Prisma emafirma loobub puurimunadest, aga Prisma mitte?

KUI KAUA PRISMA VASTUTUSE VÕTMISEST KÕRVALE HIILIB?

Prisma emafirma S-grupp Soomes teatas puurimunadest üleminekuajaga loobumisest, Prisma Eestis on aga otsustanud iganenud suunda hoida ja jätkab kanade puurispidamise toetamist…

Nähtamatud Loomad on Prismaga läbirääkimisi puurispeetavate kanade munade müügist loobumise kohta pidanud juba enam kui aasta. Pikalt olime olukorras, kus Prisma ei vastanud isegi meie kirjadele. See kõik tekitas palju küsimusi selles osas, et Prisma üritab üldiselt jätta muljet endast kui vastutustundlikust ettevõttest, kes hoolib oma firma mõjust maailmale laiemalt kui ainult omanike taskusse teenitud tulu. Lisaks oleme olukorras, kus terve hulk Eesti toiduettevõtteid on juba teatanud otsusest minna üle puurivabade munade müügile hiljemalt aastaks 2025.

Kui Nähtamatute Loomade esindajad Prismaga kohtusid, oli meil kahju tõdeda, et muudes valdkondades eeskujulik firma kanade puurispidamise osas probleeme ei näe ning ei plaani ettevõttena teiste firmade eeskujul samme astuda, et üle minna vabakanade munadele.

Selle aja vältel, mil oleme vedanud Eestis kampaaniat, et Prisma teataks samuti heast otsusest üle minna vabalt peetavate kanade munade müügile (munad koodiga 0-2), on Prisma väitnud, et justkui nende tarbijad toetavad kanade puurispidamist. Novembris 2018 Kantar Emori poolt Nähtamatute Loomade tellimusel läbi viidud avaliku arvamuse uuring näitas, et ligi 70% eestimaalastest ei toeta kanade pidamist puurides ning 70% vastanutest eeldab, et kauplustes müüdavad toetad peaksid olema valmistatud farmiloomade heaolu silmas pidades.

Paraku on puurikanade munad pärit tööstusfarmidest, kus kanade heaoluprobleemid põhjustavad neile palju kannatusi. Ühe kana kohta on ruumi veidi enam kui ühe A4 suurune paberileht. See tähendab, et võimalus liikuda või tiibu sirutada on neilt lindudelt pea täielikult ära võetud. Nad elavad oma lühikese elu kitsastes tingimustes, kus nad ei saa liigiomaste tegevustega tegeleda, näiteks siblida või enese puhastamiseks liivavanne võtta. Teadusuuringud on näidanud, et puurispeetavate kanade heaoluprobleemid on erinevatest munatootmise viisidest kõige suuremad.

Õnneks on rahvusvaheline toiduainetööstus selgelt puurimunadest eemale liikumas ning enamik globaalseid toidufirmasid on vastu võtnud poliisi, et hiljemalt aastaks 2025 minna 100% üle puurivabade munade müügile. Nähtamatud Loomad veab Eestis kampaaniategevusi ning peab läbirääkimisi Eesti toidusektori ettevõtetega, et need trendid ka siinmail juurduksid. Tänaseks on 34% Eesti jaesektorist teatanud üleminekust puurivabadele munadele. Näiteks on Rimi, Maxima, Stockmann, Vapiano, Tokumaru, Fazer, McDonald’s, Hilton ja paljud teised firmad otsustanud üle minna puurivabade munade kasutamisele või müügile.

Miks aga ei ole Prisma võtnud vastu vastutustundlikku otsust lõpetada kanade halva kohtlemise toetamine? Eriti suuri küsimusi tekitab see Prisma Soome emafirma S-grupi otsuse valguses, kes teatas sel nädalal otsusest üleminekuajaga minna üle vabakanade munadele. Tuhanded inimesed on andnud allkirja Nähtamatute Loomade petitsioonile, mis toetab Prisma üleminekut puurivabade munade müügile. Miks otsustab Prisma ignoreerida oma tarbijate soove ja avaliku arvamuse uuringuid, mis näitavad, et eestlased ei toeta kanade julma puurispidamist?

Loomade heaolu on kaasaegses toidutootmises oluline teema, millest ei saa üle ega ümber. Üha suurem hulk tarbijaid eelistab tooteid, mis on valmistatud loomade heaolu silmas pidades. On aeg, et ka Prisma lõpetaks tarbijatele kärbeste pähe ajamise ning teataks otsusest minna üle puurivabade munade müügile aastaks 2025.

AITA SINAGI PRISMAL HEA OTSUS LANGETADA!

Võta viisakas vormis ühendust Prisma emafirma esindajatega Soomes ja saada inglise keeles lühike ja viisakas kiri, kus avaldad muret, miks S-grupp küll teatas puurimunadest loobumisest Soomes, aga Prisma Eestis jätkab puurimunade müüki. Anna teada, et loodad väga, et see otsus ka Eestis vastu võetakse ning Prisma puurimunade müügist loobub.

Saada kiri:
antti.oksa@sok.fi, lea.rankinen@sok.fi

Aitäh, et Sa loomade heaolust hoolid!

Kolm uut tööpakkumist Nähtamatutes Loomades!

NÄHTAMATUD LOOMAD PALKAB KOLM UUT TAIMSE TEISIPÄEVA TÖÖTAJAT!

Nähtamatud Loomad on kiiresti arenemas ning laiendame oma taimse toidu ja lihatarbimise vähendamise kampaania tiimi! Värbame kolm uut täistööajaga Taimse Teisipäeva kampaania töötajat. Tule meie sekka, kui hoolid taimsest toidust, farmiloomade heaolust ja efektiivsest kommunikatsioonist sõnumilevikul!

Palkame täistööajaga Taimse Teisipäeva kampaaniajuhi, Taimse Teisipäeva institutsionaalse suuna koordinaatori ja taimetoidu väljakutse koordinaatori. Tööpakkumised on esialgu aastaks, kuid hea koostöö korral leiame võimalused pikemaks ajaks. Kõik kolm ametikohta on täistööajaga ehk siis 40h nädalas. Loe lähemalt iga ameti kohta allpoolt!

  1. TAIMSE TEISIPÄEVA KAMPAANIAJUHT

Taimse Teisipäeva kampaaniajuht vastutab lihatarbimise vähendamise kampaania eest Nähtamatutes Loomades. Kampaaniajuht koordineerib taimse toidu eelistamise kampaania töötajaid ja vabatahtlikke ning vastutab kampaaniategevuste eest nii tarbijate teadlikkuse kasvatamisel kui toidusektori ettevõtetega koostöös. Lisaks panustab kampaaniajuht rahvusvahelise toidukonverentsi Food Innovation Summit korraldusse.

Nõuded kandidaadile:

  • Kõrgharidus või selle omandamine
  • Hea suhtlus- ja eneseväljendusoskus
  • Väga hea eesti ja hea inglise keele oskus
  • Huvi ja teadmised taimsest toidust
  • Hea ajaplaneerimise ja enesejuhtimise võime
  • Teaduspõhine maailmavaade
  • Hea pingetaluvus
  • Tiimijuhtimisvõime

Nähtamatud Loomad pakub:

  • Võimalust oma tööga rahvatervise olulisse arengusse panustada
  • Hulgaliselt koolitusvõimalusi
  • Kasvule ja arengule suunatud kollektiivi
  • Võimalust teha koostööd Eesti toidusektori ettevõtete ja riigiinstitutsioonidega, et ühiskonnas positiivset muutust esile kutsuda
  • Paindlikku graafikut
  • Kodust töötamise võimalust
  • Konkurentsivõimelist töötasu ja hüvesid

2. TAIMSE TEISIPÄEVA INSTITUTSIONAALSE SUUNA KOORDINAATOR

Taimse Teisipäeva institutsionaalse suuna koordinaator tegeleb kampaania riigiinstitutsioonide ja toidusektori ettevõtete koostööga, et Eestis paraneks taimse toidu eelistamise võimalused, teadlikkus selle kasulikkusest ning oskused ja teadmised, kuidas institutsioonid saaksid aidata elanikel tervislikumaid toiduvalikuid langetada. Näiteks veab institutsionaalse suuna koordinaator eest läbirääkimisi Eesti koolide ja kaitseväega, et seal Taimse Teisipäeva kampaaniat juurutada ning ühel päeval nädalas oleks võimalus taimset toidu eelistada. Lisaks teeb koordinaator ettekandeid Eesti koolides. Peale selle panustab kampaaniajuht rahvusvahelise toidukonverentsi Food Innovation Summit korraldusse.

Nõuded kandidaadile:

  • Kõrgharidus või selle omandamine
  • Hea eneseväljendus- ja esinemisoskus
  • Väga hea eesti keele ja hea inglise keele oskus
  • Huvi ja teadmised taimsest toidust
  • Teaduspõhine maailmavaade
  • Hea pingetaluvus
  • Hea ajaplaneerimise ja enesejuhtimise võime
  • Võimalus sõita üle Eesti koolidesse ettekandeid tegema

Nähtamatud Loomad pakub:

  • Võimalust oma tööga rahvatervise olulisse arengusse panustada ja institutsionaalsel tasandil positiivseid muutuseid esile kutsuda
  • Hulgaliselt koolitusvõimalusi
  • Kasvule ja arengule suunatud kollektiivi
  • Paindlikku graafikut
  • Kodust töötamise võimalust
  • Konkurentsivõimelist töötasu ja hüvesid

3. TAIMETOIDU VÄLJAKUTSE KOORDINAATOR

Taimetoidu väljakutse koordinator vastutab Taimse Teisipäeva uue kampaaniasuuna väljaarendamise ja eestvedamise eest, milleks on 21-päevaline taimetoidu väljakutse. Kampaania on osa rahvusvahelisest taimetoidu väljakutse algatusest.

Tööülesanded:

  • Taimetoidu väljakutse lansseerimise ettevalmistamine
  • Igapäevane taimetoidu väljakutse koordineerimine
  • Mentorite otsimine ja koolitamine väljakutse vastuvõtnutele toeks
  • Uudiskirjade ja pressiteadete koostamine
  • Sotsiaalmeediatöö seoses väljakutsega
  • Koostöösuhete loomine kampaania partneritega – ettevõtetega, tuntud inimestega ning teiste oluliste mõjutajatega
  • Kampaania tõhususe hindamine

Nõuded kandidaadile:

  • Põhjalikud teadmised taimsest toidust ja taimetoitlusest
  • Pragmaatiline ja sõbralik sõnumiedastus taimse toidu edendamisel
  • Hea koordineerimisvõime ja tiimijuhtimisoskused
  • Hea eneseväljendusoskus
  • Huvi efektiivse kommunikatsiooni vastu
  • Väga hea eesti keele ja hea inglise keele oskus
  • Teaduspõhine maailmavaade
  • Hea pingetaluvus

Nähtamatud Loomad pakub:

  • Võimalus oma tööga rahvatervise olulisse arengusse panustada ja positiivseid muutuseid esile kutsuda läbi tarbijate teadlikkuse kasvatamise
  • Võimalus suhelda paljude mõttekaaslastega taimse toidu valdkonnast
  • Hulgaliselt koolitusvõimalusi
  • Kasvule ja arengule suunatud kollektiivi
  • Paindlikku graafikut
  • Kodust töötamise võimalust
  • Konkurentsivõimelist töötasu ja hüvesid

Kandideerimiseks palume saata CV, motivatsioonikirja, palgasoovi ning huvipakkuva ametikoha nimetuse 12. juunini 2019 aadressil kristina.mering@nahtamatudloomad.ee. Küsimuste korral palume pöörduda samal aadressil.

Liitu meiega ja üheskoos saavutame suuri positiivseid muutuseid!

Uus standard hotellitööstuses: Hilton läheb puurivabaks

Loomakaitseorganisatsioonid üle maailma on suutnud veenda üht juhtivat hotelliketti loobuma puurikanade munadest aastaks 2025.

Hiltoni puurivaba eeskiri hakkab kehtima kõikidele hotellidele ja kuurortidele, sealhulgas kaubamärkidele nagu Hilton Hotels & Resorts, Waldorf Astoria ja Embassy Suites. Eeskiri puudutab kõiki munatooteid ning nõuab ka iga-aastast raporteerimist. Hetkel tegutseb Hilton 106 erinevas riigis, kaasa arvatud Eestis.

Rahvusvaheline hotellikett Hilton loobub puurikanade munadest

Loomakaitsjate rahvusvahelise mõjutuskampaania eesvedajaks oli koostöövõrgustik Open Wing Alliance, mille üheks liikmeks on ka Nähtamatud Loomad. Globaalne kampaania tõi kokku 63 erinevat loomakaitseorganisatsiooni, et parandada koos kanade heaolu tööstusfarmides ning kutsuda üles juhtivaid hotelle käituma vastutustundlikult.

Hiltoni otsus seab majutus- ja toitlustussektorile uue särava standardi ning vähendab loomade väärkohtlemist märkimisväärselt. Lisaks kaitseb see tarbijate huve: klient eeldab, et makstes majutuse eest preemiumhinda, on ka tema hommikune munapuder parima võimaliku kvaliteediga – selle arvelt ei tohiks teenusepakkujad teha järeleandmisi.

Puurikanade heaolu teema kogub maailmas aina enam tähelepanu. Kanad veedavad oma elu väikestes ebasanitaarsetes puurides, milles neil liikumisvõimalus puudub. Kitsastes tingimustes jäävad kanade jäsemed tihti puurivõrede külge kinni, mis põhjustab luumurde, sulgede kaotust ja isegi surnuks tallamist teiste kanade poolt.

Lisaks Hiltonile on kuulsatest hotellikettidest puurivaba otsuse vastu võtnud ka Marriott International, Accor Hotels, Hyatt ja InterContinental Hotels.

1000 digiallkirja 24 tunniga: vau, loomasõbrad!

Nähtamatud Loomad algatas eile uue petitsiooni Eesti karusloomafarmide keelustamiseks – vähem kui 24 tunniga kogusime toetuseks üle 1000 digitaalse allkirja.

Rahvaalgatuse platvormil toimuva kampaania eesmärgiks oli koguda vähemalt 1000 digiallkirja karusloomafarmide sulgemise toetuseks, mille tulemusena on Riigikogu kohustatud meie kollektiivset pöördumist menetlema. Eesmärk täitus juba veidi vähem kui ööpäevaga.

Oma allkirja karusloomafarmide keelustamiseks saad anda SIIN

“Oleme kõikidele loomasõpradele ütlemata tänulikud. Kartsime alguses, et ehk on inimesed karusloomateemast pisut väsinud, kui selgus vastupidine: nad ei jõua farmide sulgemist ära oodata ning soovivad valitsuse kiiret tegutsemist,” rõõmustas karusloomafarmide keelustamise kampaaniajuht Merit Valge.

Hetkel ei anna me veel petitsioonis kogutud allkirju Riigikogule üle, vaid jätkame toetuse kogumist. “Allkirju tuleb muudkui juurde ning me ei taha seda hoogu peatada – mida rohkem hääli me kogume, seda tugevamalt me saame loomade eest seista,” selgitas Valge.

Karusloomafarmide keelustamise petitsiooni jagasid Facebookis ka mitmed tuntud Eesti elu tegelased nagu Reet Härmat ja Anu Saagim portaalilt Iluhoolikud.

Lisaks allkirjade kogumisele oleme alustanud kohtumisi uute Riigikogu liikmetega, et arutada nende seisukohti farmide sulgemise osas.

Anna oma allkirja Eesti karusloomafarmide keelustamise toetuseks SIIN

Julm ja ebavajalik tööstus ajalukku: anna oma allkiri karusloomafarmide keelustamiseks

Nähtamatud Loomad algatas uue petitsiooni Eesti karusloomafarmide keelustamiseks – seekord kogume toetust digitaalsete allkirjade näol.

Rahvaalgatuse platvormi vahendusel toimuva petitsiooni eesmärgiks on koguda vähemalt 1000 digiallkirja farmide sulgemise toetuseks, mille tulemusena on Riigikogu kohustatud kollektiivset pöördumist menetlema.

Anna oma allkiri karusloomafarmide keelustamise toetuseks aadressil aitankarusloomi.ee

“Avalik toetus farmide keelustamiseks on ülekaalukalt suur ning see ei rauge enne, kui valitsus on probleemiga tegelenud,” sõnas karusloomafarmide keelustamise kampaaniajuht Merit Valge.

Viimaste aastate jooksul on karusloomafarmide keelustamise eelnõu olnud Riigikogus menetluses kaks korda, ent kummalgi korral ei formuleerunud see seaduseks. Varasemate eelnõude nõrkuseks peab Valge nende mittearvestamist tööstuse huvidega.

“Riik peab pakkuma ka kompensatsiooni ja lahendusi farmi töötajatele ja omanikele, et üleminek oleks kõigi osapoolte jaoks võimalikult valutu,” sõnas Valge. “Loodame, et uus eelnõu saab olema eelmistest põhjalikum ning et Eesti jätab lõpuks selle julma ja ebavajaliku tööstuse ajalukku,” lisas ta.

Euroopas on karusloomafarmid osaliselt või täielikult keelustatud 14 riigis, sealhulgas Suurbritannias, Austrias, Hollandis ja Horvaatias. Tänavu sulges oma uksed ka Saksamaa viimane karusloomafarm.

Anna oma allkiri Eesti karusloomafarmide keelustamise toetuseks SIIN

Seatööstuse kiivalt varjatud saladus: valulik sabade lõikamine

Nähtamatud Loomad on alustanud koostööd Eesti Veterinaar- ja Toiduametiga, et peatada sigade massiline sabade lõikamine Eesti seatööstuses.

Sigade sabasid lõigatakse selleks, et vältida sabade närimist teiste sigade poolt, mida nad teevad stressist tingituna. Ehkki see looma jaoks valutekitav protseduur on lubatud vaid vältimatutel juhtudel, tehakse seda pea kõigis Eesti farmides profülaktiliselt.

Kuna sabade närimise põhjus peitub loomade stressis, ei saa probleemi lahendus olla sabade lõikamine, mis sigade olukorda veelgi halvendab. Vähendada tuleb hoopis stressi – ja seda saab teha vaid loomadele paremate elutingimuste loomise teel.

Seatööstuses lõigatakse sigadel sabasid profülaktiliselt

Eesti Veterinaar- ja Toiduamet toob välja mitmeid alternatiive sabade lõikamisele nagu loomade arvu ja konkurentsi vähendamine seasulgudes, ohvrite ja agressiivsete sigade eraldamine ning avaramate tingimuste loomine. Samuti saab loomade igavust ja tegevusetust peletada tuhnimismaterjali ja mängusasjade abil.

Veterinaarameti loomatervise ja -heaolu peaspetsialist Erika Mäeloogi sõnul on probleem Eestis järjest teravama tähelepanu all. “Oleme alustanud farmide teavitamist sellest, et sabade lõikamine on lubatud erandlikus korras viimase abinõuna ja veterinaararsti otsusega juhul, kui muud stressipõhjused on likvideeritud ja sabade massiline närimine jätkub. Lisaks oleme tõhustanud kontrolli sigade heaolutingimuste üle,” sõnas Mäeloog.

Nähtamatud Loomad ning Veterinaar- ja Toiduamet tegutsevad selle nimel, et parandada Eesti tööstusfarmides peetavate sigade heaolu. 2018. aasta andmete kohaselt peetakse Eestis üle 300 000 sea ning enam kui pool eestlaste tarbitavast lihast on sealiha.

Liis Lassiga püsiannetajaks ja kinno!

Armastatud Eesti näitleja Liis Lass teab, et kõik loomad väärivad head kohtlemist! Nähtamatute Loomade pikaaegse püsiannetajana kutsub ta nüüd teisi inimesi üles samuti püsiannetajaks hakkama.

Täname kogu südamest videograaf Priit Palumaad abi eest ning Ranna Rantšot kauni ja meeliülendava võttepaiga eest! Ja suur aitäh meie armsatele toetajatele kino Sõprus, kino Artis ja Forum Cinemas, kes aitavad seda videosõnumit oma ekraanidel massideni viia!

Vaata videot!

22.05 Kristina Meringu ettekanne “Loomatööstuste olukord Eestis”

Tere, armas Nähtamatute Loomade sõber! 👋

Kolmapäeval, 22. mail kell 18.00 esineb Rahvusraamatukogu Kuppelsaalis Kristina Mering põneva ja informatiivse ettekandega loomatööstuste hetkeolukorrast Eestis. Ettekanne annab ülevaate peamistest heaoluprobleemidest tööstusfarmides, kus kasvatatakse loomi toidu saamise eesmärgil, ning toob välja põhjused, miks need meie tähelepanu ja sekkumist väärivad. Samuti on kõigil pärast ettekannet võimalik oma mõtteid jagada ja küsimusi küsida. Võta sõber kaasa ja tule kuulama ning kaasa mõtlema/rääkima!

Kristina Mering on loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad asutaja ja president. Ta on farmiloomade kaitsega Eestis tegelenud juba 14 aastat ja omab suurt kogemust farmiloomade ja loomakaitse valdkonnas.

Üritusel on ka Nähtamatute Loomade infolaud, kus saab tutvuda organisatsiooni tegevusega, annetada organisatsiooni toetuseks ning osta erinevaid meeneid, mille jaoks soovitame varuda sularaha.

Üritus on kõigile tasuta!

“Nähtamatud Loomad kutsub” on üritustesari, mille raames toimuvad filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritusel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. “Nähtamatud Loomad kutsub” üritused on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.

Kohtume Nähtamatute Loomade õhtul 22. mail kell 18.00 Rahvusraamatukogu Kuppelsaalis! 😊

17.05 Taimse Fish & Chips’i ühiskokkamine

Tule osalema ühiskokkamise töötoas, mis toimub reedel, 17. mail kell 18:00 Tartu Loodusmajas (Lille 10)! Õpime valmistama imemaitsvat 🔥Fish & Chips’e 🔥 koos GenGööki peakoka Ele-Liis Pintmaniga.

Töötoas osalemiseks tuleb end eelnevalt registreerida ja osalustasu ära maksta. Kiirusta, sest kohtade arv on piiratud!

👉Registreeri üritusele siin: bit.ly/2ZpWe6O 👈

Osalustasu on 12 eurot!

Nähtamatute Loomade õhtud on Tartus toimuv üritustesari, mille raames leiavad aset filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritustel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. Nähtamatute Loomade õhtud on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.

Kohtume peagi Nähtamatute Loomade õhtul 17. mail! 👋

Fazer loobub puurikanade munadest

Fazer Grupp teatas otsusest loobuda 2024. aastaks puurikanade munade kasutamisest Põhjamaades ja Balti riikides.

Puurikanamunadest loobumine on osa Fazeri jätkusuutlikkuse strateegiast, mille eesmärgiks on kasutada tootmisel vaid 100% vastutustundlikke koostisosi. Strateegia seab olulisele kohale ka loomade heaolu, mida puurivaba suund igati toetab.

Fazer loobub puurikanade munadest aastaks 2024

«Fazeril suurettevõttena on suur vastutus olla eeskujuks ja kujundada sektoris uusi standardeid. Vastutustundlikkus ja jätkusuutlikkus on lahutamatu osa meie mõtteviisist ja ärimudelist ning seame uhkusega endale ka edaspidi selles valdkonnas ambitsioonikaid eesmärke,» sõnas Fazer Eesti müügidirektor Meelis Tamm.

Fazeri jätkusuutlikkuse teerajajaks on olnud firma toitlustusüksus Fazer Food Services, mis kasutab Taani turul alates 2018. aastast vaid mahemune ning Rootsis üksnes puurivabu mune, millest 38% on orgaanilist päritolu. Lisaks Põhja- ja Baltimaadele plaanib Fazer tänavu seada jätkusuutlikkuse eesmärgid ka Venemaa turul.

Fazeri eesmärkide kohaselt peab puurivabade munade osakaal Põhja- ja Baltimaades moodustama 2020. aastaks vähemalt 30%, 2022. aastaks 70% ning 2024. aastaks 100% toodangus kasutatavatest munadest.