24. septembril toetab Nähtamatud Loomad üle-Euroopalise Euroopa Kodanikealgatuse nimega “Lõpp puuride ajastule!” algust, mille eesmärgiks on lõpetada loomade puurispidamine Euroopas.
Miljonid loomad üle Euroopa veedavad oma elud puurides – nad on piiratud liikumisvõimega ja neil puudub võimalus liigiomasteks tegevusteks. Farmiloomade puurispidamine on julm ja ebavajalik.
Nähtamatud Loomad on liitunud enam kui 100 looma- ja looduskaitseorganisatsiooniga üle Euroopa, et koguda algatusele “Lõpp puuride ajastule!” minimaalselt miljon allkirja Euroopa Liidu liikmesriikidest. Kodanikealgatus vältab ühe aasta ning eduka tulemuse korral toob endaga kaasa hiiglasliku muutuse kaasaegses toidu- ja põllumajandusüsteemis, mis oleks üks suurimaid loomade heaolu parandajaid kogu tööstusliku loomapidamise ajaloos.
Kodanikealgatuse algatamise üritused toimuvad üle Euroopa Liidu, sealhulgas Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias, Kreekas, Poolas ja Hollandis, et tõsta teadlikkust loomade kanatustest tööstusfarmide puurisüsteemides ning koguda toetust petitsioonile “Lõpp puuride ajastule!”. Kampaania ametlik algus toimub Euroopa Parlamendis Brüsselis, mille viib läbi maailma juhtiv loomakaitseorganisatsioon Compassion in World Farming. Europarlamendis toimub ühtlasi ka näitus, mis kaardistab loomade olukorda puurisüsteemides ning astub dialoogi parlamendiliikmete ja otsustajatega Euroopa Parlamendis.
Teaduslikus mõttes ei ole meil tegelikult kuigi palju infot selle kohta, mida tunnevad erinevad loomad siis, kui kaotavad oma lähedase. Paljud inimesed on harjunud uskuma, et lein on loomuomane vaid meie liigile. Samas ei ole surmast teadlikkuse ning sellega seotud emotsioonide ja käitumise uurimiseks loomadel ka väga palju aega pühendatud ning seejuures on esile kerkinud aina enam juhtumeid, kus erinevatest liikidest pärit loomade “veidrat” käitumist seoses kaaslaste surmaga on võimatu mitte tähele panna.
Augustikuus jälgisid miljonid inimesed meedia vahendusel mõõkvaal Tahlequah lugu, kes oma surnud beebit 17 päeva karjaga kaasas kandis. Emavaal ujus oma elutut poega ninaga kaasa lükates Atlandi ookeani rannikul ligi 1600 kilomeetrit – sellise kurnava ja end nõrgestava tegevuse seletamiseks ei ole looduses ühtegi praktilist põhjust. Sarnast käitumist on mõõkvaalade puhul täheldatud varemgi, ent antud juhtum on dokumenteerituteist pikim. (Kressa; 2018)
Foto: Mõõkvaala lapsed jäävad emaga enam kui kaheks aastaks
Loomade käitumist inimeste emotsioonide kaudu tõlgendamisesse peaks alati suhtuma teatud ettevaatlikkusega, ent Tahlequah lugu käsitledes peab nentima, et kuigi teaduslikult selle käitumise tagamaid põhjendada pole veel suudetud, siis peale leinamise vähemalt hetkel alternatiivseid hüpoteese ei ole. Lisaks mõõkvaaladele on leinale sarnast käitumist märgatud väga paljude loomade puhul, nende seas näiteks hundid, šimpansid, gorillad, harakad, elevandid, delfiinid, saarmad, haned, merilõvid ja paljud teised liigid.
Elevandid elavad väga tihedas kogukonnas ning nende eluiga on peaaegu sama pikk kui inimestel. Palju tõendeid on näidanud, et elevandid kogevad oma kaaslaste surma väga valusalt ning “matustega” seoses on neil kogukondlikud rituaalid. Kuna elevantide leinakäitumine on sage ja väljendusrikas, on seda uuritud kõikidest loomaliikidest enim. Leinavaid elevante on korduvalt ka filmitud, üks hiljutine väga elav näide on kättesaadav siin. Arvestades elevantide pragmaatilist loomust, on ülimalt raske leida alternatiivseid seletusi sellele, miks kulutavad nad nii palju aega enda surnud kaaslase ümber seistes ning pealtnäha mõttetuid toiminguid tehes.
Elevandid veedavad terve oma elu perekondlikes karjades, kus teineteist alati abistatakse
Jälgitud on ka seda, kuidas käituvad lähedase surma korral šimpansid. Ühes eelmisel aastal Zambias filmitud videos on näha, kuidas kaaslased kogunevad surnud noore ahvi juurde ning väljendavad erinevaid reaktsioone. Pärast seda, kui enamik šimpanseid on surnukeha juurest lahkunud, jääb ahvilapse adoptiivne ema oma poja kõrvale, otsib rohukõrre ning hakkab sellega tema hambaid puhastama. See on esimene juhtum, kus on märgatud šimpansit kasutamas tööriistu surnu eest hoolitsemiseks. Kõrgelt hinnatud online teadusajakirjas “Science Reports” avaldatud artiklis järeldavad teadlased, et sarnaselt inimestele tunnevad šimpansid sooje tundeid ning sotsiaalseid sidemeid ka pärast enda lähedaste surma ning et süsteemsete meetodite puudulikkus loomade leinakäitumise vaatlemiseks piirab meie teadmisi ka inimeste endi leinakäitumise evolutsioonilise päritolu kohta. (Van Leeuwen; Cronin ja Haun; 2017)
Šimpansi lapsed toituvad emapiimast esimesed viis aastat ning elavad vanemate hoole all veel mitmeid aastaid pärast seda. Suuremad järeltulijad aitavad hoolt kanda oma nooremate õvede eest
Surmaga seotud rituaalset käitumist on täheldatud ka erinevate lindude puhul. Pärast seda, kui Ameerika loomade käitumise ekspert dr Marc Bekoff kirjeldas harakate matust, kus linnud katavad oma surnud kaaslase rohukõrtega, sai ta hulganisti kirju lugejatelt, kes on samuti märganud sarnast käitumist harakate ja ka teiste lindude seas. Dr Bekoff väljendab imestust selle üle, et osadel inimestel on raske uskuda, et ka loomad ning linnud kogevad sügavaid emotsioone ja empaatiat, arvestades seda, et ka inimeste empaatia on arenenud sellepärast, et on meile evolutsiooniliselt kasulik ning parandab meie ellujäämise seansse. (The Telegraph; 2009)
Eelmisel aastal õnnestus 8-aastasel USA poisil saada videosse leinavad peccaryd, (peccary on Ameerika mandritel elav metssea liik, keda peetakse tihti ka koduloomana). Videost on näha, kuidas metssead naasesid enda surnud karjakaaslase juurde korduvalt, nad togisid, nuusutasid ja hammustasid tema keha ning isegi magasid tema kõrval, et teda kiskjate eest kaitsta. Kuna peccary kuulub sigalaste sugukonda, siis paneb see materjal mõtlema ka selle peale, mida peavad läbi elama meie lihatööstuse sead intensiivses loomatööstuses ja tapamajas.
Paljude ekspertide arvates kuuluvad sead kõige intelligentsemate ja empaatilisemate loomaliikide hulka
Kuigi näiteid leinavatest loomadest on tegelikult veel väga palju, siis jagunevad arvamused endiselt kaheks – kui osad uurijad arvavad, et kurbus, empaatia ja lein on ka loomaliikide jaoks tavaline osa surmast, siis teised rõhutavad ikka veel, et meil ei ole loomade käitumist leinana tõlgendamiseks piisavalt alust. Järelduste tegemises peab alati olema ettevaatlik ning lähtuma parimatest teadmistest, ent aina kasvav hulk teaduslikke tõendeid toetab mõtet, et loomad on surmast teadlikud ning võimelised kogema leina. Võib olla on loomade emotsioonide uurimise ebapopulaarsuses ning visas arvamuste muutumises süüdi ka see, et aina uued leiud viitavad pidevalt halastamatult sellele, et meie loomade kohtlemise praktikad ei ole kooskõlas tänapäevase teadusliku arusaama ja tõendusmaterjalidega nende emotsioonide ja tundevõimelisuse kohta.
Nähtamatud Loomad võitleb igapäevaselt selle eest, et miljonite empaatiavõimeliste loomade elu paremaks muuta. Aita Sinagi loomi hakates meie püsitoetajaks, et saaksime koos loomade heaks veel enam ära teha!
Postituses on läbivalt kasutatud materjali allpool viidatud bioeetika professor Jessica Pierce artiklist.
Kasutatud kirjandus:
Kressa, K. (2018) Kurb lugu: leinav mõõkvaal on vedanud surnud poega kaasas juba 17 päeva. Delfi Forte, 10. august. Kasutatud 20.09.2018, http://forte.delfi.ee/news/maa/kurb-lugu-leinav-mookvaal-on-vedanud-surnud-poega-kaasas-juba-17-paeva?id=83311145
Magpies feel grief and hold funerals (2009) The Telegraph, 21. oktoober. Kasutatud 20.09.2018, https://www.telegraph.co.uk/news/earth/wildlife/6392594/Magpies-feel-grief-and-hold-funerals.html
Pierce, J. (2018) What the grieving mother orca tells us about how animals experience death. The Conversation, 24. august. Kasutatud 20.09.2018, https://theconversation.com/what-the-grieving-mother-orca-tells-us-about-how-animals-experience-death-101230?xid=PS_smithsonian
Van Leeuwen, E. J. C.; Cronin, K. A. ja Haun, D. B. M. (2017). Tool use for corpse cleaning in chimpanzees. Scientific Reports, 7, 44091. Kasutatud 20.09.2018, https://www.nature.com/articles/srep44091
Tänasest saab üle Eesti näha välireklaamiplakateid, mis on osa loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad kanade heaolukampaaniast. Kampaania eesmärgiks on kutsuda üles eelistama puurivabu mune.
Välireklaami kampaania adresseerib puurikanade heaoluprobleeme ja nende halbu elutingimusi. Puurikanad elavad kitsikuses mitmekümnekesi koos ühes puuris, kus nad ei näe kunagi päevavalgust ega saa liikuda õues ringi ega tegeleda teiste kanadele oluliste loomuomaste tegevustega. Nähtamatud Loomad töötab selle nimel, et kanu ei peetaks enam puurides ja kutsub inimesi ning ettevõtteid üles loobuma puuris peetavate kanade munade tarbimisest ja müügist.
“Meil on väga hea meel, et toidusektori esindajate hulgas on üha kasvav mõistmine, et puurispeetavate kanade munadel ei ole kohta kaasaegses ühiskonnas,” kommenteeris loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad kanade heaolukampaania juht Birgit Nurmela. “Nähtamatud Loomad hindab kõrgelt välireklaamis välja astunud kokkade seisukohti, kes väärtustavad loomade heaolu ja on valmis seda avalikult näitama,” sõnas Nurmela.
Välireklaamis osalenud Eesti tippkokad hindavad toidus kõrget kvaliteeti, mille tagavad loomade head elamistingimused. “Poodi minnes valin alati vabapidamisel olevate kanade munad. Kui neid ei ole, siis jäävad munad ostama,” tõdes Eesti tippkokk Anni Arro. “Toit peab olema tervislik ja kvaliteetne ning selle tõttu ei kasuta ma kunagi puurikanade mune,” kommenteeris Arro. “Puurikanade munad on need kõige odavamad ja kehvemad, mis poelettidel on leida. Kanad peavad elama heades tingimustes, mille tulemusena munevad nad ka kvaliteetseimaid mune,” lisas tippkokk Ants Uustalu.
Välireklaam jääb avalikuks 2 nädalaks. Lisaks käib Nähtamatute Loomade sotsiaalmeedias fotomäng, kus kõik huvilised saavad saata endast pildi tänaval nähtud välireklaamiplakatiga.
Nähtamatud Loomad tänavad omalt poolt fotograafi Jaanar Nikkerit ja tema tublit tiimi, meigikunstniku Sevili (Make-up by Sevil), kõiki osalenud kokki Anni Arrot, Ants Uustalu, Ott Tomikut. Aitäh kõigile!
Kas oled juba kuulnud, et 6. oktoobril toimub Tallinnas aasta kõige ägedam sündmus? Nimelt korraldab Nähtamatud Loomad esimest korda Eestis toidutootmise tuleviku teemalise rahvusvahelise konverentsi! Konverents puudutab jätkusuutlikku toidutootmist, taimseid tooteid ja taimse proteiini innovaatilist kasutamist erinevates toitudes ja toodetes ja küsimust, kuidas üha kasvava elanikkonnaga inimesed tervislikult ära toita. Lisaks toome Eestisse puhta liha eksperdi, kes räägib, kuidas laboritingimustes lihatooteid valmistatakse! Kõlab ju ülipõnevalt! Selleks, et konverentsile tulla, registreeri end siin:
Suurepärased uudised jätkuvad! Lisaks suurele rahvusvahelisele mitmesaja osalejaga konverentsile korraldame me nüüd septembris ka eelürituse, kuhu on samuti kõik toiduhuvilised oodatud! Ootame Sind kuulama paneeldiskusiooni, kus osalevad Eesti toitlustusettevõtete esindajad, kellega räägime tarbijate hulgas üha kasvavast trendist eelistada taimseid toite! Ettevõtete esindajad tutvustavad firma arengut, taimsete toitude populaarsuse kasvu, turundusstrateegiaid, kes on peamised tarbijad jne. Eesmärgiks on kaardistada, mis on taimsele toorainele orienteeritud tootmise ja äri hetkeseis ja julgustada rohkem ettevõtteid ka taimset suunda oma söögikohas võtma. Paneeldiskussiooni viib läbi Food Innovation Summiti projektijuht Kristina Mering.
Nähtamatutel Loomadel on suur rõõm Sind kutsuda ilmselt selle aasta ägedamaile toidukonverentsile FOOD INNOVATION SUMMIT! Konverents toimub 6. oktoobril kell 8.30 – 17.00 Tallinnas, Euroopa Hotell Hestias! Osta pilet juba täna!
Konverents käsitleb toidutootmise tulevikku ja innovaatilisi toidutehnoloogia ilminguid nagu näiteks taimse tooraine baasil lihatooted ja puhas liha. Me oleme koostöös rahvusvaheliste partneritega kokku pannud kava, mis ei jäta külmaks ei toiduettevõtete esindajaid kui ka teadlikke tarbijaid! Loe lähemalt esinejate kohta konverentsi kodulehelt – https://nahtamatudloomad.ee/foodinnovationsummit/
Konverentsi ettekanded ja paneeldiskussioonid toimuvad inglise keeles.Osalustasu tagab sooja lõunasöögi, kohvipausid ja terve päeva paneeldiskussioone ja ettekandeid.
Nähtamatud Loomad võtab täistööajaga tööle fundraiseri, kelle ülesandeks on Nähtamatute Loomade fundraisingu tegevuste koordineerimine. Fundraiser seisab organisatsiooni majandusliku võimekuse kasvamise hea käekäigu eest.
Fundraiser vastutab annetuste kogumise ja toetuse leidmise plaani koostamise ja elluviimise eest. Lisaks loob fundraiser süsteemi Nähtamatute Loomade koostööpartneritega suhtlemiseks. Tööülesannete hulka kuuluvad ka Nähtamatute Loomade töötajate ja vabatahtlike koolitamised annetuste kogumise strateegiate ja kommunikatsiooni osas. Fundraiser vastutab koos organisatsiooni presidendiga ka rahastusprojektide kirjutamise eest, et Nähtamatute Loomade tegevusele toetust leida. Fundraiseri ametikoht on mõeldud aastaks, kuid hea koostöö puhul leiame võimalused ametit pikendada.
Kandidaadilt eeldame kõrgharidust, varasemat kokkupuudet fundraisinguga, head algatusvõimet, majanduslikku mõtlemist, varasemaid teadmisi farmiloomade kaitse ja heaolu temaatikast ning head väljendusoskust.
Nähtamatud Loomad pakub omalt poolt põnevat täistööajaga positsiooni tunnustatud efektiivses organisatsioonis, hulgaliselt koolitus- ja arenguvõimalusi, suurepärast kollektiivi, reaalset võimalust oma tööga loomade elujärge parandada ning võimalust kodust töötada.
Saada oma CV, motivatsioonikiri ja palgasoov hiljemalt 19. septembriks aadressile kristina.mering@nahtamatudloomad.ee! Küsimused tööpakkumise kohta saata samal aadressil.
Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ME18 vooru raames.
Neljapäeval, 30. augustil, toimub meie seitsmes üritus seeriast “Nähtamatud Loomad kutsub”. Selle aasta suvi on olnud imeliselt päikesepaisteline, soe ja ilus, mistõttu soovime võtta suvest viimast ning tähistada värskes õhus suve lõppu potluck-stiilis piknikuga Kadrioru pargis, algusega kell 18:00. Seekord tutvustame Teile ka lähemalt meie Taimse Teisipäeva kampaaniat. Olete väga oodatud!
Potluck on üritus, kuhu kõik osalejad toovad midagi taimset ühisele lauale kaasa, olgu toidupoolis siis isevalmistatud või poest kaasa ostetud. Väga oodatud on kõik taimsed hõrgutised, nii soolased kui magusad – pirukad, salatid, kotletid, koogid, küpsised ja kõikvõimalikud muud toidud, mis vaid pähe tulevad! See on hea viis, kuidas katsetada ise mõne uue taimse toidu retsepti ning mekkida teiste toodut!
Kui teil on soovi soetada Nähtamatute Loomade meeneid, siis andke sellest meile FB sõnumi vahendusel teada ning võtame teie jaoks meene kaasa. Vaata meie heategevuspoodi siit:
Üritus on kõigile tasuta – võta omalt poolt maitsvat taimset söögipoolist kaasa ja tule veeda õhtu toredas seltskonnas ning värskes õhus!
NB! Et üritus oleks ka keskkonnasõbralik, palume kõigil, kel võimalik, kaasa võtta oma sööginõud (taldriku, tassi ja noad-kahvlid).
“Nähtamatud Loomad kutsub” on üritustesari, mille raames toimuvad filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritusel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. “Nähtamatud Loomad kutsub” üritused on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.
Kohtume taas 30.augustil Kadrioru pargis!
NB! Vihmase ilma puhul jääb üritus kahjuks ära, teavitame kindlasti ka siia! Loodame ilusale ilmale!
Uus videomaterjal Leedu karusloomafarmidest näitab vangistatud naaritsaid, kes süüakse puuris elusalt oma puurikaaslaste poolt.
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad Leedu avalikustas sel nädalal šokeerivad kaadrid, mis on jäädvustatud Leedu karusloomafarmides. Teiste õuduste vahel oli uurimuse läbiviija tunnistajaks ka olukorrale, kus noorel naaritsal puudus võimalus põgeneda, kui ta puurikaaslased teda elusast peast sõid – videol on näha, kuidas looma siseelundid ripuvad kehast välja, kui ta valukarjetes põgeneda üritab.
Ameerika naaritsate puhul on tegemist metsloomadega, mistõttu on puurielu neile olemuslikult sobimatu – neil puudub võimalus põhilisteks vabadusteks nagu näiteks ujumine, jahipidamine või vabalt liikumine. Paljud loomad muutuvad väikeste metallpuuride vangistuses hullumeelseteks ning selle tulemusena võivad nad olla äärimiselt agressiivsed. Nõrgematel loomadel, keda rünnatakse, puudub võimalus agressiooni eest põgeneda nagu nad looduses seda teeks. Sama uurimuse raames Leedus leiti karusloomafarmides ka teisi naaritsaid, kes olid puurikaaslaste rünnakute tõttu verega kaetud. Tihti oli nende liha luudeni ära näritud ning jäsemed puudu, millest tilkus verd puuride all olevatele koristamata sõnnikuhunnikutele. Vaid mõnepäevased naaritsaid on materjalil näha värisemas ja stressimärke näitamas.
Eestis kasvatatakse igal aastal 200 000 karuslooma, sh naaritsaid ja rebaseid. Ka Eesti karusloomafarmide olukorda on jäädvustatud, 2013. ja 2014. aastatel kajastas loomade eluolu ka ERR Pealtnägija. Sellest alanud diskussioon jõudis ka Riigikokku, kus arutati karusloomafarmide keelustamise üle. Uurimuse läbiviija, kes Leedu karusloomafarmides materjali kogus, nimetas nähtud materjali “kõige ebameeldivamaks asjaks, mida ta kunagi näinud on.”
Nähtamatud Loomad Leedu tegevjuht Gabriele Vaitkeviciute sõnas, et värske videomaterjal lisab kindlasti kaalu Leedus käivale arutelule karusloomafarmide keelustamise teemal. “Olen kindel, et üha suurem hulk Leedu parlamendiliikmeid otustab toetada karusloomafarmide keelustamist, pärast selle materjaliga tutvumist,” lisas Vaitkeviciute.
Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president Kristina Mering kommenteeris nähtut: “Videomaterjal karusloomafarmidest oleks nagu otse õudusfilmist. Materjalilt on näha, kuidas loomad on sunnitud terveks eluks väikestesse traatpuuridesse, kus neil puurikaaslaste ründamise korral puudub võimalus põgeneda ning selle tulemusena elavad nad ravimata haavadega või veel hullem, nad süüakse elusalt agressiivsete puurikaaslaste poolt. Kui me ei suuda seda materjali isegi rahuliku näoga vaadata, siis kuidas on võimalik, et toetame selle jätkumist?” kommenteeris Mering.
Nähtamatud Loomad Leedu on teavitanud kaadritelt nähtud vigastustest ja julmusest kohalikke veteriaarametnikke. Järgneva sammuna viivad riigiametnikud läbi ametliku uurimuse karusnahafarmide tegevusse ning selgitavad välja loomadevastase julmuse eest vastutavad isikuid.
Oled väga oodatud järjekordsele Tartu Nähtamatute Loomade õhtule! Reedel, 24. augustil algusega kell 18:30 toimub Kassitoome orus vahva piknik-potluck!
Potluck on üritus, kuhu kõik osalejad toovad ise midagi söödavat kaasa, olgu toidupoolis siis isevalmistatud või poest kaasa ostetud. Väga oodatud on kõik taimsed hõrgutised, nii soolased kui magusad – salatid, kotletid, pirukad, koogid, küpsised ja kõikvõimalikud muud toidud, mis vaid pähe tulevad!
Kui soovid soetada Nähtamatute Loomade meeneid, anna sellest meile Facebooki sõnumi vahendusel teada ning võtame teie jaoks meene kaasa. Vaata meie heategevuspoodi siit:
Kuula Nähtamatute Loomade esimest podcasti, kus organisatsiooni asutaja ning president Kristina Mering räägib organisatsioonist ning selle lähenemisest loomade olukorra parandamisele. Vestlust viib läbi Paul Richard Lettens.
Ootame podcasti kohta tagasisidet! Link lühikesele tagasisideküsitlusele, mis aitab meil edaspidi Sinuni veelgi paremat sisu tuua, asub siin. Aitäh!
