Liis Lass kutsub farmiloomadest hoolima

Armastatud Eesti näitleja Liis Lass on otsustanud panustada farmiloomade elu parandamisse, ning just sel põhjusel on ta Nähtamatute Loomade püsiannetaja. Uurisime Liisilt, millised on tema suhted loomadega ning kust tekkis tal soov loomi aidata.

Milline on olnud sinu varasem kokkupuude loomadega?

Lapsepõlve esimesed suved sain veeta Jõgevamaal vanaema ja vanaisa talus, kus oli koer, kassid, kanad, kukk, lambad ja hobused. Kahjuks oli see nii varajases nooruses, et loomadest on vaid hägused ja üksikud mälestused. Enamuse elu veetsin väikelinna korteris kasvades. Juba lapsena armastasin väga kasse, aga päris oma kassid (kaks 4-kuust venda) sain 2017. aasta oktoobris ja sellega täitus mu elu üks suurimaid unistusi.

Miks sa otsustasid oma hääle anda just farmiloomade kaitseks?

Et inimeste teadlikkust suurendada sellel teemal. Me tahame uskuda, et kogu loomne toodang pärineb väikefarmidest, kus loomad veedavad oma elu vabaduses, rohelisel aasal, “nagu vanasti”, aga kahjuks ei vasta see enamustel juhtudel enam tõele.

Kas sul on põllumajandusloomadest ka mõni kindel lemmik?

Käisime koos Nähtamatute Loomadega külas Ranna Rantšos, kus kõik loomad olid väga armsad ja sõbralikud – eriti kassid, pull, lehmad ja kitsed. Aga kõige meeldejäävam oli paaripäevase jänesepoja nägemine, kes oli vaid poole peopesa suurune.

Kuidas sa hindad Eesti ühiskonna arengut loomadesse suhtumisel?

Eks kindlasti on põlvkondade vahelisi erisusi. Näiteks vanasti oli kassipoegade “mereväkke” saatmine üsna tavaline nähtus. Nüüd püüeldakse selle poole, et loomade steriliseerimine oleks tavaline nähtus.

Milliseid samme lisaks annetamisele sa igapäevaselt teed, et farmiloomade heaolu parandada?

Ise ma liha ei söö ja püüan oma toidulaual enamasti teha pigem taimseid valikuid, et tööstustele, mis loomadele nii palju liiga teevad, mitte kaasa aidata. Oma lähedasi püüan heatahtlikult suunata paremaid valikud tegema näiteks vabapidamisel kanade munade ostmisel.

Mis oleks sinu loomasõbralik sõnum Eesti rahvale?

Meil on tugev ajalugu ja arusaam loomade pidamisega seoses ja loomse toiduga meie toidulaual, aga ärgitan praegust aega uue pilguga üle vaatama, et kas asjad on ikka nii nagu arvame ja uurima, kust meie toit tuleb. Meie saame peale pikka rasket tööpäeva end teleka ees “välja lülitada”, aga loomad, kelle elu on põrgupiin, sellest ei pääse. Ja neil puudub hääl enda eest seismiseks.

Nähtamatud Loomad on loomakaitseorganisatsioon, mis kutsub inimesi väikeste sammudega loomadest hoolima. Muuhulgas on organisatsiooni eesmärgiks, et kanu ei peetaks enam puurides ning Eesti karusloomafarmide keelustamine.

Vaata liigutavat videoklippi Liisi Ranna Rantšo külastusest:

Lähis-Ida tapamajades tapetakse piinarikkalt Eesti loomi?

Nähtamatud Loomad alustas toetusallkirjade kogumist, et Eesti valitsus peataks tapale saadetavate elusloomade veo Euroopa Liidu välistesse riikidesse, kus puuduvad piisavad loomakaitseseadused.

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad avaldas seninägemata kaadrid, kuidas laevadel saabunud Leedu ja Ukraina loomi Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika tapamajades vägivaldselt tapetakse. Kuna Eesti saadab oma loomi samadesse riikidesse, kutsuvad loomakaitsjad Eesti valitsust üles tapale saadetavate elusloomade vedu Euroopa Liidu välistesse riikidesse peatama.

Petitsioonile saab anda allkirja koduleheküljel eksport.nahtamatudloomad.ee .

Videos on näha, kuidas loomad on kõri lõikamise hetkel täie teadvuse juures, kuna paljudes sihtkohtades puuduvad seadused, mis nõuaksid loomade tapmiseelset uimastamist. Tõendite kohaselt piinlevad loomad isegi pärast kõri läbilõikamist, sest surm ei ole silmapilkne. Hirmunud loomad näevad, haistavad ja kuulevad teiste loomade tapmist, samal ajal teades, et nemad on järgmised.

Selleks, et suuri hirmunud loomi paremini kontrolli all hoida, tõmmatakse paljud loomad köite abil jalust maha, torgatakse silmad välja või lõigatakse jäsemed küljest. Enamusel Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika tapamajadel pole ka selgelt eraldatud tapmisalasid ja mitmed lihunikud tapavad loomi otse oma poe ees tänaval.

“Meie riigil on kohustus oma loomi kaitsta ja kindlustada, et nende heaoluks vajalikud tingimused on täidetud igal pool ja igal ajal. Loomade õigus kaitstusele ei lõpe Eesti riigipiiril,” kommenteeris Nähtamatute Loomade kampaaniajuht Triin Lutsoja. “Me kutsume Maaeluministeeriumi ja maaeluminister Mart Järvikut üles peatama tapale saadetavate elusloomade veo Euroopa Liidu välistesse riikidesse ja palume kõigil loomadest hoolivatel inimestel petitsioonile toetuseks oma allkiri anda.”

Igal aastal saadetakse Eestist tuhandeid loomi riikidesse, kus kehtivad väga madalad loomakaitsestandardid. Loomade jaoks on teekond sihtkohta pikk, kurnav ja mõnikord ka saatuslik, kuid kohalikku tapamajja jõudes ootavad neid ees veelgi rängemad kannatused, sest neid ei uimastata enne tapmist.

“Loomade vedu kätkeb endas palju heaolu riske ning siinkohal toetan Nähtamatute Loomade kampaaniat juhtida tähelepanu tegelikule olukorrale. Peame ühiselt tagama asjatu viivituseta loomade transpordi sihtkohast lähtekohta. Paraku nii pikkade vahemaade ja väljaspool Euroopa Liitu kehtivate madalamate heaolustandardite tõttu ei suuda me tihti tagada meie loomadele vajalikku heaolu elu lõpuni, ” sõnas Eesti Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja –heaolu osakonna juhataja Harles Kaup.

Eesti on Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) liige ja kirjutanud alla loomade heaolu standarditele, mille täitmist oleme lubanud kindlustada.

Videomaterjalid on jäädvustatud Animals Internationali (www.animalsinternational.org) poolt.

Karusloomafarmidest rebaseid päästev Anna: “Võib juhtuda, et lühike kokkupuude loomaga võib inimese maailmavaadet muuta”

Intervjuu Venemaa esimese rebaste kasvanduskeskuse juhi Anna Nenastjevaga

Anna Nenastjeva on juba enam kui 4 aastat tegelenud loomade väljaostmisega karusloomafarmidest. Juba enne, kui ta alustas rebaste päästmisega, oli ta tundnud suurt huvi loomakaitse ja vabatahtliku töö vastu. Et propageerida karusloomafarmide keelustamist, otsustas ta päästa vähemalt ühe looma karusloomafarmist. Nii saigi ta endale oma esimese rebase nimega Rick.

Viimastel aastatel on Anna enda abikaasaga korduvalt rebasefarme külastanud ning aidanud inimestel võtta endale neid imeilusaid, ent ka omapäraseid lemmikloomi. Kokku on projekti kestel ostetud Anna abil välja üle 100 looma. Anna lõi ka kodulehe ja Facebooki grupi, kuhu on kogutud vajalik teave rebaste hooldamise kohta ning rebaste pidamise võimalikest raskustest, et inimesed saaksid enne adopteerimist kaaluda oma võimalusi. Samal ajal rajas ta oma organisatsiooni Fox Family, et ühendada rebaseid lemmikloomadena pidavaid inimesi.

Jälgides enda rebaseid ning uurides Novosibirski teadlaste tööd rebaste kodustamisel, tekkis Annal idee aretada rebaseid, kes oleksid veel inimsõbralikumad. Aretusprogramm on veel algstaadiumis, kuid Anna on optimistlik ning selle tegevuskava on juba mitmeks aastaks ette planeeritud.

Et aru saada, mida tähendab rebaste pidamine koduloomana, esitasime talle mõned küsimused.

Anna, ütle palun, kuidas võib muutuda inimeste suhtumine rebastesse kui lemmikloomadesse?

Tavaliselt kui inimesed näevad rebasest lemmiklooma, on nende esimene reaktsioon arusaamatus. Kui nad on loomadega juba natukene suhelnud ja me oleme selgitanud, kust need lemmikloomad tulevad, hakkavad nad positiivselt reageerima. Ma tean isegi mõnda inimest, kes pärast sellist kohtumist on loobunud karusnahast. Mõnega neist suhtlen siiani. Võib juhtuda, et lühike kokkupuude loomaga võib inimese maailmavaadet muuta.

Millised on rebaste hooldamisega seotud raskused?

Rebase kodus hoidmine on raske, loom vajab eraldi ruumi või rõdu. Välisaed oleks ideaalne. Rebased on väga aktiivsed ja oskavad hästi kodu hävitada. Igaüks ei suuda rebase tempe ära taluda. Lemmikloomaga tuleb veeta palju aega koos mängides ja jalutades. Nad ei talu üksindust.

Rebane ei ole kass ega koer ning ei tohiks eeldada, et ta on kuuletuv. Rebastel on hea mälu. Kui karjuda lemmiklooma peale või teda lüüa, võib see teda haavata ja ta võib kaotada usalduse omaniku vastu. Usalduse taastamine rebasega on peaaegu võimatu.

Rebastel on omapäraselt vänge lõhn violettnäärme (nende sabal) tõttu, mida ei soovitata eemaldada, sest see on nende jaoks hädavajalik. Rebased kasutavad seda stressi, hirmu või tugeva rõõmu korral. Ruumi sagedane koristamine võib vähendada lõhnu, kuid teataval määral see ikkagi jääb.

Tuleb mõista, et rebane kui lemmikloom nõuab erilist tähelepanu ja suurt vastutust. On ka juhtumeid, kus inimesed ostavad rebasekutsika lemmikloomaks, kuid ei saa temaga hakkama ja müüvad seejärel ta kellelegi teisele. Kahjuks peame 1-2 korda kuus uut kodu otsima ka sellistele rebastele.

Kas kellelgi võib olla allergia rebaste vastu?

Jah, selliseid allergiaid võib esineda ja see ei ole haruldane. Seetõttu on enne rebase võtmist tungivalt soovitatav külastada lähimat rebasekasvandust ja tutvuda rebasega. Rebastel on paks kasukas ja omapärane lõhn, seetõttu on vaja enne veenduda, et see ei põhjustaks allergilist reaktsiooni, vastasel juhul võib lahusolek peremehest looma traumeerida.

Kas rebastel on eriline dieet?

Rebase dieet võib sisaldada nii kuiva toitu kui ka looduslikke tooteid. Viimasel juhul peaks toit olema korralikult tasakaalustatud. Päris kõike farmirebane süüa ei saa, sest tema kõht on üsna nõrk.

Kui kaua rebased elavad ja kas nende ravimiseks on vaja erilisi veterinaariakliinikuid?

Kodutingimustes elavad nad 10-15 aastat. Veterinaari jaoks on rebane sarnane koertega. Nüüd ei üllata Venemaal rebasega enam kedagi ning rebaseid võetakse vastu peaaegu igas kliinikus.

13.06 Nähtamatute Loomade sünnipäevapidu Tartus!

Meil on suur rõõm teatada, et Nähtamatud Loomad tähistab teist sünnipäeva ja veel suurem rõõm on Sind meie sünnipäeva tähistamisele kutsuda! Tahaksime Sinuga jagada Nähtamatute Loomade saavutusi ja uusi eesmärke, tutvustada tulevikuplaane ja veeta toreda õhtupooliku heas seltskonnas. 💕

Sünnipäevalaua koostame ühise panusega: igaüks toob lauale midagi taimset ja üheskoos proovime erinevaid sünnipäevatoite!

Üritusel on ka Nähtamatute Loomade infolaud ning võimalik on toetada meid annetusega või osta meie meeneid, et saaksime üheskoos loomade heaks veelgi rohkem ära teha.

Ootame Sind koos meiega tähistama juba 13. juunil kell 19:00 Genialistide Klubis! 👋

Üritus Facebookis

Prisma emafirma loobub puurimunadest, aga Prisma mitte?

KUI KAUA PRISMA VASTUTUSE VÕTMISEST KÕRVALE HIILIB?

Prisma emafirma S-grupp Soomes teatas puurimunadest üleminekuajaga loobumisest, Prisma Eestis on aga otsustanud iganenud suunda hoida ja jätkab kanade puurispidamise toetamist…

Nähtamatud Loomad on Prismaga läbirääkimisi puurispeetavate kanade munade müügist loobumise kohta pidanud juba enam kui aasta. Pikalt olime olukorras, kus Prisma ei vastanud isegi meie kirjadele. See kõik tekitas palju küsimusi selles osas, et Prisma üritab üldiselt jätta muljet endast kui vastutustundlikust ettevõttest, kes hoolib oma firma mõjust maailmale laiemalt kui ainult omanike taskusse teenitud tulu. Lisaks oleme olukorras, kus terve hulk Eesti toiduettevõtteid on juba teatanud otsusest minna üle puurivabade munade müügile hiljemalt aastaks 2025.

Kui Nähtamatute Loomade esindajad Prismaga kohtusid, oli meil kahju tõdeda, et muudes valdkondades eeskujulik firma kanade puurispidamise osas probleeme ei näe ning ei plaani ettevõttena teiste firmade eeskujul samme astuda, et üle minna vabakanade munadele.

Selle aja vältel, mil oleme vedanud Eestis kampaaniat, et Prisma teataks samuti heast otsusest üle minna vabalt peetavate kanade munade müügile (munad koodiga 0-2), on Prisma väitnud, et justkui nende tarbijad toetavad kanade puurispidamist. Novembris 2018 Kantar Emori poolt Nähtamatute Loomade tellimusel läbi viidud avaliku arvamuse uuring näitas, et ligi 70% eestimaalastest ei toeta kanade pidamist puurides ning 70% vastanutest eeldab, et kauplustes müüdavad toetad peaksid olema valmistatud farmiloomade heaolu silmas pidades.

Paraku on puurikanade munad pärit tööstusfarmidest, kus kanade heaoluprobleemid põhjustavad neile palju kannatusi. Ühe kana kohta on ruumi veidi enam kui ühe A4 suurune paberileht. See tähendab, et võimalus liikuda või tiibu sirutada on neilt lindudelt pea täielikult ära võetud. Nad elavad oma lühikese elu kitsastes tingimustes, kus nad ei saa liigiomaste tegevustega tegeleda, näiteks siblida või enese puhastamiseks liivavanne võtta. Teadusuuringud on näidanud, et puurispeetavate kanade heaoluprobleemid on erinevatest munatootmise viisidest kõige suuremad.

Õnneks on rahvusvaheline toiduainetööstus selgelt puurimunadest eemale liikumas ning enamik globaalseid toidufirmasid on vastu võtnud poliisi, et hiljemalt aastaks 2025 minna 100% üle puurivabade munade müügile. Nähtamatud Loomad veab Eestis kampaaniategevusi ning peab läbirääkimisi Eesti toidusektori ettevõtetega, et need trendid ka siinmail juurduksid. Tänaseks on 34% Eesti jaesektorist teatanud üleminekust puurivabadele munadele. Näiteks on Rimi, Maxima, Stockmann, Vapiano, Tokumaru, Fazer, McDonald’s, Hilton ja paljud teised firmad otsustanud üle minna puurivabade munade kasutamisele või müügile.

Miks aga ei ole Prisma võtnud vastu vastutustundlikku otsust lõpetada kanade halva kohtlemise toetamine? Eriti suuri küsimusi tekitab see Prisma Soome emafirma S-grupi otsuse valguses, kes teatas sel nädalal otsusest üleminekuajaga minna üle vabakanade munadele. Tuhanded inimesed on andnud allkirja Nähtamatute Loomade petitsioonile, mis toetab Prisma üleminekut puurivabade munade müügile. Miks otsustab Prisma ignoreerida oma tarbijate soove ja avaliku arvamuse uuringuid, mis näitavad, et eestlased ei toeta kanade julma puurispidamist?

Loomade heaolu on kaasaegses toidutootmises oluline teema, millest ei saa üle ega ümber. Üha suurem hulk tarbijaid eelistab tooteid, mis on valmistatud loomade heaolu silmas pidades. On aeg, et ka Prisma lõpetaks tarbijatele kärbeste pähe ajamise ning teataks otsusest minna üle puurivabade munade müügile aastaks 2025.

AITA SINAGI PRISMAL HEA OTSUS LANGETADA!

Võta viisakas vormis ühendust Prisma emafirma esindajatega Soomes ja saada inglise keeles lühike ja viisakas kiri, kus avaldad muret, miks S-grupp küll teatas puurimunadest loobumisest Soomes, aga Prisma Eestis jätkab puurimunade müüki. Anna teada, et loodad väga, et see otsus ka Eestis vastu võetakse ning Prisma puurimunade müügist loobub.

Saada kiri:
antti.oksa@sok.fi, lea.rankinen@sok.fi

Aitäh, et Sa loomade heaolust hoolid!

Kolm uut tööpakkumist Nähtamatutes Loomades!

NÄHTAMATUD LOOMAD PALKAB KOLM UUT TAIMSE TEISIPÄEVA TÖÖTAJAT!

Nähtamatud Loomad on kiiresti arenemas ning laiendame oma taimse toidu ja lihatarbimise vähendamise kampaania tiimi! Värbame kolm uut täistööajaga Taimse Teisipäeva kampaania töötajat. Tule meie sekka, kui hoolid taimsest toidust, farmiloomade heaolust ja efektiivsest kommunikatsioonist sõnumilevikul!

Palkame täistööajaga Taimse Teisipäeva kampaaniajuhi, Taimse Teisipäeva institutsionaalse suuna koordinaatori ja taimetoidu väljakutse koordinaatori. Tööpakkumised on esialgu aastaks, kuid hea koostöö korral leiame võimalused pikemaks ajaks. Kõik kolm ametikohta on täistööajaga ehk siis 40h nädalas. Loe lähemalt iga ameti kohta allpoolt!

  1. TAIMSE TEISIPÄEVA KAMPAANIAJUHT

Taimse Teisipäeva kampaaniajuht vastutab lihatarbimise vähendamise kampaania eest Nähtamatutes Loomades. Kampaaniajuht koordineerib taimse toidu eelistamise kampaania töötajaid ja vabatahtlikke ning vastutab kampaaniategevuste eest nii tarbijate teadlikkuse kasvatamisel kui toidusektori ettevõtetega koostöös. Lisaks panustab kampaaniajuht rahvusvahelise toidukonverentsi Food Innovation Summit korraldusse.

Nõuded kandidaadile:

  • Kõrgharidus või selle omandamine
  • Hea suhtlus- ja eneseväljendusoskus
  • Väga hea eesti ja hea inglise keele oskus
  • Huvi ja teadmised taimsest toidust
  • Hea ajaplaneerimise ja enesejuhtimise võime
  • Teaduspõhine maailmavaade
  • Hea pingetaluvus
  • Tiimijuhtimisvõime

Nähtamatud Loomad pakub:

  • Võimalust oma tööga rahvatervise olulisse arengusse panustada
  • Hulgaliselt koolitusvõimalusi
  • Kasvule ja arengule suunatud kollektiivi
  • Võimalust teha koostööd Eesti toidusektori ettevõtete ja riigiinstitutsioonidega, et ühiskonnas positiivset muutust esile kutsuda
  • Paindlikku graafikut
  • Kodust töötamise võimalust
  • Konkurentsivõimelist töötasu ja hüvesid

2. TAIMSE TEISIPÄEVA INSTITUTSIONAALSE SUUNA KOORDINAATOR

Taimse Teisipäeva institutsionaalse suuna koordinaator tegeleb kampaania riigiinstitutsioonide ja toidusektori ettevõtete koostööga, et Eestis paraneks taimse toidu eelistamise võimalused, teadlikkus selle kasulikkusest ning oskused ja teadmised, kuidas institutsioonid saaksid aidata elanikel tervislikumaid toiduvalikuid langetada. Näiteks veab institutsionaalse suuna koordinaator eest läbirääkimisi Eesti koolide ja kaitseväega, et seal Taimse Teisipäeva kampaaniat juurutada ning ühel päeval nädalas oleks võimalus taimset toidu eelistada. Lisaks teeb koordinaator ettekandeid Eesti koolides. Peale selle panustab kampaaniajuht rahvusvahelise toidukonverentsi Food Innovation Summit korraldusse.

Nõuded kandidaadile:

  • Kõrgharidus või selle omandamine
  • Hea eneseväljendus- ja esinemisoskus
  • Väga hea eesti keele ja hea inglise keele oskus
  • Huvi ja teadmised taimsest toidust
  • Teaduspõhine maailmavaade
  • Hea pingetaluvus
  • Hea ajaplaneerimise ja enesejuhtimise võime
  • Võimalus sõita üle Eesti koolidesse ettekandeid tegema

Nähtamatud Loomad pakub:

  • Võimalust oma tööga rahvatervise olulisse arengusse panustada ja institutsionaalsel tasandil positiivseid muutuseid esile kutsuda
  • Hulgaliselt koolitusvõimalusi
  • Kasvule ja arengule suunatud kollektiivi
  • Paindlikku graafikut
  • Kodust töötamise võimalust
  • Konkurentsivõimelist töötasu ja hüvesid

3. TAIMETOIDU VÄLJAKUTSE KOORDINAATOR

Taimetoidu väljakutse koordinator vastutab Taimse Teisipäeva uue kampaaniasuuna väljaarendamise ja eestvedamise eest, milleks on 21-päevaline taimetoidu väljakutse. Kampaania on osa rahvusvahelisest taimetoidu väljakutse algatusest.

Tööülesanded:

  • Taimetoidu väljakutse lansseerimise ettevalmistamine
  • Igapäevane taimetoidu väljakutse koordineerimine
  • Mentorite otsimine ja koolitamine väljakutse vastuvõtnutele toeks
  • Uudiskirjade ja pressiteadete koostamine
  • Sotsiaalmeediatöö seoses väljakutsega
  • Koostöösuhete loomine kampaania partneritega – ettevõtetega, tuntud inimestega ning teiste oluliste mõjutajatega
  • Kampaania tõhususe hindamine

Nõuded kandidaadile:

  • Põhjalikud teadmised taimsest toidust ja taimetoitlusest
  • Pragmaatiline ja sõbralik sõnumiedastus taimse toidu edendamisel
  • Hea koordineerimisvõime ja tiimijuhtimisoskused
  • Hea eneseväljendusoskus
  • Huvi efektiivse kommunikatsiooni vastu
  • Väga hea eesti keele ja hea inglise keele oskus
  • Teaduspõhine maailmavaade
  • Hea pingetaluvus

Nähtamatud Loomad pakub:

  • Võimalus oma tööga rahvatervise olulisse arengusse panustada ja positiivseid muutuseid esile kutsuda läbi tarbijate teadlikkuse kasvatamise
  • Võimalus suhelda paljude mõttekaaslastega taimse toidu valdkonnast
  • Hulgaliselt koolitusvõimalusi
  • Kasvule ja arengule suunatud kollektiivi
  • Paindlikku graafikut
  • Kodust töötamise võimalust
  • Konkurentsivõimelist töötasu ja hüvesid

Kandideerimiseks palume saata CV, motivatsioonikirja, palgasoovi ning huvipakkuva ametikoha nimetuse 12. juunini 2019 aadressil kristina.mering@nahtamatudloomad.ee. Küsimuste korral palume pöörduda samal aadressil.

Liitu meiega ja üheskoos saavutame suuri positiivseid muutuseid!

Uus standard hotellitööstuses: Hilton läheb puurivabaks

Loomakaitseorganisatsioonid üle maailma on suutnud veenda üht juhtivat hotelliketti loobuma puurikanade munadest aastaks 2025.

Hiltoni puurivaba eeskiri hakkab kehtima kõikidele hotellidele ja kuurortidele, sealhulgas kaubamärkidele nagu Hilton Hotels & Resorts, Waldorf Astoria ja Embassy Suites. Eeskiri puudutab kõiki munatooteid ning nõuab ka iga-aastast raporteerimist. Hetkel tegutseb Hilton 106 erinevas riigis, kaasa arvatud Eestis.

Rahvusvaheline hotellikett Hilton loobub puurikanade munadest

Loomakaitsjate rahvusvahelise mõjutuskampaania eesvedajaks oli koostöövõrgustik Open Wing Alliance, mille üheks liikmeks on ka Nähtamatud Loomad. Globaalne kampaania tõi kokku 63 erinevat loomakaitseorganisatsiooni, et parandada koos kanade heaolu tööstusfarmides ning kutsuda üles juhtivaid hotelle käituma vastutustundlikult.

Hiltoni otsus seab majutus- ja toitlustussektorile uue särava standardi ning vähendab loomade väärkohtlemist märkimisväärselt. Lisaks kaitseb see tarbijate huve: klient eeldab, et makstes majutuse eest preemiumhinda, on ka tema hommikune munapuder parima võimaliku kvaliteediga – selle arvelt ei tohiks teenusepakkujad teha järeleandmisi.

Puurikanade heaolu teema kogub maailmas aina enam tähelepanu. Kanad veedavad oma elu väikestes ebasanitaarsetes puurides, milles neil liikumisvõimalus puudub. Kitsastes tingimustes jäävad kanade jäsemed tihti puurivõrede külge kinni, mis põhjustab luumurde, sulgede kaotust ja isegi surnuks tallamist teiste kanade poolt.

Lisaks Hiltonile on kuulsatest hotellikettidest puurivaba otsuse vastu võtnud ka Marriott International, Accor Hotels, Hyatt ja InterContinental Hotels.

1000 digiallkirja 24 tunniga: vau, loomasõbrad!

Nähtamatud Loomad algatas eile uue petitsiooni Eesti karusloomafarmide keelustamiseks – vähem kui 24 tunniga kogusime toetuseks üle 1000 digitaalse allkirja.

Rahvaalgatuse platvormil toimuva kampaania eesmärgiks oli koguda vähemalt 1000 digiallkirja karusloomafarmide sulgemise toetuseks, mille tulemusena on Riigikogu kohustatud meie kollektiivset pöördumist menetlema. Eesmärk täitus juba veidi vähem kui ööpäevaga.

Oma allkirja karusloomafarmide keelustamiseks saad anda SIIN

“Oleme kõikidele loomasõpradele ütlemata tänulikud. Kartsime alguses, et ehk on inimesed karusloomateemast pisut väsinud, kui selgus vastupidine: nad ei jõua farmide sulgemist ära oodata ning soovivad valitsuse kiiret tegutsemist,” rõõmustas karusloomafarmide keelustamise kampaaniajuht Merit Valge.

Hetkel ei anna me veel petitsioonis kogutud allkirju Riigikogule üle, vaid jätkame toetuse kogumist. “Allkirju tuleb muudkui juurde ning me ei taha seda hoogu peatada – mida rohkem hääli me kogume, seda tugevamalt me saame loomade eest seista,” selgitas Valge.

Karusloomafarmide keelustamise petitsiooni jagasid Facebookis ka mitmed tuntud Eesti elu tegelased nagu Reet Härmat ja Anu Saagim portaalilt Iluhoolikud.

Lisaks allkirjade kogumisele oleme alustanud kohtumisi uute Riigikogu liikmetega, et arutada nende seisukohti farmide sulgemise osas.

Anna oma allkirja Eesti karusloomafarmide keelustamise toetuseks SIIN

Julm ja ebavajalik tööstus ajalukku: anna oma allkiri karusloomafarmide keelustamiseks

Nähtamatud Loomad algatas uue petitsiooni Eesti karusloomafarmide keelustamiseks – seekord kogume toetust digitaalsete allkirjade näol.

Rahvaalgatuse platvormi vahendusel toimuva petitsiooni eesmärgiks on koguda vähemalt 1000 digiallkirja farmide sulgemise toetuseks, mille tulemusena on Riigikogu kohustatud kollektiivset pöördumist menetlema.

Anna oma allkiri karusloomafarmide keelustamise toetuseks aadressil aitankarusloomi.ee

“Avalik toetus farmide keelustamiseks on ülekaalukalt suur ning see ei rauge enne, kui valitsus on probleemiga tegelenud,” sõnas karusloomafarmide keelustamise kampaaniajuht Merit Valge.

Viimaste aastate jooksul on karusloomafarmide keelustamise eelnõu olnud Riigikogus menetluses kaks korda, ent kummalgi korral ei formuleerunud see seaduseks. Varasemate eelnõude nõrkuseks peab Valge nende mittearvestamist tööstuse huvidega.

“Riik peab pakkuma ka kompensatsiooni ja lahendusi farmi töötajatele ja omanikele, et üleminek oleks kõigi osapoolte jaoks võimalikult valutu,” sõnas Valge. “Loodame, et uus eelnõu saab olema eelmistest põhjalikum ning et Eesti jätab lõpuks selle julma ja ebavajaliku tööstuse ajalukku,” lisas ta.

Euroopas on karusloomafarmid osaliselt või täielikult keelustatud 14 riigis, sealhulgas Suurbritannias, Austrias, Hollandis ja Horvaatias. Tänavu sulges oma uksed ka Saksamaa viimane karusloomafarm.

Anna oma allkiri Eesti karusloomafarmide keelustamise toetuseks SIIN

Seatööstuse kiivalt varjatud saladus: valulik sabade lõikamine

Nähtamatud Loomad on alustanud koostööd Eesti Veterinaar- ja Toiduametiga, et peatada sigade massiline sabade lõikamine Eesti seatööstuses.

Sigade sabasid lõigatakse selleks, et vältida sabade närimist teiste sigade poolt, mida nad teevad stressist tingituna. Ehkki see looma jaoks valutekitav protseduur on lubatud vaid vältimatutel juhtudel, tehakse seda pea kõigis Eesti farmides profülaktiliselt.

Kuna sabade närimise põhjus peitub loomade stressis, ei saa probleemi lahendus olla sabade lõikamine, mis sigade olukorda veelgi halvendab. Vähendada tuleb hoopis stressi – ja seda saab teha vaid loomadele paremate elutingimuste loomise teel.

Seatööstuses lõigatakse sigadel sabasid profülaktiliselt

Eesti Veterinaar- ja Toiduamet toob välja mitmeid alternatiive sabade lõikamisele nagu loomade arvu ja konkurentsi vähendamine seasulgudes, ohvrite ja agressiivsete sigade eraldamine ning avaramate tingimuste loomine. Samuti saab loomade igavust ja tegevusetust peletada tuhnimismaterjali ja mängusasjade abil.

Veterinaarameti loomatervise ja -heaolu peaspetsialist Erika Mäeloogi sõnul on probleem Eestis järjest teravama tähelepanu all. “Oleme alustanud farmide teavitamist sellest, et sabade lõikamine on lubatud erandlikus korras viimase abinõuna ja veterinaararsti otsusega juhul, kui muud stressipõhjused on likvideeritud ja sabade massiline närimine jätkub. Lisaks oleme tõhustanud kontrolli sigade heaolutingimuste üle,” sõnas Mäeloog.

Nähtamatud Loomad ning Veterinaar- ja Toiduamet tegutsevad selle nimel, et parandada Eesti tööstusfarmides peetavate sigade heaolu. 2018. aasta andmete kohaselt peetakse Eestis üle 300 000 sea ning enam kui pool eestlaste tarbitavast lihast on sealiha.