Artikkel ilmus 27. jaanuaril väljaandes Äripäev Kaubandus
21. jaanuaril Äripäeva kaubandusportaalis ilmunud artiklis „Eggo juht Vladimir Sapožnin: muna hind peab tõusma“ sõnab Eesti suurima munatootja Dava Foods Estonia juht Vladimir Sapožnin, et vana hinnatasemega edasi minemine ei ole jätkusuutlik. Jaanuaris tõstsid nad kõikide toodetavate munade hinda.
Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad hinnangul ei ole muutuvas väärtusruumis ja rahvusvahelises konkurentsis jätkusuutlik intensiivne, madala heaoluga ja inimtervisele kõrge riskiga põllumajandusloomade pidamine. Lähiaastatel peab tõusma nii toiduks peetavate loomade heaolu kui müüdavate toodete väärtuspakkumine.
Tarbija võib maksta rohkem, kui hinnatõusuga kaasneb lindude heaolu paranemine
Eestis toodetakse üle 80% munadest puurides, milles peetavate kanade heaolu on nelja pidamisviisi lõikes kahtlemata kõige madalam. Samal ajal on Eesti inimeste väärtused ja teadlikkus muutunud ning aina enam ostlejaid ei soovi toetada lindude julma kohtlemist kitsastes puurides. Reaalsus on aga see, et pahatihti on tarbija sunnitud poes valima kas kodumaise puurimuna või välismaise kõrgema heaoluga toodetud muna vahel, sest Eesti suurimad munatootjad ei ole suutnud ajaga kaasas käia.
Puuris kasvatatavatel lindudel puuduvad võimalused liigiomaseks käitumiseks. Ühe kana jaoks on puuris ruumi umbes A4 paberi suuruse pindalaga võrreldav ala. Puuris peetavad kanad ei näe päikesevalgust ega saa tiibu sirutada.
Dava Foods Estonia toodab ainult puurikanade mune, mis on kõigist kasutusel olevatest tootmisviisidest kõige odavam ja lindude jaoks kõige piinarikkam. Samuti näitavad toiduohutuse uuringud, et puurikanalas on märkimisväärselt suurem oht salmonelloosi levikuks1 ning puurimunade müügi vähenemine Euroopas on vähendanud tarbijate haigestumist salmonelloosi2.
Tegemist on masstootmisega, mille eesmärgiks on toota suurim võimalik kogus mune minimaalsete kuludega. Puurikanade munade hinna tõstmine paneb tootja ebamugavasse olukorda, sest puurimuna ainuke võlu on selle madal hind.
Hinnavahe puurikanade ja õrrekanade munade vahel on kadumas
2021. aastal oli puurikanade ja õrrekanade munade hindade vahe poelettidel umbes 30 senti. See tähendab, et 30 sendi eest sai tarbija veenduda, et kanadel, kelle mune ta ostab, on võimalus liikuda hoonesiseselt vabalt, kasutada õrsi ning teha liigiomaseid tegevusi. Makstes veel veidi rohkem ning valides vabalt peetavate või mahekanade munad, tõuseb munevate kanade heaolu veelgi. Hulk tarbijaid maksab meeleldi veidi rohkem, kui hinna tõusuga kaasneb toote kvaliteedi ning lindude heaolu paranemine.
Artiklis sõnab Selver AS esindaja, et tarbija eelistus liigub puurikanade munadelt just kõige kõrgema heaoluga vabalt peetavate kanade ja mahekanade munadele. Eesti jaekettide müüginumbrid näitavad selgelt, et vabapidamisel kanade munade müügi osakaal on aina tõusmas. Märkimisväärne muutus on toimunud kõigest viimase kolme aasta jooksul.
Eestis on vähe kõrge heaoluga tootmist
Kui Selver AS esindaja sõnul koosneb puurikanade munade sortiment nende 72 poes vaid eestimaisest toodangust, siis õrrekanade, vabalt peetavate kanade ja mahekanade munade segmentides on sarnast eesmärki keeruline täita.
Eesti suurimate munatootjate väärtuspakkumine jaekaubandusele ja tarbijale on odav hind ning kodumaine päritolu. Kõrgema heaoluga pidamisviiside lõikes konkureerivad nad välismaiste tootjate ja kodumaiste väiketootjatega. On aeg väärtusahelad üle vaadata.
Kantar Emori 2021. aasta oktoobris läbiviidud küsitluse andmetel ei toeta 2/3 Eesti tarbijatest munakanade puuris pidamist. 40% Eesti jaekettidest on teatanud, et loobuvad puurikanade munadest aastaks 2025. Täna ei ole Eesti suured munatootjad veel võimelised kodumaist turgu puurivabade kanade munadega katma.
Aeg muutusteks
2020. aastal oli Dava Foods Estonia ASi müügitulu pea 9 miljonit eurot. 2021. aasta ei ole Vladimir Sapožnini sõnul veel lukus, aga oodata on enam-vähem sarnast tulemust. Eggo juhi sõnul on koroona mõjunud jaekaubanduse mõttes positiivselt – kas nüüd on õige aeg alustada üleminekut puurivabale tootmisele?
Eesti suurim munatootja ei ole sellist uudist veel avalikult jaganud, nii nagu seda tegi eelmisel aastal näiteks Põhja-Euroopa suurim munatootja Balticovo. Meie naaberriigi Läti ettevõte investeerib järgneva 5 aasta jooksul kõrgema heaoluga kanade munade tootmisesse 30 miljonit eurot.
Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega peame Eestis rohkem munakanu puurides ja vähem kõrgema heaoluga süsteemides. Kõigist Eestis peetavatest kanadest elab 2021 aasta andmetel kitsas traatpuuris üle 80%, Euroopa Liidus keskmiselt aga vaid umbes 50%. Eesti munatootjaid kimbutab oht ajale jalgu jääda.
Farmiloomade heaolu muutub Eesti inimeste jaoks aina olulisemaks. Tõuseb inimeste teadlikkus intensiivse pidamise negatiivsest mõjust loomade tervisele. 2021. aasta oktoobris läbiviidud Kantari Emori avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei toeta 72% Eesti elanikest munakanade puuris pidamist ja 78% vastanutest eelistab süüa tooteid, mille valmistamisel on kasutatud puurivabade kanade mune.
Eelmise aasta aprillis avaldas Euroopa Komisjon toetust põllumajandusloomade puuris pidamise lõpetamisele. Toetusavaldusele eelnes edukas kodanikualgatus „End the Cage Age“, millele andsid teiste Euroopa liidu kodanike seas allkirju ka eestlased.
Muutuvas väärtusruumis, majanduskliimas ja rahvusvahelises konkurentsis ei ole mõistlik jätkata ärimudeliga, mis ei vasta tarbijate ootustele ega ole pikas perspektiivis kasumlik. Toodete hindade paratamatu tõus peab kajastuma ka toodete kvaliteedi kasvus. Ei ole mõistlik jätkata loomade heaolu seisukohast julma masstootmist. Selle asemel on aeg liikuda puurivaba munatootmise suunas ja pakkuda tarbijatele hästi elanud kanade mune.