Featured

Foie gras’ ja vastutustundlik ettevõtlus

Vanasti olid loomad majapidamises tavaline nähtus. Väga paljud inimesed said toorainet, nagu piima, liha ja mune, toidu valmistamiseks kodulaudast. Tänapäeval on enamus tootmisest suundunud suurtesse farmidesse, kus tootmise maksimeerimise tõttu ei pöörata tähelepanu loomade heaolule. Kuna nüüd on inimestele suur osa tööstuste telgitagustest internetis kättesaadav, teame me kahjuks või õnneks palju loomade praegusest heaolust. Kahjuks just sellepärast, et seda kõike on jube näha, ning õnneks, sest me saame teadlikena loomade heaolu aktiivselt parandada. 

Mis on foie gras?

Foie gras’ on üks nendest roogadest, mille tõttu peavad tänapäeval loomad inimese maitsenaudingute pärast kannatama. Tegu on pardi või hane haigestunud maksaga, mis on enda tavasuurusest kümnekordistunud. Maks ise on sildistatud delikatessroaks, kuid maksa andnud linnud on surnud 4-nädalase julma sundtoitmise teel. Kuna foie gras’ saamiseks väärkoheldakse linde, nõrgeneb ka nende immuunsüsteem ja nad võivad kergemalt haigestuda näiteks linnugrippi. 

Foie gras‘ farm

Miks peaksid ettevõtted pöörama tähelepanu loomade heaolule?

Tänu infovabadusele teame me loomade saatusest palju ning loomadest hoolimine on muutunud populaarseks. Ülemaailmselt on võtnud suured ettevõtted, nagu McDonald’s ja Subway, endale eesmärgiks puurivaba tuleviku. Nad on lubanud 2025. aastaks lõpetada koostöö tootjatega, kes peavad munakanu puurides. Seega täidetakse tarbijate soov tuua toidulauale ainult heades tingimustes elanud loomade tooteid.

Eelmisel sügisel läbiviidud Kantar Emori avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei toeta 72% Eesti elanikest munakanade pidamist kitsas traatpuuris ning 67% foie gras’ müüki siinsetes restoranides ja kauplustes. Lisaks sellele on üle 12000 eestlase allkirjastanud foie gras’ müügivastase petitsiooni. Tarbija suhtumine loomavastasesse vägivalda on üsna selge.

Isegi prantslaste suhtumine foie gras’sse on vastandlik.

Maailma kõige suurem foie gras’ tootmine toimub Prantsusmaal, kuid sel aastal on prantsuse meedia andnud teada foie gras’ puudusest, kuna selle müük on vähenenud kuni 40%. Puudujääk tuleneb vähesest tootmisest, kuna märtsis suri Prantsusmaal palju parte linnugrippi, mis on hävitanud linde intensiivselt juba mitmeid aastaid. Kuna linnugripp on nakkav ka inimesele, on foie gras’ tootmine vastutustundetu.

Mitu Prantsusmaa linna on keelustanud foie gras’ müügi, kuna selle tootmine on niivõrd julm. Grenoble linnapea on kutsunud foie gras’d mitte prantsuse uhkuseks, vaid prantsuse häbiks. Isegi prantsuse tippkokad on loobunud eetilistel põhimõtetel foie gras’ serveerimisest. 

Prantsusmaa idufirma Gourmey toodab julmusvaba foie gras’d laboris. Kultuurliha tootmine annab inimestele võimaluse nautida liha süütundeta teades, et nende toidu nimel pole loomad pidanud piinlema. Samuti näitab see prantslaste vastuolu foie gras’ tootmisele, kuna isegi nemad ei toeta enda rahvusroa jõhkrust. 

Otsus serveerida ainult julmusvabu tooteid näitab ettevõtete vastutustundlikkust. Loomade heaolust hoolimine näitab tarbijale ettevõtte prioriteete ning valikut tuua klientidele ainult parima kvaliteediga tooteid. Seega on julmusvabade toodete esitlemine mitte ainult loomadest, vaid ka oma klientidest hoolimine.

Ka Uku Suviste on küsinud: “Kas mõneminutiline maitseelamus toidulaua taga on väärt kellegi piinamist terve tema elu?”   

Loe täpsemalt foie gras’ tootmisest ja allkirjasta petitsioon siin: https://foiegras.nahtamatudloomad.ee/.

Featured

Emis – elu kui õudusunenägu

Sigade elu kujutatakse meedias ja lasteraamatutes endiselt sama idülliliselt, kui paljud võib olla oma lapsepõlvestki mäletavad. Pilt sellest, kuidas emis pikutab põhuhunnikute vahel ja imetab pisikesi põrsakesi ning seejärel saavad pojad ema kaisus puhata või ringi hullata, on kahjuks Eesti sigade jaoks aga kõike muud kui reaalsus. Sigade tegelik elu Eesti tööstusfarmides on täis õudusi, mis võivad ka tugevaima inimese südame kildudeks purustada. Üheks kõige kurvemaks võib pidada emasigade ehk emiste elu. 

Emis veedab terve imetamiseks ettenähtud aja metallvõrede vahel, kus puudub igasugune võimalus normaalseks kokkupuuteks oma järeltulijatega.

Praktikaid, mida emiste peal kasutatakse, peetakse loomade suhtes ühtedeks julmimateks. Elu kitsastes tingimustes betoonseinte vahel ei ole kellelegi kerge,  ent võrreldes nuumsigadega ehk sigadega, keda kasvatatakse otse söögiks, on emiste elu kordades pikem ja veel palju piinarikkam. 

Tänapäeva emise elu koosneb puurivõrede vahel puhkepausideta tiinustest, seemendamistest ja poegimistest. Suure osa oma õnnetust eksistentsist veedab emis nii kitsas puuris, et ei saa isegi ümber keerata. Poegadega kokkupuude toimub läbi metallvõre, mistõttu ei saa ei emis ega põrsad järgida oma instinkte, mis loomulikes tingimustes ema oma järeltulijatega nii tugevasti seovad. 

Imeline ootus

Selleks, et emis jääks tiineks, pannakse ta väikeste võrede vahele, mida kutsutakse seemendussuluks ja kus hoitakse teda kuni kuu aega. Jah, lugesite õigesti – emis veedab kuu aega väikeste võrede vahel, kus ta ei saa liigutada ega ümber pöörata, ta peab elama iseenda väljaheidete sees. Ja seda ainult selleks, et teda oleks lihtne seemendada ehk kunstlikult viljastada. Farmerid põhjendavad seda sellega, et kui loom ringi ei liigu, on lihtne vahet teha, milline emis kus asub. Liikumisvõimaluse pakkumine tähendaks, et seakasvataja peaks emiseid kõrvalipikute järgi eristama, mida peetakse seatööstuses liiga suureks lisapingutuseks. 

Emis on viljastamise perioodil kuni kuuks ajaks surutud piiravate võrede vahele vaid sel põhjusel, et sead ei vahetaks omavahel kohti ja farmeril oleks lihtne neil vahet teha ja neid seemendada.

Esimesed hetked koos

Umbes kaks nädalat enne arvatavat poegimist asetatakse emis emisepuuri põrsaste sündi ootama. Emisepuuri tingimused ei ole sugugi paremad kui seemendussulus.

Emis ootab liikumatult traatvõrede vahel oma põrsaste sündi umbes kaks nädalat.

Kui aeg kätte jõuab, sünnitab emis umbes 11 poega. Sigade emainstinkt on tugev ning emis soovib oma poegi näha, lakkuda ja tervitada. Paraku jääb ta aga kogu imetamisperioodiks kitsasse metallpuuri, nii et normaalne kokkupuude poegadega on täielikult välistatud.

Lisaks vaimsetele kannatustele tekitab ühes asendis lamamine emistele haavu ja lamatisi, pidevat valu ja meeleheidet. Ebamugavus, frustratsioon ja valu on sageli nii tugevad, et emised hakkavad enda pead vastu metallvõresid peksma ning neid närima. Samuti on tavaline, et emised proovivad meeleheitlikult ennast vastu puuri esiosa pressida, et nad ei peaks oma väljaheidete sees lamama. 


Sabade lõikamine

Enne nädalaseks saamist lõigatakse põrsastel ära sabad ning võib toimuda ka kastreerimine. See hetk on emisele eriti raske, kuna protseduurid tehakse sealsamas emisepuuri kõrval ning põrsad karjuvad südantlõhestavalt ema abi järele, emisel on aga võimatu oma lapsi kaitsta. 

Umbes nädalavanusel põrsal lõigatakse ilma igasuguse tuimestuseta ära saba.

Õudusunenägu algab uuesti

Põrsad võetakse ema puuri juurest harilikult ära 28 päeva vanuselt, mõnikord varem. Enamikest põrsastest saavad nuumsead, kelle eluiga on kuus kuud. Paar päeva pärast põrsastest võõrutamist pannakse emis tagasi kitsasse seemendussulgu, kus kogu õudusunenägu otsast peale algab.

Sead on loomult väga seltsivad loomad, kelle suhe oma järglastega normaalsetes tingimustes on kompleksne ja hoolitsev. Teadlased on avastanud üle 20 eri tähendusega häälitsuse, mida sead teineteisega suhtlemiseks kasutavad ning osadest ema häälitsustest saavad ka juba vastsündinud põrsad aru. Kas pole armas fakt, et imetavatel põrsaemadel on kombeks isegi oma lastele lausa laulda? Tööstusfarmis ei saa emis aga isegi oma poegade poole vaadata, pisemaid põrsaid soojendada ega kaitset pakkuda.

Sigadel on pikaajaline mälu ja kogu elu jooksul ei unusta emis ilmselt ühtegi pesakonda. Emise eluperiood on küll pikem kui nuumsigadel ning ulatub paari aastani, aga võime ainult ette kujutada, et ilmselt sooviksid nad surra varem.

Featured

Tofik (9 k)

KODU LEITUD ❤️

Vanus: ~8-9 kuud
Sugu: isane
Suurus: väike/keskmine
Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud

Tofik

Tofik on rõõmus, maias ja ülemeelik kutsikas, kes vajab palju tegelemist. Tofik on ilmselt corgi ja taksi sugemetega kange sell, kes vajab tugeva iseloomuga pereliikmeid, kes oleksid valmis panustama aega tema treenimisele.

Ilmselt on Tofiku noorde ellu mahtunud nii mõnigi pelutav hetk, sest vahel on näha, kuidas ümbritsevad igapäevased asjad või esemed teda hirmutada võivad.

Tofikule meeldivad inimesed väga, kuigi mehi võib ta esialgu natuke peljata, aga enamasti möödub see kiiresti.

Kutsikale kohaselt sooviks Tofik kõike närida ning keelatud tegevustest eemale juhtimiseks naudib aju stimuleerivaid mänguasjadega (näiteks nuuskimis- või lakkumismatt või peidetud maiustega mänguasjad) tegelemist.

Fotod: Eksperdid esitasid Urmas Kruusele suure avaliku pöördumise, et ta ei lõpetaks kanade puurispidamise keelu eelnõu menetlust

PRESSITEADE
9.09.2025

Fotod: Eksperdid esitasid Urmas Kruusele suure avaliku pöördumise, et ta ei lõpetaks kanade puurispidamise keelu eelnõu menetlust

Täna esitasid veterinaarid, zooloogid, teadlased, ettevõtted, avaliku arvamuse mõjuisikud ja erialaorganisatsioonid maaelukomisjoni juhile Urmas Kruusele avaliku pöördumise kanade puurispidamise keelu seadusemuudatuse arutelu jätkamise toetuseks. 

Pöördumise andsid üle Mati Kaal, Lennart Lennuk ja Andrei Liimets koos loomade heaolu organisatsiooni Nähtamatud Loomad juhi Kristina Meringuga. 

“Laiapõhjalise toetusega avalik pöördumine kutsub üles maaelukomisjoni juhti Urmas Kruuset saatma kanapuuride keelu eelnõu Riigikogu suurde saali läbiarutamiseks. Praegu on ta teatanud, et seadusemuudatuse asemel võiksid munatootjad ise otsustada vabapidamisele ülemineku kasuks. Paraku ei anna see ei toidupoodidele ega tarbijatele selget ja kõigile üheselt arusaadavat reaalset olukorra lahendust, mis puurides kannatavate munakanade heaolu selgelt parandaks,” ütles Kristina Mering MTÜst Nähtamatud Loomad.



Pöördumise üks esitajatest, zooloog Aleksei Turovski kommenteeris: “On täiesti ilmselge, et kanade pidamine munatööstuse puurides ei võimalda nende nutikate ja sotsiaalsete lindude loomuomaste vajaduste täitmist. A4 suurusel pinnal traatpuuris ei saa liikuda, pinnast uurida, haududa. Puuduvad võimalused normaalseks sotsiaalsuseks, distantseerumiseks. Seepärast on minu arvates hädavajalik seaduse tasandil üle minna loomade vajadusi natukenegi arvestavamatele pidamismeetoditele. Nii saame kõik ühtemoodi aru ja teame, et munatootjad loovad kanadele paremaid elutingimusi.”

Eelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks Eestis on töös olnud 1,5 aastat ning läbinud kaks ministeeriumidevahelist kooskõlastusringi. 

Loomade heaolu organisatsioon Nähtamatud Loomad kutsub üles allkirjastama ka täna avalikustatud uut petitsiooni, et Urmas Kruuse ei lõpetaks kanade puurispidamise eelnõu arutelusid ning saadaks eelnõu Riigikogu suurde saali – https://toetan.nahtamatudloomad.ee/seaduslikkeeld

Suur avalik pöördumine Urmas Kruusele

Urmas Kruuse, palun toeta kanade puurispidamise seadusega keelustamist

Meie, zooloogid, valdkonna eksperdid, vabaühendused, ettevõtted, avaliku elu tegelased ning aktiivsed kodanikud, kutsume Teid üles võtma selget seisukohta ning toetama kanade puurispidamise keelustamist seaduse tasandil.

Eesti ühiskond väärtustab üha enam loomade heaolu ning liigub vastutustundlikuma ettevõtluse suunas. Tarbijad eelistavad aina rohkem puurivabasid mune, paljud riigid on juba kehtestanud kanade puurispidamise keelu ning ka Eesti avalik arvamus toetab seda selgelt.

Kanade puurispidamine peab olema keelustatud seadusega – ainult nii saab tagada kindla otsuse, mida avalikkus ootab ja mis tagab selge sihi ka munatööstusele.

Viimastel aastatel on avalikkust mitu korda šokeerinud kaadrid Eesti puurikanalatest, mis on väga tugevalt kõikuma löönud usalduse Eesti loomatööstuse suhtes. Kui esimese paljastuse puhul lubas munatööstus nähtud puudused viivitamatult kõrvaldada, siis aasta hiljem avalikkuse ette jõudnud kaadrid kinnitasid, et mitte midagi pole muutunud ning linnud elavad endiselt avalikkusele vastuvõetamatutes tingimustes.

Avalikkuse usaldust on reedetud ka sellega, et üks Eesti suurimatest munatootjatest andis pärast esimeste kaadrite lekkimist “vabatahtliku ülemineku” lubaduse olla aastaks 2027 täielikult puurivaba, ent on nüüd sellest lubadusest taganenud.

Inimestele on selge, et vabatahtlikke kokkuleppeid lindude heaolu parandamiseks tööstuse poolt ei saa usaldada ning need pole siduvad ega selgete tagajärgedega.

Seetõttu on ainus tõhus lahendus seadusandlik samm – kanade puurispidamise keelustamine kogu riigis.

Härra Urmas Kruuse, Teie juhitav Riigikogu maaelukomisjon kannab siin otsest vastutust ning just Teil on võimalik selle eelnõu edasiliikumise eest seista.

Just Teie käes on võimalus otsustada, kas Eesti jääb farmiloomade heaolu küsimustes sabassörkijaks või astub teaduspõhiselt ja inimeste väärtustega kooskõlas julgelt edasi.

Eesti inimesed ootavad, et maaelukomisjon veaks eest seaduslikku kanade puurispidamise keeldu ning ei asendaks seda vabatahtliku kokkuleppega ning Teie pikaajaline kogemus põllumajanduse valdkonnas annab Teie toetusele erakordse kaalu.

Seega palume Teilt selget avalikku seisukohta, et toetate kanade puurispidamise seadusega keelustamist ning tegutsete selle nimel, et seaduseelnõu arutelud jätkuksid suures saalis.

Allakirjutanud:

Mati Kaal, zooloog

Aleksei Turovski, zooloog

Lennart Lennuk, bioloog 

Tuul Sepp, evolutsiooniökoloog

Vallo Tilgar, linnuökoloog

Marko Mägi, linnuökoloog

Veljo Volke, EOÜ linnukaitse ekspert

Kunter Tätte, EOÜ linnukaitse spetsialist

Aarne Tuule, ornitoloog

Margit Päkk, ornitoloog

Renno Nellis, ornitoloog

Jaanus Aua, ornitoloog

Maris Hindrikson, zooloog

Liina Remm, zooloog ja looduskaitsebioloog

Kristina Kull, loomade heaolu doktorant

Laura Kiiroja, zoosemiootik

Marko Kübarsepp, välibioloog

Anne Kahru, ökotoksikoloog

Randel Kreitsberg, ökotoksikoloog 

Toomas Trapido, bioloog ja pedagoog

Katrin Idla, loodusteadlane

Timo Maran, zoosemiootik

Mattias Turovski, keskkonnaeetik

Rein Raud, Tallinna Ülikooli professor

Andero Uusberg, Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia professor

Aleksandr Semjonov, veterinaaranestesioloog

Joel Jürisson, veterinaar

Triinu Lomp, veterinaar

Hanna Touart, veterinaar

Andrus Joost, veterinaar

Maarja Helene Prommik, veterinaar

Elmo Teesaar, veterinaar

Henri Siimon, veterinaar

Anne Saluneem, Tallinna loomaaia loomakasvatusnõunik

Kristina Mering, MTÜ Nähtamatud Loomad asutaja ja tegevjuht

Katrin Bats, vastutustundliku ettevõtluse ekspert

Kristjan Peäske, ettevõtja, Eesti toidukultuuri edendaja

Andrei Liimets, kultuuriajakirjanik ja kodanikuaktivist

Tiina Lokk, PÖFF-i asutaja, diretor ja juhatuse esimees

Juhan Kivirähk, sotsioloog

Pille Petersoo, sotsioloog

Tarmo Jüristo, kodanikuaktivist ja kolumnist

Urmo Kübar, vabakonna-aktivist

Olav Ehala, helilooja ja pianist

Mari Kalkun, muusik

Hedvig Hanson, muusik

Mari Jürjens, muusik

Andres Kõpper, muusik

Jaan Tootsen, filmirežissöör ja stsenarist

Anna Hints, filmirežissöör

Marta Pulk, filmirežissöör

Veiko Õunpuu, filmi- ja teatrilavastaja

Alo Kõrve, näitleja

Ivo Uukkivi, näitleja

Anu Lamp, näitleja

Liisa Pulk, näitleja

Anni Arro, kokk ja saatejuht

Mart Juur, ajakirjanik, muusikakriitik ja humorist

Andrus Kivirähk, kirjanik

Contra, kirjanik

Hasso Krull, luuletaja

Mart Kangur, luuletaja

Navitrolla, kunstnik

Peeter Laurits, kunstnik

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

Eesti Peakokkade Ühendus

Eesti Loomakaitse Selts

Varjupaikade MTÜ

Eesti Metsloomaühing

Eesti Roheline Liikumine

Efektiivne Altruism Eesti

Pesaleidja MTÜ

MTÜ Väikeste Loomade Abi

MTÜ Kassiabi

Kelmiküla Kassijaam

Tartu Kassikaitse

MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

Cuesta advokaadibüroo

Biomarket

Reval Cafe

Kristina Mering: Eesti on kanade vabapidamises kõvasti maha jäänud

Nähtamatute Loomade tegevjuhi Kristina Meringu arvamusartikkel ilmus Maalehes 28. augustil 2025.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120399121/kristina-mering-eesti-on-kanade-vabapidamises-kovasti-maha-jaanud

Kristina Mering puurikanalast päästetud kanaga

Üle-eelmine nädal tõi häid uudiseid Sloveeniast, kus sealne parlament otsustas keelustada kanade puurispidamise. Sloveenia rahvusassamblee 90 liikmest hääletas eelnõu poolt 49 ja vastu oli 10 saadikut.

See teeb Sloveeniast Saksamaa, Austria, Taani, Tšehhi, Šveitsi, Islandi ja Luksemburgi järel järjekordse riigi, kes loomade heaolu parandamiseks olulise sammu astus.

Sloveenia on sarnaselt ülejäänud Euroopaga viimase kümne aasta jooksul järk-järgult vähendanud puurispeetavate kanade arvu ja liikunud munatootmises vabapidamisviiside poole. Praeguseks on riigis kanu puurides vaid 14% ja seadusemuudatus, mis jõustub 2028. aasta lõpuks, annab kohalikele munatootjatele lõpliku signaali puurid kokku pakkida ning asendada vabapidamise sisseseadega.

Suund vabapidamisele

Kui vaadata Euroopa suurimaid munatootjariike, siis seal on võetud eriti selge suund üleminekuks vabapidamissüsteemidele. Prantsusmaa ja Saksamaa on Euroopa suurimad munatootjad, tootes 30% kogu ELi munatoodangust. Saksamaal peetakse kanu peamiselt õrrel ja vaid 3% kanadest on puurides. 1. jaanuarist 2026 on Saksamaal kanade puurispidamine täielikult keelatud. Sealsetest toidupoodidest ei leia puurikanamune juba praegu.

Prantsusmaal peetakse puurides vaid kolmandikku kanadest ja lähiajal see jätkab kiire vähenemise tendentsi, sest Prantsuse jaeketid on käesoleva aasta lõpuks täielikult vaid vabapidamismunade müügile üle minemas.

Suurtest munatoojariikidest toodab veel Holland 10% kogu ELi munatoodangust. Sellest 86% on vabapidamissüsteemidest ning vaid 14% puurispeetavatelt kanadelt. Ka Hollandi toidupoed on ainult puurivabade munade müügile üle minemas, andes sellega munatootjatele selge signaali puuridest loobumise kiirendamise suunas.

Euroopa Liidus kokku peetakse juba praegu 62% munakanadest vabapidamissüsteemides. 38% kanadest elavad puurides, ja nagu mainitud, lähiajal see protsent langeb veelgi, kuna suured rahvusvahelised toidupoeketid lähevad üle vaid vabapidamissüsteemidest pärinevate munade müügile.

Ehk siis osa riike on vabapidamisele üle minemas läbi seadusemuudatuse, kuid osas on toidupoodide surve munatootjatele juba asjad niikaugele viinud, et tootjad ise lähevad puurivabale tootmisele üle.

Kuidas on seis Eesti munatootmises, võrreldes ülejäänud Euroopaga?

Huvitaval kombel pole Eesti munatootjad turu muutuvate oludega kohanenud. Kui nüüdseks on ca 60% jaekettidest teatanud puurikanade munade müügist loobumisest, siis munatootjad on kannad maasse surunud ja ei ole klientide muutunud eelistustega kaasa tulnud.

Poed tulevad kaasa

Rimi, Maxima, Prisma, Stockmann ja Lidl on lähima aasta jooksul tarbijate muutunud eelistustega kohanedes pakkumas poodides vaid õrrekanade, vabalt peetavate kanade või mahekanade mune.

Nende turuosa on piisavalt suur, et sarnaselt teiste riikidega peaksime me praeguseks olema näinud ka Eesti munatootmises tugevaid samme puuridest loobumise suunas.

Paraku oleme me selles osas ülejäänud Euroopast kõvasti maha jäänud. Eestis peetakse ca 80% munakanadest endiselt puurides. Vaid Maltal on see osakaal suurem.

Kui soovime endiselt kohalike munatootjate toodangut tarbida, on nüüd õige hetk riigipoolseks sekkumiseks, et tööstusele selge signaal ning tulevikusuunis anda. Vastasel juhul jäävad kohalikud munatootjad n-ö rongist maha ning jaeketid on sunnitud importima lähiriikide vabapidamise kanamune, kui kohalikelt tootjatelt neid piisavas mahus ei saa.

Pall on riigi käes

Sel sügisel arutab riigikogu maaelukomisjon kanade puurispidamise keelustamise seadusemuudatuse ettepanekut. Muudatuse elluviimine tagaks selguse nii munatootjatele, toidupoodidele kui ka tarbijatele.

21 421 Eesti inimest andis oma toetusallkirja, et kanade puurispidamine Eestis keelustataks. Avaliku arvamuse uuringute järgi toetab keelustamist ca 80% Eesti elanikest.

Kaadrid Eesti puurikanalate õudustest on tarbijatele oma selge jälje jätnud. Toidupoe munaletil on suurima kasvu teinud just puurivabast tootmisest pärinev kanamuna.

Riigi poolt probleemi seadusemuudatusega lahendamine lõpetaks tekkinud turuanomaalia ning aitaks Eestil ülejäänud Euroopaga sammu pidada, et loomade heaolu oleks munatootmises paremini tagatud.

Alternatiivid emisepuuridele

Poegivate emiste pidamiseks on loomasõbralikumaid viise

Tööstus õigustab emiste puuridesse sulgemist sellega, et muidu võivad põrsad hukkuda – kui emis pikali heidab, võib mõni põrsas ta alla jääda. Kuid see oht tuleneb ainult sellest, et aretustöös keskendutakse väga suurte ja raskete tõugude aretamisele – ning äärmuslikust ruumipuudusest: puuris ei saa emis aeglaselt maha lamada, vaid peab end lihtsalt külili kukutama.

Tööstuslikus seakasvatustes kasutavates emisepuurides ei ole emistel ruumi loomulikul viisil pikali heita ega põrsastel eemaldumiseks.

Sageli on emistel ka jalavalu või lonkamine, mistõttu on neil stabiilsete liigutustega raskusi. Lisaks on nad teistest emistest sotsiaalselt eraldatud, ei saa kunagi mugavalt puhata ega hetkekski põrsastest puhata, mis on vaimselt kurnav. Loomuomastes tingimustes imetaks emis põrsaid vaid mõned minutid tunni jooksul, ülejäänud päeva aga otsiks toitu ja suhtleks teiste loomadega. Puuris pole see võimalik.

See-eest heades pidamistingimustes, kus on rohkem ruumi ja allapanu, saab emis rahulikult pikali heita. Kasutatakse ka kaitsevahendeid, mida nimetatakse põrsakaitseteks (ingl. piglet deflectors) – need kinnitatakse seina külge ja pakuvad põrsastele varju. Teadusuuringud on näidanud1, 2, 3, et nendes süsteemides ei ole põrsaste suremus suurem kui puurides. Peale selle on uuringud, mis on võrrelnud alternatiivseid poegimissüsteeme puuridega, järeldanud, et puurides sünnib rohkem poegi surnuna ning ellujäänud arenevad halvemini kui alternatiivsetes süsteemides.

Sobilik ja toimiv poegimissüsteem

On kaks poegimissüsteemi, mis on praktilised ja loomasõbralikumad kui poegimispuurid: rühmapoegimine ja ajutine individuaalne vabapoegimine.

Rühmapoegimise puhul jäävad emised karja ka poegimise ajaks. Igale emisele on ette nähtud allapanuga aedikud koos põrsastele mõeldud pesadega. Emised saavad igal ajal sisse-välja liikuda, kuid selleks, et tagada põrsaste side oma emaga, tohivad nemad pesast väljuda alles 10–14 päeva pärast. See kindlustab, et põrsad leiavad hiljem karjas oma ema üles. Samuti välditakse eri pesadest pärit põrsaste vahelisi tülisid imetamise pärast.

Ajutise individuaalse vabapoegimise korral eraldatakse emis karjast vaid lühikeseks ajaks. Poegimine toimub vabapoegimisaedikus, kus emis ja põrsad saavad loomuomaselt käituda. Emis kasutab oma häält (nt urinataolist häält, et põrsad kokku kutsuda), et oma järglastele märku anda, et ta soovib pikali heita. Põrsastel on piisavalt ruumi eemaldumiseks. Lisaks kasutatakse kaitsevahendeid, mis aitavad vältida põrsaste lömastamist. Umbes kümne päeva pärast lastakse emis ja põrsad tagasi karja.

Mõlemad võimalused on emiste vastu palju sõbralikumad ega too kaasa suuremat põrsaste suremust.


Viited:

1 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1871141309000389  
2 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30616274/ 
3 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30340237/

Kanade puurispidamise keelustamine päästaks 600 000 lindu piinadest

Eesti munatööstuse puurikanade õõvastavad elutingimused ja piinad on viimastel aastatel meedias palju tähelepanu pälvinud. 

ERRi “Pealtnägija” kaks saadet, mis paljastasid Eesti suurimates puurikanalates salaja filmitud kaadrid, šokeerisid Eesti elanikke piisavalt palju, et puurikanade munade asemel lõplikult vabapidamise mune ostma hakata. 

Rahvaalgatus kanade puurispidamise keelu toetuseks, mis selle tuules avaldati, kogus enim toetushääli, mis loomade heaolu algatus Eestis kunagi kogunud – 21 421 inimest toetas digiallkirjaga keelustamist. 

Pärast rohkem kui 1,5 aastat kestnud Riigikogu komisjoni istungeid, regionaal- ja põllumajandusministeeriumis kolme ministri käe all kanade puurispidamise keelustamise eelnõu arutamist ja munatootjatega parandusettepanekute tegemist ütles maaleukomisjon nüüd kevadel, et pikalt paikaloksutatud ja erinevate osapooltega arutatud seadusemuudatuse asemel võiksid munatootjad hoopis ise vabatahtlikult millalgi kanade puurispidamisest loobuda.

See paraku ei oleks lahendus kriitilisele probleemile. 

  • Kanad, keda peetakse munatööstuses traatpuurides, ei saa oma elu jooksul astuda ühtegi sammu maapinnal ega hingata värsket õhku. Kogu nende elu möödub ruumikitsikuses ca A4 suurusel pinnal. Selline julm loomapiinamine tuleb seadusega keelata. 
  • Kanade puurispidamise seadusemuudatusega keeld annab ka munatootjatele riigi poolt otsusena selguse, et Eesti liigub puuridest loobumise poole.
  • Avalik huvi loomade heaolu vastu on erakordselt suur ja puurispidamise kriitilises probleemis keelustamist ootav. Keelustamine lahendaks probleemi sisuliselt, tähtajaga ja tagajärgedega. Kõigile on selge, et seadusemuudatus lahendab kriitilise olukorra selgelt ja päriselt.

Mitukümmend tuhat inimest, kes on allkirjastanud petitsioone kanade puurispidamise keelustamiseks, soovivad näha probleemi päriselt lahendatuna.

Seadusemuudatus, mis on juba kaks korda läbinud ministeeriumidevahelise kooskõlastusringi, tuleb saata Riigikogu suurde saali läbiarutamisele- ja hääletamisele. Eesti hoolib loomadest ja üleminek kitsastelt puuridelt vabapidamisele vajab praegu poliitikute tegutsemist.

Loomade heaolu organisatsioon Nähtamatud Loomad: kahjuks Nurme farmi sigu me enam aidata ei saa

PRESSITEADE 12.08.2025

Loomade heaolu organisatsioon, mis tegeleb farmiloomade heaoluga loomakasvatuses, kutsub üles Nurme farmi juurde mitte minema. 

“Kahjuks pole meil enam võimalik neid sigu kuidagi aidata. Teemale on tähelepanu toodud ja seakatku proovide osas selgus majas. Edasi on oluline keskenduda neile loomadele, keda päriselt reaalselt võimalik aidata on,” kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. “Edasine sekkumine võimendaks vaid konflikti ning ei aitaks kuidagi loomade heaolu tagada.”

See ei tähenda, et organisatsiooni arvates loomade heaolu seakasvatuses tähelepanu ei vajaks. “Loomade elamistingimuste parandamine ja Eesti üliintensiivse seakasvatuse suunamine kõrgema heaolu poole on kindlasti suund, kuhu on vaja liikuda. See on järk-järgult tehtav lahendus, mis parandaks loomade heaolu ja vähendaks ka kehvadest pidamistingimustest tekkivate haiguste osakaalu,” lisas Mering.

Praegu soovitab ühing keskenduda aga loomade aitamisel kanade puurispidamise keelustamisele, mis sel sügisel Riigikogu maaelukomisjonis jätkuvalt arutlusel on. “See seadusemuudatus aitaks ca 600 000 linnu elutingimusi märkimisväärselt parandada ja aitaks järele jõuda ülejäänud Euroopale, kes puuridest loobumisel meist palju kaugemale jõudnud on,” kommenteeris Kristina Mering MTÜst Nähtamatud Loomad. 

Eesti puurikanala

“Kahjuks kõiki loomi meil aidata pole võimalik. Seepärast kutsumegi üles pilku ja tegusid suunama sinna, kus reaalselt abi ja tulemusi saab tuua. Loomade heaolust hoolimine on Eestis väga levinud,” ütles Mering. 

Allkirja kanade puurispidamise keelu toetuseks saab anda siin

Broilerkanade kiire kasvu vastu

Kana, kes on lihatööstuse suurema kasumi nimel võimalikult kiirelt nii suureks kasvama, et ta süda, kopsud ja jalad ei pea raskusele vastu.

Teadlased analüüsisid broilerkanade kasvu kiiruse mõju lindude heaolule

Teadlased on läbi vaadanud teaduskirjanduse broilerkanade kasvukiiruse kohta ja näidanud, et keskendumine kiirele kaalutõusule loomade heaolu arvelt toob kaasa tõsiseid tagajärgi.

Lihatootmiseks kasutatavaid kanu ehk broilereid on intensiivselt kiiremini ja suuremaks kasvama aretatud – nende kasvukiirus on 1957. aastast 2005. aastani tõusnud enam kui 400%.

Kuigi kiire kasv tähendab tootjate jaoks suuremat kasumit, maksavad loomad selle eest oma heaoluga. Kiiresti kasvavad broilerkanad, kes võtavad kaalus juurde üle 60 grammi päevas, kannatavad sagedamini jalaprobleemide, südame-veresoonkonnahaiguste ja liikumisraskuste all. See viib madalama elukvaliteedini ja suurema suremuseni ning tekitab tõsiseid eetilisi küsimusi praeguse aretuspraktika osas.

Et neid heaoluprobleeme paremini mõista, viisid teadlased läbi ulatusliku kirjanduse analüüsi, et uurida seoseid kasvukiiruse ja heaolunäitajate vahel broilerkanadel. Nad kogusid andmeid mitme võtmetähtsusega heaolunäitaja kohta, nagu liikumisvõime, luuhaigused ja veresoonte häired, loomulik käitumine ja suremus. Eesmärk oli välja selgitada, kas aeglasemalt kasvavatel tõugudel on vähem terviseprobleeme ja parem heaolu võrreldes kiirelt kasvavate tõugudega.

Liiga rasked, et liikuda

Kiiresti kasvavatel broilerkanadel on liikumisega raskusi. Nende kiire kaalutõus ületab luustiku arengu, põhjustades liigesevalu, lonkamist ja kõndimisraskusi. See sunnib neid pikka aega paigal olema, mis omakorda põhjustab valulikke seisundeid nagu jalapadjandite põletik, kannavigastused ja nahakahjustused. Paljud linnud ei pääse seetõttu enam söödale ja joogiveele ligi.

Aeglasemalt kasvavad kanad liiguvad paremini ja neil on vähem luustiku probleeme.

Lihatööstuses kasutatav kana on aretatud ühe kuu jooksul nii suureks kasvama, et ta jalad ei suuda teda kanda.

Äkilise surma oht

Teine suur kiirekasvulistele broileritele tekitatud probleem on suurenenud südame-veresoonkonnahaiguste risk. Kiirendatud kasv avaldab lindude organitele, eriti südamele ja kopsudele, äärmist koormust. See on seotud suurema äkksurma sündroomi riskiga – surmaga lõppev seisund, kus linnud surevad ootamatult südamepuudulikkuse tõttu.

Kiirekasvulistel broileritel esineb sagedamini astsiiti – vedeliku kogunemist kõhuõõnde, mis on tingitud kõrgest vererõhust ja põhjustab hingamisraskusi. Samuti ei suuda nad oma kehatemperatuuri hästi reguleerida, mis teeb nad kuumastressi suhtes haavatavaks. Tulemuseks on suurem suremus ja lühem eluiga.

Aeglasemalt kasvavatel kanadel esineb astsiiti ja äkksurma sündroomi haruharva ning nad kannatavad vähem kuumastressi all.

Ei saa käituda nagu kana

Lisaks füüsilisele tervisele mõjutab kasvukiirus ka lindude käitumist ja vaimset heaolu. Erinevalt oma metsikutest esivanematest, puna-džunglikanadest, on kiirekasvulised broilerid palju vähem aktiivsed ja veedavad kuni 80% päevast istudes. Nad ei tegele peaaegu üldse loomuomase käitumisega nagu toiduotsing, õrrel istumine või magamine ega liivavannide võtmine. Sellise käitumise puudumine viitab sellele, et füüsilised piirangud kahjustavad tõsiselt nende heaolu.

Aeglasemalt kasvavad tõud on aktiivsemad ja suhtlevad rohkem oma keskkonnaga, kinnitades seose kasvukiiruse ja elukvaliteedi vahel.

Kannatavad ka broilerite vanemad

Aretustöö kiire kasvu nimel mõjutab ka nn broilerite vanemlinde – neid, keda kasutatakse lihakanade järglaste tootmiseks. Et hoida neid tervetena ja paljunemisvõimelistena, piiratakse vanemlindude toitumist. See põhjustab pidevat näljatunnet ja frustratsiooni, mis omakorda toob kaasa agressiooni, sulgede nokkimist ja kannibalismi. Mida kiiremini kasvav tõug, seda rangem on toidupiirang, et vältida kiirest kasvust tulenevaid terviseprobleeme.

Aeglasemalt kasvavate broilerite vanemad saavad rohkem süüa, seega kulub toitumisele ka rohkem aega ja väheneb toidupiirangust tulenev frustratsioon.

Kuigi kasvukiiruse mõju broilerite heaolule on palju uuritud, on selle ülevaate tugevuseks autorite põhjalikud kirjeldused tervise- ja käitumisprobleemide seostest. Arvestades tõendeid, jõuavad autorid järeldusele, et isegi väike kasvukiiruse vähendamine parandab loomade heaolu.

Edasiminek vajab muutusi

Hoolimata selgest heaolu paranemisest, kaasneb aeglasemalt kasvavatele tõugudele üleminekuga majanduslikke ja logistilisi raskusi. Aeglasem kasv tähendab rohkem sööta, ruumi ja aega enne tapmist, mis võib tõsta tootmiskulusid. Samas võib kasvav nõudlus kõrgema heaoluga toodete järele olla turupõhine lahendus humaansemate praktikate rakendamiseks.

Kuigi jätkusuutlikumate aretusviiside leidmiseks on vaja täiendavaid uuringuid, on üks asi selge: kiirekasvulised broilerid kannatavad oluliselt rohkem kui aeglasemalt kasvavad tõud. Tootmise tõhususe eelistamine loomade heaolule viib kroonilise valu, haiguste ja enneaegse surmani. Tööstuse laiaulatuslik muutus võtab aega, kuid tarbijate nõudlus ja teadlikkus võivad viia humaansema linnukasvatuseni, kus efektiivsus ei tule loomade kannatuste arvelt.

Allikas: https://faunalytics.org/the-weight-of-evidence-against-fast-growth/

Sloveenia keelustas kanade puurispidamise

PRESSITEADE

29.07.2025

Sloveenia parlament võttis vastu seaduse, mille kohaselt keelustatakse Sloveenias 2029 aastaks kanade puurispidamine ja 2026 aastaks põrsaste kastreerimine ilma tuimestuse ja valuvaigistiteta. Mõlema sammu taga on tugev avalik surve. Sloveenia rahvusassamblee 90st liikmest hääletas eelnõu poolt 49 ja vastu 10 saadikut.

Kanade puurispidamise on Euroopas lisaks Sloveeniale juba seadusega keelustanud Saksamaa, Austria, Taani, Tšehhi, Šveits, Island ja Luksemburg. Ka Eesti lähiriikides, sealhulgas Lätis, hakatakse sel sügisel keelustamise üle riiklikul tasandil arutama.

Suured Lääne-Euroopa munatootjariigid on juba teinud märkimisväärset progressi üleminekul puurivabale munatootmisele. Näiteks Euroopa suurim munatootja Prantsusmaa on lähiaastatel munatootmisettevõtete eestvedamisel üle minemas vabapidamisviisidele.  

Eestis elab üle 80% munakanadest endiselt kitsastes traatpuurides. Ülejäänud Euroopa on puurispidamisest loobumas ning Eesti üks mahajäänumaid selles vallas. Meist kõrgem puurikanade osakaal on vaid Maltal. Samal ajal toetab kanade puurispidamise keelustamist Eestis ligikaudu 80% elanikkonnast.

Loomade heaolu organisatsiooni Nähtamatud Loomad poolt ellukutsutud rahvaalgatuslik petitsioon, mille digiallkirjastasid rekordilised 21 421 inimest, on kanade puurispidamise keelustamise teema toonud ka Eestis Riigikogu töölauale.

“Riigikogu Maaelukomisjon on praeguseks teinud kummalise ettepaneku, et seaduse tasandil keelustamise asemel võiksid munatootjad omal soovil vabatahtlikult vabapidamisele üle minna,” kommenteerib hetkeolukorda Eestis Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. “See ei ole realistlik. Miks peaks ettevõtted, kes on aastakümneid kanu puurides pidanud, äkitselt tahtma vabatahtlikult üle minna vabapidamisele? Eesti inimesed ootavad riigilt otsustavat sekkumist, et lindude julm kohtlemine lõppeks. Selge seadusemuudatus lahendaks probleemi kõigile ühtselt arusaadaval moel. Vabatahtliku ülemineku ettepanek on komejandi mängimine, mis sisuliselt teema lahendamisega ei tegele.” lisab Mering.

Kanad Eesti puurikanalas

Nähtamatud Loomad Kruusa talus külas päästetud kanadel

18. juuli 2025, Kristina Mering

Eile külastasime Nähtamatute Loomade tiimiga Kruusa talu, kus elavad 12 kana, kes pääsesid sügisel puurikanalast ja gaasikambrist. 

Nimelt on need 12 kana osa 300st õnnelikust, kes tänu heade inimeste annetustele oktoobris suurel kanade päästeaktsioonil puurikanalast uude koju said minna.

Päästeaktsioon oktoobris 2024

Eilsel külaskäigul sain hoida süles ühte neist samadest kanadest, kelle oktoobris Kruusa talu perenaisele üle andsin. 🥰

Mõelda vaid, millised elu keerdkäigud ühe sellise pisike hinge jaoks. Oktoobris oli ta terve elu elanud puurikanalas, ta polnud kunagi näinud päikest ega katsunud maapinda ning teda ootas ees kindel surm gaasikambris. 

Ent kõigi eelduste kiuste oli just tema see, kelle elu võttis pöörde, mida võib pidada imeks. 

Hoides süles sedasama kana, keda 10 kuud tagasi, oli nüüd tunne hoopis teine. Päästmispäeval oli ta hästi kerge ja habras. Temas oli tohutu hirm, ent samas ka jõuetus ja lootusetus. Ta polnud mitte kunagi oma elus saanud ise kontrollida, mis temaga juhtub. Ilmselt ei osanud ta sel hetkel isegi unistada, et midagi tema jaoks paremaks läheb.

Eile talusse jõudes tuli ta aga ise minu juurde, istus süles rahulikult, nautis paitusi ja sulges aeglaselt oma silmad. Tundsin, kui ilus oli tema sulestik ning kuidas tema keha oli tublisti kosunud. Temas ei olnud enam ärevust, vaid ainult rahu, uudishimu ja usaldus nii inimeste kui teiste loomade vastu.

Puurikanalast päästetud kana enne ja nüüd

Esimene asjana kui Kruusa talus autost välja tulime, siis jooksid kõik 12 kana meile vastu. Nad kõik olid nii imeilusad, kauni sulestikuga ja silmnähtavalt õnnelikud ja elevil.

Ma pole kunagi näinud nii julgeid linde, kes ise tulevad otsima inimese lähedust. See on märk, et nad elavad imeilusas kohas headuse keskel, kus nad saavad teha kõike seda, mida üks kana tegema peaks. 

Nad on erakordselt uudishimulikud ja tundub, et nad teavad, et kõik halb on nüüd möödas.

Puurikanalast päästetud kana 10 kuud hiljem

Olen nii õnnelik, et sain seda hetke jagada ka oma väikese tütrega, kes meiega kaasas oli. Tema siirus ja puhas rõõm nende lindude üle oli nii südantsoojendav.

Uudishimu ei anna häbeneda

See on nii eriline, et need 12 ülihabrast elu, mis olid kustumas ja langemas tööstuse ohvriks, saavad elada oma unelmate elu tänu headele inimestele, kes loomadest hoolivad ja seda ka oma tegudes näitavad.

Elu parim elu

Ja mul on nii tohutult hea meel, et on nii palju inimesi võitlemas ka nende kanade eest, kes oktoobris puurikanalatesse maha jäid. Hetkel menetluses olev seaduseelnõu keelustaks kanade puurispidamise ning säästaks piinarikkast puurielust sajad tuhanded kanad. Oma allkirja kanade puurispidamise keelustamises on andnud juba 23 371 inimest.

Oma allkirja loomade heaks saad lisada siin

Sajad loomasõbrad saadavad maaelukomisjonile kirju, et kanade puurispidamise keeluga jätkataks

17.06.2025

PRESSITEADE

Sajad loomasõbrad saadavad maaelukomisjonile kirju, et kanade puurispidamise keeluga jätkataks

Linnu talu. Foto: Nähtamatud Loomad

Eelmise nädala Riigikogu maaelukomisjoni istungil tegi komisjon ettepaneku kanade puurispidamist mitte keelustada, vaid munatootjad võiksid kanade puurispidamisest vabal tahtel loobuda. 

Selle peale on sajad loomadest hoolivad inimesed Riigikogu maaelukomisjoni liikmetele põhjalikke kirju saatnud, kus paluvad jätkata kanade puurispidamise keelustamise aruteludega. 

“Paljud head inimesed on maaelukomisjonile saadetud kirjad ka Nähtamatutele Loomadele edastanud ja hindan kõrgelt, kui palju on tarku hoolivaid inimesi, kes oma vaatevinklist põhjendavad, miks kanade puurispidamine tuleb keelustada,” kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. “On õpetajaid, arste, ettevõtjaid, tudengeid, kirjanikke ning eriti tore on näha hinnatud loomateadlaste Aleksei Turovski ning Mati Kaalu pöördumist kanade puurispidamise keelu kaitseks,” lisas ta. 

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi koostatud eelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks on läbinud ministeeriumidevahelise kooskõlastusringi ning sügisel peaksid jätkuma arutelud Riigikogus. Seadusemuudatus mõjutaks 600 000 kana, keda praegu puurides peetakse. Regionaal- ja põllumajandusministeerium on eelnõule kanade puurispidamise keelustamiseks toetust näidanud. 

“Kanade puurispidamise keeld on suurima avalikkuse toetusega kodanikealgatus praegu ning Eesti inimesed soovivad näha probleemi lahendamist seadusemuudatusega. Tarbijad soovivad üha enam vabapidamisest pärinevaid kanamune, seega on Eesti munatootjatel aeg üleminekuga venitamine lõpetada ning riigi tasandil seadusemuudatus aitab neile selleks vajalikku selge signaali anda,” lisas Mering.