Nähtamatud Loomad

Nähtamatute Loomade privaatsuspoliitika

1. Sissejuhatus

Me Nähtamatutes Loomades peame väga oluliseks Su isiklike andmete kaitset. Igasuguseid andmed, mida Sa meiega jagad, hoiame turvaliselt. Tahame väga selgelt välja tuua, kuidas ja millal me andmeid kogume ja kuidas oma organisatsiooni töös neid kasutame. Käesolev Privaatsuspoliitika selgitab põhjalikult lahti, milliseid andmeid me kogume ja kuidas Su isiklikke andmeid hoiame.

Soovitame selle Privaatsuspoliitika läbi lugeda, et olla kindel, et oled informeeritud, kuidas me Su andmeid kasutame. Me võime seda dokumenti aeg-ajalt täiendada, seega soovitame seda kontrollida. Suurematest muudatustest anname teada uudiskirja vahendusel.

2. Mis organisatsioon on Nähtamatud Loomad?

Nähtamatud Loomad on loomakaitseorganisatsioon, mille tegevus sai alguse juunis 2017. Me oleme mittetulundusühing (MTÜ) ja tegutseme avalikes huvides, et seista loomade heaolu suurenemise ja kannatuste vähenemise eest.

Me oleme tulumaksusoodustusega MTÜde nimekirjas 1. jaanuarist 2018 ning jälgime oma töös annetuste kogumise head tava.

Andmete käsitlemise kohta saad lisainfot küsida, saates e-kirja aadressil info@nahtamatudloomad.ee.

3. Milliseid andmeid me kogume?

Nimi
E-maili aadress
Linn
Telefon
Kust Sa meie kohta kuulsid?
Milliseid kampaaniaid Sa soovid toetada?
Millal me Sinuga viimati kontaktis olime (millal Sa said viimase uudiskirja)
Detailid viimasest ühendust võtmisest

4. Kuidas ja me miks kasutame Su andmeid?

Kasutame Su andmeid järgnevatel põhjustel:

Et Sinuga kontakti hoida kas uudiskirjade või muu kommunikatsiooni kaudu
Et hoida järge Sinu annetustel või muul toetusel
Et anda Sulle teada meie tööst ja sellest, kuidas Sinu annetusi kasutatakse
Et olla kindel, et me tegutseme, kui Sa tahad meiega kontakti saada või meie tegevusele tagasisidet anda
Kampaaniate ja annetuste kogumise eesmärgil
Petitsiooni korral võime saata Su nime koos allakirjutanute nimekirjaga asutusele, keda petitsiooniga soovitame mõjutada (see on alati petitsioonis mainitud)
Et aidata meil meie sihtrühma analüüsida. See aitab meil parandada oma kampaaniaid ja suhtlust toetajatega.
Et vajaduse korral Su isikut tuvastada, kui meil on vajadus seda teha, et näiteks seaduste või regulatsioonidega kooskõlas olla, organisatsiooni ja Sinu andmeid ebaseadusliku tegevuse eest kaitsta
Et analüüsida loomakaitseliikumist toetavat ja tööstusfarmide suhtes kriitiliselt meelestatult hulka elanikkonnast, et selle põhjal teha järeldusi, kuidas meid veelgi rohkem saaks olla. Kui uurimus eeldab Su otseselt panust, on osalemine alati vabatahtlik ja me küsime eelnevalt ette.
Et täita oma seaduslikke kohustusi ja jagada infot seadusandliku võimu esindajatega, juhul, kui meil palutakse seda veenval põhjusel teha.

5. Millal ja kuidas me Su andmeid kogume?

Me võime koguda Su andmeid, kui Sa võtad meiega otse ühendust või kasutad selle jaoks kolmandaid osapooli. Siin on nimekiri olukordadest, kus me näiteks seda teha võime.

Kui Sa võtad meiega ühendust, küsid meilt midagi
Liitud meie uudiskirjaga
Osaled mõne kampaania tegevustes
Annetad meile
Osaled meie heategevusmüügis (ostad Nähtamatute Loomade meeneid)
Kontakteerud meie sotsiaalmeedias
Tuled meile vabatahtlikuks
Registreerid end meie üritustele
Võtad meiega internetis ühendust

6. Kui kaua me Su andmeid hoiustame?

Su andmeid hotakse nii kaua, kui on nende kogumise põhjuse jaoks vaja. Meil on seaduslik kohustustus teatud andmeid hoiustada, näiteks raamatupidamise jaoks peame annetajate andmeid hoidma 7 aastat. Kõik andmed, mis enam kasutust ei leia, kustutatakse turvaliselt meie andmebaasist.

7. Sinu andmete jagamine

Nähtamatute Loomade selge poliitika on see, et Sinu andmeid me Sinu loata mitte kunagi ei jaga. Võivad aga tekkida teatud juhud, mil seadus seda nõuab, kuid sellistel puhkudel oleme Sind sellest eelnevalt teavitanud. Näiteks kui kogume allkirju, et Riigikogule petitsioon esitada, on vajalik allakirjutanute nimed koos petitsiooniga saata.

Annetuste ja e-poe tehingute tegemisel on Nähtamatud Loomad isikuandmete vastutav töötleja, kes edastab maksete teostamiseks vajalikud isikuandmed volitatud töötleja Maksekeskus AS-le.

8. Sinu õigused

Sul on alati õigus Nähtamatute Loomade poole pöörduda, et teada saada, milliseid andmeid me Sinu kohta kogunud oleme. Lisaks saad Sa meile teada anda, kui Su andmed on muutunud. Sinu soovi korral kustutame ka kõik Sinu andmed meie andmebaasist.

9. Sinu andmete turvalisus

Meile on oluline, et Sinu andmed oleksid kaitstud ja turvaliselt hoitud. Kasutame selle jaoks turvalist andmevõrku ja hoiame pidevalt silma peal, et seda võimalike turvaohtude eest kaitsta. Kontrollime alati ka kolmandate osapoole privaatsuspoliitikaid, kellega me koos töötame, nt Maksekeskus jm, et need vastaksid nii andmekaitseseadusele kui meie privaatsuspoliitikale.

10. Kontakt andmete kohta info küsimiseks

Kui Sul on küsimus oma andmete kohta, kirjuta meile aadressil info@nahtamatudloomad.ee ja me vastame Sulle 7 tööpäeva jooksul!

Annetamise tingimused

Üldtingimused

Loomakaitseorganisatsioonile Nähtamatud Loomad tehtud annetusi kasutame farmiloomade heaolu puudutavate kampaaniate läbiviimiseks, trükiste printimiseks, plakatite ja bännerite tegemiseks, kodulehtede eest tasumiseks, tehnika või ruumide rentimiseks, ürituste korraldamiseks, reklaampindade otsmiseks, et farmiloomade kaitsmise sõnumit veelgi laiemalt levitada. Lisaks maksame vajadusel teenuste eest, mille jaoks vabatahtlikku tööjõudu ei leia – valdavas osas töötame aga vabatahtlikkuse alusel. Töötajate palgad tulenevad erinevatest projektitoetustest.

Annetuse saab teha kas ühekordselt või vormistades selle igakuiseks püsiannetuseks, mis aitab Nähtamatutel Loomadel stabiilselt ja pikaajaliselt tegevusi planeerida ja eelarvet koostada.

Nii ühekordse annetuse kui püsiannetuse saab vormistada ka oma internetipangas või pangakontoris, kuid siinne annetuskeskkond teeb selle kiiremaks ja mugavamaks.

Ühekordse annetuse tegemisel siinses annetuskeskkonnas suunatakse Sind meie lepingupartneri Maksekeskus.ee vahendusel Sinu poolt valitud eeltäidetud annetusandmetega internetipanka, mis säästab Su aega ja vähendab eksimisvõimalusi andmete sisestamisel.

Püsiannetuse tegemiseks internetipangas vajuta oma internetipanga logol. Pärast sisselogimist saad kontrollida ja vajadusel täiendada või muuta eeltäidetud välju. Nordea ja Danske pankade väljad tuleb ise täita. Selleks saad kasutada pangalogode all esitatud informatsiooni.

Annetuse valuutaks on euro.

MTÜle Nähtamatud Loomad tehtud annetustelt saab tulumaksutagastust, juhul kui annetaja on korrektselt avaldanud oma täisnime ja isikukoodi. Edastame annetusandmed Maksu- ja Tolliametile hiljemalt annetustehingule järgneva kalendriaasta 1. veebruariks ning tulumaksutagastus kantakse Maksu- ja Tolliameti poolt üle pärast tuludeklaratsiooni esitamist.

Eraisikust annetajal on võimalus maksustamisperioodi tulust maha arvata Nähtamatutele Loomadele tehtud annetused (mahaarvamisi on lubatud kokku teha kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust). Mahaarvamiste summasse lähevad arvesse nii eluasemelaenu intressid, koolituskulud kui ka kingitused ja annetused. Tulumaksuseaduse § 282 lõige 1.

Ettevõtte poolt tehtud annetused MTÜle on samuti maksuvabad (juhul kui annetuse kogusumma ei ületa 10% maksumaksja eelmise kalendriaasta kasumist või 3% sama kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu summast, so 3% summast, mis on palga ja sarnase maksena välja makstud). Tulumaksuseaduse § 49 lõige 2.

MTÜle annetanud isikute annetusandmed kajastuvad automaatselt annetaja eeltäidetud tuludeklaratsioonis.

Püsiannetusest on võimalik loobuda igal hetkel. Annetusi on võimalik tagasi küsida 1 ööpäeva jooksul pärast annetuse sooritamist. Hiljem enam annetusi tagasi küsida ei ole võimalik, sest on tõenäoline, et annetussumma on juba loomade abistamiseks ära kasutatud ning meil puudub võimekus seda tagastada.

Privaatsus ja turvalisus

I TURVALISUS

Maksekeskus ja pangad on omalt poolt lubanud teha kõik, et annetamine internetipangas oleks annetajatele ja nende rahale turvaline.
Annetuse tegemine pangalingi kaudu toimib samamoodi nagu tavapärase makse sooritamine. Internetipanka sisenemiseks on vaja kasutajatunnust ning püsiparooli. Internetipanka saab siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID, Smart-ID, PIN-kalkulaatori või paroolikaardiga. Kõige turvalisem on internetipanka sisselogimine kasutades selleks ID-kaarti või Mobiil-ID-d.
Internetipanga leht avaneb alati eraldi aknas. Ühendus peab olema krüpteeritud: aadressi alguses on https:// ja lehel olev tabaluku ikoon peab olema kinni.
Kui Sul on tekkinud kahtlusi internetipanga turvalisuses, võta kohe ühendust oma kodupangaga.

II PRIVAATSUS

Kõik annetuskeskkonna vahendusel tehtud annetused käivad läbi internetipanga, seega on annetuskeskkonnas kogutavad andmed käsitletavad kliendiandmetena. Kliendiandmed on igasugune info, mis on pangale oma kliendi kohta teada, näiteks kliendi nimi, isikukood, kontaktandmed, pangatehingute andmed.
Annetuskeskkonna kasutajate andmeid kaitstakse turvalisus- ja konfidentsiaalsusreeglitega ja neid ei avalda kolmandatele osapooltele.
Annetajatele, kes on sisestanud oma e-posti aadressi ja/või telefoninumbri, edastame aeg-ajalt infot meie kampaaniate kohta ning palume abi, kui loomad seda kiiresti vajavad. Saad meile igal ajal teada anda, kui ei soovi neid e-maile saada.
Kasutajal on õigus nõuda oma isikuandmete töötlemise lõpetamist ja/või kogutud andmete kustutamist, kui vastav õigus tuleneb isikuandmete kaitse seadusest või muust õigusaktist.
Parema kasutusmugavuse tagamiseks kasutab annetuskeskkond küpsiseid. Sessiooniküpsis on selleks, et kasutaja saaks keskkonda sisse logida ja erinevate tema poolt tehtud valikute meelespidamiseks. Lisaks sellele kasutab küpsiseid Google Analytics anonüümse veebikülastuse statistika kogumiseks.

Karusloomafarmide keelustamise eelnõu esimese lugemise hääletustulemused

Teisipäeval, 22. jaanuaril 2019 hääletas Riigikogu menetlusest välja eelnõu, mis oleks ette näinud karusloomafarmide sulgemise viie aasta jooksul.

Loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu algatajate hulgas olid Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna rahvasaadikud: Yoko Alender, Hannes Hanso, Toomas Jürgenstein, Jaanus Karilaid, Liina Kersna, Helmen Kütt, Heimar Lenk, Oudekki Loone, Inara Luigas, Marianne Mikko, Madis Milling, Eiki Nestor, Jevgeni Ossinovski, Keit Pentus-Rosimannus, Heljo Pikhof, Barbi Pilvre, Heidy Purga, Hardi Volmer.

Eelnõu nägi ette keelata loomade pidamine, aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Eestis kasvatatakse ainult karusnaha eesmärgil rebaseid, naaritsaid ja tšintšiljasid. Keeld oleks hakanud kehtima 2024. aastal.

Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas esimesel lugemisel 28 Riigikogu liiget ning eelnõu toetas 25 saadikut. Lisaks jäi üks Riigikogu liige erapooletuks ja 30 jätsid hääletamata. Saalist puudus 17 rahvasaadikut.

Enne hääletamist arutleti Riigikogu saalis tuliselt karusloomafarmide keelustamise üle. Kuulsime kõnelejate käest mitmesuguseid ettepanekuid. Keelustamise vastu olev Terje Trei pakkus näiteks, et karusnahatööstust tuleks hoopiski laiendada: „Kas me ei peaks täna selle eelnõu asemel arutama seda, kuidas karusnahasektorit toetada, sest meie kliima on sellise tootmise jaoks ideaalne?“ Sõna võttis ka Peeter Ernits, kellel oli piinlik saalis olla: „Lühidalt: see eelnõu tuleks saata prügikasti. Ma ütlen seda täie teadmisega.“

Eelnõu ettekandja Barbi Pilvre vastas korduvalt Riigikogu liikmete küsimustele, mis puudutasid nii olemasolevaid kasukaid kui ka teisi loomi, keda kasvatatakse liha pärast. „See eelnõu puudutab loomakasvatust, mis tegutseb vaid või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. See ei puuduta isegi küülikuid, keda kasvatatakse Eestis ka liha saamise eesmärgil,“ sõnas Pilvre.

Pilvre selgitas ettekandes, et karusnaha nõudlus väheneb ja karusloomafarmid muutuvad aina ebapopulaarsemaks: „Soomlastele kuuluv ASi Balti Karusnahk Karjaküla farm Keila lähedal, mida külastasime keskkonnakomisjoni inimestega mõned kuud tagasi, on Eesti suurim karusnahakasvatus. Selle töötajate arv on paari aastaga vähenenud 70-lt umbes 40-ni ja firmal pole kõige paremad ajad, sest turg on kokku kuivanud. Ka firma emamaal Soomes jätkab karusnahatööstus kahanemist.“

Seekord hääletati eelnõu menetlusest maha vaid kolme häälega. See näitab, et rahvasaadikud hoolivad aina rohkem loomade heaolust ning karusloomafarmide keelustamist pooldav hoiak on üha levimas.

Nähtamatud Loomad ei võta seda kui suurt kaotust, vaid kui uut ja paremat võimalust. Meie eesmärk on koostada parem eelnõu, mis on laiapõhjalisem ja arvestab ka tööstuse restruktureerimisega. Senised eelnõud pole arvesse võtnud karusnahatööstuse huvisid. Uus eelnõu peab sisaldama läbimõeldud üleminekumeetmeid ka karusloomafarmeritele ja farmitöötajatele.

Eelnõu arutelu stenogramm

Eelnõu mahahääletamist pooldasid

Jüri Adams (Vabaerakond)
Raivo Aeg (Isamaa)
Enn Eesmaa (Keskerakond)
Peeter Ernits (Fraktsioonitu)
Martin Helme (EKRE)
Olga Ivanova (Fraktsioonitu)
Uno Kaskpeit (EKRE)
Valeri Korb (Keskerakond)
Igor Kravtšenko (Keskerakond)
Tarmo Kruusimäe (Isamaa)
Andres Metsoja (Isamaa)
Aadu Must (Keskerakond)
Meelis Mälberg (Reformierakond)
Anneli Ott (Keskerakond)
Eevi Paasmäe (Keskerakond)
Toomas Paur (Keskerakond)
Marko Pomerants (Isamaa)
Raivo Põldaru (EKRE)
Henn Põlluaas (EKRE)
Jüri Saar (Vabaerakond)
Sven Sester (Isamaa)
Priit Sibul (Isamaa)
Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond)
Anne Sulling (Reformierakond)
Märt Sults (Keskerakond)
Terje Trei (Reformierakond)
Viktor Vassiljev (Keskerakond)
Toomas Väinaste (Keskerakond)

Eelnõu mahahääletamise vastu olid

Yoko Alender (Reformierakond)
Monika Haukanõmm (Fraktsioonitu)
Jüri Jaanson (Reformierakond)
Toomas Jürgenstein (SDE)
Jaanus Karilaid (Keskerakond)
Liina Kersna (Reformierakond)
Toomas Kivimägi (Reformierakond)
Siret Kotka-Repinski (Keskerakond)
Helmen Kütt (SDE)
Kalle Laanet (Reformierakond)
Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa)
Oudekki Loone (Keskerakond)
Inara Luigas (SDE)
Lauri Luik (Reformierakond)
Madis Milling (Reformierakond)
Jevgeni Ossinovski (SDE)
Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond)
Heljo Pikhof (SDE)
Barbi Pilvre (SDE)
Heidy Purga (Reformierakond)
Mati Raidma (Reformierakond)
Artur Talvik (Fraktsioonitu)
Tiit Terik (Keskerakond)
Rainer Vakra (SDE)
Hardi Volmer (SDE)

Erapooletuks jäi

Ants Laaneots (Reformierakond)

Hääletamata jätsid

Arto Aas (Reformierakond)
Peep Aru (Reformierakond)
Krista Aru (Vabaerakond)
Maire Aunaste (Isamaa)
Dmitri Dmitrijev (Keskerakond)
Helmut Hallemaa (Keskerakond)
Tiina Kangro (Fraktsioonitu)
Johannes Kert (Reformierakond)
Aivar Kokk (Isamaa)
Mihhail Korb (Keskerakond)
Urmas Kruuse (Reformierakond)
Kalvi Kõva (SDE)
Maris Lauri (Reformierakond)
Heimar Lenk (Keskerakond)
Jürgen Ligi (Reformierakond)
Ain Lutsepp (Vabaerakond)
Jaanus Marrandi (SDE)
Kristen Michal (Reformierakond)
Mart Nutt (Isamaa)
Valdo Randpere (Reformierakond)
Kersti Sarapuu (Keskerakond)
Erki Savisaar (Keskerakond)
Helir-Valdor Seeder (Isamaa)
Aivar Surva (Reformierakond)
Urve Tiidus (Reformierakond)
Vilja Toomast (Reformierakond)
Margus Tsahkna (Fraktsioonitu)
Marika Tuus-Laul (Keskerakond)
Vladimir Velman (Keskerakond)
Toomas Vitsut (Keskerakond)

Loomakaitsja Kristina Mering: «Eelnõu ei arvestanud karusnahatööstuse huvidega»

Riigikogu hääletas täna menetlusest välja eelnõu, mis oleks ette näinud karusloomafarmide sulgemise viie aasta jooksul. Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president Kristina Mering peab eelnõu ebaõnnestumise põhjuseks karusloomakasvatajate tähelepanuta jätmist.

«Oleme juba alustanud tööd parema plaani elluviimiseks, et karusloomafarmide teemaga uues Riigikogu koosseisus jätkata. Senised arutelud pole arvesse võtnud karusnahatööstuse huvisid,» sõnas Mering, lisades, et uus eelnõu peaks sisaldama läbimõeldud üleminekumeetmed karusloomafarmeritele ja farmi töötajatele.

Lisaks detailsele üleminekuplaanile tuleks loomakaitseorganisatsiooni sõnul arutada ka võimalikke toetusi seoses kuludega, mis keelustamisega kaasnevad. «Karusnahatööstuses palgal olevad paarkümmend inimest peaksid kindlasti riigi toel saama ümberõppevõimalused, et tööturul edukalt jätkata,» kommenteeris Mering.

«Päeva lõpuks on oluline välja tuua tendents, et teema tähtsus kasvab nii tavakodanike kui ka Riigikogu liikmete hulgas, mis saab tähendada vaid seda, et ühel päeval see loomasõbralik otsus ka jõustub,» märkis loomakaitsja lõpetuseks.

Loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas täna esimesel lugemisel 28 rahvasaadikut, seadusemuudatust toetas 25 saadikut ning üks Riigikogu liige jäi erapooletuks, 30 jätsid hääletamata. Saalist puudus 17 rahvasaadikut.

Nähtamatud Loomad kutsub vol. 10: Taimse Teisipäeva teadmisteõhtu

Tere ja head uut aastat armsad Nähtamatute Loomade sõbrad!

Meil on hea meel alustada uut aastat juba kümnenda üritusega Nähtamatud Loomad kutsub ürituste sarjast! Seekord kutsume Sind kuulama 29.jaanuaril ettekannet “Miks ja kuidas tähistada Taimset Teisipäeva?”. Üritus toimub Õpetajate maja Magistri saalis algusega kell 18:30. Tule kuulama ja võta sõber kaasa!

Mis on aga Taimne Teisipäev?

Taimne Teisipäev on Eestis aina populaarsust koguv algatus, mis kutsub üles ühel päeval nädalas liha menüüst välja jätma ja nautima tervislikku ja maitsvat taimset toitu. See on kampaania igaühele – üks taimne päev nädalas on lihtne ja jõukohane, kuid samas väga oluline samm parema tervise poole!

Taimse Teisipäeva kampaaniaga on liitunud ka mitmeid toidukohti üle Eesti, tehes põnevate taimsete roogade proovimise väljaspool kodu veelgi lihtsamaks! Samas on Taimse Teisipäeva Facebook-i leheküljel palju lihtsaid retsepte, mida teha ka kodus: https://taimneteisipaev.ee

Ettekandes tuleb juttu miks ja kuidas liha tarbimist vähendada ning kuidas ja milliseid tervislikke taimseid toite süüa!

Kui Sulle pakub huvi tervislik toitumine ning soovid alustada uut aastat saades teadmisi, kuidas tervislikult toituda, siis tule kuulama ja arutlema!

Üritus on kõigile TASUTA!

Nähtamatute Loomade õhtu vol. 14: Filmiõhtu Tartus: Ghosts in our machine

Oled oodatud juba neljateistkümnendale Tartu Nähtamatute Loomade õhtule, mis toimub teisipäeval, 22. jaanuaril kell 18:30 Domus Dorpatensises (Raekoja plats 1)!

Näitame dokumentaalfilmi “Ghosts in our machine” (Liz Marshall, 2013, www.theghostsinourmachine.com). Läbi fotoajakirjaniku Jo-Anne McArthur’i südame ja fotokaamera film käsitleb globaalseid loomatööstuse sektoreid: toit, mood, meelelahutus ja uurimistöö, ning püüab vastata küsimusele: kas loomad on vara, mida me võime kasutada või tundlikud olendid, kes väärivad õigusi?

Filmile järgneb teemakohane arutelu, kus kõik on oodatud mõtteid jagama! Üritusel on ka Nähtamatute Loomade infolaud, kus on võimalik organisatsiooni tegevusega lähemalt tutvuda ja osta heategevuslikke meeneid (selle jaoks soovitame varuda sularaha).

Üritus on kõigile tasuta!

Nähtamatute Loomade õhtud on Tartus toimuv üritustesari, mille raames leiavad aset filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritustel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. Nähtamatute Loomade õhtud on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.

Kohtume Nähtamatute Loomade õhtul 22. jaanuaril kell 18:30 Domus Dorpatensises!

Järgi üritust Facebookis.

Kampaania aitas tuua võidu Venemaa kodututele koertele

Hukkamine jalgpalli ilu nimel

2018. aasta suvel toimusid Venemaal jalgpalli maailmameistrivõistlused. See on maailma kõige populaarsem spordiüritus, mis muu hulgas suurendab kogukondade ühtekuuluvust ja loob unustamatuid emotsioone. Meedia pöörab sel ajal rohkelt tähelepanu ka võõrustajariigile, kes soovib loomulikult jätta endast maailmale võimalikult head muljet. Meistrivõistluste ettevalmistuste käigus leidis aga Venemaa, et linnatänavatel elavad miljonid kodutud loomad ei ole just kõige ilusam pilt, mida spordisõpradele näidata, ning otsustas tänavad „puhastada“.

Kohalikud ametivõimud hakkasid spordivõistluse ilu nimel hüljatud ja abituid koeri julmalt hukkama. Enamikule söödeti mürgitatud toitu. Mürgituse tagajärjel saabuv surm on aeglane ja piinarikas, üldjuhul lämbub krampides loom enda okse sisse. Osa koeri tulistati otse tänaval surnuks mürginooltega. Sotsiaalmeedias hakkas levima rohkelt fotosid ja videoid piinlevatest ja hukatud tänavakoertest ning rahva pahameel üha kasvas.

Nõudsime julmuse lõpetamist

Pahameel kasvas ka loomakaitsjate seas ning tundsime, et midagi on vaja ette võtta. Kuu aega enne maailmameistrivõistlusi alustas Nähtamatud Loomad koos Anima Internationali koostöövõrgustikuga laialdast kampaaniat, et see kohutav julmus peatada. Kutsusime üles rahvusvahelist jalgpalliföderatsiooni FIFAt võtma vastutust kodutute loomade tapmise eest ning tegema kõik, mis võimalik, et hukkamised lõpeks.

Petitsioonile kirjutasid esimese paari nädala jooksul alla kümned tuhanded inimesed. FIFA andis meile seejuures teada, et teeb Venemaa kohalike ametivõimudega koostööd selle nimel, et loomi koheldaks humaanselt. Nad lubasid, et suhtuvad kodutute loomade probleemi täie tõsidusega.

Meie rahvusvaheline petitsioon kogus lõpuks üle 100 000 loomasõbra allkirja, nende hulgas oli 9000 inimest, kes ühinesid palvekirjaga tänu Nähtamatute Loomade üleskutsele. Üheskoos suutsime tõmmata kogu maailma tähelepanu neile õudustele, mida jalgpalli nimel tehakse.

Uus seadus kaitseb kodutuid loomi

Eelmise aasta lõpus saabus rõõmusõnum: Venemaa võttis vastu uue laiapõhjalise seaduse, mis suurendab kõigi loomade kaitset ja keelustab igasuguse julmuse loomade suhtes.

Soovimatute ja kodutute loomade tapmine on nüüd täiesti keelatud. Selle asemel piiratakse tänavaloomade arvukust steriliseerimise kaudu: loom püütakse kinni, steriliseeritakse ja vaktsineeritakse ning viiakse leitud kohta tagasi. Loomapüüdjad peavad seejuures salvestama kogu oma tegevuse videole ning avaldama püütud loomade kohta teavet. Varjupaikades tohib loomi hukata vaid juhul, kui loomaarst on kinnitanud, et loomal on ravimatu haigus või surmav vigastus.

Nähtamatute Loomade fundraiser Triin Lutsoja võtab kokku kampaania ja saavutatud tulemuse: „Need suurepärased muudatused said osaliselt teoks just tänu sellele, et survestasime suvel koos sadade tuhandete inimestega nii FIFAt kui ka Venemaa valitsust ning nõudsime nende kohutavate tegude lõpetamist. Üheskoos suutsime loomade elu päriselt muuta.“

Pressiteade: Riigikogu keskkonnakomisjon arutab täna karusloomafarmide keelustamist Eestis

15. jaanuaril arutatakse Riigikogu keskkonnakomisjoni istungil karusloomafarmide keelustamise eelnõu. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad kutsus kuu aja jooksul oma kampaanias “Aitan karusloomi” inimesi üles allkirjastama petitsiooni karusloomafarmide keelustamise toetuseks. Selle lühikese ajaga koguti üle 17 000 allkirja.

2018. novembris Kantar Emorilt tellitud avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei poolda karusloomafarme 69% Eesti elanikest. “Olen kategooriliselt igasuguse majanduslikel eesmärkidel karusloomatööstuse vastu. Toetan veendunult igat initsiatiivi, mis on suunatud selle anakronistliku ja ökoloogiliselt täielikult ebaeetilise tegevuse vastu,” ütles samuti petitsiooni allkirjastanud Eesti tuntuim zooloog Aleksei Turovski, kelle sõnul tuleks nüüdisajal, mil väga kiiresti on arenemas suur liikide massiväljasuremine, käsitleda traditsioonilist karusnahkade kasutamist kui täiesti lubamatut igandit.

“Tuleb selgelt mõista, et karusloomade kasvatamine farmis ei toeta mitte kuidagi liigilise mitmekesisuse säilimist, sest farmiloomad on oma looduslikest kohastumustest ja esivanemate populatsioonidest välja rebitud. Farmi karusloomade näol on tegemist tõeliselt ökoloogiliselt kodutute, väga kurva saatusega hingedega, kelle ekspluateerimine majandusliku kasu nimel tuleb viivitamatult lõpetada, rääkimata karusfarmide üüratutest negatiivsetest keskkonnamõjudest, mis kaudselt teevad üha keerulisemaks elu ka maailmasse alles jäänud metsikutel loomade” lisas Turovski.

“Aitan karusloomi” üleskutse eesmärgiks oli inimesi eelnõust teavitada ning julgustada karusloomafarmide sulgemise toetajaid oma häält kuuldavaks tegema. “Lühikese aja jooksul kogutud allkirjade arv näitab, kui väga see teema Eesti inimestele korda läheb,“ ütles MTÜ Nähtamatud Loomad kampaaniajuht Elina Aru. Teiste hulgas andsid petitsioonile allkirja ka mitmed tuntud inimesed nagu Evelin Ilves, Mick Pedaja, Karl-Erik Taukar, Jim Ashilevi, Helene Vetik, Sandra Raju, Martti Hallik, Liina Ariadne Pedanik jpt. “Ükski elav hing ei pea julma vangistust taluma ega tootmise objekt olema. Kaasaegne inimene ei vaja enda katmiseks vangilaagrites virelevate kaunite loomade kasukaid. Nad kõik on loodud elama väärikalt ja vabaduses”, sõnas Evelin Ilves.

Riigikogus arutlusele tulev eelnõu puudutab peaasjalikult Soome kapitalile kuuluvat ettevõtet Balti Karusnahk AS, mille turuosa on 90-95% kogu Eesti karusnaha toodangust. Eestis kasvatatakse aastas ligikaudu 200 000 karuslooma.

Nimetatud keelu kohaldamist loomapidajate suhtes nähakse eelnõu jõustumisel ette alates 2024. aasta 1. juunist. Eelnõu puudutab ainult karusnaha saamise eesmärgil kasvatatavaid loomi, kelleks Eestis on rebased, naaritsad ja tšintšiljad.

Üle maailma tuleb järjest enam teateid riikidest, kus karusloomafarmid eelkõige eetilistel põhjustel keelustatakse, sh Suurbritannia, Austria, Horvaatia, Holland ja Belgia.

Intervjuu Soome loomatööstuse salafotograafi Kristo Muurimaaga

Kristo Muurimaa on viimased 12 aastat teinud tööd selle nimel, et Soome inimesed saaksid teada, milline oli neid toitvate ja katvate loomade elu enne tarbekaubaks saamist. Kristo tegutses pikalt varjatud identiteediga, ent otsustas hiljuti, et oma päris nime ja näoga saab ta kõige vahetumalt jagada maailmaga seda, mida ta on viimase aastakümne jooksul näinud. Lõppenud aastal ilmus Soomes ka tema ja Juho Kerola raamat “Eläintehtaat” (“Loomavabrikud”). Intervjueerisime Kristot, et ka Nähtamatute Loomade jälgijad saaksid kuulda tema lugu.

Kristo, sinu hiljuti avaldatud raamatus “Loomavabrikud” ütleb, et oled loomade elutingimusi jäädvustanud juba üle kümne aasta. Miks sa otsustasid sellist tööd tegema hakata?

Üks loomakaitse liikumise tähtsamaid tööriistu on alati olnud loomade piltide kasutamine, et näidata inimestele, milline on farmiloomade elu päriselt. Seda tegime me ka Soomes, ent samas nägime, et kuna materjal ei pärinenud kohalikest farmidest, siis inimesed ei tundnud nende piltidega emotsionaalselt sidet. Soome inimesed uskusid, et farmiloomade elutingimused võivad olla halvad teistes riikides, aga Soomes koheldakse loomi hästi.

2006. aasta sügisel teadsin Soome farmide asukohtadest vaid seda, et minu kodulinna Tampere lähedal külakeses asub üks suur broilerifarm. Otsustasime sinna minna, et jäädvustada kohalike lindude eluolu. Tahtsime inimestele näidata, kui vähe ruumi on kanadel liikumiseks ja seetõttu lootsime, et farmis on suured kanad. Selle asemel leidsime aga eest broileritibud, kelle seas oli palju elu ja surma vahel vaagivaid ja juba surnud linde. Otsustasin pikemalt filmida ühte maas lamavat surnud tibu, kui äkitselt tõstis ta pea ning hakkas meeleheitlikult õhku ahmima.

Ma teadsin, et sel tibul ei ole võimalust elama jääda ning me ei saa tema heaks mitte midagi teha… Samuti teadsin ma seda, et loomade tingimused Soome farmides on täpselt sama hullud, kui igal pool mujal ning edaspidi teeme kõik selleks, et seda ka kohalikele inimestele näidata.

Kuidas sa kirjeldaksid loomade olukorda tüüpilises tööstusfarmis?

Tingimused on optimeeritud täpselt nii, et maksimeerida kasum iga looma kohta. Osad loomad surevad, ent piisavalt paljud jäävad ellu, et tootmine oleks võimalikult kasumlik. Kõikide farmide veduriks on kasum.

Piimafarmid erinevad natuke teistest, kuna piimalehmade elu on teiste loomade omast mõnevõrra pikem. Tänu sellele tekib mõnikord piimalehma ja farmeri vahel side, farmer võib oma loomi eristada. Kanafarmis, kus on mitusada tuhat lindu, pole mingit võimalust selleks, et talitajad loomadel vahet teeksid. Kõige hullem elu ongi naaritsatel, rebastel, kanadel ja sigadel, kelle elu koosneb ainult kannatustest ja hukkamisest. Samas on kõikide farmiloomade elul sama eesmärk – neid nähakse vaid kasumit tootvate masinatena.

Kas sa oskad välja tuua enda tehtud pildi või video, mis on kõige suurema tähelepanu osaliseks saanud?

Ma usun, et need olid “koletisrebased” (karusloomafarmides elavad kindel liik sinirebaseid, kelle nahk on muudetud aretamise tulemusena ebaloomulikult suureks, mis toob rebastele peale hirmuäratava välimuse kaasa ka mitmeid piinarikkaid tervisemuresid – intervjueerija märkus). Soome meedia ei soovinud neid pilte avaldada, nii et me avaldasime need enda sotsiaalmeedias, mille tulemusena hakkas nende vastu huvi tundma meedia mitmetes teistes riikides nagu USA, Hiina, Inglismaa¹ ja mitmed Euroopa riigid. (Neid pilte avaldati üle 50-s riigis üle maailma, nende hulgas ilmusid need ka loomulikult Eesti meedias² – intervjueerija märkus).

See pilt on tehtud 15.11.2018 Eesti suurimas karusloomafarmis Karjakülas, kus samuti “koletisrebaseid” aretatakse

Kas sind on kunagi farmi sisenemisel tabatud?

Jaa, ühel korral. Umbes aasta tagasi läksime munafarmi pildistama. Keegi märkas meid ning kutsus politsei. Põgenedes jäid meist lumele maha jalajäljed. Politseikoerad tabasid meid mõne kilomeetri kaugusel farmist. Kuna praegu käib kohtumenetlus selle juhtumiga seoses, siis me veel ei tea, kuidas see lõpeb.

Mis on kõige raskem asi, mida sa enda karjääri jooksul oled näinud või kogenud?

Kõige raskem oli alguses, kui pärast umbes saja farmi külastamist tahtsime kogutud materjalidest esimese videoklipi kokku panna. Mul ei olnud seda tegema hakates mingeid kogemusi videotöötlusega. Farmi minnes ja fotosid tehes olin ma alati keskendunud pildistamisele, olles täielikult selle sees ja adrenaliinilaksu all. Farmis olles ei ole aega mõelda nende loomade kannatuste peale, aga siis, kui hakkasime materjali esimest korda kokku panema…. Oma kogenematuse tõttu pidin erinevaid klippe vaatama kordi ja kordi uuesti ja see oli kohutavalt raske. Minu “kilp”, mis mind filmimise ajal oli kaitsnud, oli nüüd esimest korda täielikult maas.

Kas oled mõne loomaga, keda filmimise käigus oled kohanud, tundnud ka mingit emotsionaalset sidet? Kas oled tundnud kiusatust mõne looma lihtsalt kaasa võtta ja sellest kohutavast saatusest päästa?

Jah, on loomi, kes on jäänud mind saatma. Aga ma proovin sellele mitte mõelda. Loomulikult tahaksin ma neid koju kaasa võtta, aga meie tööeetika ei luba seda.

Mõne aasta eest käisime ühes ja samas karusloomafarmis mitmeid kordi, et tuua inimesteni loomade kasvamise lugu. Esimest korda käisime kevadel, kui rebasepojad olid alles pisikesed. Valisin välja ühe kutsika (tema nimeks sai Taiga – intervjueerija märkus) ja tegin temast pilte, hiljem läksime samasse farmi uuesti ja uuesti, et jäädvustada tema kasvamise ja suuremaks saamise lugu. Ma kohtusin selle sama loomakesega nii mitu korda ning meie peas tekkis plaan ta lõpuks endaga kaasa võtta. Ma ei tea, kas me oleksime seda ka tegelikult teinud, aga ühel päeval tagasi minnes oli ta juba karusnaha saamiseks tapetud…

Millega sa oma tööd tehes riskid? Mis on kõige hullem, mis vahele jäädes võib sinuga juhtuda?

Kõige hullem karistus, mis meie tegude eest saaks määrata, oleks kuus kuud vangistust. Kõige tõenäolisem karistus on siiski rahalised trahvid ja kohtukulude tasumine.

Millist rolli sa arvad, et sellised salaja filmitud foto- ja videomaterjalid loomakaitseliikumises mängivad?

Ma arvan, et selliste materjalide avalikustamine töötab kahel viisil. Esiteks – kui rohkemad inimesed teaksid, milline on tööstusfarmiloomade elu, oleksid nad sellele vastu. Teiseks aga ei piisa muidugi ainult teadmisest ja nägemisest, vaid inimesed peavad muutuste ellukutsumiseks sellest ka hoolima. Filmitud materjalidega saame luua meediafenomeni, mis omakorda paneb inimesed loomade heaolust rääkima ning seda teemat tähtsaks pidama. Tänu sellele on loomade heaoluprobleemid saanud ühiskonnas palju olulisema koha ning see omakorda aitab luua muutusi.

Kristo Muurimaa on Soome loomakaitseorganisatsiooni Oikeutta Eläimillet eestvedaja.

Nähtamatud Loomad võitleb igapäevaselt selle eest, et farmiloomade elu paremaks muuta. Aita Sinagi loomi hakates meie püsitoetajaks, et saaksime koos loomade heaks veel enam ära teha!

Toeta loomi!

1. “Footage Shows ‘monster Foxes’ Being Bred on Fur Farms in Finland.” Mail Online, 25. august 2017, http://www.dailymail.co.uk/~/article-4822946/index.html

2. “KARM PÕHJANAABER | Soome Hõberebasefarmid Pakuvad Luksusnahka Luksusvalu Hinnaga.” Lemmikloom, 13. jaanuar 2018, http://www.delfi.ee/a/80779563.

Endise linnufarmi töötaja meenutused: “Jah, tööstushoone ja puuride suurus vastavad ilusti nõuetele, kuid mingist heaolust ei saa juttugi olla!”

Hirmul linnud ja mädanevad laibad

Mäletan selgelt neid emotsioone, kui astusin esimest korda linnufarmi uksest sisse. Puuride meri oli nii pikk ja kõrge, et silmaga ei suutnud kõike hoomatagi. Puuriridade vahel oli kõhe kõndida, sest kõik silmapaarid jälgisid mind teravalt läbi puurivõre. Lindude hirmu oli kõikjal tunda.

Minu töö oli puhastada puure ja selle töö suur osa oli koristada lindude laipasid. Iga päev leidsin vähemalt kümmekond uut linnulaipa. Tihti olid surnukehad hakanud juba mädenema ning pidin need kraapima traatharjaga puurivõre küljest lahti. Lisaks jäi osa laipasid puuride vahele kinni, neid ei saanudki kätte.

Kõige kehvemas seisus olid ülemise rea puurid, sest need olid väga kõrgel ja neile oli ebamugav ligi pääseda. Kõikjal paks tolmu- ja ämblikuvõrgukiht. Ülemistes puurides oli ka kõige rohkem laipasid. Mõnikord leidsin isegi luukeresid: surnud lind oli unustatud sinna nii kauaks, et laip oli juba täielikult lagunenud. Ja teised puurikaaslased olid sunnitud istuma ja elama kõigi nende laipade ja luukerede keskel. Need lindude muumiad olid tekkinud sinna ajast, mil mina seal veel ei töötanud, ehk siis kes teab, kaua need seal juba niimoodi olnud on…

Seadusenõuded ei taga loomade heaolu

Enne sinna tööle minemist uskusin, et farmiloomade elu on hea ja nende eest hoolitsetakse hästi. Meil ju ikkagi kehtib loomakaitseseadus, mis tagab loomadele tervise ja heaolu. Ning kogu loomatööstus peab seda seadust järgima. Linnufarmis töötades sain aga aru, et see on kõik suuresti jama.

Jah, tööstushoone ja puuride suurus vastavad ilusti nõuetele, kuid mingist heaolust ei saa juttugi olla. Ühes puuris on väga palju, liiga palju linde koos. Neil on kitsas ning nad on stressis ja hirmul. Nad muudkui nokivad puurikaaslasi, nokivad suled seljast ja silmad peast, nokivad üksteist surnuks. Lind, kelle elu on rõõmus, ei käitu niimoodi.

Iga päev leidsin lisaks laipadele ka sadakond tõsiselt haavatud lindu. Seaduse järgi peaks neid ravima ja abistama, aga seda ei tehtud kunagi. Nad lihtsalt jäeti piinlema ja surema. Lisaks nõuab seadus, et iga looma heaolu kontrollitaks vähemalt korra päevas. Ülemine puuririda oli aga nii kõrgel, et seda niisama ei näinud, vaid pidi appi võtma redeli või tooli. Ma püüdsin neid linde korralikult jälgida, kuid kõigi jaoks lihtsalt ei jätkunud aega. Seetõttu oli ülemistes puurides kõige rohkem vigastatud linde ja mädanevaid laipasid. Kümnete tuhandete lindude heaolu pole võimalik suurtes tööstusfarmides isegi kontrollida, sest neid on lihtsalt liiga palju.

Linnud ei vaja mitte puuri, vaid hoolt ja armastust

Kui mõni lind juhtus puurist välja pääsema, siis viskasin ta üle aia vabadusse, sest seal oli tal suurem tõenäosus ellu jääda ja kogeda päris linnuelu. Mul tõesti ei olnud südant panna neid puuri tagasi ja sundida elama ses lõputus õuduses.

Ükskord viisin ühe neist põgenikest endale koju. Oh, küll ta on armas ja intelligentne! Mängib ja küsib tähelepanu nagu väike koer. Ta on pugenud mulle nii kõvasti hinge, et minu jaoks on ta nagu pereliige. Kontrast vaba linnu ja puurilinnu elurõõmu vahel on tohutu. Avastasin, et talle meeldib väga süüa lehtsalatit. Hakkasin seejärel viima salaja salatimaiust ka farmilindudele, sest muidu neile seda ei antud.

Kogetud trauma muutis mu elu

Töötasin linnufarmis kokku kaks aastat. See töökoht muutis täielikult mu suhtumist loomadesse ja nende heaolusse, pani ümber mõtestama mu rolli maailmas. Nii nagu inimestel on ka loomadel õigus elada piinadeta elu. Me kõik saame teha midagi, et vähendada loomade kannatusi ja parandada nende heaolu. Seda enam, et loomadel ei ole sõnaõigust ning nende eluolu sõltub meie tegevusest ja otsustest.