Sel laupäeval, 13. aprillil esilinastub kinos Sõprus kauaoodatud dokumentaalfilm „Loomi süües” („Eating Animals”), mis on pälvinud hulgaliselt rahvusvahelist tähelepanu. Erinevalt mitmetest teistest loomaõigusi käsitlevatest filmidest ei viibuta film aga sõrmega lihasööjate pihta, vaid kutsub kõiki mõtestama oma valikuid täna ja tulevikus.
Christopher Quinni lavastatud ja tippnäitleja Natalie Portmani produtseeritud linateose keskmes on väikefarmerid – Ameerika kunagine au ja uhkus, kellest on tänaseks saamas laenukoormate kuhjudes ja korporatiivse piitsa laksudes väljasurev liik. Loomadest hoolimine ning nende traditsioonilist viisi aretamine pole enam kasumlik. „Is this farming?” küsib maailma suurima linnulihatootja Perdue heaks töötanud farmer.
Kui film on meilt justkui röövimas lootust, puistab ta seda ka vaikselt tagasi. Esikaadrid viivad meid üle tühjade kuivanud põldude, kust jõuame omakorda moodsatesse tööstusfarmidesse, kuid lõpukaadrid pööravad hetkeks pilgu ka vohavatele niitudele, kuhu on taas teretulnud nii lehmad, kitsed, rebased kui ka meie enda lapsed. Kas tulevik saab veel kunagi selline olema, sõltub meist endist.
Dokumentaalfilm „Loomi süües” esilinastub laupäeval, 13. aprillil kell 19.00 Eesti toidufilmide festivali raames kinos Sõprus.
Loomakaitsjatel on põhjust rõõmustada – Saksamaa viimase karusloomafarmi uksed sulgusid eelmisel nädalal lõplikult.
Euroopa loomakaitseorganisatsioonides pauguvad šampanjakorgid, sest Saksamaa viimane karusloomafarm kinnitas, et on oma tegevuse lõpetanud. Rahdeni endise naaritsakasvatuse omaniku sõnul polnud farmil karmistunud loomade heaolu seaduste tõttu enam võimalik jätkata. Kohalik loomakaitseorganisatsioon Vier Pfoten ja Saksamaa riiklikud organisatsioonid on võidelnud farmi sulgemise eest juba aastaid.
Kuigi Saksamaal pole karusloomafarmid ametlikult keelustatud, on riik tõstnud karusnahaettevõtete toimimiseks vajalikke loomade heaolu standardeid. Sealhulgas on vähendatud korraga ühes puuris peetavate loomade arvu ning nõutud loomadele ligipääsu ühtlasele maapinnale ning ronimis- ja ujumisvõimalustele. Need muutused on kaasa toonud karusloomafarmide järkjärgulise sulgemise, kuna loomade kõrgema elukvaliteedi tagamine pole olnud tööstusele kasumlik.
Saksamaa kuulub paljude Euroopa riikide hulka, kes on karusloomakasvatused ajalukku jätnud. Tšehhi Vabariigis jõustus karusloomafarmide keeld käesoleva aasta veebruaris ning 2018. aastal teatasid ka Norra, Belgia ja Luksemburg plaanidest farmid keelustada. Kokku on Euroopas karusloomafarmid osaliselt või täielikult keelustatud 14 riigis.
Metsloomad, nagu naaritsad, ei sobi puuris pidamiseks, kuna farmid ei suuda täita nende liigiomaseid vajadusi nagu mängimine, ujumine, pesitsemine ja jahipidamine. Paljud neist lähevad väikeste metallvõrede vahel hulluks või muutuvad agressiivseks, mille korral ei suuda rünnatavad loomad end kaitsta. Kannibalismi, vigastusi, ravimata haavu ja vaimuhaigusi on tuvastatud karusloomafarmides üle maailma.
Nähtamatud Loomad teeb tööd selle nimel, et ka Eestis karusloomafarmid keelustataks.
Detsembris räägime Teeviit lehel jätkusuutlikust eluviisist, vastutustundlikust tarbimisest ja heategevusest. Täna jagab oma kogemuslugu 27-aastane Ville, kes on vabatahtlik loomakaitseorganisatsioonis Nähtamatud Loomad. Ville räägib oma loos sellest, kuidas teha efektiivselt head ning kuidas vabatahtlikuna organisatsiooni töös kaasa löömine on temas mitmeid oskusi lihvinud.
Olen tarkvarainsener Tartust. Teismeliseeast saadik olen mõelnud erinevatele maailma probleemidele. Enda tungile teisi aidata leidsin umbes poolteist aastat tagasi väljundi, kui liitusin loomakaitseorganisatsiooniga Nähtamatud Loomad, mis tegeleb farmiloomade heaoluküsimustega ning karusloomafarmide keelustamise lobitööga.
Ville Nähtamatute Loomade infolauda tegemas.
Heategevuse valdkonnas kõnetavad mind paljud teemad. Püüan iga kuu natuke raha annetada. Näiteks organisatsioonidele Against Malaria Foundation ja GiveDirectly. Kui ma oskaks kuidagi kasulikult sellesse panustada, siis kõige enam sooviksin aidata vaimse tervise probleemidega inimesi. Kui vaadata Maailma Terviseorganisatsiooni hinnanguid erinevate haiguste põhjustatud kannatuse määrale, siis on depressioon üks tõsisemaid globaalseid tervishoiuprobleeme. Kahjuks on see valdkond, kus ilma spetsiifiliste teadmisteta ilmselt väga palju kasulikku tööd ära teha ei saa. Nähtamatute Loomade näol on minu jaoks langenud kokku mitu olulist tegurit: probleem on minu jaoks oluline, organisatsiooni tööpõhimõtted kõnetavad mind ja minu panusest võib reaalselt kasu olla.
Ma ei saa öelda, et ma oleks suur loomaarmastaja. Mul pole lemmikloomi ja ka lapsena polnud mul maakohta, kus farmiloomadega kokku puutuda. Tegelikult ei meeldi mulle üleüldiselt, kui keegi peab ilma hea põhjuseta kannatama. Farmiloomade heaoluga tegelemine sobib mulle, sest probleem on mastaapne. Farmiloomi on väga palju ja nende olukord on väga vilets. Samuti on see hea valdkond, sest vabatahtlikuna on võimalik siin oluliselt panustada. Maailmas on ka mitmeid muid olulisi probleeme, kuid mille lahendamisele on oluliselt raskem vabal ajal kaasa aidata.
Ville Food Innovation Summitil vabatahtlikuna panustamas.
Nähtamatute Loomade juurde kutsub mind lähtumine efektiivse altruismi ideest ehk püüd leida strateegiaid, millel oleks võimalikult suur mõju loomade heaolu parandamisele. Oleme rahvusvahelise organisatsiooni Open Cages osa, mis on tunnustatud Animal Charity Evaluatorsi (ACE) poolt. ACE on efektiivse altruismi kogukonnas tuntud organisatsioon, mis hindab loomakaitseorganisatsioonide mõju. Õpime oma koostööpartneritelt lähenemisi, millega nemad on oma riikides suutnud loomade heaks midagi olulist ära teha. Meie jaoks on enda harimine ja arendamine väga oluline.
Oma põhitegevuseks vabatahtlikuna peaksin ilmselt veebilehtede arendamist ja haldamist ning IT toe pakkumist, aga olen lisaks sellele saanud proovida väga palju erinevaid ülesandeid. Olen osalenud meeleavaldustel, jaganud lendlehti, aidanud korraldada üritusi, otsinud inimesi, kes meid kampaaniatega seoses aitaksid, töötanud infolauas, esinenud sisekoolitusel ning valmistanud sõbraga küpsetiste müügi jaoks kirjut koera. Meie organisatsioonis on võimalik tõesti palju tegevust leida, kui olla ise aktiivne.
Ville Nähtamatute Loomade vabatahtlike koolitusel ettekandega esinemas.
Mind on vabatahtliku töö kõige enam arendanud raskustega toimetulemise ning suhtlemise osas. Ütleksin, et olen eestlasele omaselt loomult tagasihoidlik, mistõttu oli minu jaoks käputäie vabatahtlikega meeleavaldustel käimine alguses päris raske. See tundus mulle päris pealetükkiv. Kuna me tegime mingi periood seda igal nädalal, siis harjusin sellega aja jooksul ning madalam ärevus kandus üle ka igapäevaellu. Meeleavaldused, ürituste korraldamine ja infolauas suhtlemine on aidanud kõvasti arendada suhtlemisoskust ning õpetanud paremini toime tulema raskete olukordadega. Ükskõik mille organiseerimisel läheb alati midagi viltu, mida üritust külastades ei märka. Selle sagedane kogemine aitab õppida, et igast olukorrast on võimalik hästi väljuda ning ebaõnnestumise hirmul pole põhjust. Samuti võimaldab vabatahtliku töö arendada praktilisi oskuseid nagu ajaplaneerimine ja eneseväljendamisoskus. Spetsiifilisemate huvidega vabatahtlikud saavad harjutada näiteks graafilist disaini, videotöötlust, turundust, tõlkimist ja palju muud.
Heategevusorganisatsioonis tegutsemine võimaldab tutvuda sarnase maailmavaatega inimestega. Mõne seisukoha puhul võib olla raske igapäevaelus kohata inimesi, kes jagaksid sinu arvamusi. Töö või kooli kaudu on näiteks raske tutvuda teistega, kes oleksid sama pühendunud loomade olukorra parandamisele. Võimalus sõbruneda heatahtlike inimestega, kes varuvad oma väärtuslikku vaba aega teiste aitamisele, on minu jaoks vabatahtliku töö juures väga hinnaline.
Ville puurikanade teemalisi lendlehti jagamas
Viimane ja kõige olulisem põhjus vabatahtliku töö tegemiseks on võimalus midagi maailmas paremaks teha. Igapäevatöö, mida ma teen enda vajaduste katmiseks, ei saa anda sellist rahuldust nagu teadmine, et ma pingutasin kellegi teise olukorra parandamise nimel.
Seoses munadepüha tulekuga toimub “Nähtamatud Loomad kutsub” üritustesarja raames põnev ettekanne koos aruteluga munakanade olukorrast Eestis. Üritusel saame lõpuks selgeks, mis on erinevate munatootmisviiside erinevused ja mida eelistada tasuks, kui me loomade heaolust hoolime. Ettekande annab Nähtamatute Loomade president Kristina Mering. Koguneme kolmapäeval 10. aprill kell 18.30 Rahvusraamatukogu Kuppelsaalis. Tule koos sõbraga kuulama ning kaasa rääkima/ mõtlema!
Üritusel on ka Nähtamatute Loomade infolaud, kus on võimalik tutvuda organisatsiooni tegevusega, võtta kaasa loomakaitseteemalisi infomaterjale, osta Nähtamatute Loomade meeneid ning teha annetus organisatsiooni toetuseks. Selleks soovitame varuda kaasa sularaha! 🙂
Üritus on kõigile TASUTA !
“Nähtamatud Loomad kutsub” on üritustesari, mille raames toimuvad filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritusel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. “Nähtamatud Loomad kutsub” üritused on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.
Kutsume Sind üles veetma puurivabu munadepühi ning kohtume peagi “Nähtamatud Loomad kutsub” üritusel 10. aprillil kell 18.30!
Oled oodatud juba kuueteistkümnendale Tartu Nähtamatute Loomade õhtule, mis toimub esmaspäeval, 15. aprillil kell 19:00 Genialistide Klubis (Magasini 5)! 💛
Üritustesarja raames annab Nähtamatute Loomade president Kristina Mering põneva ettekande munakanade olukorrast Eestis. Üritusel saame lõpuks selgeks, mis on erinevate munatootmisviiside erinevused ja mida eelistada tasuks, kui me loomade heaolust hoolime. Tule sõbraga kuulama, kaasa mõtlema ja arutelus osalema! 🙌
Üritus on kõigile tasuta!
Nähtamatute Loomade õhtud on Tartus toimuv üritustesari, mille raames leiavad aset filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritustel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. Nähtamatute Loomade õhtud on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.
Kutsume Sind üles veetma puurivabu munadepühi ning kohtume peagi Nähtamatute Loomade õhtul 15. aprillil! 🐥
BirchLagoon on kodumaine kasemahlajookide tootja, kes annetab iga “Kasemündi” joogi pealt 5 senti loomade aitamiseks, sest nad hoolivad puhtast loodusest ja õnnelikest loomadest!
BirchLagooni kasemahl pärineb nende oma kaasikust, mis asub natuura-alal Otepää looduspargis. Mahlad valmivad tiimi enda käe läbi, alates metsast mahla hankimisega, kuni toote turustamiseni.
Mõnusaid kasemahlast jooke saad soetada: Tallinnas valitud Rimides, Mahemarketites, Ökosahvris, Leib Resto ja Aed-is, Tallinna Kaubamajas. Pärnu Taluturul, Pärnamäe pagariäris. Viljandi Talutoidu Aidas. Lõunakeskuse Taluturul, Karlova Kohvis, Tartu Kaubamajas, Emajõe Pruulikojas, Urve Köögis. Elvas Taasrahastuskeskuses, Männiku Talupoes, Konsumites. Hellenurme kaupluses. Otepää Konsumis, Ugandi Kohvikus, Ugandi Restos. Kodukohvik Tillus. Võru Metsakohvikutes, Nöörimaa Toidukeskuses, Võrumaa Toidukeskuses.
Kui ka Sinu firma sooviks osa oma müügitulust loomade aitamiseks annetada, siis kirjuta triin.lutsoja@nahtamatudloomad.ee!
Oled oodatud juba viieteistkümnendale Tartu Nähtamatute Loomade õhtule, mis toimub teisipäeval, 26. märtsil kell 19:00 Tartu loodusmajas (Lille 10)! Kutsume Sind kuulama Taimset Teisipäeva tutvustavat ettekannet “Miks ja kuidas süüa vähem liha?'” 🤔
🍋 Mis on Taimne Teisipäev? 🍋
Taimne Teisipäev on Eestis aina populaarsust koguv algatus, mis kutsub üles ühel päeval nädalas liha menüüst välja jätma ja nautima tervislikku ja maitsvat taimset toitu. See on kampaania igaühele – üks taimne päev nädalas on lihtne ja jõukohane, kuid samas väga oluline samm parema tervise poole!
Taimse Teisipäeva kampaaniaga on liitunud ka mitmeid toidukohti üle Eesti, tehes põnevate taimsete roogade proovimise väljaspool kodu veelgi lihtsamaks! Samas on Taimse Teisipäeva Facebooki leheküljel palju lihtsaid retsepte, mida teha ka kodus: https://taimneteisipaev.ee
Ettekandes tuleb juttu miks ja kuidas liha tarbimist vähendada ning kuidas ja milliseid tervislikke taimseid toite süüa! 💛
Kui Sulle pakub huvi tervislik toitumine, siis tule kuulama ja arutlema! 💡
Järgneva Nähtamatud Loomad kutsub ürituste sarja raames toimuva ettekande esitab Margot Arula lihatööstuse keskkonnamõjudest. Margot Arula on Taimse Teisipäeva edukas kampaaniajuht ning tutvustab meile lähemalt, milliste igapäevaste toiduvalikutega saaksime oma planeeti aidata. Ettekanne toimub kolmapäeval, 27.märtsil kell 18:30 Rahvusraamatukogu Kuppelsaalis.
Ettekande järel on kõigil võimalus küsida küsimusi ning osaleda ühises arutelus! Üritusel on ka Nähtamatute Loomade infolaud, kus on võimalik tutvuda organisatsiooni tegevusega, osta Nähtamatute Loomade meeneid ning teha annetus organisatsiooni toetuseks. Selleks soovitame varuda kaasa sularaha!
Üritus on kõigile TASUTA!
“Nähtamatud Loomad kutsub” on üritustesari, mille raames toimuvad filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritusel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. “Nähtamatud Loomad kutsub” üritused on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.
Kohtume peagi Nähtamatud Loomad kutsub õhtul 27. märtsil kell 18:30!
Uus šokeeriv materjal paljastab foie gras’i tootmisfarmi lindude vigastused ja halva kohtlemise.
Uus salaja filmitud materjal rasvamaksa foie gras’ tootmisfarmist paljastab julmuse, mida haned ja pardid rasvamaksa tootmiseks läbi peavad elama. Olgugi, et paljud firmad on loobunud foie gras’ müümisest ja pakkumisest, on mitmed restoranid Eestis veel seda toodet pakkumas. Avaldatud video on filmitud Ukraina foie gras’ tootmisfarmis ning materjal edastati loomakaitseorganisatsioonile Nähtamatud Loomad, mis on osa rahvusvahelisest koostöövõrgustikust Anima International.
Filmitud materjalis on näha, millist julmust rasvamaksapasteedi tootmine endas kujutab – linnud heidetakse kaubikust puuridesse, mootoriõliga määritud sundsöötmistorud surutakse lindudele kurku, et nad toitu täis pumbata; halvast kohtlemisest vigastatud ja surnud linnud jäetakse kannatama või mädanema suurtesse hunnikutesse. Sundsöötmine on foie gras tootmise puhul olemuslik tavapraktika, et lindude maks ülerasvuks. Sundsöötmise tagajärjel paisutatakse lindude maks kümnekordseks ja haiguslikuks. Seejärel linnud tapetakse ja nende maks müüakse delikatesstootena foie gras’ nime all.
Rasvamaksapasteedi tootmist peetakse niivõrd julmaks, et UK, Soome, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Norra, Poola, Türgi, Austraalia, Argentiina on keelustanud selle tootmise. Eesti kauplustes müüdav ja restoranides pakutav foie gras on imporditud teistest riikidest. Videos dokumenteeritud rasvamaksa tootmine on tavapraktika foie gras puhul ning selliseid elutingimusi hane- ja pardifarmides on korduvalt dokumenteeritud. Ka Eestis müüdud foie gras pärineb samasugustes tingimustes kasvatatud lindudelt.
Värske video foie gras’ tootmisest
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad kutsub restorane üles pöörama tähelepanu foie gras’ tootmise hämaratele ja lindude julma kohtlemisega seotud asjaoludele ning kaaluma selle toote eemaldamist menüüdest. Alustame kampaaniat, et Eesti toidufirmad loobuksid rasvamaksaga kauplemisest.
Toeta Nähtamatute Loomade tegevust juba täna, et üheskoos saaksime sellise loomade julma kohtlemise minevikku jätta! Iga annetus aitab! https://nahtamatudloomad.ee/toeta
Armastatud Jaapani restoranikett Tokumaru teatas, et on loobunud puurispeetavate kanade munade kasutamisest ja kõigis nende restoranides on nüüd vaid vabakanade munad!
Nähtamatud Loomad edastab Tokumarule ülisuured tänusõnad väga hea koostöö eest ja selle eest, et Tokumaru otsustas kasutama hakata mahekanade mune, sest nende elutingimused on kõigist neljast tööstuslikust munatootmise viisidest kõige loomasõbralikumad!
