja mulda kahjustavaid keemilisi pestitsiide. Selle tulemusel jääb muld elutuks. Põldudelt kaovad ussid, linnud, mardikad, liblikad ja mesilased. See ei ole ainult maal nii, “surnud” alad on tekkimas ka ookeanites. Tööstuslik põllumajandus sõltub kunstlikest väetistest ja kemikaalidest, mis reostavad ka vett. Seega, meie nälg odava liha järele, mis tuleb odava söödaga toidetud loomadelt, mürgitab ja hävitab väärtuslikke liike ja kahjustab maismaa, jõgede ja merede ökosüsteeme.

Liikide väljasuremine

Eelmisel aastal ilmus ÜRO keskkonnaprogrammi ja teiste organisatsioonide koostöös raport “Toidusüsteemide mõju bioloogilise mitmekesisuse kaole” . Raportis leiti, et meie globaalne toidusüsteem on kõige suurem looduse hävitaja ja põllumajandus on suurim oht 86%-le 28 000 liigist, mis teadaolevalt väljasuremisohus on. Aina suurenev nõudlus tööstusfarmide liha järele toob kaasa põllumaade laiendamise loodusalade ja metsade hävitamise hinnaga. Nii pühime eluslooduse lihtsalt minema.

Degradeerunud mullastik

ÜRO järeldab, et kui me jätkame kahjustavate põllumajandusviisidega, saame me veel ainult 60 korda saaki koristada, kuni maailma mullad kas kaovad või on muutunud kasututeks. Praegu on meil eriline võimalus panna kokku pikaaegsed teadmised agroökoloogiast ja taastavast põllumajandusest, mis toimib loodusega kooskõlas. Neid eesmärke toetab tehnoloogiline innovatsioon, mille kaudu arendatakse uudseid valguallikaid nagu näiteks tüvirakkudest kasvatatud “puhas liha”, mille tootmiseks pole loomi vajagi. Nii saaksime lõpetada põllualade kasutamise loomasööda kasvatamise jaoks ning säilitada selle mulla puu- ja aedviljade jaoks ning kindlustaksime kõigile maailma elanikele rikka ja küllusliku toidulaua.

Metsade kadu

Kui inimesed mõtlevad metsaelupaikade kaost, kiputakse seda seostama metsaraiega, mida tehakse puidu väärindamiseks ja ruumi saamiseks asulate ja toidu kasvatamise jaoks. Tegelikult põhjustab metsade kadu peamiselt soja ja maisi kasvatamine üüratul tööstuslikul skaalal, millest enamik on määratud farmiloomadele intensiivkasvatustes üle maailma. Sellisteks põldudeks on muudetud tohutud alad. Soja iseenesest ei ole probleemiks, vaid see, kuidas soja kasvatatakse ning milleks seda kasutatakse. Kui seda maad kasutataks otse inimestele toidu tootmiseks, oleks olukord palju parem. Soja on imeline taim, täiuslik valguallikas inimesele. Ometi läheb valdav enamus sojast loomasöödaks, 35 miljonit tonni sellest Euroopasse, peamiselt tööstusfarmides elavate loomade toitmiseks.

Raiskuminev toit

Peamine argument, mis tööstusfarmide kaitseks välja tuuakse, on see, et see on ainuke viis maailma kasvava elanikkonna efektiivseks ära toitmiseks, kuid samas on tööstuslik põllumajandus kõige suuremaks toiduraiskamise põhjuseks. Enam kui kolmandik maailmas kasvatatavast saagist, mis oleks piisav 4 miljardi inimese toitmiseks, kasutatakse hoopis farmiloomade söötmiseks, kes raiskavad enamuse toiteväärtusest kalorite ja valkude näol selle lihaks, piimaks ja munadeks muutmisel.

Kliimakriis

Toidutootmine annab 21-37% õhku paisatavatest kasvuhoonegaaside (KHG) hulgast. Suurimad KHG tekitajad põllumajanduses on farmiloomad. Loomsete toodete tootmise arvele läheb kuni 78% kogu maailma põllumajanduse KHG heidetest. Sellega toodab farmiloomade sektor rohkem otsest kasvuhoonegaaside emissiooni kui kogu inimeste transport kokku. Tihtipeale viidatakse kliimaprobleemi üle arutledes veistele kui suurele probleemile nende metaaniheitme tõttu ja tööstuslikult kasvatatavatest sigadest ja kanadest vaadatakse ekslikult mööda. Sead ja linnud industriaalses süsteemis ei väljuta otseselt suurtes kogustes metaani nagu mäletsejad. Siiski toodab nende pidamine olulisel määral KHG heitmeid. Nende sööda intensiivseks kasvatamiseks kasutatavast mullast eraldub süsihappegaas. Lisaks tähendab sigade ja lindude intensiivkasvatus neile soja söötmist, mis tuleb ka Euroopas suuresti Lõuna-Ameerika metsade asemele rajatud põllumaadelt, mis omakorda tähendab olulisel määral süsiniku atmosfääri paiskamist. Teadlaste hinnangul kasutatakse kuni ⅔ põllumaast tööstusfarmide sigade, kanade ja veiste toitmiseks, ning ka biokütuste tootmiseks. Tööstusfarmide loomadele sööda kasvatamine põhjustab ka olulist lämmastikoksiidi emissiooni, mis eraldub väetiste kasutamisel. Võrreldes süsihappegaasiga on lämmastikoksiid 300 korda tugevama toimega. See on kõige agressiivsem kasvuhoonegaas, mis lagundab ka osoonikihti. Kui me jätkame liha ja piimatoodete tarbimimisega sellistes kogustes, nagu seda praegu teeme, siis vaid toidutootmisega kaasnevad heitgaasid üksinda võivad vallandada katastroofilise kliimamuutuse. Selleks pole isegi energia ega muu tootmisharu panust vaja.

Pandeemiad ja tervisekriis

Kuigi Covid-19 ilmumist seostatakse metsloomade söömisega, on sellel palju sarnaseid omadusi teiste viirustega, nagu näiteks linnu- ja seagripp. Need kanadelt ja sigadelt pärinevad haigused on olnud laastavad. Usutakse, et need tekkisid elavate, hingavate ja tundevõimeliste olendite kõige ebaloomulikemas tingimustes pidamise tagajärjel – loomade aheldamisel tihedalt intensiivfarmide puuridesse. Samal ajal tekitavad tööstusfarmid veel enam nõudlust liha ja teiste loomsete toodete järele, mis omakorda tähendab, et veel enam metsi raiutakse põllumaade pärast lagedaks. Tungides metsikusse loodusesse astume lähemale seni tundmata viirustele. Kui räägime loomariigist, keskkonnast ja haiguste ülekandumisest, siis on loomade ja inimeste heaolu tihedalt seotud. Covid-19 on näidanud, kui habras meie ühiskond tegelikult on, kuidas meie harjumuspärane eluviis võidakse meilt iga hetk ära võtta ja kuidas inimeste kaitsmine tähendab ka loomade kaitsmist.

Peame kindlustama, et meie juhid mõistaksid, et kui tööstuslik loomakasvatus ei lõppe ja lihatarbimist ei vähendata, siis ei suuda maailm ellu viia Säästva arengu eesmärke ega pidada kinni Pariisi Kliimakokkuleppest.

Mikroobide resistentsus

Umbes 70% kõikidest maailmas kasutatavatest antimikroobsetest ainetest ehk antibiootikumidest kasutatakse farmiloomade ravimiseks. Antibiootikume kasutatakse regulaarselt tööstusfarmides, et ennetada haigusi, mis muidu oleksid vältimatud, kuna loomad on tihedalt stressirikastesse tingimustesse vangistatud. Antimikroobsete ravimite ülekasutamine industriaalses loomakasvatuses on oluline mikroobide resistentsuse tekitaja inimestel.

Kuidas Sina saad aidata?

Näeme igapäevaselt maailmas aina enam tõendeid selle kohta, kui hävitav, ebaefektiivne, raiskav, julm ja tervist kahjustav tööstusliku põllumajanduse masinavärk on. Praegusel pandeemiate, kliimakriisi ja massväljasuremise ajastul on kriitiline vajadus lõpetada tööstuslik põllumajandus ja vähendada liha ja piimatoodete tarbimist. 

Üks olulisemaid asju, mida iga inimene, kes tahab aidata planeeti taastada, teha saab, on muuta oma toitumist. Süües rohkem taimetoitu ja vähem ning paremat liha, nagu vabaltpeetavate, karjatavate või mahetootmise loomade liha, saame kaasa aidata, et meie laastatud planeet saaks hakata tervenema.

Nähtamatutes Loomades töötame selle nimel, et inimesed vähendaksid oma lihatarbimist ning eelistaksid loomasõbralikes väikefarmides kasvatatud liha, kus ei kasutata loodust laastavaid praktikaid.

Meie tegevust saab toetada siin. Aitäh, Sinu abi on väga hinnatud. 

Allikas: https://philiplymbery.com/10-crucial-reasons-to-never-eat-cheap-meat/

Nähtamatud Loomad tegutseb Eesti farmiloomade heaolu tõstmise ja kannatuste leevendamise nimel. See tähendab umbes 20 miljoni looma heaolu, keda Eestis igal aastal  kasvatatakse ja hukatakse. Selleks, et oma töös tõhusad olla, peame hoolitsema selle eest, et meie kampaaniategevused oleksid strateegilised ja suunatud just sinna, kus need kõige enam tulemusi toovad. 

Meie viie tegutsemisaasta jooksul oleme loomade eest seisnud peamiselt kolmel lahingutandril:
1) koostöö ministeeriumite ja riigiasutustega, kes loomade heaolu reguleerivad;
2) koostöö toidufirmade või loomakasvatusettevõtetega, mis kas kasutavad loomseid tooteid või toodavaid neid

3) kolmandaks tarbijateadlikkuse edendamine ja farmiloomade olukorra meedias ja avalikkuses näitamine. 

Näeme selgelt, et farmiloomade kannatuste teema avalikkuse huvioribiidis hoidmine on üks olulisemaid tegevusi, sest toetab kahte teist põhi-tegevussuunda. Kui tööstusfarmide problemaatika on laiemale avalikkusele mõistetav valdkond ja ollakse kursis loomade kannatustega intensiivkasvatuses, on meil kergem alustada läbirääkimisi avaliku sektori ja erasektori esindajate ja koostööpartneritega. 

Meie töös on kätte jõudnud olukord, kus oleme sel aastal Ukraina sõja tõttu pidanud veidi rohkem andma ruumi muude oluliste teemade kajastustele ning saanud veidi vähem farmiloomade kriitilisi probleeme pildis hoida.

Oleme nüüd oma töös jõudnud olukorda, kus sel aastal oleme Ukraina sõja tõttu pidanud veidi rohkem andma ruumi muude oluliste teemade kajastustele ning oleme veidi vähem saanud farmiloomade kriitilisi probleeme pildis hoida. Meie kolme suurima kampaania (kanade heaolu, sigade heaolu ja Taimne Teisipäev) juures oleme olukorras, kus koostööpartneritega oluliste eesmärkide elluviimiseks peame tegema uue suure avaliku kampaania, et lükata käima uued läbirääkimised kõigi kolme valdkonna juures tulemuste toomiseks. 

Seega viime oktoobris läbi meie heade toetajatega koostöös annetuskampaania, et koguda ressursse suure turundusprojekti jaoks. Eesmärk on kampaaniaga teha tööstusfarmide probleemidest ja nende võimalikest tõhusatest lahendustest laiemalt kõnealune teema ja aktuaalne valdkond. Kampaaniat saab toetada siin.

Viime läbi turunduskampaania, mis hõlmab endas pikka välireklaamide lainet nii bussipeatustes kui olulistes liiklusmagistraalides, digiekraane kaubanduskeskustes kui sponsoreeritud sotsiaalmeediareklaame, mis jõuavad kokku sadade tuhandete inimesteni, et tõhusalt loomadest hoolimise sõnumit kasvatada.

Plaan on järgnev: kuuenädalase perioodiga võtame kahenädalaste etappidena fookuseks meie kolm olulisimat loomade kannatuste teemat tööstusfarminduses ning igas etapis hoolitseme selle eest, et sõnum jõuab võimalikult laialdaselt üle Eesti. Lisaks välireklaamidele saame sihtida sponsoreeritud sotsiaalmeedia reklaamidega iga kampaania puhul õigeid sihtrühmi. See on meie senises kogemuses olnud väga tõhus viis, mis just õigeid inimesi meie kampaanialehtedele viib ja häid samme loomade heaks astuma paneb – kas petitsioone allkirjastades, vabapidamise munade poes äratundmist õppides, lihatarbimise vähendamiseks samme võttes, Nähtamatute Loomade uudiskirjaga liitudes või püsiannetajaks hakates. 

Oleme otsustanud praegu uue suure avaliku kampaanialaine kasuks, sest näeme, et aeg on õige ja meie kampaaniate järgmiste sammudeni jõudmiseks on vaja teema tugevalt pilti tuua.

Kanade heaolukampaanias oleme alustanud läbirääkimisi mitme suure ja olulise toidusektori firmaga, et nad läheks paljude teiste eeskujul üle vabapidamissüsteemidest pärinevate kanamunade müügile ja loobuks puurispeetavate kanade munade pakkumisest. Kui firmad näevad, et tarbijad on sellest muutusest huvitatud, teema on aktuaalne ja oluline, on meil ka kergem nendega läbirääkimisi pidada. Need firmad, keda praegu sihime, kasutavad väga palju mune ja mõjutaksid seeläbi kümnete tuhandete kanade heaolu igal aastal. Kui läbirääkimised on edukad, lähevad nad aastaks 2025 üle kõrgema heaoluga lindudelt pärinevate toodete pakkumisele. Tänaseks oleme veennud juba üle 40% Eesti jaesektorist ja sadakond muud toidufirmat üle minema vabapidamise munade müügile, mõjutades sellega aastas ca 200 000 linnu heaolu. Aga väga palju tööd on veel ees. Valdav osa Eesti munakanadest elab endiselt kitsastes traatpuurides, kus ühe linnu jaoks on ca A4 paberi jagu ruumi ja elu on päevast päeva kestev piin. 

Meie sigade heaolukampaania eesmärk on lahendada Eesti tööstusliku seakasvatuse kõige kriitilisemaid loomade heaolu probleeme. Tegutseme selle nimel, et Eestis lõpeks vastsündinud põrsaste tuimestuseta sabade lõikamine, mis ELis ennetava meetmena tegelikult ka keelatud on. Eesti seakasvatuses lõigatakse aga enamikel sündivatel põrsastel sabad julmalt ära, sest nad saadetakse kasvama niivõrd intensiivsesse süsteemi, kus nad stressist muidu teineteise sabasid närima hakkaksid. Teistes riikides ning teadlaste katsetes on seda probleemi edukalt lahendatud läbi sigade elutingimuste parandamise. Kui neil tarkadel loomadel on head elutingimused, piisavalt ruumi liikuda, allapanu, tegelusvõimalusi ja liigile vajalikud tingimused, väheneb ka stress ning sabade närimine, sest ümbritsev keskkond ei põhjusta neile kannatusi. Koostöös Põllumajandus- ja Toiduameti, loomakasvatuse erialaliitude ja maaeluministeeriumiga tegutseme selle nimel, et teema olulisus kasvaks. On oluline, et ühtlasi kasvaks ka teadmised, kuidas tagada sigade heaolu, et sabade lõikamine ei oleks enam vajalik. Selle jaoks koostame koos valdkonna ekspertidega koolitusprogrammi, kuidas teistes riikides on sabade lõikamisest loobutud ja mida on tarvis teha, et loomade heaolu oleks tagatud. Selle jaoks peab aga teema olema avalikkuses nähtav. Praegu on loomade kannatused seatööstuses suuresti nähtamatu küsimus. Meie töö on seda muuta. 

Nähtamatute Loomade kampaania Taimne Teisipäev tegutseb mitmel rindel. Praegune statistika näitab, et keskmine Eesti elanik sööb ca 80 kg lihatooteid aastas. See on 3–4x rohkem, kui riiklikud toidusoovitused ette näevad. Seega tegutseme selle nimel, et teadlikkus mõõdukamast lihatarbimisest ja suurepärastest alternatiividest oleks levinum. Näiteks on Taimse Teisipäeva kooliprogrammiga liitunud pea 150 kooli ja lasteaeda üle Eesti, kus 30 000 õpilast söövad igal teisipäeval taimset lõunat. See säästab aastas 200 000 looma elu. Lisaks teeme koostööd toidufirmadega, et lihaalternatiivid oleksid kättesaadavad ja suurepäraselt maitsvad – meie restoranikampaaniaga on liitunud 250 söögikohta üle Eesti, kus saab maitsvat taimset toitu, millega oma menüüd rikastada. Küll aga oleme jõudnud kohta, kus selleks, et saaksime järgmised suured koolid ja firmad edukalt kampa veenda, peame hoidma Taimse Teisipäeva lahendust õigele sihtrühmale nähtaval. Seetõttu oleme planeerinud ühe kahenädalase etapi meie kuuenädalasest suurest avalikust kampaaniast ka Taimsele Teisipäevale. 

Kogume annetuskampaaniaga 10 067 eurot, mis katab enamuse suure kampaanialaine maksumusest, ülejäänud lisame enda kogutud ressurssidest. Kampaanias panustavad Nähtamatute Loomade tiimiliikmed nii töötajate kui vabatahtlike hulgast – kujundaja, reklaamipakkujaga läbirääkimiste pidaja, sotsiaalmeedia kujundaja, uudiskirjade segmenteerija. Kampaaniaanalüüsi teeb hiljem iga tiimiliige oma valdkonna lõikes, et saaksime head õppetunnid ka järgmiste kampaaniate jaoks kirja panna.

Aitäh, armas toetaja, et hoolid loomadest ja oled osa selle kriitilise probleemi lahendamisest! Koos loome hoolivama ühiskonna, kus loomade huvidega arvestatakse ja nende heaolu on oluline. 

Toeta loomade paremat elu siin.

Aitäh Sulle!

Loomasõbralike tervitustega
Kristina Mering
Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuht