Nähtamatud Loomad

Möödunud nädalal teatas Eesti tipprestoranide kett Siigur Restoranid, et loobub oma roogades puurikanade munade kasutusest ning hakkab oma mune tarnima Karjamõisa Talufarmist Pärnumaalt. See on tohutult suur samm kanade elu paremaks muutmiseks. Tulevik on puurivaba!

Siigur Restoranide perekond koosneb viiest restoranist, mis kõik on omanäolised ja igaüks eriline enda viisil. Eksklusiivne NOA Restoran Viimsis Ranna teel püüab pilku oma suursuguse arhitektuuri poolest. Pole siis ime, et nende tähelepanuväärset mereäärset maja on korduvalt tunnustatud ka erinevate arhidektuuripreemiatega. Samuti Viimsis asuv aastaringselt avatud rannaäärne OKO resto pakub maitseelamusterikkaid lihtsaid ja mitmekülgseid pizzasid.

Erilist tähelepanu väärib retrohõnguline Tuljaku restoran Pirita teel, mis on üks parimaid Nõukogudeaegse modernistliku karniisarhitektuuri näiteid. Hoone kavandati 1964. aastal ning oli algselt mõeldud iseteenindusliku einelauana. Võrreldes restorani algusaastatega on hoone teinud tohutu hüppe, kuid säilitanud oma algsed kujundusprintsiibid ja materjalilahendused.

Nõmmel Vabaduse puiesteel asuv hubane Paju Villa esindab puhast juugendarhitektuuri ning on tunnistatud Nõmme miljööala parimaks renoveeritud hooneks. Kõik restoranid on omale kodu leidnud ainulaadsetes ning tähelepanuväärsetes majades ning peale armsa ja hubase Paju Villa, paiknevad kõik asukohtades, kus aknast paistab meri.

Siigur restoranidepere uhke lipulaev on NOA Chef’s Hall, mis juba teist aastat hoiab White Guide Nordic hinnangul parima Eesti ja Baltimaade restorani tiitlit.

Nähtamatud Loomad tiim tänab omalt poolt Siigur Restorane, et nad hoolivad loomade heaolust ning aitavad meil üheskoos maailma paremaks muuta. Aitäh!

Selle aasta aprillis avaldas Nähtamatute Loomade organisatsioon Ukrainas linnutööstusfarmis MHP filmitud julmad kaadrid hanede ja partide väärkohtlemise ja sundsöötmise kohta. Salajase töötaja poolt filmitud kaadrites on näha, kuidas linde visatakse vägivaldselt veokitest puuridesse, seejärel surutakse mootoriõliga kaetud metalltorud lindude kurgust alla ja pumbatakse nad sööta täis. Vigastada saanud või surnud linnud jäetakse kuhjadesse kannatama ja mädanema.

Sundsöötmine on standardprotseduur foie gras’ tootvates ettevõtetes, et linnu maks paisuks kümme korda suuremaks ning seejärel rasvunud maks delikatessina maha müüa. Nähtamatute Loomade foie gras kampaaniajuht Reelika Püll kommenteeris juhtunut: „Raske on uskuda, et foie gras üldse eksisteerib. Loomade sundsöötmine kuni nende maks paisub kümme korda suuremaks oma suurusest on barbaarne ja on põhjust küsida, kas peaksime foie gras’d  „luksustooteks“  ka siis, kui tarbijad teaksid, kuidas seda toodetakse.“

Rahvusvahelise surve tõttu teatas MHP farm, et lõpetab tegevuse 2019. aasta septembris. Tänaseks päevaks on farm oma uksed lõplikult sulgenud ja tuhanded linnud pääsenud julmast vangistusest ja sundsöötmisest. 

Nähtamatud Loomad alustab kampaaniat, mis kutsub üles Eesti restorane ja jaekette loobuma foie gras’ müümisest. Kampaania eesmärgiks on tõsta tarbijate teadlikkust foie gras’ julmast tootmisviisist ning seeläbi mõjutada restorane ja jaekette eemaldamaks foie gras’ oma menüü valikust.

Foie gras’ tootmine on pikemat aega olnud üle maailma avalikkuse tähelepanu all, kuna tegu on ekstreemselt julma loomade kohtlemise viisiga. Hanesid ja parte sundsöödetakse 2-3 korda päevas kuni linnu maks paisub kümme korda suuremaks oma suurusest. Lindudel esineb tõsiseid tervisekahjustusi ning terve elu kingakarbi suuruses puuris veetes ei saa nad veelindudena elada oma loomupärases keskkonnas. 

Eestis on loomakaitseseaduse alusel keelatud loomade sundsöötmine ehk siis meil ei ole lubatud foie gras’d toota, küll aga on lubatud selle tootega kauplemine. Õige pea alustame kampaaniategevusi, et selle julma toote müük ka Eestis lõppeks!

Videomaterjal on jäädvustatud Nähtamatud Loomad UK poolt.

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad alustas kampaaniat, mis kutsub üles Selveri jaeketti loobuma puurikanade munade müügist aastaks 2025, nagu seda on teinud juba 40% Eesti jaesektorist. Loomakaitsjate sõnul on rahumeelsed läbirääkimised ettevõttega seni luhtunud.

Nähtamatute Loomade kampaania eesmärgiks on tõsta tarbijate teadlikkust Selveri varjatud praktikatest ning mõjutada seeläbi AS Tallinna Kaubamaja gruppi, kuhu kuuluvad nii Selver kui ka Kaubamaja Toidumaailmad Tallinnas ja Tartus, eemaldama puurikanamunad oma kaupluste valikust. Lehel www.sydametuselver.ee saavad inimesed anda allkirja kampaania toetuseks.

“Selver väidab, et järgib vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid, kuid samas toetab kanade julma puurispidamise süsteemi –  ükski tänapäeva ettevõte ei saa enam sel viisil loomi väärkohelda ja tarbijate usaldust kuritarvitada,” kommenteeris Nähtamatute Loomade korporatiivsuhete juht Sirly Meriküll, kelle sõnul on AS Kaubamaja Grupp ja selle tütarettevõte keeldunud, olenemata mitmetest läbirääkimistest loomakaitsjatega, puurimunade müügist loobuma.

Puurikanade heaoluprobleemid on aina suurema avalikkuse tähelepanu all, kuna tegu on iganenud praktikaga – puurisüsteemides elab iga lind umbes A4 paberilehe suurusel alal. Tihti jäävad kanade tiivad või jalad puurivõrede vahele, mille tulemuseks on murdunud luud ning kahjustused sulestikule. Lisaks hääbuvad puuduva liikumisvõime tõttu ka kanade lihased, mistõttu võivad linnud muutuda liikumisvõimetuks ja surra puuris janusse.

“Selver võiks võtta eeskuju teistest Eesti jaekettidest nagu Rimi, Prisma, Maxima või Stockmann, kes on otsutanud juba puurikanamunade müügist üleminekuajaga loobuda,” sõnas Meriküll.

Lisaks allkirjade kogumisele korraldavad Nähtamatud Loomad täna, 4. septembril kell 18.00, Tallinnas Merimetsa ja Balti jaama Selverite ees ning Tartus Veeriku Selveri ees protestid, et kutsuda Selverit avalikult üles loobuma puurikanade munade müügist.

Nähtamatud Loomad püstitab organisatsioonina aina kõrgemaid sihte. Nende poole pürgib kiiresti kasvav tiim: vaid kahe aastaga oleme jõudnud punkti, kus meil on lausa üheksa palgalist töötajat ning ligi 60 vabatahtlikku! Viimased on meie raudvara – inimesed, kes päästavad vabal ajal valla oma eripärased oskused, teadmised ja kogemused, et farmiloomi aidata.

Kas teadsid, et Nähtamatutes Loomades on näiteks eraldi turunduse, IT ja sotsiaalmeedia tiimid? Vabatahtlike tiim toimibki kõige paremini siis, kui ülesanded on jagatud vastavalt oskustele ning kõik inimesed on võimalikult hästi organisatsiooni kaasatud. Just selle tohutult olulise valdkonna arendamiseks taotlesime toetust Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt ja augusti alguses alustasimegi tööd selle nimel, et vabatahtlike valdkonda veelgi edasi arendada.

Et saaksime teha tõelise arenguhüppe, valmistame ette põhjalikku tegevuskava. Sellest saab plaan vabatahtlike efektiivseks kaasamiseks olukorras, kus huvi Nähtamatute Loomade töös osalemise vastu aina kasvab. Kaasame protsessi ka kogenud arengueksperdi. Tegevuskavast saab põhiline teejuht meie vabatahtlike koordinaatorile, kes pühendub täiskohaga sellele, et organisatsioon toimiks kui kellavärk ja et kõigi meie tublide inimeste oskused parima rakenduse leiaksid.

Täname südamest Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, tänu kellele saame tulevikus loomade heaolu nimel veelgi efektiivsemalt tegutseda ning aina rohkem häid inimesi meie tegevusse kaasata! Tänu KÜSKi toetusele on Nähtamatutes Loomades nelja kuu vältel kasutada 4000€, et arenguhüpe tõhusalt ette valmistada, kutsuda Eestisse Nähtamatute Loomade tiimijuhte koolitama arenguekspert Poolast ja koostada põhjalik tegevuskava vabatahtlike kaasamise arenguhüppeks. Aitäh, KÜSK!

Käsitöö kondiitrikoda Reval Kondiiter teatas, et kasutab oma toodangus vaid puurivabade kanade mune. Reval Kondiiter lisas, et nii on kanad õnnelikumad – ja meie ka. Nähtamatud Loomad nõustub ja ei saakski olla tänulikum!

Reval Kondiiter loodi 2008. aasta kevadel ning nende tootesortimenti kuuluvad pagaritooted, mida turustatakse küpsetatult ja sügavkülmutatult; kondiitritoodetest tordid, minikoogid, koogid, keeksid ja küpsised.

Lisaks valmistavad nad erinevaid hooajatooteid, näiteks jõulutooteid, vastlakukleid, munadepüha tooteid jne.

Reval Kondiiter toob oma kodulehel välja, et kõik nende tooted on valmistatud käsitsi ja suure südamega. Lisaks kasutavad nad nüüdsest ka ainult vabalt peetavate kanade mune. See on suurepärane uudis ning suur samm kanadele nende eluolude paranemise poole. See on samm parema maailma poole!

Täna avaldati kaadrid EGGO kaubamärgi all tuntud Eesti suurimast puurikanalast, kus töötajad tapavad kanu õhupüssilaskudega. Kanade heaoluga tegeleva organisatsiooni Nähtamatud Loomad presidendi Kristina Meringu sõnul on tegu ebaseadusliku ja eelkõige väga julma loomade väärkohtlemisega, mis vajab selget hukkamõistu riigiametite poolt.

Kuna Eesti suurimas puurikanalas avastati kevadel inimtervisele ohtlik salmonellabakter, otsustati osa farmi kanadest gaasitades hukata. Kokku on farmis kuni 330 000 kana, haiguspuhangu tõttu hukati neist 55 000. Kuna osad linnud pääsesid puuride vahele liikuma, otsustati humaanse kinnipüüdmise asemel kasutada töödejuhi korraldusel õhupüssist tulistamist.

“Selline käitumine loomade suhtes on vastuvõetamatu. Lisaks sellele, et puurisüsteemides ei saa kanad väärikalt elada, näitavad kaadrid, et neilt võeti ka ära võimalus väärikale ja piinavabale surmale,” sõnas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering, lisades, et Eesti Loomakaitse Liidu avalikustatud videod juhivad tähelepanu puurikanalate ebaeetilisusele laiemalt.

Veterinaaride läbiviidud uuringud on näidanud, et kanade puurispidamissüsteemis on suurem tõenäosus salmonella levikuks võrreldes puurivabade süsteemidega. Kuna kanu on puurisüsteemis kümneid tuhandeid väga kitsal alal puurides koos, suureneb ka haigustekitajate leviku tõenäosus. Ühes puuris on koos keskmiselt 60 kana ja ühe kana kohta on ca A4 suurune ruum. Sellest lähtuvalt on inimtervise huvides mõistlikum eelistada puurivabu mune.

Ruumikitsikusest tulenevalt tekivad puurikanadel psühholoogilised probleemid ning nad hakkavad üksteist ruumipuuduse tõttu nokkima. See tekitab nende õrnadele kehadele vigastusi. Samuti hõõruvad kanad kitsastes tingimustes elades vastu üksteist ning traatpuuri võret, mille tagajärjel nad võivad kaotada osa sulestikust.

Vaata videot SIIT

Nähtamatud Loomad alustas juunis toetusallkirjade kogumist, et peatada tapale saadetavate elusloomade vedu Euroopa Liidu välistesse riikidesse. Tänaseks on petitsiooni allkirjastanud 14 000 inimest.

Eesti loomakaitsjad avaldasid koostöös organisatsiooniga Animals International hiljuti kaadrid, kuidas Leedu ja Ukraina veiseid Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika tapamajades piinarikkalt ilma uimastamata tapetakse. Kuna ka Eesti saadab igal aastal tuhandeid loomi sarnastesse sihtkohtadesse, nõuavad loomakaitsjad, et Eesti valitsus selle veo peataks.

“Oleme nii tänulikud kõigile, kes meie kampaaniat toetasid – on rõõm näha, kui paljudele inimestele lähevad farmiloomade kannatused korda,” kommenteeris Nähtamatute Loomade kampaaniajuht Triin Lutsoja. “Anname endast parima, et loomad ei peaks enam nii kurnavat teekonda läbima, ainult et jõuda sihtkohta, kus nende tegelikud piinad alles algavad,” lisas Lutsoja.

Ka Eesti Veterinaar- ja Toiduamet on petitsiooni osas toetaval seisukohal.

“Loomade vedu kätkeb endas palju heaolu riske ning siinkohal toetan Nähtamatute Loomade kampaaniat juhtida tähelepanu tegelikule olukorrale. Paraku nii pikkade vahemaade ja väljaspool Euroopa Liitu kehtivate madalamate heaolustandardite tõttu ei suuda me tihti tagada meie loomadele vajalikku heaolu elu lõpuni, ” sõnas Eesti Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Harles Kaup.

Nähtamatute Loomad plaanib anda kogutud allkirjad üle Maaeluministeeriumile, nõudes, et valitsus peataks tapale saadetavate elusloomade veo Euroopa Liidu välistesse riikidesse, kus piisavad loomakaitseseadused puuduvad.

AS Prisma Peremarketid teatas otsusest loobuda puurikanade munade müügist 2026. aasta lõpuks. Otsus sündis emafirma, Soome kaubanduskontserni S-Grupi eeskujul, kes kuulutas puurivaba suuna välja tänavu juunis.

Prismaga pikalt läbirääkimisi pidanud loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad sõnul tõstab jaeketi otsus loomade heaolu pjedestaalile.

”Tänu Prismale on 40% Eesti jaesektorist teatanud otsusest minna üle puurivabadele munadele, mis vähendab loomade kannatusi märkimisväärselt. Soovime õnne ka põhjanaabritele – puurikanamunadest loobus Soome viimane jaekett,” kommenteeris töövõitu Nähtamatute Loomade korporatiivsuhete juht Sirly Meriküll.

Prisma sõnul põhineb otsus nii klientide ostukäitumise muutusel, grupi vastutustundliku kaubanduse põhimõtetel kui ka üldistel rahvusvahelistel trendidel. Koostöös Eesti tootjatega soovib Prisma laiendada juba praegu alternatiivsete toodete valikut, et tagada 2026. aastaks üleminek puurikanamunade vabale sortimendile.

“Prisma teeb tööd, et tarbijaid alternatiivsetest kanapidamise viisidest teavitada ja tootjatega tulevaste sammude osas läbi rääkida, et saaksime emafirma poolt otsustatud põhimõtte kohaselt käituda ja samuti 7 aasta pärast puurikanade munadest loobuda,” seisab AS Prisma Peremarketite ametlikus pressiteates.

Hetkel on Eesti Prismades enamik müüdud munadest puurikanade munad, kuid inimeste teadlikkus munade päritolu kohta tõuseb pidevalt: 2016. aastal ostis puurivabu mune 2,3%, praegu ligi 5% inimestest.

Lisaks Prismale on Eesti jaekettidest otsustanud puurikanade munadest loobuda ka Rimi, Maxima ja Stockmann.