3 põhjust, miks karusloomafarmid peaks keelustama

Karusloomade kasvatamine nende naha saamise eesmärgil on paljudes Euroopa riikides seadusevastane. Mitmel pool arutletakse koguni karusnahkade impordi ja müügi keelustamise üle. Eestis on see julm praktika paraku endiselt lubatud. Järgnevalt esitame kolm põhjust, miks peaks ka Eestis karusloomafarmid keelustama.

Veterinaarid karusloomafarmidest: “Ainus “lohutus” on see, et karusloomade eluiga on enamasti lühike.”

Sel sügisel menetletakse Riigikogus eelnõu, mille vastu võtmisel keelustatakse Eestis loomade pidamine karusloomafarmides. Karusloomafarmid on oma ebavajalikkuse ning erakordse julmuse tõttu keelustatud juba pooltes Euroopa riikides. Selleks, et mõista paremini karusloomade füsioloogilisi ning psühholoogilisi vajadusi, vestis loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad juttu loomaarstide Triin Tohveri ja Ott Uusmaga.

Kümned riigid ütlevad karusloomafarmidele “ei”

Enamikus Euroopa riikidest ei pooldata karusloomafarme ja on tugev toetus nende keelustamisele. Avalikkuse surve kajastub järjest enamate riikide seadusandluse muudatustes, kas siis karusloomafarmide keelustamise, loomade pidamistingimuste parandamise või karusnahkade impordi ja müügi lõpetamise kujul. Järgneb ülevaade riikidest, kes näitavad karusloomafarmide keelustamise või loomade heaolunõuete tõstmisega teed kogu ülejäänud maailmale.

Rohkem nahka, rohkem raha: koletisrebased karusnahatööstuses

Viimastel aastatel on avalikkuse ette jõudnud mitmed šokeerivad kaadrid tugevalt ülekaalulistest karusloomadest, kes veedavad oma elu väikestes traatpuurides. Soome loomakaitseorganisatsioonide käesoleval ja eelmisel aastal läbiviidud salajased uurimused kinnitavad, et monstrumrebaste kasvatus jätkub, hoolimata rahvusvahelisest vastuseisust ja karusnahatootjate väidetest, justkui oleks see ebaeetiline aretuspraktika lõpetatud. Ka Eestis tegutsevas Karjaküla karusloomafarmis on 2018. aastal jäädvustatud samasugused koletisrebased.